Koole. Ö-ülikoolil on külas Saksa kodanik Mikko Fritze. Kes on aastaid töötanud töötaja Instituudi liinis erinevates riikides. Praegu on ta sihtasutuse Tallinn Euroopa kultuuripealinnaks juhataja. Tallale jutuajamine on teemal. Realise lasse anded. Üks asi, mis mulle väga meeldis ja sa ütlesid, et võiksime rääkida küll seda ööülikooli juttu aga teeme seda õhtul siis, kui ma lähen, lapsed magama pannud. Unitsa panid lapsed magama? Jah, no ma proovisin. Ei jäänud veel, aga ikka ma olin seal seal nende kõrval ja lugesin mingi väikse loo andsin musi ja läksin minema. Millised olid sinu jaoks lapsepõlves olulised küsimused? Oluline, miks mu vennad alati piinasid mind, et see oli mulle väga oluline küsimus. Kenasti aga väga hästi lahendatud ja ega see nüüd nii hull ka ei olnud, aga no siis ma olin 16, mõtlesin, et peaks nüüd nendele veel ära tegema, aga kuidagi ma unustasin ära täna Me saame kõikidega väga hästi läbi. Ma näen ka omast lastest nagu tihti nendele lihtsalt meeldib teist nagu toda, kuidas öelda nagu nagu lihtsalt kruttida, kruttida, mis iganes, et minu vanem tüdrukutele õudsalt meeldis nagu venda ja tõde nagu dida. Kui nad hoiavad kokku ka seda minu vennad minuga, kas minu meelest ei teinud, aga tänapäeva me kõik täiskasvanud saame läbi. Ja no tead, selline kurb on, aga ma ei olnud nii väga väike Ena, mu isa suri, kui ma olin väga väike, et noh, oluline küsimus, et miks sa nagu pidi juhtuma. Aga ma arvan, mul vedas, selles mõttes isegi kogub minu nooruse ajal selliseid hullusi küsimusi, et ma olin nagu mingi pärast nagu väga kaua kurba millestki ma üldse aru ei saanud, naisanud kellegi poole pöörduda mingi asjaga, mis oleks nagu piinanud. Seda ei olnud loomulikult kõik, mis lastele pakub huvi, just seksuaalsus ja kõik sellised asjad ja mingid, mis nad vanemad seal teevad ja mis kõik sellised asjad küll ja aga sinu lapsepõlv möödus Soomes? Jah, osa ma olen sündinud Soomes ja siis kolisime jälle Saksamaal, et ma olin päris väike veel vist kahe-kolmeaastane ja siis, kui ma olin kuueaastane, kolisime tagasi Soome. Et minu vanemad näiteks Nad ei rääkinud eriti hästi soome keelt, aga need olid nii õudsalt positiivne suhtumine nagu Soomesse, meie kui lapsed saime nagu osa meie nagu isiksusest, identiteedist täitsa okei kui Soome oma, et mu vanemad nagu ei olnud, et kuulge, aga nad, nad on omapärased, tyybiitsin, lastavad, logi parem nagu nagu meie või nagu nad kodumaas ollakse, et vastupidi, see oli nagu nii loomulik osa selles mõttes avanenud ju ja ma arvan, et mu lastel on seesama asi, et mul on nagu, tegelikult meeldib siin olla ja nad näevad, kuidas mina räägin ja kuid ma olen ise sakslane, et selles mõttes ma ei karda, et nad leiavad oma koha siin ja minu poolest nad tulevad täitsa nagu eestlaseks muutudagi. Mul pole mingit häda, huvitavaid fakte sinu enda perekonnast, siis et sinu emapoolne vanaisa oli lendur. No ära viitsi küsida, ma hakkan temast rääkimas, on ikkagi no iga räägis hoidega uhke sellist vaja isast, ega need vanaisad, kes kolmekümnendatel aastatel sõidaksid Tallinna ja Helsingi vahet, Neid vanaisasid väga palju ei ole. Ei ole ja ma teadsin alati, ta oli nagu lendur ja noh, eks nad sellel ajal olid kõik natuke ebanormaalsed, kes lendasid vaata tänapäeval lennukeid, mis nad kasutasid, 1924 tsen täitsa uskumatuna, nad lendasid seal üleval, näinud ju midagi, nad isegi ei teadnud, kus nad olid, ta kunagi rääkis mulle alati nagu tuli nagu pilve alla minna. Vaata kus sa üldse oled ja mingi jõgi ja mingi järv näiteks a- Aafrika Lõuna-Ameerika on veel nagu maati Lember. Ta oli sellel ajal ikkagi mingi lennuki pioneer, aga jättis mu vanaema maha ja petistada mingi saksa, mis Churmaniga järv, 1932. Jajaa Toris nytikovskija, viirus, naine, issand jumal. Kohe nagu, ma ei teadnud ka ise, aga ma uurisin nagu järgi inteni guuglasin ka issand, kui kaunis. Ja mu vanaema nüüd eriti kaunis, ma saan ka arvata, vahetas, kuid see õige ei ole. Selliseid pooli oli temal ka kaikad, tore lendaja olid nagu tore piloot ja siis nendest Brasiiliasse ja siis ta lendas Brasiiliasse ja siis keegi eesti lennuki ajaloolane, ma ei tea, kas selline asi on olemas, aga selline tüüp on olemas. Ta vaatasime signaale, Kramer, fon, Klaus krohvi nagu lapselaps ta tahtis puudutada, see lennukiajaloolane huvitas, mõtlesin, et issand jumal, ta oli tõesti nagu selles mõttes tuntud ja siis Tallinna mingil Lufthansa 150 oli nagu selline üks nendest peakõnelejatest nagu meie vana piloot, tal juba mingi 70 ja siis ta ütles. Ajad on muutunud, ma vaatasin, kuidas teil on, et teie nagu ei tohi nagu 24 tundi ennem nagu lendamist ei tohi tänapäeva piloodid üldse mitte midagi juua, et mina ei näinud õhku ilma et ma siinpool pudelid riski joonud. Ja ma natuke uurisin arvata liialdasega, tõsi ka, ta tõesti mõtles nagu kõvad põhjad. Kuid nagu palju alkoholi enne kui üldse hakkas lendama. Ehmatab veel rohkem, et selles mõttes teised ajad, sina ise siis kui sa olid keskkoolis olid juba soomes lõpetanud, millal sa Hamburgi läksid ülikooli? Soomest me läksime, nagu ma olin mingi 13 ja siis ma tegelikult sa oled tähendab, et ma olen ka mingi aja Saksamaal