Austatud külalised, kolleegid, sõbrad, meil on rõõm ja hea meel tervitada meie Eesti raadio valges saalis maestro Neeme Järvi, et ma arvan, et Me võiksime jätkata nüüd nii, meil on siin ees kaks mikrofoni. Ja nende abil saab esitada oma küsimusi. Meie käsutuses on maestro lahkel loal tund tema ajast. Kui on ka küsimusi kindlasti, mis, mis puudutavad selle kontserdireisi korraldamist, siis oma nõusoleku küsimustele vastata on andnud ka kultuurikomitee ja filharmoonia. Võib-olla oma palukski neist ka esindajad siia laua taha. Palun, kolleegid. Tere päevast, Ma tahaks natuke täpsustada. Informatsiooni mõttes saalis viibib ka üks täna õhtul esitatavalt teose autor professor Eino Tamberg, nii et oleks ka seda huvitav teada, kui kellelgi on küsimusi sellest alast. Ja kohe tuleb selle teose esitaja ka. Need Eesti pressikonverentsilt näevad tavaliselt ikka nii välja, et alguses ei saa vedama ja pärast ei saa pidama, nii et paluks päris tõsiselt mõelda sellele kellaajale. Kell 16. Null null keeratakse mikrofonid kinni ja rohkem mitte üks piuks, nii et paluks seda aega väga kiiresti ja otstarbekalt kasutada. Ausun mingisuguseid sissejuhatust, pikemad pole vaja, me kõik teame ja tunneme hästi. Maestro Neeme Järvi, me teame ka hästi neid asjaolusid, miks ta täna meie hulgas on ja miks ta viimased 10 aastat meie hulgas ei ole olnud. Võib-olla ei maksaks karta ka provokatiivse küsimuse ükstaskõik, kellele siin saalis istujatest need paluks kiiremat ja asjalikumat tegutsemist. Teater muusika kinoajakirjas antud intervjuus Vardo Rumessen ile ütlete, et olite eestlane, olete eestlane ja jääte eestlaseks. Öelge palun, mis või kes? Peale muusika on aidanud teil eestlane olla? Võõrsil? Kõigepealt ma tahaks tervitada kõiki saalisolijaid, mul on hea meel olla siin Eesti Raadio selles töötanud palju aega, 10 aastat väike vahe olnud. Ja nii ka nüüd on tore rõõm olla jälle tagasi siin. Ja musitseerida siin Tallinnas. Näha palju orkestri liikmed, siin, riikliku sümfooniaorkestrid, raadiomehi, kõik naeratavad sind vastu valla. Tore tore näha. Ja pole ollagi niisugust tunnet veel, et me niukseid ära olnud eriti pikka aega. Nüüd mis puutub sellesse Eesti momenti, selle oldi, see oligi võib-olla põhjuseks miks ma siit ära läksin, 10 aastat tagasi. Et seda eestimomenti rohkem rõhutada välismaailmas seepärast, et Eesti oli tol ajal siiski küllaltki koht, kus, millest üldse välismaailm palju ei teadnud. Välja arvatud need inimesed, kes, kes eestlased välismaal olid ja püüdsid seda Eestit suureks teha, nii palju kui võimalik, aga see ei õnnestunud eriti seepärast, et jutuga seda ainult suureks ei tee. Seda on vaja tegudega teha. Ja mina kui muusik teadsin, et mul on see võimalus olemas just oma suurepäraste heliloojate ja, ja paljude orkestrite vahendusel. Ja ma teadsin, et Eduard Tubin on olemas ja et Arvo Pärt on olemas ja et meil on terve rida teisi eetseerinujaid olemas. Aga see võtab aega, et neid kõiki tutvustada. Aga et et seda kõike teha, selleks oligi vaja minna ja näidata. Ja selle aja jooksul, mis ma olen olnud väljas, ma olen teinud kõik Tubina teosed, heliplaat, kõik, peaaegu kõik, Arvo Pärt Heino Elleri terve ridu teoseid, inglise plaadifirmavahetusel, terve rida, Kaljulaidi teosed, sümfoonia number üks nüüd ilmust ja Artur Lemba sümfoonia number üks tahaks näidata nii kaasaegset kui ka vanemat eesti heliloomingut. Ja need kõik on saanud väga hea kriitika osaliseks. Igal pool maailmas, eriti Tubin, sest see oli täiesti aval avastus. Olgugi, et tuvi neelas 40 aastat välismaal, olite tundmatu isegi Rootsis. Ja keegi pidi seda tegema. Aga seda aega, kui ma siin olin, kui palju ma siin heliplaadis tegin seda Eesti muusikat, nii palju, kui oli võimalik teha ja kõik ja ma tegin, mis ma siin tegin, sellest ei ole maailmas kedagi kuulda. Mitte midagi ei ole kuulda, sellest on kuulda siin Eestis isegi mitte nõukogude liidus, aga Eestis on kuulda võib-olla mõnikord raadiotes ja nad säilivad SIND raadio fonoteeki des. Aga seda ei ole võimalik kuskil kuulda, nii et kui sa kuskil välismaalase käest küsida, et kas seda teost teate või Tambergi räätsa või või kohad või kedagi kappi või täitsa tundmatud nimed, tundmatud nimed. Ja meil oli illusioon, et siiski räätsa teatakse välismaal, eks ole, ja mängiti kontsertorkestrile kõike käin, mängiti jaapanis ja kuskil Parshimegi seal ja pärast paša sõitis minema ja pärast ei olnud lähtsa kanname, mängitud, kuskil oli unustatud. Nii et ühesõnaga, kõik see muusika, mis me siin tegime, see oli nelja seina vahele. See oligi minu põhimõte, et viia seda Eesti muusikat maailma. Ja seda ma olen teinud. Ja seda olen ma püüdnud toonitada igate moodi, et ma olen