Head huvitaja kuulajad täna on meil saates Tallinna tehnikaülikooli dotsent, tekstiilikunstnik Ilme Rätsep ja teemaks on siis, nagu eelnevalt juba öeldud. Rõivastused, tekstiil ja inimene riietesse oleks hästi. Üldiselt öeldes. Tere tulemast teile. Tere. Öelge, palun, kui palju on läbi ajalooinimeste puhul mänginud rolli riietus nende staatuse ja elukäigu puhul, et kui palju on see riietus läbi aja tulnud ja millist rolli ta on mänginud tänapäeval me võtame seda kui hästi loomulikult. Me võime igalt poolt riided saada, aga vanasti oli üks särk, mida kanti võib-olla terve eluaeg. Ei, nii hull see asi nüüd ei olnud, et üks särk oli, noh, Saksamaal siin 16. sajandil lasi, et kodanikud, kes ei olnud mitte kõige kõrgem klass endale õmmelda erinevaid kostüüme ja sisse, kaasa arvatud kalisel särgid ja igast kostüümist lasid teha endale graafilise lehe kunstniku poolt ja kui nad surid isa ja poeg siis oli neid 140 erinevat graafilist lehte, see näitab seda, et ei olnud üks särk. Riided on olnud väga olulised läbi ajaloo. Ja Me kujutage ette, see esimenegi hakata on ju nahk. Aga sealt edasi, niipea kui me hakkame rääkima juba tekstiilist, on riie funktsioon loomulikult kaitsmaks ennast ilmastiku eest. Ja teine moment veel kindlasti riide juures, kuidas ma välja näen, püüd matkida, tugevamaid näidata ennast rikkamana paremana ehk siis igas mõttes ilusama kui tegelikult võib-olla ollakse. Et seal olnud kogu aeg väga tõsine ja tähtis küsimus läbi kõikide sajandite. Mina julgen öelda, et Kaseni välja Ometi tundub uskumatu, et ka kaasajal veel mängib riietus kui staatuse sümbol rolli. Me vist vastavalt oma erialale ja oma haridusele jama ühiskondlikule sotsiaalsele seisundile vastavalt. Me liigume ringi teatud gruppides ja on kindlasti gruppe, kus rõivas ei ole oluline, kus ta ongi kaitsva funktsiooniga. Et me ikkagi hommikul mõtleme, et kuidas kaitsta ennast selle lumelörtsi vastu, mis antud hetkel taevast alla sajab. Aga inimesed on väga erinevad ja mõne inimese jaoks on kindlasti äärmiselt oluline, et tal oleks see viimase hetke moevärv vorm. Ja kindlasti sel juhul peab olema sellel rõival sees ka see märk, mis ka rõivast eraldi veel väärtustab. Aga kui suuri probleeme võib see inimesele kaasa tuua, kui ta eirab oma staatust ja kannab hoopis teisi riideid, mis nagu ei kuulu sinna, kus ta klasside justkui peaks nagu kuuluma võib see tuua probleemi, aga kas või näitab, sest vastupidi, inimese tugevust, tema enda seesmist tugevust, et ta ei hooli nendest kirjutamata reeglitest. Või panete ennast rumala rolli, et kõik vaatavad Tondeidrik. Siin ongi see, et kuidas me ennast positsioneerima, et kui kujutada ette näiteks sellist situatsiooni, et et te satute koosolekule, kus kõik on mehed, neid mehi on võib-olla seal kindlasti paarikümne ringis ja te lähete, te olete tundmatu võõras kõikidel meestel välja arvatud ühel on seljas pintsakud lipsud, särgid, viigipüksid ehk siis ülikonnad. Ja üks on kampsunis. Milline on see tulemus, kõik mehed on sellel ühel koosolekul, nad on kõik selle ühe valdkonna tegijad nii-öelda. Järgmisel hetkel, kui see asi on läbi ja need mehed võivatele tulla koridoris vastu, siis te neid ei identifitseeri. Aga selle ühe kampsunis mehed veidi identifitseeritud igal juhul, ehk siis see, kes eraldub grupist, paistab silma ja probleem või mõte ongi kahesuunaline, et kui ma olen viletsam ja siis ma püüan teatud gruppi kuuluda ehk siis ma püüan omandada sellele grupile omast välimust, see on esimene asi, käitumine on kohe järgmine, et ma püüan ka niimoodi esineda, nagu selles grupis on kombeks. Kui ma olen selle