Tere ja rahulikku vaikset laupäeva. Loodame, et kevade sulaveed sõlmivad lahti meie kuulajate mõttepaelad ja hakkame saama rohkem ettepanekuid meie võistlusele. Saage uueks Aavikuks. Pakkuge siis uusi grammatilisi vorme või kirjutage missugustest õigekirjareeglitest võiksime teie meelest loobuda või on teil ettepanekuid uudissõnade kohta? Saate seda toimetada meie koduleheakna kaudu aadressil keeles on vikerraadio, poee või vikerraadio posti aadressil kirja teel Kreutzwaldi 14 101 24 Tallinn või siis elektronpostiga aadressile mart punkt kummelased RÜE. Parimate ettepanekute eest siis maikuus loosime välja raamatuid kirjastuselt Varrak. Tänases saates jätkame juttu tõsise praktiku Tallinna kuristiku Gümnaasiumi emakeele ja kirjanduse õpetaja Priit Ratassepaga kes on töötanud koolis üle 10 aasta ja osalenud ka uute rakenduvate ainekavade koostamisel ning kirjutanud ka ise uusi õppevahendeid. Temaga jätkame juttu peamiselt põhikooli teise ja kolmanda astme keeleõppest ning sellest, kuidas valmivad õpikud. Kui nüüd küsida teelt hinnangut just selle põhikooli osas, mis valmistab kõige rohkem raskusi noortele keeleõppes praegu, mis on need kõige kriitilisemad kohad? Üks valdkond on kindlasti see kõnekeel ja kirjakeele vahetegemine, kuigi tundub, et esmapilgul, et seal ei ole midagi väga. Et iga inimene saab ju aru, et me kasutame keelt erinevates olukordades erinevalt. Aga siiski, kuna selle pärase kirjakeelse keelekasutusega puutub õpilane vähem kokku, sest ta loeb vähem lehti ta internetist külastab igasuguseid blogisid, jututubasid suhtlusvõrgustikke kuskil seal kirjakeelt, need vaevalt seal seal nagu seal ei kasutata ja ma leian, et ega, ega ei saagi ju kohustada kedagi seal kasutama. Aga, aga ta vaatab ka näiteks uudistesaated televisioonis näiteks erakanalitest kus siis kasutatakse või mitte ainult uudistesaated, vaid siis ka selliseid tõsieluseriaale näiteks, kus kangelasteks on näiteks endine vang või, või kes iganes, kes kasutab sellist keelt nagu tema on harjunud kasutama ja et ma ei pane endale endale selles osas mingeid piiranguid ja nii-öelda laulab nii, nagu nokas tuleb ja, ja seetõttu siis tundubki, et kuna õpilane ise ei puutu nii palju võib-olla kokku selle kirjakeelse tekstiga väljaspool kooli, siis, siis see on see üks probleem, et seda on ka gümnaasiumis 11. klassis. Noh, aga, aga see on loomulik ka, et mõnede sõnadega olendite üle toimub selline arutelu, kas sellist sõna tobi sobib sellises tekstis arutlevas tekstis näiteks kasutada või mitte, nii et nii et see on kindlasti üks üks selliseid valdkondi ja sellega käib kaasas muidugi ütleks ka selline võib-olla väline probleem, aga kui näiteks õpilaste käsitsi vormistatud töid vaadata, siis ka need muutuvad aina ütleme, korratumaks ja, ja käekirja mõttes ka hooletumaksest. Sest arvutiga kirjutades ei pea selle peale absoluutselt mõtlema ja ja käsitsi kirjutamist, et ka kodus või enda tarbeks on aina vähem, sest kõik, mis vähegi on vaja, üritatakse arvutiga teha, aga, aga siin on jälle uus probleem. Arvatakse, et osatakse ja et arvutiga on justkui kõik ilus ja korras, kui ma kirjutan, need tähed on ilusad ja aga ka siis unustatakse need arvutiga vormistamise reeglid ära, mida peab siis ka kooli selle meelde tuletama ja ja kui nüüd keeleküsimustest