eestlane, kes seda teed. Ja ma mängin Eesti muusikat ja eestlasena mängin ka muuseas maailmaklassikat, igasugused, aga ikkagi eesti dirigent. Nii et olles Ameerika kodanik, praegu ma ikkagi kuuluda on alati välja, et ma olen eestlane ja eesti dirigent. Tänan, palun järgmine. Eesti Raadio rääkides Põhjamaade suurtest foonikutest olete nimetanud sellist rida Sibeliuse Tubin, Nilsson, teame, Sibeliuse tuginete olete väga palju mänginud, aga milline on olnud suhe nilisteniga ja ja tema viienda sümfoonia kant. Üldse, kui ma lahkusin siit, siis mul tekkis võimalus töötada Göteborgi sümfooniaorkestri dirigent kohe ja seal oli mul ka samal ajal võimalus mängida palju rootsi muusikat. Üks peamine koht omal ajal Rootsis keskne muusikaelu. Ütleme, keskus oli Skandinaavias ja õde palk. See oli niisugune koht, kus Sibeliuse Sten hammar Nilsson töötasid omal ajal siis, kui see orkester loodi, loodis DNA Williams DNA mari poolt. Kahjuks see nimi võib-olla ei ütle teile midagi, aga Rootsis on see üks kõige tähtsam helilooja ja võib olla minu jaoks isegi üks tähtsamaid heliloojaid Skandinaavias seal haruldaselt. Suurepärane helilooja, tema kaks, mina teadsin teda tema teist sümfooniat saades, aga Göteborgi orkestri dirigendiks tutvusin tema esimese sümfooniana, mis Rootsis oli absoluutselt tundmatu. Sest omal ajal, kui ta kirjutas selle sümfoonia 1000 901902 sel ajal oli Sibeliuse sümfoonia, kuulus oma Sibeliuse teise sümfoonia ka. Ja nad olid suured sõbrad ja Sten Haber kirjutas oma esimese sümfoonia samal ajal seina peale oli palju saksa mõju saksa muusikute mõju, Wagneri palju Wagneri Brucknerit, niisugust, mis mis, mida sa tunned vahetevahel, aga ka väga palju Skandinaaviat ja põhjamaist. Aga, aga muidugi siin veel sellele täiesti oma nägu. Siis see, nagu ütlesin seda sümfooniat way tahetusse kantakse ette ja sinna see jäigi. Et Rootsis tunti teist sümfooniat ainult kui räägitud, kus siis esimene sümfoonia on siis ei tea, ta ei ole olemas nii suhtes siis me kandsime selle teose ette ja sellest teosest tehti plaat samast kontserdist orkestriga. Siis pärast seda läks see maailma, see sümfoonia ja tõesti seda mängivad maailmas peavad kõik kõik kõik raadiojaamad ja peavad teenabeli parima üheks, väga suureks sümfoonia üks haruldane töö. Nii et Sten hammar, mina, niisukene jälestus, teen hammar, Nils Sibeliuse, need mehed olid kolmekesi koos omal ajal Göteborgis ja tegid suurt muusikat. Nielsen pidi elas isegi mitu aastat Göteborgis oma perekondlikel põhjustel, ta tuli ära sealt ja olid orkestri dirigent ja mängis tema viies sümfooniakandjate Kopenhaagenis ja kohe pärast seda õieti koolis. Nii et seal on mingis traditsioonid isegi selle orkestrile, selle selle orkestriga. Ja, ja ma olin väga, mul oli väga hea, hea moment. Kuna ma tahtsin juhatada muud moosik muud muusikat maailmas, siis mulle pakuti muusikadirektori koht ja peadirigendi koht, Šoti rahvuslik orkester. Seal aga minu eelkäija Aleksander Gibson kes ei olnud, kes oli, tähendab peadirigent 25 aastat oli mänginud seal väga palju just Skandinaavia muusikat, jussi, meeliust ja just Nils, kõike seda, sest mul ei olnud tarvis seal hakata jälle ennast kordama. Siis ma hakkasin seal hoopis midagi muud mängima, nii et mul on kaks, kaks tööpõldu oli nagu üks oli Skandinaavia oma muusikaga ja siis ütleme. Šoti orkester hoopis teise repertuaariga ma sain väga suure repertuaariga ennast väljendada, kusjuures mõlemad orkestrid tegid aktiivseid heliplaate. Nii et nii et ma pole seal paljud vene muusikat, Prokofjevi, Šostakovitši, Ballaackieff glasunov palju siukseid asju ja siis siin Skandinaavia muusikat, nii et nii et kahe kahes teenis. Ja muidugi kõik klassikalist muusikat seal kontserttegevuse juures. Mis puutub nüüd Nilselisse, siis see on omaette eri eriline küsimus, see on, see on niivõrd ere-eremuusik ja ere-ere helilooja oma erilise Stiiliga on mulle väga südamelähedane. Göteborgi orkestrile on heliplaadi heli plaadistamise kavas just Sibeliuse tööd kompliid kõik Sibeliuse heliloo heli neb Heliblaadistamine, mis on juba lõpukorral nüüd kõik Nielsen. Teen hammar, nii et nendega on meie tegevus ja ja, ja. Nielseni sümfoonia, et ega on kinni meie külalisdirigent, kes on üks muu funktsioon kes praegu sai Pariisi ooperi peadirigendiks ja väga tihedas kontaktis orkestriga. Nii et mis puutub nüüd siis stiilis ja lähedusse sümfoonia Nilsonit sümfooniat, sest siis analüüsima võib-olla ei ole mõtet praegu hakata neid sümfooniaid otseselt, aga, aga need on teosed, mis mis on andnud palju elujõudu ka niisugustele töödele nagu edaspidisele, Tubina arengule. Näiteks kui sa vaatad Tubina töid, siis on seal palju mõju, minu meelest ka