Reisipalavik noomima rännakust raadioeetris. Me oleme reisipalaviku saates Kariibi meres hulpida jätnud siiani kõrvale selle kandi ühe suurima saare. Täpset põhjust ei oska öelda, aga seda võin küll mainida, täna saab see pisike viga parandatud. Me reisime täna läänepoolkera ühte oma varasemasse riiki nimega Kuuba. Maale, mille märksõnadeks on muusikakaubandusembargo, rumm ja sigarid. Paljude jaoks on Kuuba endine Nõukogude Liidu liitlane ja oma isoleerituse ka tekitab võib-olla paljusid küsimusi, on seal midagi teha, on seal midagi näha, on seal midagi kogeda, on seal kuskil olla, saab seal midagi süüa. Olles paar aastat tagasi ise Kuubal viibinud, võin öelda, et tegemist on erakordse ja huvitava saareriigiga. Kuigi valitsus on jätnud pitseri sealsesse ühiskonda, on puhkus Kuubal asendamatu. Rannad, mis on oma ilu poolest võrdselt teiste Kariibi mere saarte omadega. Peod, tants ja trall. Mis on osake Kuuba laste igapäevaelust, ei saa külmaks jätta ühtegi külastajat. Kuuba on koht, kus Kuuba Liivet, tehke rummikoola asemel õpitsa jooma rummi erinevate mahladega. Ja kui veel mainida, et pudel väga head rummi maksab poes 10 krooni ja et ilm on perfect, Need hinnad odavad ja inimesed väga sõbralikud, ei peagi kaua mõtlema oma järgmise reisisihtkoha peale. Kuuba ei ole vaid üks lahmakas saar Kariibi meres, Kuuban oma pindalalt umbes Islandi suurune ja hõlmab endas veel nelja tuhandet väiksemat saart ja laidu. Kuuba saar ise, mille järgi me seda kohta tunneme, on maailma suuruselt seitsmeteistkümnest. Mis sellel saarel teha ja näha on, saame teada meie tänaselt saatekülaliselt juba kolm korda saart külastanud pleelas alalt kes pärast pisukest Kuuba muusikapala meile sihtkohta kohet tutvusta. Reisipalavik rändab siis taas Kariibi merele, Kariibi mere võib olla ühe märkimisväärsema ja püsteerilisemasse riiki, mille nimi on Kuuba saatejuhina võin ise öelda, et olen seal Kariibi meres päris päris suurema osa läbi käinud kaasa arvatud ka Kuuba ja ja võin öelda, et Kuuba on ikkagi täiesti teistsugune võrreldes naaberriikidega ja meil on täna giidiks külaliseks saates Leela Sala. Tere rändsinalt kuumal nüüd mitu-mitu korda käinud on nii lausa kolm korda sinna sattunud. Miks nad on nii mitu korda seal käinud, oled? Natukene tööga seoses või natukene tegelikult tööga seoses ma sinna sattusin ja mis seal salata, alati ma läheksin sinna jälle tagasi. On tore koht, paljudele inimestele on jäänud ikkagi mulje Kuuba endine Nõukogude Liidu sõber, Ameerika vaenlane, kõik on pahasti, inimesed on vangis. Ameeriklased võivad oma vangid ka sinna, aga mis, mis seal kuumas tänapäeval toimub, et oskad sa manada seda pilti, mis, milline ühiskond praegu seal kuumas on? See, et mis sa siin üles loetlesite, jah, milline see mulje nagu maailmale jäänud on ja milline see loodud just on, ongi täpselt selline, et on nad venelaste sõbrad, ameeriklastel vaenlased nagu sa seal igapäevaselt ringi jalutada, siis tegelikult ei saa aru, et nad oleksid mingi riigi sõbrad, mingi kellelegi vaenlased. Et Kuubal on tore, lahe, mõnus inimesed, naeratavad, tantsivad, on, on rõõmsad selle üle. Jälle on uus päev ja päike paistab, et see on selline tegelikult täiesti esma esmamulje, kui sa inimestega nagu hakkad seal suhtlema, et ei mingit vaenu, ei, ei mingisugust sõprust nii väga kellegi poole. Aga loomulikult kui hakata ikkagi natukene sügavamalt võib-olla siis ise analüüsima ja natukene ka juba rääkima kohalikega, siis jah, nad on venelaste sõbrad ja nad on ameeriklaste vaenlased. Et see on neile siis ikkagi juba riigiisade poolt aastaid sisendatud ja midagi ei ole midagi ei ole sinna parata. No me räägime kohe detailselt ka nendest kohalike inimeste maailmavaadetest, aga räägiks lihtsalt kui võtame maailma kardetud, kus see Kuuba täpselt asub, kui suur ta on, palju seal inimesi elab? Kariibi mere saari kõik teavad, Atlandi ookeanis nad asuvad ja võibki öelda, et tegelikult Kuuba nüüd kõige suurem Kariibi mere saar ja pindalaks, kui ma nüüd ei eksi, noh täpselt kilosed ruutkilomeetril mul peas ei ole, aga peaaegu 111000 ruutkilomeetrit on siis pindala koos nendes saartega ütleme kulme. Kust ma just mingil ajal lugesin, et kui eurooplane tahab võrdlust saada Kuuba suuruse kohta 1250 kilomeetrit on siis idast läände see pikkus siis pane üks ots Lissaboni ja teine ulatab ilusasti Kesk-Prantsusmaale välja. Ja et ikka väga suur lahmakas ja muidugi mis on hästi huvitav, Kuban, krokodillikujuline, krokodillikujuline saar, ka. Inimesel inimesi on 11 11,6 miljonit ja mis ma nagu võiks ära mainida nende inimeste kohta, et sealt on hästi palju väljarännet toimunud. Miks varsti räägime, aga, aga eelmine aasta oli üle pika aja üks esimesi aastaid, kus olid poisid, aktiivne, kõik, et rahvast ikkagi tuli sisse, rohkem sündis juurde rohkem kui jõudis Kuubalt ära minna. Okei, aga mis seal siis praegu ütleme? Me peame ikkagi ma tavaliselt oma saadetes nagu eriti poliitikast ei räägi, kuna ma ise olen väga apoliitiline inimene ja mind ausalt see eriti ei huvita ka kuuma puhul me peame rääkima, et mis teema seal nüüd siis praegu on, et või on läbi aegade olnud, et mis seal Fidel Castrol sellel USAl on Floridast, Kuubasse, imelühike maa ja kui sinna minna, pead sa minema meeletu ringiga, sest otse ei saa kuuba sigareid, kuuba tooteid, kui sa, Kuubast tuled Ameerikas, unusta ära, sa ei saa tuua neid, mis teema on. Ameerikasse sa otse tegelikult ju ei saagi Kuubalt ei sõida sinna, ei lennukid laevad miskit. Ameerikas on Kuuba tooted kõik olemas, eks nad natukene ikkagi ka seda kaubavahetust ka peavad, aga kas need pikemalt aga ta ajaloos praegu rääkima, aga 59. aastal, kui siis itL selle revolutsiooni seal läbi viis siis algselt ta ju tegelikult tahtis ka natukene ameeriklastega sõbraks saada, kuid mingisugused sellised lahkhelid neil seal tekkisid ja Videri leidis paremaks, et piss Nõukogude Liiduga parem koostööd teha. Eks sealt see väike vägikaikavedu hakkas, mis tegelikult ju väga suureks paisus ja tänu sellele on see Ameerika ja Kuuba nii vastasseisus just neile poliitilisel tasemel kaks eri maailma, et üx, sotsialistlik reziim on siis sealsamas Ameerika külje all ja siis on niimoodi sõdivad seal. Kas nüüd viimasel ajal midagi on nagu natukene paranenud ka või ei Ameerika ja Kuuba vahel või, või on ikka niimoodi täiesti? Ei, meie ei suhtle, me ei räägi, ei ole mingit võimalust ka, me ei taha üldse nendega rääkida. Rahvas hea meelega räägiks, ütlen ausalt, tegelikult neil on ju läinud väga palju sõpru, pereliikmeid, kõiki sinna aastate jooksul põgenenud saare pealt ja rahvas nagu räägiks. Aga eks seal on ka jälle seesama poliitiline olukord. Tuleb tuleb mängu, sest 2006 ju. Fidel Castro tervis ei pidanud vastu ja andis ohjad lõpuks üle oma vennale Raulile. Ja seal on tehtud mitmeid mitmeid seadus ümber muudetud vabamaks lastud internetti ja kõike, mida, Ma tahan siiski mobiiltelefonist nagu eelmine aasta. Ja ülejäänud on kõik ja tulid suure hurraaga, et lasti nagu vabamaks. Aga kui sa seal ringi käidi, oled siis tegelikult väga paljud asjad on ainult paberi peal. Sellepärast et noh, ma võin ju mobiili endale osta, ma võin internetis surfata, kui mul selle jaoks ka võimaluse kahjuks kõik maksab. Aga raha neil vaesekestel kõigil ei ole ja sellepärast ongi, nad on suhteliselt suletud, ühiskond ikkagi, aga järjest järjest läheb avatumaks ja ei ole midagi, küll seal kõik ka vaikselt muutub. Paremaks läheb. No mõtlesin, et Kuuba, kui ütleme tervikuna saare, et kuidas inimasustus seal on ta tihedalt täis või leiab seal ikkagi sellist, ütleme ka puutumata loodust on ta, ütleme, randade poolest sihukene, võrreldav teiste Kariibi mere saarte randadega või on ta ikkagi mingil määral see kommunistlik või sotsialistlik režiim, on teinud ka oma töö, noh, võtame näiteks Eesti, on ju, et kõige ilusamad rannad omal ajal Nõukogude liit ehitas sinna suured Vene sõja osad ei lubanud sinna kedagi, oleks ära, jättis kõik laokile, et kuidas, kuidas Kuubal on see, ütleme, üldsihukene visuaalne pilt. No üldvisuaalne pilt, ma ütleksin, et on parem, kui meil siin Eestis oli, kui venelased ära läksid. Sest ikkagi sellist kaunist rannariba, lumi lumivalge liivaga jätkub kõigile, nii kohalikele kui ka turistidele üle 300 erineva rannapiirkonnad sest kuubalane ka tohutu tohutu rannajoon ma tõesti ei pea kilomeetreid, aga rannajoont neil on selliseid piirkondi, kuhu siis ligi ei saa. No kindlasti ka, aga sinna ei lasta isegi meid mitte. Kui on sõjavägi, siis on sõjavägi. Ja kui sa küsid, et puutumata loodusest ja puutumata loodust, on neil hästi-hästi palju. Ja kui tihedalt on saar asustatud, no tegelikult 75 protsenti on linnastunud. Sest mis seal salata, linn on see koht, kus raha ringleb, kus saab tööd, kus ikkagi inimesed paremini elada. Seega on tendents linnastumisele täna Kuubal ja 75 protsenti elavad juba lausa linnades. Ja mis seal salata, siis leiab ka puhast loodust ja sellist mahajäetud paiku, kuhu põgeneda. Millega need inimesed tegelevad, üks asi, mida mina näen, Ta on võib-olla ma ei saanud õigesti aru, sest minu hispaania keel on ka selline, nagu ta on. Mõtlesin, et ikkagi Kuuba saar. Et palju nagu mereandi saab süüa ja öeldi näiteks, et kala nad ei püüa, sest nad ei tohi püüda. Nad ei tohi minna merele ja püüda kala ja pakkuda seda turistina, millega need kohalikud inimesed seal tegelevad, mis, mis need majandusharud on turism või oskad sa siitkohalt ka midagi kaasa rääkida? No vaieldamatult turism on üks suurem majandusharud ja järjest ta kas hakkab ja kõik seal riigi käes ja riigile raha on tarvis. Selles mõttes turismiga tegelevad väga-väga paljud ja kestika turismisfääris töötab, et noh, see saab ju jootraha ja, ja sellel ikka kuskilt liigub, liigub seda sissetulekut rohkem, aga on ka põlluharjaid. Sest Kuubal no fantastiline kliima, ükskõik mida paned, kas oma, no võib-olla tõesti meie kuused ja, ja, ja tammed ei sobi sinna kliima poolest. Aga tegelikult nad ju toodavad väga-väga palju kõiksugu põllumajandussaadused, põllumajandus on ka see, millega nad tegelevad ja kaevandavad. Ma ei eksi siis nikkel on see, mida nad, et siis nii-öelda maa toodab ja mida nad siis ka ekspordivad. On sul mingeid andmeid ka selle kohta, kuidas Kuuba nagu teiste naabritega läbi saab, et toimub seal mingisugune okei, et ameerika Ameerikaks, aga ütleme seal teised, kes seal kõrval on. Ja maikad, hitid, on seal mingisugused sõprussidemed või on nad kõigiga umbes vaenujalal, nagu ma ei tea, Iisrael. Ei vaenujalal nad ei ole mitte kellelegi ka otseselt peale siis ka Ameerika, nagu ma ennem juba mainisin, Ameerikaga on kõige suurem vaenujälgi ikkagi paberi peal sest Ameerikaga neil kaubavahetust küll mitte kõige, kõige, kõige suuremal määral. Aga need Lõuna-Ameerika riigid, kus on ju ka seda sotsialismi, Venezuela neil väga suur ja üks võib-olla lähemaid partnereid, aga kes on sinna viimastel aastatel väga palju oma raha toonud ja keda ka turistide seas kõige rohkem võib kohata, on kanadalased. Ja nagu ma olen kuulnud ka, et näiteks ameeriklased ja tegelikult armastavad Kuubal käia puhkamas ja siis nad sõidavadki Kanadasse ja Kanadast tullakse kõige rohkem lennukitega Kuubale puhkama. No mis seal teha, kui, kui otse lennukit ei tule, siis, siis tuleb väikse ringiga Minnaga Kuubat kuvad Nad armastavad ja naaberriikidega saavad ka väga kenasti. Et sealt tänavapildis on siiski näha neid ülivanasid mingisuguseid 60 nüüd ma ei tea 50.