grupi sees ja ma olen selle grupi, ütleme, et juhtpositsioonil või vähemalt seal kusagil eesotsas ja mulle tegelikult see noh, niisugune grupp, piss, sulandumine ei lähe enam korda, siis ma võin just nimelt positsioneerida ennast erinevalt minna edasi, et noh, näiteks kampsunis mees, ta võib olla tol hetkel oli sunnitud olema kampsunis, ta võib-olla tuli kusagilt reisilt või ta lihtsalt sattus sinna, nii, aga siin ongi see, et kuidas me näeme, kuidas me kõrvalt vaatame, kuidas meile siis tundub. Nii et riietus mängib rolli, midagi ei saa teha. Ja tihedus mängib rolli, ma võin tuua täiesti isikliku näite. Kui ma lähen oma tudengite ette, siis ma pean arvestama sellega, et lisaks sellele, et nad mind kuulavad, nad mind ka vaatavad, ehk siis see on, annab mulle mingisugused nagu tingimused ette, et õppejõud ei tohi näha välja must, kole ja nii edasi, et kõik see, mis nagu ei, ei sobi. Teine asi on see, et ega ma ei pea ka must ja kole nägema välja siis, kui ma ateljees töötan, aga minu mul siis see stress, et ma pean olema täielikult puudub, sest siis ma olen lihtsalt kunstnik ja ma näen välja siis täpselt selline, nagu ma seal tahan näha. Kudekunstnikuna kõnnide rõivapoodides ringi, kas on siin meil nii hea valik, et me saame alati kõik selle, mida me tahame, et väljendada oma siis kuuluvust kuhugile või on see paras kunst leida üles see õige, mis sobib ja mis on mida on hea kanda ja mida võiksid Eesti graafilise pildina endal lasta kaasa panna? Mina olen muidugi vägagi rõiva valmis rõiva, poodide külastaja, selleks on mitu erinevat põhjust, meil on alati ju peab valitsema tasakaal ja mida me peame tähtsaks? Minu jaoks ilmselt rõivas ei ole kõige tähtsam ja minu jaoks ei, ei tekita probleemi, kui ma noh, alati kanna päris seda, mida ma võib-olla tahaksin kanda. Ma leian, et inimese sisemus on siiski olulisem kui välimus ja kui ma tean, et ma olen nii tugev siis ma, Ma võin rahulikumalt suhtuda oma välimusse. Miks ma eriti hea külastaja ei ole, sest minu maitse on väga kallis. Sen reaalne, aga aga alati, kui ma midagi üldse vaatan, mis mulle võiks sobida, mis mulle võiks sobida siis ma leian, et see hind mulle ei sobi. Aga noh, kui me räägime kangastest, siis kangaste valik on viimase 10 aasta jooksul kindlasti muutunud tagasihoidlikumaks just sellepärast, et valmisrõivaste toodang noh niivõrd suurel määral tuleb peale seda kangast, kanga tarbijat. Ta on suhteliselt vähem kui teda ilmselt oli 10 20 aastat tagasi inimesed enam ei tee, ise polegi ja kellel ei ole vajadust, kuna näiliselt on kõik olemas lettidel ja riiulitel, siis ei ole põhjust hakata ise tegema ja see isetegemine on ka niisugune mitme otsaga asi, ei ole ka nii tugevat individuaal õmblust enam nagu oli võib-olla paarkümmend aastat tagasi. Et ma tõesti võtan selle kanga ja lähen ja saan, et see on nagu eraldi ettevõtmine ja see on paljudel juhtudel tunduvalt keerulisem veel, kui et ma lähen ja ikkagi käin nii kaua seal poes, kuni ma leian, sest et erinevaid firmasid, erinevaid valikuid on päris palju, et valiku vähesuse üle ei saa kurta. Küsimus on, et kui kui spetsiifilist asja nutsime Kvaliteedi suhe, kui palju see peab tegelikkuses paika, et moeasjad vahel, mis võib-olla ei olegi nii kvaliteetsed, aga ta on hetkel moes, võivad olla meeletult kalli hinnaga ja samas mõni asi, mis on väga vastupidav, praktiline onu, taol. Ja alati see hinna ja kvaliteedi suhe kindlasti ei kehti, aga paljudel juhtudel minu jaoks, kui me räägime rõivatööstusest, algab rõivatööstuskonstruktsioonist ja siis materjalist ma ei ütle, et materjal oleks vähem tähtis, võib olla väga