Ööüli. Kool. Laul ja leelo just too, mis ei lase inemisel olla ainult reaalsusen ja üten, maailm on vaid, mis naid maailmade vahelisi piire, lahkinimestevahelisi piire lahti. Nagu selgitas inimestevahelisi suhteid, et tun, vana kultuuri on väga palju, anti just nagu lauluga edesi, et ummides väga huvitav asi. Mina olen Kauxil ja vanem parahva laulu teemalum mulle väga nagu ohtlik sõna, anda selle vahepeal Makukkusest toda järjest laulma, vaid Ollest kõnelema, nii et või Inemise ärakat tüüdata. Ja ja ööülikooli kulla ja ma olen siis Riitsaari Evar setomaalt pärit Obinitsas. Rahvalaul jõudse Mumanu väega naljakalt too oli niimoodi, et vanast korraldati rõuge kandin ja nagu igal pool mujalgi pedestiku all niiütelda pargipidusid ja oli seal küll olumetsa kontserte ja oli seal ka teatrioodakit. Ja vahepeal kas andsid nagu laulu päivikossess nii-ütelda, rahvatants ja rahvalaul ja sai nagu näta ja ütsker tollimi jälki imeja suguvõsaga Kubija lauluväljakul ja ja siis tul laulma, seto koor. Mulle üteldi, et Lämmi nüüd jäätist ostma, seto nakese laulma. Aga mina nagu kuulsetud Hellüü säänest nagu uikamise laadset lummavad Helju. Ja ma ütlen, et ei, ma ei tule ma taha kullelda, eks kaivamine veidikese nagu mõistma looma. Ja ma jäigi kullema, et kus me rahulikult Saisva laulva, ega ma saan aru, et seal hõbe kaalanum vai niiviisi, aga mänegi olek ja tusane lummav, hele minu Darrastan nagu paiga peale Nablut Ta võis ollagi see sebimine nagu kohtumine seto lauluga. Aga võru rahvalauluga, mis seal vil lauldav saima nii mudu tutvasselt lätsini oma küla tüdrikkidega kadrisanti ja ütle tüterlatse vana ime ajal maru kummeta Tiidja ja toopas meile kah jupikese laulu selges soliimis Antsi 10 kuni kolm, tõstja Opsamid tükikese laulu selgesse tu kõnel, et alati pealt ennem ja lahti pealt ballema ja alati pead õnnistama ja ta alati pead Aitiuma, ütleme meid hoolega ja läks. Läksime naaberkülla, aga naabriküla saarlasest Umsis nagu urdaküla ja dumpsane põlisküla ja seal on sääne hiire talu kunagi vil Eesti Rahva Muuseumi näituse majan makett, Lõuna-Eesti talunäitas solgi talle hiiretalu pere ja seal sääne nagu posijate suguvõsa, elan ju kõik haige ja misseslamis sisse, laulame oma väikese tükikese toda sandi laulu ära ja äkki edu memmekene, kes meid vastavat laul meile piike, pikelt, toda kadrilaulu ja kostses kullesime kostumas õlaga duekmanniguv Nablutu, et ilusta üteldi vaid niimoodi et ses toas nagu kohtumine täitsa elusa rahvalauluga latsena. Ja too sandin käimine olgi mul nagu haigus, nagu lemmikhaiget, ma uudseldada palju rohkem jõuluva jaanipäeva, selle, et seal midagi kost sai esinagu noh, teatrit detavaid mängiva sisse elada, et vahetu lummus ei ole senimaani kaunu. Mul seto vanemast rahvalaulust mälestuse yks seos on vanaema ja vanaisal laulmistega ja ja Obinitsa küla yks tuulal käiti seal praegused muuseumid, tare, endine raamatukogu, sillaotsa liidimann kärevaiks, Obinitsa, naase seal Leelatama ja eks ta säält Dixon peri ja mäletad küll siis ka rahvalaule, korjaja ja üles kirjutama ja lindistama, et no ei, peaasi olema tänasest päevast siks igal pool arhiive nii võrra palju, et ma arvan küll, et kui tänapäevase andsite vahtsid muutsid edetabelilaule raadiokanalite järjest lasteaias, et tegelikult olles tasakaalustamise Villoskooleks Casane raadiojaam või, või kanal, kes lasi 24 tundi järjest arhiivist vaid just kõige vanem bit laule, gimme Olesi päris palju kulleid. No edesidu rahvalaulu huvi läkski ülikooli haigu et juba siis tegutse rahvalaule ansambli Hellero ja yksna vahetan laulseva vahepeal ühiselamu vööri Ženja, vahepeal kuskil mujal ja, ja oma tare kaaslasega, kellest nüüd on saanud juba päris tuntav etnomusikolooge Taive Särg tugettaive Viiding kattekese hiilsemiku kuskilt rahvalaulu kostse dime Pruuseses meelde jätta ja Perand aren pluuse mees ikka laulda ja time olgi Tuinemine kest tõi