Eetris on 16-st saade sarjast teatri sajandi, mis täna pühendatud Kaarel karmile stuudios on teatriloolane Lea Tormis, niisiis teatrisajand. Igal ajajärgul öeldakse olevat oma Hamlet. Ja suur sõda oli vaevalt läbi saanud. Estonia oli varemetes, kui endistes kinodes ruumides toodi lavale Estonia tookordne Hamlet Kaarel karmi Hamlet. Minu jaoks oli see elu esimene Hamlet lingvist 12 aastane. Ja võtsin ta jäägitult omaks, isegi kui ma loen praegu veel seda vana Hamleti tõlget, siis ma kuulen alati kõrvus Kaarel karmi intonatsioone. See ei tähenda, et me ei muutuks ajas ja et uutele aegadel ei tuleks uued Hamletit, kes samuti omaks võetakse. Aga esimene on ikkagi väga oluline. See oli üks hinge valuline, kuid jõuline, Hamlet tegutsev Hamlet, väga uhke ja eneseväärikas, nii on ta mulle meelde jäänud. Väga aus ja siiras. Kahtlused ei olnud tema juures mitte peamised ja pessimismi maid tajunud. See maailm vajas muutmist ja karmi Hamlet oli selleks valmis kõigest hoolimata. Õnneks Kaarel karmi puhul on olnud tema elu hüljakatel aastatel ta kõrval inimene, kes väga palju jäädvustas seda, mis ta ise on ütelnud. Ja need karmilikud ütlemised, mulle tunduvad nad kaunis täpsed. Need on hinnad Aarna välja antud raamatutes. Mu hing on tuline kui laava ja siis niisugune albumilaadne lehitsedes töölehekülgi. Seal on väga palju ka Kaarel karmi oma määratlusi. Kaarel karmi on, vaat nüüd ikka see klassikalise värsivaldaja suured saagikuse eksperdi, näitleja maine. Ta öelnud, et ma kuulun sellesse näitlejate põlvkonda, kellele Shakespeare'i teoste mängimine on auasi. Meie hindame näitleja suurust Shakespeari rollide järgi. Aga loomulikult ei sündinud Kaarel Karm Shakespeari näitlejana. Ja õieti ta näitlejad. Algus oli üsna pikaaegne. Ta oli päritolult maamees, sealt Vihula Karula kandist Virumaalt suurest Läntside suguvõsast. Ta on ise rääkinud päris kenasti oma vanavanematest. Ja üheksa poissi oli tal. 10 koguni ka juba vahise vanaks jäänud ei mäleta enam s i i igatahes palju neid oli ja kõik olid poisid ja prae atragi oli see vanaema. Tema juhtis. Ta on nii tööle, et see lüpsis lehmi, söötis sigu, kõik vanaema ei teinud midagi, ainult kamandas. Väga tore vanaeit oli, mul on mulje jätmas. Teada on, et Estonia teatrisse sattus Kaarel Karm, kes oli tol ajal veel Garland koos Ants Eskola ehk siis Gerhard Esbergiga 1925. aasta katsetel. Enne olid nad sattunud koos olema ka riigi kunstitööstuskoolis, aga tegelikult karmi teatrihuvi oli veel varasem. Ja sellest räägib ta ise. Niiviisi. Minul oli üks koolivend, tema tegi kaasa vanas draamateatris statistina hoidis seal käes kilpi ja mõõka ja mina vaatasin teda pealsel etendusel. Mulle hirmsasti meeldis see asi. Ja minul tekkis ka niisugune soov, et ma tahaksin teatri minna ja võtsingi säteks hommiku ja läksin draamateatrisse tolleaegse näide juurde. Taul seppa juurde. Tema oli. Ja et vot vaatan teie tulla siia näitlejaks, tema vaatab mind ja ütleb, et ja et seonduvale küsis, küsis, et kui vana te olete? Ma ütlesin 13. Ja egas niisugusi asju peabki hästi vara peale hakkama, et siis jõuab. Ise mõtlesin, et kas mõni väike olingi, aga no küllap vist ikka oli, mul ei ole meeles ja väiksed mehed alati mõtlevad, et nad on päris suured need. No ja siis jäi see jutt meil nii, kuni kuulutati välja 1000 925. aastal Estonia teatris noorte näitlejate vastuvõtukatsed. Ja kui ma siis teisel päeval seda katsetele läksin, mul on see nii selgelt meeles. Ma esitasin Schilleri röövlitest Carli monoloogi. Ja see oli mul väga hästi pähe õpitud. Aga korraga läks mul meelest ära. Ja mida mõtlesin soo, nüüd on kõik otsas. Et kukkusin läbi, aga ei natukene aega läks mööda, tuli Ants Lauter minu juurde ja ütleb, et tulge oma hommiku. Kell 11 direktor kiuugoltzi juurde. Mina tulingi, kell 11 elektri jonka jada mõjuski minule, aga isalikult ta oli niisugune väga sõbralik ja kõik palub mind istuma ja pakub mulle suitsu ja mina ütlen, ma ei suitseta. Ei suitseta. Aga kas seda. Kärakat võtate, mina ütlesin, tei võta ahi võtta, no ei ole viga, küll te siin kõik ära õppida. Ja kui nüüd tagasi mõelda, eks maale seal niipaljugi ära õppinud. No vot, nii ma siis sattusingi, teatri esimesed aastad olid muidugi väga rasked, mida oli väga arg ja tagasihoidlik noormees. Mina