Tere õhtust, kell sai kuus, Päevakaja teeb kokkuvõtte esmaspäevast, viiendast aprillist, stuudios on Vallo Kelmsaar. Eesti elektrihinnapoliitika ei ole rahvavaenulik, näiteks on elektrihind meie kodutarbijate ostujõudu arvestades seni olnud Euroopa Liidu üks odavamaid, kinnitas majandusminister Juhan parts vastuseks riigikogu saadikute arupärimisele. Kihnu saare rahvas ootas hommikul asjatult lennukit, sest lennuvälja katnud vesi oli taandunud ja lennuk oleks saanud maanduda. Lennukeid tulnud, sest lennufirmas ei arvatud, et vesi nii kiirelt kaob. Tartu Ülikooli raamatukogus avati renoveeritud kujul teine korrus. Ülejäänud maja pole ligi 30 aasta jooksul remonditud. Tartu Ülikool üksi sellega toime ei tuleks, seda enam, et suurem osa raamatukogu kasutajatest pole tudengit, tõdeb Ülikooli kantsler Andres Liinat. Abi ootab ülikool Tartu linnalt ja riigilt. Tallinna kunstihoone ukse taha kogunes pärastlõunal paarsada inimest järjekorda ses 100-le esimesele järjekorras. Olijale maksti noorte kunstiprojekti raames 100 krooni. Suurt ruselemist aktsioon kaasa ei toonud. Minister Andrus Ansip sõitis töövisiidile Albaaniasse koos äridelegatsiooniga, näiteks infotehnoloog. Loogia ja küberjulgeoleku valdkonnas on Albaanias veel palju teha, kinnitas Raul Rikk. Osaühingust trast Corp. Islamiäärmuslaste rünnakus Peshawaris asuvale USA konsulaadi le hukkus kuus inimest. Vastutuse võttis Pakistani Taliban. Californias oli 7,2 magnituudini maavärin, mida tundis ligi 20 miljonit inimest. Suuri purustusi ja hulgaliselt inimohvreid. Looduse jõud siiski seekord ei põhjustanud. Eestis on öösel õhutemperatuur miinus üks kuni pluss neli kraadi ja kohati võib vihma või lörtsi sadada. Homme päeval tõuseb õhutemperatuur pluss kolme kuni pluss üheksa kraadini. Riigikogus vastavate valitsuse liikmed praegu parlamendisaadikute arupärimistele ja tõenäoliselt kujuneb parlamendi tööpäev üpris pikaks. Uku Toomist kuulete lähemalt. On muidugi vaieldav, kas arupärimiste esitamises on rohkem soovi saada teadmisi või poliitilisi punkte. Vastamises on rohkem vastuseid või rutiini täitmist. Ilmselt esineb mõlemaid, on sisukat arutelu ja mõttetut loosungite loopimist. Igal juhul on täna riigikogu saali ees terve rida ministreid vastamast päris huvitavatele küsimustele. Arupärimisi oli 19 ja kui töö läheb senises tempos, peaks minema pea keskööni. Päeva ajaks on jõudnud oma esinemisvooru ära teha juba Siim-Valmar Kiisler ja Jürgen Ligi. Just praegu lõpetab Juhan Parts. Ees on Rein Langi, Jaanus Tamkivi, Helir-Valdor Seeder ja Laine Jänese etteasted aga tagasi majandusminister Juhan Partsi juurde. Päris ägedalt vaieldi täna selle üle, kuivõrd on Eestil olemas merenduse arenguga ja kas riigi poliitika on merenduse vaenulik või mitte. Ja just enne päevaga ja räägiti ka energiast ja elektrihinnast taasvaenulikust, poliitikast, seekord rahvavaenulikust, elektri hinnapoliitikast. Näide Juhan Partsi vastusest. Alustuseks ma pean ütlema, et mingit rahvavaenuliku elektripinnapoliitikat eksisteeri. Euroopa Komisjoni statistika põhjal on Eestis elektri hind kodutarbijatele, arvestades ostujõud Euroopa Liidu üks odavamaid tsirka kolmandiku võrra odavam või Euroopa Liidu keskmisest ka tööstusele olnud Euroopa liidus