Tere, laupäeva hea vikerraadio kuulaja Rahva teenrid veebruaris, vikerraadio sünnipäeval ja vaiksel laupäeval ning siin stuudios Peeter Kaldre ETV-s, Urmet Kook rahvusringhäälingu uudistejuht ja Lauri Hussar vikerraadiost. Ning kui nädala sündmuste juurde asuda siis vaikset nädalat lõhestasid pommiplahvatused üks neist nädalapäevad tagasi siin Tallinnas ja teised toimusid meie idanaabri juures, neist kaks Moskvas ja kaks Dagestanis kokku hukkunuid üle 50 ning tahtmata neid Eesti ja Venemaa plahvatusi kuidagi omavahel seostada siis ühist on neil küll seda, et need mõjusid äratavalt ja ütlesid küll seda, et kõik ei käi ümber. Masu ja majandusprobleemide maailmas on veel palju asju peale majanduse millega tuleb ja peab tegelema. Noh, mina neid kohe üldse nagu ei seostaks, sest yks oli puhtalt selline olme tülilt tekkinud tragöödia siis ja tagasi Tallinnas Kristiine linnaosas ja, ja teine oli ikkagi ühe väga pikka aega kestnud konflikti väga kahetsusväärne. Järjekordne väljund, et et selles mõttes mina neid kahte küll ei seostaks, et et kindlasti seal kindlasti sellel Moskvas toimunud Dagestanis toimunud plahvatustele on, on, on meil see kurb asi, et sellel on ka kindlasti väga pikaaegne jätk palees. No sa, Lauri rääkisid siin äratusest, siis, siis tõepoolest Moskvas toimunud metrooplahvatused peaksid nagu igasugune tavaloogika ütleb, et need peaksid vene võime äratama üles ja sundima neid selles suunas, et nad lõpuks saaksid aru, et kus kohast lähtub nende riigile nende rahvale kõige suurem oht. Kui, kui me vaatame kõiki Venemaa ametlike julgeolekudokumente, siis seda probleemi ju täiesti eiratakse seda, et oht lähnud lähtub islamiterrorismist lähtub olukorrast kaugemale Aasias keskkonnas Aasia probleemidest seda ignoreeritakse, mida taotakse nagu trummi on see, et Venemaad ohustab ainult läänesuunaline vaata oht ja nõnda edasi. Aga paraku ma millegipärast arvan, et see äratus on mõeldud kurtidele kõrvadele surnud ajudele, nagu öeldakse, sellepärast et ega selliseid terroriakte ei ole korraldatud ju esimest korda, nendel on väga pikk ajalugu, no ütleme, 10 aastat tagasi me võime või kümneaastase perioodiga me võime need üles lugeda. Aga paraku ei, ei võeta kust, ja ei saada aru, et ilma kaukaasia probleemi lahendamata ei ole Venemaa mitte kunagi turvaline. Jah, siin on, ei, peaasjalikult liitub tegelikult nii-öelda kahest poolest üks on see rahvusvaheline terrorivõrgustik ja sellega seonduv ning ning selle võimalikud juured ka läbi Kaukaasia ning seejärel ka tegevus Moskvas. See on nii-öelda üks ja, ja ühe meedia väga selge arutlusaine ja, ja teine pool meediast arutleb ikkagi selle üle Vladimir Putini Kaukaasia poliitika on totaalselt läbivus. Sellepärast et kui Putin võimule sai, kas oma poliitikat ajama, siis oli ka ju üks esimesi küsimusi, millega ta tegelema hakkas, kas tegelikult Kaukaasia küsimus ja tegi ta seda väga jõuliselt, teised Tšetšeenia sõja näol, peale selle hakati kohe lahendama küsimusi Dagestanis ja nii edasi, aga nüüd tundub, et et kõik see, mida Putin seal Kaukaasias ajas, on tegelikult tupikusse jõudnud ja ja maksab Venemaa inimestele väga karmilt kätte. Kui sa rääkisid veidi kõrvalepõige sellest meedia rullis, siis, siis oli päris huvitav oli ju Aktuaalse kaamera koosolek hommikul kell 10 ja ja me panime käima nii nii BBC, CNN-i kui ka Venemaa telekanaleid ja hommikul sel hetkel, kui need Tomi talitlust plahvatanud olid CNN-is ja BBC pikad otseselt vaata sel teemal, mis seal juhtus ja olid telefoniintervjuud. Pilti veel ei olnud, aga, aga Venemaa telekanalites käis selline tavapärane meie mõttes terevisiooni hommikuprogramm nagu edasi, et ei räägitud hommikul kusagil kella 10 ja 11 vahel mitte midagi veel seal, mis on põhjus? Põhjus? Medvedjev ei olnud valmis midagi ütlema. Just, aga kui me läheme nagu selle konflikti nagu kokaalse konflikti ajaloos nagu tagasi, siis tegelikult tasuks meenutada, mine minna juba tagasi aastasse 91 just sellesse samasse augustiputšipäevi, kui, kui tegelikult kogu see endine KGB klik jäiga kaotajaks ja nendel tuli oodata oodata kaheksa või üheksa ju ju selleni, mil nagu saadi uuesti võimule, et et saiu augustis 1999 Vladimir Putin Venemaa peaministriks ja ma leidsin Postimehest toonase Postimehe Venemaa korrespondendi Kadri liigi artikli peaminister Putini esimesest tööpäevast ja, ja see oli ju hetk, kus oli puhkenud just selline, millest on vähe räägitud, aga Dagestani sõda. Et, et Samil Bassajevi juhtimisel läksid ligi 1500 meest peamiselt küll Tšetšeenias, siis Dagestani ja, ja peaminister Putini esimese päeva senisest töölauast, kus ta kohtus president Jeltsiniga ja osas valitsuse istungil on, on üks jutt, ta lubab massilise terrori ja korrarikkumise lõpetada, korra majja lüüa. Ja, ja just lubab tegelema hakata kaukaasia teemaga, et, et see oli tal juba algusest peale. Tähendab põhiline nagu temaatika, aga toona vaatanud nendest kommentaaridest, mis üldse nagu olid, et kui Putin sai peaministriks, oli ikkagi põhijõud, see, ta on ikka järjekordne marionett ja ja et tõenäoliselt saab ikka presidendiks järgmiseks presidendiks, mis toimusid kolme kuu pärast valimised ikkagi kas Depaation või Prama kohvi nõnda edasi. Aga nagu sa, Lauri ütlesid, siis, siis toimusid Moskvas ja veel kahes Venemaa linnas. Elumajade plahvatused, mis said ajendiks siis Putinile teise Tšetšeenia sõja alustamiseks ja miljardit Majas, siis kogu oma valimiskampaania ja saigi üllatuslikult mõneti 52 protsendiga siis Venemaa presidendiks ja ja, ja see käekiri on olnud suhteliselt sarnane ja kogu aeg edaspidigi. Aga huvitav on see, et Putini valitsusajal on ju see konflikt Kaukaasias märgatavalt eskaleerunud, hea näide on, see on kasvõi sellest, mis juhtus Ingušiias. Et kui 2002. aastal Ingušiia ei olnud veel terroristide jaoks niivõrd magus koht või igal juhul seal ei olnud terrorivõrgustiku väljakujunenud seal ei olnud seal ei olnud veel märgatavat faasi kõigeks selleks olemas, et et, et ka seeläbi karta mingeid terrorirünnakuid, siis 2002. aastal pani Putin seal ametisse kohaliku võimu esindajana endise KGB