Nilsonit olnud. Ja Tubi pidas väga lugu Nilsonist. Ja, ja Tubin on tõepoolest üks suur järg sellele suurele. Mis Skandinaavia heliloojad olid, teen hammar, Nielsen Sibeliuse Tubin. Ma ei ütlekski midagi seal vahepeal, et seal oleks midagi suuremat vahepeal, olgugi, et seal palju heliloojad nii Rootsis kui ka Taanis ja Norras. Ka need on need suurimad minu jaoks vähemalt ja ma arvan ka muusikamaailmale. Eesti Raadio, kas te ütleksite, palun, missuguses suurusjärgus on teil ilmunud heliplaate ja missugune umbes milline osa nendest on kontserdi salveskistest ja missugused suurusjärgus siis stuudiosalvestused. See sellest ajast peale, kui ma lahkusin siit Eestist, see oli 1980, nii et ühesõnaga 1990 seal 10 aastat tagasi. Esimesed kolm aastat möödusid kontserttegevuse peale. Pärast seda hakkasid ilmuma heliplaadid, üks esimene heliplaat Realis, teenovery sümfoonia prüks Misteks heliplaadist heliplaati otse kontsertettekandes, sedasama Göteborgi sümfooniaorkestri ühest avakontserdist. Teine helitöö oli ka kontsertvõtte ja see oli Tubina neljas sümfoonia Bergeni orkestriga, mida ma olin juba juhatanud Bergenis. Ja see oli Bergendi raadio poolt ära helilindistatud sümfooniakontserdil. Ja ma leidsin, et see on küllaltki hea võtte ja läksin Robertson paari juure missidirektori juure Stockholmis. Et kuule seda sümfooniat, et see on hea muusika, seda tuleks plaadistada. Ja te kuulasin läbida, oli nii vaimustuses ja ütles, et see ja kahe kuu pärast silmus juba. Tähendab need kaks teost on ilmunud otse kontsertvõtetest, niiet Tubini neljas ja Ateena Marie esimene. Hiljemalt juba on kõik heliplaadid ilmunud spetsiaalselt heli Plavistamise stuudiotes samades kontsertsaalides, põhimõtteliselt see, et alati mänginud kontsert Me oleme mänginud neid kontserditel ja siis kohe pärast seda Hei, plaadistanud. Ja praktiliselt hakkasin nullist peale oma oma äriplaani tehes, sest ma olin teinud siin ka. Me tegime Haydni sümfooniat siiski, siiamaani mõtlen siin Eesti raadiost peavad olema Haydni sümfooniat, mida ma väga armastasin ja midagi väga hästi mängisime või Eesti raadio, sümfooniaorkestrid ja ja need peavad kuskil olema siin ja kaks tükki ilmusin, ma olen ise üles lindistanud just just just just kaks kaks, kaks, 10 10 Londoni sümfooniat ja kuus Pariisi sümfooniat, nüüd on vist kokkumonteerimata, aga nüüd on aega monteerima hakata. Ja ja, ja siis ma arvan, et oleks tore, kui me saaks need kätte, need Need, need Haydni sümfooniad, nii et ühesõnaga need oleks, aga siis alguses teen hammarist peale ja nüüd olen teinud 154 plaati selle aja jooksul 150 Compact Disc ja ma ei tea, kas niisugune asi ütleb teile midagi, see on niisugused väiksed. Eksite vaikselt, just laadid mahub palju rohkem muusikat tavalise plaadi peale, kuni kaheksani minutit 78 minutit läheb peale, siis ma olen ikka katsun neid täita maksimaalselt. Sest näiteks quick sümfoonia kestab 50 minutit, siis me paneme ikka veel kõvasti juurde. 20 minutit, 25 minutit, 27 minutit juurde, saab veel ühe teose sinna juurde võtta. Nii et alati ühe suure sümfoonia tuleb veel terve rida väikseid teoseid juurde, siis raadiojaamad saavad mängida, et kui sa New Yorgis sõidad autos, seal on kolm klassikalise muusika jaanipäeva läbi, annavad kogu aeg nii, et kui ühel ei olegi priorkestides teisel on ja niimoodi kogu aeg otsid, mängivad kogu aeg. Niiet nii et heliplaati on palju ja neid tuleb järjest juurde ilmumata, muuseas konfi kontserdite programmides, mis, mis nüüd ilmuvad ja eesti keeles, mis me täna õhtul ja homme õhtul mängime ja, ja on eestikeelsed programmid Göteborgi orkestri poolt tehtud. Seal on ka mu terve terve heliplaadi nimekiri ma siiamaani teinud olen. Kui kedagi huvitab, siis saab sealt täpselt teada. Seal on igasugust muusikat Londoni orkestriga tehtud Londoni sümfoonia, kõik Brahmsi sümfooniat, Schumanni avamängudega koos Need on need väiksemad, mis siis Brahmsi sümfoonia juurde käisid. Siis kõik Bambergi sümfoonikutega on tehtud kõik, lasunavisin foonide, terve rida, palju Clazonovi, kõik Tubina sümfooniat, kõik, Nils kaadia sümfooniad. See on Taani helilooja, kõik kaheksa Martinu, kuus sümfooniat seal tšehhi helilooja ja niimoodi edasi. Kui me vaatame, siis kes veel. Rimski kortsakovi palju muusikat rivis Scorsese sümfooniat, kõik Prokofjevi pik, Prokofjevi sümfooniat, kõik peaaegu kõik Šostakovitši sümfooniad siis Klaazonovi sümfooniat ja palju igasuguseid muid sümfooniaid. Nii et kui nüüd kokku arvestame nüüd hiljuti meie sümfooniaorkestriga Deutsche grammofon ja Göteborgi sümfoonia on väga tihedas kontaktis, nii et nüüd teeme Louise grafonil plaati, me oleme teinud juba ligi 10 plaati ja iga aasta kaks kuni kolm