häbenesin, mina kartsin kõike, kõike ja kõiki, iga kord oli mul kohe tahtmine ära joosta. Teatrist, kus oli teisel aastal viskama, teadis olin, oli, mängiti üks tükk, üks lindprii. Ja minule anti seal üks röövli osa, teine röövel, aga röövlid oli päris päris palju rääkida. Teksti oli päris palju ja mina olin nii erutatud. Ärritatud Ants Lauter oli siis palju noorem mees ja ägedam. Põrutas mulle korraga peale ja siis ei tulnud enam midagi välja. Ei sisesest, ei siin tuleb see osa ümber vahetada, võttiski mu käest ära ja see oli minul üks kõige ilusam silmapilk, mis mul elus. Kui ta andis mulle selle esimese röövliosa, oli ainult paar sõna öelda ja sellega ma kuidagi tulin taime. No vot, niisugused väiksed seigad. Kui nüüd veel lisada, siis esimese ja teise röövlivahetusse toimus kaanceskonnaga. Nii et omavahel olnud algusest peale olnud nii nagu partnerid ja ja koos edasi läinud. Ma mängisin peitsi Tossiga, juba minul juhtus niisugune asi, vot kadunud tondi. Hääldaks momentaalselt ära ja õhta talle etenduse isa ja mina pidin õhtul tema ees mängima ja kiilus väikene osakene, kohe. See olnud suur üks etas oli, aga ikke etas. Ja ka toiduks on niisama, meeskond hoidis ja näitleja mind siis kui noort meistrit initsiatiiv ära. Ja mina õppisin teda käia sellist selsamal päeval hommikul sain selle osakese käte õhta mängida. Ja mina õppisin tarajevid, proovisin ja kõik, asi oli selge, mul läksin lavale kurnim ja seal liikuva, just see oli siis seen. Ja netist vigurivändad, nagu nad olid. Nad ei lasknud mul suud lahti teha. Nad rääkisid minu texi oma teksti, kõik Räiksianna aersid ise ja minul põlved ja ma värisesin ülima, mõtlesite hullud Ukunsti siia maha ja selles ma ei osanud välja minna. Sällige Nad mõlemad palukest juhatasid mind uksest välja seinast läbi ei lähe kogemata. Aga ma tahtsin väga teatris olla. Eks neid esimesi hooaegu ainult paar oligi, sellepärast siis tuli vahele sõjaväeteenistus jälle koos Ants Eskolaga. Ja 1928 direktor kompus ei tahtnud karmi enam teatrisse tagasi võtta, öeldes et ande vaesuse pärast. Ja karm ütleb, et mõtlesin järele. 1929 tekkis võimalus minna muusikalavastuse inspitsient. Yks et ma isegi luiskasin, et ma partituuri tunnen ja just sel samal aastal tegelikult karmi läks teatris vaja küll ka mängimiseks, näiteks Rahelolbrei kasutas farmi kaes kolati, mõnikord isegi Lauri oma esimestes tantsulavastustes, sest tal oli ju vähe tantsijaid. Ja ilmselt olid need siis paindlikud poisid ja said tema juures ka liikumise kooli. Natukene pääs on jäänud täiesti ilusad fotod sellest, kus karman sellis, kus karm on sihukeses pantomiimis, Paan võsas, seal toas tantsijanna ja näeb täitsa tantsija moodi välja. Operetis tuli niikuinii aeg-ajalt kaasa teha ja ka sõnalavastuse väikesed osad punktitasu alusel, nii et ega see inspitsient ja amet ei tähendanud nüüd mängimisest päris eemal oleks olnud. Aga läks ikkagi aega, kuni 1932. aastani kui tuli rahva üks niisugune ammu unustatud praegu näidend, mille nimi oli president nuiatust. Nonii Miku Märdi seitsmes vesi võiks öelda niisuguse külakomöödia pealt aga seal oli üks kraaviga kaevaja roll, vein, mesilind ja Lauter kutsus karmi, et ta nagu laudteed pidi ise seda rolli mängima, et kas karm ei tahaks teda dubleerida, kuna Lauter lavastab. Aga pärast ta jättiski selle rolliga immile ja ise ei mänginudki, juba märkavad arvustajadki midagi, igatahes Rasmus Kangropool kirjutab, et särisev sant, Kaagerlik rõõmus meel, hea süda, vallatus, tüdrukute noolimine ja tõemmell isaks. Härralents oli sädelev nagu metskass sarnasus elastilisise ravuuri nõudvaid ülesannetes. Nii et see on padunnustus, kuigi lühike, see ei tähendanud veel muidugi lava saatuse otsest murrangut, aga rollid hakkasid tõsinema ja märgati vist ka romantilise armastaja võimeid, kust neid on ju alati vähe olnud. Sellepärast et Mariuse rolli sisse õppimine selles popula väärses lavastuses kauged rannad, kuhu oli kutsutud siis noort armastajat mängima. Külalisena Felix Moor. See toimus nähtavasti märgates, et karm on võimeline ka selliseid rolle mängima. Lauter annab talle ka ühe üsna suure osa Aino Kalda näidendis Mare ja ta poeg Imanti poja osa. Kompus annab niisugusi olulised klassika rolli nagu Schilleri marjast Joartis Mortimer. Nii et märgatakse