kõige odavam elekter ja ka võimalik hinnatõus jätab meile selge konkurentsieelis paljude teiste Euroopa liidu riikidega võrreldes. Oluline on seejuures mõista ka laiemat pilti. Täna on Eestis olnud Euroopa Liidu odavaim mitte niivõrd seetõttu, et meil oleks mingi salaretsept, kuidas teistest poole odavamat elektrit toota vaid seetõttu, et meil on olnud olemas elektrijaamad, mille investeeringud on tehtud varem. Hinnas ei kajastunud. Täna jõutakse rääkida ka veel perearsti visiiditasudest ja õppelaenudest, riigimetsa majandamise keskusest, Audru kalafarmist, meediatöötajate koondamisest, Rahvusooper Estonia rahastamisest, aga see kõik on veel tulemas. Juba nädalapäevad mandrist ära lõigatud Kihnu saare rahvas ootas täna hommikul lennukit, sest lennuvälja katnud vesi oli lõpuks taandunud ja lennuk oleks saanud maanduda. Aga lennud ei tulnud ikkagi. Ester Vilgats uuris asja. Täna hommikul Kihnus mandrile pääsemist oodanuid tabas ebameeldiv üllatus, sest kella üheksast Pärnus startima pidanud lennuki kohta ei õnnestunud kellelgi infot saada. Lennumasin asus Pärnus teel alles kella poole ühe ajal. Marju Vesik. Mina hakkasin ootama lennukit juba ummiku kusagil poole kaheksa, kes, kui ma helistasin lennuväljale ning meid ei töötajaid, kes on lennuväljal sihukesed tragid ning hoidvad meid ikka kursis asjaga peaksid ka, et nemad ei mõista enne meitele liikluses kedagi rääki, kui lendurid Pärnu lennujaama koha peal jõudude tavaliselt polüheksanevad lähtuvad aga siis ma helistas juba üheksas Tuiest, siis ütle selja jälle ei ole, et ma ei tea kedagi, lendurid ei põle. Pärnu maavalitsuse transpordinõunik Avo Rahu ütles, et juba nädal aega on Kihnu lennuväli olnud veega kaetud ja lennuk pole saanud seal maanduda. Katki oli ka hõljuk. Helikopteri tellisime, proovisin esimese kuupäeva õhtul tellida ka, siis oli helikopter parasjagu korralises tehnilises hooldes ja teise hommikupoolikul Nad lendasid esialgu kaks reisi veel Ruhnu, sest seal on sama probleem ja pärast siis tegid Kihnu vahet Kihnu-Pärnu vahet neli reisi. Me räägime nüüd piirivalve lennusalga helikopterist. Jah, see on kahjuks nüüd meie selliste tööde jaoks natukene väike inimeste poolest pole nagu viga, et 11 inimest peale võtta, aga et see kaubaosa on neil väga mannetu, see 200 kilo on on veel väiksem, kui meie hõljuk või igapäevalennuk suudaksid teha. Kui inimesed sai läbi häda, siis pühadeks kihnu viidud, et siis nad täna ei saanud sealt ära. On jah, üks mingisugune arusaamatuse müra, mille üle väga lendaja firmavies väga vabandab, see on nendepoolne möödalaskmine ja nendepoolsed vabandused, ma ütlen ka rahvale praegu läbi telefoni raadio edasi. Rahu ütles, et nüüd on lennufirmal tööd palju. Me tahtsime ka eile helikopterit appi kutsuda, ka eile oli udu takistuseks helikopteri lennanud ka udus ja sellepärast on kuhjunud tänaseks väga palju tööd. Avici müügijuht Margus Saar ütles, et nendel oli pühapäevaõhtune info Kihnu lennuväljad, kus teatati, et lennuvälja kohal on järv. Et vesi aga ööga kaob, ei osatud ette näha. Muidugi oleks hommikul tulnud asja täpsustada. Firma lubas täna teha nii palju reise, et kõik reisijad ja kaup sihtkohta toimetatud saavad. Tartu Ülikooli raamatukogus avati renoveeritud teine