Ei koole. Mina olen Viljandis Viljandis see kodus, selle koduomanik, Ann-Sophie Johns, tema on rootslane ja tema on muuhulgas August Pulsti õpist, vaata mis tegeleb pärimusmuusikaga, aga täna huvitab meid eelkõige see fakt, et Sophia on rootslane ja meie kokkusaamise eesmärk on teada saada, mis või kes on rootslane. Sophia, tere, kes või mis on siis rootslane? Rootslane on inimene, kes elab Rootsis ja rootslane olla on tegelikult päris huvitav, sest rootslane saab olla hästi mitmel viisil. See pole uus rootslane, vana rootslane, kodu, rootslane, välisrootslane, noh, nagu ikka ja selle nii-öelda tava Roosuse sees on ka selliseid hästi huvitavat, dünaamilised, verised. Vastan, baarid ja võib-olla nii võitchalonaal. No mis sa näiteks linnarootslane, mis on maarootslane mees, naine ja siis põlvkonnad ja siis, et kas rootslane on siis kodumaal või on ta välismaal, et ma olen just nagu viimase raja siis üsna palju üritanud mõelda selle peale, et ja ma avastasin just, et kui ma käisin ringi, siis natuke seedin seda mõtet, et see nii huvitav ülesanne, et kohe, kui ma midagi välja mõelnud, siis tekkis kohe selline mõte, et aga tegevus on hoopis vastupidi ka. Ja kolmandat pidi noh, see oli päris huvitav selle, nagu et ma arvan, et see ongi see, et võib-olla täpselt nii, nagu ma täna räägin, aga või ka täpselt vastupidi, olla. Kelleni rootslane siiski on ees ja vaadata neid rassiteooriad ei saa, nii et no täitsa suhteliselt siis heledapäine ja pigem siis pikemat kasvu lühike. Ja, aga samas on ju ka noh, meil oli muidugi see nii-öelda see ürgviiking nii nagu seda ette kujutame, siis blond ja täpselt nii, et istu kuskil laevas ja habe hele ja juuksed ja kerged lokkis ja ja vallutab maailma. Ja ma mäletan ise täitsa ükskord lugesin, et viikinginaised näiteks, et neil oli nagu pead ära aetud tega skännerit ühesõnaga hästi suur ilus mõte, mis mul on kogu aeg olnud, et viikinginaise kese ringi pikad juuksed ja patsid sellise nõukogu seisu kokku ja väga hügieen olema. Kui juuksed ei ole ja nii edasi, aga pole sama ilusaks ja ma poisid edasi mõtlen ikka nagu kindlasti pikad juuksed ei ole võimalik. Aga siis muidugi siis on nagu see ja siis on veel igasugused noh, meil on nagu need köidet valuunid tulnud, tulid juba need esimesed nii-öelda immigrandid Rootsi tulised Belgia Madalmaadelt poolt noh, valuunid. Ja sealt tuligi need need tumedad silmade pruunid juuksed ja nagu näha, et roosa saab täitsa mitmel viisil olla, täitsa huvitav ja stereotüübid on jah olemas, aga praegu on see huvitav, et Meil on nii palju neid uusi, rootslase tegeletakse rootslasega peavad täitsa nagu uusi dimensioone võtma ka näiteks nalja dokut vanem härrasmees läheb oma perearsti juurde ja küsib mingit vaktsiini nende ohtlike ja nii-öelda džunglihaiguste vastu. Ja siis perearst nagu soovitab, et see ja see ja see, aga kuhu te lähete soomlasega lähen ringibise, see oli mingi viis kilomeetrit, aga sinna, kus on hästi palju nii-öelda uusi rootslasi. Umbes nii, et kardan, et millega siis tegu. Jah, aga see on hästi huvitav protsess praegu, mis toimub ja ja see, see, kõige huvitavam on see, et jah, see rootslased nagu see nii-öelda keskmine roosa seinaga muutub. Aga samas, kui on palju nagu uusi inimesi juurde tulnud, siis on nii, et roosas väga hea põhjus oma omaenda identiteeti jälle uuesti välja mõelda. Ja võib-olla tõesti on mingid vanad asjad jäänud külge sellest ajas, kus Skandinaavia oligi Rootsi ja no kui oli see suur riik, eks ju, need kuskile nagu see vägevust külge jäänud ja ma ise olen kõrvalt vaatan Eestis istuge, sest ma vaatan, et päris huvitab protsessid, mis see nagu pihta akendat. See rootslane ikka päris hea kombineerida tööd ka, ta ei otsi konflikti, mõned ütlevad, et ta on argpüks, eks ju. Aga samas on see, mida te maailmas ka Olof palme ja nüüd see Carl Bildt käib ringi ja üritab nagu inimese jälle nagu maha rahustada ja ja ma arvan, see suund ongi tegelikult. Jah, võib-olla see on see kardes konflikti teine on see, et võib-olla nagu lihtsalt nagu teadmine, saab ka teistmoodi. Aga praegu on huvitav vaadata seda sõna, kui mõnikord on seal nagu taset, nagu et noor õudselt Hedrikult ütleb, et ma elan siin, ma olen siin sündinud. Minu arust peaksin saama ringi käia blondide juuste ja