niisugust romantilist kuju Estonia lavale tekkinud olevat ja muidugi on ta nüüd siis juba koosseisuline näitleja, mitte enam inspitsient. Põldroos tuleb külalisena jõest tooniasse sel ajal lavastama. Tema lavastatud oli kasse kauged rannad. Just põldroosiga tekivad ka esimesed Shakespeari rollid küll komöödiates. Orcino, mida soovite, Don Pedro, palju kära ei millestki. Passaanio Veneetsia kaupmehes laudtee annab siis suveunenäos veel demeetrivuse rolli. Siis sobib talle juba Tuulte pöörise jaan oma solvatusega ja kirglikkusega 1937. aastal. Ants Lauteri juhatab oma lavastuses sisse karmi Tammsaare rollid annab talle noore Andrese mängida Andresest Pearus. Need on siis kõik need õpipoisi aastad nagu karm, neid ise on hiljem nimetanud ja need hakkavad nüüd 30.-te lõpuks läbi saama. Kaarel Karm on ise ütelnud, et tema hakkas ennast näitlejaks pidama 1940. aastal alates Petrutši rollis Sekspiri Tõrksa taltsutuses. Ja on pärast kirjutanud, et nüüd tuli hakata võitlema meistriks jäämise eest. Tähendab nagu meistripaberid olid siis tal oma meelest sellega juba käes. Ka see on aasta 1940 juba vahelduvad okupatsiooni, nii üks kui teine. Kaarel Karm nagu Estonia teater üldse. Õnneks elas suurel määral need halvad ajad üle klassikarollide najal. Karma muide ise rõhutanud, et poliitikast on ta alati püüdnud hoiduda. Suuremad rollid olid Tammsaareelus armastuses, Rudolf ikka, kus teda muide märkas noor Panso, öeldes, et kogu tema niisuguse romantilise paatuse juures seal äkki tekkis mingisugune mehelik ennenägematu lihtsus mõnes episoodis. Ja muidugi sobis talle kivi, seitsmes vennas, vanem jäärapäine vend Juhani, keda ta siis mängis. Ma tean, et ma olen okupatsiooni rajal saksa ajal teda ise näinud August Mälgu kadunud päikeses ogandi Leemetina aga kahjuks eriti ei mäleta. Ja 1941 veel oli tal üks suurim pettumus, mida ta ei ole hiljem nagu päris unustada suutnudki. Ta pidi mängima Berg linti ja ta väga tahtis mängida ja proovil tekkis üks kõõluse rebestas ja see roll jäi tal mängimata jäigi, sest hiljem kui Tammur seda uuesti talle pakkus, siis Karen ja Eskola mängisid, siis ta leidis, et ei et hilja, juba. Sõjaeelne Estonia oli siis tegelikult olnud karmi näitleja kool ja ise pidas ta ennast eluaeg Estonlaseks. Ants Lauteri üheks oma oluliseks õpetajaks. Ja see niisugune kohusetunne töö vastu seda on õpetanud mulle Ants Lauter. Kaotab distsipliin, mis oli kahuta. Ükskord olime üleval, mäletage sinises saalis või kus me istusime, kõik mehed olivad seal draama meespeaaegu ja lautherissoskasele ütlesi ja kord on majas, aga sõpru mul enam ei ole. Tegelikult karm muidugi, esialgu jätkas ka sõja järel ka maha põlenud Estonia aegu, siis kui Estonia draamatrupp veel oli. Enne oma lõpetamist jätkas koos Lauteriga ja koos alles 1947.-ks aastaks elu suurest ülikoolist uuesti Estoniasse pääsenud sõbra ja loomingulisem allianss Eskolaga kelle eestlasel nüüd paratamatult oli esialgu juba mingi edumaa teatrirollide pagasis. Ja siia tahaks maa vahele rääkida, mida arvas Voldemar Panso, kes on väga huvitavalt võrrelnud Eskolatia karmi Panso ütleb siis nii, on olnud rolle, mida mõlemad on mänginud, on rolle, mida Nad võiksid veel mängida. On nad omavahel rivaalid. Tahaksin uskuda, et see on olnud üks olulisi enesearendamise, stiimuleid lakkab, võistlus lakkab teater. Kuid see on võistlus, mis on lubatud ainult läbi ühe ukse ja seoks viib lavale kõik, kes on kasutanud direktori ministeeriumi või ei tea veel, mis uksi on täisvereliste teatrimeeste poolt käkideks tunnistatud. Ja see on viimane, mis ühendab karmi ja eskonnad. Kõik muu on erinev, isegi diametraalne. Ühe nõrkus on teise tugevus, nad ei kata kunagi teineteist, isegi siis mitte, kui nad sama rolli mängivad. Võib-olla siis kõige vähem. Milline õnnistus on see kunstis ja ise tahaksin öelda siia veel juurde, et tõesti need ei olnud seda masti mehed, kes oleks teise kohta halvasti öelnud ei kumbki oma mälestustes kuigi oli perioode, eriti just tammuri peanäitejuhiks olemise ajal kus seal tuliga rollide dubleerimist ja rollide üleandmist ühelt teisele, kuna töö karmiga sobistammurile rohkem. Aga Ma ei kunagi neil kahel omavahel ei olnud niisugust inetut rivaal õitsemist, nad jäid sõpradeks lõpuni. Õnneks seal Nõukogude teatriperioodil karme ei pea ja liiga palju mängima tühi kõlisevaid rolle. Kuigi 40.