-te aastate Ameerika autosid, et kuidas need sinna sattunud on, kas mingi aeg ikkagi oli mingi kõva business case Ameerikaga? No võib-olla ma annaksingi sellisel lühiülevaate kub ajaloos, tegelikult on Kuubal hästi huvitav ajalugu. Vanimad andmed on juba siis eelajaloost ehk 4000 aastat enne Kristust olla seal elanud juba siis hõimud sellised kiviaja inimesed, kes siis küttimisega tegelesid ja saabusid nad sinna ikkagi Ameerika mandrit. Ja 2000 aastat enne Sis Kristust hakati juba kalastamise ja põlluharimisega tegelema ning tainolased, kes on siis võib-olla kõige kõige kuulsamad nende eelajaloolised inimesed olid seal saarel juba 700 aastat enne Kristust ning nemad tegelesid keraamikaga põlluharimisega, nad olid väga-väga rahumeelsed, absoluutselt mitte mingisugust sõda ei tahetud naabersaarerahvastega pidada ja miks nad Ainolaste tainolasi armastan? Ma olen üldse selline ajaloo huviline ja Nende, sellist keraamikat ja, ja kõik need koopamaalinguid ma seal vaatamas käisin. Nendelt on pärit tubakas ja nendelt on pärit ka kanuud ja on ka pärit sõna orkaan. Et orkaan ei ole tänapäeva nähtud, vaid juba ka tainolased, kes siis enne Kristust seal elasid, nemad juba siis tegid märkmeid nende tugevate tuulte kohta. Kõige kiirem areng tuli neil, kui Kolumbus sinna sattus 1492 satuste sinna Kuubale. Tema muidugi Kuubast ei teadnud, kelle poolt midagi mõtlesid, sattus hoopiski kuskil India saartele ja Lääne-India saarestikus, eks ju neid Saaridena kutsutakse ka Kolumbus ei maandunud sinna nii väga et hakkaks kohe asustust tekitama. 16 sajandi alguses siis hispaanlased, Kolumbus läks ju ka Hispaania kuninganna lipu alt ja hispaanlased 16. sajandi alguses, siis asustasid selle Kuuba saare täielikult loodi uusi linnu, hakati siis ka juba majandusega tegelema nii-öelda, sest no muidugi, kõik otsisid kulda sealt. Aga mis tuli välja kuuba kullaks, osutuse, suhkur, suhkruroog väga hästi seal kassast. Ja 16 17 sajand. Isegi siin teised Euroopa riigid soovisid seda kuvad nii väga väga endale saada, ma tean, et hollandlased ja prantslased ja inglased sõdisid hispaanlastega. Noh, aeg-ajalt nad midagi seal saavutasid ka mitte nüüd. Nii, et oleks hispaanlaste käest saare ära võtnud ja võibki öelda, et valge kuld oli siis suhkur ja must kuld olid orjad. Et orje hakati väga massiliselt sinna tooma, sest tööjõudu oli vajad. Juba 1522 on esimesed andmed, et Lääne-Aafrikast tulid esimesed orjade lastid ja noh, niimoodi nad seal kenasti elasid ja saar õitses majanduslikult väga hästi. Väga hästi, sest kui kõik ikkagi kasvab, kutsuti ju Kuubat ka võti maailmas, sest väga hea asukoht on saarel. Kõik meist Euroopast tulid peatus Kuubal, et edasi minna Ameerika mandrile ja täpselt sama kaubavahetus käis vastupidi Ameerikat Kuubale kõigepealt ja siis edasi juba Euroopasse. Et Kuuba saar õitses, õitses ja oli, oli rikas, aga noh, see on ju alati niimoodi, et seal oli tekkinud ikkagi oma oma mingisugune rahvus, paanlased, orjad. No tuli ju prantslased, no kõik, kes Euroopast ka veel tulid, et selline oma rahvusoli tekkinud ja nemad tahtsid hakata vabadust endale taotlema. Kõik tahavad ju vabad olla. Ja siis sellised suuremad murdepunktid selle vabaduse võitlemisega olidki 19. sajandil juba. Kohe nad seda ei saavutanud, mitmeid kordi ikka tuli seal sõdida nende hispaanlastega, Kuuba oli selle poole pealt väga tolerantne paik. Et ainukene Kariibi mere saar, kus orjadele oli palju õigusi, nad võisid abielluda, mõisid, maavaldusi omada, seisis, panigi neid, võib olla niimoodi mässama, rohkem. Ehk ehk kui sa olid Oriori kuuma oled, sa võid abielluda, seal oli oma maa. Väljasta ahaa, võisid ka marjadest väljasta palju orja seda võimalust küll ära kasutanud. Massiliselt seda ei saanud olla. Aga vähemalt neile anti need õigused, mujal seda õigust ei olnud ja niimoodi siis läks selle vabadussõja tähe all 19. sajand ja muidugi ameeriklased olid ka väga huvitatud. Oleks Kuuba rikassarmiselt kohe nende koduõuel asub ikkagi toodaks. Et ta ei langeks kuhugi auku tänu nendele tohututele vabadussõdadele seal ja nemad siis tulidki appi kui ka lastele. Ja võibki öelda, et 1902 Kuuba iseseisvuse saavutas siis tegelikult lehvisid kõikjal Ameerika lipud ja ameeriklased tulid saarele. Need Kuubal oli küll oma president, 1902.-st aastast, kes oli ka juba Fidel Castro, ei, ei olnud veel seal oli päris päris mitu meest järjest niimoodi, et ma kahjuks hetkel ei mäleta, aga vist ei olegi nii oluline. Tulite, kui Obama presidendid, seesama aeg siis 1902 kuni 1959 nimetatakse neid nuppu presidentideks, sest kõik need allusid ameeriklastele. Ja mis on minu jaoks Kuubal ka väga, väga huvitav ja tavaliselt meesterahvad lähevad kohe põlemad hoomate. Kuuba saar oli ju Ameerika maffia üheks lemmikpaigaks algapoon Mayer Minski, nemad ju tegid oma suuri ärisid seal vedasid rummi Ameerikasse, sest noh, Ameerikas oli ju, kui seadus mingil ajal. Ta äri õitses maffiameestele väga-väga palju ja neil oli ju lausa idee selline, et Kuuba saar poolitada ühe kanaliga. Mis selle eesmärk oli väga uhke, lihtsalt jahtidega seal. Noh, see idee muidugi teoks ei saanud, aga nad ehitasid kasiinosid, uhkeid hotelle, mis tegelikult ka täna veel sealt ju püsivad. Ja kreeklased tegid väga head raha seal ja tänu sellele võib-olla tõesti tekkiski ka selline persoon nagu Fidel Castro kes nägi, mis toimub. Ta oli õigusteaduse tudeng ja hakkas vaikselt oma sõpru siis enda ümber koondama ja oma nende mõtetest võitlemisest. Tegelikult olid ju Fidel Castro mõtetega väga ilusad ja õilsad ja üllad. Ta tahtis vabadust Kuubale. Noh jah, et selles mõttes, et kommunism ja on ka väga tore asi paberi peal, aga tegelikult praktikas ta nagu ei toimi. Jah, aga algselt ei olnud kommunismiga mitte. Lihtsalt paralleelse näitab selgelt sellest ajast peale ongi siis jäänud sinna Havanna tänavatele need vanad vanad lobudikud Ameerika autod, mis on päris naljakad, nad on jah, täna täna on nad väga naljakad vaadata. Ei saa aru, kuidas isegi edasi liiguvad, aga see selleks. Reisipalavik on siis täna imetoredal ja väga diftile saarel nimega Kuuba. Meil ongi, lase Leela, kes on meil täna giidiks ja saatekülaliseks. Räägiks nüüd natukene nendest kohalikest inimestest, et kindlasti saab, sattusid nendega palju kokku, küsisid nende käest asju, mis nad endast oma riigist arvavad, mis nad välismaailmast teavad üldse, sest ilmselt nad elavad ikka suhteliselt infosulus ja ja kõva, ütleme, see propaganda all. Mina mäletan seda, et igal pool olid suured pildid, Fidel Castro ost sellest Hugo Chavez istub tema, meie sõber, Sa olid mingid pildid, liiga suured plakatid, et need neli meest on umbes revolutsionäärid, kes istuvad pahas Ameerikas vanglas. George Bush, umbes on halb. Hästi palju selliste nagu poliitilist propagandat on, et alustaks võivad sealt, et kes praegu Kuubal elavad, palju on jäänud tainodest seal alles või ei ole neid enam üldse on kõik, ütleme siis orjade hispaanlaste järeltulijad. No, kes Kuubal elavad, tainode järglasi Kuubal ei ole, sest kui tulid eurooplased sinna, siis kõik see orjakaubandus ja haigused, mida nad Euroopast viisid ja muidugi väga palju ka enesetappe, toimusta elude seas, sest nad ei osanud elada selles reziimis enam. Jah, mis seal salata, midagi ei ole teha. Me teame ju, mida strist inimesega teeb ja nemad, vaesekesed siis juba juba 15. sajandi lõpul pidid seda suurt stressi üle elama, aga tainosid sinna ei ole jäänud, on mingid andmed, et tainolaasi elab mõned tuhanded Ameerika mandril, aga Kuubal ei ole nende otseseid järeltulijaid üldse mitte. Aga kes seal elavad, noh, reeglina näeb tumedat inimest mitte väga musta, aga selliseid kenasid multikat, et kes on siis tõesti suures osas Euroopast tulnud heledanahaliste ja sinna viidud orjade järeltulijad, andmed on erinevad, et alati võib ju vaielda, et kui palju täpselt või mis, kes kuidas seda statistikat teeb, aga üle poolte on kindlasti imulate. Üle poolte on kindlasti mulate, võib-olla isegi seal 60 protsenti, päris valgeid. Näed tänaval, aga võib-olla mitte nüüd nii vähe ja seda enam, et kui selliseid Euroopast lähedust oled harjunud. Noh, meie Eestis on ju kõik peaaegu peaaegu valged, meil meelasel siia kedagi tumedat aga kümmekond protsenti natukene rohkem on siis võib-olla neid päris valgeid, et võib-olla 15 protsendi alla. Täitsa musti on ka siis umbes sama palju hiinlasi, aga hiinlasi on väga vähe. Võib-olla üks protsent? Kirju kirju rahvastik, keskus sealt on, ei tea ju, aga eks nad sellised mulatile väga kaunid inimesed on. Ja hispaania keelt räägivad kõik. Milline üks Kuubakas on, et iseloomustada, oskad sa öelda, kui, kui