kaadritöötaja Murats Raasiku või, ja seejärel muutus olukord Kushi vabariigis väga kiiresti, et et need pool miljonit elanikku said ikkagi vist mingi viie aasta jooksul isegi viie-kuue aasta jooksul tunda ikka tõelist terrorirezhiimi, et peale selle, et võidelda justkui terroristidega tegelikult lahendada teisele siin Kushi vabariigis ka ka kõiki teisi võimalikke võimuvahekordi ainult vägivallaga ja, ja noh, seeläbi tegelikult pöörati kogu selles vabariigis nagu elu pea peale, nii et et selles tingushi vabariigis, nii nagu ta oli kuskil aastatuhande vahetusel, ei ole enam mitte midagi järel ja see sundis tegelikult lõpuks ka Putinit, et Seacikovi välja vahetama, sellepärast et mees oli ikka täielikult põrunud, aga aga, aga ega see uus mees sai endale sellise paranduse, praktiliselt mitte midagi päästa ei ole. Ma muidugi ei, ei eristaks või tõstaks nüüd esile eriti Putinit, et tema tema poliitikat, et see oleks nagu mingisugune erakordne Kremli käitumine urvet läks tagasi aastasse 1991, siis ma läheks tagasi 70.-tesse aastatesse ja Nõukogude Liidu invasiooni juurde afganistani Taani, kus samamoodi sõjalisel teel püüti ühte riiki selle rahvuslikku liikumist rullida ja millega see lõppes, lõppes häbiväärse vägede väljatulemisega. Kui rääkida Tšetšeenia sõjas, siis Putin alustas küll teist Tšetšeenia sõda, aga esimest, Tšetšeenia sõda alustas ju tagantjärgi meie austatud üldse Venemaa demokraadiks nimetatud või esimeseks või ainsaks demo kraadikese medatud Boriss Jeltsin. Ja, ja see, et Venemaa käit tundub, nagu öeldakse nagu elevant portselanipoes, seal see on, ju see on aastakümneid niimoodi olnud. Ja lahendust ei tule muidugi. Putin torkab silma sellega, et ta kasutab erakordset jõhkraid väljendit ja teeb erakordseid jõhkraid avaldusi. Kui ta kunagi rääkis sellest, et tšetšeenid tuleb peldikus maha lasta, siis nüüd pärast Moskva metroorünnakuid rääkis ta sellest, et terroristid tuleb kanalisatsioonist välja kivida ja nad siis alles mahlast. Üks asi, mida ma nagu, nagu rõhutaks, et et raadio kuulamist päris valesti aru ei saanud, kahtlemata see, mis toimus Moskva metroos ja Dagestanis, on need terrorirünnakud God. Terrorirünnak tsiviilelanikkonna vastu on kindlasti hukkamõistu väärt. Et tsiviilelus, väike ründamine on, sellel ei ole mitte mingit nagu õigustust. Küsimus on tegelikult pigem selles, et mis on selleni viinud. Ja meie eelnev jutt ongi ju pigem nagu vot sellest, et vene vene võimude tegevust Kaukaasias on paljuski olnud ka põhjus miks sellised asjad toimuvad tänasel Venemaa territoorium. Et kui sa lauri viitasid siin Ingušele aastal 2002, siis tegelikult ju ka nende praeguste monument Rooplahvatuste väidetav nagu ajend on ka juhin, kus siis, et et see oli vist 11. veebruaril, kui Ing usjas, veresõjajõud tapsid paarkümmend islamivõitlejat. Ja, ja see oli, see oli hetk, kui, kui dokumarovi esines, ju kab kastentri veebilehel ju üleskutsega või teatega, et sellele järgneb karm kättemaks Venemaa pinnal. Et, et see Kaukaasia tõepoolest on ja jääb Venemaa jaoks väga-väga suureks probleemiks. Juhtusin sellel nädalal nägema väga põnevat saadet Venemaa televisiooni ETV iive Alt, mida küll Venemaal enamus inimesi ei näe, aga, aga sealseid vestlussaateid on võimalik kuulata ka ehho Moskvõ vahendusel ning mis, mis oli väga huvitav kogu selle kogu selle saate juures oli see, et et esinesid siis kaks meest, mõlemad eestlastele hästi tuntud tuntud, eks oli Sergei Markov, mees, kes siis vahepeal sai Schengeni viisakeelu Eestist aga, aga kelle viisage tühistati ning teine mees oli vene opositsiooniliider Boriss Nemtsov. Ja, ja vestlus käis siis selle üle, et kas Venemaa, Kaukaasia poliitika on ebaõnnestunud või mitte ning äärmiselt põnev oli see Markov ei suutnud mitte millegagi põhjendada neid soovile seda, et, et see Kaukaasia poliitika ühtsel Venemaal ja Putinil ei ole ebaõnnestunud ja kui saate lõpus toimus hääletus, et kas Venemaa Kaukaasia poliitika on ebaõnnestunud või mitte, siis 87 protsenti vastane, sest leidis, et see on aga õnnestunud, aga me peame muidugi arvestama, et tegu on ehho Moskvõ, kuulajad. Oli aia on siiski väga teistsuguse telekanal, kui, kui kui paljud teised Äremodellega Seda kindlasti jah, aga samas oli äärmiselt põnev seda kuulata, seda diskussiooni, kuidas Markov püüdis siis põhjendada ka seda, et mida tuleb seal Taga-Kaukaasias teha, selleks et olukord parandada, paraku olukorda parandada ja ta ütles, et tuleb panna rõhku haridusele, et noortel oleks, kus õppida oleks, mida õppida ja siis tuleb, tuleb teha investeeringuid, mitte kordagi ei olnud juttu sellest, et järsku on kogu see nii-öelda julgeolekupoliitiline mõõde seal ebaõnnestunud ja ka võib-olla tuleks kellelegi tagasi astuda. Markov kordagi seda ei tunnistanud. No toome siia, ma korraks lõimib afganistani näite. Varsti peaks ka ETV ekraanil olema eetris üks film Afganistanist, mida ma hiljuti vaatasin ja nüüd on varsti tutvustan, sa räägib sellest president Obama uuest strateegiast Afganistanis. Teatavasti afganistani plaanis on ka kõik strateegide analüütikud aru saanud, et sõjaliste met meetmetega ei ole võimalik seda olukorda lahendada. Ja Obama uus strateegia näeb just ette seda, et tuleb tegeleda tsiviil elanikega tuleb nendele pakkuda turvatunnet, tuleb panna nad majanduslikult uuesti mõtlema, et nad enam narkootikume kasvataks, vaid midagi muud hakkaksid aretama ja nõnda edasi siis seda ju Venemaa-Kaukaasias teinud ei ole. Seal on nagu Urmet tõi näite, et noh, tõepoolest selline terroritegu nagu Moskvas korda saadeti. Nagu ütles üks meie, Meie riigikogu liiget, andestamatu sellist tegu ei tohi andestada. Jumala õige. Aga samamoodi ei tohi andestada seda, et mida Venemaa on teinud Tsetseenias tsiviilelanike kallal puhta sõjalise jõuga. See on see teave, mis väga harva on lääne ajakirjandusse näite näiteks jõudnud ja need, kes tahavad sellest midagi teada, võiksid lugeda kadunud Anna Politkovskaja raamat. Tahtsingi öelda, et Anna Politkovskaja minulgi oli au isiklikult tunda, et et tema tegeles selle stseeni temaatikaga väga põhjalikult ja, ja paraku