-te teine pool muidugi eriti oli kõigile keeruline. Aga see sissejuhatus Hamletiga määras palju, sellele järgneb nagu klassikarollide mängija kuulsus. Hamletit ta ju alustas õieti sõja ajal veel koos Liina Reimanni, ka hakati seda ette valmistama. Karm lähenes siis oma 40.-le eluaastale, TEMA Hamlet tunneb juba elu, kuid on täis võitlevate energiat, on täis romantikatki. Muide, see oli omane sõjaaegsetele, Hamleti tõlgendustele ka mujale. Näiteks Lorentz oli vee puhul ja paljude teistegi puhul nähtavasti aeg nõudis just sellist Hamletit. Kui hilisemad tõlgendused näiteks on Fortinbraasi ja Fortin fraasi sõjakäigu mõttekuse pannud väga skeptilised kahtluse alla või näinud selles mõttetud sõjardlust, siis karmilt Hamlet kadestab tõsiselt Horstimbraasi romantilist puhangut au eest välja astuda ka siis, kui sellest mingit erilist tulu ei paista. Mis on inimene kui tema elu ülemis, hindiarhiive on magada ja siia loom ei muud. See, kes meie pilkudel andis, võime edasi vaadata ja tagasi ei loonud meile jumalikku mõistust ja arusaamist etno tarbeltult Mesbekiksid. Kas on see looma tuimus või arglik õelus? Mis kaalub lõpul liik täpsemalt mõõte, milles tükeldatult üks veerand tarkust on kolm osa arvust. Oma Syranood säranud rakis 1947 mängitud Särevi lavastuses paralleelselt Ruut Tarmoga karm, armastas väga kriitika tegelikult olnud sellega eriti rahul. No võib-olla oli ta rohkem romantiline armastaja kui vaimu vahe poeet. Aga mina nägin seda jälle koolilapsena ja mulle ta muidugi meeldis sellisena, kui ta luges neid ilusaid Underi tõlgitud värsse, mis olid vast ehk pigem romantilisem kui hilisem Jaan Krossi tõlge, mis seda vaimuvahetust ehk rohkem edasi andis. Ma võib-olla oli siin asi veel ka selles kriitika hinnangutes et karm ja värsilugemine ja karme teatraalsus sai ju ka omamoodi eraldi probleemiks sellest 40.-te 50.-te vahetusel. Ajastu hakkas ereduste teatraalsus pelgama ja tõesti see värss võis olla mäletan isegi teinekord natuke kõmisev aga ta oli stiilne, ta oli ilus ja tähtis oli see, et ta oli siiras. Ta tekkis loomulikult vähemalt nii tundus saalist kuulajale loomuliku rütmitunde alusel ja teatraalsus oli karmil samuti loomulik ja võib-olla et oli asi ka selles, mida Mikk Mikiveri Inna Taarnaga hiljem iseloomustanud, et karmil oli alguses mingeid diktsiooni vigu, mida ta siis püüdis niisuguse erilise kõnemaneeriga ületada. Mina ei tea, aga, aga räägitakse, et temale nii omane maneer. See olevat väljakujunenud sellest, et tal oli alguses nagu vist vist mõningaid raskusi häälega kui diktsiooniga ja niimoodi ta selle kallal töötada. Ma ei tea seda, aga mulle rääkis rinne kunagi, et ta olevat pudimuk olnud. Nii et neljas rida ei saanud aru, mis ta suust rääkis. Ja siis ma ükskord küsisin ta veidi nagu solvus. Ja siis ta ütles, et see on jah, iga tõsi ja siis ta harjutas, vaata, elas kuskil seal paljassaarel ja siis ta olevat meeletult harjutanud sellest ja sellest võib-olla ka temal on niisugune eriline kõnelemislaad natukene noh, ehk nimetasime afekteerituks lõpuni hääldatud. Et oleks selge, kui ma ei olnud enne kuuldav, siis nüüd pean olema kuulnud. Ja siis tuleb Kaarel karmi otello, see on selles mõttes nüüd võib-olla õnnetu roll, et see on üleminekuroll ühest teatrist teise. Ta alustab seda veel Estonias Särevi lavastuses ja see kantakse üle siis oli seal vahepeal isegi ei saanud veel öelda, Draamateater oli veel üks uus teater, see oli see rumal teatrite kinnipanemise ja ühendamisaeg, millega lõplikult kadus Estonia draamatrupp kui kõige tugevam, mida karm ei suutnudki kunagi unustada ega andestada, et see niimoodi läks. Aga no igatahes mängistama Tšellot siis seal Draamateatris edasi. Ja siin oli ka kriitikal mõningat ütlemist selle tema hotello kohta. Nad mängisid ka paralleelselt Ants Lauteri Lauteri hotelloolivast mõistuslikum ja karmi oma. Niisugune romantilisem ja isegi Priit Põld raskes, ka juba neil aegadel kriitikuna hakkas esinema, on öelnud, et Kaarel Karm otello ja Hamleti osades näitas et ta on ainulaadne ning isikupärane näitleja Shakespeari kujude kehastamiseks. Karm ütleb selle peale, et põldroos oli teatrimees, olen hiljemalt Vello üle palju mõelnud. Tõsi, ma armastasin vahel