filoloogina kõik rahvalauluraamatutarre ja noolis seal ilusti riiulil ja mina muudkui võrdsenaid järjest ja lugesi säält jama satu nagu tolle luule nagu mõju välja, et malli, kirutanu luuletusi nii võru kui eesti keelen ja malli juba läbi lugenud esimesel kursusel, noh nagu Inemise eesti luulest ja sõsma äkki tundse, et no rea, mis summava rahvalauludel oma Sanced eesti luuletajaid kirutate ei ole. Ja siis ma lugesin Vilnuid rahva laulikite saatusi ja otsustasin, et mina lähe toda, Tiid tuum mulle kuigi hingelähedane ja väga võimas ja mina nakke näide käest, Opmann. Lekvassane nagu esimese kursuse kevajas, mul täiesti selge, et vanake tal asjaga tegelema. Noh, ma annaks jälle esilaulma ka küllaltki ylda, et väikana oli küll kuulnud, kuis uus 100 mehe laul vaja Obinitsa ja mais laulsenaid koorilaule ja, ja moodsid ansambli laule vahepeal pikka aega hoopis. Aga siis yks Paul, kuda Liinatsurade hakkas pihta, siis ta tei Obinitsas seltsimajas säänest laulu Opuse tunni ja siis Masatuga sinna ütel kõrral vist niimoodi, ja siis ükskord kui Toorama tähendab, et sellest päevast ka onu juht Jolonolal Obinitsa ja siis Migewemi ütehku Verska ja, ja seal Piusaveere ja isegi auto Holl sääne ütte laulmine, et küll nende laulust arvuessaa. Aga eks püüdsena võite laudad, tool, nii nagu võimased kuismuudu duersa laul kõlasi ja too säärast nagu setulikustel midagi seal see. Ja siis, kuna Toorama kärevil ta seto kuningriigi, mis on siis ka luhamaal seal vaheldumisi seto ja ersa laulu kõlas ja, ja sealt tasapisi ta tull, et kimono nagu ka pruuvia lauda, Kirmaski vahiks lault ja tasapisi kaiks tükk haiguks Saisad kasel sõõri ja kollete kulletega, kuigi yks Püvetud veidikene oma eluga sinna proovib poetada, et salamisi isane sulandumine ta rahvalaulu sisse oma tulnu huvi looda, et ta kohegi iga vaidleks edesi edasi tule. Siin on hulkale, oli ta lauli. Ta. Eitlejad Niinavaine laulma. Seal Toobarceebalia oli palju, oli. Seal toolin toolijad, laushääli. Tegelikult tum naisterahvalaule ka, nii et Edimelt ma lähenesin naile tõesti nagu luuletaja, et lugesid tekste lugesi setukas ta laule pulmalaulude köidet ja ses lugesi, et kus ütles, et tähendas Mulum manssegi lemmik mõrsjaitku, et millest ilusa pat armastusluulet ilmselt ei ole. Eestin tänapäeval kirutatet, et manssegi Sands, et mille Hesto õõne Kohozioval, mille Heseeri vii noole. Hinna ma ei ma Spee Heius Hinnu omaga ei. Kaasas kuu kui sooles Solviigi, nagu on vaala noveed saava Sinna? Ei ma ei ussinnu, maga hai kuumas. Kaasas ka see soole maa, vii leevee seal ka see saale ma i Haale Hillas. Sinna ei oma svee ja sinna ma ka ei uumas. Kaasas ega ühes julgu maa juurde viin. Eri Mulva Haiuva haarne piini. Sinna. Ma ei, sinna ma, ta ei uumas. Kaasas ja nii edasi ja nii edasi, et oli siis niimoodi. Kui nii häste pidi vanast no mehele tütarlapsest siis laulma kui tuliva pulma ja pulma kutsumine pidi vana itkusid esitama koskilgi sadakond või mitusada muidugi laulja tüdrikul nii-ütelda, pudrust, diiva näida, aga pidi siiski juba seitsmeteistaastaselt improvisiirna mitusada luuletust Tiidma, täpselt mida kellele laulda, kui Pallo laulden jätma oma vanem pile suure teno kasvatamiseist ära, ütleme küla poisele, mille sa minu eest taha ja et kas sa vaesuse pärast maha jätit tead, et mina küll sinu tahtsaga s läheb niimoodi ja nii edasi. Et kõik šansse improvisatsiooni ja, ja tusane nagu luuletase vaid kunst, vaaden, lauludendum, haruldaselt korge ja umbnagu tõesti väga suur Vidamine, et Jakob Hurt ja Time kaastöölise korrassiiva nii palju nendest lauludest üles, et tegelikult on võimalik noid uuri sinna maailma sisse elada ja sinna minevikku nagu kaevuda Aru saia, et milleni laulti, aga toosama vana vana regilaul, mida vanast nagu kirjaoskamatud seitsmeteistaastane tüdriks uudse laulda tunde kaupa. Praeguses Undu vana haiglasüsteem nii keeruline, et tänapäeval ma küll peaaegu