Ärgaks piknikul. Tuleva aasta head raadiokuulajad käes on jälle nädalavahetus, mis kõigile meile loodetavasti rõõmu teeb ja kes veel rõõmu ei ole üles leidnud, siis julgen ma pantida oma pea järgmise kahe tunni jooksul vähemalt raadio kahte kuulates. Teiega kindlasti juhtub, sellepärast et tänase R2 piknikukülaline on Anni Arro ter stalli millist mõistlikku toitu küpsetatakse või austatakse nii umbes kaks tundi. Mingid esemed, lambalihatüki vend minagi muhisega lasta. Hästi pehmeks, aga kahe tunni pärast on ta väga hea ja järelikult siis me alustame sellise natukene kehvema lambalihatüki positsioon. Aga lõpuks siis kui on kaks tundi möödas, tulevad inimesed sellest tõelist rõõmutoidule kulutatud aeg üldse. Tavaliselt ei ole ju selline mahavisatud aeg, kui just väga viltu ei lähe, eksju. Sa ise naudid sinna, ei ole just ja see on ka jälle tänase kahe tunni jooksul nii-öelda pakkuda vaimutoitu, nii et siis mis kajal kõlab sellise toreda sõnademängule saate jooksul, kui ma teen neid vahe sissejuhatusi, kelleks ma võin sind nimetada? Doi ei, see on nii keeruline. Küsin, ma kujutan ette, jah, sa ei taha vist olla nagu Pokk, sa ei taha, et ma kohta öeldakse, kokk Ma ei ole kak tegelikult, et see natukene võib-olla saldab neil päris kokkasid. Et ma ei ole see kõiketeadja kokk, peab oskama kanakontidest vabastada, tuvisid, kontidest, vabastada, rupskitest kõike teha, aga mina ei oska, ma ütlen ausalt. Võib-olla võib öelda, et ma olen selline elu ja asja ja kokandusarmastaja. Võib-olla kõige parem? Eluasja ja Ma arvan, et ma panen siia selle endale kirja, sellepärast et vaata, väike peas ei pruugi jääda ju meelde. Aga, aga see kokaks saamine on see nagu protsess. Kas sa õpid tuvi vabastama rupskites sulgedest ja kõigest sellest muust? Kui me sinuga ühel ühel hetkel kohtuma, siis saad sa seda deklareerida, et näe, turmas, nüüd on mul selge. Üks hetk kindlasti ma ei teadnud, kas tuvi, vaata, ma sain rupski, armastaja ei olema. No sa võidki ära visata selle kõik Täpselt ma sain oma sõbra käest just eile sõimata, et miks ma ta küsis mu käest, mis ta peaks neerudes tegema. Ja mina ütlesin, mina ei tea, et keeda ära ja ta ütles mulle, et ma olen loll. Et kana, võib-olla mu kontidest suudan vabastada värski. Ma kogu aeg õpin, ma üritan kogu aeg midagi uut õppida ja üldiselt kokandus ongi minu arust selline ala, et, et sa saad seda ise õppida. Vähegi huvitab, kogu aeg on midagi uut. Aga kokanduses, selles mõttes oled sa sees, siin ei ole küll teha nagu mitte midagi, sinu igapäevane tegemine, töö, kõik see aeg, mida sa pühendad nii-öelda töö tegemise sildi all, kellelegi, see on seotud kuidagi kokandus, aga selge, väga hea. Aga ma kujutan ette, et viie minutiga me ütleme, keelaks ära tõenäoliselt viineri 10 minutiga või kuskile sinna kanti, me saaksime hakkama, eks juriisiga. Leib on mingi paar tundi, eks ju, kuskil umbes ahjus. Jah, oleneb, mis kujuga teetia, olgu, ühesõnaga paar tundi hüljest, ma tean, on võimalik keeta umbes kaks päeva vähemalt või, või siis päev ja kuskil nagu sinnakanti ja ka siis ei pruugi nagu kõik väga hästi veel välja tulla. Kas sa oled? Ma ei ole, ma olen rääkinud inimestega, kes on söönud, mis me äsja oli, pidi olema selline tugev ja õline, must, peaaegu must liha ja, ja selline õline. Vot mina ei ole ka kunagi maitsnud, Ma tean Kihnus ikka kunagi, vanasti söödi päris palju hülgeliha. Ma tean, Pranglis näidata või Prangli saare peal meeste peale, kes seda on just proovinud ja kes seda on hetk tagasi keetnud. Olgu peale, aga inimene inimene on ju ka, eksju, samamoodi ajas küpseb, valmib noh, ma kujutan ette, et tunni ajaga me suudaksime sinuga koos mingi luuletuse pähe õppida. Nädal, aga noh, ma ei tea, mis võiks nädalaga tehtud saada. Nädalaga võiks saada mingi remondi remondi, eks ju, ära tehtud. Mis sinust 10 aastaga saab? Ei tea, palju tähema ilust, alustasin viineri striisist ja helgest. Äkki musta viinerikujuline hiljem? Ma ei tea, tõesti, loodan, et täisväärtuslikum inimene ehk parem inimene ehk targem inimene. Kui palju see asja ette planeerid, mis asja sa kirja paned enda jaoks, et need kindlasti meeles püsiksid. Tead, üsna vähe, üks päev korraga, võib-olla nädal ette elan oma plaanides. Aga niimoodi sellist viisaastaku plaani ma nüüd küll ette ei võta, et nüüd ma saan lapsed ja nüüd ma võtan koera ja ma kolin sinna. Üritan võimalikult vähe ja et ma ei suudagi, mul on kogu aeg nii palju erinevaid asju peas, et ma lihtsalt lõhkeksin kuma. Veel 10 aastat. Aga ikkagi, mis asjad sa kirja paned? No ma panen homsed kohtumised kirja, ma panen päeva tegemised kirja, mida ma kindlasti tegema pean, sest ka need kipuvad pahatihti meelest ära minema. Et siis on mul alati erinevate paberi lipakate peal erinevaid nimekirjad, korista tuba ära ja hambad ära. Kas sa oled seda tüüpi inimene, kes vaatab üle Detärni taha või tõmbab maha siis kui asjad tehtud maha tõmbad maha, sinu elamine, sinu ümbrus on täis lakkamatult läbi kriipsutatud asjadega silte. Mõned ei ole läbikriipsutatud ka kahjuks, nii et kõik kõik ei saa alati tehtud. See on ka tõsi. Õnneks on tänase piklikku saatekülaline saabunud siia taas oma muusikaga mistõttu meil seisab ees kindlasti kümmekond väga isikliku ja põneva puutega lugu. Miks sa selle loo esimeseks valisid, saad rääkida juba mõne hetke pärast peale seda, kui meil on see kuulatud. Tänases jälgaks piknikul saates võõrustame. Ja seda, et see on Paave Maienen, oskama välja lugeda siit sellest sinu kaasa antud manus gripist, aga mis lugu see tegelikult on ja miks, miks ma sain käsu siin seda esimesena mängida. Ja nimel nähtisike. Tule siis minuga ja istu minuga pingi peal ja nii edasi, nii edasilehti muusika üldse, selline soome muusika on minu jaoks hästi ilus ja siiras nagu tõeline soome hing. Kui ma väike olin, siis mu ema kuulas seda lugu hästi palju ja tiris mind kunagi siis ka rock summerile kaasa, kus meil siis binoklit nägime, Pavemainianenny ema kuulaste pisarsilmi. Et see oli nii tore ja armas. Ja olen on see, et et kuidagi see tegelikult olemas soomlastega nii ikkagist, päriselt punased, aga samas väga erinevad. Ja mulle tulid külla ja Soome poisid, noored poisid, väga sihuksed, häbelikud ja kellegi tuttava tuttavad ja kostitan neid ja panin siis üllatuseks peale selle loo. Issand, läksid kõik kaasa laulma, kõik sõnad olid peas, muutsid nii rõõmsaks, tundsin kohe, et nad on nagu omad ja kohelid. Mingi barjäär seal oli nagu murtud. Et see näitab välja, milline mõnus tugev jõud on muusikal. TÖÖ naisPreiker ja kui on vaja jah, ja selle juures on alati tore mõelda, et, et nii, Soomes, Rootsis, aga, aga Lätis samamoodi on olemas nende omad Ivo linnad ja omad Silvi Vraidi ja Gunnar Grapsi lauljad ja esitajad, kes, kes on alati peas ja kelle iga looga nagu tuleb mingi asi meelde. Ja lahe on, kui sa saab seda, kui seda saab kuidagi haugatega, kõrvaleanni, mis annet selleks vaja on, et hästi süüa teha. Mis annet? Eks sellele ma arvan, et sellele on vaja kirge, kindlasti tahet head maitsemeelt. Et igaüks ei tunnegi kõiki maitseid, igaüks ei saagi tundma neid maitseid. Näiteks. Arvan, et ahelsuitsetajaid ei tunne pooltki neid maitseid, mida võib-olla mina tunnen, kes ma ei ole elus suitsetanud. Ja just seda kirge kordagi proovinud ka ikka olen proovinud, kõik on proovinud. Aga ei, mulle ei meeldinud jumala köhi majas, kohutav. Tall kurvastad, vesi viib, käib, need läksid alla vä? Vesipiip piparmünditubakas on päris mõnus, kui kõht hästi täis, vaatasite, kuidagi kergeks, aga üldiselt mulle see ikeset osutamine ei meeldi. Aeg-ajalt, kui on, kui ma olen tööl, hästi, palju, teen süüa, olen tervis, mul on palav, on palju kliente, tellimusi tuleb juurde ja kuskilt hoovist akna vahelt tuleb suitsulõhna sisse. Mulle meeldib aeg-ajalt tõesti vist rahuldab. Et nagu öeldakse, et kui inimestele närvilised tühjad nagu suitsetama, et siis see mõjub päris hästi, aga ise ma tõmmata nagu ei taha. Mulle väga meeldis. Roman Baskin tuli meile külla, tema tõmbas Kirsitubakat piipu. Nii, ja no lihtsalt ma tahaks, et keegi mul kõrval tõmbaks piipu, mida keegi pumbapiipu noh. Sa saad endale kööki aeg-ajalt lihtsalt nagu palgata mingi piibunurgas ja tõmbab nagu piibu. Saaksid teha näpuga õun, seda kohe hopsti maandub selle kõik ära. Ma üritasin kunagi sõber ken saani panna piipu tõmbama, aga ta kaotas viis korda selle piibu umbes ära ja üheselt ei tulnud mitte midagi välja. Ju siis ei olnud nagu päris õige seisab, kui on ikkagi piip, siis tõenäoliselt ära ei kaotaks täpselt. No üldiselt nagu meistrite puhul jaotatakse ära see kuidagi nii et. Või nagu toidu valmistamisega puhul, eks ju, et et üks või kaks osa jahu ja kolm osa spinatit jaotatakse samamoodi ära, et nii palju osa Annet nii palju osa töökust see, et sind täna inimesed ostavad raamatupoodides tuhandete kümnete tuhandete kaupa, eks ju. Et, et nad tekitavad sulle neid olukordi, kus sa rassides ootad seda hetke, mis natukene kergendaks ja pakuks väikese sõõmu suitsuakna kaudu. See kõik on sinul, mismoodi ära jaotatud, kui palju sinul tegelikult on rassimist, higi ja raskust selle töö taga saavutamise taga, kui palju tegelikult annet? Et päris palju on seda rassimiste, seda aega just sellele füüsilisele tööle. Et päris nii, et ma istun, kübar peas, sepamaal joon teed ja kirjutan ainult raamatuid ja edu tuleb. Et see on tegelikult see, see, et sa meeldid inimestele, tähendab ka seda, et sa suhtled nendega otse vahetult. Siis, kui mina olen tööl oma emaga riig veinitoas. Hetkel siis jaa. Kui tähtis on see inimestele, et sa tuled sealt köögist välja, aeg-ajalt räägid, küsid, kuigi sul on nii kohutavalt kiire. Olav, tegelikult sa oled vihane isegi mingis mõttes, sest sul on lihtsalt noh, sul on raske lihtsalt füüsiliselt see, et sa ikkagist võtad ennast kokku lähede suhtled ja samasse samasse tassid kastidega kümnete kilodega mingeid tomateid, mingeid oliive, siis on füüsiline töö. Et ei ole päris nii, et ma olen nüüd peakokk ja mina tulen ainult kohale, nipsutan. Merlini staarid ikkagi tassi