efektset teatraalsust, see oli minu relv ja see ei meeldinudki hotellosmo lasksin enda valla, mul oli küllaldaselt jõudu, polnud vaja karta väsimust. Seetõttu ma ei säästnud Kendei emotsionaalselt hääleliselt ega füüsiliselt. Ei hotello oli minu üks arvestatavamaid töid. Karmil on õigus niimoodi arvata. Kuulame ise, kuigi lindistus pole kunagi see, mis teater. Siin mängivad nad olulist stseeni koos Ants Eskola Jaagoga. Peaksid olema aus peaks olema, mis tark sest aus olla. Veenduda. Taal võitegi kruvida käskis jõhkra välta bahti lab Pealt piilujana hävitamas. Muld tundub taevarannas sundida seda näitlema. Siiski päid kui kaudsed märgid, ilmsed tunnused, mis viivad otse teilt ukse ette, teid veenavad siis näite võite skaala kaaluv tõendusetapp etapilt. Järgneb veel üks koostööpõldroosiga kus ta mängib põrgupõhja uue vanapagana dramatiseeringus Kaval-Antsu 1953. aastal. Ja see on selles mõttes oluline roll. Et peale muusin, ilmneb karmi võime olla ka hoopis teistsugune kui selline paatuslik klassika, näitleja tähendab, temas oli palju rohkem värve, kui neid seni oli kasutatud. Oskust pugeda konkreetse kuju olemusse. Ma nimetaksin ära ühe huvitava mõtte, mis kahjuks jäi realiseerimata, aga millest karm ise on rääkinud. Karm nimelt leidis, et see tuli natuke liiga olustikuline jäät, neil olevat olnud Jüri Müüriga kavatsus filmida kaart. Tähendab see Jüri müüri tehtud film koos kromonoviga põrgupõhja uuest vanapaganast seal siis nähtavasti oli kunagi selline kavatsus. Karm ütleb, et ma pakkusin talle, et ma filmiksin hea meelega mõlemat osa korraga tähendab nii Jürkad kui Kaval-Antsu. Ja, ja kahjuks jäi see töö tegemata, mängisime selle võimaluse maha ja noh, siis tuli juba Jaan Toominga lavastus, nii et minu unistus teistsugusest Jürkast kavalantslast jäigi unistuseks. Aga mõte iseenesest on ju huvitav, tähendab ta nagu tajus väga hästi, et see ei ole olustikuline tükk Tammsaarel see põrgupõhja ja eks seda ta ei oska, dramatis seeria Panso, aga aeg oli selline, et püüti ajada selliseks sotsiaalseks olustikuliseks, aga kuulame siiski seda vana katkendit, kus siis karmi Kaval-Antsu kõrval mängib Jürkat Arno Suurorg. Rääkinud, et olid otseteed põrgutuli. Midagi tuli, lausa sõnatu. Puhtaid pudeliga alu pommiga või või aina roikaga niietiga seenega, mis raske Jakova lamistasimine koi juurde. Tuld salaja Veemalt. Tunnistus. Aa endalt. Ja siin nüüd sobikski juttu teha, sellest karmivõimest tegelikult erinevaid karaktereid mängida, mille kohta Panso on hästi öelnud, et need tema elemente paar jõuga välku sööstavad. Karakterid jagunesid kahte põhisuunda juba alguses talupoeglikust ürgnatuurid alates president nuiatuks kraavihallist ja tuulte pöörise jaanist üle Ugala jussi. Ja Kihnu Jenny kuni Tammsaare, Kaval-Antsu ja Vana-Oru, Pearu ja, ja teine karmi mänguväli on olnud maailma klassika värs rollid alates tulisest noorukist Martti Merist mehisusest ja vaimust, särisevast Petrutšeost üle Hamleti hotellosseranaar peenini Antoniuse kuni vana filipiini välja. Esialgu, kui aga tekkimas ja süvenemas koostöös draamateatris vastse peanäitejuhi Ilmar tammunik. Ta tõusis esile just romantiline, karm see tragöödia ja romantilise draamapoolus. See karmi jõudja emotsionaalsus sobis väga hästi tammurile ja nendega koostöö Lermontovi maske raadiskus. Karm mängis, Arbeninit. Tõi võib olla küll kaasa kriitikat siin kohalikelt kirjutajatelt, et jälle see teatra reaalsus ja poseerimine ja mine tea, mis veel kõik. Kuid seda nägid ka mitmed vene kriitikud, kes olid harjunud lahtise maromantismiga ja nemad nägid selle karmi Arbenini tugevaid külgi. Karmi süüdistati seal igasugustest pahedest ja tema ütles, et psühhopatoloogia on mulle vastunäidustatud. Minu kangelane on terve inimene ja melodraamat ja sentimentalism olen ma alati vihanud nii elus kui laval. Seisan kahe jalaga tugevalt maakamaral, selles mõttes olemist liigagi Eesti näitleja. Aga olen alati lugu pidanud kujus, kultuursest joonisest, kostüümi kandmise oskusest, käte plastikast. See kõik kuulub minu arvates kutseoskuste juurde. Arbenini kostüümis ei saa liikuda, nagu Pearu pükstes Arbeeninud seisab, istub teisiti kui mõni tänapäeva mees, kes jookseb püksata ringi magamistoas. Minu meelest see on päris oluline määratluse karm tajub