satutega kokku kindlasti nagu seal kandis kombeks on, on nad kõik väga uudis. Kohe küsivad, kust sa tuled ja mis sa teed või ei ole nii. Ei saaks öelda, et nad nüüd nii väga uudishimulikud anud, sest tegelikult jälle oleneb, kas sa oled linnas, oled sa maal, oled sa turismipiirkonnas, oled sa tõesti sellises paigas, kuhu väga harva mõni külaline satub? Aga reeglina on nad suhteliselt viisakad, ta ei tule sulle niimoodi peale hüppama, et kus sa tuled ja kust sa oled. Et sellised viisakad inimesed, et noh ma arvan, et seal on kasele kommunismiga natukene seost. Sest nad ei tohigi võõrastega rääkida. Et mul tuli selline naljakas juhtum meelde, kus me käisime tüdrukutega õhtul tantsimas ja muidugi üks tantsupartner tuli siis neid kõiki saatma, väga kena temast ilusasti üksinda saatis meid ära ja ta aega kõik oli tore, meie tüdrukutega läksime siis ära magama. Ja järgmine päev me seda noormeest ei näinud. Ülejärgmine päev tuli välja, et selle eest, et ta meid siis sinna hotellini saatis, arreteeriti ta ja poiss maksis rohkem trahvi, kui aastapalk on. Et see on ka üks, võib olla põhjus. No vähemalt aasta tants ka äkki? Aasta kojusaatmine no võib-olla tõesti võib-olla mitte ainult aasta, vaid terveks eluks. Igatpidi. Et see on ka üks põhjus, miks nad võib-olla nii väga nendele turistidele peale ei hüppa et on reeglid paika pandud. Mida ta oma maast ja oma riigikorrast ise arvavad, on nagu rahul ütlevad, oo jess, et Fidel ja Raoul on õiged mehed ja ameerika ongi paha ja paneb kõik vangi ja, või, või, või nad saavad ikka aru, et tegelikult päris nii ei ole nagu neil valitsuseta. Väga erinevad arusaamised, jälle räägime, kes elavad linnas, kes elavad maal. Väga paljud on tõesti kõvahäälselt pidell ja seda nad ka oma südames usuvad. Ja sealt siis tulenevalt ka need venelased on toredad ja ameeriklased on pahad. Aga on ka inimesi just noorte seas väga palju, kes ikkagi natukene juba on kuulnud, mis välismaailmas toimub, neil on kuskil ülikoolides midagi, nad saavad ka internetile ligi ja see siis ka teeb nende selle maailma. Ta natukene ava avaramaks ja nemad tulevad täitsa küsivad ja on uudishimulikud, kuidas teil toimub, tahavad teada, miks me ikkagi venelasi peame armastama ja täitsa kohe tulevad ja küsivad ja on tõesti uudishimulikult selle selle nagu teema üle. Aga nagu sa küsisid, kas sind mingid salasilmad seal kuskil jälgisid, jaga sa tundsid seda? Tegelikult isegi kui sa otseselt seda ei tunne, siis tuleb ikkagi natuke ettevaatlik olla. Just sellesama poliitika teema üle. Arud arutlemisel ei saa kõva häälega minna öeldagi, Dell on paha. Tehke nii, tehke naa. Lihtsalt midagi ei ole teha, sa oled riigis sellises, kus on teatud süsteem ja kui sa lähed sinna riiki, siis tuleb seda austada. Ja ma tean, et mind ei ole arreteeritud, aga ma tean, et on inimesi arreteeritud. Mitte-eestlasi ma ei tea, aga ma tean, et siit Euroopa kodanikke, kes on läinud ja võib-olla natukene oma suhteliselt liialt pruukinud, on endale lihtsalt, mitte millestki. Noh, tavaliselt juhtub see rummi pudeli taga, mitte millestki endale lihtsalt probleeme tekitanud ja pannakse neile ju ka keelt peale, nad ei tohi Kuubale tagasi tulla. Et sellest on nagu kahju, teinekord natuke tuleb suud kinni hoida ja aktsepteerida seda, kus riigis sa oled. Mis süsteem seal toimib. Kas nad Eestist teavad ka midagi? Ei tea midagi. Jälle kuidas keegi, aga üldiselt ei tea, nad teavad nõukogude liiduvabariike, ehk siis ka Eesti Nõukogude Eestit. Vanemad inimesed, teleju enam Nõukogude Liidu ajalugu nii väga peale ei sunnita ja ei õpetata, vanemad inimesed teavad kui Nõukogude Eesti vabariiki. Aga tänapäeva uuest Eestist noh, mina olen väga-väga tulihingeline Eestile reklaamitegija, eks ma arvan, et ma suutsin päris päris paljudele seal ka selgeks teha, kes me oleme, kust me tuleme, mis meil toimub jälle niimoodi vaikselt, et mitte midagi valesti öelda, püüad seal ennast distsiplineerida, aga ega nad sellest Eestis suurt ei tea. Aga üldpilt on ikkagi selline, et nad on oma eluga rahul, sest ja söök kasvab puu otsas ja saad ja vees ja metsas ja selles mõttes, et üht-teist on süüa nagu natukene on, need on nad ikkagi oma eluga, kui sa võtad mingisugust skaalal, et annad oma eluga ikkagi rahul, kui nad on näha, Nad ikkagi natukene midagi nurisevad. Ütleme noh, et nad saavad aru ikkagi sisimas, et see ikkagi ei ole päris õige asi, mis nagu toimub. No jälle, siin on skaalal ühest otsast ühest äärmusest teise aga reeglina seal rahult jälle sedasama teadmatus, tea, mis välismaailmas väga toimub ja tõesti süüa on, Nad ju noh, kodutuid seal tegelikult ei ole selles režiimis ja ka töötuid noh, natukene võib-olla täna tänase majanduslik olukord, nii nagu ta seal on igale ühele nagu midagi jagub ja tõesti pane siis kasvõi endale sinna oma väikese majakese taha aeda midagi kasvama, kõik ikkagi kasvab, onju. Aga selle poole pealt tegelikult veel suht laisad, mina ikka kogu aeg ringi sõitsime ja, ja vaatasime, millised, millised maad, milline muld, milline kliima, päike, vihm, kõik on olemas. Et kui ka eestlased sinna peale läheksid, kuidas meie kasvataksime, teeksime, et meil on ju kõikidel väike põllulapikene või vähemalt oli siin. Et kui poest midagi saada ei olnud, siis me kõike ise kasvatasime ka, nemad on natukene nii nagu lõunamaalased ikka natukene laisad ka. Ja nad ei tee sellest probleemi. Sest samas, kui sa vaatad seda rahvas, siis naised on pigem tühised, natukene vormikamad. Näljas nad, keegi ei ole seal elu on ju tegelikult. Ilus oskad sa öelda ka, ütleme, kohalikud, naise mehe rolli kohta ühiskonnas, et naine, mees võrdsed või on ikka naine, teeb kodus süüa, kasvatab lapsi ja mees käib, istub, mängib kaarte, ajab meestega tähtsaid meeste asju. Noh, umbes nii ta tegelikult on, et mehed käivad tööl, naine käib ka tööl muidugi, mis on tore, seal on ikkagi jälle riigi poolt antud antud seegi võimalused, kui naine sünnitab, ta saab aasta aega vähemalt kodusel. Et paljudes riikides ei ole seda isegi, et aasta aega saab kodus olla, siis ta läheb jälle tööle. Lasteaiad on neil tasuta riigi poolt, väga paljud asjad on riigi poolt, sest noh, muidu lihtsalt inimesed ei elaks ära. Aga ongi mees, naine käivad tööl, mees tuleb korraks, tuleb koju ja läheb mittekaarte mängima, nemad mängivad toominud ja nemad mängivad toominud, võtavad oma rummi. Mul hetkel ei tule meelde, järelikult ei olnud see selline suur probleem, sest mina ei näinud purjus kohalikke. Kindlasti, neil on ka oma oma kontingent, kes liialdab alkoholiga, aga niimoodi tänavapildis purjus kohaliku sai näinud, lõbusad olid küll tänu väikesele ruumile kindlasti väikesele. Aga purjus inimesi ei olnud, ongi mees, siis läheb ja mängib dominud, võtab rummi, räägime sõpradega maailma asjadest, Yana ja tuleb koju, kasib lapsed, söögi koristab ja hommikul lähevad mõlemad tööle. Et naisel on küll jah, nagu kaks töökohta seal. Aga samas mehed väga austavad oma naisi. Nii palju kui mina seal kohalikega sain, siis sellel teemal vesteldud. Mitte keegi naistest ei tulnud nagu rääkima nende mehed üle aisa lööks. Et see oli selline tore, tore nagu arusaam kindlasti on, igal pool on alati, aga ma, ma mõtlen, nagu, kui Euroopat võrreldaja siis Kuubat võrrelda, siis seal on nagu see pere hoidmine tegelikult, et kui sul on naine ja lapsed, peret hoitakse, väga hoitud, tehakse, mis on suur probleem ja miks see abielulahutusi väga palju toimub, toimub, on see, et inimesed elavad mitu erinevat põlvkonda koos. Vot see on probleem. Sest kui ka vanaema, vanaisa, ema, isa, lapsed, millal siis sellel emal-isal, ehk siis sellel noorpaaril jääb aega üksi olla, omaette olla. Et see on nagu suur tõdenud. Et sellepärast, et on seal ka lahutusi, aga mitte, et nad kuskil niimoodi väga palju kuskil jooma peal käiksid või, või siis diskoteeki neil ei ole, neil on sellised kultuurimajad, muusikamajad, kus nad käivad. Mis muusikamajades toimub, on need niisugused populaarsed kohad, et iga nädalavahetus käib kogu aeg pidu ja, või iga päev või või on need ka siuksed, suhteliselt limiteeritud võimalused kohalikele. Kusjuures ei ole limiteeritud võimalused ja see on üks väga ilus ilus komme, mis on kuumalastel Needsamad kaasadelatroovad ehk siis kultuurimajade kaasadele muusikat ehk muusikamajad, kui nüüd eesti keelde hakata tõlkima, et mitte kord nädalas, vaid praktiliselt iga päev midagi, toit olenevalt jälle linnast olenevalt kas on maakohas, kus onju, aga kogu aeg käib meil üks muusika tegemine ja mis minule Kuubal meeldis ja miks ma sinna ikka jälle kogu aeg tahaksin tagasi minna ja kindlasti arstiga jälle Lähen nende musikaalsus ja nende kõrge tase, muusikainstrument Gide valdamisel laulmisel stantsimisel. No ma olen päris palju reisinud. Ja kui nüüd võrrelda teisi Kariibi mere saarel, siis no minu isiklik arvamus on, et muusika tegemine, muusika valdamine, selle esitamine ja selle nautimine on kõige suurem suht kummalist. Võib-olla see on tõesti mõnes mõttes ka tingitud sellest isoleeritust, et ju omal ajal jub, mõtle, kui palju muusikainstrumente muusikastiile tekkinud tänu orjanduslikule korral, et neil ei olnudki, ainukene väljund oli see, et nad laulavad, teevad mussi, tantsivad selle ainukene väljund, et võib-olla see kuube isoleeritud ka mingil määral siis paneb nad paremini tantsima või paremini muusikat tegema. Tõesti, kõik need rumba täitschet saad, mis sealt saarelt ju tegelikult, et on, nad on alguse saanud kõik tegelikult orjade siis sellest vabast ajast, kui nad ei osanud midagi sellega peale hakata, hakkasid siis rütmi kuskil taguma mingite kastikeste peale, onju ja niimoodi niimoodi siis väga palju huvitavat nagu loodi. Nüüd riik soodustab seda. Ja ei ole ju halba ilma heata ja head ilma halvata, see on igal pool niimoodi. Et riik soodustab tänu sellele, et rahvas on vaene, rahval võimalusi kuskile reisida ei ole, palka saavad nad noh, 10 dollarit, täna doktorid saavad 30 dollarit, onju, no mis, mis raha seal midagi saada ei ole ja tegelikult oleks ju elu väga kurb, kui sul pole süüa ja