Ööülikool loomulikult see asjaolu, et rohutirtsud ja nende sugu on söödavad. Selles on väga suur sanitaarepidemioloogiline niietoloogiline kulinaarne tõde. Ei koole. Aleksei Turovski kõneleb loomadest vanas testamendis. Kuna jutt on loomadest testamendist, ma pean minema ikkagi selle sündmuse või sündmustiku juurde, millal maailm kord loodi. Alguses ei olnud suurt mitte midagi, eks ole. Ilmselt vesi oli, sest just nimelt vete kohal hõljus ja sööstis vaim. See oli see, siis on ta vain vat võtame sellesamast sõnast vahim kinni ja vaatame kohe, kas see seostub mingisuguse loomaga. Muidugi seostub, sest vaim. Et ikka väga tugev tormituul ja väga võimas ilmselt röövlind kotkas, kõik nad on kirjeldatavad kokku võetavad ühe ja sama heebreakeelse sõnaga roa. Igale ühele. See nimetus on päris kindlasti tuttav igale ühele, kes on lugenud kas või 1001 öölugusid. See on seesama ruh või rohtlind, kes toidab lapsi elevantidega. Loomulikult ei ole seesama, see lind on seal lihtsalt muinasjutuline tegelane muidugi mütoloogias ka araabia mütoloogias islami perifeersuse mütoloogias, tal on väga suur koht. Kuid päris selge on see, et see lind Roch iseenesest ei presenteeri 1001 muinasjuttudes igal juhul mitte issanda vaimu. Selge see vanad testamendi tõepoolest, aga paneb asjad kohe paika. Vaim, tugev, tuul, imm, materiaalne, aga ülivõimas jõuallikas, jõud ise ongi päris kindlasti loomsete omadustega. Ta lendab, ta liigub ja tema tegutseb. Kui me võtame need omadused, võime liikuda, võime olla tugev ja võime rakendada kindla suunas oma võimu. Kui loomsed omadused, loomulikult loomadel on kõik need olemas siis meil on olemas juba, meil on juba käes lähtepunkt mille kaudu loomad mütoloogiatesse ja Kareligiooni üldse pääsevad. Lähme siis algusega edasi ja kus me ennast leiame, loomulikult maailma loomise, kui ma ei eksi, viiendal päeval, kui kõik loomad said loodud inimene noodiviimasena inimene on noorem absoluutselt kõikidest teistest loomadest, sealhulgas kõige viletsamas usikesest. Miks inimesel lõi issand viimasena, selleks on ka kaudsel soo loogiline seletus olemas. Et loomad saaksid olla inimese jaoks kohal, oleksid kohal, oleksid enne teda juba maa peal ennast sättinud, nii et inimesel oleks kohe neid võimalik kõigi käsutada kasutada. Ja nende kõikide eest peaks siis inimene, kes tuleb viimasena siis, kui terviseamet on juba olemas, peaks siis hoolt kandma. Teine põhjus, et inimene uhkeks ei läheks, vähemalt kõrkust inimene endale ei lubaks ja peaks alati meeles, viimane ussigi on loodud enne mind. Rääkimata kiirest hiirepojast, juhus ja loomulikult kolmas väga tähtis põhjus, miks inimest siis loodi. Viimasena seisneb sellest, et inimene on ikkagi aukülaline ja suur tegelane maa peal. Heliline tegelane, kes on sugulussidemetest nii inglitega, kes on puhas valgus ja vaim. Vähemalt peaksid sellised olema. Ja teisest küljest loomadega, kellel idee kohaselt vaimu ei ole, hing loomulikult Nokian hinge ei ole. Vaimu ei tohiks, ei peaks idee kohaselt testamendi sätete kohaselt loomadel olema, kuigi kuigi kuningas Saalomoni tarkuseraamat esitab küsimusi. Aga äkki seast on selline raamat? Ta esitab teiste küsimuste seas ka sellise küsimuse, et kes teab, kas inimese hing läheb taevasse ja loomade hinged lähevad maa sisse ja alla või vastupidi. Nii et jah, ilma haiglas ja arstid ei ole võimalik endale ette kujutada vanad testamendi kompleks nähtusena ja see on inimkonna saatusi mõjutanud singel nähtus. Ja kui me nüüd liigume