plaati, Tosso grammofonina. Ja nüüd Karajan, Karajani ei ole, nüüd enam, tuleb tema repertuaar ümber vaadata, seal on terve rida, terve rida ooperi intermetsasid näiteks, mis seal ilus, ilus ooperimuusika, mida praegult ei plaadistada, kõik teevad suuri sümfooniaid. Nemad palusid, kas te teeksite täpselt kõik need ooperi intermetsad, kõik tavalerlustikaana ja, ja siis et hais ja ma ei tea, seal on Travjaatast ja, ja maskaani talupoja au ja, ja siis pajaatsod ja kõik minust ilusaid ooperi. Küll nad mängisid ilusti reli plaadistamise stuudios hiljuti seda Göteborgis. Nii et tuleb üks niisugune plaadist varsti välja. Ja muidugi üks Tšaikovski 1812 ja, ja niisugune populaarne popplaadid. Pluss Šostakovitši sümfooniad alates 11-st kuni 15-ni Göteborgi orkestriga, sest eelmised on mul tehtud orkestriga palju palju plaate ja ma arvan, et need on umbes 150. Ja see töö jätkub kogu aeg. See põnev töö ja see on mingisugune haigus isegi ka mõnes mõttes, et kuidagi see plaadistamine, et midagi jäädvustada, teed, teed oma tööd ja sellest ka midagi järgi jääb ja see on väga hea asi. Nii nagu heli loominki kirjutajad ei Panther riiulile tuleb järgijate, tähendab, tuleb plaadistada teda Sumera tõidia, igasugust kõiki muid. Lubage ma tutvustaksin teile vahepeal kahte lisandunud härrat meie laua taga. Filharmoonikute juht härrastuure Karlson ja Eino Tambergi trompetikontserdi solist, trompetikunstnik hookanhardenbergeda. Ja te ise mainisite siin oma eelmises vestluses sena ooper, kas tohiks küsida, missugused on olnud teie viimase 10 aasta suhted ooperiteatritega? Ei ole eriti suurt midagi olnud, metropoli juhatasin kakskolm ooperit. Seal viimane oli see Hovanšina uuslavastus üks kolm aastat tagasi. Marti talvel oli veel elus, tegime tema, oli ta siis sai. Ja see oli Šostakovitši organisatsioonis uus uuslavastus. Evelin kaugust Eveldingi lavastuses, see oli Münchenist siis sampsonite Layla ja üks mitu korda neegrid. Need kõik arvasid vene dirigentide konkreetne teoseid perse juhatada. Selles suhtes ma nüüd ütlesin, et kui nüüd tuleb jälle vene ooper, siis ma võin ju juhataja seda, aga mul ei ole mingisugust kontakti, ma esimest korda teen seda teil ehk et seal on kõik rahvused peavad juhatama ise oma oopereid itaallased juhatavad oma oopereid ja nii et nüüd viimasel ajal ma ei ole saanud tõesti, kuna mul sümfooniakontserdil on nii palju tegemist tald ja kontsertidega ja kontsertmaju juhatan palju igasuguseid külalisesinemisi, külaliskontserdid, teistsugust, noh, külalisi on igal pool maailmas ja, ja nendest on suur osa Ameerika orkestrid. Nii et kui ma ooperisse väga kauaks jään, siis mul jääks kõik tegemata. Nii et Stockholmi ooperis juhatandroosika Valerie Salomeed Ja see on nagu vist kõik rohkem ei ole. Selle aja jooksul. Ma lisaksin veel repliigina siia, et kes soovib esitada kahele viimale viimati tutvustatud härrale küsimuses, meid aitab siin küsimuse ümberpanemisel Enno Turmann. Teil on pühendanud teoseid paljud heliloojad Arvo Pärt ja taraatse, kes veel, kas meenub kestyle teoseid pühendanud? Ja kaks minu meelest kaks Annitist Doratseja Tammerg? Ei, mitte Tamberg, Tamberg ei ole veel. Ja Pärt pühendas oma kolmanda sümfoonia siis, kui, siis kui ma ära juba sõitsin, see oli siis. Ja, ja siiamaani on see sümfonnid, pühendus mulle. Ja täna ja see oli huvitav ka, et kui ma siin viimase kontserdi tegime, mängisime Pärdi kolmandat sümfooniat. Ja kuidagi viimati Göteborgis üks kriitik hiljuti küsis, kui meil oli kavas hoopis mängida midagi muud meile kogu aeg muutuvad, need kavad siin Tallinnas, et miks teemegi seda Pärdi kolmandat sümfooniat Londonis mängite Eestis, mõtlesid. Ma lähen Eestisse tagasi, eelmine kord just tulin Eestist, juhatasin viimati kolmandad sümfooniad, nad arvavad, ma muud ei oskagi juhatada. Aga siiski tuligi välja, et nüüd tuleb Pärdi kolmas sümfoonia, sest me just esinesime selle orkestriga, Londoni promenaad kontserditel Royal Albert Hallis Londonis. Käisime Edinburgh festivalil ja olime olnud Poolas ja see on kalkamad, mida me seal mängisime, nii et me ei saanud suurt ette valmistada välja arsed Tambergi trompetikontsert. See on siis niisugune uudis, mida me nägime praegult siin, aga me oleme selle ette kandnud. Muuseas, Hongkongis ja Jaapanis Hongkongis olen mänginud Singapuris jah, haardenbergiga muinsushaardenber, kirjandusmaailma kõige suurem staar trumpetist praegu laetakse, tähistab meie keskel, see on, vaadake teda, see on tõesti üks haruldane, haruldane your fantasy kiulised köid trompet, kreetilistes World näo ja nende häbi orier. Paide, tema, tema on see, kes mängib Tubina plaat. See suur suur LP plaat, see on see, mis see tavaline plaat