oma miniseelikut ega tänaval niiviisi, et keegi ütles mulle, palun, hoor. Aga siis ütleb nagu moslemipoistele peale, aga ta näeb ju välja nagu hoor. Ja siis ongi nii, et kuidas edasi saada, et mõlemil on õigus, eksju ja siis ma ei vaata seda, kuidas võiks lahendada, jah, ja see ongi, teie võite tegelikult kokku terve sõda maailma olukorda praegu aga see oligi nagu väga üritatakse sellise rohujuure tasandil niimoodi, et nagu, et kokku leppida ja aga need olukorrad on jah, aga samas on nagu jälle näha seda, et nagu see suur ega seal olemas, et saaks kuidagimoodi hakkama. Et väga arvas, et roosa, nüüd eestlane võib öelda rootslase kohta, et võeti liiga palju uusi inimesi korraga ja nii ei saa ja nii ei saa. Aga ma ei tea, kas on poliitiline korrektsus, see Roosevelt päriselt usub ka, et kuidagimoodi saame ikka kuidagimoodi peab saama. Näiteks mina küll ei mõtle selle peale eriti et minu jaoks ei ole suur mure. Aga samas tuleb rootslane Eestisse ja küsib, kuidas venelastega on, Teil on palju venelasi ja ma olen kuulnud. Aga tavaliselt võtab ta noh, ütleme nii, et Eesti on tema ikka nagu üsna uus tegija ja siis aga Venemaa on nagu vana, kas partner või vaenlane, aga see side on ikka olemas. Et teda huvitab see venelane lihtsalt üks sümbooliga tal teada, eks mingi Kalinka ja mingid nagu nukud troskad ja siis on see ja siis on see ja siis teadis pigem kes Putin on ka see, et nagu kes praegu Stenbocki majas istub, nii et pole imelik, et ära küsinud nende kohta, aga huvitav on see, millal sa ise küsiks vastu ja samamoodi, et no aga kuidas siis moslemitega on Stockholmi siis on see aeg, et nii sai küsida, mine küsi, sina küsid siis, kuidas lastega on, et et see on täpselt sama küsimus, et aga noh, omad mured on alati omad mured. No ütleme niimoodi, et kui maailm oli umbes sama suur kui Skandinaavia oli selline aeg, eksju, ja siis oli Rootsi oli täitsa see superpower, ta oli terveks kriminaalendal. Ja siiamaani on see natuke niimoodi, et ma just uurisin, et praegu on nii huvitav, et väga palju rootslasi läheb Norrasse tööle ja siis ma hakkasin lihtsalt mõtlema. Huvitav, mis keeles nad töötavad, kas norra keeles, kas tõesti õpivad, ma tean ka, et Norras on kaks keelt, eks ju, et mida siis õpivad, kuule, nad kirjutavad ja kas ei ole väga keeruline. Ja vastus oli väga lihtne, et rootslane ei õpigi norra keelt. Ta teeb kõiki asju edasi rootsi keeles ja siis norrakad nagunii saavad aru. Ja ütle midagi selle nagu seal suuruse kohta ja see on üks pool muidugi ja siis see, et nii nagu me mõtleme, et nii see ongi, paneme silma kinni ja üritame aru saada, mis kõigi õiglasem lahendus või kõige kavalam nipp oleks siis mõtlema, et nii see on umbes nii, nagu me oleme nagu ratas jälle leiutanud, eks ju. Kui roose päev silma kinni mõtleb, siis tuleb ratas all ja see on nagu selline universaalsus. Ja siis on muidugi see teine, see uus, selline aga samas on nii, et noh, mõtle natuke, et mis Veera Rootsi siis, mis paneb asjad paika, et näiteks Nobeli auhind terve teadus käib nagu Rootsi ümber et isegi kui see teadusi ei toimi või nagu areni Rootsis, siis on nii, et Rootsi paneb tähele ja see, kes paneb tähele, siis peab ju keskpunkt olema, eksju. Ja siis kõik tulevad ja siis me näeme jälle, õpime korraks kõik nimed ära ja jälle saame teada, et sa oled väga geenset asjad üritamegi pihta saada, umbes, mis on. Päriselt pihta ei saa, aga noogutame mõtlema, et on ikka lahe ja kõik saavad siia nagu ja siis õnnestub. Kuningas kuninganna võtavad vastu. Et noh, selline ülemaailmne kultuurkapital paneb kõik rattad käima ja see on üks poole, samas on nagu see rahvapool ka ikea. Et see on täitsa nagu nii-öelda täiskasvanute pusled, eks ju. Ja nii loogilised suured inimesed terves maailmas lähevad Igija poodidesse ja tuled koju pakkidega ja siis suudavad kokku panna. See on ka nagu järelikult universaalne, eks ju. Ja see on jälle see, et on istunud üks moolanlane hakanud mõtlema ja tuli välja asi, mis lööb läbi terves maailmas. Ja. Ja siis on muidugi teised lahendused ka, nagu volvo saab Husqvarna ja nii edasi. Et on, on neid asju küll, et mille tõttu on väga kerge rootsi lapsele ette kujutada, et me olemegi maailmakeskkond, eks ju. Tegelikult on nii, et Rootsi on olnud mõtlemisele otsa