tekstis edasi, siis muidugi esialgu jääme paradiisiaeda. Põnev koht, kus see võiks olla üks asi vähemalt zoogeograafiliselt paistab siiski olema kindel, see peab olema Mägi Armeenias, suures Armeenias, mis praegu on kindlasti Türgi territooriumil Türgi riigi territooriumil. Seal on selline ala, kus viimasel ajal ökosüsteemid on krõbestunud, kuid kus kolm-neli-viis 1000 aastat tagasi 6000 aastat tagasi kindlasti oli ja väga-väga-väga suurel skaalal suures mõõdus inimaktiivsust ja kus tollel aegadel kindlasti kasvasid kõikide vana maailma kultuurtaimede esivanemliigid ja praktiliselt kõikide loomade välja arvatud, no ütleme, elevant esivanemad, väga huvitav ala, niinimetatud viljakas poolkuu ehk millekas kuusirp, ilmselt paradiisiaed, tupp pidi olema kuskil seal, sealt on pärit ka granaatõun ja enamasti tõlgendaks söövad sedasama puud, mille viljades peitus võime eristada head ja halba. Ja see võime on seotud surmaga. Ja sellesama granaatõunapuu otsas oli loomulikult madu. Nüüd kuidas on? Ja me näeme, et tõepoolest saame veenduda sellest, kuivõrd reeturlikult ja kiuslikult ja äärmiselt petlikult Nimi, see on punane kõrbe deemonlik jumalus, egiptuse mütoloogiast äärmiselt tähtis tegelane, nii nagu ülima kurjuse kehastis. Deemonlik jumalik kehvastis on igas religioonis dünaamilises tõhusalt toimivas religioonis äärmiselt tähtsaks tegelaseks, nii et seesama tegelane võttis mao ehk valvuri kuju. Ja nüüd kujutage ette, evad paradiisiaias puu ees, mille otsas kasvavad talle tundmatud, vähemalt seni maitsmata olnud viljad mille peal on naas madu ehk valvur ja valvur ise ütleb talle. Võta õuna. Hakata nii nagu jumal tundma head ja halba, see tähendab, saatev võime eristada head ja halba võime eristada. Tegelikult ütleme filosoofiliste loogiliselt võttes see võime ongi jumal saarte jumalaks, seda lubas Eevale valvur äärmiselt reetlik tegu saatana poolt mao suhtes ja loomulikult eeva suhtes võtta mao kuju. Sellest ajast peale testament panebki kindlalt paika kohe niiviisi ette kirjutatud halvad suhted inimese, eriti naise ema ja tema järglaskonna ja maavahelistest suhetest. Ei, mitte mingit järeleandmist. Vaenulikud, nad peavad olema. Mul on õudselt kahju et see pidi niiviisi minema, kuid see on müto loogiline ja tõepoolest loogiline. Muidugi madu on väga ohtlik loom, kuid sellest on natukene vähe. Peale selle, et madu on ohtlik loom, kaugeltki mitte iga madu ei ole ohtlik. Sest mürgiseid madusid jah on, kuid mitte mürgiseid on esiteks rohkem. Ja teiseks nad on palju sagedasemad, mitte mürgised maod aladel, kus vahen Eeva, laste ja lastelaste ja madude vahel. No ei lõõma nii hirmsasti, selliseid talasid, me leiame päris suuri alasid, leiame idamütoloogiast. Valvur, ja kõige tähtsam maovalu, mis töö, mida kunagi sai ette võetud, oli vuta kaitsmine vihma ja rahe eest, mida tegi suur kobrade kuningas, tal oli 1000 pead ja siis vastavalt 1000 kapuutsi. Ja tema muidugi 1000 aastat hoidis oma puutsid Buddha kohal, kui ta püha puu all medideeris 1000 aastat kihvtid loomadel, maod tõepoolest kihvtis ja loomulikult ka läänemaailmas, no näiteks Roomas ja Kreekas, eelkõige Kreekas madudest peeti väga lugu. Palju mürgisemad rästikud kui meil siin Eestimaal ei ole ühtegi korralikult registreeritud meditsiinilisest kasuvistikast korralikult kirjeldatud juhtumid usaldusväärselt fikseeritud, kus maohammustus oleks muidu terved inimest tapnud. Meil siin Eestimaal, kuid Kreekas Oja seal elab, Videraks on Tiina ja seal elab ammu