rääkida, siis ilmselt see kõige suurem veaohtlikum valdkond on ikkagi kira märgistus, mis, mis valmistab sinna 12 klassi õpilaste givel probleeme, millega tuleb siis ka veel enne riigi eksamitki tegeleda ja korrata. Nagu ma olen aru saanud, ikkagi selle uue ainekava eesmärgiks on põhikooli lõpuks anda noorele inimesele nii palju teadmisi ja oskusi, et ta saaks ka iseseisvalt elus läbi lüüa, et gümnaasiumi õppeon ikkagi rohkem suunatud neile, kes siis kavatsevad oma haridusteed jätkata. Kuidas teile tundub, kas praeguse seisuga üheksanda klassi põhikooli lõpetab, et vaja on nii küps, et ta võiks esitada näiteks oma avalduse töö saamiseks või, või suudaks esitada avalduse näiteks politseile või kohtule või, või kohaliku omavalitsuse organile mingi taotluse tegemiseks, et, et see oleks enam-vähem korrektne ja arusaadav? See näide oli nüüd tarbekirjade kohta. Ma tõin selle praktilise Praktilise näite siis võiks öelda, et ta peaks hakkama saama küll, sest sellest esiteks on tavaliselt üheksandast klassist tegeletakse tarbekirjadega, kuna see on just selline teema, mida mida ei ole mõtet õpetada, sest just ütleme, kui üheksas klass lõpeb, siis inimesed hakkavad tegema valikuid ja tõesti on rohkem võib-olla vaja kirjutada selliseid ametite ametlikke tekste, aga aga samas mina leian, et olulisem, et peagi saab pähe õppima olulisem on jällegi, et ta oskab selle teksti näidise kuskilt leida kas või internetist ühe avalduse näidis ja kui tal on see ununenud ja kui ei ole mõnda aega vaja olnud seda kirjutada, nii et aga, aga kui nüüd öelda, kas ta nüüd on nüüd valmis või küps nagu nagu vanasti räägiti, et 12. klassi lõpus oli küpsuskirjand, siis ma ikka mõtlen, et mis see tähendab, et kui inimene on küpsis, on valmis nagu õun potsatab puu otsast alla ja ja ongi kõik. Aga noh, kui me nüüd mõtleme kasvõi Martin Ehala tehtud selle uuringu peale, kus ta siis uuris ülikoolide erinevate ülikoolide, kui ma eksi, tudengite keelekasutus ja funktsioone reaalselt lugemisoskust, siis need tulemused olid sellised, et kui ma ei eksi, 20 protsenti said üsna halvad tulemused. Aga kui me nüüd mõtleme selle peale, et Eestis ikkagi ülikooli läheb palju rohkem seal õpetajad kui näiteks Soomes, siis siis mina võib-olla seda ka nii traagiliselt ei näeks, sest võib-olla meil lihtsalt kõik nad ei peaks ülikoolis õppima ja kui sa oled näiteks hea keevitaja, siis ilmselt sul ei ole vaja nii palju kirjutada, võib-olla kui, kui mõnel mõnel teisel inimesel, kes tegeleb näiteks teadusteiega või mõne muu sellise valdkonnaga, nii et nii et, et neid Martin Ehala uuringu tulemusi tulemustega tutvudes mõtlesin selle peale, aga noh, praegune see koolireformi suund on sinnapoole, et siis pigem siis jõuda selleni, et rohkem põhikooli lõpetajaid läheks kutsekooli ja ülikooli siis et see protsent ütleme, kes läheb ülikooli ja kes läheb kutsekooli, et see siis natukene üheks kutsekoolide kasuks. No ma võin teile kinnitada, et olen kokku puutunud tehnikateadlaste ja inseneridega, jah, ega nende keeleoskusega pärast just väga ulatuslik ei ole, sest nad on keskendunud oma tegevuses muule aspektile ega siis kõik ei peagi olema kirjanikud. Kui nüüd rääkida teie koolist kuristiku gümnaasium ei kuulu vist nii öelda eliitkoolide hulk. Kust teil selline? Kuulub küll kuulub ja no siis