ei, Tiia tüdrikid, kes seitsmeteistaastaselt suudassi nüüd laulda tolle seansse Kolmepäevase pulma paberi maha nagu vanastne pidime suutma, et too tegelikult toll väega nagu võimas ja korge kultuur ja väga vaimurikas ja tuuet inemistele sääne kultuur nagu vaimselt tuuneid ka hoitsejavit. Et too tegi nagu meie esivanem, vist väga võimsa Inemise. Et kes, Sulev võimas, nukuuliva, lihtsalt vällja ja nälge ja ja nukkes Elliva ja olliva ja, ja edesi kest seda, et oli väega nagu tugeva ja targa Inemise Näidend, mis sealt kirjutanu seto laulu imestatarkast, on ta siis püüd nagu näidata tahad vana olist rahvalaulu, traditsiooni või püüd äratada ta vastast elule. Ja kui sa arvad, et kuist mooduda üldse võimalik on, kui tänapäeval ole seansid laulidki inämb, kes ütleme, seitsmeteistaastaselt mõistsiva laulda, moodusadad, mõtled. No tutvus too suurlauliku tarkaga alas mulgahjuba tüdrukupõlvest sealtsamast, kus madimest kõrt, rahvalaule kuulse võrulehena vananurme Ilmar, kes sundima suguvõsast kirutanu Hilana tarka eluloost ja poeetnikute Umm Oldedust kirutanud, nii haaravalt, et mul jäidu kõik nii meelde ja muud kuutsed, kuna järgmine võru Lehtule ja ma saides lugeda. Ja Taarka olid algus on rikkast perest tüterlats, kellel paraku Esa jõi ma maha, nii et kui ta tüdruku ikka jõudse olda nii vaene, et Ladze Põlvanud imele suguvõsa kokku lepit peitmist inetes saa tarkal nii vaene, et edaslubata võtta. Ja nii ta oles mõistetu peris nagu ütsikus jääma, sellepärast et seal vanan kultuurina oli väga, niisama range nagu värsimõõt ja niisama nõudlik nagu voltinud ilusate ridade suhtan, olti, nõudlik, kui ka töövikuse ja igasuguse muu komb, suhtlen. Ja kui pere on vaene, siis abiellu sealt nii palju tütrytwayboige kui jõukus, kantse ja tarka pere Olgises sääne, et vele jagu maa, toll, veli sai naasev. Ta Aga nime sõsar, aga pidi jääme nagu oma venna peresse, nagu töötüdrukutest eluaegsetes vallalistes essanuna, naiste sõlgega naistepäev, katet, Taarka sõsar tollega, Leps, aga mitte ka pime sai yks Laatsa. Aga tuut haigu Est tuhandeid latsi niimoodi saia, et Anu ei ole päenja ei ole abiellun ja maad ei ole maades sulaya osade latsest nagu Nalge kuulivakina. Ja tina oli siis sane välla tõugata Tulaulikuna ta nagu nendele hõimu kirutamata saadetistele sallu siis ta nagu välja tõugatud tuia elati hinnast siis laulmise ja kerjamisega aga too, et ess kuulu nagu sinna heasse seltskonda vaid välja tõugata, andsin talle palju suurema vabaduse imest Sai väega improvisatsiooniline rahvalaulik, et ta s piirdud ole traditsiooniga, mida, ega setonane pidi mõistma, kes rohkem, kes siis vähem vaid Dimelakas ka esid looma laule pilalaule ja tervituslaule ja andsite palle, mis laule ja nii edasi ja nii edasi ja inimeste lõbustamise laule ja ütle sõna kätest sai väga omapärane, nagu laulik ja näidendin ma tolle Taarka eluloo taustal. Tegelikult olegi pruunu Andazence ülevaate elujõulisest, setu kultuurist. Ja mulle tundus, et praeguse setu noore lihtsalt ei tee, mida tahta tolle pärast, et Eesti vabariigi üle katse 10 aasta eladen umbsetusid üsna eestist palle omava Eestisse ära tulnu setu haridust vähe olnu ei ole kohapeal too asi olnud nii prestiižne tükk haigu ja noore lihtsalt ei, Tiia, mis rikkus seal nagu peidu num, et umbküll õnnes neli viis täitsa tublid tütarlastekoori kes siis oma vanaemade laule vahet pääl otsima ja oma kodupaiga laule ja ja mulle tundus, et kui nägeva tolle kultuuri rikkunud, kust ja saabas seal ütelnud, et ja saavad kasvaisal pulma stseenindada pudrust, kit, mängi teris paljadele. Jäta šansse elamusse, et võib-olla saabas suures pruugmanuid laule, opi pruuba, rohked kiiltopija tahtva hindele, kah setu pulm, et siis kui seal nagu sisse elada, sõstu asi saa lihtsalt armsas rahvalaulu mõttes, nii et kui sa laulat unda tore ja rahvarõivasse on, siis tore, kui sa teda proovi saatja, kui sa kanda teda