Algamas on 15-st saade sarjast teatri sajand, mis täna on pühendatud näitlejanna Liis Lindaule. Stuudios on nagu ikka teatriloolane Lea Tormis, niisiis teatrisajand. Noh, niiviisi tuled ja kõik nagu valmis ja siis tuled koju, noh kas pesed pesu või ükskõik mida asunud oma mõtetega, teatritöö on ju nii, et ükskõik, müüsid või ükskõik, mida me kiidad, süüa või ükskõik, ikka mõtlik nuuskas, rumal oled kõrgis? Seisata noorus on ju tänapäeval, nad on iseseisvad ja nii palju targemad, kui mida ta läheb. Aga sina kukutada läbi ja Vadim. Ei usu sümboliks võib-olla miski, kes mind ei usu, ma isegi ei usu ennem. Seal usk oli üks narr, uskuge see, te ju ise kõik tunnete süngena relva. Ja mis amet see siis ometi on ja ometi püsis Liisu lindau, ta ei lubanud hüüda ennast Liisliks ja kõigelga, noorematel käskis ta Liisu. Nii et see ei ole minu Familiasus. Niimoodi me suhtlesime äkki. Kuigi ametlikult on tal üks niisugune ka moodustatud nimi lisel Lindav. Ja ta küsis teatrilaval ja püsis selles imelikus ametis üle 60 aasta. Üks eestid Te kindlasti naiselikumaid naisi, nii arvasid just põhiliselt mehedjaga noored mehed. Ja siin lõigukeses. Me kuulsime teda lõbusam. Jaa, aasi vana kolleegide ringis Aarne Üksküla küsimusele vastamas. Eks seda niisugust šampanja, säravat ja pidulikku ja õhe vilja elevil Heatult noort Liisut seda seltskonna hinge, seda mäletavad vähemalt teatriringkondades kindlasti paljud. Seda ja otsekohest targa päevaütlemisega, aga ka lõpmatult südamlikku inimest. Ma ei tea, palju mäletatakse laiemas publikus nüüd seda tõsist tööinimest, näitleja Linda uudia, tema rolle. Nüüd, kus Liis Lindaud juba üle tosina aasta meie hulgas ei ole. Möödunud aastal oleks ta võinud saada üheksakümneaastaseks. Ja õige ta ju on siis Liisu lindau ei tahtnudki õieti näitlejaks saada, tema tahtis tantsijaks saada ja ta käis oma kodulinnast Pärnust Tallinnasse Gerd nägo stuudiosse. Et 1996 ja 27 tantsu õppimas. Hiljem on ta ise sellest tolleaegse teatri suuremast nõudlikkusest ja üldse oma tee algusest niimoodi rääkinud. Neid oli vähe, üks asi ja me pidime nagu rohkem enda eest seisma, sellepärast sel ajal oli niisugune üle teatrit, oli kevadel öeldi aasta lepingud oli ja kevadel öeldi kõik üles ka Erna Vill, meri, tulles loomulikult järgmiseks aastaks selle leping. Aga noh, see teadmine, et kas sind vajadeks ja selle tõttu meie noored, me pidime see aasta hästi mängima, et meile uuesti pakutakse leping või näiteks, et kui sa olid hästi mänginud ja hästi oma töö teinud, siis sa läksid lihtsalt direktori juurde, ütles, et ma selle lepinguga enam alla ei kirjuta. Palun paremat lepingu, noh, see oli kõige tähtsam, selles on ehk siiski usk endasse peab uskuma. Ma arvan. Nii nagu Tammsaaregi ütleb, koosluzzyson. Et Pärnus tekki Liisu Lindau juba 1923 esimest korda kaasa suvekursustel mängis mingit väikest rolli. Ja varsti selle tantsu ja opereti kõrval hakkas ta Endlas mängima ka sõnalavastuses. Me ei tea muidugi, mis tasemel nad olid, ei ole jäänud kriitikat sellest ajast eriti järele. Ka seal on ritta kaval liini. Sheldoni romaanis oli aastaid varem Erna Vilmeri kunagine hiilgeosa ja üks väga populaarne niisugune roll, mida ta on seal mänginud, muide Linda pida Silmedit üheks Eesti kõige paremaks näitlejannaks. Öeldes, et jah, et võiks ju eeskujuks olla, aga noh, et mina ei saa ju niimoodi mängida nagu helistades ennast filmerist. 1951 tüli Liisu lendav Tallinna sattus korraks Estoniasse. Ja seal pakuti talle Roosi rolli, Hugo Raudsepa põrunud aru õnnistus s aga siis selgus paralleelselt, et seda rollimängijat on vajakadraama stuudiosse, kus oli vist Els Vaarman parajasti haigeks jäänud jää. Niisiis Roosi saabki talle niisuguseks avalöögiks. Tallinnas ta meeldib, väga hakkajad teenijatüdruk sel parodeeritud riigimeeste vahel. Tükk on tuttav, seda näki hiljuti veel näiteks teatrumis mängitud. Keegi on näinud. Ja nišis. Ta jääb korraks draamastuudio teatrisse. Ta ütles, et selle rosina ta vist, ega ta midagi mängida ei osanud, et ju ta mängis iseennast, niisugune tollane iseseisev noore tüdruku tüüp, kes on küll häbematu kui on vaja enda eest seista. Sest aeg raske, aga mitte häbitu, et kelmima küll ei mänginud, aga miks ei võinud oma võlusid mängu panna, inimene võitleb, kuidas oskab rääkida siis sellest roosist keda ta mängis draamastuudio teatris, Lindauesialgu mängibki, enamasti mitmeid tänapäeva noori