langes ta kurjategija ohvriks ja väga tähenduslik on ju. Ja see päev, millal ta tapeti, Sadyr Putini sünnipäev. Et kas see oli. Lihtsalt mingi juhuslik fanaatik on ja kes kes tappis või oli seal taga tõesti FSB nagu kahtlased on, seda me ei ole siiamaani ju teada saanud. Sest mingid kohtuistungid käivad, aga, aga süüdlasi pole siiamaani tegelikult leitigi karistatud. Ma juhtusin BBC pealt kuulama üht väga huvitavat analüüsi Taga-Kaukaasia olukorra kohta ja seal analüüsiti just ka ka sealse noorsooolukorda, et miks me oleme nüüd silmitsi sellega, et, et need terroristid, enesetaputerroristid on seitsmeteistkümnenda aastased naisterahvad on tingitud, kas see, et need noored inimesed ei olegi mitte midagi peale sõja ja vägivalla oma elus näinud. Ja kui on räägitud ka ka praegusest olukorrast Tšetšeenias, siis väga mitmed BBC poolt intervjueeritud analüütikud leidsid, et tegelikult praegu on see olukord Tsetseenias, julgeolekumõistes ja, ja elamisväärsuse mõistes isegi hullem, kui ta oli 110 aastat tagasi Tšetšeenia teise sõja ajal, et et see olukord on, on seal veelgi tegelikult eskaleerunud, pingestunud, et ka see on üks põhjus, miks inimesed on, on, on seda teed läinud, aga, aga, aga kui nüüd tuua veel selle nii-öelda kogu selle terrorirünnaku teine dimensioon sisse, siis me ei saa tegelikult ka sellest rahvusvahelisest terrorivõrgustikust üle ega ümber, sest kui me vaatame ka see selle terrori märgilist keelt, seda, millise, milliste piltidega konkreetselt ka see noor naisterrorist on avalikkuse ette jõudnud ja nii edasi, siis tegelikult see on üks ühele ja äravahetamiseni sarnane tegelikult Talibani ja al-Qaeda käekirjaga ja, ja nende tegemistega, et, et see rahvusvaheline terrorivõrgustik on tegelikult väga selgelt neid terroriste, kes tegutsevad ka seal Põhja-Kaukaasias väga selgelt mõjutanud. Täiesti õige ja vot see ongi see asi, millest Venemaa juhtkond ei ole endale aru andnud, me ju teame väga hästi, et Venemaa salamisi hoiab, nagu öeldakse, kahte pöialt pihus. Et ameeriklased oleksid võimalikult kaua Afganistanis seotud, et nad ei suudaksite lõpp, et nad ei suudaks lõpliku edu Afganistanis saavutada ja me teame, millised terrorirünnakud Afganistanis toimuvad. Nende käekiri on täpselt samasugune, nagu toimus Moskva metroost ehk siis enesetapurünnakud või siis võtame Iraagi, eks ole, ja kui siiamaani on peetud, no mis on see tähtis sündmus? Islamiterrorismi ajaloos on ikka see kurikuulus 2001 11 september ja New Yorgi kaksiktornid, kus hukkus siis 3000 inimest. Ja kui me võtame nüüd umbes kümneaastase perioodi või hea küll, 12 aastat, mis on juhtunud Venemaal ja kui me kõik need terrorirünnakud paneme üksteise ritta, jõuame kokku need ohvrid, siis nende ohvrite arv läheneb peaaegu juba kaksiktornidele. Nii et seal ja, ja seal selle nüanss on veel see, et need toimuvad pidevalt aastase kahe kaheaastase vahega, mis tähendab seda, et Venemaal valitseb pidevalt hirmuõhkkond. Ja seetõttu on ka siin me jõuamegi tegelikult selleni, et võib-olla on nii, nagu me räägime, et näiteks siin Baltikumi puhul, et et, et Venemaa ühelt poolt nagu rahvusvahelisel areenil nagu pidevalt süüdistab Eestit sellest, et meil on väga palju kodakondsuseta inimesi aga teisalt teeb ise kõik selleks, et kodakondsuseta inimeste arv püsiks jätkuvalt üsnagi suur, et noh, näiteks need, kes võtavad eesti, on siis nendele inimestele näiteks Venemaal küla sugulaste külastamine oluliselt kallim, nad peavad raha maksma, kui nendel, kellel on Venemaa kodakondsus või kes on hallipassimehed, kes saavad lihtsalt käia. Ja tegelikult, kui, kui vaadata nüüd seda Väga tore, aga räägime siis muust. Ma räägin natuke inimesi töötab teistmoodi vastu, et ma räägin küüniliselt. Selles mõttes ka võib-olla, et et võib-olla ongi Venemaa võimude huvides selle, Kaukaasia konflikti jätkub nagu püsimine, et see annab võimaluse jo ventiili kinni keerata, mis juhtus pärast pärast eluhoonet plahvatusi Venemaal 99. aasta lõpus? Väga selgelt hakati tõmbama neid kõiki demokraatlikke ventiile kinni keerama. Ajakirjandus, kuberneride valimine, mis iganes. Et, et Anna Politkovskaja rääkisime Litvinenko, et me kõik mäletame, mis juhtus ja nõnda edasi. Noh, kindlasti oli ka palju põhjusi ka need Venemaa oligarhid on ja mis nad ise tegid, oli ka põhjusi seal. Aga, aga tegelikult, kui mõelda nüüd veidi veidi nagu küünilise maa poole pealt, siis, siis võib-olla vene vene vene võimude huvides kes praeguste võimude, kes ei ole nagu demokraatiast huvitatud ja kes on ikkagi endised KGB nomenklatuuri-ist sisemine nende huvidest ongi sellise ühelt poolt hirmuõhkkonna hoidmine ja teisalt siis lubadus, kontroll Maielgi. Ja kui Peeter siin eelnevalt juba USAd mainis, siis on sellest eelpool mainitud Erki Viaiv des Boriss Nemtsov tõi välja ka selle, et kui USA-s pärast 11. septembri terrorirünnakuid tehti väga põhjalik juurdlus teemal, miks selline asi üldse juhtuda sai ja, ja ta ütles, et sellest tehti nii põhjalikud järeldused, et pärast seda ei ole ühtegi suurt või vähemalt mingi ulatusliku kaaluga terrorirünnakut islamiterroristide poolt USA pinnal toime pandud. Et siis Venemaal on kõik need terrorirünnakud justkui unustatud, mingisugust parlamentaarset komisjoni poole selles küsimuses üldse loodud midagi olevat tehtud Beslaani kriisi järel, aga ka seejärel see asi vaibus, mingeid järeldusi ei tehtud ja sellepärast on see asi kogu aeg edasi kestnud ja siis, kui ta küsis, Sergei Markov pilt, et, et noh, et miks pole midagi tehtud, siis Marko tunnistas, et võib-olla tõesti on parlamentaarne kontroll olnud liiga väike. Nii et kogu selline muidugi Venemaa tagasihoidlik. Pinnal toime pandud terrorirünnakute puhul on niitilisi puhul olnud ju tähelepanu väärne ka see, et, et need inimesed kes on olnud terroristide poolt, pantvangistatud, et kuivõrd kergekäeliselt on nemad koos terroristidega ohvriks toodud. Ja mida me teame täna, mis näiteks saanutest laanis hukkunute lähedastest, kas nendel on hüvitisi makstud? Ei ole. Et minnakse, lahendatakse see kaamerate saatel need suurelt ja kiiresti see, need, need olukorrad