tüütas väga mürgised loomad. Ometi neist peeti lugu ja neid peeti näriliste tõrjeks ja näriliste tõrjeks madu. On järgu või kahe järgu võrra efektiivsem koduloomake kui näiteks kas kes loomulikult käib söömas, kus köögis. Maole see ette ei tulemadu, kui ta tunneb hiire lõhnata, läheb hiirele järele. Uruusis sega nii, et madu oli lihtsalt kasuliku loomana. Väga paljudes kohtades, mütoloogilised läänes või geograafilisest seisukohast Läänemaal. Väga-väga-väga kuulus ja väga tähtis näiteks Egiptuses. Vana rookrooni peal on kobra madu Egiptuse templite ees ja egiptuse kindluste katustel vähemalt väravate postidel. Alati olid kobra maod. Kaitse jaa, väsimatu tõhusa valve sümbolid. Nii paganlike süsteemidega. Madu oli alati ja on siiamaani noh, kasvõi panteislike süsteemidega küllaltki positiivselt seotud. Järelikult monodeistlik religioon pidi elimineerima madu positiivse hõngu positiivse tähendusega positiivsema, ütleksin semiootika sümbolite kompleksidest. See vaen ette nähtud ja lausa reegliks, lausa seaduseks programmeeritud vaen Eeva järglaskonna ja mao vahel töötas loomulikult ja töötab. Kelle traditsioonides on madude rituaalne tapmine üks selline riik näiteks on valgevene valgevenelane pois isameheks, kui ta ei ole kas või ühte rästikud tapnud, kas seda praegu ka praktiseeritakse, ma ei tea. Kuid sedalaadi kombestik eksisteeris seal 20. sajandi alguseni, kaasa arvatud väga ulatuslikult väga laialdaselt. Olgugi et jah, see on tõepoolest, Euroopa see asja ei muuda, kui on tugev rahvuslik traditsioon, see on reeglina väga visa, eriti mütoloogiliste osas, mis kaasab loomi loomade liike. Jumal, kui palju müüte on näiteks eestlastel loomadega seotud, et ilves ootab saakloomapuu all ja siis hüppab puu otsast talle selga, rebib tükkideks. Söber. See on müüt, et siil talveks kogu puuvilju ka, see on nüüd ja sedalaadi müüte on väga-väga palju. Vot selles asi ongi, et igal reaalsel müüdil on mingisugune reaalselt, see tähendab müüdil, mida võetakse müüdi oma teadvuses kandjate poolt, kui tõelist lugu müüdi järgi elatakse ja iga müüdi aluseks on päris kindlasti looduslik fakt, ilves tõepoolest ei hüppa. Ja kui puu all puu, mille otsas on ilves, seisab põder, metssiga, inimene või veel mingisugune tõsine loo, eks ole, siis ilves laskub väga ettevaatlikult ja vaikselt niipalju, et vot sellesama inimese õlgadeni või põdraseljani jääks tal üks meeter ja siis loomulikult täi hüppama peale, see oleks ohtlik temale, ta hüppab sellesama looma või inimese selga või õlgadele ja sealt juba maa peale ja see on väga hea turvalisuse tagavvõtte Ilvese poolt, sest inimene või põder kellele 25 kilone, kas kas või meetri kõrguselt, eks ole, sajab selga, teeb ennast järsult tublisti madalamaks ja ütleb õhk. Ja ilvesel on väga hea nüüd maapeale astuda ja ära minna, ilves kunagi ei küti nii väga lihtsal põhjusel. Ilvesel on pikad jalad, lühike selg ja tähtsusetu oma mõõtmete poolest saba. Sellise kehaehitusega, ta ei saa valitseda oma keha liikumisinertsi momente. Nii et saaks tõepoolest ülevalt alla kellelegi peale kukkudes kohe hakata tegutsema. Ta peab hetkeks seisma jääma, tal on vaja tasakaalu püüda, aga vot niiviisi ei kütita ei küla postiljoni ega jäneseid. Kuid reaalne sooloogiline fakt ta hüppab selga, tõesti, on olemas, edasi edasi mitte midagi muud vaja ei ole. Tegemist on kiskjad hiilgavalt relvastatud kiskjad. Ja loomulikult inimene interpreteerib sedalaadi nähtust maksimaalselt ilmekalt. Inimesel on teiste tarvete, sealhulgas