tõesti elanud. Ja läksin Hamburgis siis kui ma olin 19, vist õppisid sa Germanistikat, pedagoogikat ja bioloogiat ja ma võtan kinni sõnast bioloogia, mina tahtsin bioloogiks, ma tahtsin nagu päästa nagu need maailma ökoloogilisest katastroofist umbes ausalt sellel ajal. Aga nagu mingi aja pärast ma lihtsalt saan aru, et see ei ole võib-olla täitsa nagu seda, mida ma tahan teha, sest ma nägin, et nad võimalused seal töötada, kus ma võib-olla oleks tahtnud piirata. Ja see suur osa on ikkagi sellest. Tead sellist laboratooriumi tööd, asjast natuke kuivemat tööd, kus nagu eriti ei suhelda, kus inimesed kopeeritud naljad ja kartuunid seinale sellised. No ma tegin hästi palju tööd juba alguses ja mulle üldse ei meeldinud sellel Polatooriumi värk, ma tegin seda ka Soomes seda, kuni keegi ei rääkinud, see oli õudne. Ja siis ma nägin lihtsalt seda, et ma olen tugevam nagu suhtlemises keeldes ja oskan rohkem ära teha ja siis ma jäingi selle õpetajaliini peale saksa keele veel juurde. Olin sunnitud ka pedagoogikat õppima ja ja lõpetasin selle ära, aga see oli sunnitud või, või sa tundsid ka mingisugust kutset saada õpetajaks? Ei, ei tundnud. Kuid ma olen palju õpetanud mulle alati hirmsasti meeldinud, aga ma ei tahtnud kunagi õpetajaks saada, ma arvasin, et ma ei, ma ei tea, tänapäeva vaat kui tegelikult tahaks jälle ma mõtlengi, et kunagi oleks õpet, aga ei, me kunagi ei tahtnud. Kas sa oled lugenud Oskar Lutsu kevadet? Ei ole. Vot seal on selline õpetaja Laur Ta on hästi huvitav tegelane. Märksõnad. Ära unusta viiulit. Aga samas sinna haakub kuidagi väga lihtsalt juurde ka lumesõda ja selline rock n roll. Väga võimas, hea õpetaja kujund. Vaata, kui sa rääkisid nendest saksa tabelitest ja valemitest, mida lüüakse seina peale, et koolides hästi palju õpetatakse mingisuguseid aineid, aga järjest vähem peaaegu üldse ei õpetata inimeseks olemist. Et kas seda saabki üldse õpetada ja see on hea küsimus. Pole, ma olen selle peale nagu hirmsasti mõelnud, sest mul on endal lapsed, kes kuhugi kooli toppima ja kui ma päris aus olen, et loomulikult koolile nagu väga suur võimalus teha nagu inimesest inimene või. Aga eks peres saab, on see inimesest nagu inimese tegemine, see on see koht, kus see minu meelest peaks juhtuma. Et seda ei saanud kooli peale nagu panna. Tore, kuidas ta toetab ja seda nagu näitab ja noh, olgem ausad, on mitmed lapsed, palju lapsi, kes tegelikult kodustada ei saa. Aga ma ei usu, et kool saab seda kompenseerida. Aga see, et nagu lapsed taipavad, kuidas armastada, kuidas lugu pidada teistes nagu tõsiselt, ma arvan, et seal peaks ikkagi see baas peaks kodus looma ja kool ei saasta nagu kompenseerida, kui see õnnestub, mingil lapsel võib olla, aga üldiselt ei saa just see teema, et milline kool, laps nagu lastele hea on, nagu mul tekkis, justkui ma tulin tagasi Eestisse ja et ma olen, äkki ei usu seda, aga ma olen nagu natuke konservatiivne mitmetes asjades, et minu meelest see ei ole üldse nii hull, et koolis on võib-olla natuke ka kuiv, peab ka õppima ja seda võib kenasti küll teha, aga no ei ole üldse hull, et lapsed nagu siis saab, pingutavad ka natuke selle eest ja ei ole ka kogu aeg vaja nagu pai teha seal kui kodus juba on see olemas ja ma arvan, meil on päris kena kodu, et mul ei ole nagu noh, kui koolis on karmi, sa satavat kodus natuke rohkem armastust, nime mõtlesin. Aga loomulikult, see on tihti elu nagu teisiti ja näiteks minul, lapsed nüüd just tulevad tagasi eestisse nad vajavadki kooli, kus nad toetatakse ka rohkem kui esimeheks, nad ei takista eesti keelt hästi ja siis on kõik nagu noh, kõik nagu võõras ja teistmoodi siis kavi kool ei saa nagu nendega eriti karmulase pest imikud nendele ka lähenema ja aga üldiselt ma arvan, et selline tasakaal ja selline nagu inimeseks kasvamine, see on kõige parem koht, selleks on pere. Ülikooliaastad, et siis, kui sa puutud kokku hästi paljude uute sõpradega või teiste inimestega, et kui sa enda kooliaastaid tagasi vaatad, et, et millega sa siis veel tegelesid peale selle, et sa käisid loengutes, tead, ma elasin lihtsalt. Proovisin sellest nendest kohustustest ülikoolis läbi saada, mul ei olnud palju raha, ma tegin palju tööd, reisisin hirmsat palju. Käisin hirmsasti öösel väljas ja tantsisin jale, proovisin naistega tutvuda, see ei õnnestunud. Vahepeal õnnestus, aga eriti, aga ikkagi sain õige naise, selle, mis mulle sobis, aga mitte Hamburgi ööl. Põnev oli, lihtsalt see aeg lihtsalt avanes siin igasugustele asjadele, et see oli nagu sistad, õudselt tähtis aeg elus. Ja noh, ongi väga vabaaegu, sa õpid nagu kolisin kodust välja, karm kodu, mul ei olnud selles mõttes isa oli nagunii surma, mis ema ikka sai teha, et ma sain, tegi, mida ma tahtsin, aga ikkagi oli täitsa nagu selles mõttes fantastiline aeg, et sa kõike teha ja proovida ja avaneda täiesti. Ma lugesin palju-palju rohkem aega oli kui tänapäeval. Mul on alati on selline asi, et mul on ainult kolm venda, ma rääkisin juba sellest nendega prooviti näiteks ka seda, et et nad õpiksid mingi pilli, aga nendel ei olnud vist üldse talenti ja nad ei tahtnud ka. Ja siis nagu isa siis ütles, et ma ei jaksa enam