Ööülikool. Ülikooli rektorid on kett kaelas. Et on nagu koerad. Kust ajast ülikooli ametiraha üldse tuleb, et? Raha tuleb säält samast kust koerte kaelarihm aga ma ei tea näiteks kus koertega taristul, õpi ära. Ja, ja nüüd võeti sellel vihatud sakslase ja prantsuse käest vastu kolm pluss kaks. No missugune kõrgem haridus on kolm pluss kaks jama kister. Paremon ütelda kohe doktor. Jahime. Koole. Täna oleme külas, humanitaarteadlasel eemalt saagil. Where's istuvad Marek Strandberg, Kaupo Padar, Jaak Johanson, Marge Raun, Jaan Tootsen. See on esimene saade sarjast. Jutuajamised eemaldi juures Pealkiri kultuur ja elu. Te olete suure lusikaga tooma? Näti kätkevad kõva juba kuld. Ja niimoodi on seal Egiptuse rahvad elasid 4000 aastat. Kultuur tõusis, kogu aeg tõusis. Languse aeg oli väga vähe. Kui võõrat vallutasidki, näid. Et võõrad olid juba egiptlaste ja võõraste, see mitte kunagi ei vallutanud neid. Kuskilt juhuse peale tulnud võõrad. Aga mis see on, et see laul on nagu see kaob mälu pidevalt ära või vatti? Kõlblus ja arvan, et kõlblus kaob. Suur tõusis väga suveriks oli kiviaegne perekonnaelu. Perekonnapea oli ema, ema andis igaühele mingi nüvik. Kes ei kuulanud, minu abielu oli, me ei saa praegu ainuabieluga hakkama ja minu suguvõsa kahe enam ei saa. No lihtsalt ei saa ja tuleb lahku minna, kaklusega mitte lahku minna, see on õige. Teisiti ei kõlbaks asi. Aga vaat niisugune on olukord. Aga tookord ei olnud kiviajal mingit lahkuminekut. Rahutus, ainult surm ja see seisab teel kiriku. Niisugune asi kaks kõrgkultuuri, mis mind praegu huvitavat ja kust oleks meil õppida, on vanem kiviaeg ja sumer sumer sellepärast, et sumeri pinnal nüüd pommid langevad. Ja kui see seda lõpet, siis meil ei ole enam midagi kaevata suverist. Pommid teevad selle asja puhtaks. Sätti ja kuldaga järgiana. Tulekahjus jääb kuld järgi, aga seal ei jää midagi järgi, need Bowid kõik lähevad sügavamale, kui see kultuurikiht on ja peame meeles, 95 protsenti on välja kaevamat Sõmerit. Nii et kaks head venda tänapäevas tulid sinna kaklema. Nende jaoks oleks okastraataeda vaja olnud teha inimkonnal ja kuskil kõrvalises kohas kaklema panna. Nii et arvan seda, et võib täitsa olla, et selle sõja järel ei mäletame enam seda vanemat ajalugu, mida me võiksime ilma sõjata veel mäletada ja sealt mingit mingit teavet koguda arheoloogilisel moel. Mis me ise hävitame, ega ega keegi meid aitama tulla ei saa. Sest et meie planeetikene on nii pisikene, et seda võib-olla noh, ütleme siis alamõõtkavas ta on üks kõrvale ja koht ja nagu see eesti ajast nüüd see maailmaruumikujutus on loodudki nisu. Ta ongi kõrvalise linnude kõrvaline päik. Üsna tühine päike ega väga suured päikesed ei ole head. Need elusolendid kõrvetavad ära või kasvatavad saurus suuri elukaid. Suur elukas ei ole arukas. Tema ehitab oma elamise ja oma paljunemise jõul, aga inimene näiteks inimesest on karu tugevam. Elevant kar. Meil on tõsine asi. Peame jääkarudele aru andma, kui aastavahetust. Muidu nad teevad revolutsioonis. Sellest ei räägita küll palju, aga minu arvates saab nagu rääkida kultuurist ainult religioosses mõttes. Me saame rääkida hindu istlikust, kultuurist, islami kultuurist, kristlikust kultuurist, see, kui hakkavad mingisuguseid nii-öelda kultuurid omavahel Madistama, siis tegemist ei ole enam selle religioossus, aga vaid, et on selle noh, nii-öelda regressiooni järgmise