naisi, tõsisematest trollidest ka Vargamäe liisid kuni 1933 34 hooajal. Kaarli riskib ja Panetta mängima Särevi dramatiseeritud Tammsaare tõe ja õiguse neljanda osa järgi abielu ja armastuse kaarinit. See oli väga suur üllatus näitlejanna endale, sest kuulda oli, et sedapidi kutsutama külalisena Vilmer mängima või siis Els Vaarman pidi seda mängima. Nemad kumbki vist tervise pärast ei saanud, nähes sai õige nooruke Lindav sellele rolli. Muidugi, see oli esialgne eskiis, võib-olla sellest rollist ise ta arvas, et see võis küll väga abitu ja hädine olla. Nii tagantjärele mõeldes aga ilmselt ta midagi olulist juba tabas. Saal ja ütles ise, et elusmeestele Kaarin tavaliselt ei meeldi. See on üks kummaline küsimus, millest võiks pikalt rääkida, et see väga naiselik ja kaunis kaarinda mehi nagu on hirmutanud. Mäletan, ma küsisin omaenda isalt, kes nägi just seda noort sõjaeelsed klindougaarinid. Et noh, kuidas ta oli ja kuidas ta siis mängis ja ja isa ütles kuidagi väga spontaanselt, et kangesti meeldis, aga tegi tulist viha ja Juusel milleski sellises probleem. On Linda lähtus nagu sellest ausest kogu kaarini käitumise vastu oksuslikkuse mures, et ma armastan oma meest ja mul on temaga lapsed. Ja kui hoopis hiljem juba küpselt lindault küsiti, et mis on see kaarini saladus, mis annab talle erilise veetluse siis ta ütles, et mingit saladust ei ole minu meelest küll, miks seda arvatakse? See on tal see kohutav armastus Indreku vastu, see on see peaasi. Aga, ja seda need mehed, kes Karenit maha teevad, need praegused kriitikud, seda nad ei märkagi. Ja võib-olla neist Kriitikutest kõige täpsemalt ütleski asja tookord noor Mihkel Mutt, kes ütles, et tema ohtlikkus elus on nii suur, et segab meestel teda kunstiliselt vastu võtta. Aga Karlini loll jah, oli seal muidugi etteheiteid mõningaid ka väljaspool seda, Karlini karakter tundus eluliselt ohtlik. Oli ka näitlemises etteheited ja ka üldiselt võeti juba see esimene Kaarin väga hästi vastu ja selle tunnistas omaks ka Tammsaare selle imepärase loogika, siiruse ja süüdimatuse, mis, mis kaarinilt on. Linda ise on meenutanud ühte niisugust ilusat hetke, et kui nad olid siis Tallinnas mõnda aega saanud mängida. Neil ei olnud raha, Jüri maksta ainult mängisid võimalikult palju ringreisil. Ja siis, kui nad hakkasid selle abielu ja armastusega ringreisile minema Tallinn-Väikse jaamast siis enne väljasõitu tuli üks meesterahvas, küsis preili lindaud, no mina läksin tema juurde, tantsin muidugi Tammsaare ära. Olin väga üllatunud, meelitatud ja liigutatud. Ta tõi mulle siis šokolaadikarbi ja oma abikaasalt väga meeldiva kirja. Nii et Tammsaare nagu võttis omaks selle kaarini ise ma olen näinud seda Lyndougaarinit juba pärast sõda ja sest tal vedas, sai seda mängida üldse kolm või õigemini isegi sai mängida neljal korral kolm esimest muidugi olid põhiliselt kõik Särevi dramatiseeringus järgi ainult erinevate pealkirjade all kas siis sotsiologiseeriv pankrot või, või lihtsalt neutraalsem, Karin ja Indrek, kui abielu ja armastus, nagu ta alguses oli see sõja Järgne, see oli see pankrot. Seal. Ma olin juba muidugi küpsema ja ta oli väga võluv. Ja mis olid tore, oli see, et siis ju esitati igasuguseid sotsiologiseerivaid nõudmisi. Aruteludel nõuti, et ta peab kaarinit nagu paljastama niisuguse tühise ja ja väikekodanliku rikutud naisena. Kõike seda võib kari niisu ka olla, aga Lendav intuitsioon oli niivõrd tugev, et kui ta püüdis alguses midagi teha, siis läks ta varsti ikka sinna Tammsaare juurde jälle tagasi ja ja mängis nii, nagu tema õigeks pidas. Kuulame ühte lõigukese, see on nüüd küll juba meenutus sellest sõjajärgsest Lindow kaarinist, mis on tehtud mingi kontsertesitluse tarvis. Mis sest, et seal need suurte tegema sind ikkagi ei armasta. Ja usu Indrek, seda ma mõtlesin tõepoolest, ja kui ma seda ning kaljukindlalt uskusid, siis ma ei teinudki skandaal ja ka ikka harjunud siis mis mõte oleks kisa teha, kui niikuinii ei pidanud midagi enam tulemaiga olema? Mina ei oleks pidanud üldse köögist, olite pidule minema, siis ei oleks midagi juhtunud. Ja tead, Hendrik, siis ei oleks tohtinud mulle ka oma raha anda, sest kui mulle mitte midagi ei oleks olnud, siis ei oleks saanud mul ju tahtmist tõusta omal käel äris õnne katsuda ja siis võib-olla oleks ka kõik tulemata jäänud. Peaasi on ikkagi see sinu rahasumma, see oli see kurja juur, millest võrsus kõik. Aga