seal seal peal on Tubina, Tubina reekviem ja, ja seal tema mängib trompetisoolot. Siis ta nii kuulus ei olnud veel. Ooperiküsimusi, kuna on teada, et te olete plaanitsenud plaadistada kogu Tubina loomingu, siis millised on teie mõtted Barbara ja Reigi õpetaja suhtes? Siit telgi tagant on üht-teist kuulda, aga tahaks midagi konkreetset kuulda teie enda suust. Need on jah tõepoolest plaadistamata ja seda ei oska kuidagi inglastega, soomlastega või nende rootslastega ära plaadistada, räägi hästi eesti keelt. Ja seda peaks minu meelest tega originaalse välismaal üldse komme kõiki asju teha originaalkeeltes. Nii et seda peaks Eestis tegema. Ja asjad lähevad nii kaugele vist, et, et on ju võimalik Eestisse tuua heliplaadifirmasid välismaalt, kes oleks huvitatud seda kindlasti tegema ja minul on mitu heliplaadifirmat, kes oleks huvitatud tegema. Praegu on ju need kompaktiskid, need väiksed, mis nüüd on nii nagu nagu üks eestlane välismaal üldiselt takt, diskid ei ole kontaktis nende kompaktriskidega, kas lähete ainult see? No täht läks segamini lihtsalt. See nüüd näitab pilti ka veel. Nüüd on nii, et see Laidleyser kiirlaserikiir, see toob välja ka pildi, nii et oleks tore, kui seda nimetatakse video compact, video disc. Et kui me paneksime selle Barbara von Tiesenhausen ja, ja siis Reigi õpetaja selle kontakt video peale. Kompaktvideo. Siis siis saaks sellega välismaailm, saaks üles ühe suure šoki. Seepärast, et see oleks üks kas selline asi, mida me saaksime ära, mis on vaja lihtsalt võtta kätte kirjutada vastavale firmale üks ilus kultuuriministri kiri. Et me sooviksime ühte asja teha. Eestis meil on niisugune toredate teosed olemas, siinime kannab nüüd ette ja me sooviksime jäädvustada muusika me maailmale, mis uudismissioone. Haruldane, väga hea meelega ja ainult, kuidas ja kes ja millal seda tehakse, vaja organiseerida, palju Eesti muusikat ja palju eesti muusikat võiks praegu mängida. Ja välja viia Eestist näiteks ma olen kuulnud, et siin on üks suurteos olemas, Tobiase teos Joonase lähetamine ja rahvas olevat täiesti vaimustuses, tõesti, mina olen ka vajadusest, ma olen kuulnud seda linti, aga ma ei ole ise kahjuks sellega Abiiterli teab mis, mis, mis, mis, mis tüksjon. Praegu toimuvad ju välismaal iga nelja aasta tagant suured ESTO pidustused, kõik väliseestlased pidustusi pidutsevad miks mitte kõik eestlased kokku panna ja pidutseda koos seda ja kutsude kodumaalt üks tore Eesti riiklik sümfooniaorkester sinna ja, ja mõningad koorid ja, ja Ameerika koolid kokku panna, öösel 1992 tuleb kar New Yorgis eesto päevad. Eesti Eesti ESTO päevad, kus Eesti väliseestlased organiseerivad suure festivali ja muidugi, et seda korralikult täide viia, on vaja nii kodueestlaste kui ka väliseestlaste ühist jõupingutust, et mitte teha New Yorgis kuskil kolmandal avenüül Varsside natukene teha salakõrtsi kuskil ja veel mingisugust laulukoori kuskil nurga peal või keegi laulab soolokontserdi vaid teha Carnegie Hallis üks korralik ettekanne, kutsutud üliõpilaste koor, kutsuda üks, 200 300 inimest, üliõpilaskoorid, Tallinna koorid, Tallinna orkester sinna viia, teha Carney holiseks suured Eesti sündmused, siis see kõlaks üle New Yorgi, seda seal juulikuus 1009 92 New Yorgi parkides Eesti orkestriga oli mu kontsert eesti muusikast. Seda kõike on võimalik teha ainult seda on vaja natukene mõtelda, arutleda etamatelt hästi palju ja, ja kõik need niisugused asjad tohutult huvitav elada maailmas, kus palju entusiasmi, entusiasm rohkem, siis saame seda eesti muusikat veel rohkem teha, kui me siiamaani oleme teinud. Ja, ja Dublin tuleb ära teha. Teater muusika, kino. Millist muusikaajakirjandust suudate jälgida Pantelejevi, jälgida teater, muusika, kino. Aga veel teisi nõrgemaid graafad, grammofon, inglise grammofon, siis fonofoorum siis Prantsusmaal käivad seal paar-kolm tükki Saksamaalt, Inglismaalt ja siis Ameerikas on Farfaar. Kõik sihukseid, muusika ja grammofoni, ajakirjad. Ja siis reede mõnikord mõnikord v-des on ka väga huvitavaid asju sees. Ja. Eesti Raadio, mis mulje teil neist neid ajakirju Eesti aja järgi ei ajalehti, reedet ja teater muusika kino lugedes meie muusikaelust on jäänud sealt kaugelt rajal. Põnevaid asju toimub, põnevaid asju toimub ikka huvitavamaks läheb järjest? Jaa, jaa. Ma arvan, et see reedel seal on lausa läbimatuid asju kirjutatakse ju siinse korra kohta, ma ei tea, see, see on kuidagi piinlik lugeda isegi seal. Ja isegi ei julge midagi rääkida ka siin räägitakse, väliseestlased, kõik arvavad, et et seda ei tea ja ei tea, kas seda tohib ja seda ka siin kõik räägivad. Ja kõvasti räägivad. Kõik need muutused, mis on siin toimunud, seda saab sealt kõike teada