ära. Aga mis juhtub tsiviilisikutega selle käigus, see nagu sellest nagu ei räägita? Aastal 2002 26, oktoober, kui Vene eriteenistused ründasid Moskvas teatrit ja nende poolt sisse lastud kemikaalide tõttu hukkus 129 inimest, siis siiamaani ei ole neid süüdlasi samamoodi vastutusele võetud ja kurvad keset noh, et sa nagu teadlikult ajasid seda asja selliseks küüniliseks, siis ma nüüd küll ei ruttaks ütlema, et et see, mis Moskva metroos toimus, et see oli nagu puhtakujuliselt islamiterroristide väljamõeldud läbi viidud teadlikult pikaajaliselt planeeritud operatsioon, et seal ei olnud näiteks mängus FSB kätt. Paar päeva pärast seda neid rünnakuid ilmus ju ka vene ajakirjanduse teated selle kohta, et nende naiste kõrval on nähtud täiesti tavapäraseid slaavi välimusega, nagu öeldi, ehk siis tavalisi vene mehi, kes neid sinna metroosse sisse juhatasid. Ja me ei tea ju ka seda, mismoodi see plahvatus toime pandi ja kas need naisterroristi üldse teadsid, et nad võivad õhku lennata, see võis väga hästi toimuda niimoodi, et naine saadeti metroosse. Vend läks metroost välja ja helistas korraks mobiiliga täpselt samamoodi nagu oli ju need elumajaplahvatused, millest ka siin juba juttu oli, et siiamaani järjest rohkem ikkagi kinnistub see versioon või noh, keegi pole seda vähemalt ümber lugenud, et kas selle taga oli ERSP just nimelt selle eesmärgiga, et anda kremlile võimalus kruvisid siseriiklikult kokku tõmmata ja Tsetseenias veelgi jõhkramalt meetodit kasutada. No mis, ma esitan sulle vastuküsimus, et aga mis keelab kremlile praegu Venemaal niisama kruvisid koomale keerata pole ju, pole ju tegelikult meil mingi. Tal on, sa vaatad klassikalist sellest, kuidas, kuidas nagu propaganda või, või propagandateooria käituvad, tuleb leida väline vaenlane. Selleks, et juhtida tähelepanu kõrval ära oma sise sisevaenlased oma probleemidelt suletud, leida keegi vaenlane ja lihtsalt niisama tühja koha pealt hakata hakata kruvisid kinni keerama, see, see, see ei mõju nii usutavalt. See on väga lihtne põhjendus. Ja tuletagem meelde, et Venemaal käivad ju nüüd iga kuu lõpus käivad need allumatute marsid, mis on järjest suuremaks muutunud ja noh, see läheb juba väga rutiinselt, kui nad lihtsalt laiali peksavad või kinni võtad. Aga kui sul on nagu siseriikliku terrori Se leibel olemas või see põhjendus, millega sa seda teed? Jäätis meenutame, teenusraamatut ei, kontsert on alles hiljaaegu rajanud. Ja vaatame ka sellega, mis, mis toimub nafta ja gaasiga praegu on ju, et on, on, kui siin veel ütleme paar-kolm aastat tagasi oli Venemaa maailma areenil võis igas küsimuses rusikaga lauale lüüa jõuliselt, sest nafta ja gaas olid tol hetkel. Hinnad olid väga kõrgel ja, aga nüüd, nüüdsel hetkel ei ole see nii-öelda energeetiline argument enam nii tugev. Ja. Siin asja tuleb tähelepanelikult jälgida, mulje jäi silma Venemaa julgeolekunõukogu esimehe Nikolai Patrušev avaldus. Kui ta kommenteeris seda seda fotot, kus naisterrorist siis oli oma tapetud mehega esikaanel. Ja minu meelest oli mõttekäik umbes selline, et ta oli seda fotot tähelepanelikult vaadanud ja et sealt tagant paistab selline kõrge rohi välja, et oleks nagu kõrge rohi. Et huvitav, et Dagestanis tema arvates sellist kõrget rohtu üldse ei kasvad, mis talle meenub, et kust selline kõrge rohi on, et see on Gruusias. Et Gruusial sellised viljakad näiteks bankisi Org, eks ole, kus, kus, kus selline rohi on. Me ei saa välistada seda, et, et siit leitakse ka mingisuguseid ajendeid või vähemalt pannakse kilde kokku mingisuguseks. Järgmiseks. Olin mina vaatasin seda dokumarovi videopostitust, kas komisjon, et ka seal oli selja taga ilus roheline, roheline muru, aga, aga aktuaalses kaameras andis intervjuu Vladimir Juškin, kes on alati väga tuntud oma analüütilise ja väga sügava Venemaatundmise poole pealt. Tema rääkis tema teooria toetas tegelikult ju seda, mida, millele ka Peeter vihjas, et tema rääkis sellest, et FSB-s on, on toimunud viimasel ajal üsnagi suur. Kuidas nüüd öelda? Rehaga ridade läbikammimine? Väga paljud inimesed on, on olnud sunnitud lahkuma FSB-st ja, ja tema tema teooriumisel täitsa üllatav oli, oli, oli suunatud sellele, et et see võib, need plahvatused võivad olla seotud nende inimestega, kes on olnud sunnitud lahkuma. Üks üks teema, kui rääkida veel hirmust, et sellest ei saa ka meie üle ega ümber, minu tuttavad käisid sellel nädalal Venemaal ja, ja nad olid tõsi küll, Peterburis aga, aga ütlesid ka, et metrood nad ei julgenud kasutada, kasutasid taksot, pigem muid transpordivahendeid, kuna, kuna metroo tundus sellel hetkel niivõrd ebakindel, kuigi punktist A punkti B jõudmiseks kulus neil oluliselt rohkem aega. Aga see käib siis nii-öelda selle esmaspäevase plahvatusega kaasas. Aga see hirm on tegelikult palju laiem, kui, kui see ainult ainult Moskva metroos sõites. Täpselt, et ja mis on nagu kui sa võtad, Sa võtad ka 11. septembri terrorirünnakutele, et kui ka Ameerika ühiskonnas oli hirm, et ja mille ära, mis toimusid nagu ühiskonnas, mis protsessid siis siis nendele inimestele, kes kellele ja kelle jaoks nagu on sellised inimlikud vabadusele väga olulised tundusid ühel hetkel mingit kruvide kinnikeeramise väga-väga õigustada normaalsed paljud inimesed toetasid seetõttu ka Iraagi ründamist ja nõnda edasi, kes täna täna seda häbenevad? Et et hirmuõhkkond annab, annab sulle võimalust massidega manipuleerida. Nii kruvide kinnikeeramisest olema täna palju rääkinud. Massidega manipuleerimisest rääkimast Lähme NO teatri juurde. Avaneva teema juurde elektriturg rahunenud ja üle kahe gigavatti aastas, elektritarbijad peavad need edaspidi ostma elektrit vabaturult. Ja mida see siis endaga kaasa tõi? Esimene aprill meile kindlasti aprillinalja ei valmistanud, kes pidid hakkama elektrit 30 kuni 40 protsenti kallimalt ostma, nii et et nüüd me võime rääkida sellest, et turg peaks justkui 35 protsendiliselt avatud olema. Kuidas te esimeste päevade uudiseid indikatsioone hindate? Nojah, et elektrituru avamine on Euroopa Liidu nõue Eestile ja, ja Eesti ei lähe sillale üle prauhti vaid järk