Ööülikool. Siin kasutatakse heliallikana põrnikat. Põrnikas on jalgupidi liimitud membraani külge tala ära saada ja põriseb ja poiss paneb selle membraani endal vastu suu nagu parmupilli. Ja siis ühesõnaga heliallikaga Relukas. Ei koole. Peeter Volkonski kõneleb teemal sipelgakarutants ja teisi lustilugusid. Saade on salvestatud. Kabala mõisas Türi kevadfestivalil. Paluti mul rääkida teemal loodusrahvaste muusika ja ja loodus muidugi vaevalt et keegi klassikaline helilooja on sipelgakaru püüdnud muusikas kujutada, aga muidugi ma ei ole kindel. Väga võimalik, et keegi on. Aga mina ei tea, kuulame, kuidas teised seda teevad. Kuna juba vähemalt niisugune termin loodusrahvad. Ma ei tea, kas seda nüüd ja mõningal määral võib seda ju ka õigeks pidada. See juba iseenesest peaks tähendama seda, et nende muusika on väga tihedalt loodusega seotud. Me kuuleme siin lugusid, mis mõni on lausa imiteerimine, loodus, häälte, aga mõni on kujund, muusikaline kujund siis mingist loomast või, või linnust. On ju kasutatud ja 20. sajandi muusikas igasuguseid linnuteemalisi lugusid. Aga 20. sajandi üks suurimaid linnulaulu kasutajaid oli ju prantslane Olivier Messiaen kes kirjutas linnulauluviise maha ja siis sättis need orelile näiteks terve tsükkel. Ja linnud oma lauluga on väga ja paljusid. Mis väga paljusid kõiki rahvaid on, nad on nad loomulikult mõjutanud eesti keele siiski on, ju, on ju need igasugused need kuidas neid nimetatakse, kus tehakse Nende järele. Lennulinn tõlked, jah, üks üks lõpeb Kärma, mäletan tõmbatriid, lõhk, Kärm. Igast sellised asjad. Võtame India, kus on ju muusika lausa teadvuse tasemel india klassikaline muusika. Siis juba, no vot, ma võin praegu eksida, see oli seitsmeteistkümnes sajand või võib-olla isegi varem. Üks India muusikateadlane uuris spetsiaalselt lõokese laulu rütmifiguure. Ja neid rütmifiguure nimetatakse Indias taladeks ja ta leidis lõokese laulus üle 120 erineva taala. Näiteks see arv on mul, ma ei mäleta seda täpselt üle 20 oli erineva kindla taala, eks. Nii et on neid uuritud ka muusikateaduslikult vähemalt endias jah, ja siis siis ma hakkasin seda valikut, tegin. Kuulasin hakkasin mõtlema selle peale, et issakene et see, mida meie kõrv on harjunud kuulma muusika pähe, see tempereeritud helisüsteem kus Laan 440 hertsi ja nii edasi, et, et kõik on, on häälestatud ja lauldakse selle järgi ja issakene, no millal see alles tuli? Kuuleme, kuidas laulab siin mingi Kamtšatka või tšuktši maainimene. Siis nemad ei tea sellest midagi olevat seal teinekord on kuuendik toone kasutavad viiendike kolmandik. Väga hiline nähtus. Aga hea küll, ega siin nüüd suurt jutustada ei ole mõtet. Ja kuulame kõigepealt, kuidas korjakid kujutavat tuult, vot mul tuleb meelde, et lasteaias oli meil orkester. Ja seal oli üks pill, mida kõik tahtsid mängida, keegi ei tahtnud triangliks nii igav või mingisuguseid pulka lüüa. Kõige vingem pill, selle nimi oli öösorr. Et seda sai keerutada, siis dioodi tegi Niukest öösorri öösorri häält. Ma ei mäleta, ausalt, ma ei mäleta, kas ma sain seda kontserdile ei saanud, aga igatahes ma mäletan, et kõik tahtsid nüüd korjaki, tuletavad natukene seda meelde. Aczerni muusika ja isegi võib öelda, et viis oli olemas. Vot Nad oskavad kuulata ju ka, kui päris tuul puhub. Kui palju meie inimene tuleb üldse selle peale, et kui tuul puhub, et siis hakata seda kuulama? Ta muudab samamoodi vastavalt oma tugevusele, tekib heli, tekivad kõrgusevahed, meie seda ei, meil lihtsalt, et oi, tuul puhub. Hakka aga, et seda kuulata, et