ja väga lihtsalt ja väga loogiliselt. Kõik on kirjutatud. Nii et kõik uudised, mis Eestis toimuvad, tulevad lehe kaudu väga hästi välja ja ja, ja, ja põnev on lausa lugeda lehti. Viimasel ajal. Mis puutub teater, muusika, kino noh, seal väga mitmekülgne ajakiri seal muusikat siiski on, aga võiks rohkem olla. Muusika osa võiks natuke rohkem olla ja põnevaid artikleid võiks olla muusikast. Ja, ja kahjuks ainult eesti keeles ilmub, seda võiks kuidagi mitmes keeles välja tuua. Kahju, et kahju, et teised ei saa sellest midagi teada. Just tore, kui niisugune asi ilmuks ka mõnes teises keeles, et lugeda ka neid probleeme ja asju, mis, mis toimuvad ühes väikses vabariigis Eestis. Võib-olla jõuab ka kunagi nii kaugele, et mõnes teises keeles ilmuvad sama kõik tõlgituna. Selle küsimusega akuks küsimus, mida ma hoidsin nagu lõpupoole, aga ilmselt ta praegu oleks õige aeg. Kuidas sa oled praegu kursis muusikaeluga, mis toimub Eestis. Ainukene kontakt on täiesti ajaleht ja mõningad üksikud kontaktid isiklikud kontaktid mõne isikliku, mõne mõne muusikuga, sest hiljaaegu olid ju need kontaktid mõne muusikuga küllaltki kahtlaselt ei teadnud, kas tema soovib, et talle kirjutatakse ja kas tema soovib olla kirjutada ja kas need kontaktid üldse on, on, on vajalikud ja kas need kuidas pool suhtub sellesse, nüüd võib seda palju rohkem teha, olgugi, et kirjad käivad ikka kuu aega ja üle puhul kuu välismaalasi on John probleem muidugi. Aga aga üldiselt on nii, et kontakti tahaks hoida ja palju rohkem. Suur probleem näiteks on noodimaterjali hankimise probleem. Keegi ei tea, kuidas eesti muusikat saab, kuskohast saab eesti muusikatel muusikamaterjali orkestrid on ju kõige lihtsam asi on välismaal see, et üks orkester tahab, dirigent ütleb teose nime, mida ta tahab ette kanda ja siis seal ei ole enam probleemi, see kantakse etesse teos kust see noodimaterjal tuleb ja kuidas seda orkester juba tellib, see on juba, see on nagu seadus. Ja see orkestrimaterjal tuleb, kas see siis tuleb Saksamaalt või Prantsusmaalt või Ameerikast ühiskonnas, kus tuleb, seal on kirjastused, kes hoolitsevad selle eest. Teost on ette kantud, kas on kaasaegne muusika või või on see klassikaline muusika ükskõik eesti muusikat, seleta kuskilt. Kus on need organisatsioonid, kes peaks tegema, et Eesti muusika oleks saadaval igal pool ja mitte mingisuguseid Vaabidi pea sellega tegelen, ma ei tea, mingisuguse üleliiduliste organisatsioonide, Eesti ise peab propageerima oma muusikat, siin peab olema üks asutus, kes, kes otseselt propageerib, annab välja Eesti muusikat, aga kõik orkestrid maa, Elmar, kes peavad seda teadma muidugi siin tohutult raskusi, sest ma ei usu, et see, palju asi edasi on läinud. Siin kõik reb käsitehnikaga alles trükitehnika puudub alles trükitehnika ja puudub kõik, kirjutatakse noodid välja ainult käsitsi. Kõik uued teosed käsitsi välja. Mingisuguseid, näiteks kui ma tahaksin tulla Tallinnasse näiteks juhatama ühte sümfooniakontserdil, ma paneks mingisuguse kaasaegse helilooja teose kõvasse lääne helilooja teose, ma ei saa neid materjale kuskilt, keegi ei telli neid, sest see maksab kolossaalset raha. Sa pead tellima seda ühest kirjastusest välismaa kirjastusest, mis annab hea meelega välja, aga ta nõuab dollarsi, mida siin väga hea meelega ei maksta. Või ei ole lihtsalt. Nii et see on küsimus, on üks suur küsimus. Muidugi Eesti muusika saaks teenida palju raha, kui näiteks mina panen eesti muusikateoseid kavasse Minnesotas või, või ükskõik missuguse New Yorgis või kuskil, ma tahan mängida Sumera töid siis siis Sumera tööd tellitakse välja siit kuskilt, kust peaks ta välja tähendab tellitama ja Eesti saab tellida valuutat omale oma raha, oma dollarisi, sellega. See asi ei ole kuidagi edasi yldse läinud. Viimased oma partiid saatsin ma sulle 87. aasta juulikuus, et olles ei ole näinud. Vähe sellest, ma ei ole kuulnud ka, et pärast mängitud. Ei mängitud veel ei ole ja seepärast, et need partiid on kuskil kaduma läinud. Sest mina ei ole neid partiis isiklikult ausalt näinud näinud, aga ma arvan, et kuuleksin noordiska muusiferla kuskil sealkandis, aga see kaotati ära. Ja kus kohtadelt noodid kadusid, seda ma ei tea, aga nad on, nad peavad olema kuskil. Ma loodan, et sul on koopia olemas. Ei ole olemas. Siis on siis uus sümfoonia kirjutada. Ma tahaksin küsida, kuidas läheb Neeme Järvi lastel, mida nad on õppinud, kus nad töötavad. Kuidas läheb Paaval dirigendina, maril ja väikesel Kristjanil? Pisike Kristjan on siin kuskil fotografeerida, seisab seal rohelises. Kristjan ja. Ja kolm last tegelevad aktiivselt muusikaga. Paavo Järvi, Lõpetas kördis Instituudi Philadelphias kaks aastat tagasi. See on