ja siis mina, kes oleks võib-olla tahtnud ja kellel mingit talent Khani siis siis võid mind enam ei sunnitud. See on ka selline asi, et ma pärast mõtlen midagi sunniga mu lapsi tegema, näiteks pilli mängima, sest vabatahtlikud, sa, kui sa mingi geenius ei oleks, võib-olla seda ei tee, ma tulin kenasti, aga no ikka sunnil seda ma proovisin näiteks ka ülikooli ajal nagu kompenseerida, aga ma ei saanud hakkama. Alati oli midagi huvitavamat teha, kui nagu saksofoni mängida, mida ma mitu aastat tegin, siis jälle jäi pooleli. Aga üldiselt ma elasin ja õppisin ja siis tulid rännuaastad, et sa läksid maailma ja sa ei jäänud pidama sinna. Ei, mulle ei meeldinud ülikoolis käia, ma ei tea, miks see oli kuidagi tõesti mulle ei meeldinud. Saksas nagu nad suurte linnade ülikoolid, on ka sellist massivärk, et et üldse nagu lõpetada mulle nagu pidigi olema mingi eesmärgi. Mulle meeldivad keeled ja ma tahtsin hispaania keelt õppida, mõtlesin, et kus Ahalmi saadmikkusele ülikooliga siis sa kingid endale mingi aasta mujal. Ma läksin Lõuna-Ameerikasse pärast õpinguid ja olin aastal Argentiinas, Buenos Aires elas seal nagu see oli veel parem, kui see, see ülikooliaegsele täielik, kes oli super. Sõin palju liha ja pidutsesime veel rohkem ja õppisin kõrval veel ühe nagu keele, tõi täiesti hästi ära ja õppisin tundma nagu teisi käitumisstiile ja seal oli õudsad ajastu. Ma olen ikkagi selline. Käin Saksamaa ajas vist Eestis ka inimestele närvidele, sest ma räägin nii palju ja ta on alati teada, kuidas inimestel läheb ja puudutan neid ja niimoodi ja see on okei, aga tegelikult siiski nagu mitmed mõtlevad, on palju. Aga seal see oli nagu sulini varas. See nendele meeldis, et keegi on avatud ja käib peale ja räägib ja ma tean, et see oli nagu minu esimest korda esimene ülesanne, kogemused, ma sain nagu täitsa nii olla, kui ma arvan, et ma olen. Sa räägid kümmet keelt, ei, ära liialda. Räägin, ma arvan, okei või hästi, räägin viite keelt ja siis ma saan hakkama veel põlvele, mingi kolm-nelikümmend veel, millega ma saan, kui sa paned mind metsa kusagil keset Itaaliat ja seal on keegi seal ei ole kedagi, muudkui nagu kes vägisi ta nägi, et ma saan külla kama samas Rootsis. Horvaatias või midagi sellest, ma olen seal. Aga hästi, ma räägin, võib-olla viite keelt. Vähemasti. Aga mulle meeldivad keeled ja ma ei saa nagu ka seent töö, mille ma valisin, ma arvan, et seda nii nagu mina tahan seda teha, sa ei saa seda teha ilma sest nagu otseselt nagu inimestega suhelda ja seda sa saad, ainult siis, kui sa nende keelt räägid. Ja siis peab ära õppima, see oli nagu Horvaatias, nii-s oli Lõuna-Ameerikas nii, ja see oli eriti Eestis nii. Ja see ongi see ekstreemne võimlemine ajudes, nagu teised mängivad malet või lugevad hästi pallivaid, mõtlevad, jäävad mälumänge, keelel on ka selle oma dimensioon, mis nagu lihtsalt hoiab sind ärkvel. Sinu kodus räägivad lapsed kolme kolme keelt ja son õudsalt kena näha, kuidas nad saavad nendega nagu kõrvuti hakkama, kuid seal on ikkagi, nagu me oleme nagu perest sellise korraliku eeltöö nagu selle sakslase nagu tabeli eeltöö, nagu teinud, me oleme nagu selle üle möllanud, kui kuidas nagu võiks olla. Näiteks mu nendel läheb Soomes ja tal on ka kolm last. Aga nad ei räägi korralikult saksa keelt näiteks, sest sest ma nagu analüüsisin natuke, vaatasin minu meelest midagi valesti ja proovisin ise nagu teistmoodi teha. Üks asi on see, et meil seal ranna, minu abikaasa rääkib lastega ainult hispaania keeles, mitte kunagi mingis teises keeles. Ja mina räägin ainult saksakeelse, mitte kunagi mingis teises keeles. Aga teine pool on ka see, et me oleme nagu algusest pidi nagu nõudnud nende käest, et nad nagu vastavad ka kui selles samas keeles. Minu keeles nomine lapsed vastaksid mulle saksa keeles ja Farnanda naisele minu naisele, et hispaania keeles ja see on nagu tihti nagu nende kodudes, kus on nagu kaks emakeel, nagu probleem, et laps nagu otsustas ühe keele peale, eriti kui nad elavad veel selles näiteks ema on eestlanna ja Mu isa on sakslane, siis need lapsed loomulikult avad tegelikult olla nagu kõik teised lapsed siin ka. Ei vastane näiteks isale üldse nagu saksa keeles. Et sõrmega mingid printsiibid, kuid ma oleneb konservatiivne vanaaegne, peksnud tedagi nendest välja, ma lihtsalt tõesti suurem kannatusega ja, ja sellest, no proovisin neid ära hinnata, et see on nagu tore. Miks see minuga minu keeles ja nad tegidki seda. Ja ka siiski ma võtan näiteks kui minu tütar, kui te nüüd abielud näiteks mingi ma ei tea egiptlasega midagi sellist, mis keeta oma lastega, räägib. Mul oli alati selge, kuid Soome oli minu teine emakeelt, minu keel, minu endakeelne ikka saksa keel, ei ole mingit küsimust, aga mina tean, mu lastel ei olegi emakeelt. Mar ühelt poolt see hea on just see ajuvõimlemine ja kõik on tore ja nad on nagu avatud, aga mina ei taha nende rollis olla, et kui näiteks peab otsustama, mida nad omaks keeles nagu valivad. Et ühelt poolelt kogu aeg tore, aga noh, mis keele identiteet neil tule Kulawi olema, ega see, äkki see tuleb, äkki nendel veab ja siis saavad hispaania mehe siis otsustavad lihtsalt mina räägin