ära ära purusta meie maailmaga, kuigi ma ei kujuta ette, mitte neid ei jäänud midagi tassima, seda ju ei tassi midagi. Ta tuleb ja võtab Kilul sabas pihku ja, ja me teeme aplausi kõik. No vot, vaata, mina ei ole vist nii kaugele veel jõudnud, mina olen ikkagi inimene, kes kes arvab seda, et kui sa tahad, et miski saaks hästi tehtud, siis tee see ise. Et tegelikult kõik algab sellest, milline tooraine on. Mina pean selle tooraine valima, siis on mul süda rahul, kui me ise selle tomati sealt turult valinud, ise võib-olla oma rukola oma kasvuhoonest toonud, siis on mul süda rahul, aga see kõik nõuab jälle aega tassimist, autoga sõitmist, mis on tegelikult nagu transa tööjõu, ütleme nii, aga see on tegelikult hästi tähtis töö. Kokandusel kõige alus tooraine. Aga ikkagi, kui palju on seda on, et kui palju on sinu jaoks seda tööd on, katsu, kuidagi. Ei saa numbrites programmidesse. Panime fifty-fifty, ütleme niimoodi, et ikkagi pool ja pool. Aga sa oled ära tundnud selle, et sul on olemas selle osas mingi anne. No ju siis, kui inimesed ostavad, et ma ise olen lihtsalt hakanud seda asja tegema, kuna mulle meeldib see asi. Ega ma kunagi ei arvanud, et ma võin sellega võib-olla nii hästi noh, mitte hästi elada, see kõlab nagu me elaks kohutavalt hästi vaid et ma võiksingi elada ainult sellest kogu aeg tegelikult üllatus ja ma arvan, et see lihtsalt ainult seda, et ma et mul on sihannet, järelikult. Ja see on ka tõsi, muidugi ei tahaks isegi mõelda selle peale, et peaks sööma kellelegi sellise tehtud, ehkki, ehkki muidugi aeg-ajalt kindlasti tuleb kätte, kes, kes tõesti ainult musta sihukese raske rassimise pealt on omandanud kõik need töövõtted ilma. See see ei ole, sest tegelikult see, et sa üldse viitsid rassida, sul peab juba olema see kirg, muidu see annaks ammu alla. Nii see on küll tõsi, aga kui sa saaksid, kui sa peaksid esitama või saaksid esitada annete jagamise sihtasutusele mingeid taotluse, milliseid asju sa tunned, et sul oleks vaja juurde et olla veel parem, võib-olla teha järgmine samm, jõuda kuhugi kuhugi välja, kuhu sa tahaksid? Oi, oi, oi oi. Me läheme kohe väga poeetiliselt Tiline jumala igast asju tahaks osataja teha, et, et ega ma nüüd ei mõtle, nii et ma et ma oma elus olen ainult kokk ja teen ainult süüa, kuigi viimane eluperiood paar-kolm aastat on tõesti nii kukkunud välja. Et tahaks. Näiteks, mul on nii lihtne väike Soome oleks rohkem aeg-ajalt raamatuid lugeda, näiteks et ma ei suuda niimoodi lugeda raamatut, et ma kuskil hakin midagi ja siis loen, ma ei suuda süveneda, mul peab olema. No sa ei saa, sul on sellel ajal teine kokaraamat ees, lihtsalt. No täpselt on ju, et ma läheksin lihtsaid asju, ma tahaks rohkem, võib-olla iseendaga olla, viimasel ajal on kuidagi läinud nii, et natuke kaotsi läheb seal vahepeal, et sa elad nagu teistele inimestele kui teistel süüa näiteks juba see, et ma tahaks, et mul oleks rohkem aega, et endale süüa teha. Et seal see ei ole nagu selles mõttes nähtus, kui ma tõesti toituma võib-olla nädal aega võileibadest, sest et mul on lihtsalt nii kõrini sellest toidust, sest et noh, sa teed kogu aeg kõigile teistele hea meelega muidugi. Aga see lõpuks ise koju jõuad sellest tüdinenud. Sa söödki seda võileiba, oled täitsa õnnelik sellega, et ma tahan rohkem aega rahu iseendaga tegeleda. Ja kui sa ütled, et, et sa ei kujuta ennast ette eluaeg kokane oleksid valmis kindlasti tegema midagi muud, siis meie, meie segastel aegadel võib vabalt ühel päeval ette tulla, et vabariigi valitsus annabki välja käskkirja määruse võrdõiguslikkuse sildi all funktsioneerima määruse, et kõik naised köögist välja, mis tööd sa oleksid valmis peale seda tegema? Näiteks ma olen teinud kujundusi, olen teinud. Mis on ka päris tore. Viimasel ajal mitte nii palju, see nõuab hästi palju aega. Lihtsalt surfaderi poodides, Eesti ja sul on see ülevaade olemas, kus mida saab. Aga kui sa jätad nagu pooleli, siis on jälle sul auke, sa ei tea kust, kust, mida, kus on mingid ilusad asjad. Mööblimaja on selle jaoks see Kõik tähendab kõik säästlik pere, säästlik maitsesin, leiaksid kõik endale. Männipuidust asju aga selles mõttes, et ei näinud, on väga tore, aga seal on lihtsalt, mulle tundub, et kõik asjad on männist. Seal on nende spetsiaalne osakond tõepoolest männist tehtud asjade osakond. Jah, täpselt. Aga las ma mõtlen korra. Issand, ma ei teagi. Sinus ei ela mingit sellist, ütleme sellist lapselikku unistust, me oleme kõik tahtnud saada kunagi. Meie, ma mõtlen nüüd nii palju vanemaid inimesi nagu, nagu, nagu mina sinust oleme tahtnud saada kunagi kas kosmonautideks, vedurijuhtideks, laevajuhtideks, kõige vähem ambitsioonikad autojuhtideks, aga ka seda kindlasti mingil hetkel. Nii-öelda täiskasvanulik teadmine, vot tahaks teha seda, on sul on sul tuttava sees olemas? Tahtsin kunagi baleriinid saada, õudselt tahtsin, mulle meeldinud, meeldis tantsida, aga ma arvan, et siis on juba liiga hilja. Kui mina otsustan tantsijaks hakata. Tänapäeva muutuvas maailmas miski ei ole võimalik. Sina oled see, kes teeb ukse lahti, lihtsalt tegema. Miks sinust ei saanud? Tead ei, ma küsisin, tegelikult, me küsisime nõu Marika Blozzartiga, kes tegeles moderntantsuga tol ajal. Ja mina tahtsin klassikalist balletti õppida, mulle ei meeldinud see moderne vähendamine, ma ei saanud üldse aru, mida nad vähendavad sellega. Ja noh, Luikede järv oli minu jaoks ilusad kleidid ja tema, noh, ta laitis maha, et see on ikkagi kohutav füüsiline piin ja vaev. Ma olen tänulik talle, et ta selle soovituse andis. Et aga samas seda moderntantsu soovitati, seda mulle, et see sobib mulle rohkem kuidagi. Ei no tulenevalt sellepärast, et sooja saada Võib-olla aga, aga ma ei võtnud vedu ja süüa meeldis mulle alati teha. Millal sa avastasid seda, et sulle, et sulle meeldib süüa teha ja et sul välja tuleb, teised paluvad teha, mitte ei otsi põhjust peale seda, kui sa oled süüa teinud, kuidagi köögist kiiremini minema saada. Mulle meeldib süüa teha kogu aeg, mulle meeldib süüa ka väiksest saati siin kogu aeg taldrikut tühjaks. Mulle meeldis süüa. Ja meil olid üldiselt head toidud ka kodus keegi sundinud kunagi, et ma arvan, et sellest on ka kõige algus, on, mitte keegi, mitte kunagi ei sundinud. Ja muidugi, et ema tegi, küttis suguseid toite ja lihtsalt endal tai kriini. Tahtsin paremat, jääks nii katsetama. Ema kõrvalt. Ema kõrvalt jah, siukseid, lihtsaid asju, alati teen mitut Salbo, aga lihtsalt tal on nagu üks on plaan, on see lambapraad ahjukartul peekoniga ja siis lõpuks. Ah ei taha rohkem seda. Et hakkasin ise tegema. Ja ise mäletad seda, millal sa esimest korda pannkooke tegid? Ei mäleta teadlikult, üldse ei mäleta, millal midagi esimest korda einele. Olid sa oled sa hea õde. Selles sõna kõige ma ei tea, millise mas, kas sellel on mingi klassika? Oma vennale ja õele seada. Ma arvan, ikka olen ma nii palju süüa teinud. Et see on juba hea õde, et ta oma vennale venna eest ma olen väga palju hoolitsenud, ma ise arvan nii, muidugi Jeff kuuluv ta naerab. Härrased, ma olen kohutav õde on talle ja oma õele mulle ma olen päris palju pidutsenud noorest peast ja ma tekitasin neile väga peavalu sellega, ütleme niimoodi otseses mõttes. Nii et nii ja naa, võib öelda. Kas sa selle patukahetsuse üle saad järgi mõtlema jääda hetkeks siis hetke pärast vennaga veel rääkida võtab nii kaua järgmise loo. Deme jälle, nii et sa räägid pärast. Ja tänase piklikku külaline on Anni Arro ja ma olen tõesti väga tänulik sulle, sellepärast et ma ei olnud tõesti kunagi mõelnud, et see laul, Boracci laul võiks rääkida ka armastusest, söögitegemise või armastusest näiteks margikorjamise vastu ja kui nende sõnade järgi natukene järele mõelda, siis ka miks ka mitte. Miks ka mitte armastust pole näljane. Ei ole absoluutselt ja eriti kui see on armastus söögitegemise või armastusmargikorjamise vastu, seda vähem Malid on ühel hetkel. Sinu perekond ümberringi, ma mõtlen, sinu vanemad, õed-vennad on, on kunstnikud ja, ja noh, ei ole mingit, noh, see, see, selles stanteeringus ei ole midagi originaalset, eks söögi tegemine muutub ka ühel hetkel kunstiks. Oled sa kunagi mõelnud selle üle, millise kunstiliigiga söögi tegemine kõige rohkem sarnaneb? Võib-olla skulptuuriga, mingis mõttes sa vormid midagi kindlasti maaliga, kus sa valid värve? Paned kokku, tegelikult kui sa maalid, ma ei tea, kas sa oled maalinud kunagi. Ma olen viimased minu tööd olid sellised üksiku kukejoonistamise tahvli peale koolis, kus ma arvasin, et see on tohutult originaalne. Nüüd olen ma ennem seda lasteaias, sest seal oli nagu vesivärvid, ma mäletan ennast Krokisti nagu kuidagi seal karbi seest välja kukkusid, plokid, plokid ära, kuivasid ära süüa nagu täitsa täpselt, nägid sellised välja ja seda oli tore näpuga niimoodi Köderdada, kuni kogu see värv sulle küüne alla kogunes. Ei, aga päris mina ise olen ka natukene platser, palun. Ja, ja, ja see tunne on natuke sarnane värvide valimine. See on väga selline tunnetuslik, see võib-olla kõlab natuke pateetiliselt, aga. Aga praegu võib-olla küll samastada sellega, et skulptuuri mahelmed olla naise, mõtlesin, et see on kuidagi kirjandusega võrdne, sarnane nagu kirjandus, sellepärast et ka üks terviklik tekst algab väga kaugelt jõuab kuhugi lõpux vall välja, ta jätab täpselt samasuguse jälje, kui sa loed, kui sa sööd, võib-olla natuke analoogne ja mitte kunagi noh, nii nagu voolav jõgi, vaata, ma lähen pateetiliseks appi. Ei ole võimalik, eks ju, lugeda teksti teist korda samamoodi ja ei ole kunagi võimalik ka süüa ühte toitu samamoodi, see on alati, isegi kui ta on punkt-punktilt samamoodi tehtud, siis ta on ikkagi midagi. Just sul võib täitsa õigus olla. Ma ei ole kunagi mõelnud, et kirjandus ja No sa võid rahulikult mõelda, sellele mõtlen kui palju teil peres naturaalmajandus käib, selles mõttes, et sinu, sinu õde, eks ju, teeb valmis mingeid alusimegi keraamika, eks ju, mingeid taldriku kausi kudusid ilusasti. Kaus kõlab kuidagi natuke lamedalt, aga vaagen vaagna akna ja, ja vend Johannes