reisida ei saa ja õieti mingit tuleb, orkaan lööb sul majal katuse pealt ära ja võib-olla kolme aasta pärast jõuad alles selle katus endale sinna uue taastada. Siis riik doteerib väga, väga paljusid asju. Ühte, mida ta siis ka väga väga just toetab, on seesama muusika tegemine, kõik need muusikamajad, kultuurimajad väga palju riik doteerib ja tänu sellele on kohalikele selle muusika ja kõige selle, mis see kultuurimaja siis pakkuda saab. Kättesaamine väga lihtsustatud ei ole vaja maksta suuri summasid, et sinna sisse siseneda. Paljud kohad on kohalikele lausa tasuta. Turistid peavad maksma igal pool, aga kohalikele just lausa tasuta ja seal nad siis tõesti õhtuti käivad, kuulavad muusikat, naudivad, tantsivad. Kas see on õige väide, ma mulle meenub, nagu selline selline jutuajamine ühe kohalikuga Raisitasin kohalike reisimisest. Et väga paljud kohalikud, neil on teatud kohad, teatud linnad, kuhu nad võivad minna ja teatud kohad, kuhu nad ei või minna. Sa mõtled Kuuba saarel, lenda sees, et ütleme, et ta tüüp ütles niimoodi, et ma ei saa sinna minna, sest ma ei tohi sinna minna. Sinna umbes mõtlesime, et viskame ära sinna, ta ütles, et mina ei tohi sinna minna. Peaks olema, vähemalt paberil, on see keeld tühistatud. Paberil on tänaseks keeld tühistatud. Mõned aastad tagasi oli jah, kui sa ikka elad siin näiteks Havannas pealinnas, siis palun väga. Siin sa oledki. Mis on sinul asja teise kuskile linna? Sul ei ole siin asja isegi? Et paberil on tänaseks tühistatud, kas see reaalselt ka toimib? Ma ei saa pead anda. Oleme täna siis muusikat ja tantsu täissaarel nimega Kuuba ja meil on külas Leela, kes on seal mitu korda käinud ja nagu ma jutust olen aru saanud, on lausa armunud sellesse saarde kui minna Kuubale, et kus kohas võiks käia, millised on need asjad, mida näha-kogeda kuulata, alustaks võib-olla kõige tähtsamast linnast Kuubas nimega Havanna. Ütlen omast kogemusest ära. Havanna vanalinn oli täiesti fantastiline. Sain aru, miks Hemingway kümneid aastaid istus ja napsu võttis. Räägiks natukene, alustaks Havannas. Milline Havanna on, mis seal näha on, mis seal kogeda? Havanna on Kuuba pealinn ja on ta ka üks suuremaid linnu Kariibi mere saartel üldse nüüd üle kahe miljoni elaniku on siis on siis linnarahvastikust ja tõesti vana on väga huvitav arhitektuuri poolest kõikide nende vanade ameerika autode poolest ühesõnaga köie poolest, mida see lindis pakub. Ma ütleksin selle autode kohta veel ära, et kes veel ennem võib-olla saadet ei kuulanud või ei saanud täpselt aru, siis mina ise mingi automees ei ole, ma soovitan kõikidele autosõpradele minna Kuubale sellepärast, et vaadata, kuidas on võimalik, et sellised asjad liiguvad. Et see on täitsa noh, täiesti omaette vaatamisväärsus, juba need autod, aga läheme edasi. Jah, nendest autodest äkki jõuame veel rääkida. Ja no Havannas on ju kõige kuulsam võib-olla tõesti see Malekund ehk promenaad mis Atlandi ääres seal sirgub. Midagi nagu meie pirita, tee taolist. Ja midagi nagu meie pirita, tee taolist stan küll, muidugi palju-palju pikem, palju uhkem, palju võimsam. Kui meil Pirita teel ka aeg-ajalt siis lained üle üle ääre seal ja üle serva löövad, siis seal võib seda igapäevaselt näha. Et ikkagi Atlandi lainele Atlandi laine. Ja see Malekuna on hästi-hästi tore koht ja mina isiklikult soovitan kindlasti käia seal jalutamas ja reeglina kes Havannasse Läheb, reeglina ta sinna molekulile ka jõuab siis Malekun ühendab seal mitut-mitut linna jagu. Et see on selline tore koht ja Malekuni ääres kõrguvad uhked uhked hotellid, mis on enne 59. aasta revolutsiooni sinna püstitatud nende maffiameeste poolt. Ja hotell nats all on kõige-kõige, võib-olla siis uhkeme tähtsam neist, et hoonetest ja kindlasti mina soovitan ära käia hotell Asjon halli hoones asuvas gabarees siis Paris enniga vare ja millegipärast inimestel on alati selline imelik suhtumine, et ah jälle turisti kohta, eks ta üks jama on ja maksan liiga palju raha. Vot see on paik, kus see oli 35, pukki. Maksis see sissepääs, midagi sellest ei saa, pead veel seal siis lisaks jooke ka tellima, kui sa tahad jooke, aga noh, mingi väikse Mohhida või mingisuguse kuuba Librähk rummikoola kokteili võiks ju võiks ju selle kabaree taustal ära libistada. Ja see on fantastiline elamus. See on, mida peab minema ja vaatama, mida need inimesed jälle oma instrumentidega oma häälega oma kehadega suudavad teistele pakkuda, kuidas nad ise naudivad seda. Sest tihti me võime näha esinemas inimesi, kes ju noh, sa näed, näost äratan, väsinud, ta ei viitsi enam taks magama minna. Nagu nagu ütleme, siin kruiisilaeva sel ajal meie omadel Täpselt ma just eelmine nädal käisin seal ja vaatasin neid õnnetuid, kas nad olid Kuubakad või kust, kust maalt nad siia toodud olid, natukene oli nendest kahjud, no seda näoilmet seal ei ole, okei, et igatahes Paris enniga vare ja hotellis, national ja hotellis National võib täiesti vabalt ka ringi vaikselt jalutada ja minna ka sinna aeda ja seal purskkaev, et see on siis Malekuni ääres üks kaunimaid kaunimaid hooneid jälle oma tagasiulatuva ju ajalooga väga tähtis paik, kuidas siis saab seal minna ja tunda ennast kõõl mafiamehena, et kuidas seal kasiinoäri käis ja ja see alkoholiäri ja nii edasi ja nii edasi. Ei enam ei ole, aga lihtsalt minna seda atmosfääri siis seal tunda. Nüüd kindlasti peab ära käima Havannas vanalinnas. Sest jah, seal on natukene veel ju ikkagi noh, mis natukene vihasin, valetan, tegelikult on hästi, paljud hooned on räämas ja ei ole jõutud meid ju restaureerida korda teha, aga töö käib, sest 1982, kui ma ei eksi, võeti nadi Unesco pärandi nimekirja ja mitmed linnad Kuubal said sinna nimekirja ja peale seda hakkas nagu päris päris suur töö käima. Ja nüüd nad siis restaureerivad neid hooneid, sest noh, ma isegi ei oska vanalinnas tuua välja nüüd eraldi ühtegi hoonet, neid on seal lihtsalt nii palju ega meelde jää. Ostke lõuli Planet või minge internetis saitidele ja täpselt igaüks leiab sealt endale selle marsruudi, kuhu ta tahab minna. Mul tuleb meelde, et seal lõuni Planeti kuuba raamatu peal on üks baretiga mees, suur siga. Sama mees istub ka kuskil seal vanaduses, kas ta on siiamaani elus või? Ma olen kuulnud, et see vanamees istub seal, aga mina ei ole näinud, mina olen teda näinud ja ma nüüd ei teagi, kas see on seesama mees või on täpselt tema nägu, mees, kes tahab seda meest näha, siis ma arvan, et ta ikka on elus. Istub, kui te näete teda seal, mina, mina nägin. Mina, mina need seda meest nagu ei näinud, ma nägin küll väga toredaid vana papisid, kes tõesti täpselt samamoodi istuvad ta eetike peas, sigar suus ja nägin ka väga palju vanemaid prouasid kes samamoodi, nad on väga kenasti ennast üles löönud. Suu on värvitud ja samas sigar on siis ees ja noh, eks nad on turistiatraktsiooniks ka seal, et jälle keegi viskab. Ja see natukene talle seal pildis teha. See ei ole ju mingi tavaline sigar, neil on ikka sihukene käevarre jämedune, sigar suus. Jah, nad on ise, mitte ise, aga kas siis vennad, tädid, onud, lapsed, kes, kes siis on selle sigari seal veeretanud ja neile siis pannud pannud kenasti sellised aksessuaarid? Et neid, selliseid jah, vanemaid inimesi, kes istuvad ja nad ju ka naudivad seda elu, et seda võib näha treppidel väga-väga mitmetes kohtades. Et jah, siis anna vanalinna kindlasti minna, käia ringi, noh, muidugi kuhu tuleb minna vanalinnas, ütlesin, et ei tooks võib-olla midagi välja ka minule väga meeldis hotelli hambus Mundos terrass ja see on jälle üks Eming veega seotud paikadest seal floori tiita, paaria neid paiku on küll ja küll, kes siis tõmbavad turiste ligi tänu sellele, et Hemingway seal kunagi istus, oli, aga hammas mundas, terrass minule meeldis, Mohhito maksis seal viis Kuki noh, 1,3 on see kurss kuskil Eesti rahaga. Et selles mõttes nagu ei, ei ole seal kallis ega midagi ja sealt siis nautida vaadet kogu haavannale. Mis ja kindlasti otsida ära üks hoone, kus on Packardid, me teame kõik seda hoonet otsida, see on väga-väga huvitav. Selline äratundmine, Bacardi rummi neusin, saame kõikjal kaubandusest osta ja ja on seda liikumas, sest Bacardi oli üks vähestest tarkadest tehastest, kes enne revolutsiooni sealt jalga lasi, aga nende hoone on siis sealsamas vana vanalinnas. Samuti on olemas aga siiamaani ju Havanna rummimuuseum. Täpselt järgmisena tahtsingi seda mainida, see Havanna Clubi rummi muuseum on väga huvitav, olen seal mitu korda lausa käinud, kenasti tehakse seal ekskursiooni kõigile, kes tulevad, saab siis, kui teil on suurem väiksem grupp, saab ise tellida seda ekskursiooni ja tõesti seal näidatakse ära, kuidas neil suhkruroog kasvab, näidatakse ära juba neid vanemaid, suhkruroo töötlemise masinaid, rong on väga tähtis ju ka suhkruroo kasvatamisel, kuidas siis rongiga saadi suhkruroog põllult teha, siis siis on seal ka maketid nendest külakestest, mis suhkruroo töötlemise ümber siis ju tekkisid nende tehaste ümber ja muidugi, kuidas ta siis mulksukesele räägitakse, ühesõnaga selles trummiajaloost ja kuidas teda ka siis filtreeritakse ja test tilleeritakse ja kõike, kõike, mida siis selle suhkruroost valmistatud. Me lassiga tehakse, et seda saaks lõpuks lauale panna rummina. Et väga, väga huvitav ja muidugi ka väike degusteerimine on seal väga-väga-väga tore, tore muuseum, mida ma muidugi ütlen siis sealt poest ei pea ostma kõiki asju kaasa. Hinnad on seal natuke kallimad, kellel on võib-olla emotsioon tähtis, et sellest Havanna Clubi rummi muuseumist osta, kaasa on ju ja kodus rääkida, sealt ostsin, kes tahab natuke raha kokku hoida. Seda rummi jagub igal igal pool, et vot see oli küll väga-väga-väga huvitav ja tore paik ja seal räägivad nad mitmeid mitmeid. Reisipalavik noomima rännakust raadioeetris. Kuuba üks tuntumaid inimesi on kindlasti 2006. aastal aktiivsest poliitikast pensionile läinud riigipea Fidel Castro. Fidel Castro on ajalukku läinud kui üks pikema valitsusajaga riigipea, olles niinimetatud troonil olnud 50 aastat. Peale habeme, militaarmütsi ja sigari on Fidel tuntud ka oma