saksa keelt, sest meil on ju teine on juba hispaanlane või argentiinlane või Kolumbia mees. Noh, kõigil on kaks poolt kõikidel asjadel aga ega me nüüd dist keelde ja ära ka ei võtaks, sellepärast. Aga mis on sinu jaoks hea looming? Mõttetu film, kus on hästi naljakas ja ma naeran paljuni, see on juba minu jaoks, on ka tore. Et ole, siis see on võib-olla põhimõtted, aga seal on lihtsalt hästi tehtud, hästi naljakas, mingit meest ei ole. Siis on hea. Tead, ma ei oskaks nagu hästi vastata sellele küsimusele. See peab loomulikult, võta mind, see on huvitav, kui ta pakub mulle midagi uut, ma olen ka nagu banaalsed. Mulle meeldib mingi esteetika isegi nagu lihtsalt et mingi asi on ainult ilus, noh, ma vabandan, see võib olla ka mulle nagu mingil õhtul piisab. Tegelikult üldiselt kui mõned. Ma olen isegi kardan rääkida sellest, mis mulle meeldib, tihti ma olen päris banaalne nendes asjades, mulle meeldib moraal ja mingi eetika ja mine mingi väikesele õpetamine, mulle meeldib ka kunstis, see ei pea niimoodi ja minu jaoks on seda. Mul on kena, ma saamegi uue nagu mõttekäigu või ma näen, et keegi tahab nagu midagi head läbi oma kunsti teha, aga, aga samas mul on, nagu ma olen, igal momendil klassikaline. Võin nutta, kui ma kuulamegi Beethoveni sümfooniat ja ma võin täiesti ennast väljendada, tantsida mingi punkkontserdil, solist. Aga Nool, kui täitsa lemmikmuusikat, võta nüüd, eks ole, viska pikemaks, mingid klassikaline muusika, mis ma nagu tean, mis sealt tuleb ja mis kindla peale silmis mulle meeldib, mida lollimad, filmid nad on ja mida keerulisem, et nad on, seda rohkem mulle meeldivad. Kui ausad siiski võib, nagu siis konkreetsed on mingid asjad nagu, kas on kaasaegne tants või mingi muusikana, siis ma võiksin ikkagi vabada ütelda konkreetselt, miks see mulle meeldib, või meedia, eks põhimõtteliselt mulle meeldib küll, kui kunstnik tahab mulle midagi ütelda, kui ta tahab, lihtsalt, et ma, et mul on hea, et mul ei ole midagi etnud näiteks just tantsu nagu selline asi, mille ma tihti, et ma olen nagu mulle raske teema on väga hästi pole sellega tegelenud, aga väga harvad tükid mind tõesti veenavad või ütlevad mulle midagi. Aga näiteks ma käisin Argentiinas, Me käisime vaatamas abikaasal argentiinlane, seda kuulus tantsija hulliopoka on juba ka nüüd 40, aga noh, ütleme mitte nureievia olnud, aga üks nagu maailma suurimatest tantsijatest, eks ta siis teeb seda Luikede järvevärki seal. Aga see on niivõrd hea, see on niivõrd uskumatu teema lihtsalt. Ma olengi banaalne, ma lihtsalt austan seda, ta nagu ta võtab nagu noh, ta ei midagi uut, aga tee seda nii perfektselt ikkagi tuleb nagu selline külmavärin kude esile ütlevad, noh, mis siis, kui ta on juba iga päev lihtsalt harjunud, no mis siis minu meelest on tore, minu meelest, see on uskumatu, samas kui keegi teeb midagi nagu täitsa. Aga mingi Messahh peab olema, ma arvan, või siis väga perfektne, ilus asi, minule ka meeldib selline suurepärane Topaatika tsirkus ei pea olema Messatšiga, kui ma näen, mingi hiinlane jällegi tassib mingeid 150 tassi nina peal, nagu kuidagi kuidagi siiski köidab mind ma ei saa mitte selles mõttes, ma olen banaalne, vaid sa ei saa öelda. Jama. Ma saan aru, et keegi ütleb, et milleks, aga mintsa ma ikka vaatan, mõtlen öösel kaviat, kuidas ta tegi, seda saaks, kindlus on ikka palju 150 tassid ja seda võib-olla no ma ja noh, tegelikult üldiselt minu töö on ju ka nagu selline mitte 150 tassi, vaid nagu keerulisemad asjad, võib-olla vähemalt nagu mõtteviisil. Et sa oled kusagil öelnud, et et sinu jaoks on hästi oluline teha kellelegi need igapäevasituatsioonid nauditavaks või rõõmsaks, et isegi kui on mingisugune raske hetk, et sa püüad selles elus korraldada niimoodi, et et see oleks inimestele huvi tav, et nad siis tunneksid sellest rõõmu või saaksite nalja. Mulle vähemalt tundub, et inimesed elavad niimoodi, et nad kasutavad seda olevikuhetke selleks, et saavutada mingisugust ebamäärast asja tuleviku jaoks. Mis kasu ma sellest saan, et kui ma nüüd siin mingit vigurit hakkan tegema, et leida endale seda puhastada olemise rõõmu ilma igasuguse tagamõtteta? Kuidas sa selleni jõudnud oled, on see sul geneetiliselt niimoodi paigas või sa oled lihtsalt elu jooksul õppinud seda? Ma olen kindlasti natuke õppinud ja ma arvan, hetkel on see selline elufaas, kus, kus on head, sa tuletad mulle meelde, et seda, et ma olen seda niimoodi näinud ja rääkinud ja eks pole kõik kaotsi läinud, aga et mul on momendil ma, mul tundub vahepeal, ma olen nagu natuke liiga tõsine ja ja ikkagi või nagu nad, see olukord sunnib ennast nii peale, et ma ei leiagi enam nagu seda, ma ei saagi sellest naguniimoodi välja. Aga mõnus on, ikkagi, tekkis jälle selline, alguses küsisid, et kas ma mäletan, kuidas ma lapsena olin, vaid kas ma näen ennast oma lastest natuke. Ja siis hiljuti mu lapselt küsiti, et et millise mehe ta tahab endale ja ta on juba üheksaaastane, meil on väga tore suhe, aga eks me kakleme ka palju. Ja just see, et ma nagu kogu aeg tee nalja, seda sellele üldse nagu ei sobi eriti vähemalt missi viitsema kukuvad. Ja siis, aga ikka, kui ta kirjeldas selle mehe, mis