võib-olla seegi ei olnud, peaasi, kui asja peale õieti vaadata. Sest mõtle ometi, Indrek, mis pärast selgus saab hoid enda ette kujutada, paraneb? Kui võimalik, ütleb Indreku vahele. Hea küll, ma ütlen siis lihtsalt tema. Nii et kui ma ütlen teema. Teemal ei olnudki mingi tärn. Ta pistis mu raha oma taskusse ja maksis mulle sellest samast rahast teatud summa, mis pidi olema protsendid, võib puhast kasu mingisuguselt ärioperatsioonilt mustal börsil või jumala jätkus. Tema ütles, et rohkem ei võida mulle öelda, sest igal äril on omad saladused. Nii et sellega siis kõik lõppeski, küsis Indrek nagu hinge tagasi. Oh jumal, kui rumal saab. Muidugi sellega lõppes, aga varem oli kõikul. Paar hooaega vahepeal on siis lindau ära Tallinnast etan Tartus Vanemuises ja ta jõuab lühikese ajaga mängida kümmekond päris suurt rolli, sealhulgas vilte mäeküla piimamehe mari ja soola Terezrace jään. Jõuab mängida Miku Märdis ja tagahoovis kuni siis ta koos oma tollase abikaasa ooperilavastaja Eino uuliga tuleb Tallinna tagasi tuleb Estoniasse. See on siis hooaeg 36 37. Liisule annab see võimaluse mängida koos Liina Reimani vana perenaisega vooli parajasti tohutult populaarses niiskame naistest mängib siis niiskame Maltat. Ja sealt algab ka tema kestvam sõprus meie suur näitlejanna Liina Reimanni ka. Aga kummalisel kombel ta ei jää pidamasina Estoniasse ja kuidagi täiesti endastmõistetavalt osutub, et ta juba 1937 on hoopis töölisteatris töölisteatri näitlejanna, kus ta püsib 1941. aastani, kui 60.-te seitsmekümnendatel vastatel liikusid koos veel Lindau ja siis Helmi Tohvelmani ja Katia Välbe. Siis oli nagu elav Tallinna töölisteatrilegend öeldigi, et Linda või salli vanu inimesi peale nende endistest helistajate omadest, muidu ta tahab ikka noorte hulgas olla. Ja meiegi siis mõlemad saime osa sellest mis tema jaoks tähendas see töölisteatri taim, niisugust intriigi, vaba kuigi võimalustelt vaese ja selle eest tahtmiselt ja töö rõõmult, trikka, niisuguse noore algatuse vaimsust ja võib-olla et ta midagi sellist tundis ka noorsooteatris sõdajate algpäevadel. Ja muidugi tähendas see tema jaoks siis Priit Põldre asi avarat paradoksliku vaimsust, sest põldroos oli Linda jaoks ikkagi vist Eesti parim lavastaja. Ja sellel lühikesel töölistajate ajal on Linda juba küllaltki väljakujunenud näitlejanna. Tema temperament ja tema intuitsioon ja ande tarkus. Ja kõik see, mille kohta ta ise hiljem on öelnud, et noh, mis see professionaalsus siis muudan, kui täpsus tähendab oskus valida täpseid vahendeid. Ta mängib seal mitmesuguseid rolle küll kergemaid, küll isegi mõnikord klassikas. Ja eriti sai ta kiita proua piidžumi rolli eest kolmekrossiooperis mis olevat olnud ka väga värvikas ja, ja mahlakas. Aga niisugust tõsisemat suuremat tähelepanu õieti tagantjärele vaates peaks äratama. Koos Põldroosi Solnessiga mängitud Hilde põld Rosiipzenile vastuses ehitaja Solnes sest see oli niisugune julgelt kaasajastatud sporditüdruk, üldsegi mitte selline kummaline ja ebamaine, nagu kujutati tol ajal seda Ibseni rolli ette. Ja ilmselt see meeldis nii põldroosile, kes üldse kaasajastas koos kunstnikuga kogu seda lavastuse välist olemist ja sobiska linud laule. Aga selleaegses klassikakäsitluses oli see üsna harjumatu. Aga juba ongi kätte jõudnud loomeloos sõja ja okupatsioonide aeg kus Linda sattub uuesti draamateatrisse. Nii nagu siis püüti mängida vastukaaluks kergele repertuaarile võimalikult palju klassikat saaplinud Auki mängida Hoffmanni ja mul jääri näidendites seal saksa-aegses draamateatris ja kordab jälle hooajal 41 42 oma. Ma arvan, et seekord pealkirja all siis Karin ja Indrek läheb seda mõtiseering. Draamateatrisse jääbki Lindau püsima ligi veerand sajandiks ja selle pika aja jooksul tuleb tal mitmesuguseid osi mängida, nagu näitleja ikka, saab ju harva valida. Ja kuna sõja järgne aeg on ju omamoodi küllalt ohtlik, siis seal mõnedes protokollides või meenutustest tuleb välja, et Linda on üsna ohtlikult otsekohese ütlemisega mitte niimoodi otseselt vastaline, eks tal oli omaettevaatuska, aga kunagi hiljem ta on isegi on öelnud, see ei olnud küll Stalini ajal, aga hiljem, et ega ta ei salga, temale meeldiks elada väiksemas riigis, et talle ei meeldi, et teatrite koosseisud nii suurejoonelised suureks aetakse. Näitlejatele tööd ei jätku ja ja selliseid asju aeg-ajalt ütleb isegi avalikkuses. Aga tema olekus siiski