ka bioloogiliste, alustage tarvete seas, nii nagu kõikidel teistel loomadel on ülitähtis muljete vajadus muljetetarve. Tuletage meelde, kuidas valitseda riiki, kuidas valitseda rahvast garanteerida rahvale leiba ja mida veel. Tsirkust. Kas tsirkus tähendab punase ninaga klounid? Loomulikult mitte. See tähendab rituaalset võhiklust, see tähendab võimsad müsteeriumid, see tähendab mingisugust sündmustikku. Mis oleks Ridualiseeritud. Loomulikult peab olema Liidoliseeritud, et inimesed iga kort mõnuga tunneksid. Maailm algab taas nüüd ja siinsamas. Eks ole, see on rituaali mõte. Niisiis, kui me lähme nüüd paradiisiaiast edasi, jättes madu vaesekese, no ilmselt mitte paradiisiaeda mitte ainult inimene ei saanud pagendatud paradiisist, vaid Maduga ja üldse paradiis pandi laia publikumi jaoks kinni tollest hetkest ning kõik inimesed ja loomad ja taimed Pilid nüüd elama maailmas, kuhu tuli, mis asi. Surm muidugi, iga filoloog kinnitab teile et surmamõistega tuli inimese kommunikatsioonisüsteemi võimalus luua keeld. Sest surma mõiste sünnitab aja mõisted. Aja mõiste on inimesel, kuna meil on keel. Nii et võime mõista ja eristada asju. Siin me nüüd tõepoolest oleme päris alguses inimlikust seisukohast päris algusest, mida inimene tegi paradiisis, loomulikult ta andis kõikidele loomadele nimed ja see on ülimal määral tähtis, et testamendis on see loomade nimetamine loomadele nimede leidmine ja kinnitamine nimi tähendab võimu, kui sa oskad kedagi nimetada, kui sul on selle asja jaoks konkreetne kindel nimi, see tähendab, et sa tead sellest loomast loodetavasti või sellest asjast loodetavasti parajalt palju, et olla ükskõik millises olukorras ja selle asjaga kokku ei puutu peremeheks selle olukorra peremeheks. Vaat mis asi on nimi, inimesed on alati seda tajunud, on ilmselt väga ürgsetest aegadest peale sellest endale aru andnud ja loomulikult inimeste teadvuses siiamaani nimi ja see maailmaasi isesulavad ühte. See on fikseeritud ka käsus, mis keelab jumala nime suvalises olukorras nimetamas, seda ei tohi teha, miks surmavalt ohtlik? Jumal on maailmast suurem, jumal on maailmast üle, see tähendab, et jumal on kogu tõde kõik tõemomendid ja seda korraga kes meist suudab kasvõi ühele väiksele, aga päris tõele otse silma vaadata. Kes meist jääb ellu, kui ta suurele tõele, nii nagu see tõde tõepoolest tõena eksisteerib, oletame, et see on võimalik. Sedasi eksisteeriv tõde on siiski reaalne, kes suudaks selle silma vaadata, mitte keegi? Loomulikult inimesed said sellest suurepäraselt aru ja keelasid isegi otsimas jumala tõelist nime, mitte aga ei keelatud otsima jumala tõelist olemust. Jumala nimi on püha ja surmavalt ohtlik kasutamisel lihtsalt keelatud. Kuid jumala olemust otsima. Sa inimene oled kohustatud, kuna sa oled inimene, sellega sa oled ühest küljest loom, teisest kohast kõikide loomade eest vastutav osaliselt hingel. Järelikult sa oled teistest loomadest üle järelikult ja see on moonutatud, istlikkuse tähendab testamendi pea idee. Järelikult sa ei tohi kummardada mitte kedagi peale kõige vägevamad peale seda ainsat kes ta on, milline ta on, mis on tema olemus? Palehigis, see oli ka karistuseks muidugi talle määratud või kohustuseks, ütleme nii. Ja idee kohaselt vähemalt nii palju, mina sain aru, koduloomad olid, temaga, tulid tema loomad. Mulle see sobib. Väga hästi sobib mulle kui sooloogine see ettekujutus, et koduloomad on inimkonna osa loomulikult nii mõnigi koduloom eelkõige, kas saab suurepäraselt