talle meeldib ja mul oli tunne, et kirjutad natuke mind hästi uhke selle üle. Sest meie põlvkonnal naljakas, mitte alati nii tõsine, aga siiski kuidagi ma ei mäleta, mis ta veel ütles, aga noh, see oli nagu hästi tore tunne. See ei ole mingi selline asi, mida ma nagu kogu aeg teadlikud teeks, näiteks mul on võib-olla on nagu see kingitus antud, et ma olen nagu rõõmsameelne, mul on mingi selline energiavõime olla vahepeal isegi saanud inimesed nagu kaasa tõmmata selle nagu mingi positiivse või optimistliku viisiga isegi ma ei ole ka nagu ma ei mõtle, nii optimist aga lihtsalt see, et miks ei saaks olla mõnus, et asjad nagunii ilusasti teha, kui võimalik ja natuke tseremooniat ka sellist lihtsat kenad igapäevased asjadesse sisse tuua. Ja sinu päevakava on meeletult tihe. Sa ärkad ilmselt hommikul oluliselt varem kui näiteks mina. Õhtul vastasid meilile näiteks pool üks öösel, et see ilmselt ei ole mingisugune erandkorras ja ja ma tean, et sul on praegu kaks abi. Et on juba inimesed, kes nagu korraldavad sinu kalendrite töö on läinud nii tihedaks ka sellesama kultuuripealinna rea pealt. Kas sa lolliks ei lähe selle meeletu tempoga? Ma ei tea, veel, on reservi küll, aga ega ma arvan. Selleks abid ongi olemas, et äkki natuke seda koormust nagu alla võtta ja veel vist lolliks ei lähe, aga aga peab olema ettevaatlik, et ei lähe jah või vähemalt, et ei põle läbi. Mida sa teed siis, kui sa tunned, et see läbipõlemine nagu lähedal või ütleme, me pole veel nii kaugel maal, nüüd sa ei ole kunagi elus seda tundnud, et et jõud on täiesti otsas. Et sa tahaks nagu sellest kogu sellest maailmast suhtlemisest eralduda kuskile ära, ära ära. Võib-olla ma olen nagu tüdinenud milleski, aga see ei tähendaks kunagi seda, et ma tahaks nagu nagu üksinda olla selles mõttes nagu mingi tund või kaks ja seda ma teen ka oma teemegi, on midagi omaette, aga nagu, et ma ütleksin, et ma peaks nagu üksinda olema nüüd mitu kuud, paar nädalat, mitu päeva. Aga ma olen ka seda külma, tõmban küll nagu nagu vahepeal nagu juhtmed ära ja olen üksi, aga mitte väga kaua aega taga sõitma võime kant tihti metsas Stamad tund, kaks juba palju mu elus, kui ma saan nii kaua üksinda olla. Aga jah, kui ma nagu patarei tahan täita, Ma teen seda teistmoodi ikka. Mul on lihtsalt vedanud enda pere ka selles mõttes, et sealt ma saan palju energiat ja kui ma nende kaasan koos olla nagu niimoodi, et keegi ei sega või mingi asi segamis mind segama, midagi saan ennast välja lülita, see annab mulle jõudu juurde. Paiku ma käin enda saunas, see on arusaadav, eks ole. Kas sul ei ole kunagi käinud läbi peast või sa järjekordselt ma ei tea, pakid kohvreid, kõikide oma kolme lapse asju kokku, et mõtle, kui lihtne oleks, et oleksid andiks üksinda sihuke rännumees võtaksid oma kepi ja koti õlale. Ei oleks vaja mingisuguseid titelappe ja värke. Ei ma ütlengi sulle, mul on nagu selles suhtes vedanud ei ole. Pigem on see pool on kogu aeg see dilemma, et ma, et see, mida ma nagu teense stress, mis mul võib-olla vahepeal on ja see töö, mis mulle ka meeldib võtta, polnud nagu aega ära, et nendega koos olla. Aga ei, ei, sellist mõtet mulle tõesti ei olnud, mul on, see tahtsid sa suunad, küsimus nagu sinna, et äkki lihtsalt mitte nii palju rännata ümber maailma, see küll mulle on tekkinud, aga aga et ma tahaks nagu absoluutselt kohe mitte nagu pere on ikkagi fantastiline sellest mõtetega üleüldse üllatab mind see küsimus. Ma näen, et see on tihti isegi enda sõprades, on nii, et nad ei suudaks isegi puhkada ilmadest seda, noh, võib-olla kolm päeva, aga, aga üldiselt ma ei suudaks. Ma tahakski. Noh, eriti nüüd nädal sõnu, nii tore aeg, lapsed, veenad, tegutsevad minuga, mu lapsed, varsti nad ei tegutse, elamine tähendab pidutsema ise ja mõtlema, midagi muud. Ega nad sellise papaga ei taha enam olla, et väga nagu hindan seda aega, mis hetkel on või mis on kogu aeg olnud nüüdki ladunud, väiksed olnud ja nii see on ikkagi niivõrd fantastiline. See ole, koormus olnud, raske on, aga ei ole nagu selline koormus olnud. Aga kujutad sa ette, milline sa võiksid olla siis, kui sa oled 80 aastane näiteks? Ei no tore oleks, kui oleks nagu enam-vähem terve. Head oleks ikkagi, selles mõttes näiteks lapsed, kellest rääkisin, tahaksite oma lastega üldiselt nagu nagu minu juurde tulla. Et ma ei oleks nagu nendele mingi selline tuleksin, võiks ta jama, mees ajab ainult oma jura. Ei tahaks eriti nagu muutuda ja ma arvan, et mul oleks siiski võib-olla rohkem aega. Ma läksin siiski natuke rahulikum ja tegelikult ma kujutan ette, ma istun seal lahe mammu suvilasse, ole seal aasta ringi ja käin saunas, loen raamatuid, siis inimesed tulevad külla, ma pean nii heas vormis olen, siis ma käiks nagu minu laste juures nagu minu abikaasaga külas alati niikaua kui nendele sobib ja läheksin siis jälle oma suvilasse ja vaataks merele ja loeks raamatuid. Umbes niimoodi. Aga sa tunned, et sa oled nagu täiesti tasakaalust, sa ütlesid, et sa ei tahaks kuidagi muutuda, et et sul ei ole mingisuguseid nagu vaimseid igatsusi, et noh, mingi asi nagu hõõrub või kriibib, tahaksite, ollakse kuidagi teistmoodi. Ei, ja see ongi naljakas, sest