ei ole midagi niisugust endise nostalgiat ega nii pateetiliselt tragikoomilist. No võib-olla kusagil hingepõhjas oligi, seda me ei tea. Oli ühes tema hilisemas rollis juba noorsooteatri ajal, kus ta Silvia Laidlaga koos mängis ühte Poola autori tragi groteski, see oli 1979 pealkirjaga nonstop, kus nad kaks vanadaami, kes keelduvad seda uut riigikorda vastu võtmast, lukustavad ennast aastateks oma korterisse, on sealpool näljas lihtsalt protesti märgiks kõigi selle uue vastu. Kosta, jah, kordan, tõotan sulle Isamaa kordaga neilt, ootame sulle aeg minule, ainukesele, kes seal vist orjusse ühest orjusest, kes kellega kedese neid osta ja ka üle selle maja läve. Aga ei, praegu me oleme ju alles sõjajärgse draamateatri juures õnneks kõigist neist keerulistest aegadest hoolimata Linda Saul oli tööd, kuigi need olid just need ajad, kus draamateatriga ühendati kõikvõimalikud muud trupid ja kõik Eesti parimad näitlejad koondusid sinna. Kokkuse jäi monopoliks see ainukeseks eestikeelseks sõnalavastus trupiks. Aga Linda volinik, kuivõrd omapärane, et temal ikka jätkus rolle kummalisel kombel kuidagi nägu respekteeriti seda tema isepära ja nagu Lilian Velle rand on kenasti kirjutanud oma Lindauraamatus. Et moodsad skeem, karakterid lähevad Lindavust enamasti mööda. Talle usaldatakse vähe positiivseid idee kangelasi, sest kui seda juhtub, ei ole kriitika rahul. Talle sobib enam ehtne ja lihtne või kärts lopsakas naine rahva hulgast. Või siis juba nii keeruline karakter kui Tammsaare, Kaarin või pophiero vaja Panova. Seda Panoovad, et ta on hästi, see oli siis niisugune omamoodi madu, valge kartlik madu, kes on siis jäänud sinna nagu näiliselt punaste teenistusse, aga tegelikult Sappoteerib. Temas oli niisugust õelused taga erilist võlu ja mingit üksindust ja mingit kainet aru saama. Et see eelnev aegse tsaariaeg, siis maailm on nüüd lõplikult lõppenud sarkastilisus ja pisut ehtsat traagikat seal rolli põhjas üldse Lindavuseli mingit sisemist suveräänsust nii inimese kui näitlejana ja nähtavasti see paniga kõige hullematel aegadel. Teisi ümberringi sellega arvestama. Pikal draamateatriperioodil siin Veller Anton, ütlenud mõningaid tähtsamaid asju, et Tammsaarest mängita Põrgupõhja Juula kaks korda ja kaarinit kokku kolm korda, sel ajal. Pearu naisTiidad kaks korda, vot nii sageli uuendati neid Tammsaare lavastusi, sest need tõid publiku saali. Ja Vargamäe Maretit mängib ta kuningal on külmas, mängib ema ja juuditis lapsega naist. Lutsu taga hoovis mängib Linda Ufanjat ja hiljem Paulatnud küll see oli üks värvikas komplekt seal tagahoovi, see lindau sobis sinnaga vägada täpselt ja hästi. Ja ütleb Ellerand, isegi August Jakobsoni näidenditest leitakse Liis Lindlaule alati mõni usutav ja inimlik või vähemalt mänguvõimalustega roll. Aga Eesti ja Nõukogude muust uuemast dramaturgiat mängib Linda äripoksija saiana issi näiteks top kamanda Valdo Pant. Avariist on eesti algupärase teadeegoloriidsemaid episoode. Siis mängib ta veel professorite, ministrite ja komandantide naisi mängimata. Kahjuks jäi polkovniku lesk, mis nagu oli ka päevakorras masinakirjutajaid, siga, talitajad libusid. Üks sellistest oli Priit Põldroosi lavastatud Pakoodini kremlile kellade meeldejäävamaid kujusid, ütleb Vello Rand ja mina lisaksin, et Kihnu jännis oli üks selline peaaegu tekstita libu, kes väga hästi meelde jäi. Ja kõige arvukamalt esindatud ampluaa nendel aastatel on võib-olla igasugused erinevad emad. Ja Linda ise on öelnud, et ta on ainult ühe ema rolli nagu ära öelnud, see oli Aino Kalda Mare ja ta poeg Mare rolli. Sest ta ütles, et ta ei saanud suur ja vägev roll küll ja hästi kirjutatud, aga temale hakkab vastu emades oma poega päästes saadab teised. Aga õnneks saab Lindau ikka veel mängida. Ka sellel hilisemal ajal Tammsaare kaalinit. Aga juba hakkavad tulema ka vanemate naiste karakterrollid. Tegelikult lindau ei olnud kunagi tavapäraselt vana, võiks pigem kasutada sõna Heatu näiteks väga huvitavalt tekkida ja üsna varsti pärast sõda põrgupõhja Juulat selles Põldroosi ja Panso koostöös tehtud lavastuses, kus siis Jürkat mängis. Arno Suurorg. Mõtle, mis sul lasime kaksikutega. Neile kasvavad saarlita. Lotro tõsijutt, väiksed numbrikud on juba olemas. Peaksidki vist nende käest küsima, et mis viga või või siis kohe viga, kui, kui inimlapsel sarved peas. Aga kui pole võib-olla lapsed, kummal siis mõni sarviline