lugusid, räägi meile, viikingid on käinud ja kas nad olid kaupmehed, nagu mõned räägivad, vilisad noh, röövkalad või mis nad olid nagu, et keegi täpselt ju oleneb, kuidas seda vaadata, eks ju, aga on kogu aeg liikunud ja see kogu aeg olnud juurased, elame Rootsis, aga terve maailma tegelikult on võimalik natuke kehvas leksal Inglismaal ja natuke nii ja naa ja hakkab põhimõtteliselt nagu see edulugu tegelikult. Ja siis on, kuningapere kaudu on ju kõik sidemed. Tundub natuke naljakas jälle mingi kui nüüd mõelda niimoodi, et Eesti kroonika on ju, kui mina loen seda, otsin kuidagi neid kuningaid, kuninganna siit ja sealt ei ole üldse seda, et meil on kogu aeg Rootsis, et mis siis kroonprintsess Victoria teeb ja mis ta peigmees teeb ja mis tema sugulase teevad ja kus pidudelt on käinud ja mis kleidid kuningannal oli Nobeli peol ja mis kleidid teistel olid? Noh, Eestis on ju seekord aastas kui see 24, veebruar, eks ju, aga Rootsis on neid neid sündmusi natuke rohkem. Et on alati mingi 10 lehekülge nagu need esimese kroonikas, kus on nagu see, mis on toimunud, seal oleks raudsed, mingi kuninglik sündmus ka juures. See pere on ka siis küllalt, ma ütlesin, et oleks universaalne, tal vähemalt rahvusvaheline ja nagu siin on ka niimoodi, et tüdrukud mängivad, et on, nad on printsessid, on kuningannad ja, ja otsivad seda printsi ja Rootsi siia. Et seal on päriselt olemas, et sa mängida seal prints mängib kuninganna ja siis äkki minule mingi, ma arvan, et mul on mingi nelja aastane, siis oli see kuningas, abiellus Sylviaga ja see oli nii suur sündmus, mina mängisin juba mingi, ma olen paar aastat pärast seda pane nagu voodilina pani pähe, sest et Silver on hästi pikali, see saba talle siis mul oli samamoodi pärasemale Vaarlane pilte ja lihtsalt üks laps ja mingi pikk lina, aga mul oli, kuninganna oli tunne, kui me käisime, kui sellega, siis mul oli lihtsalt. No mis need on, need nagu ümber küünlajalgu nende küünla, see on ka peas mingi kroon niimoodi täitsa megi jõulude ajal mingi see peas siis siis on vaja kõndida hästi ja teised nagu see, et kulgeda niimoodi. Ja siis me kulgesime niiviisi koos vanaemaga tema esikus edasi-tagasi niimoodi. Ja see tunne, mis oli, ja siis me laulsime koos ta ära ta ka Tyra ja mängib. Ja ma nägin tegelikult kuningad esimest korda elus Kadrioru lossis, kui nad käisid Eestis korda. Ja enne seda rääkisid, et tegime isegi nagu see oli nagu naljad, nagu, et numbreid nagu loodame, pean nendega rääkima, sest et ma ei mäleta, kui ma nüüd pidi nagu nendega üldse rääkima ei tohi ju sina tarneid täiendada see kõneviis, mida kasutatakse tõesti väga harva, eks, ja tegime nalja ka. Ah et nagu pole vaja midagi, et nagu, et mis see selts ja millises ikka kuningas, millises ikke kuninganna, kes nad ikka on lihtsalt tavalised inimesed, õdede, nii olin isegi väljaspool lossi oli nagu taga, seisin ja vaatasin teisi asju, ma ei otsin seda kus. Ja siis tuli kuningas ja kuninganna tuli korraks välja, niimoodi ukse tehti lahti ja siis tulid nemad välja ja avastasin, kuidas ma parema veiniklaasi kõrvale ja läksin, paar sammu nende poole ja lihtsalt seisin niimoodi nagu liikumatult ja ma ei tea, mida teha ka sa tähtsuse tunneb, on see tüdruk, kes ma olen esikus ja ma teada, mida tehase seal see asi nagu lõppes ära, ma olen nagu kuninganna, aga mida ma teen ja mida, et milleks ja kuhu veel? Seda ei olnud, eks ju. Aga kuskil nagu sisse kodeerida see alandlikkus. Ehk me seisame, noogutame ja ma olin nii üllatunud, sest et nad tõesti ei teadnud, et mul selline asi sees on. Et see oli nagu jah. Puhas ilus lugu sõnaga täitsa muinasjutt. Ja see sünnib nii harva, eks ju, nüüd on järgmine, nüüd see Victoria lugu siis otsib, otsib sobiv. Aga nüüd on see huvitav lugu, mida kogu aeg need kroonikad Rootsis kirjutavad. Et kroonprintsess praegu, tema peigmees on ju hästi tavaline rootsi kutt. Ta on aeroobikatreener. Nüüd ta käib ringi kuningakoolid ka, et ära õppida, kuidas nagu olla ja see, mis sulle endale mingi jõusaal kuskil niimoodi ja see on see, kes tema on ja kui vaadata teda, ta ei ka nagu tavaline noormees, noh nagu prillid ja ei ole nagu mingi selles värgi, nagu, et jah, see kõik mõtlevad, et selge see, et ta elab sviktoorilaselgus säärases ilusas maailmas, siis on hea, kui