teeb siis, teeb siis pildi sellest toidust, teil on sellist käik olnud ka. On on, meil on ikka ja kogu aeg, selles mõttes on hästi vahva, et meil on mingis mõttes üks osa minu tööst, ongi selline pere business. Et kui nüüd võtta see veini veinituba, kus ma töötan seal ema, isa galerii. Ja siis vaagnad väljas ja ma pakun oma toitu kalisu vaagnate pealt. Vend Johannes, siis pildistab väga tihti need ülesse, et totaalnenud jah, võib öelda nagu vanasti ja ma arvan, et see toimib väga hästi. Et seda võiks rohkem olla inimestele, et inimesed kuidagi liiga kiiresti võõranduvad oma perekondadest, et ei osata nii-öelda jutumärke ära kasutada oma perekonda, sest see on kõige usaldusväärsem. Koosta üldse. See on tõsi, aus ollakse ilmselt oma pereliikmete vastu teistmoodi kui. Just ja sa võid julgelt ka öelda, kui sind midagi häirib. Vaata oma pere ei solvu, sa oled harjunud kraaklema ja karjuma ja, ja mida iganes. Seda enam, et sa just rääkisid, mismoodi sa ikkagi pätt teiste suhtes olid. No natukene ka nemad on ka pätid olnud, aga mina ennast päti. Kõik, me oleme natuke pettunud. Kuule, ma juba sellest räägime, mis, mis nad sinu pätiks olemas. Noh, vot mina olingi ma nagu kuidagi väga ma olen, armastan väga muusikat ja mul on väga armastanud muusikat hästi kõvasti kuulata ja kuna me kõik oleme ühe katuse all ikkagist elanud, siis paratamatult on mu õed ja vennad pidanud taluma öö läbi mingeid meeletuid trummi ja bassiõhtuid ja meeletuid külalistevoolusid ja minu naeruöö läbi ja tankimist katusel. Aga samas nad on nii tolerantsed, et ma niigi ma tõesti Meil on neid, et nad nii tolerantsed olid. Noorus, ma arvan, on see aeg, kus peab need asjad läbi tegema, sest et kõige kohutavam asi on see, kui seal 50 aastane saadet avastas, et issand jumal, et ma pole ühtegi pidu pidanud ja siis hakkad järsku meeletult pidusid pidama. Kus sa seda tead, võib olla väga mõnusas tavalist Võib-olla mõnus, aga need on teistmoodi peod, kindlasti need on mingid muud moodi Tseetseegagi katusel trummibassi puhul ei ole kindlasti 50 aasta pidu. Ootad või pigem kardad seda, et sa saad ühel hetkel 50 aastaseks. Pigem ootan huviga. Ma nagu veel ei karda vananemist. Et muidugi me keegi ei taha krimpsu minna nagu kuivanud ploom, aga, aga ma arvan, et vananeda väärikalt hästi ilusalt, et mina olen nii palju märganud, et inimesed on mõned inimesed on vanasti palju ilusamad. Tõhusamad ja üldiselt mulle meeldib vanade inimestega kohutavalt aega veeta, nad on targad, muhedad, rahulikud, palju põnevamad nendega rääkida. Ja no ma ei tea, kui vana sina oled, mina kunagi ma tõesti, ma olen täiesti võhik, ma ei tea mitte kunagi, kui vana keegi on. Ega mul läks südamesse kõik kellesse sa oma eelkäijatest oled, kelle moodi sa oled, kelle suhtes sa oled kukkunud? Need on need jutud, mida sugulaste käest tavaliselt kuuleb. Tuleta meelde. No isa, isa moodi olen kindlasti isa nägu juba ja isa kunagi laulis vanemas vaes. Eks temalgi on palju pidusid peetud ja, ja mind alati naerma kui ta. Kui ta vangutab pead, kui mina jälle hommikutundidel tulen, et issand jumal, kellesse sa küll oled ja siis noh ei tea kelle, et vanaema on samamoodi sihuke. Natuke sihuke mustlasperega tõmmu tõmmu daam siiamaani väga krapsakas ja siis temaga alati alati, kellest ei saa, õnn küll, on küll, tema on palju pidusid maha pidanud, see naljakas, et vanemast täht kõik unustavad ära, millised nad on noorest peast olnud. Ma loodan, et mina ära ei unusta seda. Et ma ei hakka kaagutama oma laste kallal. Te ikka niimoodi Niilia välja lähete? Aga see on lihtsalt mõnus, vaata see tuletabki nende enda asjad meelde. Millised nad tegelikult olnud on. Oi, ma ei taha, aga ma olen nii palju näinud siukseid, virilaid, vanu inimesi ka, et kõik ei ole muidugi lahedad, et kõige hullem nähtus on siukseid, virilad, vinguvad vanemad inimesed kes on nagu juba eos otsustanud ära, et nad surevad kohe ja see on kohutav, noh, sul on veel 20 aastat elada, on ju, kui sa oled, ma ei tea, 60 on sul vähemalt 20 30 aastat veel. Ja sa ei saa mõelda, et sa kohe sured ära. Millest sa arvad või mis sa arvad, millest sa tuleb? Mina mõnedel inimestel lihtsalt meeldib, higised on mõeldud, on elu aeglist vigisenud, et siis on nagu äsja vabandust ka, et, et siis kui on nagu natuke vanem, et siis on nagu põhjust, et noh, võib-olla see kibestumus, see ka, et ei ole elu jooksul võib-olla tehtud neid asju, mida sa oled tahtnud teha. Tuleb teha, kasutad läbi kõik see aeg seal voorus, eriti võimalik, palju ka neid, noh, töö võib ka olla su elu ja kirg, et noh, mul on hästi hea meel, et mul elu on seotud minu tööga, et see ei ole mingi eraldiseisev mingit pulka, on ju mingi aeg, mille ma pean lihtsalt ära täitma oma palga kätte saada, et see ongi minu elu, see olengi mina. Et kui ma pean oma näiteks firma kuludesse paneme asju mingeid kulusid kandma, siis ma saan tegelikult kõik kanda kuludesse, kuna see kõik on minu töö ja minu elu on kõik seotud kuulub no las ta kuulab, last ei mõista. Et kõik on nagu töö. Kõik on nagu elu. Kui olulised sulle need inimesed on, kes on sinuga samast suguvõsast, kes jagavad sinuga sama verd, otsid sa ise nendega kontakti? Tunned sa mõnu nendest kohtumistest? Ei otsi kontakti ja ausalt öeldes kuidagi ei Meil üldse peres kuidagi nii et hoitakse, on need, kes meil on, on vanaemad, onud, tädid, et need lähedased olemas, aga et sa hakkad kuskilt kaugelt otsima mingit kellelegi nõbu lapselast või? See on kuidagi mõttetu, sest veri ei tähenda enam mitte midagi, kui inimene on ikkagi terve oma elu Kanadas elanud tuleb siia, võtab kaasa oma WC-paberi, kuna ta arvab, et siin ei ole WC-paberit Eestis siis ja öelda, et mu sugulane oleks, et mul tekiks mingi tunne. Ei, see peab olema inimene, kes on, kes on ikkagist sinuga kasvanud ja olnud, et see on minu jaoks tähtis inimene, mitte, ta on kuskilt ilmub, ilmub kuskilt välja isegi kummalt ilmuks välja keegi, kes on mu õde. Ja ma ei olnud, ei ole näinud. Kas mul tekiks tunne, et ma tahaks temaga meeletult aega veeta. Ma ei usu. Kui valimisnende inimeste suhtes oled, kes on nii-öelda lähemale jõuavad või kelle peale sa oma aega kulutad, kasutad või investeerid, vali sellest kolmest sõnast üks endale endale sobiv, mis sulle meeldiks kasutada. Ma ei vali kindlasti, kellega ma lihtsalt tahan, tahan olla, neid inimesi ei ole, palju, neid üldse elus ei ole palju, kellega sul on nii hea ja mugav olla. Enamus inimesi ikkagist võtavad midagi sult väga vähe annavad sulle vastu, et mina olen niisugune tüüp, kes annab kogu aeg ja tihtipeale tunnelit ei saa vastu. Keegi peab mulle kingitusi tegema veel palka maksma, vaid Energiat andma. Hiiglaste vaimustus, et neid on tegelikult käputäis inimesi, kes sul on tähtsad kellelt sa pead kinni hoidma, hoolima ja hoidma ja neid tõesti peab hoidma. Seal siis mingi selline mingi selline energiate sobivuse sobivuse värk, et tegi ka lihtsalt ei klapi. Keemia ka, et, et see on väga tihti, sa oled avastanud kindlasti mehe naise vaheline keemia, on ju, et sa vaatad inimesele peale võib-olla. Välimus mingi? Ma ei tea. Mitte midagi ei seostu sul temaga, aga kas sul on mingi tõmme? Mis see muu saab olla kui keemia, kui sa ei tunne seda inimest, ma ei tea, kas sa tunned, et sul on midagi tõmbate poole? Ma arvan, et seal on mingid ühendid, mis inimeste vahel klapivad. Aga ega ma keemia seal on väga nõrk. Ma just tahtsin küsida, mis seal keemiahinne koolis oli praegu. Mida siin nelja välja vaevu kuidagi ääri-veeri. Aga ma arvan, et keemiat võib väga huvitavalt õppida, et kui mul oleks seletanud keemiaõpetajat mingeid armastuse valemeid või mingi Vot see oleks huvitav keemia, seal tahaks olla, seal tahaks olla seda enam, et nende endorfiine ja kõikide, mis asjad need on, eks, ja reaalselt olemas ja, ja küllap see oleks küll tore kuidagi sättida nagu keemilist valemit, mille armastuse ja mingeid haa nüüd näed siin lõppenud, aga minu teadmistering kuidagi kuskile otse mingeid ess neljad äkki võiksid olla ja nii edasi. Aga samas äkki sai seal väga hirmutav, et kui sa saadki teada, et armastus ja armumine ongi ainult keemia, et seal ei ole ju mitte midagi muud, mingi keemiline reaktsioon, mida sa vist tõesti paraku on, nagu keemikud väidavad, et natukene kurb ka kaabise võlu fant ära. Maailmas laias maailmas ringi rännates ilmselt näeb väga hästi ära, millises riigis millise riigi valitsus seda retsepti teab ja millise oma idea. Ja meie valitsuse juhtunuga vist keemikuma. Ju siis Tartu Ülikoolis see teadmine veel kohal ei ole. Kohale jõudnud, aga kui palju on sul neid sõpru, kes on tekkinud nüüd hiljem täiskasvanu eas olles? Võrreldes nendega, kes on jäänud lapsepõlvest? Tead, lapsepõlvest on jäänud tegelikult üksainus sõbranna, kes mu pinginaaber ja tegelikult enamus teised on, on kuidagi juurde tekkinud, mis on hästi haruldane, sest ma kunagi arvasin, et see on kuidagi hästi keeruline, et sul tekib keegi juurde. Aga, aga näed, on tööga ja kuidagi elu on ise nad veeretanud mulle ette, et näiteks oma mingite klassiõdedega ma ei suhtle absoluutselt noh ainult siis selle ühe pinginaabriga. Et elu ise toob juurde, võib-olla tuleb veel sõpru juurde. Oled sa ise hea selline kontaktiotsija nendega, kes juba nii-öelda sõprade ringi on pääsenud või, või jääb see pigem nende tööks helistada, aeg-ajalt Dannyle võtta ühendust, küsida, kuidas kartul kasvab või rukola ekse parasjagu ja, ja, ja, ja hoida nii-öelda seda sõpruse, säravat leeki elus. Mina olen yhe hästi halb kontakteeruda. Muidugi, sa räägid rohkem panniga hakkimis lauaga. Kuidagi hästi tänulik, et inimesed mulle ise helistavad ja ma olen kuidagi harjunud, et nii on, et ma ise väga kõrva helistan inimestele, kuule, kuidas sul läheb? Mulle tundub, et kõigil on nii palju kott teha ja kõigil on nii kiire. Tüütan tegelikult ei tööta, tegelikult on see hästi tore. Et pigem pigem lihe ise peavad, peavad mulle helistama, mul on niisugune tunne, aga ma mitte kunagi ei unusta neid ka seal. Kartulipõllul on mul mu sõbrannad ja sõbrad on kaasas kogu