astmega. Et need inimesed on jätnud tegelikult oma kultuuri maha läinud sellesse aega, uks, mingit kultuuri ei ole või on ainult see kultuur, et mulle suurem rusikas kui sull Eks vist iga arusaam sellest, millest lähtuvalt toimitakse kultuur tekstid. Sama asi on ka kultuur. Matemaatikat me ei saaks ehitada üles, kui meil oleks negatiivset külge. Eks ole. See ei ole nagu põhiline, sellel nagu ei rajane, see on nagu selline, et valgusel ei ole vaja pimedust, et tunda, et on valguset, on soe ja et noh, et selles mõttes see kultuur, millest te nagu tahate siin rääkida, oponeerida on see, mis peab millelgi nagu püsima on nii-öelda püsiv, millel püsib see kultuur, mille osad või millesse erinevalt suhtujad, nagu praegu sumerite alal sõda peavad, mis on see ühine? Ühine on see, et, et nad on kõik samasugused lood nagu vana testament ütleb väga lihtsalt et armasta teist inimest, sellepärast et ta on samasugune nagu sina ja kui ma ei näe seda, et teine on nagu mina, siis loomulikult ma annan talle vastu nina. Minul oli hea kogemus lugeda, lugeda ühtlasti oma põlist raamatut, mille pealkiri on uus maailm, mis on tegelikult üle 10 aasta vana raamat, mis on nüüd nagu eesti keelde tõlgitud. Selle autor on tuntavalt ääretult nagu traditsiooniliste kultuuride pooldaja matus, mis, nagu see jutt, lugu räägitakse ääretult omapärasel moel, räägitakse, justkui räägiks seda lugu suuri imi Mach gorilla sellele inimesele, kes on siis nagu minategelane ja seal nagu joonistub välja minu meelest küllaltki selge, nagu see konflikt ongi nagu kahte tüüpi kultuur on need kultuurid mis ütlevad, et inimene on loodud selleks, et loodus saaks teda ümardada. Et loodus on loodud inimese jaoks, mis on siis need kultuurid, kes üsna sageli tülli kipuvad minema ja on teised kultuurid, kes ütlevad väga lihtsat asja, et inimene on lihtsalt üks looduse osa ja elab looduse pärast, mitte ei kasuta loodust inimese käest? Ma ei ole selle peale ka varem niimoodi mõelnud, aga see konflikt on seal niivõrd selgelt välja toodud ja tõepoolest, kui ise oma mõttes tagasi minna, siis on nii, et kõik need kultuurid, mis ütlevad, et inimene on õige arengu tipp. Et need kipuvad omavahel tülli minema. Need on need nõndanimetatud võtjad, kultuurid ja need, kes ütlevad, et inimene on lihtsalt üks osa kõlavast pärilikkuse, kust vaid on nagu sellised rahumeelsemad ja jäätised, kultuurid ja nende vahel me ei näe ajaloos väga suuri konflikte olemas olnud. Alati, kui kultuuris tekib arusaam, et inimene on kõige kese tekib kui see, mis ennist mainisid et tekib oht edevuseks uhkuseks ja siis hakkab see nii-öelda laineline allakäik kas esimeses, teises või kümnendas laines peale, mis on nagu sellest arvad. No eks ta nii ole jah, lainetena see asi käit, kurjus õlul, samuti lainet. Sa tahtsid nüüd ütelda, et pimeduse kataloogi ei ole meil vaja koostada, aga ma olen viimasel ajal hakanud mõtlema, et tuleb koostada. Seste pimedus tapab valgemad peater. V vaesed, kooliõpetajad, kirikuõpetajad, kultuuritegelased, veole, me lihtsalt noh, niisuguste mõrtsukate poolt orjastatud neil ketikese kaelas, mida me ei näe, ise tõuseme kui juhile kõlab, siis muidugi seal ja et just nii, siin ma olen. Mis keskkond ja täidavad seda käsku. Ma täidan seda käsku väga kindlalt, kui ma ei täida siis ma minuga Minu elu sattunudki niisuguse asja peale, et ma olen eksperimenteerida saat, vanasse