hoole. Aga kui ma ole, on sul siis sarved peas? Üksu otsi juustu sees? Taevas halasta sõnul tõepoolest kirikult tehast. Suurimat, kui posti juskui pärissarved. Aga siis olid juba ilusti suurest soost õelsast ütleb Ants suurestia õilsest. Ja mina olen nüüd ka suurest ja õilsa soos ning meie lapsed, ka lapsed, ka Antsu sugu pole mees kõrval, siis keeda, tulid juba, mis ta siis keel kiibebraali? Ja üks ehtsamaid selliseid karakterrolle Oliver Panso diplomilavastuses, Tammsaare kuningal on külm, kus Linda mängis Angela ema, Angela mäng, selle liigerg, rott Ilmar Tammur ja Angela isa Ruut Tarmo. Ja õieti, siit tekibki tal võib-olla see huvitav koostöö Pansoga, kellega ju varemgi oli Draamateatris koos oldud ja mängitud ja ja kes vastusiassisteerinud, aga nüüd avastata Panso lavastajana avastab tema usalduse Tammsaare sõna vastu ta huvitava lavalise fantaasia ja paistab nii, et Põldroosi kõrvale, kes juba teatrist eemal tekib vast ehk teine oma lavastaja. Siistja Vii täna õhtul pead sa Carluga Aciety unda. Mõistad, ja kuigi tuleks laps, las tulla küll. Preester lööb pärast sõnad peale. Kui mehed tagasi tulevad, peame õhtuse korra kohe ära, siis minagi niisa, kähku onni magama, sinna jääksid Carluga kaitse kuuvalgele. Mõistad. Mõistan asju old ajama. Tõotad sa seda mulle? Tõotan, tulgu või laps, ütles juba kord juba mineval aastal, jutustes, mineval aastal. Lase mind rääkida, siis räägi ometi uski enam. Ma jutustasin sulle mineval aastal meie kuningast vaesusest, kes sest tema hull, nii vana etid ja naisest enam õhkagi. Tänaga räägiti all kuningale otsitakse uut naist. Vana või noorte humal, lovskis kuningale, vana kuningale kõla a- või nii, kuningale kõlbab ainult noor. Ja sina võtad minult püha tõotus, et mina jääksin tassikese Carloga asjad joonde. Ema, sa oled petis, kelm, sulid, kaabakas, röövel, mõrtsukas. Sa oled ka teed, mina võin kuninga naiseks saada, tead, tüdruk, kui sa ei õpi oma suud talitsema, siis lööb mees varem või hiljem maha, kui ajan Tarloga asjad joonde, pole seda karta. Ära ole selles nii kindel. Mehest ei tea enne midagi, kui maga temaga mõni aeg ühe teki all, ei tahagi magati, ei magagi. Aga kui tuleb, vaat see on kuningas, mis. Kas kuningaga lähed teki alla, kui ema, ema kuid tõesti sünniks nisuke ime siis sinu hull tütar läks ogaraks süda muidugi, tüdrukud lähevad ikka totraks, kui nad seda saavad, mis tahab, aga näe, jälle ei lähe totraks, kui saan kuninga naiseks, sa ei teagi veel, missugust naist kuninga lootsid, ütlesid, et noort noort ja niisugust, kes meest ei tea. Ema olen mina, tantsitakse, naine peab niisuguseks jääma, kikkis mees, tegija, mõistad, kallis laps, kuninga naine peab minema nagu klus teadomeetit juba lapsest saadik unistama kloostrist, mis kõrgel mägedel. Mu süda, laps, sina ja kloostrisse sinu hele palasus, mitte tohtida teada, mis on mees. Misuke, rõõm ja õnn. Üldiselt Linda ei sallinud väikesi rolle, noh, kes neid salliks, aga tema on seda mitu korda rõhutanud. Ega päriselt neist ju hoiduda ei saanud. Muide Linute väikesi preemiaid sel ajal hakati teate ühingus kangesti andma igasuguseid teatripreemiaid ja ja neid anti võimalikult paljudele, ajad olid väikesed ja Linda mitu korda niimoodi protesteeris, et kui te juba näete, siis andke vähe, andke üks või kaks, aga et oleks siis ka tõesti preemia. Aga ometi näiteks ta võtab vastu jää. Meelsasti teeb peaaegu tekstita niisuguse koloriitse pisiosa Panso lavastatud preestrihärra puntilas. Tema ja Ants Jõgi ja veel mõned vanakooli tipud tulevad seal lihtsalt niimoodi käivad üle lava ja eesriide ees, ütlevad mõne lause ja annavad niisuguse atmosfääri sellele tükile. Aga samal hoo, seal on Linda hulga 50. juubel ja ta saab võimaluse valida näidendit. Äsja oli raadios tehtud kuuldemäng itaalia neorealisti Eduardo de Filippo näidendist silumeenamaturanud. Nojaa, Linda Vistaks roll meeldima, teisele teatrisse kaasa. Ja Panso lavastas selle teatris uuesti. Erakordne teineteist nakatav partnerlus Ants Eskolaga domeeniku sariaano rollis. Seal oli kõike, seal oli omamoodi melodraamat ja oli tõelist inimlikku sisukust ja kindlameelsust. Naiselikku tarkust selles rollis. Meil teda ei tehtud niisuguse elu sarnase realismine, nagu me hiljem nägime, Filippo enda lavastust, seda käidi Moskvas mängimas. See oli väga reaalne, niisugune särav, rõõmus, naljakas lugu ja erandteatri ajaloos. Ta sai varem valmis, kui oli