hea konstruktsiooniga asi, aga kui see materjal on mittesobiv, siis ei ole nagu põhjust sellest heast konstruktsioonist ju ka rääkida. Aga head konstruktsiooni suudab pakkuda või ütleme, hea lõikega ja hea istuvusega rõivas et see on paljudel juhtudel ikkagi väga vanade rõivatootjate ja väga tuntud firmade rõivas ja siit tuleb siis ka see hind ja nad reeglina ei teegi oma kvaliteettoodangut mingisugusest kehvast materjalist. Aga kõik see, mis on siis see keskaste, vaat seal võib kohata nüüd seinast seina, et ta tegelikult võib olla väga kallis, aga ta on noh, ütleme esmapilgul peaaegu et väärtused. Aga kuidas. Selles orienteeruda tavaline inimene, kes ei ole, ütleme võib-olla hea moelooja silmaga, kes ei tea kangastest midagi, kes ei teagi kõiki neid märke, mis sinna peale tulevad, kuidas neid hooldada kuidas selles kõiges valida. Sest ega kui hakata nii võtma, siis materjali puhulgi, kui palju me teame, me teame, et on olemas puuvill, linane ja siis on mingid tehismaterjalid, aga mis on nende omadused ja kuidas nad on? Seda ei tea, ma arvan, et ei ole, tähendab jah, kindlasti kius spetsialist peaks väga hästi teadma, see on. Aga ma arvan, et ei olegi inimest, kes absoluutselt nagu asjas suudaks orienteeruda. Aga noh, väga lihtsalt mõtted on siin, et näiteks kui te võtate dialoog, et osta endale suveks noh, suvi on küll möödas, aga aga mina just sattusin suvel sellist pilti nägema, et kui te hakkate näiteks suvel ostma endale kerget õhulist puuvillase välimusega seelikut, mille all on raske nailonvooder siis on mõtet seal ostmata jätta, sest vot seal on see just see materjali noh, niisugune ebameeldivused sellise seeliku alla sellist voodrit ei tohiks panna. Kui rääkida kiududest erinevatest, siis kindlasti naturaalne materjal on kõige ihusõbralikum. Kõige tan igati kõige parem, aga samal ajal tema kandmisomadused võrreldes mõne sünteesi diilise materjali või sünteeskiust mate materjaliga, on on. Kuidas ma siis ütlen, et tähendab naturaalmaterjali omadused kandmisel on ihule sõbralikud, aga nad on kurtsuvad kohati välja venivad, näiteks õhuke puuvill ei ole väga hea vormi hoidmisega kui nüüd samasuguse ütleme. Siis koega ja sama niisuguse materjali analoogmaterjal sünteetilisest kiust võib olla tunduvalt vastupidavam venimis kindlam kandmiskindlam ja nii edasi ja noh, kaasaegset sünteeskiud paljudel juhtudel on ka juba õhku päris hästi läbilaskvad ja ei ole ihule nii ebasõbralikud kui noh, minu pärast kas või kuuekümnendatel saabunud nailonmantlid või nailonsärgid, noh see oli tõeline õudus. Aga. Praegu selliseid populaarseid tehiskiude, miks üldse pannakse juurde selleks, et kanga kvaliteeti ja tema kortsu matust tagada ja nii edasi? Noh, näiteks kui minna ostma kõige tavalisemat puuvillast, T-särki siis on väga tore, kui seal hinnalipiku peal on 95 protsenti puuvilla, viis elas Taani. Mida see räägib, see räägib mulle kohe sellest, et ta ei veni nii kiiresti välja kui on näiteks täiesti tavaline puuvilja. Ja ta on, räägime trikotaažist. Ja ta on vabriku värviga ja kui mul nüüd tekib isu kas või teda värvida veel kord või teda töödelda keemiliselt hästi tugevate ainetega, siis tal tekivad augud sisse. Et ta on naturaalne materjal ja ta ka kergelt allub igasugusele töötlusele. Kui on sünteetiline või sünteeskiust täielikult, siis ta ei allu töötlusele, aga ta ka ei kulu vastavalt, ta ei veni välja, et noh, selles mõttes valik on valiku peab inimene tegema. Et mis talle sobib, ma tean, et on inimesi, kes eelistavad igal juhul naturaal kiud on see siis villane või linane. Aga noh, nagu ma ütlen, et meie kaasaegsetes