jõhkralt pikkade sõnavõttudega. Käes on selles vallas isegi erinevadki Nessi rekordid. Näiteks 1986. aastal pidaski tell kommunistliku partei kongressil kõne, mille pik, kus oli seitse tundi ja 29 minutit. Vaesed Pealt kuulajad. Teine päris omalaadne Guinessi rekord, mis kuulub Fidel Castro või õigemini ühele tema koduloomale, kui nii saab seda nimetada. Nimelt kaheksakümnendatel, kui käis kõva kolhoosi propaganda, tõsteti selle reklaaminäoks üks lehm kelle nimi oli Tuberia Blanca, mis tõlkes tähendab valget udarast. Nimelt oli Uubre üks vahva lehm kes andis ühes päevas enim viima kui ükski maailma punik või Maasik kokku nimelt 110 liitrit päevas. Isiklikult pean rekordiks ka seda, et Fidel on väitnud, et ta on üle elanud 634 atentaati. Täpselt nii mitu korda on püüdnud Fidelli väidete kohaselt ameerika CIA teda tappa. Küll on selleks kasutatud mürgitatud sigareid keemiliselt töödeldud sukeldumiskostüümi. Isegi plahvatava mulluskigad on proovitud teda tappa ning tema habemesse on kuidagimoodi smugeldatud salajast võlupulbrit, et see põhjustaks habeme välja kukkumist, mis kahandab oluliselt tema populaarsust Kuuba rahva seast. Sellegipoolest elabki tell ilmselt siiamani Nonii ja on ta üle elanud ka üheksa erinevat USA presidenti. Kuid Fidel pole ainus kuulus nimi Kuubalt. Sealt on pärit suur hulk teada-tuntud inimesi. Maailma üks ilusamaid naisi, näitleja ja modell Eva Mendez on sündinud küll Floridas, aga puhastajat Kuubakas. Samuti on Kuubas sündinud näitleja Andy Car. Siia tubakas on ka maailmakuulus fotograaf korda, kes on jäädvustanud ajalukku tuntud portree tšekke, vaarast, kirjanikke, tantsijaid ja maalikunstnike võikski üles lugema jääda, samuti muusikuid ja sportlasi, eelkõige just pesapallurid ja boksijaid. Kindlasti ei saa mainimata jätta läbi aegade ühte parimat kõrgushüppajad Sawyerr foto. On Havannas veel mingeid märkimisväärseid kohti, kus peaks kindlalt ära käima, sa soovitad ära käia või liigume kuskilt Havannas edasi? Havannas peab ära käima revolutsiooni väljakul. Sellepärast et see on üks tähtis paik, võib-olla eestlastel on kõrini mingitest revolutsioonirääkimistest, aga mis seal salata, see revolutsioon, mis siis esimesel jaanuaril 1959 aset leidis, on ju tegelikult selle saare ajaloo üks tähtsamaid sündmusi ikkagi. Esimesel jaanuaril ilusasti oodata ära taastatav lõpp otsa. Esimese jaanuaripäevi. Nad, nad hakkasid natuke varem tulema ja tore oli ju ka see, et tänu vana-aasta õhtul pidustustele sai siis see nukk president Batista ka jalga lasta. Läks oma eralennukiga Dominikaanis, nii et muidu võib-olla poleks tal see õnnestunud, aga suure möllu taamal siis kuskilt lasi jalga, et revolutsiooni väljakul peab ära käima, sest sellel samal esimese jaanuari hommikul ju Fidel Castro peast seal kõnet ja tema on tuntud üldse nende tohutu pikkade kõnede pidajana ja seal väljakul peab ära käima. Et see on selline uhk, seal on muidugi ka väga olulised valitsushooned kõik järgemööda, mida ma praegu loetlema ei hakka, aga seal käia ja olla kujutada siis ette, kuidas tundide viisi seal räägitakse, kuidas tuhanded inimesed kuulavad, suu ammuli ja kuulavad oma seda kõrget. Noh, ma ei tea, kas lisaks võib teda nimetada, aga no praktiliselt ja 1998 oli ka Rooma paavst. Seal käis ja jälle inimesed tulid ja kuulasid teda ning minu arust on nad väga tänulikud, nad on roomakatoliiklased suures osas eriti usklik, usklikke muidugi ütleme igapäevaselt ei ole sa küsida, kes sa oled siis ma, nad vastavad sulle reeglina roomakatoliiklased. Aga baas tuli 1998, eks ta natukene manitses kabi tellisest, tema võib-olla ainukene kedagi veel ta kuulab. Ja mis on tore, mida see muutis, nagu Kuubalaste jaoks, oli see, et nendel 59.-st aastast keelati jõulud jõule, Nemad ei tohtinud pidada. Ja 1998, kui vaba oli seal ära käinud, ütles, et aga siis eravestluses või kust ta, seda, kust ta seda Fidel Castro mainis. Igatahes anti luba Kuuba inimestele uuesti hakata jõule pidama. Et see oli selline tore, et käige kindlasti revolutsiooni väljakule ja muidugi oleneb, millega te liigute Havannas noh, mina seda ühistranspordile pussi eriti ei soovita kasutada, sellepärast et millal ta tuleb ja kuidas tal läheb ja ja keegi täpselt ei tea, muidugi see on kõige odavam. Kuskil alla ühe krooni maksis pilet, see on kõige odavam bussiplaane või kus ta läheb või seda ärge üldse lootkegi otsida, ma räägin praegu sisesisesest liinist. Takso on teine variant. Ja taksojuhtidega alati tuleb muidugi ka kaubelda kuskil no üle üle ühe Kuki siis kilomeeter ei oleks nagu üldse mõistlik maksta, aga takso on väga hea ja muidugi siis nad püüavad ka teile giidi eest olla ja mis seal salata, kui on ikka kohalik pundis, siis kohad tänu kohalikule saad sa alati näha rohkemat. Kui me rääkisime juba siin linnas ühistranspordis, siis üks väga lahe asi, mis seal transport on, siis ma ei tea, kui palju see stoori nagu paika peab, aga aga igatahes nägin seal suuri monstrumeid sõitmas, mis oli üks suur veoauto, mille taga oli niisugune ebamäärane suur asi, kaamel, bussid, kaamel, bussid olid, et kunagi hakkas Fidel Castro ehitama sinna metrood. Tellisin need vagunid ära, aga enam polnud raha või ma ei tea, mis asja ütelda, metrood ehitada. Need metroovagunid on pannud nagu suurte veoautode külge ja neid nimetatakse siis kaamel bussides need ikka sõidavad seal eined keelati ära, nüüd keelati ära haiguvaheline, see oli ka omaette vaatamisväärsust. Olen täiesti nõus, nad keelati ära, sest hästi palju kuritegevust hakkas seal olema. Vähemalt see öeldi mulle põhjuseks. Et seal ikka lausa vägistati ja iga igasugu jama ja vargusi igasugu jama selle pärast sinna läksin mitusada inimest sisse. Ja igatahes täna need keelati muidugi, mis, mis veel põhjus, mida ma ise arvan, no need kohalikud ka täpselt ei tea. Vahest on turistid ka Eestisse tulevad, teevad rohkem Eestist kui meie siin kohalike nime. Et seda teid lõhutut liiga palju. Ei, seda ei oskagi ütleme, kirjeldada, seda peab ise nägema, et sa näeks, mina ehmatasin ka ära esimest korda, kui ma nägin, mis asi see on, mis asi see on, aga need olid, aga jällegi mitte väga, väga mugav selline noh, punktist A punkti B liikumiseks inimene, kes seal kohapeal elab, loomulikult ta läheb ja seda transporti, aga kus me jäime, takso on siis üks variant kohalikud, kes isegi ei ole taksojuhid, Need pakuvad igal poolteenust ja kui rääkida ära inimesega igasugu toredaid on, nad tõesti oskavad sulle lausa rääkida seda ajalugu ja teavad täpselt paiku, kus, kus see on ning siis on ka hobuvankrid. Nendega võib liikuda, siis on ka jalgrattataksod ja siis on ka väikesed, sellised kookuse. Taxokesed Ductub umbes midagi taolist, need ka liiguvad. Et neid võib siis kasutada, olla. Kui sul suuremat kasvu meesterahvas, siis on natukene raske sinna sisse mahtuda, aga pole hullu midagi. Jah, täpselt, et kuidas kellelegi sobib, et variante nagu on, mille vahel valida ja kes tahab Havannas natuke päikest võtta, siis tegelikult on ka selleks võimalus olemas, sest ida poole välja sõita Teeba manna kesklinnas võib olla 20 kilomeetrit. On ka siis Vannalastese uhke ja kuulus liivarand, et kesklinnas seal kuskil randa kui sellist ei ole, aga et Saka randa minna? Reisipalavikusaade on siis täna Kuubal kohas, siis kus väga palju meie raadiokuulajad on saatnud meile kirju ja öelnud, et tahavad Kuubast, kuulad trump. Täna me siin oleme. Meil on külas leelo, kes on seal mitu korda käinud ja liigume praegu siis välja Havannas, Kuuba pealinnast järgmistesse toredasse kohtadesse, kuhu sa meid viid. Esimene asi, mis mul kohe tuli, tuli meelde peale peale pealinna on siis lääne poole sõita ja lääne poole jääb selline kuulus paik nagu piniaterion männijõgi või kuidas seda siis eesti keelde tõlkida ja Winiales org. Ning peale selle, et seal on fantastiline loodus seal ükskõik kuhu sa vaatad, kuhu, kuhu silm ulatub kõik roheline. Kahjuks kõrgemaid puid ei ole enam jäänud. Tänu sellele suhkruroogu hakati kunagi massiliselt kasvatama, siis võeti suured kõrged metsad maha, aga rohelust ja lopsakus on seal küll ja küll ja kasvatatakse seal nimelt tubakat. Tubakat kasvatatakse Kuubal väga-väga mitmetes paikades, aga just see Rio piirkond ja geniaalse org on siis kuulsamad ja parema tubaka siis kvaliteetsema tubakavalmistamispiirkondi. Et see on selline põhjus, see põhjus, miks kindlasti peaks seal ära käima ja kes on huvitatud ei pea ju alati suitsumees olema, olla sellest tubakast huvitatud, seal on olenevalt aastaajast, millal sa lähed, on ju kenasti näha tubakapõllud, kus tubaka tantsis, kasvab, siis on juba järgmine etapp, kuidas neid korjatakse, kuidas neid kuivama pannakse, sellised hästi toredad hütid on puhios. Niimoodi nad neid kutsuvad. See on ka jälle tainakeelsest sõnast väike hütikene ja seal nad siis kuivatavad neid. Tegelikult igaüks, kes sinna kuskile kanti satub, võib minna, vaadata Ta kuidas nad kuivatavad, mida nad seal teevad, kuidas nad siis seda rullivad, et ei pea minema ekstra kuskile tubakavabrikutesse suurtesse, vaid tee ääres ja see võimalus on, see võimalus on ka olemas ja aga tee ääres on igal pool sütikesed olemas. Ja seal saab siis minna, vaata et nad ei võta isegi raha su käest. Paljude inimeste jaoks on selline müüt, et tubaka sigari valmistamine käib niimoodi, et võetakse sigar, võetakse see tubakas ja need tubakalehed ja siis ilusat Kuuba naised hõõruvad oma kimpude vaheline teerulli on selline asi tõene või on see pigem selline müüt? Mina isiklikult ei näinud, et oleks keegi kaunis kuuma daam siis oma kenade kenade kildude vahel seda sigarit seal rullinud. Miks mitte? Las ta siis olla sellise kena, kena legendina mainima. Ma ei tea, ma ei vaidle vastu. Aga sigareid tegelikult ju valmistatakse sellistes tehastes? Nad ei ole üldse suured, see on noh, kas olenevalt siis jälle jah tehasest, aga no mina olen mõnes nendest käinud 60 ruudune toakene pole ju üldsegi mitte suur 60 ruutu seal istub niimoodi laua taga, nad on väga tihedalt üksteise kõrval ja seal nad siis rullivad. Hommikust õhtuni saavad 