prooviaega antud, sest lihtsalt niisuguse lustiga tegid. Peategelased tegi Jüri Järvet ja ka noored, kes seal kaasa mängisid ja tõsist Al hobustega lugu siiski, sest need seostasid just Lyndoufilomeena võitlusega laste eluõiguse eest. Ja tegelikult see naise ema võitlus oma laste ja oma armastuse ja oma õiguse eest inimlikult elada. Olgu kui vastu oksuslikus või dramaatilisemas või koomilisemas aspektis. Küllap see oligi vist Lindav teema, võis olla daam, aga ega ta niisugune päris salongi daam küll ei olnud, ta oli rohkem ikka lihast ja verest naine, olgu siis noor või eakas ikka värvikalt, eluline, hetkeks väga poeetiline ja siis äkki midagi väga teravat ja täpselt ütlev. Kahjuks sellest filomeena lavastusest ei ole, katkendit, on vaid kuuldemängust, aga mingit aimu see ehk siiski annab. Kõige ilusama, mis on seotud lastega, olime juba kaotanud. Lapsed. See tähendab, et kannad neid kätel, kui nüüd on vil tillukesed. Et väärisid nende kohalt, kui neil on midagi viga ja nad ei oska seletada, kus ja mis neil valutab. Nad jooksevad sulle vastu, sirutuvad väljuma, käekesite hüüavad. Isa. Lapsed on nad ka siis, kui tulevad koolist, käed külmunud, nina punane ja paluvad sult midagi maitsvalt. Aga kui nad sirguvad ja saavad täiskasvanuks siis on nad kas kõik võrdsed või kõik vaenlased. Sul on küll aeg maisu halda. Las jääb kõik vana viis. See igaüks läheb oma teed. See murelike emade teema, see vast on veel kahes niisuguses olulises suures rollis, mida ta küll dubleeriks teise näitlejannaga Berg Undi lavastuses ta dubleerib Salme Reeki ema kuuse osas ja tegelikult temale väga hästi sobiv roll, kus ta dubleerib. Aino Talvi on ema kuraas, siis selles Brehti lavastuses ei õnnestunud tal päris lõpuni. Aga ometi see oli nagu tema roll, see oli nagu ehtne tema roll kõigis selles elulisuses ja selles aru saanud raamises, et ta peab oma lapsed välja vedama ja sellest mitte arusaamises, et tegelikult kõik, mis ta selleks teeb mängib enda vastu, ei mängita laste vastu, et lihtne. Ema, see murelik ema, ta ei taipa kõiki neid suuri ajastu mängu, hoovuseid, neid sõjamängu, hoovuseid, millesse ta on sattunud ja tal läheb halvasti selles mängus 60.-te keskel, kui luuakse noorsooteater siis teeb Lis Linda juba tunnustatud tiitlitega daam äkilise elu pöörde ja ta on esimene, kes kirjutab avalduse draamateatrist noorsooteatrisse üleminekuks koos teiste juhtivate Panso näitlejatega, sest just see koostöö Panso põletavuste oli teda veennud ja küllap meelitas Liisut ka võimalus koos noortega veel kord otsast alustada. Mängib vene tükkis, otsustage meie üle, inimesed selles avaetenduses mingisugust tädi Tassataga, õnnelik sellepärast, et teater on noor ja publik võtab hästi vastu kõigi oma maja ei ole ja tuleb ringi sõita seal hirmsas Salme tänava külmas majas mängida. Ka halvem on see, tead, hakkab selguma, et ei jätku talle õigeid rollile selles teatris. Jah, Panso teeb esialgu aga Gorki ema ja see on tõesti niisugune võimas, huvitav, arenev ja muutuv roll. Ja mängib ta mitmeid vanaemasid, mängib tammesid, tolleaegne kuulus antiigone lavastus Iivi Lepikuga peaosas, seal mängib ta antiikne amme Mikiveri lavastuses. Ja siis mängib ta roomias ja Juulia Juulia amme. Mikiveri tolleaegses esimeses libahundilavastuses mängib ta väga niisuguses omapärases tõlgenduses. Tammaru maa ja noh, tuleb veel huvitavaid bakter rolle, mõningaid, aga üldiselt siiski vähe. See tööpuudus on ju näitlejale eriti alati kõige valusam küsimus, teatri poolt ei olnud paha tahtlikuid. Pansort nõuti tagasi draamateatrisse ja tema näitlejad, kes tema järel tulid, need vanemad jäidki nagu natuke kuivale. Mõlemad peanäitejuhid ei osanud kohe neid koos uute noorte näitlejatega vist küllalt rakendada. Igatahes Linda on täiesti rolli vabu hooaegu. Ise ta küll ütles seda korduvalt tsiteeritud, et kui enam suuri rolle ei anta, lähen nagu hunt metsaga paluma ka ei hakka. Aga tegelikult ei läinud kuhugi. Ta jäi sinna teatrisse, talle meeldis teater. See on muidugi kurb, sest kui sa oled jõuline jää, tunned, et sa võid tööd teha ja kui sa nüüd, siis mitte töö pärast, vaid mingi muu asjade pärast sind kõrvale jäetakse, on kurtnud. Ma arvan, et ta oli nõus olema, noh ütleme näiteks kevades Arno vanaema selles sümboolses pisi osas kasvõi sellepärast, et talle meeldis selle maja vaim ja talle meeldisid need noored, kes teda hoidsid ja armastasid. Ja sellepärast ta seal püsis. Näiteks 70.