on tore, siis võib järeldada, et ka teie lõpetajad on edukad olnud. Jah, nad siis võib öelda, moodustavad Eesti ühiskonna eliidi. See on tore, et see nii on. Äkki on teil nimetada ka mõni nimi kooli lõpetajatest, kes oleks juba jõudnud kuskile kaugemale? Noh, meie kooli paljud õpilased võib-olla ei ole nii ei teevad, et nad tahaksid olla kroonika esikaanel või, või mõne muu sellise väljaande kuskil sellises elu rubriigis, vaid nemad on sellised tublid asjalikud tööinimesed, kes tegelikult hoiavadki Eestit üleval. Näiteks Hans on kõik teate tuntud laulja meie kooli lõpetanud ja ja neid nimesid võiks veelgi nimetada. No kui ma rääkisin eliitkoolis, siis ma ei tahtnud kuidagi pisendada tähendust, ma lihtsalt mõtlesin selle peale, et praegu räägitakse hästi palju sellest, et on nii-öelda rajoonipõhised, koolid ja siis need eliitkoolid, kuhu on väga raske saada ja kuhu siis võib-olla ka tutvuste kaudu noori pannakse, et kas te tunnetate, et siin on mingit probleemi, näiteks keeleõpetuse pinnalt, et on olemas inglise kolledž, prantsuse lütseum ja Miina Härma ja ja Treffner ja nii edasi. Nendes antav koolitus on nii palju parem ja tulemuslikum kui, kui teiega. Koolis näiteks ma arvan, et siin sõltub ikkagi esmajoones kõik sellest õpilastest, kes sinna kooli satuvad inimestest ja on selge see, kui klassis on 30 inimest, kes on tõesti väljavalitud konkursi alusel siis võib arvata ka, et nende huvid on natuke teistsugused, võib-olla kui ühes Lasnamäe koolis, kus, kus tulevad kõik, kes soovivad või kes elavad meie seal kooli nii-öelda teeninduspiirkonnas, aga mitte ainult, sest meie kooli tuleb ka igal aastal 10.-sse klassi mõni inimene 21.-st koolist, mõni inimene prantsuse lütseumis, nii et mõni inimene mõnest teisest Kesklinna koolist, nii et selles mõttes selles mõttes des on see liikumine tegelikult vanemapidine ja mõnele inimesele lihtsalt see kesklinna koolis või see eliitkoolis natuke naljakas, et ma seda ise väga ei armasta, aga, aga et see liikumine ka mõlemapidine, nii et et mitte ainult kuigi meie koolis ka alati ikkagi üheksanda klassi lõpus mõnedki õpilased proovivad vähemalt erinevatesse kohtadesse sisse saada ja aga nii mõnigi lõpuks selle teise kooli kasuks otsustamist ja, ja on ka igal aastal üks-kaks õpilast, kes 10. klassi keskel tuleb siis tagasi sealt erinevatel põhjustel ja paljud leiavad, et oma kooli õhkkond ja ja meie koolis on ka palju huvitegevust, palju vabam, ajaveetmise võimalusi, palju tunnivälist tegevust, nii et kool ei ole tõesti ainult õppimise koht, vaid kool on ka selline keskkond, kus õpilane veedab. Suurema osa oma elust võib öelda mõnele mingil perioodil. Ma saan aru, et te olete oma kooli suur patrioot, olete seal üle 10 aasta juba vastu pidanud, mis mul üle jääb? Noh, Patriot alati on valikuvõimalusi, aga noh, mina ise olen ka tegelikult Pelgulinna kooli lõpetanud, nii et ma ei ole kuskil eliitkoolis käinud. Aga ma tahaksin tulla tagasi selle õpikute kirjutamise juurde. Mitu erinevat õppevahendite olete nüüd siis selle aja jooksul välja annutasin, rääkisite keele reeglite väikesest vihikust sellel slaidil. Alguses see anti välja, kirjastus Avita andis selle välja, siis tekkis juba selline kontakt ja, ja pakuti siis, et kas ma ei prooviks uut põhikooli seitsmenda klassi õpikut kirjutama