aeg. Mismoodi siis mõtlesin, et seal mingeid peenras jaganud nimede kaupa ära? Ei, mõnes mõttes olen selles mõttes, et noh, näiteks vend tellis, sealt tehti palju herneid, peab olema põllul põld on tema pastinaagi toyamad natuke ikka nagu jaotatud see asi. Ja noh, seega, et kellele ma siis neid asju kasvatan, ega ma ise ei söö tervet seda põllud, kartulit ära küll kartul mu säästa üldse ma ei pannudki maha, peeti rohkem sõpradele koosviibimine, see oleme ja ega siis see ei ole mingi kõhutäidesee on minu jaoks, kui ma sellest seemne maha panen, see juba tähendab mulle mingi veini joomine, suveõhtu, mõnus sõpradega seal hoopis midagi muud. Sõbrad tulevad autod ja treilerid kaasas veavad sinu põlvkond peeti pärast sügisel koju. Nii mul nii palju ka ei ole, alati panen täpselt nii palju, et, et me kasutame selle suve jooksul ära, sest alati on probleemsele hoiustamisega, et siin Tallinnas elanud, et noh kuhu, kuhu sa paned oma need peedid, onju, et meil on plaan üks suur suur sahver maal ehitada, et võib-olla siis saab nagu laiendada natuke seda ampluaad. Räägime nüüd natukene muusikast ette, kui palju sul muusikat sinu töö tegemise ajal sinu ümber on, kas sa, kas sa oled vaikuses köögis kogu selle kolina mühina kohina? Särinat vist väga ei ole, tõenäoliselt väga, ei praegse seal mingeid asju. Siis ka särina keskel või, või mängib mingi mahe bariton kõlarites ka samal ajal. Mängib väga tihti mängib ja enamus aega mängib, aeg-ajalt tekib see tüdimus, kus sa tahad ainult vaikust tihtipeale maal on see tunne, et sinna ei sobi kuidagi. Muusika on selline võõrkeha, et peab mingi väga, väga hea, väga spets muusika olemas, mis sinna sobib. Aga Tallinnas üldiselt me ikka põristan päris kõvasti neid kõlareid, et see annab seda internet. Samas köögis mängib alati üks sama asi, enam-vähem nii-öelda see teine või kolmas või, või see, mis seal mängib, on puhas, puhas juhus ja, ja mis sellel päeval satub? See üldiselt see, mis enam-vähem satub, sinna, aga saadud, mis meeleolu satub olema, muusikat on nii palju, nii palju erinevad. Et ma ei saa öelda, et mulle meeldib ainult see muusika või see muusika. Et võib-olla tänamu lugude valikust võib ka täheldada, siis on väga erinev. Me läheme nüüd kolmanda loo juurde, sa saad kohe rääkida, mis asi, mis asi su meile siia kolmandaks looks valis, üldse väga põhjalik olete, ma pean tunnistama, on ju aru, et te olete kõik ette valmistanud. Muusika on minu jaoks nii tähtis. Ka mul on väga palju asju. Ma ei viitsi absoluutselt teha, mul on mingid asjad, et noh, vaata, mis see sütitas on, nagu ma tõesti, ma venitan viimse hetkeni mingeid asju, näiteks trükki saatmiseni, näiteks pidin täna kirjutama mingisuguse mingi raamatu, mingi arvustuse ja no lihtsalt ei viitsi. Erakordselt hea vabandus selliseid raadios meeldivate inimestega vestlemas kuulajatega. Ja viimasel minutil saadan aga see, kuna see mind sütitav muusika siis seda põhjalikult. Järgmine lugu on selliselt ansamblilt nagu televisioon, bastione, jälitusinglise pungi bänd. Ja mulle kohutavalt meeldib päris vana pläri punk. R2 piknikul ja tänase pikniku külaline Anni Arro on vist ise ka osalise ajaga punkar või või kohakaasluse alusel punkar. Oi, ma ütlen, et ma olen ka seal poole kohaga punker lihtsalt valel ajastul natukene hiljem sündinud, et võib-olla kui oleks varem sündinud. Seal on 70.-te Inglismaa värk, oleks sulle sobinud, aga. Oleks vist küll kõigi mitte noh, niimoodi läks natukene käest ära mingis mõttes, et et võib-olla ma jääks selle muusika armastamise raamidesse. Kui keegi neid sõnu kuulasid, siis geniaalne Nad ei kasuta kunagi hambapastat ja neil on alati taskus kaks, 50, et minna ja klassi kuulata. Ja nii edasi, nii edasi on hästi-hästi vahva. Mis ajast need on, kuhu sa ennast suurema rõõmuga tagasi või, või ka edasi kujutad, on sul mingid sellised, mingid sellised sinu energiaga sobivat perioodid, mida sa tead, et on olnud? No kuna ma seal ei olnud kunagi, ega siis ma täpselt ei tea ju praegu tagantjärgi tundub nii lahe see pungi ajastu, sa kuulad sellist muusikat ja kuulad klassi ja kõik on hästi tore, aga ma arvan, et seal sees olen hoopis teistmoodi igal aastal. Täpselt sama moodi, et, et ma arvan, et ma olen täpselt õiges kohas õigel õigel ajal. Tulevikust ei tea ma tõesti mitte midagi veel, nii et kes teab Naudid sa elu Eestis, millisel kombel sa naudid, milliseid aspekte selles meie väikeses? Armsas kindlasti, eks ju, miljoni inimesega paigas. Mis sul on, mis siin tõesti meeldib? Ma olen natukene meeldibki see, et ta on väike mingis mõttes, mingis mõttes ma vihkan seda, et ta on nii väike. Kui sa nii ütled, sa saad aru, sa paned mind sunnitud olukorda, ma pean kohe küsima, et millisel hetkel. Ma armastan sellel hetkel, kus ma tegelikult tunnen ennast turvaliselt hästi mõjunud, sul on kõik tegelikult noh, nii käe-jala ulatuses, sul on kõik teada, sa tunned kõiki inimesi vajalikke. Aga samas mingitel hetkedel see, see väike Eesti oma vastikute, väikeste kollaste ajakirjadega, oma vastikut väikeste tabloididega konnatiik. Vot see ajab mind marru. On ju äkki tuleks öelda lihtsalt ei rahulikult mõniga. Jah, aga vaata, see on, vaata minu töö puhul on, käib natukene käsikäes, kuna ma olen freelancer, siis käib käsikäes, et ma pean ka aeg-ajalt meediast läbi astuma. Ja noh, miks ka mitte, kui sulle sinuga tehakse viisakas intervjuu, mul ei ole kahju rääkida nagu täna siin. Aga kui see sõnu hakatakse väänama ja sellest midagi hirmsat tegema, et siis on hästi kurb lihtsalt see, et ma olen kuidagi nii naiivne, et ma iga kord arvan, et kõik läheb hästi. Ja siis, kui ei lähe hästi. Ma olen nii vihane ja vihkad tervet ehkik. Aga see läheb muidugi üle, aga üldiselt ma armastan Eestit tõeliselt armastan Eestit ja Eesti juures ma kõige rohkem armastan ikkagist loodust. Oma sepamaa talu, kus ma saan olla paradiisist, et see on midagi, midagi, mida sa mitte kuskilt mujalt ei leia, Eestimaa valgus eestimaa lõhnad, mine Itaaliasse, suvalisi tunne, mitte ühtegi lõhna õhtul, okei, mere ääres, võib-olla natukese soolakas mere lõhna. Linnas ringi kõndides tunned sa ka ikkagi noh see on kõik nii-öelda läinud lumele. Aga Eesti on armas, üldiselt tema tahaksid eestlased rohkem armastaks oma maad. Ma arvan, et kui oleks rohkem inimesi, kes seda rohkem armastaks, siis oleks eestimaaga parem paik, et ei oleks ainult, et oh seal välismaal pare Vahma tahan ära. Nii ei saa. Nime in ei muudagi mitte midagi paremaks. Me jõuame selle 2009. aastaga kohe tõenäoliselt kõige ilusamasse aega, see on see hetk, kus augustikuu sees augusti õhtul kuskil kella neljast alates kuni kella üheksani, seda seda võib iga kord istuda ja lihtsalt vaadata, mismoodi valguses. Just ja need tähed, augustiööd, see on jumalik, sa võid lihtsalt töö läbima väga tihti võtan magamiskotil mere äärde ja Daugustusele sääski ka enam, nii palju siis saab väljas olla lihtsalt siruli. Vaatad lihtsalt tähti ja langevaid tähti otsida, siis soovida neid soove. Ja see kõik tahaksid täituks. Kas sa kunagi oled tundnud sellist jõulist sügavat soovi ka ära minna eestist? Aeg-ajalt aeg-ajalt tuleb ikka paratamatult muidugi, et ma ei ole selline inimene. Ütle nüüd selle sõna, et ma armastan jäägitult tekkidega ikkagist veel, aeg-ajalt tuleb ära minna. Aga selleks on reisud. Selleks on nädal aega Londonisse nädal aega, Rooma tuleb tagasi ja jube on jälle Eestis olla. Et niimoodi ma päris ei tahaks, et ma läheks ja ma ei kujuta ette, et ma kuskil ostaksin maja kuskil mujal. Abielluksin mingi välismaa mehega Sagdaga mingeid välismaalapsed. Ma ei tea, see üks köögi kummaline, mina ei suudaks seda teha, aga eks see mu isiklik asi kindlasti. Sinu isiklikest asjadest, aga mitte ainult juba mõne hetke pärast jätkame, kuulame ära uudised ja peale seda on. No ma loodan, et sa püsti tõused. Saatekülaline Anni Arro, meil on neljas lugu. Turuti kolumn kõlab see kirjutatuna. Ja trüti koloonia otis on üks ilusamaid üldse kuuluv kohtuma. Härdaks piknikul. Mõnusat nädalavahetustele kõigele vanad inimesed ärgaks piknikul jätkab astumist oma rada. Piklikku piklikku ajalist istutakse rohkem paigas, ei astuda kuskile, ostetakse jah, ma arvan küll. Tänase saate külaline on Anni Arro kui lihtne sul inimestega kontakti saamine on? Rääkimise kunst on sul käpas? Ei mees üldse kedagi ära rääkida, ma olen kohutav, kohutavalt halb pinge, näiteks, keegi ütleb sulle, need maksavad 80 krooni, siis sa kohe niimoodi külma kõhuga maksabki ära. Siis ma lähen ära aga mul nii raskel tingida, okei, eriti raskeid lingile siis kui sa näed, et jube tore inimene müüb neid tomateid ja tegelikult tahaks õudselt nagu tema käest just ostajaid, aga hind on nii päraskendus alati. Mina ei oska üldse rääkida kedagi, ma annan nagu alati liiga lihtsalt vist alla. Ma loodan, et inimesed ise, nagu mu mu leebe sõna peale tulevad ja nõus mingite asjadega. Ja nendes olukordades, kus, kus ikkagi justkui tuleks veenda või, või, või ära rääkida tuleks meeldida, siis, siis sa pigem astud nagu eemale. Ma kuidagi mulle tundub see pealetükkiv. Ma olen. Ma ei tea, kas ma olen liiga viisakas. Et ma tunnen, et kui ma hakkan niimoodi. Kuule, leeme ikka teega, nii, ma tunnen, et ma olen nagu vastikut, noh, ma olen kuidagi, oleme tüki, mulle ei meeldi see tunne, sest tegelikult mulle ei meeldi, et inimesed minuga nii teevad. Et kui ma ütlen nagu ei ei ole, ei, et mitte, ta hakkab jaurama. Mulle ei meeldi see saun, see kuldne reegel elus, et ära tee teistele ka seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse. Kui palju modellitöö on meeldimise kunst või kui palju seal oli sellist meeldimise kunsti? No seal on ikka väga palju ja kuna minul ongi see, et mul puhtuks see, et ma ei suuda olla tehistehistore ja tehismõnus, kui ma olen tore, mul on hea tuju. See on tore. Aga kui halb? Mul on alltöömossis näoga ja mitte miski jõud ei tee mind, ei pane mind äratama vägisi. Ja, ja sellepärast mulle ei meeldinud absoluutselt, et, et ma pean iga päev naeratama, kuigi, et mul on nagunii halb tuju või