tingimustes mõnele naturaalse le Giule lisatud sünteetika tuleb kasuks, et seda ei saa nii võtta, et olgu puhas, 100 protsenti. Et noh, mis võiks olla, 100 protsenti on siit. Et on, on, ongi täissiidi, ütleme niisugune valem ongi see, et kas ta on täis siit 100 protsenti või siis ta on juba mingisugune sünteetika, mis jätab siidi mulje. Ja ta ei ole syydi, ei segata, segatakse külma, ei saa seda öelda, aga siiski neid segusid on suhteliselt vähe, põhiliselt kuhu pannakse juurde, on puuvilju parandada, tema neid näitajaid ja linos segatakse. Kirjad kirjas selline asi nagu viskoos polüester, mis ma sellest peaks välja lugema, mis? Mis koos on väga hea materjal, see on täiesti naturaalne puit riided, riided, ta on muide äärmiselt mõnus, laseb õhku läbi kortsu, mõnusalt kukub raskelt, kõik on täiesti hästi, tal ei ole siidile omast läiget. Tal ei ole puu villasele omast kiiret, väga noh, niisugust vormist väljaminekut ja temas ei ole linose paksust. Et ta on äärmiselt sümpaatne. Siin ongi see, et inimesed kui niimoodi võtta, meil on teismaterjalid ja sünteeskiud tehismaterjal on näiteks selline, et kus on siis me räägime kunstsiidist, vahel kunstsiid ehk tehissiid, see on selline siis, kus on püütud erinevate kiudude seguga saavutada nüüd peaaegu et siidisarnane tulemus, võib-olla siis sünteeskiud, aga seal võib olla ka sees sõna otseses mõttes mingeid. Ka naturaalseid kiude süntees on siis polümeeride keskne, see on niisugune keemia, teadus, nafta jah, täpselt ja erinevate kiudude segamisel siis saavutataksegi, kõik nad on sünteetilised ja saavutataksegi sisse kulunud, mis kindlus, elastsus ka see, et temaga pärast tema minemaviskamist ei juhtu mitte midagi, mis tegelikult on ju äärmiselt keskkonnavaenulik ja, ja keskkonnavaenulik just. Teda saaks siis kasutada kütusena põletustehas. Kui ta on juba kangaks tehtud, ma ei seda, ma ei tea, kuidas selle jääkprodukti töötlemisega on, aga aga alati, kui sünteetilist kangast endale endale muretseda või sünteetilisest kiust kas või kostüüme muretseda, siis peab arvestama sellega, et see on. Temaga on pärast raskusi. Selle tundub, kui palju kaasaegne inimene üldse mõtleb selle peale, et mis tema riietest hiljem saab ja et, et valida endale garderoobi just need asjad, mis võiks vastu pidada aastaid, kuni nad tõesti ära lagunevad noh, mitte nii ribadeks, aga et ei, vahetatakse kogu aeg ja mõeldakse ka selle peale, et mis nendest riietest hiljem saab. See, et neid ei vahetata kogu aeg on vist kaunis võimatu, sest meie tarbimis keskne ühiskond surub peale, kui vaadata kas või seda, kuidas reklaamitakse jälle järgmist hooaega, järgmist mingisugust sellist, et hinna kukkumist igasuguste kõikvõimalikke päevade ja ja selliste asjadega, et siis ta on suunatud sellele, et inimene ostaks, soovitav oleks, seetas sesoonselt, endale uuesti uuendaks garderoobi ja kõik see, mida ta siis ostab, ütleme, kui me räägime sellest keskastme niisugusest hinnatasemest, ei olegi ette nähtud pikaks tarbimiseks, et ta üsna peatselt see püksisäär hakata hargnema või seesama seelik võib kuskilt, et väga kergelt katki minna, et ta ei ole ette nähtud aastatepikkuseks kas kasutamiseks ettenähtud üheks hooajaks. Ja paljudel juhtudel võib juhtuda veel nii, et pärast pesu teda ei olegi võimalik eriti enam triikida ega, ega temaga midagi ette võtta või ta siis venib välja, et üks ise venimis vastane vahend ei ole. Kõige ravim. Selge see külge, aga mis on need nüüd me rääkisime, eks ole, mis olid need sünteetilised, aga siis tehiskiud, need puuriided ja nii nii-öelda, mis võiks laguneda looduses? Ta ei ole, see on ikkagi