kultuuri, kõlvanud, millesse ma enda kostasid. Need vanad tüli, koolid löödi kinni. Piirid tulid ette. Mingi jutt ei aidanud. Nüüd vaatame Eesti pinnalt Eesti mätta otsast vaatama, mis asi? Noh, asi on nii, et mis siin Eestimaal siis on? Arstiteadus oli 1940 maailma parim arstist seadus tugevam koogi ja oli ka üsna tugev. See oli järsku arstiteadusest võttes. Masingut on välja antud nii palju raamatuid, et seda kaks meest ei jõua ära kanda. Varsti tuleb aeg, kui Masingut hakatakse põletama, eks ole. Ma olen ju põletamist näinud. Ma olen näinud Tartu Ülikooli punase Tartu Ülikooli professor raamatuid põletamas. Kes olid muidugi oma hariduse Moskvast ma nägin neid no ühe Kesk-Eesti kiriku õue pääl ma toon ühe näite, ainult Tartu lähedalt. Põletati raamatuid. Sepadjal olid tehtud kolmeharulised, tule hargit, sest raamatut põlevad väga visalt. Neid tuleb kogu aeg teist külge keerata ja raamat põletisat. Meil põletati näiteks ära ka suur piibel, mida Maasing redigeerimis ja mina olin CSU poisiks Nalin Masingust parem ja minu nagu haridus läks ka teise Võrru. Haridus ei olnud alguses piibliharidus. Hariduse alul sume R ja siis Egiptus ja vat nist olimataksi. Vazinga hakas hakatis pääle. Seon Sõmer järgmine, aga mina hakkasin sumerist pääle siis Egiptus paralleelne, eks ole. Ja nii me jaotasime selle maastiku ära. Ja nüüd tuli välja, et Masing võttis endale raskema osa ja selle tõttu me oleme peaaegu ühevanused ja selle tõttu ta lingile sultev väljaga seest. Miks sumer lõppes, miks see kultuur hääbus? Ega sumeri kultuur ei olegi hääbunud. Ma võtan ikka kultuur nii, nii ka negatiivse külje ja laenatud küljega. Sellepärast et sumerid tulid siia kahe jõemaale, Eufrati tiigrise maale. Häbi meile, et me kasutame sumeri vaenlaste poolt antud liime, esid nendele jõgedele. Hakkatlaset praegused jõe nimetused, Efrotja tiigrist on hakatikeelse see migi ees. Seal vanim semi keel, isa vanim seimi keel ja kirjakeel ja nad oma kirjutamise õppinud sumerite käest suverite juurde tulid. No praegu need teadus ütleb, 3500 enne Kristust tulid sumerid. Efrotediigrisemaide nägid soist maad. Keskpool, kõrbet, leidsite jätti, kui jõed ära paisutada, paisud teha ja veehoidlat sisse seada ja nii edasi ja nii edasi. Joogi väisi tuua mägedest torustikuga ja seda tehti, sest osati juba savi põletada nii hästi, et savist sai paremat torustikku. Seal on praegu langevad pommid, ega me sealt palju ei leia enam viisakat torustikuga seal nisutorustik, mis on võib-olla 3000 504000 enne Kristust. Tegelikult otsitakse pomme ju paradiisiaia peale, sest piibli Genesise alguses räägitakse seal Brati jõe ääres oli paradiisiaed. No ei olnud ja noh, sellepärast pahandanud, et kaks lontrust, kes omavahel kaklema hakkasid, aga meil ei ole kõrtsist wälja diskajat. Inimkonnal ei ole sõbrad, vaadake, kui abitu on see neegripoiss, kelle käes on ühinenud rahvaste organisatsioon. Ta nii abitud ta ei tea. Nüüd ta kuulab ja siis ütleb. Lükkame edasi, lükkame edasi. Nojah ja niikaua treitakse neid nugasid teravamaks. Varemeid tuleb ka enne läbi uurida, kui needki lagunevad. Tõime rõõmsale arheoloogilisi väljakaevamisi, saame aru, et kust me pärit oleme. Ja kas enam võimalik peatada ei ole võimalik peatada? Me tegime mineval aastal saate ülikoolis ja seal ma hoiatasin ja ütlesin, et kui meie ei päeva, siis see tuleb meie hinge pääle sepat. Ja see tuleb, kui me usume mingit püsivat