täpselt seda stiili, aga tolleaegne kriitika oleks tahtnud näha midagi olmelisemat. Ma arvan, et karmil on siin õigus, aga kuulake ise tema katkendit, kus siis Niinat mängib. Ellen liiger. Mis on elu, laste mäng, ristsõnamõistatus, mis lahendatud ammu, kus esimene tundmatu on sind ja teine piin, kus pole pääsu loota. Ja kolmas surm, kõik kokku, pettus Rintult täis müüdud peaootaja, kuula mind. Elusast rõõmus saad, kui ta on ilus veel. Kauaks südamele ta rõõmu teeb, on Elummast kerad, sa keerled joobullult ja kõik on rõõmusele. Sõidad koju, ehtis, päästad end, oled väsinud ja kõik. Noores eas, mil kallis usu on palju kergem elust lahkuda, kui hing ei ole jõudnud, kuda Jemmerestuste koorem, vili rusu sisse, võitlus surmaga, teil kergon. Kuid osaks kõigi neis Koller Viidobivest surm, väike lüli, lõpmatus köhima, olin inimene, ma tahan elada palju õndsus, siis Märd tootab ööd. Ma palun sind, arst Rotten. Kutsusi. Soovib ellu viia. Nalja teed, kuid naerdasini maksa, masson, võin minda rohtu Hi. Mis siis kas surra arstita ei jaksa? Võib-olla siis karm oligi meil üks viimaseid tõesti romantilisi näitlejaid suure romantilise kooli näitlejaid. Aga peab ütlema, teades oma hinda, oli tegelikult ka väga enesekriitiline. Sest näiteks palju häid hinnanud, kuid nii Eestis kui ka Moskva dekaadil saanud Shakespeari Antonius oli näiteks tema enda hinnangu järgi mitte seljavõit, vaid ainult punktivõit tähendab ta enda jaoks jäi midagi puudu. Sünge Antonius mitte niivõrd elust armastusest joobunud. Epikuurlane oli ta, kuigi oli armastav Antonius. Aga selline olite Antonius ja sellisena oli ta võimas. Seda lavastust mäletan hästi, sest oma praktika perioodil istusin ma selle lavastuse proovidel Draamateatris ja mulle tundus, võib olla kummaline, et Georg Meri pidas loenguid ja ja anti nagu kätte kontseptsioon väljastpoolt teatrit, et ennast, aga noh, olgu peale, igal juhul karmi ja Talvi partnerlus Antonius ja Kleopatra Ena oli selles natukene ehk liiga ooperlikus lavastuses, aga see on ka mõistetav, sest teatraalsus hakkas nagu uuesti lubada olema ja ju siis tuli natuke ülepingutus selles asjas. Aga see peaosaliste partnerlus oli igatahes omas laadis võimas. Karmi tollaste hinnatud rollide hulk ka kuulusid ka veel mitmed kaasaegsed rollid, näiteks tammuri lavastatud Rannetti näidendites südamevalu ja kadunud poeg. Karm ise ütles, kaunistab täpselt nende kohta, et need ei olnud eriti tugevad näidendid. Et sisuliselt oli vast südamevalu tugevam, aga mitte näidendina. Ja et kadunud poeg oli kriminull, otsisime katkendeid, nad on olemas, aeg on üle käinud sellest dramaturgiast ja ka nendest rollidest, aga omas ajas nad muidugi kõlasid ja olid küllalt vaadatavad. Et muutus ja kuuekümnendatel aastatel Kaarel karmi Koostöö Ilmar Tammur ikka nii edukas enam ei olnud, aga siiski teevad nad koos veel juuditi 1960. aastal kus karm mängib Olovernest ja kus koosmäng Aino talviga on siingi taas. Kuigi mulle tundus nüüd juba vaataja pilguga, et intellektuaalne, kõhkle Olovernes nii nagu ta Tammsaarel on, võib-olla ehk ei olnudki otseselt karmi roll. Aga igatahes Priit Põldroos arvustajana haaras see poeetilisus ja iseloomukindlus ja kuju mastaapsus. Kahjuks ei ole Draamateatris siiski ja üldiselt parimad päevad ja isegi see, et Tammur annab karmile veel niisuguse võimsa rolli nagu Göte Faustist Mehhistoffelles, mida mängiti ära mõlemad osad. See ei toonud rõõmu ei publikule ega ka näitlejale endale, kes oli väga pettunud selles. Ausalt öeldes ma nägin seda lavastust ja ma ei mäleta seda enam midagi. Ja ometi just Nendel aastatel tegelikult on karmist saamas jaan saanudki juba suurmeister kes samas on meeletu töömees, kes naudib tööd ja armastab oma tööd. Ja karman ise ju väga huvitavalt rääkinud sellest, mida temale töö tegemine tähendas ja seda on iseloomustanud tema partnerid Ellen Liige Realis, Lindau ja tema partner, jaga eluga kaaslane, hinnad. Aarna. Kuigi töö on töö, nagu öeldakse, mis, mida mu Murla tuleb Laeva kaua aega ja mina ei ole niisugune mees, et kohe järgmisel proovinud või nädala jooksul, et see osa võtab kuju juba nii, nagu ta peab. Mina otsin, mõtlen, ja koduga. Ma võin istuda, kui ma lähen, vabad, mul proovi ole istunud kuus-seitse tundi osa raamatuga, see tähendab ma ninapidi