just selles valdkonnas, kus ma tegutsen jäänukeses Göte ilmselt igal pool nagu tegelikult tihti tunned, et inimesed tahavad olevat kunstnikud või nendel on mingi selline hirm, kus loov või ei olegi, aga aga ei, ma ei ole kunstnik. Ei mulle mingeid ambitsioone, absoluutselt mitte, isegi ma mängin kitarri mängimisest, ma ei taha nagu lavale minna, ma tahan lihtsalt omaette sumps, rumm siin natuke lauda ja teha, et ma ei, ma ei ole mingi kunstnik ja ma ei taha raamatut kirjutada. Äkki tuleb kunagi, aga see ei ole üldse, mis, nagu seal kusagil nagu on ja ma mõtlen, ah see oleks tegelikult see. Ma tahan, et mu lapsed saaksid hakkama. Siis on ka kunst. Kui sa suudad nendele nii palju anda, nad saavad hakkama, peavad ise ka midagi siia juurde panema, aga tõesti, ma ei ole mingi kunstnik. Aga surma surma kardad? Ei? Ei karda? Ei tõesti, ma ei tahaks nüüd surra. No mul on nii palju teha veel. Tõesti ei karda, seda. Ma olen ka nii kaua, ma olen nagu üks töö, mis ma tegin, nagu ma olin nagu ülikoolis päeva ülikoolis. Hoidsin nagu vanu inimesi väga mitu-mitu aastat mis on eesti keeles vanurihoidja või hooldaja hooldaja? See oli omapärane asi tihti, et selles mõttes Mägi nii palju nimetamis surita tihti maa nagu ma tegelikult on karm, nagu mina ütlen, aga tihti ma üldse ei saanud aru, miks nad üldse nagu kardavad nende elus polnudki enam midagi sellist ja et see tekitaks minul niuke hirmud, kunagi lõpp. Ja mul on kass, võib-olla seal ikka mõjub nagu kodu selles mõttes mu ema on ka selline, tal vedas ka, mis ta ikka kardab, ta on 84 ja täitsa nagu vormis ta isegi võib-olla mõtledki surma peale, vahepeal ta ütleb, et kuule, varsti oma lõtva aeg lõpeb, aga ei värise hõitlenud kuulajalt, hoia mu kätma passi suured lihtsalt võtta. Ja ongi nii, see on küll kurb siis, kui ta ei ole, sest ma olen ju üksinda maailmas noh, vähemalt ei ole vanemaid enam. Aga eks see mõjub ka, et minu peres on see selline teema olnud ja et kunagi tuleb ja siis tšauhh. Aga kas sa jumalat usud? Ma tahaks, aga vist ma ei usu ja ma õudselt tahaks. Aga miks sa tahaks? Ma saan aru sellest, et kui on midagi kõrgemat ja midagi vist kinni haarata, et see annab kindlust ja. Eriti tänapäeval, kui ei ole nii, nii lihtne ja ennast orienteeruda teada, mis on õige, mis on vale. Väga raske on? Tead, see on ka nii banaalne, ma olin väga sügavalt tahtsin uskuda, käisin kirikus ja lugesin piiblit ja siis suri mu isa ja ma olen nii vana-aasta on nagunii ebaõiglane. Ega see vist keegi ei ole, kes nagu miks mul pole mingit põhjust, et ta nagu ära läks. Ja pärast seda õudselt raske jälle tagasi leida sinna usku. Ja tead, usu nimes on ka nagu nimel tõesti palju valesti tehtud, aga nagu palju head ka, aga mina ei ole leidnud seda teed sinna tagasi kunagi. Vot ma ütlengi selle, ma saan aru, et tahaks, võib-olla kui selline konsultatsioon tekiks saki, no mingi sõber, kes tegeleb mingi ilmamaadega või elad kusagil mingis maas, kus sa näed kui võimas hakata. Uurima ja vaata, mis see on. Aga mul ei ole. No sa ütlesid, et me oleme, kui me paistab, ma olen nagu tasakaalus, mäda, ennast midagi muuta, ei, ma olen hästi mitmes ebakindel, ma ei ole ka nii väga tasakaalus, aga peab olema, pole ka niimoodi, et ma otsiksin. Ma ei ole endaga kogu aeg rahul, üldse ei ole, aga ei ole ka nii et ma nüüd otsiksin midagi, midagi, mis mind nagu tagasi viiks mingisse tasakaalu, täiesti. Ma ei oskagi öelda. Ma ei ole otseselt mingeid religiooni endale. Millest sa näiteks tunned, et sa oled ebakindel või oi, neid asju on nii hästi palju just kasvatuses, lastega, kuidas sa teed, kas sa annad peksa, lihtsalt räägib nendega. Kas see sunnib meid seda niimoodi ja niimoodi tegema või, või abielus on nii mitu asja, mida võib valesti ka ja saad ebakindlaks ja ja eriti tööasjas on ka nagu otsuseid või kuidas nagu suhelda nende inimestega, kas usaldada või mitte. Kas tuleb tagasi Eestisse tegema sellist tööd ja sunni ta minu pere nagu kaasa tulla ja, ja väga hästi läks Lõuna-Ameerikas tegelikult ja kõik oli nagu rahulik ja rükk käis. Ja siis ma ei ole kindel, kas ma teen õieti või valesti ja ei ole ka nii-öelda siis ütlen, nii, see on, et me läheme, mina otsustasin ja seal õige kogu aeg on ikkagi see küsimus vahepeal liiga palju, isegi iga päev on sellised situatsiooni, kus ei tea, kas tegid õieti või mitte. Kui sa vaatad oma erinevaid tegevusi, mida sa oled elu jooksul teinud, mõtled sellele, mida sa tulevikus teed. Et mis võiks olla selline ülipealisülesanne, mis võiks kõrguda kõikide nende tegevuste kohal, et kas üldse on midagi sellist, mis seoks neid erinevaid tegevusi siis alates laste kasvatamisest kuni Nende töödeni mille jaoks sul on kalendris märgitud mingisugused kokkusaamised. Et mille nimel sa seda kõike teed? Seal? Aga kartsid, et midagi sellist hakkab minu käest küsima. Et. Mulle jälle nii sellest kontsepti mingi selline eluplaan. Et äkki siis ma täna siin olen vaja Eestis jälle? No ma ei pingutanud selle eest, et ma tahan nagu kultuuripealinna kuidagi nagu kunagi teha. See lihtsalt juhtus mulle mitmed asjad, nagu elus mulle juhtunud, sest ma proovin nendega nii hästi kui võimalik nagu hakkama