elu, ärme ütleme, igavene elu, see on sõnaga igav ka seotud, ütleme. Elul ei ole auke sees. Ei ole nii, et, et Emajõe peal oli sildaati, ei saa vile Emajõest põis ja õlekõrs ja kes läksid Viljandis. Ja et me saame ühe. Siis ongi nii, et need lained, mida sa räägid, et nad lained on siis alati mingisuguse sõja või kaosega lõppenud ja igavesed laine nagu jätab, jätab järgmise põlve nagu teadmistest, ilma et kes siis kolme haruldaste hangudega põletatakse raamatuid sorteerijad Clublide õpetajast poolt või siis pommitatakse lihtsalt nii-öelda maa all olev mälutoruks. Kas see on nagu see laine põhimõte, et vaikselt hakkab nagu kõlbluse ära kaduma, kuni inimesed massiliselt kaklema kipuvad ja selle kakluse käigus hävitatakse ära see, mis veel nagu mäletada võimaldaks. No ma ütlen ühte asja. Kui venelane ja sakslane sõdisid Hitler ja Stahli sõdisid, siis ei võinud ühte järeli, et minu meelest, kui ma olin Stalini poolel, siis ei hunt Hitler alles sead tema aad. Aga mis on praegu Hitleri poisid, Saksamaal on kaitse alltööpuistu kaitse all. Ja et ei ole vaesel juudikesel midagi sinna Jordani ja Vahemere idakalda vahel ehitada, neid maju ei ole. Siin Eestis püüti nüüd eestlane ka nüüd, kuidas ütelda, õiglane tahtnud olla? Muidugi vanades kultuurides sõna õiglane puudub. Ei ole kiviajal, teda ei ole, sumerid, ei ole. Egiptus on õigus ja väärus. Sirge Jakov mingit vahepealset ei ole, et ma õiglane, see näitab ärad, õiglane ei ole õige asi. Ma olen mõni päev vähem õiglane, teine rohkem õiglane. Ma olen mõni päev vähem valge, teine päev rohkem, vaat ma olen mõni päev vähem must teljega rohkem must. Vaat kui tõe jälil olene nagu Tammsaare. Nüüd on Tammsaare teema ülemaailmne teema. Ja me võime ju siit oma kirjanduslikku protsenti lõigata. Eesti võiks ju elada kaua aega, 50 aastat. Tammsaare. Tõde ja õigus on nüüd maailma probleemiks saanud. Kui teda ei ole, siis ta kais. Kui indiaanlastel kulda küllalt oli kaevanduste juures, kus teda lagedalt võtta lihtsalt oli siis ta ei olnud kallis. Ta ei kõlvanud millekski. Jah, ainult kehtiks nii, nagu meie kunstnikud oma olen. Mõned aastad õpetanud meie kunstiülikoolis kunstiakadeemias hakkame ehteid tegema varsti paekivist. Need on kallid, aga kull tihe, mis ta, ta ei ole ju midagi. Kulub kergesti ja röövitakse ära su käest ja Viru tänaval õhtul. Sõrmus sõrmest, kui sõrmest ei saa Leidakser ära. Oskame eesti keelt, oleme eestlased nimetama end eestlasteks. See on arusaadav germaani kultuur praegu teeb suuri katseid meeleheitlikke katseid maailma kultuuride mõistmises, nagu edasi minna öeldakse, ei ole need ugrimugri tullut kuskilt idast. NATO on siitsamast pärit. Meie keskme oleme nagu mingid eri tõugu germaani indogermaani. Vot see liigub praegu Tartu Ülikoolis ju riigi palgal olev mees lõugab seda nii kaugele, lähid keelele. Eks ole, kiviaegsed esemed hävivad. Näiteks ma tean Raiki olles maja või lauta, kus on, ütleme, meteoriit pandud lauda seina kipsiks. Keegi ei nurise, ega ma ei ole esimene nisu asjale, tähelepanu, juhtija. See olioto ise, Maasik kes meteoriitide tähtsuse esile tõstis, eks ole. Aga seal on tema õuda seinas. Ma olen seal koguduse õpetaja ollus seal majas palju käinud ja seda kivi vaadelnud. See ei ole meie planeedikihi väljaspool meie linnuteed, ta ei saa olla. Ma eelda praegu, et meil on väljaspool seda, linnud jäid terve karnevalid kive olemas. Ta on ikka meie