mul on näiteks ma ei tea, palavik või see on nii tehisja võlts ja ma vihkan tehisvõltsasju elus kõik peaks nagu päris olema. Aga selle nii-öelda tee proovimise, mille ajel sa seda ette võtsid, seda modelli modellitööd oli sellel mingi, oskad sa praegu seda öelda, võib-olla siis oli, ei tahtnud endale tunnistada. Või keegi soovitas, mis see skeem oli? Eks ta oli, ta oli põnev, väljakutsuv ja, ja kindlasti see, et sai reisida. Vaata siis olid sellised ajad veel, et ega naljalt ikka ei reisinud, jube väliseni. Ja, ja mulle tundus, et keegi ostab mulle piletit tookas praegu siiamaani ma aidata. No kes ei sõida, onju kallis lõbu, digimaksab sulle pileti kinni, elamise kinni, saad veel raha ka peale? No miks mitte? Kuigi, ega ma kartsin päris, noh see kõik see maailm oli väga hirmuäratav ja igast neid jutte ja lugusid on ju nii palju, kast õuduslugusid, kuidas sul kästakse lõigata toda ja sealt alla võtta ja mis iganes. Ja eks ta oligi võigas. Ma küll suutsin, suutsin sellest nagu mingi aeg mööda vaadata, aga tead, kui ma ükskord istusin pidin oma mänedžeri kokku saama Pariisis ja minu ees istus tüdruk, kes siis rääkis selle mänedžer, iga mänedžer ja kindel tüdruk nuttis lahinal, ütles, et saad aru, et sa ei saa tööd, kui sa oma nina väiksemaks ei lõika. Et sa oled kole. Mina vaatasin seda, siis küllus drugs, mis ei huvitav nina, oli tal väike, mingi kühm. Ma küll, miks on vaja, kõik on nagu ühe pulgaga löödud tüdruk nutsu teed, saad aru, et mees ei luba, ta jätab mu maha. Ma armastan teda. Seda, mis asi see armastus on, et mida sa tahad? Lapsi tahad saada, mitte mingit maja, perekonda? Karjääri tead, see oli nii loll jutt, see oli. Ja siis ma sain aru, et see ongi nii vale maailm. See on halb, see on kurikindlasti, on see, kui sa oled juba tippmodell, sa ei puutu kokku selliseid asju, muidugi sul on hea elu, kõik omad kontaktid, aga just see, kui sa veel seal all pulgal oled ja alustad nullist. Päris karm olla. Ja need noored tüdrukud, kes lähevad sinna 14 15 aastaselt. Ega sul ei ole veel ju iseloom, mõistus välja kujunenud? Veel mitte kellelegi ei ole sinakad, sihuksed, asjad mõjutamast võib ikka päris kummaline inimene sealt lõpuks välja tulla. Kas see, et sa tahtsid seda hetkeks ja ma usun, et mingid sellised hetked olid, kas see oli lihtsalt nooruse rumalus? Ei olnud rumalus, mina näiteks ei kahetse absoluutselt seda see on minu jaoks on see väga lahe, et ma käisin ära, ma nägin ära, sain isa aru, et mulle ei istu, see mulle ei sobi. Ja tulin tagasi, lõpetasin kooli ilusti ära ja olin hästi õnnelik selle üle, sest et noh, ma arvan, et kindlasti oleks võib-olla kipitani isend, et äkki ikka äkki ikka oleks ikka võinud ja noh, kuigi noh, ma tean isegi siis ma oleks jõudnud sellele järeldusele, et see ei ole noh, minu töö. Et seal lihtsalt sihuke nooruse põnevus, mis tuli läbi proovida. Ja kui sul natuke endale ikkagi nutijuba peatselt, siis siis on kõik hästi. Oled sa mõelnud vahetevahel, et kui pikk tee oleks sinu jaoks võinud olla kui see oleks sattunud kuulama seda, seda rumalat mänedžeri, seal Pariisis rääkimas teise tüdrukuga, kõrvallauas. Ma arvan, et mitte väga pikk, sellepärast et noh, ma arvan, et mul ei oleks nagu hästi läinudki, kuna esiteks mul iseloom, millest ma rääkisin, ma ei suuda võlts olla, ma ei suuda sitsida kõikide ees. Ja seega, et ega ma mingisugune selles mõttes ilu mõttes ilus tüdruk ei ole. Et mina alati kuulusin sinna nii-öelda friikide huvitavate sektsiooni. Ja kuidagi jube ebamugav oli kogu aeg olla käed jube kaunim, tüdrukud on igale poole, sina oled ikka natuke nagu inetu pardipoeg, aga siis sind võetakse. Aga see, see tehti sulle kohe selgeks, isa avastasid vaikselt. Ise vaatasin, et see on ikka nõme, kuigi siis oli tol ajal see, see oli see aeg, kui just võeti siukseid, huvitavamaid, sugu, nägusid aga taheti sellist friiklust natukene siis no ma ei tea, kas päris friik, friik olen, aga sinna sinna sektsiooni ma nagu kukkusin, et ega ma väga pikale kindlasti ei oleks jõudnud oma selle meeletu karjääriga. Kas sul esitati sinu jaoks esitate ka mingeid nõudmisi nina? Ma ei tea, mille osas siis veel nina näiteks. Kus oli, kuna ma olin, kui ma läksin esimest korda Pariisi, men 17, tehti väljaarenemata, kehan ja tuled põhjusliku kondipulk ja saad aru ja mulle öeldi, et ma pean puusalt võtma kaks sentimeetrit alla ja muidugi naeru krambid. Kuradi kohast, võtad fileering konti või? Ei ole katsuda ja sul ei ole siin, no mitte mingit rasva kontoni lai eiei küljes maha läheb. Ma ei tea, kas lõpuks läks siis maha või ma ei tea, aga noh, nii debiilne, selline sõudmine kaks sentimeetrit peab maha, tulemasid puusalt. Väga traagiline. Aga ma ei võtnud tõsiselt, selles mõttes ma olen alati olnud üsna huumoriga võtnud neid kõiki neid asju, et et ma läksin niimodi naerdes. Aga vaatamata sellele, et sa võtsid seda huumoriga, kas sa õppisid ka sealt midagi sellist, mille mille mida sa siiamaani kaasas tassid või mida sa siiamaani kaasas kannad ja mille osas sa ei häbene öelda, et jah, et ma sain selle tänu, et ma selle vankri peal mis tõesti noh, ei jäta, eks ju, väga vaimset muljet inimesest, mida me ju kõik ühel või teisel kohal kombel taotleme, et ma seal kaasa lõina seadsainsale. Arvan, et see kindlasti andis mingis mõttes enesekindlust ja just see lihtsalt inimestega suhtlemine, pidevalt erinevad inimesed. Et suhtlustrenn erinevate kultuuride nägemine erinevate inimesteni, diabeedikute, toredate inimeste nägemine, et ega seal maailmas nüüd kõik ei ole ka nii hullud et tegelikult neid nii kaugele jõuda, nagu on geid, mossid ja kes iganes sa pead ikkagi tarkust ka olema, et ega need kõige lollimad saapad ei jõuagi kuskile. Et, et ega seal ei ole päris nii, et lihtsalt naeratad ja siis jõuad, sa pead ikka isiksus olema ka natukene. Aga just Ma arvan jah, suhtlustrenn, just see, et sa ei karda inimestega suhelda. Sa harjud, et maailm on suur ja lai, et ei ole ainult väikest. Kui palju neid olukordi oli, kus sa tundsid ära selles modellimaailmaõpetuses sedasama, mida, mida õpetasid sulle kodus väiksest peale vanemad või, või kus sa nägid siis, et need õpetused, kasvatused, need sõnad, mida sa endas kannad, et nad lähevad täiesti risti vastuollu sellega, mida, mida, mida seal räägitakse? No eks see see oligi vastuolus, et noh, meie peres on alati olnud, et inimene on nagu ta on ja sa pead jääma selliseks, nagu sa oled tegema südame järgi asju, aga seal oli jah, just just et sa pead kogu aeg keegi teine natuke olema natuke nagu teise teise kesta pugema. Et see läks vastuollu. Aga mingeid selliseid noh, mingeid väga suuri konflikte otseselt, noh just see mingi okei, see oli noh, totaalses vastuolus ja lihtsalt kohutav kuidagi rahaahnus oli seal maailmas, mis mind pani hämmastama, et kuidagi kiinet taga kõigil ja kuidagi see siuke natuke jah, noorte tüdrukute rumalus just see, et. Kuidagi tegi nukraks, et kas siis kodust on nii vähe kaasa saadud. Oled sa kunagi saanud võimaluse kedagi hoiatada või kellegiga rääkida sellest maailmast, anda oma kogemusi edasi nendele, kes silmist pimedad, ootavad millegi suure saabumist. Ega ma väga ei ole, mina olen üldiselt öelnud, et minge vaadake ja tehke, et, et see on nagu jube loll, et, et sa kuulad nüüd minu sõnad ära mine siis eluaeg ikka mõtled, issand, äkki olekski pidanud kurat, lännitud Tataramine. Mina pigem mine vaata aga hoia oma pea õiges kohas ja ole sa ise ja, ja kui sa oskad seda tööd hästi teha ja sattuda see agentuuri keskkonda, miks, miks mitte raha teeniti seal hästi, kui sul hakkab hästi minema. Aga tule tagasi, alati võiks Eestimaale tagasi tulla ja siis midagi asjalikku ka teha, sest et. Ma ei tea, Eluaegne modell olla. Mida see sulle ütleb inimese kohta? Kui palju sa oled oma elus ise vabandanud, mingeid hiljem aru saades rumalusi sellega, et ma tahtsin kokku korjata mingit uut elukogemust, vaid see uus kogemus oli mulle väga vajalik. Inimesed väga sageli teevad seda, nad sooritavad mingi lolluse ja pärast räägivad eine uue kogemuse nimel. No see oli ikka väga huvitav kogemus minu jaoks. Pistsin teda hooldusega, ma väga lolle asju elus ei, selliseid, mida ma totaalselt kahetseksin ei olegi tõesti, ma olen võib-olla lihtsalt ma tõesti varju selle taha, et ma ütlen, et see oli hea kogemus. See on see kõige geniaalsema võimalus varjuda. Ei, mul on paar paar siukest hästi lolli kogemust kohvikutegijatega, kellega ma olen koostööd hakanud tegema, olen pärast lihtsalt ise mõelnud, kuidas ma nii loll olin, ma olen nii palju haiget saanud, iga saanud omale meeletud niuksed noh, traumat saanud, et sa oled lõbuks nii vastikult ettevaatlik, nii vastikult sihuke ei tea, kas ikka usaldada nad lõpuks lähed selliseks? Natuke liig. No see on teistpidi, see, see olukord kujuneb selliseks välja ja seda sa ise teadlikult ei tee, kui ei tee. Aga see on tekkinud selle tagajärjel, et ma ei ole ise, on piisavalt tugev, et ei öelda, et ma olen kuidagi aladi, okei, ma aitan siis juba, sa oled mingis asjas sees ja kohutav supp on kokku keeratud ja ei saa sealt hästi välja enam. Vaistu oled sa treeninud, saad sa juba aru? Praegu nüüd eakam, olles. Kärsahaisu. Ma loodan, sest üldiselt ma olen viimasel ajal väga ettevaatlik oma äripartnerite suhtes, et ikkagist esimesena tuleb see, et kui sa tahad, et midagi hästi tehakse, siis te ise näiteks oma perega, nagu me rääkisime naturaalmajandusest, see on kõige turvalisem, koosta. Ja siis need teised asjad, mida ma ajan. Ma ei seo ennast mitte kunagi kellegagi enam niimoodi äriliselt, et ma juuriks kellegi tausta. Muidugi, kas siis, kui sa uurid tausta, sa ei tea mitte kunagi lõpuni, aga ma arvan, et ma olen ikkagi targem, nüüd. Maksuameti koduleheküljed, äriregistri mingit teavet, su favoriit ikka neid väga tore. Nii muusikat on meil võimalik mängida. Ja järgmine meile Berg, Bacara vana ja estraadiklassika, mis teeb alati tuju heaks. Et Jevgeni jõuakendavamaskeid hääldas saatsingi Võimli. Ärgaks piknikul piknikukülaline on Anni Arro seda viimast lugu ära