saama, aga mitte üksinda. Selles kontekstis. Aga kui sa nüüd hetkeks unustad ära selle Tallinna selle aasta 2011 kui sa kujutad ette, milline võiks olla sinu ideaallinn, see ei ole üldse nagu väga raske. Et minu ideaallinn on. Mulle meeldib puumaja, see on mu eluunistus, et ma elaksin puumajas. See on ka selline laste mäletus, ma ei saanud üldse aru, et ma elasin Helsingis, just sellisel ajal võeti kõik need ilusad puumajarajoonid nagu maha, ma ei saanud lapsena juba sellest aru, kuidas see võimalik on. Nii ilusaid asju muudetakse, võetakse maha. Et kui ma elaksin puumajas, elaksin sellises majas, elas rajoonis, kus akna lahti asemel tänava peal nagu inimestega rääkida, ikkagi mingi väkke õue taha ja sellest nagu natuke väikesele Puller püüa ja suurlinna vaheidüll. Ma veel valisin nagu juurde ikkagi see, et inimesed on nagu natuke avatumad kui näiteks siin Eestis selles mõttes, et nendele meeldib nagu suhelda ja see ei ole nii õudsalt raske millestki isiklikust asjast niimoodi rääkida ja selles mõttes jalgrattateed ja väiksed poekesed ja vähem autosid, mõistlikum autosse kasutamine ja inimsõbralik linn selles mõttes, et minu jaoks kuulub sellesse ka nagu jalgratas ja kõnniteid ja palju rohelist ja linn sulle iseenesest meeldib, et on inimesi, kes ütlevad, et linn ei ole absoluutselt nagu normaalne elu, kes mulle meeldib linn, mulle meeldivad kohvikud ja mulle meeldib. Ma ei tarbi seda hetkel, aga mulle meeldib, et on ööelu ja kõik see kokkupõrge erinevate asjadega ja kõik see, see põnev jam, mitte ainult mõnus, aga mis nagu linnas nagu sünnipäev, ma võin ka puhata, on suurlinnades, pole Berliini, ma läheks nagu viieks nädalaks lihtsalt ringi kõndima. Õudselt huvitab. Tänu sellele oma Kolgaabla suvekodule oled sa saanud eestlastest ja Eestist hoopis teistmoodi aru, et sa oled mingisugusele teise mõõtme juurde saanud. Lisaks sellele Tallinna kogemusele, mille võrra sa oled seal nagu targemaks saanud. Ma ei tea, kas ma olen targemaks saanud, aga tegelikult see oli võib-olla see oli ka just see aeg, kui ma hakkasin enam-vähem eesti keelt juba rääkima ja ja see langes kokku selle suvila ostmisega, et ma sain nagu noh, keeleliselt ka inimestele ligi mingi sakslane tuleb sinna külla ja räägib seda keelt ja talle meeldib seal oli tunda, nagu nad võtsid, ütleksite omaks, aga nagu ma olin küll võõras, aga ma olin nagu iga küla. Ma sain nagu tervitasitlejad, kutsusid koju ja õue ja kalla ja mis iganes, et selles mõttes ma sain vist ma sain tõesti nagu nii palju kogemusi jagada asju inimestega rohkem kui võib-olla parem linnas oma töö puites, nagu esimese kahe aasta jooksul oli nagu saanud. Ja need inimesed olid teistsugused inimesed, sime, muutusime pikem kokku nagu kultuuriinimestega. Aga seal oli nagu igasuguseid ka maainimesed ja, ja teine taust ja seal olid mingi piirituse smukleriimigi järglased ja, ja punased ja valged, kes juba kolmandas põlvkonnas ei räägi omavahel selles külas või lihtsalt seda ajalugu ja Soome poisid ja inimesed kutsusid koju ja rääkisid, noh lihtsalt ma sain ka seda ajalugu eesti tausta nagu läbi inimeste nagu käte teistmoodi kui varem, et see oli see moment, kus ma nagu lähenedes täiesti nagu päris nagu autentselt ja teistmoodi ja see ka see, see ei olnud mulle uus, Soomes on ju ka selline vend on soomes bioloog ja temaga ma olen nagunii palju looduses käinud ja telgis käenile ringiga, nii väga ikkagi siin Eestis nagu pärast 15 aastat Saksamaal ja õpinguid jälle oli see selline lähedus nagu merele ja metsale ja see rahu ja kevadel haned ja lahele, mis iganes, see oli lihtsalt väga-väga emotsionaalne. Lapsed said kaid blondiks, seal manuseid, vaatasin, et mul tumedad juuksed, mulje abikaasa, minu meelest need said selle kuulge haapsas nagu eesti lapseks umbes lilled peas ja ja laulsid eesti laule ja selles mõttes, et see oli selline. See oli nii huvitav, kõik kohanesing läbi sellega päris palju rohkem selle maaga. Mis võiks olla selline suurim tarkus, mida see tänu nendele rännakutele kohtumistel oled saanud, mida sul ei olnud siis veel, kui Sallyt oma lapsepõlves või kasvõi üliõpilasaastatel mitte taset kaevasid üles, et ma arvan, et, Peab vastutuse võtma ja asja korralikult tegema, aga pole mingit põhjust olla alati tõsine. Võib-olla mitte optimism, aga selline huumorimeel ja nagu elu ka nagunii kergelt kui võimalik võtta, on ikkagi nagu edasi viinud, et inimestele see meeldib. Ma ütlen sulle nagunii pateetiliselt, võimalik ilma armastuseta ei saa. See ongi ja usaldus ja armastus ja nad on sellised asjad, mis on väga raske saavutada tänapäeval üldiselt äkki kui see tasakaalust räägime palaga, mis mind peab üleüldse, mis meil jõud annab ja õnnelikuks teeb, on et suudab vahepeal nagu usaldada inimesi ja, ja jagada armastust. Noh, eks meil kõikide, kas ta ei jaga, aga, aga no et mul on vähemalt selline tuumik olemas, kus see võimalik on ja ma tunnen, tunnen seda. Kas sa sellepärast nagu siblibki, et kogu aeg nagu iga natukese aja tagant hakkab igav. Sest et seal on selline idülliline perekondi, seal on koer, kes käib sinuga koos saunas miks seal siblib või kas sa üldse siblid mille nimel nagu