hakata ja siis siis niimoodi see algas ja, ja nüüd ma hetkel olen teinud seitsmenda kaheksanda üheksanda klassi eesti keele ja tekstiõpetuse õpikute sarja mille pealkirjad on siis sõnades tekstiililausetest, tekstini, mõtetes, tekstini ja ühistööna siis koos Karl Martin Sinijärve, Jürgen Rooste, Veronika Kivisilla ja vanasti ka siis kirjanduse õpikute komplekti, siis seitsmendast kuni üheksandale klassile ja selle pealkirjaga labürint labürint, esimene, teine, kolmas. Nii et ütleme põhikooli kolmanda astme siis nii eesti keele kui kirjanduse õpikud ja, ja siis hetkel käib siis ümbertegemine või täiendatud uue trükiväljaandmine ja see uustrükk siis peaks ka uue õppekavaga vastavuses olema enam-vähem. Palju nüüd sellise õpiku kirjutamisel on kasu sellest praktiku tööst kooli õpetaja kogemustest. Noh, ütleme nii, et kindlasti ma ei kujutaks ette õpikut, kirjutaks inimene, kes üldse ei ole koolis olnud või, või hetkel ei tööta koolis ja noh, eks, eks ta õigem on muidugi, kui ühte õpikut teeb mitu autorit, et, et see pigem peaks olema koostöö. Ja sellisel juhul kindlasti noh, vähemalt pooled peaks olema, ma arvan, tegema õpetajad, nii et sama võib ka praegu öelda selleõppega koostamise kohta, et see uus õppekava sündis ka niimoodi, et seal olid üsna kaalukalt esindatud nii, nii ütleme tegevõpetajad kui ka siis õppejõud ülikoolides näiteks näiteks Krista Kerge või Kersti Lepajõe olid siis eesti keelerühmast, siis ütleme, esindasid just ütleme seda akadeemilist vot, ja siis näiteks ütleme, Krista Nõmmik siis näiteks vanalinna hariduskolleegiumis või, või siis näiteks mina siis kuristiku gümnaasiumist. Et siis nii õpetajad kui ka siis õppejõud olid esindatud. Kui nüüd rääkida veel natukene sellest seitsmenda klassi õpikust, mida me ka oma kodulehel demonstreerima, seda esikaant, et millele on seal nagu põhirõhk asetatud, millistele nii-öelda programmi osadele Tekstiõpetuses on, võib öelda kesksel kohal meedia seitsmendas klassis ja miks meedia, sest sest noh, nagu ma juba ütlesin, tarbetekstid on pigem üheksandas klassis ja ja selliseid teabe ja tekstid ja väitlus, kõne on jäänud kaheksandas ja kuna meediaga puudutabki õpilane kõige rohkem kokku, siis on nagu arukas sellest alustada ja, ja sealt saab ka siis materjali arutelude läbi viimiseks tunnis ja samas võib öelda ka üks arvamuslugu ajalehes on üsna sarnane arutlema kirjandiga. Nii et selles mõttes meedia on üks selline seitsme rassi põhivaldkond ja keeleõpetusest on siis sellised, nagu, nagu see pealkiri ütleb, häälikutes sõnadeni on siis sellised, ütleme, sõnavormid ja, ja kokku-lahku kirjutamine, sellised teemad, mis sõna tasanditlemises No kui nüüd lõpuks tulla tagasi selle juurde, millele te ka viitasite, et õpikut tuleb viia kooskõlla uue ainekava ka ja siin on esitatud kahtlusi, et kas me saame seda ainekava täiel määral rakendada, kuna õpikutes lihtsalt ei jõua valmis, kuidas teile tundub, kas emakeele õpikute osas on lootust, et ikkagi järgmiseks sügiseks ma mõtlen 2011.-ks aastaks oleksid need õpikud olemas? Ütleme nii, et gümnaasiumis on see asi keerulisem, aga eesti keele põhikooli eesti keele osas ei ole, need muutusid tegelikult nii suured, nii et, et siin ei tohiks küll olla mingit probleemi ja, ja nii, et, et see vana ja uus õppekava, noh ütleme nii, et see uus õppekava on põhjalikumalt lahti kirjutatud ja selle uue lõppema koostamisel arvestasime loomulikult kõiki neid pealseid etappe, mida siin mille 96.