vähemalt söönuks kui teda loodusesse pagendada, küüditada või kui ta läheb ise loodusesse, väga paljud loomad söönuks saaksid. Kuid nad koduloomade kuju ja geneetikaga päris kindlasti ei jääks. Nad muutuksid ja väga tõsiselt. Inimene kohe kindlasti testamendi inimene on maaharja ja võib-olla eelkõige karjus ja koduloomade kasvataja ning edaspidi läbi kogu testamendi uue testamendi samuti äärmiselt tähtsal kohal on just nimelt lammas, lammas ja lamba. Negatiivse hõnguga tegelane testamendis võtame nihilised võrreldes Aadamale tegelased nagu kaks venda, kaksikud Eeessov, Jaagub Jaagup on karjus, geniaalne Karjus. Äärmiselt andekas. Karjus tema tinglikult öeldes või formaalselt võttes vanem vend essa kes tuli lihtsalt kaksikutest esimesena välja on ja see on rõhutatud õige mitmes kohas. Jahimees, ta on punane. Ta käib kõrbes. Ja see on liivatorm ja see on tõepoolest jube üks kord elus ma jäin Habu kätte ju diakõrbes. Mulle jätkus eluks ajaks kõrbet. Ma armastan, ma tunnen ennast väga hästi kõrbes. Seda küll seni, kuni tuleb seesama Abu son, kohutav. See on deemonlik. 10 minutiga sa lämbud, kui sa ei võta midagi ette viie minutiga, kui sa oled astmaatik, mina jumaldan, alt ei ole. Aga mul oli kaasas üks sõber, astmaatik ja ellu tema igal juhul jäi ainult tänu sellele, et kõrbes me temaga kahekesi olime vedu inidega. Nad teadsid, mida teha, kuidas nägu mässida, kuhu minna ja loomulikult kaamelite varju. Kuid andke andeks, jutt on ju tegelikult jahimehest ehk punasest sellest, kes käib kõrbes ja kõrb teda toidab, kuna ta on jahimees. Siin on väga tõsised negatiivsed momendid kaasatud loomulikult ja muidugi tema loomadeks on metsikud kõrbeloomad. Testamendis on mainitud testamendis, on funktsioone ja tähtsaid positsioone sadadel liikidel. No tuletame meelde, kasvõi loomade süstemaatika. Mida loogia fikseerib Mooses jaotades kõik loomad esmalt puhastaks ja mitte puhastaks loomadeks. Seal on kaasatud peale teadaolevaid liike ka sellised, kelle kohta siiamaani me midagi ei tea, mis loomad on silmas peetud. Ja loomulikult see on suurepärane katse luua loomade süsteemi. Näiteks selgrootute loomadest on söödavad ja puhtad. Need, kelle põlved on suunatud tahapoole. Mida see tähendab looniguse tähendab rohutirtse. Ja mitte ainult rohutirtse, vaid kõiki Sirktiivalisi ortoptera nendelt tõepoolest kõige suurematesse tähendab tagumise kolmanda jalapaari liigesed on suunatud tahapoole, nad hüppavad loomulikult see asjaolu, et rohutirtsud ja nende sugu on söödavad, selles on väga suur sanitaarepidemioloogiline, niietoloogiline, kulinaarne tõde on väga vähe loomaliike, kelle valgoleks niivõrd tervislik inimesele ja väga paljudele teistele loomadele kui putukate oma just nimelt Zirk diivalist liitsikate kriigide rändrohutirtsude valgud moodustavad tohutu suurt osa nende putukate kuivast kaalust kuni 27 28 protsenti. See on tohutu ja nende valkude aminohappeline koostis ja valkude struktuurid on sellised, et see on tegelikult kõige kergemini kõige väiksemate energeetiliste kuludega seeditav loomne valk maailmas. Kas inimene saab absoluutselt kõik eluks vajalikud, asendamatud aminohapped ja palju palju muud. Putukatest toitumine on hiilgav võimalus, kuid ainult juhul, kui neid putukaid on piisavalt palju väikesed loomad. Ja ma ei usu, ma ei kujuta ette, et inimesega inimese põlvnemise algetappidel kuigivõrd tõsiseks määravaks domineerivaks toidu hankimise tegevuseks oleks olnud korilos. Kõrgemat afilised korilusega