kuulata, siis ei ole mul hetkekski kahtlust, et et see nädalavahetus, kus me praegu elame, on ma olen peaaegu kindel, julgen kõigi nimel rääkida. Meero üks võib-olla kaunimaid. Aini, milliseid hetki sa oma elus naudid, millised on need hetked, milliseid vaikselt ja vargsi otsid selleks, et tunda, tunda sellest elust selles maailmas tõelist rõõmu? Need on hetked, kus ma saan olla oma maal sepamaal. Sa räägid seda siiralt, räägid seda sellepärast, et, et sul on jälle raamat väljas ja et see jälle müügitabelis sepamaa on seal nimelt sees. Ei, ma ütlen sulle ausalt, mina ei, mina teenin oma raamatuga oma honorari, see on kõik selle müügi pealt, ma ei saa midagi. Ja nii, et iga kord, kui mina ütlen sepamaa, siis mina, mina ei saa sellest täpselt, aga noh, see lihtsalt minu kodu ja noh, see on selline oht. Kui ma sinna lähen, siis muidugi kõik kõik kaob ja kõik, teine tundub nii mõttetu, kõik see kuidagi rapsimine. Ja ma eriti naudin, kui ma saan ujuda. Ujumine on üks sihuke asi, mis on kõige lõõgastavam, see kõlab võib-olla nii kuidagi Leyerdatuna stressi taandav, aga merevesi, Eesti merevesi sinna vette lähedalt, et selline tunne nagu mingi nagu liiv pudeneks keha pealt. Ja ma just siin paar päeva tagasi käisin, ujusin paduvihmaga. Ja see oli nii mõnus ja ma lihtsalt seisin seal vees ja vaatasin neid vihmapiisku suhtes, et see on kõige ilusam asi üldse, kuigi ilm oli hall, kole. Aga seal ikka nii ilus. Ja need on need hetked, mida tahaks veel ja veel ja veel. Ja võib-olla natukene hea, et neid ei ole liiga palju. Et siis sa tahad neid veel ja veel ja veel iga päev oleks. Sinu jaoks selle jaoks, et oleks lähedal võimalikult lähedal õnne, on vaja kübeke bensiini sõita sepamaale. Just ilma lubadeta ei saaks midagi, et ma olen siiamaani arvan, et mu suurim elu saavutus on lubade ärategemine. Mis see nüüd on, kas neli või viis aastat tagasi. Aga see oli küll. Ei, ei iial. Ja kui ma need load kätte saime, tundsin su elu õnnelik. Kohutavalt maile. Rõõm. Kuhu sa esimese asjana sõitsid? Mulle tuli mees tuli mulle järgi oma autoga ühtset, näed anni, istu rooli. Ka ei oska, panin selle peale seda silmad kuidagi kinni, eks keeras muusika võimalikult kõvaks, püüdis siseneda oma sisekosmosesse, et mitte näha seda, mis toimub ümberringi. Jah, aga ta oli jube õnnelik ka, et näed, et naine sõidutab. Aga jah, need ilusad hetked, et need on üldiselt loodusega alati seotud Sinu vanemate kunstniku elu ja ma kujutan ette, milline see võis olla ise teadmata sellest midagi pakkus kindlasti väga kireva lapsepõlve. Mis on need hetked lapsepõlvest, mida sa taga igatsed või mis on sellised, mille, mille läbielamine? Kui vähegi võimalik, siis selle võlukepikese abil sa seda prooviksid. Ka need mälestused on mul sepamaaga seotud, ma olen kõik oma suved seal veetnud ja mulle väga meeldis see, et meie vanemad on meid alati usaldanud. Kuna meid on kolm last, siis meil oli alati, kellega mängida. Ja hetked, kus sa lihtsalt ehitanud, mingi tonni roninud ning puu otsa ja sa lähed sinna maailma nii sisse. Sa mängid mingit. Ma ei tea, kas ma ei tea, piraati või mingit printsessi see nii vapustav, kuidas sa suudad nii sinna sisse minna, sa unustad kõik ära. Sina mängisid rohkem traati või printsessi. Ma tahtsin ikka printsess seal, aga ma kuidagi kukkusin piraadi rohkem, meil ei vedanud kuidagi välja seda printsessi mõõtu noh, neid riideid ja kaltse sai endale küll kohutavalt palju ümber keerutatud kangaid ja ema kingi ja et see on meile emastan nagu alati sees naiselik noot, et need ema riided ja see kingakapp ja see on nii müstiliselt põnevale. Vanemaid ja külla tulnud sõpru, vanemate omi, tuttavaid sundisite oma näitemängu vaatama ka. Ja aga neile meeldisse meid kuidagi igav, et me esinesime, kas põhine oli madonnat, tegime järgi tripihoidjaid hukka mingi parukaid, kohutavalt naljakas. Seal väljade tegid väiksed Pädalikud ja mina olin alati taustatantsijad, õde alati laulis, mina ei saanud laulda, mina olin taustatantsija. Et see on, need on sellised toredad mälestused ja just see, et sa suudad see lapselik, siiras rõõm ja, ja see on nii tore, et seal on nagu meeles ainult head asjad. Tegelikult tuli seda igavust igavesti, seda all palli, kõik said riieldajaga kuidagi kõik ära pühitud. Et ainult see hea ja tore meeles. See on selle inimeseks inimese konstruktsiooni üks võlumaid omadusi. Just, aga kõikidel ei ole nii pessimistid mäletan ainult neid halbu aegu. Ja muidugi, mida ma igatsen, on kindlasti ka need toredad kunstnike, sellised väiksed koosviibimised ja peod, kus kuulati väga head muusikat. Mu kodus on alati hästi muusika kõla. Mulle õudselt meeldis, kui povi pandi peale. Kui audiotalu oli põhiline bingo, siis väga meeldis, et nüüd on mind alati sütitanud, et need peod, mida ma ikka kui meil magama saadeti, ukse vahelt ikka piilusin. Kuidas teil kodus oli, kas teil rääkisid lapsed siis, kui kana pissis? Ei, Me olime kuidagi normaalne elu osa, aga muidugi me ei olnud kõige tähtsamad, mitte nagu tänapäeval, mis mind kohutavalt ärritab, on kasvatamatud lapsed ja ma tõesti lähen, mul läheb silme eest mustaks, kui ma näen lapsi, kellel lastakse teha ükskõik mida, nii ei kasvatata lapsi lapsel ikkagist, ütleme et nii ei tehta. Et meil oli ikkagi see, et kui olid ikkagi tähtsad külalised, siis meie ikkagist ei rääkinud vahele. Et aga samas meile anti sõnaõigus, oli mingi arutelu. Ja Me viisakalt käitusime kaasa rääkida, aga üldiselt oli kord majas, et laps on ikkagi laps. Nagu ikkagist segama hakkasime, saadeti teise tuppa. Tänapäeval mulle hakkab tunduma kohutav hirm, et see vastik heaoluühiskonna mingi vabakasvatus on jõudnud Eestisse. Lapsed laamendavad ja, ja vanem istub kõrval ei ütle ühtegi sõna ja mina pean minema riidlema siis selle lapsega või et see on nagu ebanormaalne. Mida, tahtmata nagu siin pikalt mingit lastejuttu rääkida, aga, aga nii kummaline kui see ka ei olnud, siis mõned aega tagasi Tampere lõbustuspargis ainukesed päeva jooksul jonnivad. Lapsed, keda ma nägin, olid, olid eesti lapsed Eesti lapsele. See on kasutanud vabakasvatus, peaks olema nii siin kui sealpool piiri. Et see on, see on ilmselt ka kunst, mida tuleb vallata. Et täpselt, et ma kutsuks üles riiki, kampaaniale lapsi, palun, et lapsi kasvõi iseenesest ikkagist. Sa oled nõus tulema selle selle kampaaniast prooviks. Endal lapsi ei ole, nii et nad ei võta mind kindlasti. Sa tuled vanematega koos, eks ju, et sa oled hästi kasvatatud lapsega. Anni usk väidetavalt ja ka mitteuskumine selle selle uskumise ühe osana on, on meie geneetilises koodis sees, kui religioosne sa oled, kui palju sa usud mingitesse asjadesse, mida sa mida sa enda jaoks ka siis siis rohkem või, või, või vähem pühaks pead? Ma usun, ma usun elusse endasse, et ma ei usu. Noh, ma ei usu jumalat selles mõttes, et habemega mees istub pilve peal, aga ma usun, et on olemas midagi suuremat, mis meid natukene suunab ja mis meie teele neid õigeid ja valesid asju teadlikult viskab. Üheksa kui loodus on jumal, kosmos, püha inimene peab uskuma tegelikult millessegi, et see on, et vahet ei ole, kas ta usub jumalasse või käsitajale pimestatud. Et see on kõige hullem, kui ta, et ta ei oska ise enam valikuid teha ja siis ta vaatab kellegi poole, et keegi annaks talle mingi vastuse, et sa pead Need otsused tegema. Et see keegi kuskil siin niikuinii suunab mingid esivanemate vaimud või ma ei tea, mis, mis iganes uskuma, uskuma peab ja kas või uskuma sellesse, et tulevik on helge ja tore, mitte et aina kehvemaks läheb, mis on. Hästi, kõlab praegult Eesti ühiskonnas läbi, et kuidagi, et ainult kehvemaks läheb selle majanduskriisi pärast, aga pigem võiks inimesed mõelda, et äkki see on hea millekski, mida mina arvan, et on. Et mis siis, et rahakotis on vähem raha, aga mul on seda vähem. Ma teen palju rohkem tööd ja saan vähem raha aga see kuidagi paneb natuke teistmoodi asju vaatama ja seda oma kodupeeti rohkem hindama. Sa selles mõttes jälgida nagu tähelepanelikud või kuuled, millest inimesed räägivad, et see majanduskriisi ja kogu see meie igapäevase elu-olu problemaatika on sulle tuttav. Ikka on, kui ma kohvikud peal, siis ma läbi kardinate ikka kuulan, mida inimesed räägivad, mitte, et ma kuulaks kellegi juttu pealt. Lihtsalt kostuvad kõrva sõnad mure, raha vähe kehva. Ja, ja noh, ja see ka, kuidas inimesed siis kalkuleerivad. Et noh, nii kurb on, tuleb inimene kohviks, ta tahab head elamust ja ta peab kalkuleerima, mida ta täpselt võtab, et see on hästi kahju, aga me tahame kõigile head pakkuda. Aga, aga ma tahaksin, et selle kõige juures inimene ei jääks nagu rõõmsaks, et ta ei muutuks nõndaks õelaks, kibedad ja õelad inimesed on ühiskonna mürk, et seda, seda ma ei tahaks näha. No ilmajäämine see iseenesest tekitab kohe kibedust, eks ju. Jah, vaat inimesed harjusid ära nii hea asjaga, et seal on alati juhi. Ära harjumine toimub, järgmisel kuul on juba kõik olemas, eks ju? Täpselt, et see on nii nii karmilt. Aga sa oled alati harjunud tööd tegema, vaeva nägema, siis sa teed seda edasi sai jää tegelikult inimene, kes oskab oma tööd hästi, ma arvan, ta leiab tööd, näiteks mina, ma kasutan väga palju abirestoran, saatorid, näiteks meistrimehed oma oma töö juures. Ja neil ei lõppe tööotsa, meil on nii palju tööd, nad on professionaalid, vaata, nad teevad hästi oma tööd ja nendele ei lõpe kunagi. Tegelikult. Lihtsalt see kirg oma tegemise suhtes on see, mis, mis toob, toob jälle järgmise, järgmise. Jah, ma arvan küll, et kui sa ise usud ja et asjad lähevad paremaks, küll ta küll ta läheb, praegult, on kehvem, kõigil on kehvem. Kellel vähem, kellel rohkem, aga ma arvan, et kõik läheb paremaks. Sa oled Itaaliaga üsna lähedane, sa käid Itaalias üsna palju see ennast nende, vähemalt võib-olla paberite järgi selline deklaratiivne katoliiklikus, mis itaallaste enda arvates kindlasti ei ole paberite järgne ja deklaratiivne, aga siis Roomas või noh, Roomas tõesti sadades-sadades katedraalis ringi vaatad, siis sa näed seal ainult tühjasid pingeridu ja, ja sinna varju