järguliselt, et esimeses etapis siis alates esimesest aprillist sellest aastast siis 35 protsendi ulatuses Eesti elektriturg avanes ja, ja siis saba turudu tarbijataks suunati need ettevõtted nagu sa ütlesid, kelle kelle aastane tarbimine ühes liitumispunktis on oluline ühes liitumispunktis on rohkem kui kaks gigavatt-tundi, et et see, et see hinnatõus tuleb, oli ju tegelikult ju teada. Et et mul on ees küll eelmisest aastast pärit andmed elektrienergia hinnad Euroopa liidus kodutarbijatel tööstustarbijatele, et AS kes sellega veel ära, et kodutarbijatele siis elektriturg avaneb 2013. aastal, et on meil veidi aega. Et mis puudutab kodutarbijaid, siis Eesti elektri hind on Euroopa liidus eelviimasel kohal, see tähendab, et meist on ainult üks riik veel, kelle elektri hind on veel odavam. Ja see on Bulgaaria. Aga kõikides teistes riikides on kodutarbijatele elektri hind oluliselt kallim. Et Taanis näiteks ligi kolm korda kallim Taani ja Saksamaa edetabeli tipus ja, ja tööstustarbijatele on elektri hind olnud Eestis seni Euroopa Liidu kõige madalam. Et on loogiline, et kui turg sellises situatsioonis avaneb, siis hind tõuseb. See annab võimaluse hindu tõsta. No kui ma oleks selle kahe giga vä Te elektritarbija ühes liitumispunktis, ma ma ütleks sulle selle peale, et aga, aga milleks me siis tõstame meie oma majanduse konkurentsivõime langeb ja võib-olla kuidagi suletult jätkates oleks olnud olnud mõistlikum või vähemalt seda periood oleks pidanud nii nii palju kui võimalik edasi lükkama. Selleks et masu ajal oleksid ettevõtted olnud konkurentsivõimet. Kas me siis ei peaks mitte Euroopa liidus kuidagi välja astuma, kui see on Euroopa Liidu nõue elektriturg avada? No ma arvan, et see elektrituru avamise ajagraafik, etapiviisilise toimuv toimub raudtee ja, ja tegelikult lõppkokkuvõttes kodutarbijatele toimub kõige viimasel hetkel oli juba üsna üsna ammu paika pandud. Aga ammu ennem masu ja see, et ta praegusel hetkel nagu toimus ja suurtele tarbijatele tuleb kindlasti kaasa mingis mõttes päris suuri probleeme. Et juba on Tallinna trammi- ja trollibussikoondise teatanud, et et, et kui sul, kui sul tõuseb elektri hind 30 kuni 40 protsenti, et et paratamatult see läheb tarbija tarbija õlule. Ehk siis liine vähendatakse ja ühel hetkel tõusevad ka pileteid. No mina olen elektritarbija ühes maakohas, kus ma suhteliselt harva käin ja suhteliselt vähe elektrit tarbida ka eelmise aasta ja selle aasta alguse jooksul, kui ma ei eksi, on minu elektritariifid tõusnud umbes kolm või neli, kolmel või neljal korral natukene, nii et ma kunagi ei tea, millise tariifi alusel ma pean seda elektrit, mida ma küll Arvi palju maksma ja siis mul on üks tuttav mees, kes elektriga seal tegeleb, see andis mulle hea soovitus, ütlesime maksa kohe pikalt ette ära selle tariifi järgi, mis sul praegu on, et niikuinii pärast arusaamist Aga kas sinul seal maagaas, Eesti Energia, usinad ametnikud ei käigud kontrollimas, minul käisid, ühel päeval oli, koputas ukse taga ja sooviti siis, kui nüüd siin need viimast korda need hinnad tõusid, et oli ukse taga inimene ja ja kirjutas elektrinäidu üles. Nojaa, aga kui mul on ette makstud enam näidata Nendest lisandus elektriaktsiis sellepärast hästi, aga, aga seda turu avanemist on põhjendatud ka varustuskindluse paraneda, mis aga, et, et tootjaid tuleb rohkem juurde, seetõttu varustuskindlustust paraneb ja me ei pea enam nii palju sõltuma oma amortiseerunud elektrijaamadest ja, ja kui vaadata nüüd vastu sellele pildile, mis valitseb Eesti elektritootmisest, siis ega midagi väga roosilist ei ole. Kui me vaatame, põhiline elekter tuleb meil Narvast ja Narva jaamad on valminud 59. ja 67. aastal, siis Need jaamad on. Kui nüüd need kaks energiaplokki välja jätta, mis on uued, on, on nii moraalselt kui füüsiliselt vananenud ja oleks vaja need kas täiesti uued katlad ehitada või siis nendele olemasolevatele veel toimivate efektiivsetele tolmpõlevkatel tale ehitada, vahele filtrid, mis suurema osa sellest, sellest tolmust, mis atmosfääri läheks kinni, püüavad niimoodi, et et see investeeringute vajadus Eesti energias on väga suur ja, ja peale selle on turu avanemist põhjendatud ka sellega, et kui neid investeeringuid tuleb teha ja neid tuleb nii või teisiti teha siis ka reguleeritud turu tingimustes elektri hind tõuseks märgatavalt ainuüksi põhjusel, et et tuleb teha niivõrd suures ulatuses investeeringuid, et see on nagu see pilt, mis vaatab vastu nagu, nagu nii-öelda elektri tootmise poole pealt. Et võib-olla see turu avanemine pikas perspektiivis aitab ära hoida kiiremat ja suuremat hinnahüpet. Filosoofilist majanduslik küsimus või kuidas seda nimetada, millised turud need Euroopa liidu sees siis peaksid olema liikmesriikidele mingil perioodil suletud ja millised peaksid olema avatud, võtame kas või meie toiduainete turul, mis on ammu avatud, tegelikult ju siin ei ole niimoodi. Miks, küsimus on selles, et miks meie doteeri, oma kodumaist tootjat ja, ja siiamaani on meil turg olnud avatud ja jumal tänatud, meie põllumehel on siiski hakkama saanud. Näiteks elektri hinna puhul on, tuleb, tuleb selline ajalooline dimensioon hästi oluliselt sisse, millele Peetriga viitas, et tegelikult ühendava nõukogude aega siis elekter oli ju tavatarbijatele käes sisuliselt tasuta, see oli mõni kopikas, mis tuli selle eest maksta kilovatt-tunni eest, et et et see võib olla väga paljudel inimestel endiselt nagu meeles ja seetõttu tundub see elektrihinna pidev kallinemine kuidagi nagu mõistusevastane. Et poes on, neid ei huvita, kaubad olid ikka ka nõukogude ajal mingi hinnaga, see oli sisuliselt ikkagi paljuski ju tasuta käes. Aga mis puudutab Eesti energiat ja selle investeeringuid, siis ma usun, et lähipäris üsna lähiajal tuleb Eesti energialt selle kohta üks, üks üsnagi oluline uudis, mis puudutab Jordaaniat, aga, aga, aga ootame selle ära, et siis saab sellest nagu nagu lähemalt rääkida. Esimeste päevade põhjal, vähemalt selle vabaturu tingimustes me võime öelda, et Eesti Energiaturuosa on siis Eestis 87 protsenti sellest vabalt müüdavast elektrist. Jaa