tegeleb päris inimene ka meie ajal supermarketites. See on ehtne korilus. Loomulikult see on vastupandamatu ja see mitmekesistas dieeti suurepäraselt. Jah. Kuid elatada ennast kolilusega. Jah, on võimalik siis kui kuskil ütleme, paradiisiaias elab ja korilusega sisemas, toidab väike inimeste grupp. Kui inimene tuli metsast väljametsalt, tal asja enam ei olnud. Sellest hetkest, kui ta Linnupojad kasvavad tohutu kiiresti ja nende mõõtminevad joonlauaga, eks ole, või selle lindiga see on suur insenerlik operatsioon, teed käed niiviisi tema kohe tuleb ja teeb samamoodi. Nii, ja mul oli vaja täpselt teada, milline on minu siruulatus, meeter 82, eks ole. Aga mul on õlad ja selg ja mitte kitsakene, eks ole. Minu käed on suhteliselt pikad, kuid isegi minul minu proportsioonidega käed on tublisti lühemad kui jalad. Sellise kehaehitusega puu otsas ei ole, teen midagi teha. Nii et metsast oli vaja välja tulla loomulikult savanni ja kes on savanni, vaatame testamendis järele. Savanni son, lõvi Sa vannis Rohtlas või testament reeglina nimetab kõrbeks kõik need alad, kus midagi inimesele eriti maitsvad ja toredad iseenesest ei kasva. Nii kivine kõrb, liivane kõrb või okkalise võsaga lausa kinni kasvanud ala on ka kõrb, testamendi keelepruugis nii-öelda, niiet kõrbes mägedes ja kõrbes elav Jessaa sõi väga palju liha. Mida ta seal küttis, liha, aga ökosüsteemis esineb ainult seal, kus esineb küllalt palju taimi. Nii et kes on siis kõrbes testamendi mõttes kõrbes, loomulikult seal on lõvi ja see on tõepoolest täiesti reaalne aasia lõvi aasia lõvile Euraasia ütleme nii. Lõvi alamliikides alles looduses on ainuld india lõvi. Ja loomulikult vaatamata sellele, et aasia lõvi eelistab erinevalt aafrika lõvist küttida endast siiski väiksemaid loomi kelle kehakaal täiskasvanud loomal on, ütleme natukene väiksem kui 150 kilolambad ja kitsed loomulikult. Kuid lõvi, Seltsinguline kaslane, tohutu pädev jahimees muidugi on täiesti võimeline võtma hobust. Ka kaamelid aafrika lõvid kütivad nimme endast kehamõõtmete poolest suuremaid saakloomi, kuid gaasia, lõvi kui kõht on tühi, loomulikult läheb murdma kas või kaamelid inimest. Lõvi reeglina ei ürita küttida keegi. Välja arvatud mõned superspetsialistid, nagu Niiluse krokodill ei vali inimest endale täiskasvanud inimest endale saakloomaks. Inimene on väga jubeda välimusega. Meie jalgadega, mis on pikemad kui käed, eks ole. Me oleme vertikaalsed, meie silmad, kallaste silmad on kõikide teiste loomade meelest välja arvatud võib-olla keiserpingviinid, aga nad on Antarktikas ja ohtu ei paku. Nii et kõikide teiste loomade jaoks me oleme väga tõsised võimalikud vastased, meie silmad on väga kõrgel. Ilmub selline jube elukas, eks ole, tohutu kõrge, tohutu pikk, väga hirmsa positsiooniga näitab ennast, näitab, kui suur ta tiiger ka ju võib ennast näidata, aga see on täiesti kindel tegu. Normaalselt. Tiiger seisab neljal jalal ja inimene tiigri meelest peaks seisma ka normaalselt neljal jalal. Aga vaata, ei seisa. On kohe püsti. Jube elukas. See ei puuduta testamendi testamendis. Kui lõvi on mainitud, siis loomulikult on mainitud seoses sellega, kui võimas ülihästi relvastatud loom ta on. Ari Ta on lõvi ja see on hiilgav. Loomulikult lõvi on korduvalt mainitud karjuste elu puudutavatest lugudest. Kuidas ta mainitud raskusega Jaagup peab praakeli ees lausa pärisorjana. Eks ole oma tööga luna maksmiseks ennast tööga lausa tapma ja loomulikult ta teeb eelkõige karjuse tööd. Ja muidugi selle töö