tuul laulab. Mitte ma ei pea silmas, et on olemas laulvad, liivad ja, ja nii edasi. Aga lihtsalt see tuulemüha. Seda saab ju võtta täiesti kui muusikat ja nemad, seda tuleb veel võtavadki. Aga nüüd lisanduvad tuulele haned. Nüüd lisanduvad veel hanedele, lisanduvad veel. Vot niiviisi. Ja ma ei saa maika, surun peale loengust loengusse. Ma ei ole absoluutselt nõus laialt levinud ühehäälse ehk monofoonilise muusikateooriaga, et ütleme, et ida muusika on ühehäälne ja siis, et üldse vanem muusika reaalne mitmehäälsus on hilisem nähtus ja nii edasi. Keelpill ja tõmmatakse kaht keelt korraga, siis on juba mitmehäälsus. Kui on laul trummi saatel, siis on juba mitmehäälsus, kui on siin tuulemasin ja see piuks siis on lihtsalt juba mitmehäälsus oli kaks häält. Ja ei saa niimoodi, teevad öelda või kui hiina muusikat kuulata. Issakene seal panevad niimoodi, et seda oma seda kitarri ehk autot, mille nimi on Piipa niimoodi, et tea Hendrix, Hendrix võiks häbi pärast maa alla pugeda. Ei no tõsiselt, niuksed rannad seal ei olegi, panevad, nii et. Ta jääb niisugune mulje, et 100 keelt on, on pillil. Või siis türgi klaasimängijat, saalil on üldse kolm keelt küll ainult, aga imeasi, mis tehakse. Nii. Aga vaat olid need, need olid korjaki kajakad. Aga nüüd kuuleme keskimu kajakaid. Meie mõistes nad elavad küll lähestikku korjakid Kamtšatka poolsaarel ja medaleid, tšuktši poolsaare eskimod siis tšuktši poolsaarel meie mõistes muidugi kõrvuti ja lähedal, aga ma ei, ma ei kujutagi ette, mitu 1000 kilomeetrit neil tegelikult vahet on. Aga et need eskimod ega kui ei teaks ega ei ütleks küll, et ta on nii-öelda Venemaa piiridest see lugu pärit, sellepärast et no ikka täielik Põhja-Ameerika indiaanlaste värk on. Kes on kuulnud neid, siis ütleks kohe oioi, ma tean, et need on indiaanlased, Põhja-Ameerika omand. Kuskilt ma kunagi lugesin, riigid väga imelikud teooriat, vaata, eskimod elavad ju niiviisi, et tšuktši poolsaar Alaska seal põhja Kanada Gröönimaa. Mingisugune teooria, et Gröönimaale tulid nad üleüldsegi, mitte niimoodi, et alates Siberist üle Kanada ja siis sinnapoole vaid vastupidi. Et hakkasid kuskilt Siberist minema ja siis sealt siiapoole, ühesõnaga, ja siis sealt lapimaalt ja Põhja-Norrast ja siis siis Gröönimaalt maale, siis Gröönimaalt, eks antase. Et siis jõudsid siukse joale. See oli väga ammu, kui ma seda lugesin, aga ma ei oska selle kohta mitte midagi öelda, aga ega niisugune niisugune teooria on, on ka olemas. Ma küsisin ühe Gröönimaa eskimo käest siis inuid, nagu nad iseennast nimetavad, eks ole, vaata tähele, in imene in uit, in algab samamoodi. Ja Ta on sibulakeeles on nii, et kui palju nad saavad aru, ütleme, Gröönimaa omad, Kanada omad ja tšuktši maa omad eskimod, üksteisest ikka midagi pidid saama. Aga ma sain aru, et neil on juhtunud sama moodi, et et üks ja sama sõna võib tähendada hoopistükkis midagi muud või vastandit, nagu me soome keelega teame, et on, on mitmeid selliseid sõnu, mis tegelikult hoopis vastupidist tähendavat. Vot nii. Aga nüüd siis lähme Sahhalini saarele ja siin tuleb järjest kaks lugu. Üks on Sahhalini saarel elab niisugune tore väike rahvas, veel elab nii hiid. Neil on isegi üks kirjanik Sangi. Tehes seda küll vene keeles. Ja üks päris uhke film on nendest tehtud hiljuti. Vodka, see oli nüüd mingilt meie kana, ei vist, ma nägin mingi vene kanali. Mul ei tule see nimiga, meel, uhke film, nühkisin elust. Mängufilm oli nirghid, ise mängisid. E neil on üks vahva pill, kui õigesti mäletan, siis selle pilli nimi on Tõngrn. Ja