Ja selle nädala huvitaja toidurubriigis räägime teest, tee joomisest, tee valmistamisest erinevatest teesortidest. Saates on meil spetsialist, tee koolitaja Katrin Vanatalu, tere Teile. Tere. Minugi poolt kõigile. Öelge palun, võib-olla ma eksin, aga mul on tunne, et Eestis on nagu tee pisut tahaplaanile jäänud või ikka veel tagaplaanil ei ole tõusnud nii populaarseks kui näiteks kohvikohvis tundub. Me teame, palju, naudime seda palju rohkem, kui teed. Nii, tavainimese tasandil-d on tihtipeale kas siis Pakises loksutatud või siis kuidagi nii, et ei märkagi, nagu õieti millist teed joome, kui just ei ole tegemist eraldi raviteega. Jah, ma arvan. Et, et see on isegi täiesti õige tähelepanek, aga, aga tee trend on muidugi kasvav trend praegu. Ja miks ta niimoodi nagu tahaplaanile jäänud päris kindlasti on siin põhjuseks see, et meie teeturul ei olegi olnud sellist väga head, tõeliselt head teed, CD turg on üsna vaene olnud. Ja aasta-aastalt see olukord küll paraneb ja praegu kui otsida, siis võib leida päris head kvaliteet juba tegelikult. Kuidas ära tunda? Hinna järgi hind võib ju petta, kaupmees võib ju kõike küsida, et sellega reklaamide öelda just see on parim, päris häid pärle võib leida ka sellise keskmise hinnaklassi ideede hulgast. Aga kuidas teda nüüd ära tunda? Natukene muidugi on eelteadmisi vaja, et üks suur tee austaja eelistab muidugi seda niinimetatud puruteed ja siis ta oskab juba isegi lausa peale vaadates selle teelehe kvaliteeti hinnata, et üks hea teeleht näeb välja mitte selline tuhm hallikas, vaid ilusat värvi, pisut läikiv teeleht on terve siis niimoodi üksikuna eristatav. Selles tee kogumis lõhnab hästi. Ja kui temast tõmmist valmistada, siis selle tõmmise värv jääb ilusat värvi ja selge ja hea lõhnaga. Aga kui palju te olete kohanud sellist teed? Teelehte siin meil Eestis? No ikka on juba, aga, aga võib ka muidugi siin-seal norida, et, et ei ole kõige värskem, kuidas seda värskust hinnata. Aga aga just seesama teelehe välimus ja lõhn ja ja igaüks. Samas ma arvan, et üks niisugune endast lugupidav kaupmees muidugi päris põhku ka enam ei paku. Aga põhku sellest eristada, kui ma ei tea täiesti midagi, kuidas ma selle ära tunnen, on ta siis niine peenikeseks jahvatas, elas siis juba niisugust pudi sodi palju nende teelehtede hulgas ja see on niisugune noh, mitte just kõige ilusam mass, mis ilmmass, mis silmadele vastu vaatab milline peaks nägema välja roheline tee, milline muste mõlemad kvaliteetset teed on just nimelt nende üksikute teelehtedena eristatavad. Et mida suuremad need on ja paremini nähtavad, seda parem. Jah, noh, seal muidugi eristatakse veel ka kui on nüüd nimelt tahtlikult teelehed, siis tükeldatud mis on siis juba brokanide ehk purustatud tee, kus eesmärgiks ongi, et selle purustamisega rakuseinad lähevad ka katki teel ja siis saab sellise tugevama tõmmise kiiremini kätte. Sellest joogist tähendab hästi palju kiiresti välja terve teeleht mis on täiesti ühes tükis. Selleks, et kogu see sisu jõuaks sinna tõmmisesse, kulub pisut kauem aega. Öelge, kui palju meil Eestis on erinevaid sorte, mida te olete tähele pannud või v siin eristanud? Kui jätta nüüd kõrvale see, ütleme, et roheline tee piparmündiga roheline teemelissiga roheline tee lille kroonlehti. Aga noh, see on nüüd küll pigem meestele küsimus, aga, aga on muidugi niisugused hiina sordid põhisordid olemas, eks ole, siis on olemas jaapani sensa ja, ja veel mõni