tulnud turiste, eks ju, see sulle külge hakanud ei ole. Tunned sa nendes nendes pühakodades ringi kõndides katedraalis ringi trendides pigem sellist tõmmet selle kunstikultuuri poole kui, kui, siis nii-öelda härdus sellest suurest jumalikust puudutusest. Pigem tõesti kunst ja kultuur ja, ja minul on alati ma ikkagi, kui ma kirikusse lähen, ma tunnen ikkagist seda, mingit sihukest jõudu või midagi kõrgemat, mitte et ma ise tunneksime, hakkaks palvetama, nüüd seal kohe, aga ma tunnen, et seal on see, et seal need inimesed käivad nende inimeste, need palved ja see usk on kõik seal hoones, kiviseinte vahel jääb sinna ja see ongi see jõud. Vaata ja ma austan seda, respekteerin isegi siis, kui mina ise ei ole usklik, kuigi ma olen ristitud ja ma olen katoliiklane, muuseas. Aga noh, tänapäeval ei tähendanud midagi, et ma näen, et ikkagist, inimene pise leidma oma oma usu. Ja see on tegelikult väga, kusjuures mulle väga meeldib itaallaste puhul see, et neil on usk nii tähtis, kõrvalt on seda hästi tore vaadata, kui ma peaksin ise näiteks Itaallasega abielluma mingisse sellisesse perekond sattumate. Noh, see kooslus oleks võimatu kindlasti. Aga see on ikkagi tore, et inimestel püsib usket. Kui palju sulle meeldib usu teemadel arutleda või vaielda. Kui ma mõtlen sinu enda perekonna peale sinu ema inglite peale ja siis õe vagiina vaagnate peale, siis ma saan aru, et ainest justkui võiks olla. Tead, minule asemele vaidlemine üldse ei meeldi. Vihkan vaidlemist, et mina näen, et igal inimesel on oma arvamus ja tal on õigus selleks arvamuseks, et et inimene võib, võib maalida paljaid naisi, aga samas olla ka paduusklik, et tänapäeval ma arvan, et see ei ole mingi mingi probleem. Aga aeg-ajalt kellegagi mõtteid vahetada või on sul selles mõttes et see, see on sinu sees ja sa ei pea sellega seda kellelegagi väga. Ei pea, usu teemat ma nüüd küll ei. Mulle meeldib kummituslugusid rääkida, pigem need on sellised toredad asjad, milles vaimud ja see on see, mida, mis mulle meeldib arutada, erinevaid kummituslugusid, rääkida. Ma jäin kohe vait. Milline viimane kummituslugu, mida sa kuulsid, mis on kõige parem? Kõige varem oli see, kuidas üks nimetame siis kummitus, vaim, see, kusjuures see kunagi eksisteeris sealsamas korteris, kus ma elasin kägistas sisesest inimest ja, ja päris päris niimoodi põhjalikult. Ja siis mul tuli küll hirm nahka, siis ma olen alati arvanud, et see on pigem selline tore, mingi raal keha kuskil mis on jäänud lukuseinte vahele. Et see on isegi füüsikaliselt, on mingid füüsikud, on midagi tõestanud, isegi mismoodi see juhtub. Aga kuna ma ise elasin nüüd vanalinnas tükk aega ja korteris toimusid mingid väga imelikud asjad, ma nägin maailmaga kummalisemaid unenägusid siis see pani mind taaskord jälle uurima neid asju ja uskumatuid lugusid, kuulsin, et tegelikult iga mingi teine või kolmas inimene on puutunud kokku mingisuguse ebanormaalse võisukese mingi juhtumisega. Ajakirja kolmas silm on sul tellitud. Ei ole, seal on nii igavad lood. Ma ükskord lugesin ja see oli kuidagi. Oli näha, et tahetakse lihtsalt ajakirja müüa, ei olnud päris. Targaks piknikul ja tänase piknikukülaline jah, on Anni Arrani, sa pead hakkama mõtlema, millised need kaks lugu on, mida me veel mängida jõuame, täiesti selge on, et me kõike seda ühte teist ette mängida ei jõua. Seda enam, et mul on need valmistatud veel mõned küsimused, mis ma olen plaaninud su käest küsida langetamisele rähkemanika ja ole hea, siis me saame nagu numbrite keeli vahepeal rääkida ja, ja sulama Twitter on blogi. Kuidas üles kirjutad neid asju, mis sul on välja tulnud lihtsalt mingite märkmepaberite peale või, või asjade peale. Ilusat mõtte, mõnusad hetked. Ma olen üldiselt sihuke jah, kellel on märkmik paberilipakas käepärast ja siis panen kirja. Mul on hästi vanamoodne inimene. Meili kasutan, mobiil oli, aga ei Skype'i, MSM-i. Ei ole ei chati. Uskumatut. Ma olen, ma suhtlen nii palju inimestega, et ma peaks veel koju minema sättima kellegagi, issand jumal. Aju läheks küll lõhki. Kodus tahaks olla rahulikult vaikset muusikat kuulata ja peekonit praadida. Me rääkisime tagasi Itaaliast? Jah, seda ma muidugi usun, et sa peekonit, praed nüüd räägi nüüd mulle. Ma olen kyll. Muidugi prae muidugi seda jah, aga mis sa sellega hiljem teed seenele. No ja. Mis on see sinu jaoks Itaalia juures see kõige tähtsam kõige olulisem asi, mis sulle selle, selle paigasele riigi juures, selle rahva juures meeldima ma väga palun, et sa ütleksid, et kultuur sellepärast et muidu ma saaksin kohe selle esitatud küsimuse eest maailma kõige lollima küsimuse tiitli ja ma lihtsalt ei ole hingeliseks valmis selle jaoks veel. Ei, seda ma ei vastagi, ma pigem arvan, et itaallased elavad vanast rasvast, nad on üsna laisad seda uut kultuur nii-öelda päris vähe peale. Aga see selleks. Üldid Ma käin ikkagist söömas, seal mulle meeldib toidukultuur. Kas Sulo hullu juures käin ja tema juures ja ma käin ikka me iga aasta üritanud minna sinna, aga ta on päris kaugel. Kas tema oli see, kes kas sa julged tema kohta öelda, et tema nagu mingid uksed või mingid teadmised sinu jaoks avas või pigem ta oli juba teejuht sellel rajal, kus olid? Ma arvan? Ta julgustas mind ta täpselt nii, et sellel seal, kus ma olin ebakindlalt võib-olla natukene vaarusin, siis tema panime kindlalt jälle rajale, et see on õige asi, mis ma teen. Ja need ongi need õiged maitsed, mis on puhtad, lihtsad, otse loodusest võimalikult värsked. Et see julgus panna taldrikule võib-olla lihtsalt see hästi ja sink või äsja juust ei pea, Meksime alates kokku. Te peate soolo, oli siis üks, üks kokk ühes koolis. Tema oli mu õpetaja ja mina läksin tema juurde pärast seal praktikale. Ja, ja tema on mind moodi suunanud oma toiduelamustega ja tema on selline mees, kes hommikul siis läheb mägedesse ja korjas mingi lohaka jälgivisidel sellest mõnusa salati. Ja. Kui palju neid pokasid või, või ütleme, selle kokamaailma inimesi on, keda sa oma õpetajate kogu maailma õpetajatalist julget julgelt panna ja tead, et neil ei ole midagi selle vastu, et nad seal on. Eestis kindlasti suureks abistajaks julgustaks Tiima Demjanov olnud, kes tegelikult soovitaski mulle seda kooli. Ja kes kohe algusest peale muidugi ütles, et Anni, see on raske töö, see on füüsiline töö. Ja ikka raiusin, ei küll ma hakkama saan. Aga tema mind ikkagist julgustanud ja, ja ma väga austan seda, et ta sööb minu kiluvõileiba ja ütleb, et see on väga hea. Et see teeb mulle rõõmu ja, ja kindlasti ka need lõputud kokaraamatute virnad kokkade erinevate kokku tõmmanud, keda ma kindlasti oma õpetaja, eks pean inspiratsiooniks, sest inimene peab kogu aeg edasi ikkagist arenema. Ja hästi tore on kokaraamatut ette retsept. Täna teen seda trenni lihtsalt et kokata. Ütleb mõned nimed ka maailmast, keda sa tõesti huviga loed või kes on nii-öelda sinu, mulle meeldib, et seal inimesed, kes vahepeal et kes on sinu nii-öelda, kes on nii-öelda sinu, saad aru, mis ma mõtlen, eks ju ja ja keda sa, kellelt sa ootad midagi uut, kellega on põnev, kui, kui saaks kunagi, ehk annab elus kohtuda ja nii edasi. On kaks Itaalia koka, Giorgio lokatelli on üks mees, kelle restorani ma üritasin, seekord, kui ma käisin Londonis saada, aga me olime nii sinisilmsed ja mõtlesime, et lähme Lähen täna istuma sinna. Ja siis helistasime. Tal oli meile lihtsalt öeldi it's impossible, cooted, nõuey impossible, küsisin, no et kui palju see ette ütleme, see oli pool aastat siis. Robot alla, kes on ka selline vanem härra mõnus itaalia muhe vanameest, kes on Amalfi rannikul kasvanud ja kes paneb taldrikule lihtsalt selle, mis mis on võimalikult vähe rikutud. Puhtalt lihtsalt kaks itaallast ja noh, on on veel, ma ei oska nüüd geimi. Seni on muidugi ka only inspiratsiooni mingil ajahetkel, aga tema toidud natuke on pisut ammendanud hetkel. Aga ta on väga hea kokk, head raamatud on väga nauditavad ja hästi ideerohked, et neid tasub alati lapata ja saab ikka ideid. Vabandust, ma kunagi ei tee retsepte, et ma võtan nüüd retsepti. Seda ma ei tee, aga inspiratsiooniks lihtsalt, et lehitsenud ja et sul tekiks see, et ma tahan jälle süüa teha, siis ta raamatus on päris head selleks. Aga räägime sellest, kuidas sa siis tegelikult neid uusi asju ette võtad või neid asju ette võtad? On see kuidagi lihtsalt, nii et, et õigel hetkel tuleb laste silmad kinni, natukene sättida seda meeleolu õige muusikaga ja, ja, ja siis söösta ja vaadata, mis mul olemas on. Mismoodi, mismoodi sa mõtled mingeid uusi asju välja või mingeid oma asju välja, sest et kunagi või olla kindel, kas see on uus või mitte? Ei täpselt seda ei tea kunagi, seda ei tea kunagi, et kokandusrongis Ugala, aga ilmselt selleks on vaja natuke rahu ja vaikust saada ja natuke oma aias tutterdamist ja siis tuleb inspiratsioon. Esiteks algab kõik toorainest, jällegi ma rõhutan turule see, mis sa saad sellest, hakkad tegema, et Eestis ei ole nii et oi, ma teen täna seda, sest üldiselt sa ei saa seda poest kunagi. Et yldiselt mine kas enne poodi või turule vaatamise saad, mis nagu innustab ja siis sellest hakkan midagi tegema. Ja kindlasti oma inspiratsiooni, sest isegi ka kõige sellistel töökamatel kokkadel kaob see pahatihti ära, sa kaod sinna sisse, ära teed ideed ja lõpuks noh, tegelikult ei tulegi enam ja mina käin seal toidureisidel siis. Kas Roomas viimati käisin Londonis, võtsin lihtsalt ette. Erirestoranis, mis ma välja kõik vaatasin, käin söömas sõbrannaga lõuna õhtusöök, sõime, jõime oli hästi lõbus, mitte midagi muud ei teinud, sekenes käisime ka Portugali turul kõrvarõngaid ostmas ja kingi ja. Ja hästi tore oli ja tulin koju tagasi ja jälle oli isu süüa teha. Lõhnab natukene sellise kõrvalharuna sind mõnes mõttes finantseerima reisifirma idee järgi. Ma usun, et inimesi oleks valmis tulema sinuga küll restoranidesse kaasa. Ma ei teadnud, et ma jah, et keegi mulle just ütlesite, võiksid korraldada selliseid restorane. Siis mõtlesin, et võiks. Heino tüütu mõjusa õhtul paned ju ikkagi nagu eesriide tagant punuma ja