-st aastast. Mida siin vahepeal, mis jälle jäid seisma mõned tööversioonid, nii et et kõiki neid arvestasime kõigi nendega arvestasime ja nii, et põhikooli osas Pole see erinevus üldse nii suur, tegelikult aga ka gümnaasiumi jah, no eks sellest räägib Martin Ehala edaspidi. Seal on küll asjad üsna teistmoodi. Ja päris lõpuks, et kas kavatsete õpetajale jätkata, kas jääte. Kooli patrioodiks ka tulevikus, mis te arvate, noh, mul on mõned võimalused olnud tegelikult kooli vahetada, aga ma ei ole seda siiamaani teinud ja tõenäoliselt ideega niipea. Aga üldiselt tasub võtta elu ikkagi üks aasta, aga hetkel tundub küll, et järgmisel aastal jätkame oma koolis ja ja küllap ka kauem. Kas kooli kodulehekülg ikaga ilmub? Kooli koduleht on meile lisaks ajaleht koolis Rescu jaak, Rescu ilmub meil küll ja üritame sel aastal ka võtta osa eestilisest koidest võistlusest aga koljat muidugi enda õpilaste jaoks eelkõige ja, ja see on ka üks võimalus tutvustada paber ja ajakirjandust õpilastele millega kodus aina vähem kokku mõõdetakse. Sellele ma just mõtlesin, viidates sellele väljaandele aitäh teile, Priit Ratassepp Tallinna kuristiku Gümnaasiumi õpetaja, paljude õpikute ja ka uue ainekava autor tulemast Tuudes. Meie konsultant professor Martin Ehala on olnud gümnaasiumi keele ja kirjanduse ainekavade koostamise üks eestvedajaid. Temaga teeme täna sissejuhatuse sellesse põnevasse maailma, mis avaneb peatselt gümnasistide ees. Nagu me juba eelnevalt Priit Ratassepaga rääkisime gümnaasiumiosa uue ainekava ettevalmistamisel eesti keele ja kirjanduse osas, on tegev olnud professor Martin Ehala ja temaga juttu jätkamegi, tere päevast. Tere päevast. Gümnaasium ei, osa on nüüd üha rohkem selline osa haridusteest, millega valmistatakse ette noori edasi õppima juba kõrgkoolis. Kas see on olnud üheks põhiliseks lähtekohaks need keele ja kirjanduse ainekavade arendamisel, kas nüüd otseselt? Selline vaatenurk, aga igal juhul gümnaasium on, on see koht, kus inimesed saaksid natukene sõjalt üht-teist vaadata, samasse ka, et olemasolevad õppega üldiselt on olnud ülekoormatud, nii et üldine eesmärk uue õppekava koostamisel muuhulgas muude kõrvale olnud ka see, et ikkagi vähendada koormust see ja vaadata üle see, mida me õpetama, et teha seda tõhusamaks ja ja vastavaks tahaks rohkem õpilaste üldise aja ressurssidega. Aga jah, joontes muidugi, gümnaasium on ju see haridus, mille põhjalt inimesed lähevad kõrgkoolidesse ja see on ka teada, et suur enamus lähevadki sinna. Me rääkisime Priiduga ka sellest, et põhikooli lõpuks peaks noor saama sellise esimese valmisoleku ellu astumiseks, et ta suudab elementaarseid tekste kirjutada, et ta suudab ennast väljendada arusaadavalt ka erinevates situatsioonides. Juhul kui ta ka jätkama haridust D ja on küll, et põhikooliharidus peaks olema selline millega inimene peaks suutma hakkama saada oma igapäevases elus, kas sel juhul, kui ta edasi ei õpi ja mida juhtu tihti, aga ka siis, kui ta läheb kutsekooli või kutseharidusse, igal juhul ta peaks olema siis nii küpseda, saab kõigi tekstidega hakkama, mis seal igapäevaselt ette tulevad. No me teame, et tegelikult neid ainekavasid, on ju nüüd üle 10 aasta juba uuendatud ja 96.