korrus, edasiste tööde korraldamisel oodatakse aga abi riigilt ja Tartu linnalt. Pireteerin presilt kuulete lähemalt. Tartu Ülikooli raamatukogus avaneb külastajale nüüd teisel korrusel asunud kataloogi saali asemel avar ja valgusküllane lugemissaal teatmekirjandussaali asemel aga vana raamatut käsikirjade lugemissaal ning päris uue ruumi jaotusena endise koopiakeskuse ja lehelugemissaali asemele loodud grupitööruumid. Viimaseid on ülikooli raamatukogu direktori Martin Halliku sõnul kauaoodatud. Selliste ruumide järele on vajadus olnud juba juba ammu ja vaadates seda, kuidas neid on pärast nende valmimist kasutusele võetud, siis mulle tundub, et see meeldib lugejatele. Sel aastal on järgmise tööna kavas kogu raamatukogu renoveerimiseks vajaliku tehnilise projekti koostamine. Kõige teravama probleemina ootavad renoveerimise järge aga raamatukoguhoidlad, mis tuleb päästeameti tuleohutusnõuetega vastavusse viia juba 2012. aasta lõpuks. Hoidjad on olukorras, milles nad kindlasti olla ei tohiks, juba oma säilitustingimuste poolest vajavad hoidlad hädasti renoveerimist. Lisaks sellele selleks, et olla üks kaasaegne raamatukogu, oleks mõistlik kõige ülemine hoidla korrus lugejatele avada, nii et sellest moodustuks avakogu ja tudengid. Lugejad saaksid kõik ise valida endale neid raamatuid riiulilt, mida nad siis soovivad lugeda. Loodan, et nende lahendamisega minnaksegi edasi, nii et kui projekt on tehtud sel aastal, siis leitakse raha selleks, et realiseerida projekti vähemalt see osa, mis puudutab hoidlejaid ja ventilatsiooni. Nimetatud töödeks on halliku hinnangul vaja umbes sadat miljonit krooni see summa, mida raamatukogu ise leida ei suuda. Päästeamet kohustab oma ettekirjutusest Tartu Ülikooli raamatukogu fondihoidlates tuleohutust tagama 2012. aasta lõpuks. Vastasel juhul tuleks fond sulgeda, kuid raamatukogu ilma fondikasutusvõimalused ei saa halliku sõnul oma ülesandeid täita. Tartu Ülikooli kantsleri Andres Liineti sõnul pole päästeameti ettekirjutuste täitmine probleem ning see saab õigeks ajaks tehtud. Küll aga teeb talle muret hoone üldine seisukord. Selle parandamisel oodatakse, et õla paneksid alla näiteks ka riik ja Tartu linn. Hoopis keerulisem lugu on see, et see maja on 82.-st aastast alates korralikult reguleerimata ja täname, mida me teame seda, et, et ülikooli raamatukogu kasutajatest enam kui pooled ei ole seotud ühegi kõrgkooliga Tartu linnas, mis omakorda tähendab seda, et ülikool pakub avalikku teenust ja samal ajal tundub väga ülekohtune, kui me peaksime kogu investeeringu maksma ülikooli õppe- ja teadus selle arvelt, et me räägime ikkagi väga suurtest summadest, me räägime kogu raamatukogu on 27000 ruutmeetrit põrandapinda ja loomulikult väävlikasse konstandeerima, et, et hoone vajab remonti. Praeguses perspektiivis meil häid lahendusi pole. Piret Preis Tartu stuudio. Peaminister Andrus Ansip sõitis täna töövisiidile Albaaniasse, koos temaga on ka Eesti äridelegatsioon Raul Rikk osaühingust trast Corp. Ütles, et nende firmal on Albaaniaga kontakte olnud juba paar aastat, kuid just viimasel ajal on kontaktid tihenenud. Kuidas te neid võimalusi või perspektiive seal hindate? See valdkond, mis meid puudutab nagu e-riigi erinevad elektroonilised