sa nagu mees ja kahe jalaga maas. Jama see, kui ta päriselt tahad, aga koos elades on see kahe jalaga maas, mees pole müüa siis kui mitte kuningas, siis vähemalt meie kuninganna mees ja siis on natuke teine asi, et me mõistame teda kõik selle kohta, kusjuures päris palju selliseid debatisaateid. Vaatasin üks nagu mingi tunnine dokfilm oli sellest, et kesta on see aeroobikatreener ja siis olid ikka nii, et kujuta ette, lihtsalt mingi tavaline veel tänaval eksija siis hakkad, vaatame, kuidas ta sobib esikus istuvad, meil on terve see nagu kõik need inimesed, kes on selle kuninga maja ümber, eks ju. See õukon täitsa, kes mida teada, kes mida uurib ise need, kes on nagu ala siis hästi vasakpoolsed ja tahavad järjest lahti saada. Aga kuigi nad räägivad kogu aeg, tahaks sellest lahti saada, pole kunagi kuulnud seda, et keegi tuleb ettepanekuga, et tekiks Rootsis president. Nüüd on ka päris huvitav, et aga öelge, et suudavad mõtlema, et mitte, see aga ei suuda mõelda selle peale, et kuidas oleks, kui ei oleks ja see teeb ka midagi selle kohta, kui tugev see on nüüd ise seal Victoria võtab siis aeroobikatreenerid ja väga tore nagu, et laps on kindlasti väga terved ja, ja hüppavad ringi ja sinine veri voolab ja aga no natuke kui helesinine, siis võib-olla juba ka see huvitav teema, jah. See liin on olemas ja lihtsa töölise jaoks on ka moel alati olnud avatud. Murran koomena GengroPodi haaranud põleng. Foor hangu oponent Männaga forise märsüüber nuppudenbool Hankoomena KüngroPodi haaram neutusele. Ammu läinud. Vilma reklari. Leima teemise kre ja meid. Kui mõelda, mis oli siis rasked ajad Rootsis ja suured pered ja mindi Ameerikasse vabatahtlikult. Mõnikord oli nii, et mitte nii terved pered ei ole ta ka mingeid põgenemis, Rootsist oli ka muidugi väga palju oli see ka, et noored mehed läksid sinna nagu seda kulda otsima. Mõne tulid tagasi, teised jäid sinna kui rootslane, välismaalt ei ole kaotaja, et ta on otsija ja võitja. Ma võin nagu ühte näidet tuua, et Tootsi õppelaen kuule seda tagasi maksta, see on nagu üks tariifi Rootsis elada. Ja siis kui elada välismaal, siis peab maksma oma võlas mingi teatud protsent aastas. See protsent on muidugi suurem kui see, mida roosa peaks maksma. Järelikult see, kes lahkub Rootsist, ta läheb paremini kui nendel, kes elavad Rootsis. Ta saaks kiiremini oma võlast lahti. Ja ma olen täitsa pidanud arutama nagu Rootsi riigiga päris pikalt ja päris põhjalikult selle üle kõiki välisroosased ei ole läinud raha pärast välismaale, vaid on ka teised mõtted, emotsioonid ja missioonid. Ja solvuvad. Ja rootslase jaoks on see selline mõiste nagu olla uus vänski Sased ebaRootsi või nagu ebarootsi ligi, see on positiivne. See tähendab seda, et selle asemel, et umbes, et pakkuda siis spageti hakklihakastmega siis muna, mingi saladus, et mida ma olen näinud kuskil Vahemere ääres ja mul on mingi see ja mulle mingi see ja siis mul on araabiamaades mingi see ja siis ma olen Indias käinud ja pakun seda ja terve see üritus, kui mul on kodus pidu, et kui seal siis kuidagi teistmoodi, siis on see väga positiivne. Aga see ka tegelikult näitab, et sea kuskil rootslase on nagu juured, on need? Jah, see on väga erinev Svensk olla see vastavalt seal ka paha. Kas lihtsalt see, et need asjad käivad koos ja ta nagu see uudishimu ja see väljapoole avatus nagu seal lihtsalt seal rootlus üks osa. Ja ütleme nii, et, et see päris Rootsis on kõigi seda, mida vanemad ja vanavanemad rääkinud, mida seal nagu midagi kogenud oma lapsepõlves kui seda uuesti keema ja kõik need lõhnad, maitse, mis on sellega seotud. Teisiti on mul väga raske, seda, ma ei saa seisukohta midagi öelda, Igalühel natuke erinev, oleneb, kus Rootsi on nii pikk ja erinevad, aga sõjalist ühine. Eestis on väga tihti nii, et mõeldakse, et on kas nagu maaelu ja siis Tallinna või Tartu elu aga Rootsis on no esiteks on ta nii pikk, et on hästi palju erinevaid piirkondi, mis ei suhtle omavahel ja JD porga näiteks täitsa eraldi ja siis on nagu see Stockholmi Ida-Rootsi. Ja siis on see Lõuna-Rootsi see Skoone, mis on täitsa Taaniga kokku kasvamas ja ja siis Põhja-Rootsi, mida ka päris mitu piirkonda niimoodi, et mis sa siis nagu Norra lähedal, mis on pigem Soome lähedal. Ja tegelikult on nii, et kui