10 dollarit kuus palka, hommikust õhtuni rullivad sigareid, seda peab jälle nägema, et see on oma omaette ikkagi kunst, et igaüks seda sigarit valmis ei keeruta, nad ilusti õpivad, töötavad seal ja muidugi vot seal oli küll sul silm kuvad kuklas. Pilti ei tohtinud teha, salajane kuskilt kaugelt tegime ikkagi. Ei, arreteeritud jään vahel vedas seal sind jälgitakse, sellepärast et mis seal salata, need töölised võivad ju päevas ühe sigari, kui ma ei eksi, võivad võtta siis ka veel koju kaasa, eks neil tekib, neid niimoodi koguvad, koguvad, kui suitsumees ka ei ole, siis saab müüa, see on jälle ju raha, see on konkreetne raha, mida saab turisti käest kätte, ehk siis seal kontrolli võetakse seda, mis mulle sellest tubakat tehases üldse ei meeldi, muidu oli seal tore olla, seal on hästi spetsiifiline, selline lõhn, seda võiks lausa noh, minu minu meelest haiseks nimetada, aga see on jälle seesama tubakaleht. Aga väga huvitav, et kes siis tahab tehasesse minna, vaatama, kes siis tahab nendesse väikestesse onnikestesse minna, vaatama, kus seal üks inimene ainult rullib, onju, et võimalusi on väga-väga palju. Mulle endale meenub, et kui käisime seal tubakatehases siis niipea kui natukene giidist maha jäid, siis eks tubakarulle jooksis kohe sinu juurde ja ütles, et tal käsi oli neid sigareid käsitletava joosta kiiresti ära osta kiiresti ära, et noh, muidugi sain mingi täitsa nalja hinnaga need ega ma ka mingi sigarimees ole, kõike teada, huvitav ka, tead, kontra pandi osta, tead. Ostsin kohe ära ja ei teagi, mispärast temast sai, võib-olla jäi vahele, võib-olla mitte, aga ilmselt see nii see asi käib. No loodame, et ta ei jäänud vahele, sest noh, mis teha, las siis inimesed teenivad natukene, mis ta seal siis ikka ikka saab, aga jah, niimoodi need asjad käivad nii nagu sotsialismi ajal meil täpselt nii neil ka ikka nii palju kui võimalik, teeme musta ja noh, ega see siis suur kaotus ka ka ei ole mitte kellegi kellegi jaoks. Ja üks asi, mis meile öeldi, on see, et kui te lähete Havannasse ja teletänava peal pakutakse, siis ärge neid ostke, sest need ei ole tubakalehtedest banaani lehtedesse kirjutatud. Need ei ole õiged. Nii no kui me nüüd korraks hetkeks sellel teemal peatume, siis jah, mina olen ka kuulnud seda väga palju. Ärge ostke tänavalt, seal ei ole sertifikaati, ei saa riigist välja viia. Sertifikaat peab olema nendel kaasas, muidu ei saa riigist välja viia, seal oli kas 50 sigaretti sitaks. Persona võib, võib siis nagu riigist välja viia ametlikult, onju? Ja banaanilehed ja ma ei tea, mis lehti ja kõike, kõike, kõike, aga no minul tekkis nagu selline hasart, kuna ma seal ju ikka natuke rohkem kui lihtsa turismireisi aja oli siis vaataks ärand, kuidas on, et nagunii ma ei ole spetsialist, mina ei tee vahet, mis on kõrge kvaliteediga sigari ja mis ei ole ja tegelikult on ju minu jaoks täiesti kohmakaks. Ja jah, kui ikka Havannas ma ei teinud seda, ma tegin seda varadeiras ja tulid seal kohalikud pakkuma, hotellipoiss tuli pakkuma ja okei, jah, mul olid seal sõbrannad ka, et veel nii, et te olete, meil oli kolme karpi vaja 25 tükki kargist kolme kartvat, oh jess kõik ära kokku lepitud, et lähme siis tubakaäri tegema, poiss tuleb, küsib, et kuule, kas sul kott on mul eriti koti läpaka karp oli, ma ei kujutanud ette ka, kui suured need karbidanud. Et kas siia mahub tühi läpaka kott. Jama küll, okei, mina võtsin oma läpakakotid, amet 100 meetrit hotellist eemal, suure tee ääres kokku. Läksin siis ilusasti, tühjale kakakotiga see oli, kell oli 12, päeval kuskilt tuli üks suur Ameerika, uhke laev, näitas näpuga mulle Dalai, hüppa peale ja hotellipoiss istus siis kõrvalt, eesistmel sõitsime kuskile majade vahele. Mina, autojuht jänesest autosse, võistleks tuppa, ma arvan, et see oli tema elukoht, seal. Autojuht oli ka tore, kui sul 40 sõidan ilma hammasteta, selline vanamees ja püüdis natuke teha ja noh, ma natukene räägin hispaania keelt päris lõbusalt. Ja tuleb tagasi, noh, minule pakuti, muidugi ei mahtunud ükski kari ja tal oli suur seljakott seljas, suur suur seljakott ja noh, need kolm karpi olid sinna sisse pandud ja muidugi ruumi oli küll ja küll üle. Ütlesin okei. Lähme siis tagasi hotelli poole. Jälle paarsada meetrit enne hotelli pandi mind siis autost maha, sest ega keegi ei tohi ju näha, turvamees ei tohi hotellis näha, kellega ja kus ja mis siis kupatati mind autost välja, et noh, 200 meetrit, lähed siis ise hotellini, et said oma sigareid kätte, noh ja siis ma läksin, ma ikka siiamaani naeran tegelikult ennast, et kell on 12 päeval 30 kraadi lühikeste pükste lühikese varrukaga särgiga ja seal ma siis läksin, suur seljakott seljas ja läpaka kotke tühi ja niimoodi läksin ja hotelli kenasti sisse mitte mingeid probleeme tulnud ja me maksime 40 kohaliku siis või seda kolmenteeritavad peesot, maksime selle karbi eest. Väga okei, oli minu arust, ma ei tea, keegi pole kaebama tulnud, väga tore oli, sertifikaat oli olemas, kõik oli olemas. Ja muidugi seljakott. Miks ma seda naeranga? Seljakott kulus poistele pärast ära? Sellepärast, et pärast me nägime, kuidas see topiti kuuba rummi täis ja läks sealt hotellist välja, et selline oli minu, minu nagu üks kogemus siis selle sigari ostmisega ma ei tea, kas ma sain petta või ma ei saanud petta, loomulikult poest saab osta igasuguse hinnaga, mina nägin seda 25-st karpi 600 Kuki 800, Kuki igasuguste hindadega on ja loomulikult, kes on kirglik, kvaliteetsete sigareti suitsetaja, siis loomulikult ei julgema kellegile soovitada, et ostke tänavalt, no mina seda ostsin ja mina jagasin sõpradele ka ja kõik olid väga rahul. Ja tõin Eestisse ja igatahes väga palju raha hoidsin kokku. Nii et selle koha pealt ma ei julge öelda, et kuidas ja mis, ja tavaeestlasena seal on 42 erinevat sigarimarki sorted. Näidake mulle üks inimene, kes väga väga tark oleks ja tunneks nad kõik ära. Ma arvan, kindlasti leidub, aga mitte nagu tavainimese hulgas, et selles mõttes noh, kes tahab rohkem maksta jumala eest ja kes kindlasti tahab kvaliteetset saada, siis ärge ostke tänavalt. Aga selline tavainimene, kes eriti palju tubakast midagi ei tea, siis mina julgen küll öelda, et minge ostke sealt. Reisipalavik on täna Kuubal. Meil on külas Leela, kes meid mööda Kuubat siis ringi juhatab. On veel mingeid kohti, kus peaks, kui on aega, kui on tahtmist, peaks nagu kindlalt läbi käima, mis näitab Kuuba erinevaid või ilusaid ja toredaid külgi. No üks väga armsatest ja toredatest kohtadest, Eston Trinidadi lind, see jääb küll juba peab päris päris kaugele Havannas sõitma natuke ida poole ja mitte siis ei jää enam Atlandi ookeani kaldale, vaid Kariibi mere kaldale ja Trinidad on selline kena, armas linnakene, jälle. Seda arhitektuuri, mis seal on, on võetud ka Unesco kaitse alla ja seal on väga palju jõutudki ära restaureerida. Selline mõnus kohakene, kus jah, ta on turistide lemmikpaik, aga seal on seda kohalikku ehtsust kohalikku lihtsalt Kuubalast näed sa sealt ja muidugi fantastiline käsitööturg, mis seal oli, meie naised ostsid seal käsitööd, pitslinikuid, mina leidsin sealt väga huvitavaid puuskult tuure. Et seda käsitööd oli seal hästi palju, ostsime ilusad kleidid endale kohalike Kuubalaste poolt valmistada. Sealkandis on ju ka väga palju selliseid sukeldumiskohti. Et mida, noh, mis seal salata, eestlane tahab ju ka neid kohti, kus saaks merre ja randa siis jah, sealkandis täitsa täitsa tasub käia, seal on kas info, ego, see linn, mis on küll juba linnana ise päris suur, aga jälle sealt on võimalik minna minna merele kas nädalaks või, või siis mõneks tunniks, vaid kas siis kalastama või niisama lihtsalt nautima seda Kariibi merd. Aga kõik need võimalused on olemas, mida, mida siis paigad pakuvad ja igav seal igatahes ei hakka. Selles mõttes, et paljud lihtsalt segan vahele, sest paljud eestlased milleski Floridas kiiv Eestis, mis ei ole ka Kuubast kaugel ja ütleme niimoodi, et Kuuba rannad on nii palju, kui mina seal randades käin, on natukene Kiivestaga veel ilusamad. Olen nõus sinuga? Jah, et seal allpool täitsa kui kaarti vaadata, tasuks ära käia, et muidugi seal on ju kohti fantastilisi teel veel veel näiteks sigade lahe ääres. Selline tore koht asub ega pata looduspargis. Ja miks mulle sigadelt lahe see paik nii väga-väga meeldis, seal käisime jälle jõgedel nad ei ole, nad on ikkagi jõed, seal on mangroovi, salusid, tohutu tohutud mangroovisalud, muidugi mangroovi kasvab ju Kuuba rannikualadel hästi-hästi palju ja tänu sellele on neil ka see ökosüsteem seal toimimas ja puhastustoimib ja ei ole nii ütleme siis reostatud, need rannad ja, ja kõik see paik, et käisime seal väikeste mootorpaatidega seal mangroovisalude vahel kihutamas, vot see oli äge. Ja, ja, ja siis mis seal veel oli huvitavat, seal oli tehtud ka siin väike indiaanlaste küla. Et noh, muidugi loomulikult turistidel ainult indiaanlasi ju neid järeltulijaid kedagi enam seal ei ela, aga tõesti oli huvitav vaadata, kuidas nad siis elasid, millistes intidesse, kuidas nad süüa tegid, millised olid nende tuleasemed, millised olid nende siis küttimisrelvad. Et see oli ka selline huvitav, huvitav, huvitav paik ja seal on ka krokodilli kasvanud. Ja vaatasime seal ringi, katsusime krokodille pisikesi, muidugi neil olid suudlik kinnitatud võitudega, saime pilti teha ja suuremaid ja suurem ja väiksemaid krokodille Kuubal on endal ka Kuuba alligaator, mis on siis väljasuremisohus? Nad on väga uhked selle üle sobilikku looduslikult. Nad ütlevad, et ikka natukene on, aga just seal idaosas ei ole ise näinud, ei tea, aga nad ise ütlesid, et natukene neil ikka veel veel veel jagub. Nad on hädas nende salaküttimisega. Sest meie maitsesime, ütlen täitsa, mina igatahes maitsesin ära selle krokodilliliha väikse tükikese, me võtsime mitme peale selle prae, sest me oleme ka kõik sellised loodusarmastajad ja kui on ikka krokodillid väljasuremisohus, no mida me siis sööme nendest, kuna nad olid juba valmistatud seal siis ära maitsesime, väga mõnus. Selline õrn, õrn kanaliha väga-väga hästi oli, oli valmistatud, et ära saime maitsta, et see krokodillikasvandus, indiaanlaste küla, just seesama, see äge mootorpaadiretk, mida me siis kogesime seal sigade lahe lähedal sigade lahti. Noh, tore, tore nimetus. See on ju ka kuulus paik. Ja väga paljusid turiste viiakse ka sinna, et näidata turistidele, kui hästi ikkagi Fidel Castro 1962. aastal siis pani sellele CIA 1500-le mehele vastu, nimelt ameeriklased püüdsid vallutada Kuuba saart. Pidel tuli ju 1959 seal kõik, mis seal toimusid, igasugu muud sündmused riburada pidi. Ja tõesti siis ameeriklased tahtsid seda Kuubat nagu tagasi vallutada, aga mingil põhjusel neil see ikkagi ei õnnestunud. Täna viiakse keele turiste sinna, sest näidata, kui vägev ja võimas on ikkagi Fidel Castro läbi aegade olnud. Et see on siis sigade lahe tähendus nendele täna. Üks tähtis koht kindlasti Kuubal võib-olla, kus väga lihtsalt ei saa ligi, aga äkki sa oled käinud, äkki seal on informatsiooni, on ju? Guantanamo vangilaager? No sinna ligi ei saa keegi, ma ei ole seal käinud, ma ei ole isegi sinna ligidale saanud, sest tegelikult Santiago de Kuubad üks Kuuba tähtsusele, teine linn, asub ka seal lähedal Relgastru sünnipaik kus ta koolis käis, aga Guantanamo lähedal ei saa ja nii palju, kui mina täna tean, siis ikkagi ju seal nüüd likvideeritakse seda sest ameeriklased lubasid Guantanamo baasi, ütleme siis selle ala anda tagasi Kuubalastele, sest see on ju 1902.