-st aastast, aga mis on nüüd see uus kvaliteet, mida nüüd 2011. aastal käivituv ainekava peaks andma? Kui me vaatame gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse ainekava just nimelt eesti keele poolt, selle kohta ma oskan kõige rohkem rääkida õppega aga üldiselt, kui nagu seda riiklikku õppekava vaadata, siis ma arvan, et see 10 aastat, mis on nagu erinevaid variante kaalutleda, on viinud lihtsalt vaadeti ühtlustumiseni ütleme, on tekkinud selline üldine jagatud arusaam eesti keele ainekavas. Gümnaasiumi osas on muutused küll üsna suured sellega, et on sisse toodud kolm kursust praktilist eesti keelt, mida varasemates ainekavades üldse ei ole olnud, nii et varasem eesti keele kui emakeeleõpetus on gümnaasiumis on õpetatud ainet ennast eesti keele struktuuri õpetatud õigekeelsust ja õpetatud tekstiõpetust. Kolm sellist suurt blokki tavaliselt nagu kahe kursuse mahus oli, olid nagu eelmises ainekavas, nüüd on siis teistmoodi seda nägu teoreetilist poolt, ütleme, on vähendatud ja sisse on toodud praktiliste keelekasutusoskuse nagu arendamist. Nii et siis õpilasi õpetatakse, eesti keelt kasutava õpetati keelt, aga ei õpetatud teda kasutama. Nii võib öelda küll, et rohkem on nüüd rõhku pandud sellele, kuidas erinevates suhtlusolukordades toimida kirjalikult suuliselt, meedias, internetis ja nii edasi. No me olemegi korduvalt rääkinud sellest oma saadetes, et muutunud keskkond, muutunud ühiskond, muutunud nõudmised inimestele, kes meie ühiskonnas tahavad toime tulla on põhjustanud ka selle keeleõpetuse reformi. Et see, see lähtealus on tõesti, sest emakeele õpetus on olnud aastakümneid suhteliselt sarnane, ühesugune ikkagi eesmärgid ja tegelikult eesmärgid ei ole muutunud ja eesmärgid ei ole ka praegu muutunud. Eesmärk ongi see, et inimene saaks eesti kirjakeele selgeks ja suudaks keelt igapäevaselt kõigis olukordades adekvaatselt kasutada. Eesmärk on, on kogu aeg olnud aga tänu sellele, et siis infoühiskond on muutnud nii väga, meie noh, ütleme seda keelelist keskkonda või seda suhtluskeskkonda siis enam päris vanade emakeeleõpetuse meetoditega ei saa, ei, ei ole võimalik, ei suuda neid eesmärke saavutada. Varem inimesed lugesid üsna palju, kui ei olnud veel noh, ütleme televiisorit ja netti ega midagi. Nüüd loetakse vähem ilukirjandust ja just nimelt raamatut, kus on, on õige eesti keel on kogu aeg silme ees. Nüüd loevad õpilased ka, nad loevad netist üsna palju, nad loevad kommentaariumis kirjutajad ise kommentaariumi ja see keelekasutus on tunduvalt vabam. Ehk siis Neil ei ole enam sellist toetavat õigekirjakeelekuju kogu aeg silme ees, nagu raamatukultuuri ajal oli, et praegu on tekstid kas siis väga palju suulisi audiovisuaalseid või siis sellises vabas vormis kirjutatud elektroonilisi tekste ja seal on kõik need reeglid tunduvalt vabamad. No mis üldse iseloomustab seda uut riiklikku õppekava, on see, et kui oli varem 72 kohustuslikku õppekava või ainekava, siis nüüd on neid 63. Valikuvõimalused on suurenenud. Ühe sõnana kursuste arva kohustuslike kursuste arv on vähenenud ja juurde on tulnud valikkursused selle asemel, nii nagu õppemaht tervikuna ehk ei ole vähenenud, aga neid on õpilasel suurem valik vaadata, kuidas ta ennast soovib