rootslane teeb suud lahti siis ma saan aru, kust ta pärit on. Eesti seda enam ei ole, et nagu, nagu see nagu ühtlustatud, et seal umbes see, et sarnane tuleb ja saab aru, et kui ta hakkab nagu õlut ostma, siis on, järelikult saarel on eksju. Aga Rootsis on, niiet et sa terve meloodia hoiak, sõnavalik noh, tavaliselt on nii, kui keegi hakkab väga ringi kolima Vik karjääri tegema, siis ta võib olla nagu satub pala uksele ülikooli ja siis ta saab sellest kesknagu Ida-Rootsis Stockholmi standardkeele endale. Ja seal on muidugi keegi sisu jate pori eest või nagu jääb sinna nagu aga muidu nagu hästi palju erinevaid murdeid ja nad on tõesti väga erinevad. Et rootslasest jääb selline pilt, et ta andis vallutaja aga ta sisemaal nagu ehitab naabriga nagu seina vahel, et ta nagu säilitab oma keelt aga väljaspool siis oma riiki on hästi avatud ja sulandub hästi. Jah, võid ütleme niimoodi, et on alati olnud nii ja naa on olnud need, kes on, pigem, jäägu koju ja need, kes on tahtnud minna, nad on öise saanud minna. Ma arvan, et vastus on umbes selline ja siiamaani on niimoodi, et kes tahavad minna, nad tõesti lähevad ja tiirutavad ja ja ümber maailma ja siis need, kes tunnevad ja see pole nende asi, läheb seda ei ole nagu, et iga keskmine rootslane nagu teeks natuke kõike, seda ei ole, ta on tõesti erinevad eluteed ja. Ma ütleks tegelikult isegi seda, et Rootsi on nagu minu jaoks väga huvitav selle poolest, et. Rootslase jaoks tegelikult üsna raske aru saada, et mis on see öised laulupeod ja Balti kett ja see terve riik teeb midagi või kas esimees oli kevadel see, et lähme välja ja koristame Eesti puhtaks? Et see oleks väga raske midagi taolist tekitada, Rootsis ta nii suur ja inimesed nagu okei, praegu on internet ja kõiki, aga kui mingi liikumine läks lahti, siis ma arvan, et inimene mõtle pigem, et minu linnainimesed või et minu huvialainimesena. Ta on väga harjunud sellega, et tal on mingi subkultuur, see, mis tekkis kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel ja ja, ja tegelikult on ta üsna tuntud selle poolest ja need subkultuurid või need pesad, mis tekkisid, mis on see, kui kohalikud pesad talle väga selline. Pigem Torijuski sõrmega võrgustikku pesa ja kuulnud lugusid ka, kuidas, eks kui see punk lei läbi seal Inglismaal, siis seal nad ei saanud seda võrgustikku paika, et läks kohe nii-öelda äri kätte ja, ja väga paljud nii-öelda kuidas öelda ideoloogilised juhid käisid Rootsis vaatamas, kui ta seal toimus ja seal oli nagu see Independent, seal olgu see palju kõvem ja ta oli väga palju paremini korraldatud kui mujal. Et seal kuskil ta nagu on, et see on aga see, kui seal juurat ühes kohas tunnetumi, naabreid saad nendega hakkama aga samas oled avatud, suhelda natuke teistega, teha mingit süsteemi ja samas nagu et miks mitte siis ka rahvusvõi, siis on päris toimiv asi. Aga muidu võib tunduda ka väljaspoolt vaadata, on need pesad, on üsna elitaarsed, et nad arvesta teistega, nad otsivad sarnaseid inimesi, huvilisi ja üritab suhelda võõrastega teistsugustega. Jah, kui nüüd mõelda natuke selle peale, et kuidas siis mõista seda rootslast, siis. Minu jaoks, kui Rootsi tüdruk siis mul oli väga vahva kodu, on Eestisse, kui oli nagu hoopis teine nii-öelda ütles nagu teised suur olid, natuke ei ole ka või nagu väga tegelikku, see tehti uksed lahti ja, ja noh, pott on see küll natukene teistmoodi olla, natuke natuke pidulik, ma ütleks isegi pidulik kee teeb ukse lahti minu päras, haa. Oi keegi aita meid kotiga uhhaa, keegi teeb seda, keegi teeb ja tassib, küsib ja teeb välja. Huvitav, eksju. Ja siis kohelisid, avastanud mul nagu Rootsi siis, ja mul oli üks olukord, ma olin seal, laps oli mul siis aastane, oli lumesadu, mul oli viiul, kott, vanker ja poegi ja ma pidin bussi peale saama üsna kiiresti ja vaata, kõigil seisad järjekorras keegi tulla. Ja kuidagimoodi sain hakkama. Ja siis pärast ma olin nagunii aeglane, tegelikult üsna pettunud ja vihane, mõtlesin, mis asi see nüüd oli. Ja siis ma rääkisin sellest ka, siis öeldi mulle, et aga sa küsisid ja mõtlesin, et mis asja me, kelle käes. Ja kui sa küsid, siis ühtegi rootslane ei saa ära öelda. Kui sa palud, siis ta alati muidugi. Aga kui ta tuleb sinu juurde, teeb ukse lahti, hakkab tõstma, siis ta kuidagi