jaa, jäänud läheb peaasjalikult siis Latvenergo-le, siis Latvenergo on siin peaaegu 10 või pisut suurema asjaga kümneprotsendilise turuosa võitnud. Aga mis hämmastab nende valikute juures, on see ja sellele on ka ajakirjanduse tähelepanu juhtinud, et Eesti Energia nõukogu esimees Toomas Luman ja tema firmad on langetanud oma valiku Latvenergo kasuks, et osta esialgu turult elektrit Latvenergo alt ja siin ma vaatan, et Postimehes on küsitleda ja lausa selle kohta, et kas vabandust nüüd tegingi Luumanile liiga, tegelikult on ikkagi Jüri Käo ja nõukogu esimees Väike-vigane jaburalt, aga aga siin on esitatud jah, seesama, sama küsimus, et kas see ei ole mitte märgilise tähendusega? Jah, et noh, Eesti Energia nõukogust on varemgi tulnud huvitavaid kannapöördeid, meenutame näiteks siin Urmas Sõõrumaa tegevust, et et ja tema aia paparaatavat jaama, et. Ju see on siis siin 1000-ni. No tõenäoliselt on seal muidugi kolme kuu tehing, sellepärast et Lätis suurveega elektrit on, aga, aga seejärel tõenäoliselt Latvenergo peab hinda tõstma, sellepärast et kuna suurem osa nende poolt toodetud elektrienergiast Hooajaline elekter ja sellepärast siin nii-öelda pikka tehingut ei saa teha. Eesti Energia kliendid on need, kes on tahtnud tõenäoliselt pika pikemaajalisi lepinguid ja sellepärast on nii läinud. No aga see on väga hea, et inimestel on ju valik, millist kaupa või millist teenust osta, meil on samamoodi valitus, tarbija läheb Maxima poodi, poeketi ostab Leedu või Läti juustu, eks ole, või läheb ta nüüd Rimi poodi, kust koristatakse eesti liha ära, kuna see ei ole kvaliteetne, ostab Läti liha? Palun väga. Jah, aga sellega seoses mulle meenub ühe üks juhtum, millest sa praegu lauri Rääkisin Läti liha, Poola liha. See oli ühe ühe nime, nimeta aga ühe tundmatuks jääda sooviva Tartu õlletehase pressiesindaja, kes teatas kunagi meedias tehtud avalduses, et see tartu lu ei kõlba küll kuskile, ei jõua. Harju maakonna õlut hoopis. Õige pea pärast seda enam ei tööta. Selles aga selle turu avanemise juures tegelikult tuleks juhtida tähelepanu veel ühele asjale, nimelt on meil taastuvenergiale päris kuninglik tasu kehtestatud 81 senti kilovatt-tunni eest ja kui nüüd vaadata, kui palju on taotluse laekunud ka põhivõrguettevõtte Elering, siis siis tuginedes Taavi Veskimägi andmetele on kuskil kolme kuni 4000 megavati eest esitatud Eestis veel taotlusi tuulikute rajamiseks. Ja kui me võtame aluseks selle testi maksimaalne tarbimisvajadus on 1600 megavatti siis tekib paratamatult küsimus, et, et kes, kuhu need tuulikud panna kes seda finantseerib. Ja kui taastuv taastuvenergia tasu ka midagi ei muudeta, siis kuidas üldse sellega nagu edasi minna, seda enam, et kui me räägime taastuvenergia tasuvusest, siis vabaturu tingimustes elektri hind tõuseb nii või teisiti ja, ja taastuvenergia muutub ka tasuvamaks, võib, võib, võib, võib ennast ka võib-olla selle hinnaga ära tasuda ja sellisel juhul muutub see riigi poolt makstav makstav taastuvenergia tasu täiesti mõttetuks ja mulle tundub, et, et sinu poliitikud selle hinna kehtestamisel selleks, et seda seda projekti küll käima lükata, natukene natukene ennatlikult võib-olla käitunud niivõrd suure tasuval sellele taastuvenergiale kehtestanud, sellepärast et nüüd me oleme võib-olla tulevikus väga tõsise probleemi ees, et me ei tohi lasta enam kuigi palju tuuleparki ehitada, sest sest lihtsalt rahaliselt me ei kanna seda välja. Et ühelt poolt on ju taastuvenergia ju ju väga tore, onju aga kui toonase riigikogu selle otsuse tegi siis oli väga palju neid inimesi, kes, kes, kes rõõmustasid, selle üle, rääkisid ja näitasid, et vaata, kus eesti näitab siin teed, et meil on väga keskkonnasäästlik, nõnda. Aga õige pea said paljud aru, et taastuvenergiast on Eestist saanud omaette päris hea äri. Ja see lobi, mida mitmedki tule energeetikaga tegelevad ettevõtjad on teinud, on ikkagi väga võimas. Tegelikult tuleb see pull ära lõpetada ja tuleb nagu tuleb ikka tõsiselt otsa vaadata praegustele praegustele taastuvenergia tasudele, aga, aga mulle tundub, et see võib olla väga keeruline, sellepärast et need, kes on tuulikud püsti saanud, ütlevad, et neil on õigustatud ootuse printsiip saada oma 81 senti pluss siis veel turuhind oma kilovatt-tunni eest kätte. No ootame, siis ma ei tea, ma ootan, et mingid mingid muud igal juhul selles vallas tuleks, sellepärast et vastasel juhul see see, kui aastaks 2020 on taastuvenergia osakaal 25 protsenti ja sellele makstakse 81 senti kilovatt-tunni eest peale, siis see muutub Eesti maksumaksjale tarbijale küll täiesti täiesti üle jõu käivaks, nii et siin peaks kindlasti mingeid muutusi tulema. Aga jätkuvalt kütab kirgi teater NO99 projekt Ühtne Eesti ja ja ma peaks ütlema, et see reaktsioon nende tegevusele on minule küll pisut arusaamatu, sest tegu on, tegu on ju teatriprojektiga ja nii tuleks seda ka võtta, aga millegipärast on on järjest rohkem inimesi, kes selle üle arutlevad, jõudnud järeldusele, et tegu on mingi poliitprojektiga, mida tuleks käsitleda mingisuguses poliitika ja poliitkätši võtmes ja, ja seeläbi seda kas materdada või kiita. Ma arvan, et siin taga on lihtsalt poliitikute hirm, et meil on olnud ju tegelikult kõik valimised mis Eestis taasiseseisvas Eestis toimunud on alati mingi üks uus jõud tulnud ja, ja 92 oli Isamaa 95 tuli Reformierakond 99 tuli nii-öelda see uus Isamaa Jüri Mõisa Isamaa, sealt edasi tuli Res Publica ja sealt edasi tulid rohelised, et kõikidel valimistel meil on olnud mingi selline uus jõud, kes tuleb ja, ja suudab ka parlamenti pääseda. Et noh, 90 üheksakümnete teatavate mööndustega, et et ilmselt nagu arvatakse, et ka nendel valimistel, mis nüüd on juba vähem kui aasta eest meil ukse ees midagi taolisteks ka juhtuda ja see paranoiline hirm ongi kanustatud sellest, et arvatakse, et sellest no-teatrietendusest kasvabki mingi partei välja, et ma arvan, et selle taga lihtsalt selline hirm, aga ma olen nagu minuga ühte meelt, et ei usu mina seda, et sealt mingi erakond Naljakas, aga pigem, kas see projekt ei mängi, pigem pigem praeguste erakondade veskile. Et