päikesesüsteemi kivi. Motiiun kultuuridega ta on ja teda ei oleka ja kui teda realiseerita, siis paari põlvkonnaga kaob see kõik. Seast oskab ehitada lennukit, mis praegu sõdivat kahe jai Maal. Aga Hiinas, Hiinas on nii, et teatud protsent üliõpilasi peab oskama, kes ei lähe küll konkreetselt lennukit ehitama, peab lennukit ehitada, sellepärast näiteks sõnad telefoni või nad suhu võtta, enne kui nad ise ei oska telefoni ehitada. Hiinas, praeguses Hiinas käsi südamel. Ma tunnen ainult lõunahiina keeli, vot ma pekingi keelt ei oska. Aga mul nõukogude ajal suure sõpruse ajal käisid tendi ajakirjad ja ostsin ja osaraamat. Muidugi vargapoisid don Raikiverson vargapoiste lastekodu ja nemad mutikese küljes nüüd laiali kandnud kirjanduse. Aga ka sellest midagi ei ole olemas, puujalga tore noor põlvkond hiina keele vastu huvi tunneb ja nad saavad näha ja. Mälki ja huvitav jääb meele, mõnele võttis Hiinasse ikka hiina keeles. Ei ole varga jaoks oma märki. Huvitav. Orga jaoks ei ole seal pead mitmemärgiga, seda tehti, see on nii lubamata asi. Nii et kui me ükskord langeme Hiina valitsuse alla, nii nagu siin sõja ajal lauldi ju kui olime Nõukogude Liidu ja Hitleri Saksamaa vahepeal kahe veskikivi vahe ja tahtsime säilitada oma idanemisjõudu, siis laulsime, Eesti piir käib vastu Hiina müüri, Venemaa peab vahest kadu. Kõik laulsid, seda ei laulnud mitte saksa sõdurit. Seda laulsime, meie tegime naati. Vaat väga ränk on see asi. Ja me ei saa kuidagi oma saadikuid konserveerida, ei oska vaimu muumiat teha vaimust. Me arvame, et see on vaim, kui me hoiame kokkukirjutusmaterjali ja paberit ja mis on habras värk ja hakkame kirjutama arvuti peale ja ja me teame, kui kerge seda hävitada, mitte juurde tulla, vaid lihtsalt lainega läbistada seda ja ja kõikuv kadunud kultuurionju nii kerge hävitada. Me töötame selleks ise häviks. Sest et tõesti 1940 41 ja 44-st Ta sügisest alates on ülikooli õppejõud põletanud jõudumööda kolme harruliste hangudega arkidega kirjandust. Kultuurikuidas Tartu Ülikooli nii olla käinud. Ja nüüd võeti seal ei vihatud sakslase ja prantsuse käes vastu kolm pluss kaks. Missugune kõrgem haridus on kolm pluss kaks jama kist. Paremon ütelda kohe, doktor, mis me jahime. Jah, äkki peakski juba akadeemikuid nagu kooli ei oleks veel parema ja suurema akadeemikute kooslusega riik maailmas. Kolme aastaga vaata teine pool, mis nagu ka, et oli juttu sellest, nagu paekivikunst tuleb tagasi või lihtsalt materjalid, muld. Kiviaeg tõuseb seent aga vaata, teine asi, mis sünnib, on selline omapärane kunst, mida tööstusajastujärgselt tahaks nagu postmodernism, eks, või esitluskunstiks, et see on nagu teisipidi jõudmas aina rohkem ja rohkem ka niukses igapäevaellu. Et kui kunstiteose eesmärk ei ole mitte midagi säilitavad, tekitada aga näidata tegevust. Et mida rohkem tegevust kummalisem tegevus, seda parem kunst. Nüüd me näeme seda, kuidas igapäiselt sama tegevus või tegevuse näitamine imbub kõikjale. Me näeme esitlus kunstnikke riigiametnike hulgas. Me näeme esitluskunstnike äritegelaste hulgas. Kõik need esitlevad mingit tegevust, millel ei ole mingit tulemust. No üks asi on, vargus ei ole kunagi suurem olnud, kui nüüd. No aga see ongi, et see ongi nagu tegevusele keskendumine, paljud neist ka varastavad vist lihtsalt niisama, et nagu mingit tegevust saada ja. Ei, nad on au sees olevat mehed, ma nägin seda. Ma hakkasin