teeb aina raskemaks see asjaolu, et ümberringi elavad lõvid. Mis siis selle lõvi võimete ja lõvitegevuse kohta on testamendist öeldud. Tuleb kole palju tundide viisi karjuda. Loomulikult on olemas ka Lähis-Idas seadusandlusest täiesti konkreetsed momendid, seadusandlikud sätted, mis puudutavad sellist sündmust, sellist case'i, kus mõni karjaloom on tapetud. Kui karjus suudab kindlalt veenvalt tõestada, et seda tegi lõvi, siis karju, seal süüd ei ole. Kogu lugu ei pea midagi maksma peremehele, näiteks kui ta saab lõvi poold rebitud Lõvi poolt tapetud looma jäänused, võid kasvõitükikesed, eks ole, ette tuua ja kohtunikul või eksperdil ei jää kahtlust, jah, see on Lõvi tehtud siis karjus on puhas. Süüst. Huvitav, et. Joosep Jaakobi ehk siis Iisraeli 11. poeg, keda vennad müüsid Egiptusse orjusesse. Joosep langes mitte lõvi vaid metsi hea kuldi ohvriks ja siin on veel üks väga ohtlik, mitte kiiski, oligi, ta on segatoiduline ja seda loomulikult on suurepäraselt teada testamendi loojatel olnud, tead alati, ta on segatoiduline ja loomulikult absoluutselt kõiki asju. Ja muidugi ta on väga ohtlik vastane, kuid tal on eriline mütoloogiline positsioon Lõvi ja muidugi tema röövib karja, kuid see ei tee testamendi kontekstist lõvi lausa ühemõtteliselt pahaks, loomaks pahvak sümboliks. Teine asi on metsiga, see on üdini paha. Mõtle ise kõigest, segatoiduline, aga tapab vasakule ja paremale. Umbes sedasi see kõlab tegelikult loomulikult on selle suhtumise juured on palju sügavamal. Just nimelt. Ehk atoonis väga levinud kultuse peategelane, armastuse jumalanna, armastatud tema läheb jahile küttima metssiga ja metssiga, kelle nimi näiteks Kaldjaaguabiloonias on nii lib. Ja nii nipp, tapab ta ära. Mida tähendab see sama Adonis loomulikult, see tähendab härra praktiliselt isand. Siin tekivad väga huvitavad seosed, väga huvitavad mõttekäigud, mis esiteks puud geneetiliselt vihjavad Andoonise surma ja taassünnilugude seosele hilisemate testamendi vastavates Jošeedega. Esiteks, ja teiseks on loomulikult minu soology jaoks suurel määral valmistavad ette Moosesse keelu sealiha peale. See keeld tuleb Egiptusest, nii nagu väga paljud teised arusaamad ja suhtumise mallid just nimelt erinevate loomaliikide suhtes kindlad hoiakud, mis on kaasatud testamendis, samuti. Ja Egiptuses samuti väga-väga kahtlaseks tegelaseks on alati olnud Niiluse deltas elav, aktiivselt tegutsev, kohutavalt ohtlik, kui tal tuleb ennast kaitsta metsiga. Kui nüüd võtta arvesse, kuivõrd levinud on ligi 15-st eri liigist keerits ussidest parasiidid just nimelt ja eelkõige suurte kõigesööjatel see tähendab sigade eelkõige lihakeres, siis loomulikult saab arusaadavaks, miks egiptlased sigari söönud. Ja loomulikult seal tund pärid, see keeld, mida Mooses lihtsalt muuseas ilmselt inimene, inimene, kes oli absoluutselt läbinisti tuttav ja peaaegu omas nii-öelda kui oma identiteedi osa egiptuse kultuuri vaarao kasvandik. Kindlasti pidi lähtuma väga paljus egiptlaste ettekujutluses, loomadest ja Egiptusest. Inimeselooma ja jumala kolmnurkne side on alati olnud elu aluseks mitte ainult Egiptuses, kuid Egiptusesse oli väga väljapeetud, viimistletud nagu kõik egiptuse kultuuris ja kõik viimse detailini viimse variandini kirja pandud. Väga huvitav oleks loomulikult kommenteerida ka niisugust aspekti nagu vana testamendi kõnepruuk loomade kirjeldamisel. Mul on väga südamelähedane selline loom nagu eesel. Ma armastan neid. Nad on targad, tublid, huvitavad tohutu