arendada. Ehk see tähendab ju seda, et õpilase Ta osa oma hariduse kujundamisel on suurenenud, mis tegelikult sellises infoühiskonnas on ka täiesti õige noh, minu meelest õige arengusuund, et inimesed üha enam kujundajad ise oma haridusteed spetsiifiliselt selliseks, nagu nad soovivad ennast arendada ja, ja see on hea, et riiklik õppekava võimaldab seda ka nüüd rohkem. Aga eesti keele õpetuse osas see ei tähenda nüüd olulist, ütleme vähenemist kohustuslikus mahus. Jah, me ei tähenda tõesti, sest eesti keele kursus on ju praegu samamoodi kuus, nagu neid oli, kuus kohustuslikku kursust on praegu, oli enne kuus kohustuslikku kursust ehk ehk muutunud midagi ei ole eesti keele struktuuri, mida nüüd ei ole, on võimalik valikainena kuulata ja, ja väitlus on valikainena, nii et on ka keelealaseid valikkursusi ainekavas, mistõttu võib öelda, et isegi võiks, võiks hinnata nii, et eesti keele valikuvõimalused eesti keele õppimiseks on suuremad, kui, kui nad olid eelmises õppekavas. Üks väga tähtis mõiste, mis on riiklikus õppekavas, on pädevused. Ja on et need pädevused on seal olnud juba 1996. aasta õppekavast alates ainukene raskus või nagu kõige suurem raskus minu meelest eriti eesti keele õpetuse seisukohalt ma oskan rääkida, võib-olla see on teistes ainetes, samamoodi on see, et ei ole päris täpselt suudetud nagu töötada välja sellist metoodikat, kuidas neid pädevusi arendada. Sest vaadake, varasemad õppekavad enne 90 kuuendat aastat siis räägiti teadmistest, teadmiste õpetamist, õpetamine on meil selge, eks ole, faktid ja asjad, tuupimine, ühesõnaga tuupimine on siis, kui on see. Mul on variant, aga põhimõtteliselt jah, see millegi nagu etteantud teadmise äraõppimine, pädevused on hoopis teistmoodi, et nad on, nende sees on ka teadmiste komponent, eks ole, et selleks et midagi osata, selleks peab nagu üht-teist teadma ka. Aga nad on väga tugevalt lõimitud selliseid tegevuslikku või nagu sooritusliku poolega. Ja sooritus on noh, ütleme, pädevus, seal on seal selgitada näiteks nagu klaverimängu oskus, eks ole, kui sul on pädevus klaverit mängida, siis sa suudad mõne pala esitada ja, aga, ja seal ongi, sa pead nagu üht-teist teadma noodikirjas, diaklaveriehitusest ja klaverimängutehnikast, aga sa pead ka harjutama. Ja vot selle pädevuste arendamise juures ongi nagu olulisem pool on see, et harjutada seda tegelikku oskusi ja see nihutab fookuse natukene teise kohta, enne oli nagu õppinud, mis asi see on? Nüüd õpib, kuidas ma suudan saavutada üht või teist eesmärki, mis selles valdkonnas on oluline ja see on muidugi niisugune põhimõtteline vahe ja ja ma ütlen, et Eesti kool alles areneb selles suunas, kuidas, nagu tegelikult neid pädevusi arendada ikkagi siiamaani on õpetatud tarkust. Aga nüüd nüüd on nagu fookus on, mujal tarkus jääb alles, tarkuse õpetamine ei kao kuhugi. Aga tema kõrvale peab tekkima see, see oskuste õpetamine. Nii vaevalt õpilased rumalamaks muutuvad, ikka ikka targemaks. Aga veel üks aspekt üldisemalt selle riikliku õppekava kohta, millest on palju räägitud, on teatav erinevate õppeainete integreerimine, et et tegelikult ka näiteks õpetades seal füüsikat või mingeid loodusteadusi muid, et siis ka keeleõpetus peaks kuidagi sealt läbi käima kas terminoloogias või mingite muude vahendite. Aga jah, see on ka üks