lahendused ja küberjulgeolek, siis selles valdkonnas on siin tegemist kindlasti palju. Kõik on meil arengujärgud rannas ja mõned lahendused on küll olemas, aga väga palju on veel teha. Nii et perspektiiv on minu meelest täitsa hea. Aga tingimused ja võimalused seal, kas mingeid probleeme kõnetamis võivad? Seda kindlasti, et üks asi on see, et see riik, mis on meie Eesti tugevus, on kindlasti väga keeruline, et seda seda ei ole lihtne müüa. Ja teine asi on see, et inimesed peavad selle valdkonna endale päris suurel määral selgesse varastada. Kuidas Albaania seadused on, kas seal nende põhjal võib ka mingeid probleeme? Seda ma ei usu, sellepärast et nii nagu Eesti näiteks vilja kaudu rakendamise puhul oli vajadus seadust muuta, siis kindlasti on seda ka siin teha, seadust täiendada. Ühesõnaga kõik valesti osa, nii et kui on vaja seda teha, siis nõustume sellega soovitusi anda, kuidas seda kõige mõistlikum. Olemas, et nende peaminister isenesest hooldab, sellist riigi ideed jääb hoonete siseturvalisuse valdkonna arendamist, nii et selles suhtes on meil valmidus täitsa olemas ja võib-olla mõne muu riigiga veel on meil olemas sellele agentuur, kes riiklike süsteemi arendamise sihttasemed ja nad on väga head pargis. No te ütlesite, et teil lepingut veel ei ole, aga millised need võimalikud mahud oleks, millele te loodate Albaanias? Seda on raske öelda, sõltub meid erinevatest elektroonilist stseenidest, et seal võib olla midagi annab teha ära paari miljoni euro ringis ja suuremas mahus teha ka sadades miljonites, nii et sõltub sellest, kuidas nad ise oma asja oma e-riigi arendamist panime, leidis konkreetselt seda teenust. Tänastest välisuudistest teeb kokkuvõtte Margitta otsmaa. Pakistani islamiäärmuslased üritasid Peshawaris rünnata USA konsulaat, tulevahetuses hukkus kuus inimest, nende seas kaks ründajat. Rünnak toimus mõni tund pärast seda, kui riigi loodeosas oli poliitilisel kogunemisel toimunud arvatavas enesetapurünnakus saanud surma vähemalt 40 ja vigastada üle 100 inimese. Kohalikele omanike teatel lähenesid ründajad konsulaadile kahe sõidukiga ning avasid kontrollpostile tule, millele järgnesid plahvatused. Vastutuse rünnaku eest võttis Pakistani Taliban, kelle sõnul on ameeriklased vaenlased ja kes lubas sarnaseid rünnakuid veel. USA Pakistani saatkonna hinnangul peegeldab selline rünnak väärmuslaste üha kasvavat meeleheidet. Venemaa võib müüa Venezuela-le viie miljardi dollariga väärtuses relvi. Nii teatas peaminister Vladimir Putin Lõuna-Ameerika visiidilt naastes. Putin kohtus Venezuela presidendi Hugo Chavez siga Caracases reedel ja siiralt räägiti koostööst naftakaitse- ja tuumaenergiatööstuses, kuid relvamüügileppeid ei allkirjastatud USA relvatehingud tauninud, kuna Venezuela on selles piirkonnas Ühendriikide kõige mõjukam vastane. Politsei sõnul on relvastuse suurendamine aga vastas USA sõjaväejõudude suurenemisele naaberriigis Kolumbias. Peaminister Vladimir Putini sõnul annab Moskva Venetsueela vale 2,2 miljardit dollarit laenu, mille president Chavez saab kätte septembrikuisel Moskva-visiidil, samuti T 72 tanke ja S3 100 raketitõrjesüsteemi. President Dmitri Medvedjev on öelnud, et Venemaa on valmis. Venezuela Me oleme müüma mistahes relvi, kui