-te lõpul seal 80.-te alguses hakati siiski ka tema jaoks mõningaid tükke otsima sedasama stopp, millest oli juttu, mida nad Sylvie Laidlaka koos mängisid. Korraks mängib ta Shapiro juures külalisena draamateatris elavas laibas ühte väikest, aga olulist rolli Dimitri Anna Karenina niisugune ilus nostalgiline duett püsiosas koos Ants Eskola, vürst Abrescoviga. Ega Linda või alanud ja kaeveldada ei osanud. Ta võis ka uljalt vastata, kui küsiti, et mis osad teil mängimata jäänud niisuguse naljaga vastata. Ja üks roll, jah, on mul jäänud mängimata. See oli, me olime lapsed, Me mängisime tants, kodus, teatrid. Ja siis meil oli, meil oli kolm tüdrukut. Kolm Ma tean, mina olin kõige väiksem, kaunis suure vahega viimane pesamuna nagu nimetati. Ja siis, kui ema ja isa ära läksid, kas kuhugile olid? Oli ka teisi lapsi, maalin agulitüdruk Me agulis. Siis ma teame suurest toast, siis võeti need pitsiga, mõtlesin, et akendist pandi siis kellelegi ümber siis jäeti niuke reedik teha. Ja selle näitemängu nimi oli keisri praasel tsaariajal ja ma olen nii vana val sarja kaelad. Keisri proo kaotas moffi ära ja see oli siis niiviisi tsi keisrifraasis läks viltu-ile. Olen uhke ja siis mina olin siis paar nurgast jookseb, tõstsin selle üles. Ma ikka istusin seal nurgas ja mõtlesin, kuna ma nüüd saan ikka neid nii suureks, et ma seda keisri prootsand mängida. Siis tulid kõik muud, tulid revolutsioonid ja uued mängud ja teise proovi, nii et see roll ja keiser proroll kaotab muhvi siia mängivat. Eks ta tajus ja tunnustas vaatamatusi ajasurveta, aga tegelikult ta hakkas ka vastu, sest ta otsis ise alati endale töövõimalust, ta ei läinud paluma, ta hakkas ise otsima. Minu mingid kokkupuuted temaga toimusid sageli siin kusagil põiktänavas või poe ukse taga, sest me elasime lähestikku ja siis hakkas rääkima küsima, et kas te olete seda või teist niiskust näidendit kuulnud ja et teated praegu räägin vaat selle selle noore näitlejaga või noorel aasta aega, et äkki saame seda teha, need olid enamasti ikka niisugused ühe-kahe inimese näitemängud, mida oleks saanud kuidagi teha kasvõi väljaspool tavapärast repertuaari. Ja ma ei mäleta enam nii täpselt. Ma usun, et see tema viimseks rolliks jäänud võimas džinni mäng. 1984 koos Kaljo Kiisa toreda partnerlusega, see imeilus peenmeistrite duell. Et see oli minu meelest ka suuresti Linda venda algatus, et ta sai seda teha tema aktiivsus pärast Linda surma meil oli üks niisugune kokkusaamine, jäädvustasime koos mõne kriitikuga ja nende inimestega, kes aitasid, need olid Juhan Viiding ja, ja kallik, kes aitasid siis vormistada seda synni mängu lavastust. Seda mängiti vist Ugalas Katri mardi all, aga noh, see ei olnud olulinenud, mängiks ta igal pool. Ja selles jutus ajamises tuli esile üks väga huvitav ja märkimisväärne detail. Mis seal naljakas ja lõbus ja nii hästi sobib. Lindauga nimelt kellegile tuli meelde või keegi oli kusagilt lugenud, et Windows sünniaastal 1907 olevat tulnud Tallinna lahte valge vaal mingi niisugune looduse ime. Ja siis, kui Linda suri, siis olevat uuesti nähtud Tallinna lahes valget vaala. Võib-olla, et see legend võib-olla see on anekdoot, aga see sobib Lindauga õnneks enne seda juba, kui ta nüüd seda oma viimset rolli mängis, oli noorsoo vaat siis tema jaoks spetsiaalselt tehtud. Paul-Eerik Rummo kirjutas niiskuse kompositsiooni grammiltarimalda. Kus siis noor lavastaja Lembit Peterson ja noored assistendid, näitlejatest assistendid aitasid tal mängida. Nad hoidsid teda väga ja nad on seda koostööd väga südamlikult ka hiljem meenutanud. Aitasite mängida oma armsaid Tammsaare rolle veel kord ja isegi neid laval mänginud polnudki nagu Tiina ja Juudit korraks nii meenutada. Ja siin on nüüd muidugi juba uus suhe, niisugune elutark, tagasipilk ja sisemiselt värelev äratundmine meenutav mängimine, see on ju nii harv juhus kui näitleja selles eas, kui ta tõesti juba teab, kuidas seda nüüd peaks mängima, aga välimus ja vanadus enam ei luba. Kus ta siiski saab veel seda mängida niisuguse väikese võõritusega ja lihtsa ja targa elukogemuse ja üldistusega nagu ta seda igioma paarinit nüüd selles kummalises uuesti tulekus ja tagasivaates tegi. Kaarin oli juba kellanuppu vajutanud, kui talle meenus, et ta niida oma kunagisi kooliõe pool käinud ikka ainult halva tuju korral nagu oleksin mingisugune piksevarras. Tänagi astus