üleüldse. Ja siis ta küsib mu abikaasa käest ka alati, et miks ma ei saanud nagu natuke rahulikum olla ja ega siin kogu aeg siblin. Eino, ja samas ma ju ei räägi, et ma olen 80, ma tahan nagu rahulikult olla ja niimoodi ja tänapäeval ma lihtsalt ei saa teisiti. Seal on kogu aeg siblin lihtsalt ma olen selline, ma ei saa paigal olla. Tead, mul ei ole kunagi igav olnud, võib-olla sellepärast mul lihtsalt kunagi ka igav, kui see peaks tööd tegema, ütleme nii, et sa saaksid olla kogu aeg oma seal, Lahemaa sauna ees, see on ka, ma ei ole nagu selline eestlane nagu mu eesti naabrid, tihti nad tulevad nagu maale ja kui mina lähen sinna juba, ma tõesti naudin sellest, et ma olen seal ema nagu rahunen ja ma kuula, nagu suhtlen inimestega või lihtsalt istun seal, loen raamatut või vaatan liblikaid ja tõesti nagu nagu mingi pool tundi vähemalt. Ega tõesti kui jäle mu naabri tegelikult tulevad ja toovad kohale ja noh, võib-olla teil joovad kohvi juua, siis juba tõusevad nad, mis nad on, nad käärivad käised jah, ja juba peab kiviaeda jälle taastama ja ja siis jälle katus on kuidagi ka, seda peab nagu iga aasta vähemalt kuidagi parandama midagi ja mul ikka võib-olla sajab sisse ka mingi selles mõttes. Ma oskan küll nagu ka nagu. Ma võin ka nagu lihtsalt ennast välja lülitada ja nautida selles mõttes ka sellest, ma ei ole nüüd produktiivne, hetkel lõikan endale küll sellised tükid väljas nagu elusa päevased osa on ka lihtsalt mitte midagi teha. Pagan, noor kuninga, liiga palju, sega nagu kodus ka alati probleem, et kui ma kuidagi isegi pühapäeva üles a päike paistab jalgrattasõidu teha kohe. Ja siis ma kohe juba orgunnin ja lapsed ka juba ära viitsi, lasime, magame natukese dialas, päev hakkab hiljem mina juba jalgrattasõit võiks minna sinna restoran, kus me pole kunagi läinud ja siis võiks jälle pärast. Tegelikult see on ju seal, metsalähedasi on kindlasti head marjad, võtame nad kotid kaasa, teeme siis kõik juba ütled, kuule, las olla. Et ma olen ikka jah, võib-olla selline lihtsalt Sibipsi siplimine ja. Ma saad teisiti sitlejaid, aga ma mõtlesin, et noh, mitte hakata psühhiaatrit mängima, provotseerida sind seal ei tundu, et see siblimine on ka nagu mingisugune närvihaiguse erivorm, et et sa lihtsalt pead kogu aeg oma teadvust millegagi täitma. Et sul ei tekiks hetke, mil sul võivad tulla mingisugused küsimused enda suhtes. Ei, ma ei usu, et see nii on, aga. No võib-olla see on ka seetõttu tegelikult see kõlab võib-olla natuke ma olen pidanud alati nagu ise hakkama saama. Sest no see, mu isa suri, uni vara ja kõik seda ka tõsiselt ei olnud mingid vaesed, aga no lihtsalt juba kooliajal, kui ma tahtsin nagu korralikult midagi endale. Ema ei olnud rikas, tal oli kõik olemas, aga kui ma tahtsin reisida või ilusama jalgratta, noh, selle eest veidi tööd tegema. Ja see on kuidagi sisse ja ma ei saa endale lubada kuidagi nagu istuda paigal nagu liiga kaua. Aga ma ei tea, loomulikult igaüks, võib-olla Tõgeneb midagi ja mul ei ole tõesti sellest tunned, et oma ees nagu sellised asjad, mida ma nagu ikka kõik korras. Ei, ei, ma ei ole ju kõik korras, aga ei ole. Ei ole. Ei ole. Ei ole. Tõesti ei ole, aga pole ka väga halvasti, ma arvan, siplemine. Et näiteks mu laste, et ma saan kõik, ma olen, ma olen konservatiivne, ma olen vahepeal nagu lihtsalt peab tööd tegema, et elu jätkuks ei saa ju tal istuda, ma selles mõttes ma olen täitsa nagu selline korralik ühiskonda nagu toetaja. Aga näiteks mu lastele telekat ei ole ja kui nendele mulle see meeldib ka, nendel oleks mobla, nendele mobla, sest see on nagu nonii, normaalne siia sa saad nendega, aga nad ei tohi nendega mängida. Ma ei taha üldse, et nad mängiksid nendega, aga näiteks, et nemad, nendel nagu ei ole telekat ja nende ei ole, on viinud ka selles, et nad saavad õudselt hästi endaga hakkama nendele kunagi mingid vajadused väljastpoolt tule tekiks nendele mingi, ma ei tea, film peaks nagu vaatama, et keegi oleks nendele nagu selline kloun või mis iganes, et sa paned kuhugi ja siis mingid puutükkidest panevad midagi kokku ja nendel pole, see on hästi ilusad, nendel pole kunagi igav. See on tore ja kui eriti Lõuna-Ameerikas oli mul nagu need nagu teed, seal on, iga lapsel on omas toas telekas ja siis nad vaatavad videosi kogu aeg ja nendel on kõik need kui seda seal ja siis, kui kui midagi muud mujalt ei tule, nagu nad tulid meile külla ja mingi 10 minuti pärast nagu rahutuks, sest nad ei saanud iseendaga hakkama, nad ei saanud lihtsalt nagu mängida mingi asjaga. See õudne, et miks me sellest räägime, on siiski uhke oma laste üle selles mõttes ju põnev näha, vaata kui sa vaatad, et mingi laps, et kui lihtne see on nagu, et ei ole igav. Ja siis samas näed, et on nii palju lapsi, kes üldse ei suuda seda aega nagu tapneda vajavad kubermangude stimulatsiooni, et üldse nagu väga läbi ei saada. John omapärane möödes, kui lihtne see on, et laps saab omadega hakkama? Külas oli Mikko Fritze, kes on sihtasutuse Tallinn Euroopa kultuuripealinnaks juhataja. Jutuajamine on salvestatud vanalinna hariduskolleegiumi raamatukogus. Saate valmistasid ette Külli tüli. Jaan Tootsen. Raadioteater 2008.