-st aastast on juba ameeriklaste käest Guantanamo baas. Aga kuidas on võimalik, et ütleme siis pidel ajas ameeriklased välja ikkagi see ameeriklastele on see kond kontana, kuidas rõhk õigesti on? Guantanamo Guantanamo, et kuidas see ikkagi nagu ameeriklaste käes on, kuidas nad, ameeriklased oma nii-öelda terroristid sinna vangi viivad, et mis, mis kuidas, nagu tundub nagu eba. Jah, see on tegelikult väga ebaloogiline ja kui aus olla, siis ma jään vastuse täiesti võlgu, sest olen uurinud ka kohalike käest, sest see on ju väga huvitav küsimus. Nemad said ja eks seal mingisugune poliitika taga. Aga räägiks natukene nüüd natuke teisest poolest ka, et kuidas seal natuke hakkama saada, sest Kuuba ei ole niisama lihtne maa, et lähed ja oled sa pead ikka natukene olema ette valmistanud ka. Esiteks on see seal, et seal on kaks raha. Räägiks nendest rahadest natukene, mis teema nendega on? No kaks raha on seal küll jah, üks on siis, konverteeritab valuuta ja teine on kohalik raha, nad mõlemad peesot ja konverteeritav valuuta, ehk siis see raha, mida turistid saavad kasutada. On see uut, see tähisega? Jah, Kukk ja kohalik raha, mida siis kohalikud arveldavad, milles nad palka saavad, on CUP kupp, selline nagu vahe on ja noh, üks kukk on siis 25 Cupi, ehk see kohalik mees on loomulikult palju-palju odavam. Ja ütlen ausalt, mina nägin seda raha, ma küsisin kohe vaadata, aga mul ei olnud sellega seal mitte midagi teha. Nii et kui sinna lähed, seda ei pea absoluutselt endale. Ei sellepärast, et täna mitte ükski kuubalane ei võta turisti käest vastu seda kohalikku peesot, neil ei ole lihtsalt sellega mitte midagi teha. Et selles on see põhjus, et ei tasu endale üldse keeruliseks ajada neid asju, vahetage kuke ehk siis konverteerida, valuutat, see on ainuke raha, mis teiega vahetatakse valuutavahetusest ja täiesti rahulikult. Toimetage toimetage sellega. Ma mäletan, et ma endale vahetasin mingisugused peod ja need kohalikelt kuppe ka siis nii-öelda ja mul vist jäid nad vist lõpuks ikkagi taskusse, kuigi ma proovisin paar korda kuskilt tänava pealt midagi sebida, ma ei mäleta, kas ma midagi lõpuks sain või ei saanud, aga üldiselt seal ainult siukene suveniir. Aga täpselt, sest loomulikult sa võid seda vahetada, sa võid proovida, aga kas seda tasub ka nagu selle vaeva ära? Kogemuse mõttes ikka nojah, et väga raske oli sellest rahast lahti saada ja kokkuvõttes ei saanudki keegi, kes tahab tunda, et on nagu kõva sebi ärimees, et siis pange ennast proovile, kas saad sellega midagi osta või mitte. Täpselt miks mitte, aga sa ütlesid, et kohalikule ei ole selle rahaga mitte midagi teha. Kohalikud jah? Ajasin turistile turistile vabandasin, kas kohalikel on seda Kuki nii-öelda konverteeritavat valuutat ringleb ka või on sant nagu tuleb turistidelt ja nemad ise selles ei arveldada? Arendavad ikka sellepärast, et must turg on seal väga laialt levinud. Ütlen ausalt, Me käisime, vaatasime poodi. Kindlasti nägid ka sina, mida seal müüakse nende kohalike peeso teest, neiloratsiooni kaardid. Esiteks sellised kenad kaarikesed, kus, noh, võtame näiteks seda kaks pool kilo riisi, kuus nagu inimese peale, kaks pool kilo riisi, sisse saad, poolteist kilo rafineeritud suhkrut, kilo pruuni suhkrut. Jumal, mis seal oli, 250 grammi toiduõli, kõik kõik on väga täpselt ilusasti lahterdatud, mida ja kui palju ja näiteks piima saavad ainult laps, kuni aastani. Piima kujutas ette, piima saab laps, ainult, kes on kuni aasta ja kes kuni seitse saavad piimapulbrit. Ja loomulikult piim on ju tarvis, kõike on tarvis, kõiki muid asju on ka tarvis, sest see pood oli jah, seal oli riis, tee kohvipakk oli seal. Ja ega seal midagi eriti muud ei olnud, mingisugust teravilja või midagi oli seal veel. Mina mäletan, et kui ma läksin poodi, et ostan süüa, siis oli seal üks konservtoiduainetest mingit jooki, jääd, dise, külmunud kana, rohkem seal midagi, siis sa sattusid seal heasse voodi, soli Winjaalases, kusjuures no näed, siis oli see hea pood rannas siis seal ei olnud midagi. No sel hetkel küll ei olnud, eks seal ka kindlasti on paremaid päevi, nii nagu meil omal ajal, kui ikka kaupa tuleb, siis teinekord tuleb. Aga loomulikult inimesed sellest ära ei ela, sest see on ainuke pood, kus nad nende kohalike kohaliku raha eest saavad arveldada. Aga kõike, mida lauale vaja, sa ei saa, seal on ka mingi, ma ei tea, kas uus sa saad mingi pool kilo kala ja kaks korda aastas on seal ette nähtud liha, noh kes sellega siis ära elab ja siis käib must turg on igal pool ja loomulikult saab see pere nii piima kui liha ja kala ja kõike, kõike saab aga ainult konverteeritud valuutas ja siis nad mõtlevad igasugu variante välja, kuidas seda endale hankida. Sellepärast ongi, et turistide paikadesse püütakse siis minna, noh kasvõi Havannas on ju suur linn, palju turiste, tohutu hulk turiste käib iga-aastaselt läbi, keegi ikka sulle mõne Kukikese viskab, kes siis tead, õpetab lastele pärast inglise keelt või nad otsivad igasugu igasugu võimalikke, kes on koduõpetajaks kellelegi jälle Kukkidest saab palka, et igasugu erinevaid võimalusi otsitakse, et saaks siis seda Kuki endale teenida, sest see on tegelikult see raha, mis, millel on ka väärtust. Millest sa saad oma pere ära toita. Aga räägiks natukene sellest söögist kõvel lähedamalt, kuidas sinu kogemused selle söögiga oli, ütleme niimoodi, et kuna meie elasime nii-öelda peredes, seal on ju väga levinud. Lähed kuskile mingi korteri ukse taha, kus on vist ostan märkko liha, kodumajutus ja sealse perenaine teeb süüa. Praktiliselt iga päev oli kana ja riis ja mingit juurvilja puuvilja ja, aga kui sellist võimalust võib-olla isegi kasutan või otsinud, aga kas on selline võimalus ka, et ma olen kuskil välja? Yhe korrast ikka käisin kuskil restoranis sa lähed, sööd kuskil restoranis. On ikka sellepärast, et seal, kus turistid liiguvad, seal on olemas süü ohti küll ja küll ja küll nälga nagu ükski turist ei jää, sellepärast et no tõesti riik on selle eest väga palju hoolt kandnud, et turistil oleks kohad, kus ta siis oma raha kulutab, et söögikohti on hästi palju. Aga nüüd mis jah, natukene mind Kuubal teinekord häiris oligi seesama söök, sest noh, nagu sa ütlesid kanaäris kese, kuskil tegi nalja, et seal vist tõesti kanad kohe, kas siis ma ei tea, tulevad ilmale, see grillnahk on seljas vaid sellepärast, et grillkana on praktiliselt igal pool ja see on üks, üks igapäevane toit kõigile igal pool grillkanana ju siis järelikult kanonaad kasvatavad päris palju. Muidugi on hobuseliha, on siis loomaliha, on siga, siga, sealiha nad söövad muidugi jõulude ajal kõige rohkem, et tegelikult saab seal väga, väga palju selliseid normaalseid toite igalt poolt endale endale tellida. Aga neil on ju ainult sool ja pipar. Et rohkem, et neil ei ole ju maitseained ja siis mõtled seal välja, et kuidas ja mis need väga, väga nagu raske on inimesel, kes ei ole harjunud väga raske ja mis oli selline naljakas, igal pool võib näha, ma ei tea, kas teil kodumajutuse perenaine ka takus on, riis, mustatubadega või siis riispunas tubadega ja ma ei tea, kas sa tead, kuidas nad seda kutsuvad. Riis, ja, ja mustatoad oleks siis nagu koos Maurid ehk siis araablased kunagi ja kristlased, see on tulnud siis Hispaaniast noh, ajalooga jälle seotud Ani mauride kristlased sõdisid seal ja nüüd siis Maurid, kristlased on ilusasti ühes peres seal taldriku peal ja kui on punase toad, siis need on kristlased ja asiaadid. Et selles mõttes selline naljatlemine, neil käib riis ja oad on, et igapäevane toit. Sest mina rääkisin kooli õpetajatega seal ja kooliõpetajad, kes saavad ka 10 dollarit palka, raha neil pole, tahaksid juba teada, kes tahab mehele minna, kestaks naise võtta? No ei ole võimalik, kolmekümneaastasel ei ole võimalik, sest siis ta talle emme-issi juurde elama minema ja kes tahab seal elada, on ju. Ja küsisin ka, et aga kuidas te elate, kuidas te sööte või mida te sööte, selle raha eest olete nendel on jälle riigi poolt toitlustamine ja nemad saavad siis nädalas praktiliselt iga päev nad söövadki seda riisiuba kord nädalas, vahest harva kaks korda nädalas väikse kanatükiga juurde ja meie viisime siis nad sööma välja, et see oli üks mingi Hiina, Hiina toidukoht. Väga hea toidukoht oli, me läksime, me olime juba nii tüdinud sellest grillkanast ja soola ja pipra maitset ja läksime hiina Ina kohta sööma ja seal oli väga hea. Ja need kohalikud kanad ei olnud elu sees käinud, nüüd õpetajatelt. Minu kõige suurem toiduelamus Kuubal oli, kui me elasime Havannas kuskil ühe vahva perenaise juures, kes meid võttis enda juurde elama siis temal oli selline krabi, mis