niisugune kõrgem õppeasutus kus on paljud Ameerika dirigendid õppinud ja kuulsused. Väike õppeasutus, kui väga hea. Ja tema pedagoogidega oli. Ja nüüd on ta New Yorgi pealinna New York steit, tähendab osariigi pealinna Albany noorte sümfooniaorkestri peadirigent. Ja külalisesineb, esineb külalisena ka teistel diste orkestrilt nagu Jöteboris ja Bergenis ja oli hiljuti Viinis, Salzburgis Budapestis ja siis Oli selle oma noorteorkestriga külalisesinemistel Euroopas ja ja väga aktiivselt fanaatiliselt tegeleb muusikaga. Ja eks elu näitab, mis edasi saab, temast teed noore inimene alles. Tütar Marika Lõpetas Bostonis. New England konsulatva. Flöödialal ja tema on flöödikunstnik. Esines hiljuti isaga Epparis, mängis Mozarti flöödikontserti ja on vabakunstnik momendil valmistab ette üheks plaadistamiseks, kus ta kavatseb plaadistada Tubina flöödisonaadi Prokofjevi flöödisonaadi, Elleri kolm pala ja midagi veel siin eriplaadile. Muuseas, Paavo järvil on ilmunud kaks heliplaati. Ja Kristjan Järvi on noor pianist, lahkus siit, kui me olime seitsme aasta, nüüd on seitsmeteistaastane siin meiega kaasas seekord. Ja on pianist, harjutab klaverit ja käib koolis. Jaa, momendil mängib Prokofjevi esimest klaverikontserti. Need on meie uudised lastes, kuidas Asso ja on planeeritud, tuleb solistiks New Zeelandi. Tema debüüt saab olema Uus-Meremaal. Ja kas see on piisav? Maestrot oodata ERSO Ei saanud jah veel kutse tulev, kui kutsutakse, siis peab mõtlema kohe sellepärast, sest tõesti kolm, kolm aastat, neli aastat on kõvasti ette planeeritud. Tööd on iga päev kuhjaga ja need on kontrakti alane töö. Ja sealt ei on võimalik midagi muuta. Nii et selleks on palju palju aega vaja ette teada, kui niisugust asja teha. Muidugi meeleldi näeks seda jälle juhatada sümfooniaorkestrit siin Tallinnas. Ja vaadata, kui suur edu saamine on teinud. Kindlasti on, kui te olete sureduga mänginud kontserdi Soomes ja mis on muidugi põhiline meie. Meie oleme seal siin, Göteborgi orkestri, oleme siin, et me tahame luua niisuguse toreda kontakti. Esimene kontakt Rootsi ja Eesti vaheline kultuurisuhted. See on ju midagi erakordset. Ja et vastu külaliskontserdid oleks Eesti riiklik sümfooniaorkester, tuleks Rootsi esineks seal järgnev järgmisel aastal. Ja loodan võib-olla isegi, nagu ma hiljuti tegin Los Angeleses Hollywoodi, juhatasin Los Angelese Filharmoonikute ja. Sealset üliõpilasorkestrit. Jõudnud ja. Sajaliikmeline üliõpilasorkester Los Angelesse harmoonik koos Sibeliuse teist sümfooniat, 200 inimest koos võiksime raadio sümfoonikutega või riikliku sümfooniaorkestri Göteborgi ja teha seda kuskil Rootsis. See oleks tore asi. Siis saaks juhatada. Lilje juhatas ühe poole vajadus teise poole. Ma tahtsin lisada just seda, et nüüd me tulime Rootsist ja on kokku lepitud, et ERSO tuleb kuuendast kuni 11. juulini 1990 Rootsi, aga Göteborgi siin peal ei ole. Tõesti või? Kätte tuleb siis sinna, kus ERSO on, võib-olla. See on lihtne. Estonias täitsa mister Karlson. Ja see Eesti riiklik sümfoonia valima parema aja mitte juulikuu juulikuus reisides, kes juulikuus käib kontserditel. Ei, no seal on terve rida festivale just suvefestivalid sellega. No see võib ükskord festivali sõita ka teinekord kui nad tulevad, siis. Sajandi lõpp on ta, neil on vähemalt viis. Kuidas teil lävit oma väärtuste kokku võsaat ega süüdistate inversioonis Ameerikas. Oota, mis vahendusel oli? Sajandi keskpaigas, oli kaks eesti dirigendi Ameerika mandril praegu netel Viist Põhja-Ameerika ja omavahel kokku saate. Jaa, Reintam, Reintam Kanadas ja Toronto. Ja noh, Virk House sümfooniat ma juhatan, mees saavutas selle kuu lõpul kolmandat ja tema Minnesota poiss tema juhatamine tulu siis ja tema teda ei tunta. Kui heliloojat veel minnes Minnesota sümfooniaorkestri juures, siis ma ütlesin, kuule, ma mängin sinu sümfooniaorkestri sümfooniat Minnesotas. Nüüd saab see teoks. Aga ta ütles mulle, et kuule, ütle nendele, et ma olen hea dirigent ka. Nii et me saame päris hästi läbi väga hästi kalanega, oled koht Kalamaga väga hästi kõlama, väga andekas poiss, aga ta dirigeerimisega teeb niisugust ülikoolitööd rohkem ta ei suurte orkestri juures Ederrigeeri kahjuks ta on väga vähe, väga vähe. Muusika, väga hea muusik. Need teised, nooremad mehed, nendest, see ei ole see generatsioon, ma ei oska kaasa rääkida ja nad ei ole Ameerikas skaalat Kanadas. Kaugel maal. Kas Endel kalanega oli ka seal kokku ja Endel Kalamiga ma teadsin väga hästi ära vaid siis, kui ma juhatasin bostoni sümfooniaorkestrit päris algul, kui ma läksin siis me elasime Kalamite juures ja meil meil olid väga toredad läbi Kalamiga, tema oli väga aktiivne muusik ja oli bostoni sümfoonia. Tema