mõni jaapani sort On India sorted, Seiloni sorte India ja seilanud muidugi peamised musta teetootjad. Rohelise teesorte on ikkagi põhilised tootjad, on Hiina ja Jaapan mõlema tootja teesid võimelt leida muidugi mitte kogu kogu seda ampluaad, sest Hiinas üksinda on rohelise teesorte sadades ja mitte see, et nüüd üks sort õunalisandiga ja, ja teine sort mingi teise lisandiga konkreetset taime. Aga on see siis ka maitses tunda või kuidas nad seda häirist Haadet? No kindlasti on, et niisugune tõsine tee austaja tunneb selle tee maitsest ära ja mis mitte isegi ainult selle tee vaid isegi kuskohast vesi pärit. Et need on, see on juba niisugune kõrgem, üllatas muidugi aga jaapani tee ja Hiina tee, mis sealse vahe, seal on väike, selline kasvatamise vahe ja töötlemise vahe. Kui hiinlased armastavad pisut rohkem pannil kõrvetamist, et lõpetada oksüdatsiooniprotsess või siis ütleme, et ei aktiveerida need ensüümid, mis teelehtedes leiduvad siis jaapanlased kasutavad Maurutamis meetodit ja siis näiteks jaapanlaste kuulus lipulaev Georg Kuura, tee valmib niimoodi, et enne, kui neid teelehti hakatakse korjama, siis kolm nädalat enne korjet varjutatakse teetaimi roomattidega. Tulemuseks on need, need teelehed on sellist erilist sügavrohelist värvi ja tee ise väga omapärase, sädeleva, maheda maitsega. Aga muidu on väga keerukas protsess vist või mahu töömahukas töö ennem kui see tee jõuab. Euroopasse kuhugile mujale ikka on ja niisugune kvaliteet tee nopitakse ju käsitsi leht lehe haaval. Hakkame sellest pihta. Aga see, mis läheb masstoodangusse ja ei ole võib-olla nii eksklusiivne, seda teevad, selle töö teevad ära masinad. Tehakse ka masinatega ja seda, seda loetakse ka sama siis samas juba madalama kvaliteediga teeks siiski, mis masinaga. Kas võib öelda, et kõige madalama kvaliteediga on need, mis seal teepakkide sees loksutamise teed sõltu, pidasime pakki, pannakse jah, et kui see pakk nüüd lahti rebida, siis on näha seal sees selline üsna peenteepuru või lausa tolm ja kuidas seda hinnata, mis on noh, juua ta kõlbab ja on väga palju erineva juua ta kõlbab ja just nimelt oleneb, et millest see puru sinna siis tekitatud on. Et kas ta on tõesti väga kvaliteet, tee siis sinna ära peenestatud või, aga see oleks ju pisut nagu raiskamine. Ma ei taha seda nüüd nii maha teha, aga see on eelistuse küsimus? Jah, et muidugi ta on hästi kiire viise mugav viis teed valmistada. Aga selleks, et sellist tõeliselt head teed saada ja teed nautida, siis ma ikka eelistaks seda. Tervet lehte. Aga kui rääkida või võrrelda India ja Seiloni teed, mis seal vahel Iga piirkond annab sõltuvalt kliimast ja pinnasest ja korje ajast ja seal on hästi palju faktoreid, mis kokku mängivad oma erilise maitse. Et ka Indias, mis öeldi niimoodi, et Indias oleksid need kõik teed ühte teatud tüüpi või ühe karakteriga. Indias on väga erineva maitselisi teisiti, kui me võtame ta reelingu mägede piirkonna tee siis see on niisugune tõeliselt mahetee ja võtame seal assoni piirkonna tee näiteks on, on hoopis vürtsikas karakteriga tee. Minna veel rohkem nende lõunapoolsemates piirkondades on hästi jõulise maitsega teed. Ometi nad on kõik India teed. Et päris ühte patta ei saa panna, aga tseilan, Seilonis on, on samamoodi, et et väikesed nüansid on siiski olemas, aga suhteliselt selline tugeva karakteriga ja iseloomuga tee on katseilonile omane. Aitäh, Katrin, vana talu ja head kuulajad. Homme juba jätkame teeta.