leida need kõige-kõigemad kohad, mida järgmine kord soovitada. Jätan sinnapaika? Ei, äkki peaks, võib-olla tõesti hea mõte, ma kaalun Ani Harroga gurmee reisi peal. Jah, just vaatab, aga esialgu ma käin oma sõbrannaga. Aga aga inspiratsioon, sellel hetkel, kui sa alustad, tuleb lihtsalt. Et mõnikord ei tule ega tule, et väga tihti kuma televisioonis tegin, neid retsepte ei tule, sest sul on kindlalt see aeg. Hommikul peab olemas olema. Ühel spetsiifilisele põhjusel loodan ja ootan, et, et see mitte ei olnud minevikus rääkimise, vaid oleviku vorm. Vaatame vaatame seda asja. Aga näiteks seal on mul alati olnud nagu jube raske, sest et see on nagu hästi lühike aeg. Samas on pikka aega ka kuidagi, see jõuab nii kiiresti kätte see päev retsept olemas olema ja siis ei tule, noh mõnikord ei tule. Lõpuks ikka muidugi tuleb. Aga ma ütlen, et ega need lihtsalt iga kord ei tule need asjad, et sa annad näiteks kui sa Teedunud paksu mahuka raamatu välja andnud. Aga on sul niimoodi, et vot mis sa nüüd teed, jube palju asju on ära tehtud, et mina ei ole selline vurked, ma lihtsalt olen lahmin siis kokku midagi, et mul peab ikka idee olema, et niisama ei ole mõtet mitte midagi. Ma olen aru saanud, et see tänapäeva maailm selles mõttes on väga globaalne ka köögis ja, ja, ja seda nimetataksegi vist susi on, eks ju, segatakse nagu kõik asjad kokku, aga selle selle fusiooni noh, vähemalt väideti minu arust, see on muidugi maailma tipp, aga, aga, aga sellel kohal olid mingid tärnid tõesti olemas ja neid ei olnud, neid ei olnud. Need ei olnud üks. Seal toodil lusika peal mingit kuradi vahtu, saad aru, ma ei, ma ei tea, mis vaht see oli, ma ei suutnud sellest aru saada ja kui ma lugesin siis inglisekeelne inglisekeelne nii-öelda kirjeldus ei olnud mitte midagi ja kuna serveerija ise oli austerlane ehk ehk proovis rääkida siis saksa keeles, siis ka sellest ei olnud võimalik midagi midagi aru saada ja nii ma aru ei saanudki, vahtu teeme, ja vot see on, kas see on see asi, mis, mille poole sind tõmbab kunagi nagunii-öelda, kas seda nimetatakse mingiks molekulaarasjaks? Ja molekulaargastronoomia ei mind absoluutselt ei tõmba kolmandatest riikidest. Ei, ma mõistan, pigem keemiahuvilised inimesed. Aga maitses see asi tõesti millegi sellisena, mida ütleme niimoodi krõmps suvalt hamba all või, või noh, vingerdavad või lihatükina, sa mitte kunagi tunne. See on, see on hästi huvitav, seda on hästi huvitav, aeg-ajalt. No see ei ole mitte see huvitav, mida öeldakse selle toidu peale, mida. Sa pead muidugi jube hästi tehtud olema, sest seda asja kehvasti teha ei saa, siis on solk seal lusika peal, siis võib-olla on väga hästi tehtud olema, nii et tõesti võib-olla kord aastas või kord kahe aasta jooksul. Noh, lähed sellisesse restorani, ma ei näe lõunale, läheks sellise restoran, esiteks jube kallis on ju teised sellised noh, siis vedas. Ja, ja teiseks ei väsita pilt ära. Selline peenutsemine. Mesilase teeb näljaseks, sa tahad süüa midagi, sest et justkui midagi oleks juhtunud. Ja no sellest lusika tähtsa tõesti mitte midagi juhtuda ja see peab olema meeletu lusikat jada. Ja aga üldiselt meie ajat on selle ikkagi. Kas sulle meeldib, et on peet, et on sedasama rukola, et on oliivõli? Jah, et on need asjad, mille ma olen kas peenrast võtnud või kuskilt truud saanud, et, et ma ei, ma ei peida selle asja maitset, vaid ma toon selle enda asja maitse esile, rõhutan seda, kust see peet on tulnud. Kust see liha on tulnud. Tänapäevase lihaga on minu arust kõige suurem probleem, see on väga vähe liha, kuna kanalis. Väga vähese, väga harva kuskil toidu sees võib olla, aga, aga nii, et ma lähen poodi, ostan kana. Ma ei tea, võib-olla kaks aastat tagasi ma tegin seda. Sest et see on ebanormaalne, kuidas need kanad seal karbis kasvavad ja millest nad üldse koosnevad? Ei tea ja et ma tahan, tahaksin ikkagi teada, kust need asjad tulevad. Ostan väga tihti lambaliha, mahelambaliha. Ausõna, ma tunnen ka sedasama tunne, sedasama tunnet, et tahaks kunagi hauas laguneda. See on selline lihtne inimlik soov peale suremist kunagi ära laguneda tahaks. Tahaks ära kaduda, ei tahaks jääda koormaks Edela ja seetõttu tõesti võib-olla peaks kana söömist piirama, Ani pihi palun ja kõik õelad keeravad teisele poole ja ei kuule seda juttu, kui sageli sul tuleb välja see, mille peale tõesti sõbrad õnnest kiunuvad kogemata. Kogemata. Jah, niimoodi, et sa muidugi ei räägi neile seda, et andke andeks, tõesti, koga materjalid. Kogemata, mingis mõttes nagu vaata, me rääkisime ka, et kogu aeg on see toit erinev, isegi sa teed sellesama retsepti järgi. Näiteks ma tegin eile oma köögis mustsõstrakooki ja ma ei ole üldiselt suur koogitegija ja korjasin ise aiast mustsõstrad ja ja niimoodi tai, noh, klientidele pidin tegema koogid, said otsa. Ja martsipani kaja ja tuli nii hea kook. Kogemata. Aga siis ta, aga ma ütlesin, kahetsen kogemata, et see tõesti, ma olin. Kui sa seda ütled neile, siis nad ei usu seda, siis nad peavad, et ah, näed ainult talle uhkeks hakanud Kekkot on asi, nii et väldi sõda. Palun. Jah, pidigi nii olema. Kui palju on sul neid retsepte, mida sa oled punnitanud ja, ja mida sa oled proovinud ja katsetanud, aga selge on see, et sa avaldada ainult nad kunagi, siis kui tuleb välja sinu esimene kokaraamat, mille pealkiri on. Neid väga palju ei ole, kuna ma kasutan üldiselt hästi inimlikku toorainet ja üldiselt väldin väldin mingit banaani, kilu kokkupanemist siis üldiselt ei teki selliseid asju. Ma kipun siukse turvalise valiku poole minema. Aga see oleks päris huvitav raamat, kusjuures seda võiks üldse panna igast erinevad kokad kokku ja kõik võiks avaldada. Ja ma arvan, et see müüks väga hästi väga hästi, nii aastaks, küll just kutsu selle raamatu esitlusele. Autorit liigutatud ja tänulik, milline on sinu jaoks jäle toit või milline on see, mis sinna äkki võiks sisse kuuluda. Oi kunagi keegi kokk tegi mingi näidismenüü ühe kohviku tarvis ja ma isegi ei mäleta, kes see oli ja ega ma ei ütleks vist ka. Ja mina pidin siis üle vaatama ja ütlema, kas on hea meel, ei ole, sõbrad palusid ja seal oli selline toit nagu anšoovis, salsa ananassikettal. Öeldakse kirjaviga ei, see pidigi niisugune toit olema ja see oligi vist kuskilt molekulaarkastronoomest võetud copy paste ka tema siis tegi, vist lihtsalt pani siis selle anšoovis ja ananassi kokku. Kui sageli sa näed seda plõksimist nii-öelda, nimetagem seda siis niimoodi, eks ju, et kas inimene ongi võtnud kuskilt, sest lihtne internet toob ju kõik koju kätte, eks ju. Ja ja lõppude lõpuks mingit mingit nii öelda näen, siit asja ei ole ju raske välja mõelda. Kui tihti sa näed seda, et siin nüüd vist enda kogemust ei ole küll taga ribu ridagi? Et seda on kahtlaselt palju vastikult palju neid häid peeneid, restorane on väga vähe, on väga paljusid, kes nimetavad ennast peeneks ja ei küündi. Et seda on päris palju ja see on hästi kurb, et ma pigem kutsuks inimesi üles tegema inimlikke, toidu restorane, kus saaks lihtsalt kasvõi kartulit ja kastet head. Seda võib hästi teha. Aga selle asemel kõik kuidagi valivad selle tee, et olla hästi peened arvates istet sellega teenib rohkem. Ma arvan, et ei teeni. Ma arvan, et ei teeni, ei pea olema krokodill, känguru ja kõik see edasi ja siis kui keegi tõesti rumala peaga vihane olles omaenda raha peale sellepärast et kokk tegelikult seda haiuime ei ole kunagi teinud, ta kunagi sõi kuskilt, siis ta leidis retsepti ja ta teab, et niimoodi peaks seda enam-vähem tegema. Kui raha peale vihane olles tellida, siis, siis oled sa kurb lihtsalt pärast. Ja üldse see see ka, et, et kui ma olen siin Eestis ja, ja siis ma hakkan mõtlema, et kust kutsa haiuim tuleb, kui kaugelt ta tuleb. Saaremaa ja Hiiumaa vahelt kuskilt kasvavad. Jah, et kui kaua ta seal külmikus on, kui palju ta kütust raisanud, kui paljud on loodust reostavad ta haikalu tapnud? See tundub mulle nii mõttetu ja tegelikult noh, see peaks olema täitsa pat sellist asja pakkuda. Kuulge, mogeen, küsin lõpetuseks, mida sa oled hea toidu nimel valmis tegema, sa jahil oled käinud kunagi põdrale pähe kuuli kihutanud selle jaoks, et saada tema käest kõige värskem maks kätte? Oleksid sa valmis? Ei ole, ma olen selles mõttes hästi nõrganärviline ja hingeline hakkaks nutma ja ei sööks kunagi vist enam liha. Et ma ei taha näha selliseid asju, see on ikkagi natuke. Ma hoian kõrvale ja ja ajusid ja rupskeid ma ka ei söö ja hoian ka sellest kõrvale ja üritan ikkagist teda toitumist inimlikuks ja toit ei vaata, ta ei tohi Minnega liigseks naudinguks, selles mõttes toit ei tohi olla ainult nautlemine, ta peab ikkagist olema siukse nautlemise ja kõhutäite kuidagi piiril. Et need gurmaanid, kellele lõbuks magu välja veninud songa ikka. Õudne minu arust, et jäägu ikka kõik inimlikkuse piiresse. Toiduga mängitakse, mängitakse, aga mina, mina ei mängi toiduga selles mõttes, et toiduga ei tohiks mängida, toitu peab austama. Aga noh, see oleneb väga, kust otsast ma nüüd võtan ma üksi mängima, seal mõtlema. Et Ühest küljest muidugi peab mängima katsetama. Aga samas mängimine on natuke siukse minu minu jaoks nagu halva alatooniga. Et mina ei nimetaks toiduga mängimist heaks. Panin meie tänase piknikku kaks tundi on erakordselt kiiresti otsa saanud, ma olen väga tänulik, et sa siin käisid ja ma loodan südamest, et sinu nendes paikades, kus sa süüa teed inimesed üksteisele mitte kunagi ei peaks soovima. Head isu, sellepärast, et nendest silmis juba põleb selline säde ja leek, et keegi ei pea midagi teineteisele Soome, vaid vaid sisu. Sinu toitude järgi on alati hea. Ma loodan ka. Ma siiralt loodan ka, et see nii oleks. Mele mängida tänase saate viimane lugu ma juba ise vargsi lappasin plaadi lõpuni, paar tükki jääb mängimata. Anna, anna andeks. Oleks minu küsimused välja kärpinud kõik, oleksite pidanud monoloogi, siis me tõenäoliselt oleks jõudnud ära mängida ja mõned korrad tegi veel. Aga tõu jääb viimaseks. Jääb minu suur lapsepõlvearmastus, ta elas mul radiaatori sees ja ja ma pühendaksin selle loo talle.