saata. Et säänest nagu moodsa sõnaga üteldes kümblust, manssengi mõtten do etendusse spak peris paljudele tulen, suhtlen saava üten, mängi ja Milrohke paled saavutada sesse kaema tulla. Vihma Vellegeene. RSA minnu liik. BSA min Olik ECU. Ei ole kohatu Kozma, kui. Ei kohatu. Ma kui. Kuuse alla. Nii no kaado Kuuse all on nii näoga. Köögigeene. Peegele almu Tiidu saali. Kuna lauda TAMM almuda. Su saali. Saara ikoon. Sa friik? Jaa, Egatu laulungi, nii mudu, et näiliselt on küll, et Juneskosse peast nagu minema seto leelo kui sääne. Aga seto leelo üksinda ei saa, me oleme ikka ülek folklooriansamblit, kes suuren Liinal käive kokku ja opa seal kylle, Torre joopa, lauluka vil pähe, Mancestki noh, raamatust või plaate päält, tuust üksinda ei aita, selle setu leelo tähendas tegelikult just toda, et sa valdatuda kunsti nii hästi, et sa suudad impro, visiiri sa suudad tolle laulu tollel momendil tollen, situatsioonid on täpselt nii, viisid etta, et vastasisest nii mudu grammatikareeglitele, värsistuse reeglitele, sotsiaalsetele reeglitele, tele ja nii edasi ja nii edasi. Et toda kunsti pihtoomio, pasane korgep asi, et seal ei avita nii topid laulu ära ja ütletele kylla ja Torre noh ühesõnaga nii muusikaliselt kui sõnaliselt, kui kombeliselt tunduv asi, palju keerulisem ja Leeloga Juneskosse minek tähendas, et tuu jaost setu leelo ei kata käsitule taastada ja otsi ja restaureerib päris palju tollest vanast kultuurist nii mudu ega suutsid kombit, rõivastumisi, söögitegemisi noh, kõik kõik aulukukeelt, et tegelikult kompleks tungib väega Hämiil. Et minu noore sõbra, kes alustiva humalal nagu setu kultuuriga tutvumist, noh, Olive sealt nagu veidi peri ja laulude alal kumma nüüdses laulu ja tantsu kõrval nakkan üles ehitama ka ummi, vana olise mooduga, seto majapidamisi siseõuetega ja valdasse, palkehitust ja meeste töid ja nii edasi ja nii edasi. Too laulum nagu tollest üts osa, aga too laul ei püsi, kui ei, tunneta jai prooviteetaka toda, mis seal. Pere on näiteks niimoodi, et kui on ikka kübrok või paneelmaja, et seal on väga rasedad vana rahvalaulualale hoita, et eks ta vist saane läbi ürgmälu tulev infokanal. Et mida tänapäevane massikultuur, suurt õnne nagu lahti. No tähendas, et väga oluline, et näitas, et sina old laulnud tihtipeale lõigutamist Hobese laulukassa, mõistnud toda Hubese laulu tunnetada ka siis, kui sa ei ole, näitas ütenden potiseturetkedel ja seal reaalselt ka toda Hobest valla rakendanud, sööme veenev. Potisetu retk Ahto Raudoja eestvedamisel, mis mõned aastad tagasi saivad toimima toll tõste sääne, et kui nädala haigusel hobuse vankri istute ka, et neid hobisid siis, no ma seansse ürg-ele ja väga halb näide on nagu Eestimaal, nii nagu veidrast jäänu vähemalt myy kandist, et kõik ta traktori ja massina tege võiks nii palju võimsamalt. Tüüder, et aga noh, vast tulema siis X tagasi kasvõi Ilo pärastki Kopli peale ratsutada. No eks tolle naistetöödega on samamoodi, et kui meestel olnud hobune, kes nagu nõudse mehelt, mis olemist ja hobusega hakkamasaamist ja noh, naistel oli lehma, kelle piimast sest näitest sõira tehti ja ja ega lehmi ka väga vähese ja noid, kes teda tallik. Ta viisist siia nüsse ja ega siis noh, tasapisi, aga hoolimata kõigest ei tasu nagu kunagi, nagu löö käega. Alati on võimalik Saski võtta oma latsekaliinast perre jätte kohegi Kanaaridele, sõitma ta viienda kasvaid, mõnda armsale turismitallu kossesse kere viil pida Elaitia, et latsesse astmeid ei ela ideega kontakti ja sassi mõtsa tunne tama ja ega siis tegelikult valla meeltega inemisele piisas nagu vähesest. Ja kui salt nuud, tunda nagu ära elanud või olnud proov, noh kunagi näitas rahvarõivastega olla, et näitest on väga eriline, et panete too liniku pähe ja ehte kaala ja sõsse ei saa kühmanollata Oleprastetu linik tõmbastud pääd nii suure jõuga püsti, et lihtsalt ei oledki võimalik halba kehahoiakut tekitada. Et