oli siis nagu Pealt lahti tehtud ja siis oli selle lihasel seest ma ei tea, kuidagi ära küpsetanud, mida kogusalt ei olnud palju, aga liha oli niivõrd tihke, et ta tegi kõhu nii täis ja ta oli nagunii hea et selline huvitav asi, aga kas sa mäletad, saate alguses ma mainisin seda, et nad võivad kala püüda turistidele. Kui nad ei tohi turistidele pakkuda, selles on asi, aga tegelikult mina olen ka nendest kodumajutustest söömas käinud ja vot ongi restoranis oli halvem toit, kui oli kodumajutuses ja mida seal pakuti ikka meil on alati, küsisime, kas teil mingi midagi merest ei ole? Tegelikult alati oli, oli kala ja ma ei tea, mis kala nimi oli, Nad rääkisid mulle mingis kohalikus keeles ja ma ei saanud mitte midagi aru. Aga olid need meri, vähjad issand ja see oli tõesti kõige kallima. Me saime varaderos, mis maksis 10 Gucci ja vanas olid, kas viiskuki vahe oli selline varaderonsel tohutu kuurortpiirkond, mida tasub täiesti külastada oma nende kaunite randade pärast. Ja, ja siis me nagu sõime vähki seal ja need olid fantastilised ja neil oli krevette, neil on Kuubal on üle 900 liigi mereelukaid ja ma arvan, et päris mitmed nendest kõlbavad süüa. Ja ma olen ka järg ajanud või noh, kui ma seal olin, et ajasin järgi, et mis nad siis eesti keeles asjad on ja muidugi Haya vaal ja need on sellised lihtsamad asjad, aga seal on ikka nii ime kalu, mida nad söövad, millest eesti keelde ma pole vastet olemaski või kui ei ole, siis lihtsalt ma ei ole osanud, hoiti. Ja täna muidugi pole sellega. Kuigi Kuuba on selline imetore ja, ja kindlasti väga eriline koht meie planeedil, millest võiks rääkida tunde ja tunde sinuga siin siis kahjuks meil hakkab kuidagi aeg otsa lõppema, et me peame kuidagi kokkuvõtlikult selle asja siin kokku võtma. Räägiks kõigepealt, et mis üldse tegema peab, et Kuubale minna kuna tegemist on suhteliselt ikkagi mingil määral suletud riigiga paljude jaoks ameeriklaste jaoks vist kuidas sinna üldse minna, sest Ameerikast nagu ma ütlesin, otse ei saagi kõige lähedamalt ütleme Floridast ei, saagisin. Ja sealt ei saa minna, aga saamine saamine on jah, sa pead natukene ikkagi lendama lennukiga kuskilt maalt, aga tegelikult on see hästi lihtne, sellepärast et viisat ei ole vaja. Kellel on punane pass venelastele, kes elavad Eestis, kellel on punane pass, nemad on sõbrad, nendel pole üldse viisat vaja. Need, kellel on eesti pass või siis ehk siis Euroopa Liidu pass või hall pass siis nemad peavad muretsema endale turistikaardi. See on kaks võimalust. Kas siis juba siit ära muretseda, see väga paljud turismifirmad aitavad selle asja korda ajada, see on kõige lihtsam, 750 krooni on tal selline keskmine tasu koos igasuguste teenus, teenuste ja nende maksudega 750 krooni. Ja teine võimalus on siis lennukist. Mina tean muidugi, et lennukis on teinekord nagu probleemi tekkinud sellega, et kui nüüd seal midagi midagi on või kellelegi ei meeldi, siis või ei ole seal blankette või ma ei tea, et võib juhtuda, nii et mina isiklikult soovitaks ikkagi turismifirmast endale tellida turistikaart või siis minna Helsingisse saatkond. See on ka võimalust, aga sa teed endale lihtsalt liiga palju nagu selliseid liigseid kohustusi. Mis kaudu kõige mõttekam sinna otsa nagu minna on? No mis on otsem, noh, me elame ju Eestis ja kuskile, me peame alati kõigepealt minema, et saada edasi laia maailma on ju Helsingi kaudu saab minna? Ma ei tea täpselt, kui kuidas need Finnairi lennud on, ma ei ole ise Finnairiga läinud, aga ma tean, et sealt läheb siis Amsterdamist läheb iga päev ja läheb ka kindlasti Pariisist iga päev on ju Kuubal väga palju muid lennujaamasid ka. Ma tean, et varaderosse lendavad lennukid ja, ja veel teistesse suurematesse linnadesse. Kui Kuubale minna, siis kõige lihtsam oleks ikkagi Havannasse maanduda ja sealt hakata siis ringi vaatama, et siis on nagu pealinn nähtud ja edasi, onju. Ega siin midagi keerulist ei ole, kott pakkida ja lennuki peale ja kindlasti ma soovitan muidugi selle reisitõrkekindlustuse tervisekindlustuse endale vormistada, sest mina olen kolm korda seal käinud. Ja ma olen kolm korda Havannas pidanud vastavalt siis kaks või kolm päeva oma kohvrit. Et noh, tean, kui reisitõrkekindlustus olemas on. Kui siis midagi, midagi jääb puudu, siis saab sealt nagu muretseda ja muretseda küll ei tasu, sellepärast et tegelikult on seal ju kõik asjad olemas. Seal on jah, kohalikel on raske, kohalikel on nagu ligipääs raskendatud nendele asjadele, nemad saavad ka lõpuks oma asjad kätte. Aga turistide peale mõeldud ning midagi sellist erilist, et nüüd oi-oi, nüüd on vaja kindlasti kodust kaasa võtta, midagi ei ole. Nojah, tõesti, seal ei ole kama, aia, musta leiba ja ka neid, neid ei pea kaasa võtma. Et selliseid esmatarbekaubad on seal kõik kõik olemas. Võib-olla tõesti natukene on kallim kui Eestis. Aga see ei ole nagunii märgatav vahe, nüüd peaks kodust kaasa võtta. Aga kuidas sa soovitad, kas sa soovitad ööbida hotellides või siiski ütleme neid kodumajutusi vaadata? Oleneb inimesest oleneb täiesti inimesest, oleneb, mis seltskonnaga minna, kui on noored seiklushimulised hinged, siis loomulikult võta endale kasvõi seesama rendiauto, ettevaatust rendiautoga, aga rendiautoga tuleb väga-väga toime. Kui te tahate palju rummi juua, siis ärge igaks juhuks võtke, sest muidu pärastajate palju maksma, kas siis rendiauto või bussidega või on igasuguseid võimalusi hääletada? Sealsamas hääletamine oli üks väga super kogemus või see ei ole teinud, aga ma olen näinud neid hääletajaid seal tee peal. Et noh, siis kindlasti minna need kaasa particulaared ehk siis kodumajutus. Aga kes on natukene laisem siis tegelikult need hotellid on ka väga normaalsed ja ei ole seal hullu, ei sellel hügieenilega söögile ka ega midagi. Et see on nii personaalne nagu muidugi hotell on kallim. Hotell on kallim, kodumajutus on odavamaks. Ise elasin ainult kodumajutuses ja minu meelest ei saa ühtegi halba sõna öelda, sul olid nii-öelda oma kohalik ema seal, kes tegi selle süüa, kui vaja oli ja ütlesite talle, et nüüd ma tahan rummistadeisele rummi hinna poolest ma isegi ei mäleta, mis ta mitte midagi märkimisväärset ja ja rummi hind on ka ju poest 10 krooni, on seal väga hea trummi. Kas kohalik bussiliiklus on ka mingi asi, mida võiks arvestada ringi liikunud lisaks seal või, või, või on ikka mõttekam sebida kas oma rendiauto või siis keegi, kes sind sõidutada? Noh, kõige lihtsam on keegigi sind sõidutab, aga tegelikult on see bussiliiklus ja järjest läheb paremaks, on see viia sull? Ja tull on bussifirma, mis ongi mõeldud rohkem, nagu turistide heaks seal mugavusfilme vaadatakse, toimetatakse, et selles mõttes väga, väga head ja mugavad bussid. Et rendiautoga on just see, et teed on väga halvas korras. Ühtegi teeviita kuskil ei ole ühtegi kaarti saada ei ole siis seda GPS seadet sealt osta ei ole kuskilt kodust kaasa, ärge võtke teda sellepärast, et seda ei lasta riiki sisse. See on see asi, mis riiki lasta sisse, kui nagu hispaania keelt ka ei oska, siis teinekord võib tekkida nagu selline väike probleem, et sa ei tea, kus sa oled. Ja sa ei tea, kus sa oled kokkuvõttes lõpliku ütleme sellise otsuse ju, kuidas minna ja millega minna, teevad inimesed ise. Aga jah, seal seigelda kartma küll ei pea, et ma olen kuulnud, et oh, Kuubakad musta, ärge minge tänavale, mine tea, mis seal juhtuda võib. Loomulikult igas suures linnas on taskuvargaid, nii on kaha, Vannast üldse ei vaidle vastu, täpselt nii, siinsamas meil kodus onju, aga kuskil midagi karta, Ta neid, et nad vägivallaks üks ei oleks, ei absoluutselt mitte. Milliseid toredaid meeneid peaks Kuubalt endale kaasa võtma sigar kindlasti. Ja seal on vaja kindlasti sigareid kaasa võtta, pudeli rummi võiks võtta? Trummi on küll, meil siin ka, ma ei tea, kas meil Havanna klaase müüakse, müüakse okei, aga seal on ka väga huvitavaid teisi rummi. Mina olengi alati nagu teisi mingit sort toonud. Ja rummi pudeli kindlasti. Siis mis on ju seda käsitööd, käsitööd ja mina leidsin, mis on väga huvitav. Kohalikud kunstnikud teevad väga huvitavat huvitavat skulptuure, loovad näiteks taas kasut, teatavatest materjalidest ja kõiksugu kõiksugu asju. Et seal on sellist kohalikku kunsti tegelikult päris palju on mul tuttavad toonud maale. Et seal nagu tuua tegelikult, kes ütleb, et uksel pole midagi, issand, mina käisin Kuubal, ostsin endale kolm paari kingi, ühe korraga poest mis ei maksnud praktiliselt mitte midagi ja noh, mis seal salata, kvaliteet on, teist aastat ma nendega kõnnin, kõnnin ringi ja väga head on. Et tegelikult on seal hästi hästi palju palju osta, et eks igaüks näeb, näeb nagu seal on ju kõik saadavalt näha igal pool ja muidugi, mis on see siege vaara, ehk siis see on igal pool, iga asja peal. Mul on oma suhtumine sellesse, mina seda ei ole ostnud, ei osta ka, aga seda on jah, ütleme üks selline artikkel, mida siis eksporditakse laia maailma seal kõige suurem ekspordiartikkel on see, see nagu rätid peas ja lokid lehvimas et sealt nagu tuua, tuua, selles mõttes on küll igasugupuust voolitud kujukesi nikerdisi. Jumal jumal, ehteid, kõike ja mis on huvitav, kuna neil ei ole eriti millestki teha, siis kahvlitest on valmistatud käevõrud, lusikatest, sõrmused, kõik kõik võimalik seemnetest kaelaehteid, et selles suhtes noh, see ongi nii, et kitsikus paneb inimese looma ja mõtlema. Ja, ja seda on kuubalased ära kasutanud väga-väga kenasti. Tühjadest purkidest on tehtud kõiksugu võimalikke autosid, makette no ma ei tea, mida, mida veel. Et hästi hästi huvitavad, annad ja andekad. Kahjuks hakkab me aegsin otsa lõppema, kuigi me võiks vist veel sama palju rääkida Kuubast ja kuubalased, sest ja nendest toredatest juhtumistest, mis seal on toimunud, aga kahjuks peame nentima, et reisipalaviku saateaeg hakkab sel korral otsa lõppema. Suur tänu sulle, et viitsid tulla ja rääkida tutvustada Kuubat kohta, milles, et väga paljud on unistanud meie reisipalaviku kuulajad just tahtnud, et keegi sellest räägiks. Suur tänu sulle veel reisipalavik oli siis seekord selline.