tähtis põhimõte, mis oli eelmises õppegaasi, on praegu võib-olla praegune isegi natuke rohkem rõhutatud ja milleni ka ei ole tegelikkuses veel täies mahus jõutud. Ehk siis aineõpetaja näeb ennast või vähemalt suur osa nendest näevad ennast siiski nagu esmajärjekorras ja põhiliselt aineõpetajatena. Ja see, et Nemad on ka õpilase funktsionaalse keeleoskuse arendajad et see ei ole teadvustatud paljude jaoks. Ja nüüd selle uue emakeeleõpetuse eesmärk, mis üritabki nagu uuendada kogu emakeeleõpetuse metoodikat, üks olulisi eesmärke on see, et õpetada funktsionaalse keeleoskuse arendamise kunstiga teistele aineõpetajatele, mitte ainult emakeeleõpetaja, ehk siis geograafia õpetaja teaks, millised keele pädevuses on eriti olulised geograafia aine õppimisel. Tavaliselt kirjeldused, suulised esitused, matemaatikaõpetaja teaks, millised keelepädevused, olulised matemaatika õppimiseks ja see on just nimelt keerukate skeemide ja diagrammide lugemise oskus, mis on ka nii-öelda funktsionaalne keele oskus ehk siis eri aineõpetajad teaksid, millist keelepädevust nende aine kaudu kõige parem arendada ja et nad seda teeksid sesse, see on neile endale ka hea, et igasugune õppimine põhineb ju keelel keelelisel arusaamisel, teksti vastuvõtmisel, jänese väljendusel. Selleks, et olla edukas ühes või teises õppeaines, selleks on inimesel vaja seda keelelist võimekust kõigepealt. Ja nii ongi selle keelelise pädevuse arendamine ja selle aine õppimine omavahel nii tihedalt seotud, et, et need õpetajad peaks pöörama tähelepanu nii ühele kui teisele. No ma kujutan ette, et tänaste noorte lapsevanemad olnud veidi nooremad kui mina aga võib-olla nende vanavanemad on ikka õppinud hoopis teistmoodi, seda keelt ka gümnaasiumis, siis ma tean, et see ikka põhiliselt toetuskirjandusele. See ilukirjandus oli see, mille kaudu keelt õpetajatele nüüd üha rohkem õpetame ikkagi keelt tarbekeelega. See ilukirjandus ei kao mitte kuhugi, sest kirjanduse kursused on täies mahus seal olemas ja kirjandus on ka üks ainetest ja kirjandus on veel eriti hea aine selleks, et, et keelekasutust õppida. Nii et mitte, et me nüüd oleks fookus, on jõudnud ärakirjanduse kaudu keele õppimiselt. Muude ainete ja praktilisem, mina olen nagu igapäevase elu keelekasutuse õppimisele. Tegelikult me oleme need toonud juurde sellele, et kirjandus kui keele õpetamise vahend ei ole kuhugi kadunud, lihtsalt on tulnud sinna veel hulk valdkondi juurde. Et see asi on muutunud rikkamaks. Martin Ehala, jätkame juttu nädala pärast. Olgu aga lisatud, et Martin Ehala eesti keele grammatikateemalisi kommentaare saate kordusena kuulata veel paaris aprillikuu huvitaja saates reedeti. Märtsi ja aprillikuu jooksul ootame siis kuulajaid jõudu katsuma põneva ülesandega. Meie otsime uusi Aavikuid, kes tahaksid muuta mõistlikumaks ja ehk uuele ajale enam vastavaks keele grammatikat, ortograafiat või pakkuda välja ka uudissõnu oma mõtteid teiste huvilistega saate jagada keele sõnumi kommentaari akna kaudu. Keele sõnum, punkt vikerraadio. Või edastada postiaadressil vikerraadio, Kreutzwaldi 14 101 24 või kirjutada minu isiklikul meiliaadressil Mart punkt Ummelas, et ärev punkti. Tänase saate tõid kuulajateni toimetaja Mart Ummelas, režissöör Anna-Maria Currel. Soovime kõigile omalt poolt rõõmsaid kevadpühi.