naturaalkiud, siis selge teist kiud on siis, kui me tahame sellele neutraalile võimalikult lähedale, sünteetilised tehisja natural jah. Et naturaal mida sellest rääkida, põhilised on siis siit kõige vanem? Kõige vanem, ei, seda ei saa väita. Üks vanemaid Euroopas samal ajal väga noormaterjal, tuleb alles keskajal, noh on ka Roomas loomulikult rooma kaevur Paju vanas Roomas Egiptusest, lina ja villa on põhiline linane ja villane on need kõige vanemad kangad, mida kasutatakse, mida on kogu aeg kasutatud ja puuvill on siis üks niisuguseid kõige nooremaid, aga ka enne Kristuse-eelsest ajast ikkagi vanades kultuurides on kõik materjalid juba tuntud. Ja neid on ka kantud, noh näiteks keskajal hakatakse Saksamaal tegema sellist kangast nagu Parhient, see on linase ja puuvillase segu. Ja just selle tõttu, et puuvill on pehme ja niimoodi ilmselt ka see linane kangas, siis muutub selliseks pehmemaks ja elastsemaks. Villased on läbi kõikide sajandite väga populaarsed olnud ja noh, sinna juurde siis lisab, et kuidas me neid kaunistame, jätkame tikkimine kuld ja hõbeniidiga läbi, siis nad muutuvad brokaadiks pakaat, väga tuntud asi. Et need naturaalmaterjalid on kogu aeg olnud. Ja. Mulle tundub, et nad on ka tänapäeval olemas. On teatud inimesed, kes neid eelistavadki ja kes ostavad ja pööravad neile tähelepanu ja teised, kes siis vaatavad kas siis hinna järgi või mille iganes, aga nad on kallimad. Saab nii-öelda, ei. Ma ei oskagi niimoodi öelda, ma, ma just mõtlen seda, et minu viimane poeskäik vist oli niimoodi, et ma vaatasin, et kas on olemas müügil näiteks täissiidist Tsemprit ja kas on olemas päris täissiidist veel mingisuguseid noh, nagu rõivaid lausa ja tol hetkel ma ühtegi päris täissiidist asja ei kohanud, et see oli minu lihtsalt niisugune sportlik huvi, ma tahtsin. Ma, ma lihtsalt tutvusin, et kas on, ma ei olnud kõikides poodides nii, et võib-olla kusagil oli, aga ütleme, et see oli üks kaubanduskeskus Lina sega on noh, näiteks kui on siin suvekollektsioonid sisanud linasega kindlasti lihtsam puuvillane, kanname kõik. Mulle tundub, et väga tihti, sest väga palju trikotaaž ja on kas siis siis koosi või puuvilla elas Taani baasil, et noh, ühesõnaga seal on siis need segu materjalid. Et see on nagu mulle tundub, et väga kaasajal ka väga tihedalt nagu leiab tarbimist. Pihlakas need kasutusjuhendi, mis kaasas on nii pesemistingimuste kõige kohta, kas need on piisavalt? Kui on märgitud näiteks, et on käsipesu ja kuni 30 kraadi, siis sellest reeglina võiks kinni pidada. Kui on masinpesu ja on antud, see on 40 kraadi, siis noh, pluss-miinus 10 kraadi ide hullu midagi. Aga mina juhiksin sellele tähelepanu, et ma olen vaadanud etnikettidel, on, on vahetevahel nii, et on käsipesu kuni 30 kraadi ehk siis märgtöötlus vägagi leige sees ja ja pärast mõneleti ketil on siis vormida pärast pesu. See tähendab seda, et teda ei tohikski riputada, vaid ta peaks kuivama noh, nagu niisuguses vormitud olekus. Et ta võib rippudes välja venida. Mõnel juhtumil see käsipesu ja 30 kraadi on antud sinna kõige viimasesse lahtrisse triikraud, millel on üks punkt. Kui te panete triikrauale triikraua seina ja selle ühe punkti peale, mis on siis kõige madalam kuumus siis ta tegelikult särtsu, et seal võib mõnest väga õrnast asjast ka niimoodi lahti saada. Kiud väsib, sest kiudu tuleb võtta kui elusorganismi, et siin on minu meelest üks kõige lihtsamaid näiteid, on see, et kui on kitsa seelikumood ja see kitsas seelik on näiteks tehtud villasest kangast täisvillasest ja kui selles seelikus istuda, ta on tõesti hästi ümber naha, siis talle tekivad ette