kunagi, kui see etendus on toimunud pärast seda, on väga keeruline mingi uue erakonnaga üleüldse välja tulla, sellepärast et keegi ei suuda seda enam tõsiselt võtta, sest kõik on juba küllastunud mingi nendest projektidest. Ja sellisel juhul tegelikult need erakonnad, kes valimistel lähevad ja on tõenäoliselt edukad, koguvad lihtsalt rohkem hääli, sellepärast et uut tulijat enam ei, ei. Minu meelest see asi ikka sa seal on seal mitmeid muid nüansse ka, et üks asi on see poliitika poole nagu Urmas rääkis, et poliitikud on hirmul uue tulija ja nõnda edasi. Aga teiseks, miks rahva seas kohe automaatselt nii populaarseks sai see projekt ja miks ajakirjandus, sest sellest nii palju kirjutab, on see, et, et mis siin toimib, siin toimib see, millest inimesed, kellest inimesed kodus räägivad millest nad räägivad, ma ei tea, kokkutulekut ja nii edasi, nad räägivad põhiliselt poliitkui, nad räägivad poliitikast. Räägivad poliitikute sigaduste eest. Nüüd on üks seltskond, üks teatriseltskond otsustanud need sigadused nagu öeldakse, päevavalgele tuua ja nad läbi mängida. See on ju see asi, et noh, kui kui sa oled nelja inimesega koos, on üks asi ja kui sa oled seal 6500 inimest, siis on, siis on teine asi, on see osalusefekt, mis seal tekib, eks ole, seal nagu koosta peresaade, mis toimimisraadius kunagi tuli, eks. See on nagu. Kõiku poliitikaga seotud kultuuriprojektid on väga edukad, meenutame siin kas või aasta tagust projekti kuldsõduriga, kus, kus kunstnik Kristina Norman vedas oma kuldse sõduri Tõnismäele sai, sai ebaproportsionaalselt suurem meediakajastuse. Riik lennutas ta Veneetsiasse. Seal ei ole aprillinali peale Osteti ära juba pandi üles, tõenäoliselt me näeme teda varsti ka siin vastu üheksandat maid veel korra korra Eestiski, nii et ega mis need on. Et mis minu ainus asi, mis mind, selle iseennast, väga tore, et keegi nagu neid eesti poliittehnoloogiad minu meelest nagu naeruvääristada rohkem nagu mitte nagu poliitikat, kuivõrd neid poliittehnoloogiaid, mida Eestis on viimasel ajal kasutama hakatud, sellist massipsühhoosi ja avalikkusega manipuleerimist, et ühelt poolt on see tore, et see tuuakse välja. Aga teine küsimus on see, et mis, mis sellest sünnib, kasu. Ja vot siin on nüüd see koht, kus mina arvan, et et sellest väga palju kasu ei sünni, et need inimesed, kes kes lähevad näiteks seitsmendal mail sinna kohale, et need näevad neid poliittehnoloogiaid ja avalikkusega manipuleerimist niikuinii läbi. Nad on immuunsed selle suhtes. Ja selle, aga see teine pool on ju ühiskonnast. Et nendele, see võib mõjuda hoopis sellisena. Ta võimendabki veelgi seda poliitika, räpasus, labasus, lihtsustatust, ja see toob kaasa hoopis selle, et et järgmistel Riigikogu valimistel meil viimastel aastatel kasvama hakanud valimisaktiivsus tuleb veelgi väiksem. Et ja teine negatiivne külg, mis ma nagu sellega, nagu näen, on see et, et kultuurivaldkonna inimesi Poliitilises debatis ei, ei võeta enam tõsiste partneritena. Öeldakse teie olete need, kes kõikides asjades klouni klooniks teevad ja nõnda edasi, et et et selle asemel, et võib-olla minna olemasolevates erakondadesse ja püüda siis nende kaudu seda poliitkultuuri muuta, et et selline poliitika ja poliittehnoloogiate naeruvääristamine Aga meil ei ole. Seitsmenda mai etendust veel näinud, et võib-olla seal ei ole kõik sõnumid sellised, et poliitika on ainult küüniline, et võib-olla võib-olla seal on siiski mingi konstruktiivne, olge ka olemas. Ei, mina tooksin ikkagi esile selle asja väga mitmed positiivsed, mitte mitte ainult negatiivselt. Et noh, me võime küll arvata, et valija on väga tark ja näeb läbi erakondade neid valimiskampaaniaid, aga ma päris hästi ei usu seda. Ja see, kui seitsmendal mail ikka väga selgelt puust ja punaseks näidatakse ära, mismoodi parteid osavalt kasutades demagoogiat valijatega manipuleerivad Aga seda me näeme ju inimestele. Ei meie ei arva, et siis avanevad nende inimeste siiamaani saanud sellest aru, silmad ei jama. Ja see, vaid see tõmbab tagasi parteide tahtmist järgmistel valimistel sama reha otsa astuda, teha täpselt sama asja, mis seitsmendal mail Saku Suurhallis on juba tehtud. Nii tõmba veed ei tõmba tantsu, nähati tõmbab. No läheb vanamoodi edasi, siis on see nende enda probleem, ausalt öeldes Ma ma siiski tahaks öelda, et, et ühiskonnas peaks kuskil kõlama ka sõnum, et et kõik poliitikud ei ole küünikud ja kaabakad ja et Kui sulle laulis ainult selline Siis siis ma ei oleks ka Eestiga praegu siin, kus ma Lauri selle sõnumiga, et poliitikud on sisuliselt samasuguse sõnumiga, et poliitikud on kaabakad ja poliitbroilerid, kogusi, Indrek talan tarand 100000 häält ja 100 europarlamenti. Jah, aga vaata ka, aga et kui me sellest eeldusest lähtuksime, siis me oleks praegu Moldovale kõik poliitikud, oleks kaabakad, et me ei saa lähtuda ainult sellest, et et kõik, mis siin riigis on tehtud, siiani on halvasti tehtud, ei ole. Ei, aga see kutsub, nagu ollakse, natukene veel kõhklevad poliitikutes, päris kaabakad ei ole korrale. Jah, või tekib neid või teine reaktsioon on hoopis see, et kui on inimesi, kes tahaksid poliitikasse minna, Nad lihtsalt ei lähe sinna kuna poliitika ümber niisugune foon on tekkinud sedavõrd negatiivne, et pudru oleks Läti, et Lätis ei ole ühegi erakonna toetus täna suurem kui 10 protsenti. See on tõeline umbusaldus oma poliitikute suhtes. Eestis on vist neli erakonda, kelle toetus on. Ütlesin mina igatahes täiesti isiklikult, jättes kõrvale selle, et ma olen ajakirjanike, töötan Eesti Televisioonis, hoian kahe käega pöialt selle poolt, et sellest poeediks tulek sellest projektis tuleks partei. Ja seda parteid saadaks tuleval aastal riigikogu valimistel umbes 15 või 20 kohaline edu. Ma siiralt loodan seda. Ja siis me näeme uues parlamendis rida kahte. Aga mida me näeme, mida me seal praegu näeme, Urmet, kas sa tunned pooli parlamendiliikmeid, mina, Edurne. Ei, no isiklikult mitte, aga ma arvan, kahte kolmandikku ma ikkagi tean, kes seda. Nojah, aga kui nemad sinna koonduvad, siis nad samamoodi hakkavad. Aga? Juttu räägi telesee vesi tegelikult