ta uksest sisse ja hüüdis. Mulle on halb tuju. Ma tulin pärast sinu juurde, et sina mõjud ikka rahustavalt, mees ütleb mulle sedasama avasta syyda ja viiskaarini saali, kus juurde lisas. Jumal tänatud, tuled õigel ajal. Suur patsientide Robin on juba läbi, üks ootab aga seda mehe juurde. Kas üldse keegi sinu juurde tuleb, kui mees seal on? Ikka tuleb mõni nainegi tuleb lasta siia lihtsalt ei ole võimalik. Kui mina peaksin kunagi hambaarsti juurde minema, siis ilmtingimata ei juurde naistesse, kui usk ka iseenda sisse mitte iseendasse on. No näed, sul ikka on naistesse usku? Minul ei olnud iseendasse algul kuigi palju usku, aga töised hobusu mehed suudavad ainult sellepärast neist rohkem, et neil on rohkem usku iseendasse. Kui mees ei usu, siis ta ei elagi. Mehed on geena meie tungijana süüdis paari kuid samal silmapilgul meenus talle ta enesemees ja nüüd ta mõtles, et mehed ei põrmugi kenad. Kuidas siis mõtlesid abil? Täna peab minema advokaat Paralepa juurde, leidis ta jälle, mehed on ometi kena. Ja seda head tunnet mitte enam segada lasta. Viis tõinutus sootuks mujale, küsides huupi. Sind ei ole kusagil näha sind Ta ütles ta ja lisas oma tüseda keha silmas pidades juurde. Mina pole kuigi suur, seltskonnainimene ei anna hästi mõõtu välja, aga nii said hirmsasti ajast maha. Küll minu lapsed lähevad praegusest ajast, et see oli see nii vana, et ainult lastele elada, aga küllalt vana, et elada nii, nagu ma heaks arv, issand küll sina oleksid minu meiega paraspa. Tänini olen ma oma mehega paras paar olnud ja teised mehed sind ei huvita. Mitte põrmugi mitte kunagi sind siis laagi oma mees ja lapsed ära ei tüüta. Jooma nuh nagu omas märk või sukapaelad piimisi, tead kõike. Mine tahan uut. Oh heldust, ma tahan lihtsalt mõnikord, et mul oleks häbi surmlikult häbi, et langeks kasvõi maa alla, puht palja suure häbi pärast. Oled sina alles. Õnnelik sell, tükin, kui senini. Ja eks see uus pilk on kõigi nende vanade rollide suhtes. Müüd elu lõpule esitatuna, Linda ütleb, et inimene läheb lihtsamaks, et kõik kraabi ja, ja ikka on veel palju, tähendab, ta nagu ei rõhuta enam midagi. Ja tulevad ainult need lihtsad asjad, elu sügavam tähendus, ravikulisus, mis Tammsaarel kirja on pandud. Vaat Linda puhul tuleb lõpetada noortega, mitte surmaga tingimata. Ja võib-olla seda enam, et vähesed teavad, et peale kõige muu vaatame siis teinud on, ta istus alati lavakoolieksamid sisseastumiseksamitel ja mõnikord ka tavalistel üleminekueksamitel juba Panso kutsutuna ja ka hiljem pärast Pansot ja andis väga tarvilikku tarka ja erapooletut nõu. Ja noh, nüüd on jälle kevad ja jälle tuuakse avaldusi. Lavakooli jälle on komisjonil raske otsustada ja valida kuidas ja kes ja mis alusel nüüd tuleks sinna kooli vastu võtta. Kuulame korraks, mida Liisu neist asjadest arvas, see jutuajamine, ta on nii elav ja jää kaasa kõmisev sellepärast et see on üks põhiliselt näitlejate ja teatri noorte seltskond, kus ka küsimused tulevad siis Jaak Alliku, Aarne Üksküla poolt. Selles mõttes, et kas ta peabki. Ja nüüd see oma maailma kultuuris kirjandus oma aja probleemides võib anda vajalikkuse. Primaarne oleks. Vaat see on see asi, mida mitte keegi, see on siis, nagu öeldakse, Stalinit hakkas, ei teate keegi öelda, mis on ta. Kas sa oled istunud sisseastumiseksamitel palju? Jah, oled sa märganud talenti? Oled sa eksinud või? Näete mujal häbi ütelda? Ma ei ole kiireks. Minu arust on kiirkamin ja mina Teeks niiviisi. Et kõigepealt nugis tahavad tulla teatrisse. Ja vaata siin väga sind aitada. Vaat ravimiteta sa võtad kohe nagu loll, ei, mitte rollilast, ta leebub seal, las ta liigub ja mõtlesin alaselektiiviga. Nii, arvan mina, ega see ei pruugi sugugi tõde olla või noh, minu arvamine praktiliselt nagu kiirgus oleks asi. Ma arvan Kiievis veel, eks Roopalu meelest tol ajal iseloomulik iseloomulik ongi viseeris, seltsimees Allik ütles, et Aru peaka Kuid paugu kork, hõbedased traadid. Seltsi ära nalja ei o sest eile õhtul Rõõmusõõm Boga Kui järsku la ja teistest lahti tekkinstuna jäin ootamatult lauda. Ärge jätke mind kui saama. Sest siin On villa? Kohe jääbki kui oleme joonud saama. Ju üldsegi kurbus, rännak. Jah, selline sai 15. saade sarjas teatri sajand, kus Lea Tormis rääkis meie legendaarsest näitlejannast Liis Lindaust kõige paremate soovidega. Siit raadio stuudiost ütleb teile head aega saatesarja toimetaja maris Johannes. Saada.