Chance salapärast asja Vaisest näitest uued rahvarõivastega on võimatu. Mõni naisterahvas halvel nässi trahva rõivama, nii kavala disainiga det ega naisterahvas, noor või vana, ükskõik mis mõõtega tamm, rahvarõivastel nägeda, alati veetlev, jälle ja väärikas. Et ei ole nagu võimalik müüda panda, et noh, et see nagu ka väga salapärast seda asja, et too rahvalaul nagu vii väega lakke. Üts väga üllatav asi, noh, ma avasta sealt kõik kõik nagu vahtset ja vahtset lits, üllatav asi olnud, uued kuma naksi väikesele leelo le vilgaaemmat, mis väikseid lastelaule, ma nagu Tiia, et kas mõni viil, mida võistelda, biopata avasti, et kes neid väikesi laulukesi hälli laulukesi ja hüpites laulukesi Umaga santsemisse oma väega kosmilise tähendas, et tegelikult perisses olek ka niimoodi, et laulti küll naid, väikseid naid, hüpitus, laule opata neile selges naid Teeess ja c häälikit ja niimoodi aga muidu laulti neile, eks üsna Sandsid suurte laule, et maletegelikult nagu latsileks laulnud nagu kõike. Et ma nagu perisse ei, oledki piirdunu, aga tumenegi sääne, et noh, et sõitsid, sõitsid sõdele üle uja unule läbi Lepistikumi lemmik küll ja sellele Mõtvad Nimudu läemik kohegi sõidame kahegi läänik külla, nii samannigute Chirwirlocenetsiilitsiirid, sihukene kanale, Taivale ja Minkamidele sellele, et kes too moment, et kus nagu minnes perre ja nagu noamuinasjuttu, et kus ei ole maailmade vahel piire, et kus ei ole piire surnud elavate vahel ja et kõneldas nende esivanem pidega edesi, kes ma nagu näiteks kool või niimoodi et lihtsalt, et tuumkaslane nagu või et ei ole nii. Kinni inetu maailm on niivõrd apar huulmada tollest Tinemise tihti oma külast kaugemale suurtest saakina, võib-olla see spetserile vahel munne müüme aga aga õhtumaailma linemises väga aparaat piirdu ainult sans ühte reaalse ilmaga leelo ülesannet tegelikult talle laulu ülesanne nagu ongi minu meelest too, et inimestele lakkamatult selgesti, et maailm ei ole nii lihtne, et maailma numa reegli ja manssengi väiksem kultuuri numa, range reegli, aga laulja piduma seansse, mis sai ka käändva tolle nagu päev peale niisama nagu itaallastel, karneval niisama setudelses Kirmas ehk kas sai laulda pilli, mängi tappelda. Arvid klaari. Et üte sõna Kätu laulja leelo just too, mis ei lase inemisel olla ainult reaalsus on. Ja üten maailm on vaid, mis naid maailmade vahelisi piire, lahkinimestevahelisi piire. Nagu selgitas inimestevahelisi suhteid, et tun, vana kultuuri on väga palju, anti just nagu lauluga edesi, et ummits väga huvitav asi. Kui puus, vaata. Ma kaasu Yin No kaared saanud. Ka su, kui minna PS viisk. Vitsa. Tully Uibo. Ma võib saata säi Näi kookoskoorega koorega naksi. Pannkooke kaarega kaarega naksi. Pal ma. Qq. Võtta. Qq võta minna. Ta ei tüüta öömel. Hilda Lauras jooma anda. Ta ei tööd. Laula seomalda. Kuupkilovatti. Nüüd ma koorega. Nüüd ma kaaren, kanna ei näe ma ka. Ei ole Uibot, ei ole ait koodi ega ääreni. Ei ole või ei piisa? Ei Rumid. Setu vanem rahvalaul, et see ei ole mitte kusagilt võõrsilt kokku laenatud asi, aga see on just seesama meie päris oma. Ülle, kas sa oled uurinud, kui vana see vanim kihistus võib olla? Või kestada Tiid, aga igatahes näites nagu, kui kasutada nüüd, et ma ei ole teadlane mulle lihtsalt rahvalauluarmastaja imemine too ersa moksa kogemust, et näitas male pruunuga veidikese ersa laulu laulda ja avasti, et too vana ersa laulu silbitamine ja tagasivõtmise süsteem on samasugune, nagu näitas setu Hähkemise laulel. Too ürgmälu pärines seks vääga vanast kihistusest, et seal saaks mentsegi mitmide, tuhandide aastidega kõnelda. Ja toda märgas humalal juba ka Lennart Meri, kes tegi kunagi filmi, et koos siis ma ei mäleta nüüd kumb, kas ERSO seto ansambli laul, see jääki sõitse kaamera nagu sama laulu peale, aga toda lause nüüdses kas ersa või setu koor tütegoori Pealt seitse Tõse peale ja viicia laule praktiliselt sama