see on nende viiul. Ühe keelega ja muusikateaduses nimetatakse selliseid pille, muusikaline puu. Nad ongi nagu vibu. Niftid panevad selle ülemise otsa hea vastu ülemisi hambaid, siis mängivad ja kolju kab resoneerima. Ja Eino te kuulete, Külli, kes võttis plaadi pealt ümber, ütles, et et meil see on, see vilepilliga ei ole. See on viiul ja mille kolp siis kaasa resoneerib ja tekib ülem helina seal nagu tuva laul, tuvalane, eks laulab reaalselt. Ja kui esimest korda kuulata, siis ei saagi aru, et seal vile seal on, on tegelikult kolp, see on inimese hääl, mis niimoodi siukest vilet teeb. Ja esimene lugu on siis kägu. Ja teine kujutab meil karu ja koera. Ma arvan. Aga ma olen selles kindel, et kui nii seda lugu kuuleb, on selle ära kuulnud. Seda võib pika loo rääkida, mis siin juhtus? Täiesti kaaru läks metsas koerale puuda, aga. Ja siis ma olen veel kindel, et seal naisterahvas, kes mängis kindlasti lapselapsed, vana, mängi, mängi mehele, Tõng Rõnni, mängi noomistada, no mängi seda. Karu ja koer. V kuulajaga. Kägu, Tennelik, Harku ja kohe. Aga no no vaat naljakad aga, aga tema kuuleb. Tegelikult hakkan võtma näiteks hevilugu, kui palju me ütleme näiteks hevirokilugudel vahet, teeme. No on muidugi on raudvara klassika, black sabad, Zeppelin tiib ja nii edasi. Aga ma terve tee siia tulles kuulasin Hewitt ja mõtlesin, et issakene rikka ei vist ei ole selles asi, et, et justkui vanaks jäänud. Et aga vist ikka ei ole selles asi. Kuigi bänd on väga hea ka niukene mõistusega, võin öelda ka bänd System of a Down. Need on Ameerika armeenlased. Ma soovitan päris päris uhkelt muusikat teevad Niukest ikka, mitte lihtsalt mingi niisugune. Tahtis igav ei ole. Šnitiga nii, nüüd me oleme kuulanud siin linnukesi ja, ja tuult ja, ja Karukestia. Aga nüüd kuulame hoopis nemad on meil poora indiaanlased, kes elavad Amazonase ülemjooksul vihmametsades Brasiilia Paraguay piiri peal kusagil. Ja vaat nüüd, kuidas nemad kujutavad kala. Nüüd ma seletan talle ära, miks niisugune lõpp oli. Et mis kalaga tegemist oli, oli elektriangerjas. Ma ei tea, kas seal plaadi ümbrise peal ei olnud täpselt öeldud, et kas ta oli angerjas, aga igatahes särtsu saab selle kala käest. Ja nüüd veel üks kalalugu, aga need teised metsade poisid ja tüdrukud ja siin on öeldud, mis kala see on. Selle kala nimi on. Ma ei tea, kus rõhk, seal on ka buutio või kaputiove niuke, niukene, kala. See on veel üks väga tähtis kala. Ja siin me kuuleme, kuidas kõigepealt alustavad mehed ja laulavad sellest, et see on üks väga imelik kala, tal ei ole üldse luid. Ja siis sekkuvad naised, kes väidavad, et aga meie oleme tema luid näinud. Vot selline selline vaidlus siis Ja nüüd jäämagi Lõuna-Ameerikas. Ja kuuleme ühte. Mida esitatakse java lapiti indiaanlaste poolt siis vot see on nüüd ka nüüd puhtalt loodusega seotud. Sellisel juhul, kui keegi inimene On metsas jalutanud on sattunud päikese kätte, nii et vari on näha. On ela varjane puudustanud. Vaat siis tuleb müra, ahvitantsu ja laulu laulda. Fred, kas sa tead, mis häält moira ahv teeb? Kas nad teevad teda järele või on see midagi muud või ta tahab, et teda, sellega lepitatakse, midagi? Ma ei kujuta ka, et see nimi, möire, ah see, see on kindlasti selline mingi tõlkenimetus ja visata tegelikult ei tea. Viljana siis pidasin. No mul oli seal loengutsükkel mitu aastat erinevate rahvaste muusikast ja kultuuridest. Just rääkisin nendest samadest Lõuna-Ameerika indiaanlastest ja rääkisin loomakeeltest ja ütlesin, et ma olen kindel, et see ei ole sugugi mitte