ise mängis Boston Pops orkestris vioolat. Ja ta ise mängisime kammerorkestrit ja orkestris ja vistrigeeristasite kammerorkestrit, mida ta kus ka see õnnetus juhtus itta. Lihtsalt sai südameataki ühel kontserdil. Inimesed töötavad palju, ei tohi üle töötada. Ma tahaksin kuulda ka rootsi keelt ja sellepärast ma pöördun mister Karlssoni poole. Kuidas te avastasite Neeme Järvi kui dirigendi ja miks te valisite just teda 10 aastat tagasi? Rannas 1980. Auschielson Jeannette sulle oma raha ootel püüdvat mühkisse janud staadium. Minule tundmata põhjustel ütles ta ära väga. Ja see oli just sel ajal, kui Neeme oli Eestist alles lahkunud ja tal ei olnud nii palju kohustusi ja ta võistles nagu lühikese tähtajaga töö vastu võtta või selle ettepaneku vastu võtta. Nojah, ta, kust ta sõnasuks seesuguse on siis suur edu, eks ole, ja sellest turniirist kujuneks tõesti suur eduorkestrile ja kohe pärast turneed tehti siis Neeme Järvi ettepanek hakata orkestri peadirigendiks. Ja see juhtus just samal ajal, kui Volvo otsustas kinkida Volvo põhiasukoht on jutu pärast teatavasti kinkide orkestrile suurema summa raha. Ja tänu sellele sai siis orkester üheaegselt fantastilise peadirigendi ja 20 noort võiks öelda parimat Rootsi muusikut, kes tol ajal olid kättesaadaval ja selle kombinatsiooni tagajärjeks on siis orkestri fantastilise edusammud. See maestro Järvi tõesti mehe asjadega kursis on see väike kommentaar, mis ta vahepeal ütles, et jah, et eks me igati samamoodi nagu volvo tegi. Aga nali on selles, et valesti liigatel, nii naljakas kui see ka ei ole, tõepoolest on siiski finantseerinud ka tormis ühte ettekannet. Ma ei tea, et on jäänud viimased seinakella järgi viis minutit minu käekella nagu kolm minutit, nii et viimased küsimused Võib-olla huvitab ka teisi saalisolijaid missugune pressi, raadio- ja TV-rühm on teil praegu seal reisil kaasas ja kas see on tavaliselt kombeks, et on nii palju, võiks rohkem või vähem? Ja aeg hakkab lõpuni saama, ma küsiks siis nüüd ühe niisuguse naljaka küsimuse, maestro Neeme Järvi sinu Eestist lahkumise puhul või tähendab, ütleme nii, et, et üheks põhjuseks, miks sa pidid jätma Eesti maha oli tolleaegse Kultuuriministeeriumi Delaklik käitumine sinuga. Mida võiks praegune kultuurikomitee teha, et heastada seda rumalust, mis kunagi on tehtud ja mis muidugi ka jätkub praegugi, aga, aga ma loodan palju väiksemal määral. Kõigepealt tervitan väga seda nähtust, et helilooja kultuuriministriks siiamaani olnud kultuuriministrid, need, mis ei tihanud muusikast ja kultuurist ja midagi. Nüüd on järsku skulptuuri inimene pandud kultuuri juhtima. See on üks suur jaam edasi. Ja et kes niisugune mees, kes ikka on ise oma heliloominguga ka väärt, seda. Teiseks kultuurisuhted peaksid olema niisugused, et Eesti muusikud ja Eesti kultuuri tõesti välja viia siit väikesest Vabariigist. Ükskõik mil teel ja koorilaul on ju väga kena asi ja me oleme kuulsad oma koorilauluga, aga ma usun, et siin Eestis on veel midagi muud ka näidata. Kui koorilaul praegult on eesti rahvas üle maailma, laulavad kõik. Ja kutsuvad koore külla ja soliste külla ja igasuguseid ansamblit küll ja see on võib-olla lihtsam tee. Aga instrumentaalmuusika ja helilooming on ka väga tähtsad komponendid, et seda saaks välja viia, ütleme ma maailma ja seda ette kanda ja nende kontaktide arendamise suhtes ma tahaksin väga, et kultuuriministeerium tegeleks sellega aktiivselt teiste maadega. Ja teiste maade kontserdiorganisatsioonidega mitte Moskva kaudu, vaid otse. Otse seepärast, et kui Moskva kaotuse läheb, siis jääb ikka tegemata, siis tuleb ikka mõni eesti dirigendi asi, mõni vene dirigent juhatama kuskil või, või, või, või midagi niisugust juhtub kindlasti, mida see on juhtunud ja kahjuks ei ole, sa muutud praegunud. Sihukene dirigent Peeter Lilje võiks juhataja Londonis ja Pariisis igal pool kõlbast juhatan pavinski orkestrit ja ja, ja Moskva raadio-orkestrite mitmel aastal välismaal, nüüd on järsku jälle nimi kadunud, miks ta juhataja väljaspool, miks ei ole seda võimalik teha? Sellepärast, et meie kontsertorganisatsioonid ei ole küllaltki võimelised tegema, sest Moskvas leidub küllaltki Simonovi asütlanovia Essofisi, et nendest on küllalt. Aga meil on igas vabariigis oma tublid talendid, keda me võiksime viia välja ja näidata. Ja samuti heliloojad palju huvitavaid heliloojaid, kelle muusika kahjuks ei kõla veel. Ja nüüd hakkab see kindlasti toimuma just just helilooming seepärast, et kultuuriminister Niu helilooja Me oleme kulutanud, oleme kulutanud oma tunni siin üsna nobedalt. Tahaksin Eesti raadio poolt tänada kõiki osalejaid sellel pressikonverentsil. Laidu Frank, vaatada fresko. Tähendab.