mänegi väega vanadu kihistus, summ. Ja eks seal on vanem pidia, vahtsem, pid laule ja, ja seal on tõesti noh, näitesse kõge vanem bass peeteski noid nagu osasid pulmalaule, et pulma oma menegi sääne asi, kus Inemise ja rahva alati püüdle säilitada võimalikult vannu kombid. Vannu rõiv. Nii et kui pruudi rõivastus on säilisi viil Setumaal too verev põhjaga Kalevist ja nirgi Joy naaritsanahaga veerega pruutkübar, mis seal muidu kõigil Lõuna-Eesti naisteldu kübar, aga pruudi riietuse säilisid päibe vällja nagu setu pruudil, aga tegelikult terve Lõuna-Eesti naasekantse samasugust nagu ajaloolistel andmetel ja, ja niisama kannu valge Räbikuvai Pique villa särgi. Et noh, näitas ka Võrumaa Tõsen veeren Harglen unda valgena säilina, kuigi Rõuge kihelkonna nakati Sinitses Värme mulginaksima musta sfäärm saartel nakati pruunis, Värm aga too lamba valgelate säilisi ja saine Kuuetaoline rõivastuses on säilinud ka Marimaal, Mordva maal, noh, paljudel soome-ugri maadel umbe säilinessansse, veidi tõstmudu, aga valge kuuena palvuste pulma rõivastusena vähemalt kui mitte muidu või piduliku rõivastuse, nii et tegelikult näide analoogiate perram sooväega, vana ja ürgne kihistus. Ja näitas juhtum, mis mulle väga sügavat mõjuavalt udmurdimaal sattuma külla. Näide kaardile ehk yht palvetajale, kes hinne nõukogude võimu kid poisikesena olnus, sest tolle yht palvetaja õpilane, oma usu-ist, palvetaja, õpilane, aga too poisikesena 14 aastasena sai ta kõrra proovi ja sest on nõukogude võim ja ta Est toet kunagine, nii kui avaldada. Ta nägi Karki õpilane Undodopnu ja sisse tuulisestu perestroika. Ja sest ta, et üles ja kutsuti, et nüüd nagu üldse 10 aastaselt, et nüüd uuesti palvust etud, mis ta 14 aastaselt tal viimetsena ja kõik elu eest sa oled tahtnud etta ja ta nagu tegi kina ja läksime, sest talle külla ja tütar nagu noh, avitada küsitleda ja ja tõsitele Takalonke, tiik ahmidagina ja luuletaja Rahmanni Janiga olime seal nagu ja ma laulsin neile toda kõige tavalisemat Jaani laulu tuhke Vello Jaani kaema liiga liiga jah, kas Jaanil kahvardajasest saavad kestvad keerulise ja noh, toda säänest Hargla kandimuudu ja tõlksamisest tolle ära ja sest ta ütles, vana mehekened akovskimi põllu palvetialt. Et ühesõnaga, et seal seen Olsest põllupalve. Et noh, eks ma ses säält saigi toda mõtet, et ka nii uma neid palveid loodusjõududele siis noid ülesotsimises restaureerimiseks, lõpuni kirjutades, kasutades sesse soome-ugri säilinud pärimuse eeskujusid. Et olen mõttendu, minu rahvalaulu huvi nagu suurem eesmärk, üteld, puutum alati olnu, et seda asja nii palju propageerija talle vasta huvi äratada, Tinemise teda rikkust märkasin, et sassi aru, kui võimas Summii kirjanduse ajalugu ja määne kuld, periood meil on olnud jäetne säält nagu inspiratsiooni sassi ja, ja opissi toda ja sassi, hingeliselt haritu, Inemise suma, rahva, toda Perandit, kulleldan ja Tõne, asin Nimudu, et toda perradestatada piht toda uuri agad, luuaka, esiet, tollest ei taha muidugi teadlase eriti midagi kuulda, nätaht vainu tuuri. Aga mina olen luuletaja ja mina kutsuks üles, et kui kellelegi ei meeldi see rahvalaulu, aga laulgeneid, pankavaid ümbstaca. Aga laulge, Hodge Burke. Deegeekene reegeekene, kus sa olid kumavad? Riigikääne riigi geene olid kumavad riigi riigigeene Kossa käkk jätkuma käve riigikeelne riigikeelne Kosage äge käreliigi geene riigi geene anni tao lehe võõrideaala riigi seeneriigi geene, anni tao lehe vööride ala, tiigi kääne, riigi gene last, Dauma rahval, riigi vene riigi ikene ta oma rahvalti, keekene, riigi gene sadama sokutid, võõride ala, riigi kääne, riigi gene. Tiigi riidikene, mille elasid Petseri ära võtta riigikeelne riigikeelne. Petseri ei arva, et ta riigi Vene riigikeele, mille elasid Irboska, Irodaariigikene, riigi ikene, mille elasid Irboska iraadariigigene, riigi gene, jäälinnud hakkan vilgahitsas riigi kääne, riigi