väiksed kortsud keset ja taha võib tekkida see istumisjälg. Ja kui seda siis pressida, siis ühel hetkel on nii, et seda seelikut ilma pressimata ei ole võimalik enam selga panna, sest see kiud on surnud ja ta tõmbab küll selleks hetkeks tagasi, aga järgmise, nagu see tuttav deformatsioon tuleb, neid on uuesti välja veninud. Et noh, mina vahel mõnele sõbrale viskan nalja, et riided ei triigita, riided vajuvad ise kapist sirgeks, kui on normaalsest materjalist. Et seda tasub vaadata, et kui tulete mõnelt peolt ja Teil on väga ilus, been tualett et siis ärge tormake seda tualetti kima, vaid riputage ta kõigepealt puu peale. Täpselt sama kehtib meeste ülikonna puhul, et lähete teatrisse ja vaatate õhtul õudusega, kui kortsus mehe pintsaku saba. Ärge tormake triikima pressima, eriti veel. Riputage kappi, vaadake kahe päeva pärast. Kas vajab veel pressimist, kui on hea materjal kvaliteetne siis ei vaja. Näiteks hästi põnev teema on ju veel tulevikukangad. Kui me oleme rääkinud natukene minevikust kaasajas, siis tulevik oleks ka huvitav. On räägitud ja kirjutatud. Ma ei tea, kas neid ulmelugusid on päris tõelised lood, võta sa kinni. Ta mõeldakse tõsiselt, kuidas teha intelligentseid kangaid, mis siis tuvastaks, kas inimene on haige, terve, reguleeriks soojust, mõned kindlasti on paga välja töödeldud töödatud kosmonautide jaoks või ma ei tea kellele, kui tõsine teema see on üldse, et aretada välja või teha intelligentseid kangaid, mis käituksid vastavalt inimese vajadustele. See on äärmiselt äärmiselt aktuaalne teema ja ma arvan, et meie tulevik seal ongi ja see ei puuduta mitte ainult kangast, vaid see puudutabki kogu kostüümi. Ja see ei ole nüüd ütleme et ainult selline ühe valdkonna teema, noh ütleme, et keemikud ikkagi tegelevad meil kiududega ja kuidas need nendest kiududest kangas tuleb ja millised selle kanga omadused on. Aga kui sinna panna, siis natukene mehhatroonikat juurde siis võibki tekkida selliseid kangaid ja noh, sealt edasi ka tegelikult kostüümiga on seda asja võib-olla alguses lihtsam lahendada. Et noh, näiteks laps mängib mänguväljakul, te aknast näete teda, aga ta ei ole talle väga lähedal. Aga ühel hetkel tema punane jope dub, hakkab andma seal mingit teist värvi ja siis te saate aru, et ahhaa lapsel on jalad märjaks saanud, tal hakkab külm, kohe. Lähete toote oma lapse tuppa, vahetate ta kuivaks ja elu läheb edasi. Või noh, teine niisugune banaalne näide, et vanem proua, võib-olla hommikul koridorist naabrinaine ei ütlegi talle tere ja tema vererõhk on kohe laes muidugi. Ja siis talle see kostüüm, mis tal seljas on, ütleb, et nii Su vererõhk on üle mõistuse kõrge. Nüüd sa lähed kööki ja võtad kohe endale rohu sisse, et ei peaks sulle kutsuma kiirabi, et see on, need on täiesti sellised noh, reaalselt teemad, mis on jah, nad veel kaubamajast ostetavad. Aga nad on, nad on olemas ja see on meie tulevik, et kinnitada just nimelt see väike andur ja selles ei ole midagi imelikku, kui te vaatate oma mobiiltelefone, teevad igasuguseid trikke, miks ei võiks siis meie seljas olev rõivas anda meile informatsiooni, noh näiteks noor inimene jookseb metsas, aga siis Talle dressipluusi küljes olev pisikene näidik, et nii, nüüd palun võta vahepeal rahulikumaks, sest sinu pulss on tõusnud üle igasuguse normi. Sa oled natuke liiga kõvasti hakanud kohe varakult hommikul tegelema, tuleb rahulikumalt võtta, et just meditsiiniline on see esimene esimene tase. Aga siin minu meelest oli see paar aastat tagasi, kui Pariisis esitleti T-särki, ma nüüd enam täpselt ei mäleta, aga see oli selline, mis võttis SMSe vast ehk siis