päästma. Selle tõttu on meil Eestis kõige suurem kirikuisade raamatukogu maailma kõige suurem, sellepärast et ma olin teda õpindise. Ma pidasin lugu ja minu põlvkonnale oli saanud omaseks ladina ja kreeka kirikuisad bioloogidel. Ja seda õpetati ka filosoofiateaduskonnas. Sest Kreeka filosoofia oli au sees, kuid üks on täitsa eksitav. Kreeka filosoofia on üks rumal filosoofia. Segan nüüd vahele, ma just tõlgin ühte raamatut, plaatonist ühel asjal oli kindlasti plaatonile ja tema akadeemial õigus, ta keerles oma õpilastel midagi üles kirjutamast. Just see, et kui inimesed arvavad, et nad kirjutavad midagi üles ja küll me siis selle juurde tuleme veel kodus tagasi või millalgi hiljem, et see on see on ilmselt eksitus. Just selline on kommunikatsioon ja niukene vahetu õppimine. See on nagu tegelikult minu jaoks ka mingi õhtumaa allakäigumärke, kus Veebeeennerit Hakkame seda asja realiseerima nüüd ma peaaegu ei ole saanud aega kirjutada midagi, mis suvaline kirjutanud aeg on kõige ära põleta minu asjatult hävitatud minu käsikirjad. Kuus, kaks, kolm korda oli läbiotsimine nõukogude ajal kogu aeg. Ükskõik, mis ma tegin, kus ma olin, mõnikord oli, mul oli võrdlemisi suur raamatukogu. Ma olin kodanliku aja lõpul saanud suure päranduse Ameerika olu käest, tõesti mitte just sinna läinud inimeste käest vait, kes ikka mitu põlvkonda olid juba varem läinud ja ma muretsesin suure raamatukogu. Nii et sarjade kaupa kas oli väike niisugune õhuke köide või oli siis 10 köidet või suur Briti entsüklopeedia? Kõik oli ühe numbri all, üks oli ka üht. Ja see saab palju paksem see kogu sellepärast, et neid tol ajal oli kombeks välja anda suuri seeriaid. See raamatu Kuusab suureks majajat väikseks. Tänu jumalale, see põles ära. 1941 Tartu põlemisega. Sinna jäi, mida ma ei olnud jõudnud veel kokku kanda ja ei ole mitte sinna pannud, vaid suure osa sellest ka läbi lugenud. Nemasingu hakkasime läbi lugema asju. Me saime aru, et kirjutatud ei ole muidu mõtet, nagu sa ütled, kui ta elavaks ei saa, kui teda ei kirjutata südame seinalauakesed teele. Vaat kui me Egiptuses saame käia, siis me näeme, kuidas seal kirjutusmaterjal on lahendatud. Väga hästi on ehitatud siledate seintega templit ja need siledat heinatult joonistatud täis Egiptusega. Kiri on jooniskiri maalitud kiri, kus värvid arvesse tulevad, paber, pärgament, tul, vilets, kirjut materiaal. Sumeris kirjutati, põletatud savil, tähendab toorele savile kirjutati ja kui teda peeti alles hoiu värviliseks, siis põletati see savi. Kuule, aga kas see tähendab siis äkki seda, et kõige kindlam viis nagu eesti kultuuri säilitada on nagu kohustuslikus korras betoonehitised, mis tekivad väljapoolt eesti tekste täis lasta süvendada noh, mis nagu pikalt vastu peaksid. Vaat ma betooni vastu olen. Ega seal seal on jube materjal küll, aga see on nagu selline. Tema hakkab ise lagunema pakud, ta laguneb ära. Telliskivi parim. Vaat kohustuslik telliskiviehitis ja iga tellise peal mingi jutt ehitiste küljes. Kindlam kui paberkindlam. Tellisega on ka see, et kui maja põleb, et seda vägevamaks tellis, muutub. Tema annab üle põletada, olin ise Pariisis põletanud sumerid lauakesed savilauaks üle, seal ei jõutud kõrbes neid põletada. Ja millega sa seal põletad. Roo kolm jõgedesse roogu võtteroog on jämedam kui minu käsivars. Kas see oli siis nagu toorsavilaud, mille leidsid vä? Jah, savilaud on alati Lauht. Kas