nagu hindab sind, eks ju. Töötle kuidagi seda, et Ma näen, et sa oled naine, sai hakkama või nagu, et ma näen, et sa oled noor ema aias, ei saa hakkama, veed üldse viise sa oma eluga hakkama, vaid ta hindasinud, ta näeb sind ja samas kui sa küsid, siis ta hea meelega aitab sind. Mis on ometi seal nagu peen mäng siis, et et võib-olla see on ühesõnaga võti, et kuidas rootslasega hakkama saada, et võimalikult palju nii-öelda välja öelda, mis sa soovitud troosa tegelikult aga väga kohaneda. Ja kui tema käest midagi palutakse, siis ta seda, see ka nagu külalislahkus näiteks, et. Ma olen ka seda kuulnud, et mõned eestlased roosa tegelikult hindab väga privaatsust ja kui keegi tuleb külla, siis ta nagu tahab anda, mitte see, et tahaks küll suhelda. Aga ta lihtsalt mõtleb, et võib-olla tahab puhata ja annaks nagu teisele inimesele ruumi. Ja mõnikord isegi niimoodi olla, ta ütleb. Ja siin on võti ja siin on see siin on, see seletab ära, kuidas kõik on. Ja kui sa lähed, siis pane lukku ja viska võti lihtsalt sinna postkasti, väga tihti sellised asjad. Ja ma olen kuulnud seda alguses seisad natuke no umbes ei hooli või külmad või kuidagi. Et vargad ongi nii, et eestlane, kes on, seisneb otseselt oma kogukonda välismaalases rootsage, otsib normi. Et just need kaks ei lähe eriti hästi kokku, eks ju. Ja siis tekkis rooslauda küsimust ja eestlane tunneme kuidagi üksi ja aga kui, kui alustada, siis on nii, et roosa väga hea meelega endast. Tal ei ole mingisugust kompleksi, et seda ma küll kuulnud, et eestlane nagu tundub, et natuke imelik, et räägi väga palju suhetest ja isiklikest asjadest. Ja see, et kui ta küsib väga palju isiklikke asju Eesti kohta, siis on need nagu eestlase kohta, siis tegelikult ta ei taha teada, kes sina ise oled Tootsil normi? Ta tahab teada, kuidas Eesti ühiskond kui teise läheks sinna, kuidas hakkama saada. Aga samas tal ei ole ju teist võimalik ka see, et küsida selle inimese kaudu, kes ta juures on kõigi küsida näiteks, et ahaa, siin sa elada, et kas üürikorter või mitte haa palju maksab ja kuidas see siis ta küsib kõiki tunde küll natuke sörjada kohad. Ma lugesin hiljuti Ingmar pärimani raamatut temast mulje kui erakordselt ausast inimesest. Et kas see on rootslastele selline üldomane. Ma arvan, et on jah, rootslasi, Diaal on see, et sõna ja tegu oleks oleksid käsikäes. Et kui keegi hakkab nii-öelda manipuleerima või siis nagu ei usalda, siis kuidagi imelik, et et rootslase jaoks nii, et ausõna, load, naaber müüb naabrile auto ja lepime kokku hinnas ja ei loe tegelikult ühtegi lepingut, vaid see on see, et nagu, et ulatavad käe ja sellega on asi klaar, et ongi kõik. Noh, see ongi see, et mõned ütlevad entroosada nii sinisilmsed. Sest et see on see, et et rootslane muidugi ma ütlesin, te arvate, universaalne see teeb seda ka, et kui teised püüa väga aus olla ja räägite asjad nii, nagu on siis on ta väga pettunud ja väga kurgu tavastab, maailm ei ole samasugune, vaid ka teised. Siis ta mõtleb, et kus see valgus kõik pärit on või kõige hullem roosa seose, see, kui ta tunneb, et ta ei ole iseenda vastu aus, see on nagu, kõige hullem. Aga selle vastu on ju väga olnud see teraapia Rootsis. No ütleme nii, et koosele Hipendamisega tekkis ju see, otsime ennast ja, ja siipidusel ka väga arenemis Rootsis, et kõik läksid metsadesse ja kas Taalarnasse või põhja-rootsi siiamaani elavad kommuunid seal ja, ja toimetavad ja täitsa anarhia pesad. See Rootsi on ka täitsa olemas ja üsna vana juba läksid ära kuskil seitsmekümnendatel, et nüüd on juba oma kultuurimajad omad festivalid, omad koolid väga välja arenenud. Aga koos sellega kasvas välja selline, et nagu, et et istume ringis ja siis räägime või et lähme metsa ja karjume ja tajume või et mängime, ütleme, draamaharjutusi ja kogema. Mul ei ole tegelikult mingi aeg, et mul tekkis tunnet. Ei ole võimalik olla terve inimene, kus ei ole teraapial käinud, et noh, see on see, et sa lähed teraapiasse selleks, et tänas ravida teraapia selleks, et ennast avastada, et üldse olla ja see on see baas. Ja kui sa ei ole käinud, siis järelikult sa ei ole veel umbes nii nagu mingi ilmalik naguleeritamine või? Jah, see oli, see oli päris huvitav, ma tõesti ei tea, kuidas just hetkel on, aga mingi aeg need 70 kaheksakümned