kääne. Aga on veel ka riigi riigi gene ja sinu taganic vil riigikene riigikeelne ja sinna ta ka nii liik, riigikeelne Priidik. Setumaal iseäranis häste kuni viimetsiooni olla säilinu naiste tuur, vanempide, naiste ehte, vana kombe, et nagu naase, kantsevad toda ja kandva vil praegugi ummil naisi, kes sumbunud setu kombe järgi paarivai oma Bodruskis käe või noh, et nõidum nüüd seosendu leelo uurimisega esindajad setu meestekultuurne hakkas tegelikult lagunema paarsada aastat hiljemgi, nii et kui Eesti vabariik kituldu setude astmine katekümnendatel aastatel, sest setu meestekultuur on juba nagu šansse, nagu vähem säilinud, ütleme niimoodi mehekantseva juba Liina moodulisi pintsakut tolle võrra lühendiga oma särgi pikkust kantseva rohkem sokke asemel siir, saapik ja nii edasi ja nii edasi ja käve nagu rohkem Venemaal ja Eestis kaupleman kas siis potisetu ana rabajas või niimoodi, et mõistsev aka kiili oli pisu rohkem kolin kärn. Et olen mõttendu nakas veidi varem hääbuma, aga setu meestelaul ei ole tegelikult kunagi kaunu, kuni päivini vällja säilisin, näitas uusvada meestekoor tuum siis toosama uusvada küla, kus Evargi noorena kuulse vanaisa, tolle koorilaulu ja minagi olen ära kuulnud, et väga võimsa olliva ja peaperast uusvada koori kaomist tekkesises Liinatsurade kooria, ka lõkkari, meeste koor neid laule laulma. Meestelauluga sääne asi, et meestelaulu ummava tolle pärast juba, et no me olime liikuvam ja rohket käbe kuskilgi Ummanne Imbi võtnu tolle muusikaliselt täna päävatsema helikeele, et kui naiste ja pulmalaulude num, vana Perane, killa ja vanem ses meeste lauludestum vähem säilinud, toda kosum nagu vana Perazembat, kile ja helimoodustust ja ka meeste lauluma Pallo improvisatsioonilised. Ja tähendas, et nagu alati oleman olnu ja minu isiklik teooria ütles toda, et tõenäoliselt olema on olnud ka meeste itku, kuigi noid ei ole üles kirutata kamale Tarraste veendunu ega sugustena ide tunnetuse ja kultuuri analoogiat ja laulukatkete põhjal, et tegelikult oleme on olnu. Et mul oleks maru häämiilet, kujunuka, taastusi, sans moodulisena, et ma ei tea, mis sa Ivar arvat. Noh, eks jah, põhjust talle see Kim vähe riigid tähendab laulsed küll nad taastuse, eks, ega kohegi häänajale Marva toodet Haulasliku taastasi seansse maatöö, mille taustal tõenäoliselt vanasti lauldi linatöö ja, ja no ma juba noh, niimoodi väga halvasti ega, ega vist ei olegi kandi hinnanud. Ja mida iganes põllutöö nüüd muidugi taastas seda palgina kommunisti katusekatmistööd. Folkloristid ütlesidki, et meestelaulus, säilise seal, kus me nagu ma pikemalt omaette koon kasest kalal või mõtsa tüülva vai õdakide koonistuse või noh, et ühesõnaga, et et eks näe, Setumaal kahisse mõõdaku aida trepi pääl ja laulsid ja mängisid pilli kindlale k Kirmastel, et too paaristants tul nagu Hilda algusendantsevad tüdrikuma ette ja ja, ja siis peo edenedes võib-olla siis nagu naaseb, kõhnaksin tülidgile näitama, kus Beatja peo lõppu on, siis juba oli julgust võtnud teivast seal uma tantsu, et kes on kõvem, teeks nii mudu, noh seal loomulik on olukorral yks nakas nüüd laulu ritu manud tulema ja, ja viise manud tulema ja et minu meelest meestelaulukultuur on praegu kõval tõusuteel, igatahes too uusvada külakoor ei ole, viivad siis ta hakkas tulema targem. Tähendab, me kõneleme siin rohkem setomaast. Aga kas on alust arvata, et ka seal Võromaal cavemba ja Haanimaal, et seal Kyolly inne pidisene Zetodega sarnane kultuurrahvalaulu kombe Vat tutvun praegu nüüd veidi keeruline kindlasti, et kui sarnane ta täpselt oli, sellepärast et Võrumaa poole peale 13. sajandil satu. Meil nagu katoliiklike tuu järel luterlik edu järel vennastekoguduste aktiivne töö ja mitusada aastat varem saivainemisega juba nagu saksakeelset ja saksa perast kooliharidust ja näiteks vennastekoguduse Urvastan Rõuge on teile kaunist puhta töö, pühade puude vällja juurimisest kuni