viimane vaid küsib. Majandusanalüütikud ennustavad lähinädalail valuuta tüli USA ja Hiina vahel. USA rahandusministeerium avaldab aprilli keskel poolaasta ülevaate USA ja teiste riikide valuutasuhetest ja on tõenäoline, et Hiinat nimetatakse seal valuutaga manipuleerijaks. USA ja mitmed teised riigid on juba pikka aega väitnud, et Hiina valuuta jüaan on alahinnatud, mis annab riigile ekspordi eeliseid. Hiina ajas finantskriisi ajal majanduspoliitikat, tänu millele majanduskasv jätkus. Kui kiirenes inflatsioon. Mõjuka ökonomistina, leiab vaata, et Hiina vastu tuleb rakendada kaubandussurvet. Valge Maja pressiesindaja teatel nõuab ka president Obama Hiina Joani turupõhist kurssi. Mongoolia pealinnas Ulaanbaatarist nõudsid tuhanded opositsiooni toetavad inimesed täna justiitsministri ja tervishoiuministri tagandamist ning parlamendi laialisaatmist. Opositsioon hoiatas veelgi aktiivsemate tegude eest, kui parlament 72 tunni jooksul laiali ei lähe. Opositsioon heidab parlamendile ja ministritele ette seda, et riik jättis täitmata lubaduse maksta igale Mongoolia kodanikule poolteist miljonit Tugrikut maagitööstuse tuludest. Opositsiooni väljaastumisega seoses on armee ja politsei viidud üle tugevdatud teenistusrežiimile. Ka läänerannikul USA piiri lähistel toimus 7,2 magnituudi se võimsusega maavärin, mille tõukeid tundis ligi 20 miljonit inimest. Sel korral oli tegemist aga suhteliselt õnnelikult lõppenud looduskatastroofiga. Neeme Raualt. Lähemalt. See on tõesti nii Mehhiko kui ka USA võimude sõnul ime, et senistel andmetel hukkus maavärina tagajärjel vaid kaks inimest ja ka väga ulatuslikke purustusi ei tekkinud, ehkki nii tugevat maavärisemist ei ole selles piirkonnas toimunud alates 1892.-st aastast ning Lõuna-Californias oli see viimase 20 aasta tugevaim maavärin. Siinsed uudistekanalid märgivad, et esimene mõte, mis paljudel California lastel peast läbi käis, oli see, et maapõu on nüüd siis tõesti muutunud seismiliselt nii aktiivseks, et see paljuräägitud suur pauk, mis teadlaste sõnul suure tõenäosusega USA läänerannikut kunagi tulevikus ja mitte ehk isegi väga kauges tulevikus tabab, on nüüd siis käes või lähenemas. Telekanalid on näidanud, kuidas paljude California eramute basseinides korraga vesi lainetama hakkas, nagu meres. Õnneks tõuked lakkasid üsna pea. Väiksemaid järeltõukeid on tunda seni tugevamalt, küll Mehhikos. Eksperdid hoiatavad samas piirkonna elanikke, et eilsele võib järgneda uus tugev maavärin. Maapõu on käesoleva aasta esimestel kuudel siin lääne poolkeral olnud tõepoolest aktiivne. 12. jaanuaril tappis seitsme magnituudiga maavärin seega pisut nõrgem päringu ja eile Mehhikos toimunu Haitil umbes 230000 inimest. Tšiilit tabas veebruari lõpus väga tugev 8,8 magnituudi line maavärin milles hukkus 452 inimest. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, New York. Kunstiakadeemia tudengite eestvõttel jagati täna pärastlõunal Tallinna kunstihoones raha. Indrek Kiisler käis vaatamas Veidi enne kella kahte lookles kunstihoone ukse taga järjekord, milles oli kindlasti üle 100 inimese. Nad osalesid kunstiprojektis, mille raames anti esimesele 100-le järjekorras seisjale 100 krooni. Raha tuli selle jaoks sihtasutuselt Tallinn 2011. Uurisin projekti kohta lähemalt ürituse ühelt korraldajalt Flo kasesalut. Me teeme sellist asja selle 52 üllatust ja ideed projektirahasid, mees, kus jagatakse kõikidel projektidel kümmendatud krooni ja siis meie projekt on see ütleme sama mudeli üle, meie jagame oma raha 100 korda 100 krooni edasi. Tekitades siis inimskulptuurikunstigalerii ukse taha, mida ei teki väga tihtipeale võib-olla kunstiinimesed seisavad nii-öelda kunstiprojekti mõttes siin neil see raha nagunii väga ei huvita, kuigi püstikel ei ole väga raha. Aga osad on kindlasti, kes siin sotsiaalse võib olla segadust seal raha pärast, kellega ma suhtlesin ka, et noh, millal juba saab kell üheksa olevat olnud keegi küsinud juba, et siin saab kusagil 100 krooni vist, et noh, et osad tuleb kindlasti raha pärast, aga võib-olla, kui nad saaksid raha kätte, lähevad ära, et noh, nad on ikkagi nüüd teadlikud sellest kunsti, vabandust, et võib-olla teinekord tuleb, mööduvad siin lähevad sisse, et siis, aga noh, natuke kindad liigub, hakkab liikuma, võib-olla. Noh et noh, meie saame kunstiteose, 100 inimest saavad õnnelikumaks ja päike paistab ja minust on väga tore. 100 krooni, kas on nende inimeste jaoks on segakunst? Seda peab küsima nendelt, sest siin on kindlasti on võib-olla kunstiinimesi, et kus nad on tegelikult erinevalt kokku tunud, meie panime 100 plakatit üle linna juste tahes kutsudes kokku võib-olla neid inimesi, kellel ei ole tööd ja kellel on vaja väga 100 krooni need aitaksid siis nii-öelda meil moodustada see kunstiteos. Meie oleme väga õnnelikud selle üle, võib-olla nad ei teagi, et see on kunst. Ning kell kaks avatigi kunstihoone uksed järjekorras seisjad võisid vaadata vaid tühjade seintega galeriisid kuid kõige suuremas saalis istusid kolm neiut, kes jagasid raha. Palju õnne. Teie selle raha neile. Ma arvan, et ma hakkan korjama ja peale õnne minna raadiumi, uue koti välke, palju õnne. Kraaleb enne ära söön ära väga hea mõte. Palju õnne. Kinno. Meeleolu Tallinna kunstihoones oli rõõmus ja rahulik. Täna kella neljast alates on politsei Harju maakonnas Tallinna-Haapsalu maanteel tavapärasest enamate jõududega liiklust jälginud ning Lääne-Harju politseijaoskonna vanemkonstaabel Timo Suzlov ütles, et tegemist on ohtliku maanteelõiguga. Kahjuks on just sellel teelõigul, vaatamata tavapärasele liiklusjärelevalvele hukkunute veidi enam kui aastaga seitse inimest ning viga on saanud 14, ütles Suzlov. Enamik. Enamikel juhtudel on tegemist mõtlematu möödasõiduolukorra tekitamisega, märkis ta samuti. Ja millised on tänase reidi tulemused sellest, siis räägime teile juba järgmises pikemas uudistesaates kella kaheksa ajal, nüüd aga ilmast. Öösel on Eestis pilves selgimistega ilm, vihma sajab peamiselt Lääne-Eestis, mõnel pool võib tulla lörtsi, paiguti on udu. Puhub ida- ja kagutuul, saartel ja loodetuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss neli kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm, vihmasadu levib ida poole, kuid lääne poolt alates sadu järk-järgult lakkab. Tuul pöördub kõikjal läänekaarde, tuule kiirus on neli kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on homme päeval kolm kuni üheksa kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 17872 kuulmiseni.