Praegu on need vormid ka, nagu niivõrd praegu räägitakse, näiteks Rootsi kool on ta jälle tulemuse peale nagu orienteerunud, vaid vaatab kõige protsessi. Ja ma arvan, et seal on ka sealt pärit. Tähtis ei ole see, et mida sa oled õppinud, vaid see, sa oled õppinud, mismoodi sina oled suuteline midagi õppida. Ja siis on muidugi väga raske, kuidas seda mõõta ja mismoodi seda numbritesse panna, eks ju. Aga aga kuskil on nii, et kõik on nagu väga veendunud, et see ongi täpselt nii, see peaks olema. Nii peaks universaal olema. Kas siis kaasaegne koosolekute kultuur, kus on ümarlaud ja kus ühte otsustajat ei ole vaid on diskussioon, kas see on ka siis algselt kuidagi Rootsist või Skandinaaviast pärit? Ma ei oska öelda, kas ta pärit seal, aga ma tean seda, et see sobib väga hästi, rootsime endale dieedi juurde. Inimestele meeldib teha koostööd, arutada, mõju see ka, et nagu siis siis on ju tegelikult kaks seadust Rootsis, millega see väga hästi kokku läheb. Üks jante seadus. Umbes nii, nagu, nagu see morsiseadus kõik teame, et koguaegne shit happens, eks, ja aga janud seadused seda ära usu, et sa oled midagi Tohvi nagu minust enamat ja nii edasi, eks ju. Et see on nagu see ante seaduste ütles seda, et hea on see, et me kõik ühel tasandil, et ma üritan nagu näidata, et ma olen nagu pigem võitja, siin oled luuser, mina sinust parem või see showohvemine ei, ei sobi sinna. Ja teine seadus on või teine sõna, mis on väga tähtis. See on la komme. Loaks on siis meeskond või nagu kaaslaskond ja homse tähendab seda, et armastaks, öeldakse sõna sealt pärit vanad viikingid istusid koos, oli mingi kruus või niimoodi siis pidin nii palju jooma, et kui kõik jooksid, siis jätkus kõikidele. Et kui mina nagu esimene, kes ma pean arvestama teistega Sealse loo komm. Ja see ongi see, et võta paras palju, et kohe teada, mis on paras ja see on väga tähtis ja kui need kaks kokku panna, siis oleme ju seal, kus on need nii-öelda kaasaegsed ajurünnakut ja seminarid ja koosolekud, rühmatööd ja, ja nii edasi on ja ma arvan, et need vist ei ole rootslaste välja mõeldud, aga nad sobivad rootslastele väga. Ja üks kolmas asi siis rootslase juurde on see, et see on jälle see, et ta üritab alati olla siis väga paras ja sobida ja see on võib-olla ka, miks ta saab hakkama välismaale? Ta üritab kogu aeg nagu leida seda uut kaaskonda. Et kus on see uus laagom ja kus sa, see uus nagu ei anta nagu keskmine, millega ma pean arvestama ja siis veel seda nii avatud ja ta üritab noh, ütleme nii, et üks nali on see, et kui kuskil on mingi tähtis vastuvõtva diplomaadid või niiviisi mingi rahvusvaheline kamp, siis on see, kes millal jõuab. Ma ei tea, kuidas teised jõuvatega siirene üldse jõuab, aga ma tean seda, et öeldakse siis, et rootslane, see, kes tuleb igaks juhuks 15 minutit varem kohale, vaatab ära, kus on see sissekäik ja siis ta läheb üle tee, istu kohvikus, siis ta joome kohvi ära ja siis ta nagu saabub umbes 10 minutit liiga hilja. Mõnuga sa oled nagu koos teistega. Aga tegelikult nad juba seal varem seal ka midagi videole ütleb palju, et et kuskil on siis räägi nagu see mingi. Ta on tavaliselt väga püüdlik. Ta üritab väga mõista selles mõttes selleni, nagu National puu on selline antropoloog üritab sulanduda ja, ja ära tabada, mis toimib ja niimoodi tegi küll ma olen kuulnud, et inimesed räägivad, kuidas nüüd on, et kas asjad peenemate, kui koosviibimised nagu eurooplased tulevad ja hakkavad nuusutama, et kas need põsk, põsk, Poskiga põsk, põsk kaks või kolm korda ja kui tobe on, kui sa ei saa pihta, et millega tegu. Ja see, mis huvitav on see, et ei ole piinlik see, et keegi tuleb nii-öelda nii sulle lähedale hakkasin poosetama, nuusutama aga seal on sees ei tea, kas on kaks või kolm. Et teeb seda pihta selle nagu milline see reegel on. Et aga jah. Ja ma arvan, et rootslane vist kuidas seisab kuskil ja kui on selline olukord, mingi kokteil, party või niimoodi ma ei usu, et ta nii väga puudutaks teisi. Ma olen küll käinud niimoodi, et Barcelonas ja suhelnud Kataloonias Olesed kui Kataloonia iseseisvuse üle, no sellega tunne oli täitsa nagu, ma ei tea, kui lähedal ja siis hakkasid nagu rääkima, et oi, aga mul on nii rahulikud, nii rahulikult teada, kuidas hispaanlased on. Nad on nii