kannatlikud loomad ja eesel on lolluse rumaluse sümboliks toodud ka testamendist ja loomulikult kogu sellest loomaliikide hindavast valdkonnast on pärit ka üldlevinud suhtumine eestlastesse kui lollidesse, eesel, see tähendab loll vana testamendi keeles, ei tähenda rumal noh, ütleme individuaalses mõttes, see tähendab ohjeldamatud isaslooma, seksuaalsust. Ja see on egiptuse traditsioon pidada eeslid jällegi vaat selle poolest ohjeldamatu vägivaldsuse. Nii, eks ole, ohjeldamatu isas loomalik või mehelik, metsik seksuaalsus kui vaat selle samas see tase või see tekki või seti punase deemonliku kõrbe jumala looma tunnus. Vat see on lollus, issanda silmis, issanda silmis lollus on seksuaalne. Valimatu ohjeldamatus, eesel, Sorry ta tõepoolest on selline. No vot ei ole enam ess Liinesidega hobust emaseid, okei, ta jookseb jänku prouale järele. No peaaegu inimtõepoolest isased eeslid on üliseksuaalsed, seda küll loomulikult neid pannakse alati emast eeslite poolt paika siis kui nad tulevad siivutu ettepanekutega valel ajal ja vanem proua juurde. Selge see, kuid see, nende seksuaalsus puht kasvõi oma füsioloogiliste ilmingutest on väga muljetavaldav. Ja loomulikult seda suurepäraselt teadsid iga päev nägid testamendi loojad kirjapanijad, ütleme nii viisakalt. Ja muidugi kasutasid seda sõna täiesti kindlas tähenduses. Kas ma tõepoolest hakkan käituma lollisti issanda silmis ja teen ennast sarnaseks iso seesliga, vot need on Joosepi sõnad pedebra või siis potifaari, kuidas ta parajasti Tracintelleeritakse erinevates keeltes naisele, kes ütles talle, et tule siis minuga ei tee ma seda lollust isanda silmis. Mu sõbrad, ma võtaksin väga lühidalt ja väga üldiselt kokku seda teemad, loomad, testamendist, loomad on testamendi vana ja uue testamendi lahutamatu osa. Nende mütoloogilised, religioossed, puhtzi, biootilised ja Kadeoloogilised funktsioonid seal. Kuid väga tähtis on see asjaolu, et olgugi puhtal kujul monoteistlik testament siiski on üdini ja, ja täielikult ma ütleks niiviisi polümorfistlik väga palju erinevaid vorme, erinevaid funktsioone, erinevaid sümboolse tähendusi, võtavad need loomad ja need funktsioonid muutuvad. See on tõepoolest hiilgav. Kui me vaatame kotkast, ilmselt vihje Kotkale oli päris alguses, vaata Samaroach, see tähendab tuuld, mis tuleb ülivõimsa röövlinnutiivad all ehk suurt võimsat tormilist vaimu. Ja me vaatame viimase evangeeliumi, me näeme, et see on Johannese evangeelium, Johannes loomaks on kes, kotkas muidugi, igal Leongilistil on oma elus loomne inimlik sümbol. Teate, Markusel on lõvi ja Markus tõepoolest tegeleb vägapalju Kristusega, dialoogiaga ja kristus on lõvi suguharust Taaveti kojast. Lõvi on nii mõneski kohas kuri, paha, mitu, nii paha kui seesama siga, eks ole. Kuid ikkagi väga ohtlik. Lõvi muuseas on emalõvi on mainitud väga paljudest tekstiosadest, kui jällegi omade Kaitseülim sümbol. Lootusetu nii-öelda, kuid lõvi on loomulikult ka saatana kehastis otsesemalt möirgab. Lõvi see on vihje saatanale, eks ole, mis sellest Jeliktiliselementoloogilisele teadvusele ja mütoloogiline teadvus on üdini läbinisti dialektiline, see ei ole mingi probleem. Loomulikult. Kuid on ütlemata huvitav lugeda niivõrd mõjukad, niivõrd tarka, niivõrd põhjaliku mitmekesist ja inimkonnale tähtsad teksti otsida seal loomi ja vaadata, mis nad seal teevad. Kõneles Aleksei Turovski. Loeng on salvestatud juudi kultuurifestivalil. Ariel. Saate valmistasid ette Külli tüli, Jaan Tootsen. Raadioteater 2007.