lõõtspillimängu kiiltmiseni ja rahvarõivast ka eputamise kiildmiseni ja nii edasi ja nii edasi ja ega sugutse ebausu tagakiusamine ja surnud kuskilt vanadest hauaplats idest kohegi ära kiriku monotoomine ja, ja ega sugusesse Sands asja, et Setumaal õigeusk on nagu leebep ja võõrkeelne ja nagu ess säänest noh, nii aktiivset sekkujat üten oma küll nagu teadlase ja uurija nagu üpris ütel nõul etu rahvas Emajõest kuni sinna kohegi ersa kanti või sinna, et toll nagu geneetiliselt nagu suhteliselt üts säält nagu vahelt naksima nüüd nagu Merjamiia Muuromi ära kuulma ja ja setu asuala tõmbus järjest nagu kokkupoole, aga mõnegi võru ja setu saarekene nagu jäive. Ja kui nüüd mõteldanuide laule pääle siis näitas, mis summa Setumaal nagu itku säilinud, nii nagu karjalanya murdvania näitesse Hargla kandinuma säilinud vaeslapse laulu, mis on sama sugutsemille näitena laulsegi siis Uibustata säiermit, et, et see nagu vaeslapse laulu, mis oli nagu setu, Maidku ja vanade pulmakommete pulmade üles ehitisse, ei ole ka eri erineb tegelikult ettusene kate, laulukoori olemasolu, peigmehe ja pruudi oma ja väikene sääne pruudi ülistamine, vaid heitmine, sõimamine ja vastupidi Peran ja kauplemise Nukombemaga üpris sarnase, nii et tegelikult ju aluspõhi on samasugune. Aga ütleme lihtsalt, et Võrumaa lummas säält nagu riisme kese Pierre tollest jää ja Omni unetatutu, rohkeptu esivanematega suhe ja unetu reaalne nagu lauluoskus tuli Vaksnu kirikulauluväega pääle, et nagu surnu Manness lauda inert mitte iitkusid, vaid lautis andsid kirikulaul, et ma lapsepõlvest ka mäleta. Lihtsalt tõttu nagu hääl asutamise aasta on olnud suurem, aga manssangi loomulaadin ja inemiste suhtumistan ja sääne sama naiste kultuuri humoristliku Kohtumine ummigu, mõlem, pan kultuuri üpris sarnane, et nagu huumori ja naiste vanem pida naiste seltskonnal lausa veidikese, nagu ütelda. Et liigagi vallatu huumor hävitas tegelikult nagu raskest asjast üle saia, et kui menegi, matustaside köök vai pulmaköök, kus on kohutavalt kiire ja kui seal sest vanem nalja nakas viskama, sest noh, noore tütarlast ei sobi ja noorte labi elunastel ja nukker olema, aga, aga vanem võiva juba ühte teist ütelda ja eksalt, et, et seal on hästi vanaaegne niimodi tum säänest vääga palju alal, et minu eas lihtsalt soome-ugri maade ja setu kultuuri uurimine ja eks ma Tiidada tolle pärast kahet nagu võimalikult palju kindlasti oma neid nagu Võrumaa pärimuste juuri ja nii palju või ütelda, et minu vanaime Esa sõsar oli siis Saarna maali Illatseb Sika Maali, kes seal ka siis rahvalaulik jaa, hänna imenud. Ja minu üllatuseks siis aasta tagasi minu kõige vanem tütar Maali, kellele oli siis tolle Sika Maali perenimi pantu üle ööd Dimelas kähem imenda sopma. Tolle peale mast, tule, tule Talemmast tulekumatuid, nime, panni, lihtsalt suguvõsa on, kõneldi, et maali lits kange naisterahva asjadest väga palju kõneldi lugusid, kime elujõust ja särtsakusest ja. Nii Tammedeks kui üks säänest esivanem bitte vanemat pärimust ja mida oma mäletanutuudiks edasi kanda, siis siis ta nagu ka hävitas ja andva oma teadmisi võib-olla teete õigeid valikuid ja õiget otsust. Tähendab, et see ülikooli lõpetaja, sest võib-olla ei soovi siis kõigile kullileti siis mõistesi, teete õigeid otsuseid ja oma sõjamehe eluga kullelda, mis, mis esivanem oma kõnele noh, kas siis rahvalaule kaudu või vannu muinasjutte kaudu või mingil muul seitsmel Katzaleri moel. Järgi neid rahvalaule ainult lugema, jääge pruuka alati laulda, kas siis omaette vaid pidul vai õpetaja käe all, aga broka igal juhul laulda parempsa. Kui viis meele ei olegi küll ta pikapeale kuskilt siis välja sellestki kanalist tule sellestki nähtamatust kanalist kõiki juba. Kõnelesid laulsid Kauksi Ülle ja riitsaare Evar. Ööülikool tänab riikliku programmi Lõuna-Eesti keel ja kultuur. Saate valmistasid ette Külli tüli, Jaan Tootsen. Raadioteater 2005.