lähedal, nii intensiivsed ja meie lihtsalt istusime siis nagu segaseltskond siis rootsi eesteemadel, see et meie jaoks oli see juba täitsa gaas põhjas, eks täpselt nii, et aga rootslane ta ei väldi teisi ka. Aga jälle see värgijad, laagam separaseks suhtlen inimestega, aga ei lähe üle piiri. Kuidas rootslane oma naabritega suhtleb, kuidas ta nendega läbi saab, on tal mingi rahvas, kellest tal on kõik anekdoodid. Norra muidugi Soomega tegelikult Norra natuke rohkesse värgijata rada, lisa seal nagu totakad ja ma ütleks isegi isegi statoili jagajaga seal turustama Rootsis, tänu nendele annekdootidele tulid raamatut nagu norrakate kohta anekdootides, tahtel andis välja koos joonistustega ja ja kõik, mis oli laialt levinud siis ja umbes õied. Norrakas ütleb, et kardinate triikimine on nii valus. Paraselgub, et ta ei võta neid maha, vaid nagu triigib neid, kui aken lahti ja triigi karder kukub välja, noh, sellised absurdsed olukorrad ja keelenaljad selle tasandil on jah, aga see on see, et nemad on nii kultuuriliselt, nii lähedalt ja seda saab täitsa teha. Kui on, Soome on pigem kuulsin just nagu hästi naljakad, nagu ma ei tea, kas see on päris naljakas, aga Sa ütled tegelikult väga noh sellest, mismoodi Roosel siis on, üritab jälle nagu seda norm sellele normile pihta saada ja käituda ilusti. Ühesõnaga, et rootslane kolib Põhja-Soome, kus eriti rahvast ei ole. Siis ta elab seal oma ometi maja ja, ja siis üks päev on nii, et keegi koputab uksele, teeb lahti ja seisab mees ja siis räägivad rootsi keeles, aga suured soome aktsendiga siis ja ja ütleb tere, tere ma sinu naaber ja tahaks väga peole kutsuda ja ütle rootslane, et väga vahva, et nood küsisid, mis päev ja nagu ka sobib ja sobiv, sobib soomlane siis väga ettevaatlikud. Niimoodi, aga võib juhtuda, et on päris palju viina nagu mängus kõige, ei poole midagi küll mulle mulle ka meeldib, mulle ka meeldib üterooslane viinaga võtan vahest ja ei ole midagi, pole hullu. Ja siis nad räägivad selles natuke ja siis nagu soomlane justkui nagu minema seal ja siis pöörab jälle ukse peal nagu ütleb, et ja õige juhtuda tuleb üsna palju seksi, eks ju. Nii et võib täitsa tulla niimoodi? Otseselt ei tahagi nööride niimoodi võimalikud niimoodi, et ei tahaks suhelda, aga no pole hullu midagi küll nagu noh, ühesõnaga eile sündinud, et nagu et ja siis soomlane hakkab minema ja läheb, läheb ja siis rootslane küsib lõpuks, et kuuled, ma mõtlesin, et mida selga panna, et palju inimesi tuleb? Ei eriti palju ei tule nagu sina, mina. No mulle veel jõhvedele rootslase nii-öelda selle anekdoodi Sibüüdlikkuseda pihta saada, mis toimib ja, ja kõigiga nõus, eks ju, absoluutselt kõigega nõus. Ja siis nagu. Ja need on sellised anekdooti, ma ütleks, et need on sellised, et ongi kahte sorti niimoodi tegelikult kahte mees, kelle kohta käivad kõik naljad saunas. Kui rootsi mehed, pean juures, et üks on nagu need need homo, eks ju. Ja eriti kui on nagu mingi Soome-Eesti mitte Eesti, vaid Rootsi, siis juures ka siis nagu topeltvindiga. Ja teine asi, sellised natuke selle nii-öelda pehme rootsi mehe koht kes on natuke justnagu ise istunud, lugenud naisteajakirju, et teada saada, et mida siis naised tegelikult sooviksid ja et üritavad nagu väga kaasaegne olla niimoodi, et jah, see on nagu see, mis nagu. Tekkis see küsimus, et Rootsis röövitakse vist panka, hakkasid kõvasti, kas seda teevad siis need karusid, ninatubakamehed või sööks rootsi seriaal, Ki oli hiljuti hästi popp ja, ja väga hea seriaal oli, kus oli siis peateemaks Ühed ehitajad, kes olid siis karused, ehitajad ja röövisid panka ja ma hiljem hakkasin lugema, seda tehakse kogu aeg Rootsis, mis asi see siis nüüd on, seal? No ma ei tea, aga samas on see, et ma arvan, et pätid on igas valdkonnas on lihtsalt nagu üks teatud tüüp, kes teab, et kuidas püstoli kätte võtta ja, ja samas ma arvan, et kõige suuremad pätid ja seda ikka internetis, et ma olin seal nagu ma arvan, et ka need pehmekad nii-öelda teevad seda, aga võib-olla lihtsalt hea seda nagu pehmete sõrmedega vaatavad ekraani, mis toonud ja. Aitäh sulle, Sophia Johns, et sa avasid meie jaoks rootslase. Aga palun. Ö-ülikooli külaline oli Viljandis elav rootslanna Sofia Joons. Saate panid kokku Külli tüli ja Andri Luup. Raadioteater 2008.