tema rinna pealkiri vahel, kuidas vastavalt siis sellele, kuidas neid saadeti. Et selliseid lõbusamaid lõbusamaid variante on ka, aga muidugi kindlasti mõeldakse meie disainisuund. Kui me rääkisime siin võib-olla 10 20 aastat tagasi ja rohkem, Ta on keskmine inimene see on siis kunagi nad allusid meil kostidest. Ja keskmine inimene ka selles mõttes, et selles regioonis on nad nii pikad ja nii laiad ja umbes selliste suurusnumbritega me läheme sinna sellesse regiooni müüma ja kui me läheme kusagile järgmisesse regiooni sisse, meie standard muutub. Aga meil räägitakse erivajadustega inimesest ja mõeldakse, Ta et see disain või ütleme siis see, mida inimene endaga koos kannab või millega ta tegeleb, et see, mida ta siis vajab, peab tema erivajadusi rahuldama. Et ei ole olemas keskmist tarbijat, aga see, need erivajadused püütakse siis niimoodi grupeerida, et teda on ikkagi võimalik toota, et me ei kujuta ju ette seda, et me läheme nüüd tagasi keskaega, iga inimene saab oma unikaalse kruusi, millest ainult temal on mugav juua, noh see nagu enam ei sobi. See siis hülgaga, kuidas suhtuda sellesse, et. Teise ringi riided nii-öelda, et mida on üks on see tulevikutehnoloogia, kui neil ei ole tänapäeva tagasi tulla, siis kaubamajast on võimalik, ütleme, kaubandusest on võimalik leida endale uusi riideid. Aga need riided, mis on juba ära antud ja tulevad teise ringiga tagasi, kuidas neisse suhtuda ja, ja noh, siin on suhtumisi, on erinevaid, osad, kes võtavad neid ja kannavad, kes leiavad sealt lahedaid asju ja teised, kes nagu välistavad neid. Nii ongi. Aga millest see tuleb, et kana, need riided siis kaasas teise inimese energiat löövad? See on nüüd selline küsimus, mis minu valdkonda või minu erialasse üldse ei puutu, et mina võin rääkida siin ainult oma isiklikust subjektiivsest arvamusest sest mina pean ütlema, et et see on tunde küsimus. Ma, mina arvan, et riie kannab kõik see, mida me endaga kaasas kanname, kannab meie energeetikat edasi. Ehk siis, kui ma lähen ja võtan mõne juba kasutatud rõivaeseme, kelle puhul, mille puhul ma ei tea, kes teda enne kandnud on siis ma võiksin mõelda. Et võib-olla see inimene oli vähihaige või oli tal mõni muu väga raske haigus. Ma ei pruugi sellesse nakatuda, mul ei ole võib-olla sellist geneetilist koodi, aga kui ma olen nõrk ja mul on mingi soodumus, siis ei välista. See on võib-olla üks nagu lisategureid, aga ma veel kord ütlen, see on minu subjektiivne arvamus, see ei ole. Ma ei suuda seda kuidagi teaduslikult põhjendada, seda kindlasti mina küll seda ei saagi ja see on iga inimese sisetunde küsimus, et et kuidas, kuidas nagu suhtuda, samal ajal kui rääkida üldse rõivaste taaskasutusest või et noh, kui taaskasutada nii, et ma ostan selle juba kasutuses olnud rõivaid, teen tast midagi muud. Et see käärid ja õmblus ja see kindlasti puhastab teda niikuinii, isegi kui pesta seal taaskasutusest võetud võetud rõivasse ka kindlasti puhastub, aga noh, mingisugune informatsioon on temas olemas, sest kõikides noh, ma ei tea, kas kõikides asjades, aga on ju on ju masinaid, mis mõne inimesega ei tööta, näiteks on, on noh, ma ei tea, kas masinas on siis informatsioon või on inimeses selle masina suhtes informatsioon, et kuidas need asjad käivad, et ma ei lasku siin diskussiooni. Aga aga noh, väga kindel ta siis niimoodi, et kui perekonnasiseselt rõivas käib ringi, et noh, mina mäletan, minul oli üks pluus, mida kandsin seal ema pluus 30.