kogu aeg seal raamatus sees olen. Aga ma Lähen käin, vaatan jälle käin minu tühi Hänni ja peamine ongi töö. Meie elukutses töö on see, mis on kõige alus. See ongi see äng. Kõik parem, mis teatris peaks olema, oli nii nagu karmisse kätketud ta oli oma osa väga tugevasti ette valmistanud tema kolilust töötaja, selles mõttes, et haars sind sundis sind nagu õigele teele. Mõnikord ma mõtlesin, et temaga ei saagi halvasti mängida. Seepärast, et ta söötis sind nii nagu haaval, et sa pidid temale õigesti vastama. Mõtlesin sedasama, võib-olla pisut test Moody Elleni igemete sinu kohta ka viimasel ajal meil teatris, nüüd hakkab ta kaduma juba hirmsasti räägitakse tööst, tööst, kuidas ma töötan ja kuidas ma töötan ja kõik. Aga lavale tulles nüüd see XY, kes räägib nii hirmus tööst nagu seda töö tagajärgi ei olene karm eraelus või nii, kui me istusime, iial ei tööst mitte iialgi. Aga ta tuli lavale ja ometi tegi. Tähendab, ta tegi tööd, kui ta tuli proovisaalist ära või siis oli ta lõbus. Kena semu, Kaarel Karm. Kuna seda tööd tegi, mina pean ütlema, ma ei tea. Ma olen ka mõned rollid temaga mänginud, aga küllap see asi oli temale, noh võib-olla see on liiga suur sõnaliga püha või nii, et ta ei kõlgutanud seda tööasja igale poole, nii nagu varnad pärast pidin mina koduskonnad. Kui insener oli etendus, siis ta oli nagu nagu ei tee niimoodi temaga juttu ajada, ei saanud terve päev või midagi küsida kivi. Tema oli nende mõtetega seal tööl. Aga töötas ta ka niimoodi, et ta töötas peale proovi kas siis õhtul või põhiliselt oli hommikul väga vara, aga umbes kaheksa tundi vahetpidamata, mina ei saanud aru, kuidas see üldse võimalik on. Kusjuures ta üldse ei rääkinud, ei kohvi, suitsetas ja luges näidendid ja mõtles ja kaheksa tundi ja mina mõtlesin, et mis seal kaheksatundidel tehaks. On head, Kaarel, karmi viimasel loomekümnendil tekkis tal hea koostöö uute lavastajatega. Voldemar Panso, ka see ei klappinud mitte kohe 1955 kooli Panso diplomitöö. Kuningal on külm. Tammsaare roll anti ka niisugune pisike roll, nagu ülempreester ja Panso ise hiljem meenutas, et härradele see tähendab, siis karmile eskonnale sugugi ei meeldinud, sest Panso oli koolist tulnud ja püüdis teha etüüdi meetodil tööd, aga muidugi seda nemad ei tahtnud. Ja kahjuks karm, ise ei pidanud õnnestunuks ka Hectori rolli Panso lavastatud südamete murdumise majas kus minu meelest see koostöö oli juba hea. Et tema arvas, et talle ei sobi soo. Aga mina vaatajana seda küll ei ütleks. Jah, mis oli palju kasutamata võimalusi. Ja õnneks sai ta Smuuli ja Panso ühisel otsusel Kihnu Jõnnu selle Enn Uuetoa rolli. Algul isegi kõhkles vastu võtmast ja lõpuks, kui roll sai üleväsimuse ja väsimuse ületamise tehtud siis varem ütles, et tundsin kõikide Kihnu Jenny osatäitjate poolehoidu, partnerlust nii proovides kui ka etendustel. Olin nagu tõeline kapten laevas, ainult ilma paberiteta ja tarvitseb ainult kuulata selles pisikeses katkendis, mis meil siin on. Rõõmu, mis kõlab karmi Jennu häälest, kui mehed laevale tagasi tulevad, et aru saada, mis roll talle tähendas. Nii siin käed, nii et jätsid mind korraks maha ja vahtisid Santose hoolitseti peal nagu, nagu tuur, varesed raiskasid ära oma raske töö Jäpilt jäänuga teenitud raha oliive. Et juba ka veel ei tulnud fortuuna peale osk riba ja uute ja kätega Selge see, et pärast seda oli olemas Pansoga koostöö ja usaldus, aga siiski Kaarel Karm ei läinud noorsooteatrisse koos tantsuga. Kuigi see oli just see aeg, kus mitmed teised vanad näitlejad läksid karm, ise ütles, ma olen ühe pere koer. Panso olevat isegi pakkunutele Claudius rolli. Ta ei võtnud vastu, ta ei armastanud kord mängitud tükkides uuesti mängida. Ma palusin pärast pikki-pikki kõhklusi karmi garderoobikaaslased. Me olime, et Kaarel see kõik kokku võtab umbes 25 minutit aega ja tuled, võtad kaabu, paned varna, lähed, paned rahva põlvili, võtad kaabu pähe, lähed koju. Et peaks hea tunne olema küll, et, et ma palun sind, mulle on see hirmus oluline, kui kuidas Hamleti vana näitleja kohtuvad. Karm tõusis püsti säält tugitoolist, kus ta ikka aknal istus. Meie garderoobi tuli mu poole niimoodi. Ja Väike-muheluse ilmus silmadesse ja siis ütlesin. Tead, Sõmmyy. Üldse minu peale mõeldes kirjutatud Ma mõtlen selle rolli. Ja muud karm sellest siis ei. Karmi peeti mõnikord ülbeks ja mõnikord ta selliselt mõjuski. Aga tegelikult see oli pigem aus enese teadvustus, tema veendumus, tema roll, tema tõde, Mikiveri hakkas ta usaldama muide juba siis, kui Mikiver, olles õige algaja noori ja kinnine, alles teatrisse tulnud. Võib-olla oli asi selles, et samuti Virumaa mees ja samuti kinnine mingi äratundmine tekkis sealt, sest kõigile üllatuseks kutsus Mikiveri lavastama oma Shakespeari õhtut eksperi 400.