selle teatrietenduse veskile, Nad tegelikult mängivadki sellele, et me justkui teeme siin parteid, et me tegelikult ei ütle parteid teeme või ei tee, sest see on nende projekti sisse kirjutatud. Muideks, on kaasanud Eesti meie korraldajate praegune jutuajamine, on ka nende projekti siis selles projektis osalema täpselt samamoodi. Oma käsi seitsmekümnendatel aastatel Vanemuise teatris ja pealtvaatajana osalesin Hermaküla ja Toominga lavalistes projektides. Kui publikut tõmmati kaasa etendusse, olen nõus ka teist korda seda tegema. Väga hea. No ma loodan siiski IRC Rein Langist osales ka tema ei läinud, ma ei läinud. Ega seal Toominga ja Hermaküla etenduse lavale vaid angažeeribki etendusse petikaalse mängib. Aga seda publiku kaasa, mis toimub Eesti nii-öelda sotsiaalteatrites nii noos kui, kui ka Krahlis on ikka väga palju. Kuulge, aga kas teile ei tundu, et see projekt on varjutanud nagu muud arengud Eesti poliitmaastikul, et? Me ei räägi need veepuudus ja need on, need on üliei, räägi euros, räägime sellest. Muuseas, tõepuuduse kohta tuli täna hea uudis, et, et esimene nädal on, on tööpuudus Eestis vähenenud, ehk siis töökohti on tekkinud juurde rohkem, kui need on kadunud, aga aga tulles poliitmaastiku juurde tagasi, siis siis need uudised, mis, mis tasapisi ikkagi rahvaliidu lagunemise kohta ja, ja kõikvõimalike uute arengute kohta on üsnagi huvitavad, et et tundub, et eesti mees on käivitunud teataval määral selline roadshow ehk siis rahvaliidu taustaga tippjuhtide, vallajuhtide kõikvõimalike poliitikute ületõmbamise ja üleostmise, mis iganes, mis iganes selline šõu, mille, mille raames püütakse võimalikult palju rahvaliidu taustaga inimesi endale meelitada, kellel on natukenegi koha peal kaalu, et see on nagu selline päris päris põnev algatus ja sellest on kahjuks ajakirjanduses vähe räägitud, aga, aga ma arvan, et, et siin juba lähemad kuud toovad selgust, kui, kui hakkavad suured erakondade vahetamise mängud pihta. No sa kurtsid, et meie siin kolmekesi osalema teater NO 99 projekti, sinu meelest osalevad selles projektis juba ka terve rahvaliit ja sotsiaaldemokraatlik erakond on päris päris arvestatav inimeste mass. Jah, aga samas on ajakirjanduses arutletud ka selle üle, et millise kõrge koha võiks siis sotside valimisnimekirjas saada näiteks tuntud teatraal Jaak Allik on räägitud sellest, et ta võiks olla sotside esinumber Ida-Virumaal, kuigi sotsid on esialgu selle uudise ümber lükanud, aga, aga nad ei saa nagu eitada, selleteemalisi vestlusi või väitlusi on teatud ringides ikkagi toimunud. Mingil määral see kohtade jagamine ikkagi toimub. Ja teine üks uudis, mis mina olen kuulnud, on, on seotud sotsiaaldemokraatliku erakonna esimehe Jüri Pihlile, et see rahulolematus sotsiaaldemokraatlikus erakonnas seoses erakonna esimehega on, on nüüd jälle kasvama hakanud ja ja ma kuulsin ühte sotside liidrit sel nädalal ütlemas, et et üks suuremat sorti libastumine Pihli poolt veel tuleb hakata uut esimeest otsima. No sellest Pihlile on väga tugev siseopositsioon ennekõike siis erakonna praeguse riigikogu liikmete näol on seal olnud juba juba päris mõnda aega, aga aga mina olen kuulnud, et ka Tallinna tasandil on hakanud Pihlile tulema suhteliselt tugevat kriitikat ja seda põhjusele et Pihl on väidetavalt siis eos mitmed Tallinna sotsiaaldemokraatide algatusest lamatanud, öeldes, et ei ole mõtet meilaneela linna eelarve juba vastu võetud. Ei ole mõtet nendega minna nagu torkima oma koalitsioonipartnerite, et et see rahulolematus on. On on liikunud ka Tallinna sotsiaaldemokraatide ridadesse. Pluss veel vana sotside mentor Andres Tarand, kes arvas, et sotsi võiksid juhtida hoopis kas Marju Lauristin või Liia Hänni. Ma kusjuures seoks selle jutu vahel nii-öelda selle rahvaliidu vallajuhtidega seotud Rõutsuga, nimelt et kui siin, kui seal on rääkinud, räägitud sellest, et erakonnad püüavad neid enda poole üle meelitada peaasjalikult silmas pidades eelseisvad presidendivalimisi, sellepärast et valijameeste kogus on iga hääl tähtis siis on räägitud ka sellest, et Keskerakond on väga aktiivne olnud. Rahvaliidu, vallajuhtide ja rahvaliidu taustaga, vallajuhtide ülemeelik teisel ja, ja kui nüüd tekib selline olukord, kus Keskerakonnal on on päris suur hulk hääli valijameeste kogus samas sotside presidendikandidaat on tõenäoliselt jätkuvalt ilves ja ilvesel võib-olla toetust ka paremalt poolt siis võib seal lüüa väga tugeva ja tõsise kiilu Keskerakonna ja sotside koostööle ja võib-olla üldse üldse sellisel kujul selle koostöö lõpetada, nii et aga üks, üks on võimalik. Vastuolu. Väga oluline oluline areng selles suhtes on ju tegelikult riigikogu valimised, milline koalitsioon tuleb riigikogu valimiste järel võimule? Et, et ütleme noh, läheb näiteks nii, et neli erakonda pääseb uude parlamenti. Keskerakond, Reformierakond, IRL ja siis ütleme nii, näiteks siis Ühtne Eesti Ühtselt sotsiaaldemokraadid ja rahvaliit, et noh, võib-olla ka rohelised, et väga palju sõltub sellest, et kas pärast riigikogu valimisi sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond jäävad ühele poole nii-öelda võimu, Liidu võimu ja opositsiooni rindejoont või mitte, see määrab kindlasti väga palju selle presidendivalimiste puhul ka. Aga Keskerakonna, mis puutub Keskerakonna tööd, siis rahvaliitlast võtmisega tegelikult on Keskerakond selles mõttes nagu Eesti poliitikamaastikul. Vaat mina võin öelda, et niisugused erakonna ülesehitamisel kõige professionaal oleme erakond. Et Keskerakond on ainus erakond, kes teeb süstemaatiliselt tööd vene, vene valijatega kogu aeg. Teised erakonnad ärkavad umbes kolm-neli kuud enne valija valimisi ja siis pärast imestavad, et venelased valivad, vali vene valijad valivad keskerakonda. Et tegelikult, kui vaadata nüüd viimaseid kohalikke valimisi, mida Keskerakond tegi keskele tagant, pani oma kandidaadi välja igas omavalitsuses kasvõi ühe kandidaadi, aga igas Nii see on ja ka kell saab kohe 12 rahvateenrite saade, tänaseks lõpetame siin stuudios olid Urmet Kook, Peeter Kaldre ja Lauri Hussar ja meie soovime teile ilusa laupäeva jätku.