mingisugune väljamõeldis, see, et inimesed oskasid loomadega rääkida ja oskasid loomakeelt ja et aga see on lihtsalt ära unustatud ja loomade ja lindude keel ja et aga et kusagil veel, ma loodan, et äkki on siiski veel inimesi kusagil, kes kes oskavad ja siis oli mulle öeldud, et ma teeksin ainult pool loengut, sest et samal ajal oli üks Gröönimaa nutitüdruk Viljandis, et ta tuleb, räägib sellest pargist. Ja siis me läksime terve kambaga, läksime siis seda tüdrukut kuulama. Ja just just vahetult peale seda, kui ma olen rääkinud nõrst loomade, lindude keelest ja see oi teate, tead mulle vares hirmsast meid, vares on väga tark. Mis ma teile rääkisin? Kohe sinna otsa elav näide tuleb Kree elueti, tüdruk Rex varaja varastada, aga sina peal Valev, seal. Aga kindlasti, kas või kui batuurinit näiteks Nikolai bot uurinud, kes on ju üksinda, elab seal Siberis ja tema, need, kus ta metsaga räägib ja kuidas see lihtsalt tuleb, sa, sa ei saa, muidu sured ära ju. Sa pead oskama seda, seda keelt sa pead oskama metsa keelt. Alaliigid, loom, lendindade keele. Vältimatu lihtsalt. Aga nüüd üks väga huvitav asi, see on siis niimoodi kus on nüüd kohe kuidas seda nüüd öelda? Kus kasutatakse elukat instrumendina? See on vat kui me kuulsime seda, tan krõnni kus vibu pandi vastu hambaid ja tegelikult see on ka parmupilliga ja niiviisi tekivad ülemhelid. See ei ole nüüd Lõuna-Ameerika indiaanlased. Nad on paapua Uus-Guinea lääne sepiku jõe äärest. Ja siin kasutatakse heliallikana põrnikat. Põrnikas on jalgupidi liimitud membraani külge tala ära saada ja põriseb ja poiss paneb selle membraani endal vastu suud nagu selle parmupilli. Ja siis ühesõnaga heliallikas elukas. Lühike ta oli, aga, aga lauad, ameeriklased või see ameeriklane, oli ta inglane, kellel oli koertekoor, kus oli, oli valinud välja koerad, kes igaüks haukus ühte kindlat nooti. Ja siis nad nagu eestlased, nagu koor. Ja siis ta niimoodi näitas ja siis esitasid igasuguseid lugusid, esitasid tööde, see on Eesti raadis olemas küll mina mäletama lapsena kuulsin, muusikaline tund oli sellest koertegoor. Et igalühel oma kindel noot ja sellist asja, kus igalühel on oma kindel noot. Ehk siis selline orkester, mis koosneb ühe noodipillidest ja igaüks siis puhub õigel ajal oma Willi. Neid on üle maailma väga palju. Väga tuntud on Aafrikas, Kesk-Aafrikas on, nad on pandad, kellel on tohutu suured puhkpilliorkestrid, lausa lõks, mängib ainult ühte nooti. Ja, ja on ka näiteks leedukatel on niuksed viled ka ühe noodiviled, mis nad käivad niiviisi ringi ja igaüks õigel ajal puhub oma vilekest, tuleb ilus lugu. Ja lõpetuseks ongi samal põhimõttel. Lõuna-Ameerikast selle pilli nimi on tuulenad, on jah, ühe noodipuhkpillid ja see ongi siis nüüd lubatud pealkirjas lubatud sipelgakaru. Vaat niimoodi siis kujutavad, et kohalikud, et sipelgakaru, mis häält sipelgakaru teeb, seda ma ka ei tea, väga ei tea, kas ta üldse häält teeb ja miks ta karuks nimetatakse pakat. Ja lõpetuseks üks tähelepanek kui tellisime Hardi Volmeriga tema viimase nukufilmi lõpuõhtu jaoks üle maailma igasuguseid jumalakujusid puuslikke. Aafrikas muidugi on need väga palju igasugused. Siis, kui otsisime sealtkandist Ameerika vihmametsadest ja siis avastasime nende jumalakujud, kui neid saab üldse seltsiks nimetada. On lihtsalt laasitud palgid. Ei mingite graveeringutajai. Taanlaste tootemisambad anen lihtsalt lihtsalt sama ilva milletagi. Peeter Volkonski kõneles loodusrahvaste muusikast. Saate valmistasid ette Külli tüli, Jaan Tootsen. Raadioteater 2007.