ta on pehme pehmeina kirjutakse pääle temale ja siis, kui teda tahetakse säilitada, siis ta põletadaks. Ja kaevamisel ka on ahjud kaasas, plekk niisugune plikast, selle tehakse, tuli alla ja pääle ja ja põletakse üle, sest Savi on jälle tagasi läinud. Saagiks kõik saab jumala käest jännis saagiks põletatud saviga. Ja siis me peame üldümber kirjutama. Me peame andma täie uusi trüki, umbes 5000 aasta pärast tuleb uustrükk välja. Me oleme praegu uute tõlkide juures andmise ajal, ainult et kaks meest läksid riidu, nüüd seal just selle materjali peal. Nad oleks kuskil vähem kasulikuks kohas või. Muutus ajad on alati mingisugused ootused, millegi uue ootuse ajad. Mis sa arvad, mis on see aeg, mis nüüd tuleb? Nii nad ootasid kõik kui hakkas Kreeka alla käima, siis hakati ootama Roomast. Aga mis Roomas tuli, rooma keisrite tulitiivsust geisid, kes näiteks tappis oma ema ära? Tulitiivsust geisid, kestab istuma, lapseta ära. Heroodes ei kohta, öeldakse tali väike hunnikus. Noh, ütleme ääremaa, kuningas Bobus, et parem on olla siga kui erootilise poeg. See on kreeka keeles väga ilus lause. Parem olla sigasest siga ei tahetud palaval ajal tappa, teda taati jahedal ajal tappa, et siis saab mitu korda süüa, muidu tappa ja kohese ära. Kui dünapolvaks külmkappi olnud, siis oleks roomal külmkappi tulnud. Rooma kaua. Seesama. Et tahate kõik need kultuuri, mis on sündinud, et mis saab sinu meelest siis, kui inimene ennast nagu oma mõtet olles veidi tagasihoidlikumaks, nimetatakse selle looduse osaks, mitte selle kuningaks. Et kas see nagu tekitaks skulptuuride ahela, mis nagu vähem lainetaks ja neljanda või viienda laine peal nagu ära ei upuks? Maasing ütles sedasama, eks ole. Üliõpilane saab. Sinu masina või ei sinuta rahval. Põllumajandus muutub Lääne tsivilisatsioonis intensiivsemaks, toiduainete ületootmine süveneb ja kolmandast maailmast paljunevad inimesed, kusjuures kolmanda maailma inimesed ei saa osakestki sellest nii-öelda esimeses maailmas tekkinud toetust. Et see on nagu see, mis nagu sünnimaailmas täiesti selge korrelatsioon. Tohin küsida midagi? Kõik, kuidas meil oli söömisest juttu, oli? Noh, mida vanemasse aega me läheme, seda me leiame, et inimelu on inimest söönud. Ja inimesele on kõige magusam olnud inimese liha indiaanlasi arvesse võttes inimese südamelihas, et see kell meis semu, Ottor, meism, mis töötab ja kuidas seisatab, siis sured ära, eks. Vot mis arvad, kas me hakkame jälle inimesi sööma või? Peterburi see Sisse piiramine sakslase poolt, seal söödi inimest. Ja vaata, kui tugev on praegu nõukogude võim. Ja ta on kõige tugevam praegu. Aga mina mõtlen, et mis, mis nägu on teise inimese söömise nagu sinu meelest põhjus, et kas see on nagu mingi rituaalne, et nagu see on, see on võimu näitamine või see on lihtsalt see, et mingit muud liha ei õnnestunud kätte saada. Jooksen hirme, ei, see on ikka rituaal. Näed, kui Raik üle läheme seal seina pääl. See joonis, mis ühe magasi järgi tegi Uku seal, kuidas indiaanlase tüdruk ootab, tal on kolm kuud aega küpseda, enne kui ta süda välja lõigatakse. Elusalt. Nüüd ta vaatab seda kohta, kuhu ta siis kukub, kui süda välja lõigatakse, ta kukub 100 meetrit allapoole, eksam teda ei, mahet. Süda süüakse ära. Mu jäetakse järele. Aga kultuuriliselt vist süüakse teisi ju kogu aeg, et need sinu poolt kirjeldatud hakkidega professoritkijatega ju nemadki ju tegelikult tegelesid