-le juubelile pühendatud õhtut karmi rolli katkenditest kus ta muide mängis ka katkendit litsalt kolmandast, mida ta oleks tahtnud mängida tervikuna, aga mis jäigi mängimata. Õnneks jõudsid nad koos Mikiveri ka teha, veel on illi pikk päevatee kaob öösse, kuigi Meile tegi muret juba sel ajal ta tervis, aga selle rolli vedas ta välja. Ja see oli samuti võimas roll partnerluses Aino Talvi ja nooremate näitlejatega. Ja veel on mulle ka mõjuvalt ja valulisena kuidagi meelde jäänud tema roll marjagnebeni tehtud Tšehhovi Ivanovi siis see oli sisse 1971. aasta, kus Panso tuli draamateatrisse tagasi. Algas nagu Draamateatri uus tõus ja selleks kutsustagnebeli lavastama ja lõpuks siis karmid prillide roll ja luigelaul oli siis pikaaegselt 72.-st kuni 78. aastani mängitud Pearu inimeses ja inimeses. Olen ise näinud eesti lava eelmisi kuulsaid pealustasid nii Kaljo alad kui ka ruttarmot. Aga hirm oli täiesti eriline ja omapärane Pearu ja seda kinnitab ka liis Lindav arvamus. Aga karmil ehk oli seda pea rahulikkust rohkem kui kaljul olnud. Või oli, see on juba aastakümneid tagasi teatel ise targemaks läinud, teater kõrgemaks läinud ja meie ajast meie noorust. Ma käisin mitu korda vaatamas, andke andeks, just karmi pärast seda näidendit, minu arust olid tal ja On olnud, aga mina nägin neid. Tal olid need väiksed jooned siin silma juures nagu Tammsaarel endal oli niisugune vimka. Et kas nüüd ikka kõik on päris õigus, mis ma teen, kas nüüd läheb ikka kõik nii? Ta ise nautis seda väga. Selle kohta küllalt paljud on lugenud. Panso on sellest kirjutanud, et karmi Pearu oli kurat, kes on vanaks jäänud ja Panso meenutab veel, et kui sa tegid proovi ja tegi märkusi, et on ju peetud karmi, üldiselt nii-öelda etenduskunstinäitlejaks, aga et ta ei ole näinud näitlejat, kes nii sügavalt võiks rollis sees olla. Et kui ta tegi pearulle märkusi, siis äkki nägi neid haru hullumeelseid silmi vastu vaatamas, kes nagu üldse ei saanud aru, et kes sina siin oled ja mida sa tahad, tähendab, ta oli niivõrd hetkel selles Pearu rollis sees. Ja karm tegelikult lõpetas Pearu mängimise ise ära, kui ta tundis, et tervist ja jõudu enam ei jäta. Kokku. Lõpetas enne kui kui suur vikatimeestele järele tuli. Ja siia sobib see karmi enda lauset ma olen alati ennast tühjaks mänginud, tähendab, ta mängis alati täie jõuga. See oli just see, mida ka Panso õppis tema juures hindama. Loeksin siin veel paar Panso arvamust, kus vast kõige täpsemalt on kokku võetud midagi väga karmiliku. Panso kirjutab ja mõtiskleb pärast inimese inimese külalisetendusi Tartus Tartus õhtust õhtusse oli ta pliima, aina kasvas, tihenes kiirgas. Ometi on ta talent midagi tuntuks erinevat Eskola omast. Mitte nii loomulik, lihtne, aga enam põhja tungiv kontsentreeritum läbi murdva eskonna jookseb, kui gasell karm tormab rajal. Raiub vastutuulest läbi, õgib meetreid karmunud kooliujuja, vesi vahutab ümber ilmegi säärane ja siis jääb äkki veepinnale liikumatult. Need hetked võtavad hinge. Veel on tantsuöelnud karmi kohta vast midagi üsna väravat, aga väga olulist. Karm kuulub just nende erandite kee inimeste hulka, kes kõlbavad ainult näitlejaks ja eikellekski muuks ta kuradile müüdud hinges on kõik see koos, mis ühes kuratlikus näitleja hinges peab olema. Truudus ja truudusetus, mehisus ja edevus, julguse argus, kollektiivsus ja individualism, ülim kindlus ja enda usupuudus, lapselik kandumus ja küüniline egotsentrilisus, üleväärsus ja alaväärsus, Länts ja karm ja hirm ja arm. Kindlasti on tõde. Smuuli ja karmi Jõnnu lauses. Kaarel karmi teatriajast rääkis Lea Tormis. Sekka mängisime intervjuukatkeid ja rolli näiteid Eesti raadio arhiivist kuuldu oli 16-st saade sarjast teatri sajand. Kõige paremate soovidega Sid raadio stuudiost ütleb teile head aega toimetaja maris Johannes.