inimsöömisega ehtsa kannibalismi sõit teiste inimeste tekste, mõtteid hävitasid neid, noh, nad ei saanud neid küll enda omaks, et täpselt samamoodi õega südamesööja ei saa siis endale teist südant juurde, et see muutub ka mingisuguseks soojuseks halvaks lõhnaks nagu ikka täpselt samamoodi ju ei omandanud need tublid Tartu Ülikooli õppejõud, kes harkidega raamatuid põletasid ka mitte ühtegi teadmishulka sellest raamatust, mille nad põletasid. Ometi nad said mingisuguse naudingu, et kas see on nagu selles mõttes nagu sarnane nagu tegelikult sellist kultuurilist kannibalismi me näeme enda ümber palju rohkem, et me võime küll ennast puhtaks pesta ja öelda, et noh, et teate, et ega me ju, ega me ju siin Eestis nagu teiste inimeste ikka noh, neil on, füüsiliselt veel sööma ei lähe, aga kultuuriliselt süüakse ju kes iganes ära. Oli aeg, kuna Narvast pidi saama Rootsil riigipeaasi, eks ole. Ja et me oleme maailma südames olnud kõige haritumas südameis. Gustav teise Adolfi ülikool oli 1940, kui ta lõpetati, oli maailma parim ülikool. Ma olin väga paljud ülikoolis käinud, tol ajal väga paljudes olin käinud, mul ei olnud midagi muud võtta kui Gustav vaatusi ülikoolist väike paberit, tükikene, vot nisu natuke suurem, kui see paberitükk Pulverinud kirjutas pääle ja nii oli ta hukule kirjutanud Tiiuldid. Teistele kirjutad. Härra või proua kumiltoon, olge nii hea või ole nii hea missioon, tutvus nendel oli ja hoolitseb minu üliõpilase eest. Ma tänan siit, Aleksander folkulmeric. See oli minu paber, millega ma läksin, ei olnud haridusministrilt arstis, sest haridusminister olid meist väljapoolkäijatest, Masingust ja miinus 10 korda rumalam. Me ei saanud teda väljamaal lasta, ta polsis natukene inglise ja saksa keelt, mõni prantsuse keelt. Me unustame ära Tõnissoni, Jaan oli Rootsi kuningakojas sina peal ja näiteks kui Rootsi kuningas oli Tartus, ta oli mitteametlikult Tartus, ta tuli kui eraisik ja proua oli parajasti poes toidupoes vanad jaani naid toitu ostmas. Ja tuli koju ja vaatas, et haa, jaanud pliidi alla tuled. Ja ma olen ju korduvalt nende väikeses majakeses olnud seal diivani peal magada suures toas. See Polivast natuke suurem, kui seedub, oli samasugune ja seal on Tõnissoni Jaani juures maganud ka öömajal päts, kuigi praegu Aviti rootslane soomlane, räägiti, Jubad, Päts ja Tõnisson, olite vihavaenlasest, kummalgi oli nuga taskus, teise vast. Ja muidugi nad saavad rääkida seda sellepärast keegi mingisugune suur riik, maksab need väljaanded kõik kinni ja vot seal on, kuidas see asi, proua tuli koju jällegi pliidi alla tuli tehtud. Rootsi kuningas ja Eesti Tõnisson olid kartulid ära koorinud ja vesi juba kees. Ei olnud proual muud midagi, kui kartulid patta panna. Hakati söökidega. Missugune etikett praegu on, kui me läheme, turvamehed tulevad ka jõe peal ja turvamehed ja turvamehi ei tuntud. Vot niisugune oli olukord, kui siseringis ei ole vaenlast, vot kui ruttu kukkus läbi ju esimese detsembri märts mõne tunniga. Ma juhuslikult jäin sellest mässust välja, ma oleks võinud otsa saada, tuli Tallina veel muusikat, tutt, sealt Võrumaalt, jaamast. Kõneles teoloogiaprofessor Evald Saag. Külas käisid Marge Raun, Marek Strandberg, Kaupo Padar, Jaak Johanson, Jaan Tootsen. Jutuajamine salvestatud 2003. aastal. Muusika shell Krarr plaadilt follow alfa 504. Saate valmistasid ette Külli tüli, Jaan Tootsen raadioteater 2007.