-test ja kandsin niikaua, kui oli tantsiidist ribad jäänud, et väga meeldiv kogemus. Tänapäeval see ei ole enam väga populaarne kanda selliseid, et noh, ma kujutan ette, et ka rahvariided ei olnud, niiet et üks naine kandis oma kaks triibuseelikut läbi. Et tal oli kindlasti see pühapäevane seelik, millega ta käis kirikus ja mis oli igati nagu selline korralik ja hoitud ja selle ta pärandas kindlasti oma lastele tütardele või kuidas seda jagati, neid võis olla mitu. Et ta oli niivõrd aus, tõsine niivõrd niivõrd, et noh, ikkagi hinnaline asi ja noh, meil on siin ka näide praegu oksianist, kus müüakse erinevaid tualette. Kui kandja on teada ja on teada, et ta kuidagi meeldib või, või ta on sümpaatne, siis miks mitte, et mina, ma ei, ma ei ütle nüüd, et mitte mingil juhul. Külgaga kas muud muud käibe nagu kuidagi sedasi ringi või spiraali seal, ma ei tea, kuidas, et see, mis oli kunagi ema ajal moes, võib tulla lapse ajal või tütrel jälle taas moodi. Või on siin ikkagi mingid asjad, mida tuleks kohendada, et kui tahaks nüüd olla sedasi maid hästi loodussäästlik, riidesäästlik, et teeks ise ümber asju, on see mõeldav ja, ja kui mood sedasi ringidele käib, äkki tasukski nike ära visata, võib-olla läheb 20 aasta pärast seda vaja ja on väga moodne. 20 aasta pärast, vot ei tea, Meil on selline asi, et mina tõlgendaks seda sedapidi, et me olime kõik orjad kuni 90.-te aastate alguseni. Ehk siis meil oli täpselt teada, et nüüd on, on selline mood noh, mina mäletan, siin oli see aeg, kus ei olnud võimalik minna välja ilma valge baretiga, et siis oli see mood, kus ei olnud võimalik minna välja ilma kimono kleidi Ta ja nii edasi, siis see oli see hetk, kus ei olnud võimalik minna ilmaplatvorm, jalanõud välja. Igasuguseid aegu on olnud. Aga alates 90.-test on mood muutunud väga disainerikeskseks. Ja erinevad disainerid erinevates erinevates kohtades pakuvad väga erinevaid asju, nii et mina viimasel ajal suhtun nii et muud meid enam ei dikteeri. Et meie nüüd võime otsida sellest diktaadist endale selle sobiva, aga iga muud, mis tuleb tagasi ringiga, see on tõsi, et ajaloolised stiilid järjest korduvad iga asi, mis tuleb tagasi, siis ta tuleb natuke teistmoodi. Et ütleme, meil oli siin mingi aeg tagasi puusa. Ühesõnaga, palja naba muudetud T-särk oli hästi lühike ja seelik või püksid algasid alla altpoolt naba. Et see tegelikult ilma värvita mood oli, seitsmekümnendatel. Aga olin ma naba pluusika sel hetkel, et nüüd nagu lisandus järgmine asi, siin on ka see, et kui uuesti tuleb platvormking näiteks noh, ta on siin olnud siis ta tuleb jälle teistsuguse tegumoega, et üks-ühele, seda ei tule, aga samal ajal on, ütleme, et teatud osa sellisest klassikalisest. Teemast moekunstis, mis praktiliselt võib-olla et noh, ma ei ütle, et püsib muutumatuna, aga ikka on taas seesama väikeste niisuguste liikumistega. Kas saab välja tuua ka midagi, mis on klassika läbi aegade? Et kui ma endale teen sellise kleidi või ütleme, must kleit, et seal igal ajal Igas kohas üks must kleit igal ajal igas kohas kindlasti ei ole. Aga ma võiks öelda sellele vastata, vanaproua ammu lahkunud suure moekunstniku kab koosa Nelli kaudu. Tema alati ütles seda, et ärge rääkige Shanell moest, sest muud vananeb. Rääkige Chanel stiilist, stiil ei vanane kunagi. Ongi tegelikult see klassikalise moevõti, ehk siis klassikaline klassikaliselt rõivastunud daam tähendab seda, et kõigepealt on leidnud oma stiili ja nüüd ta kannab oma stiili ja see, kas kraenurk on ühel hetkel natukene ülespoole allapoole laiem, kitsam, ei oma selle asja juures enam tähtsust. Ja tegelikult, kui te mõtlete, siis te võite endale ette kujutada, te olete, noh, ma kujutan ette, et et on inimesi, kellest te käite mööda ja kes ei paista silma, nad on selles grupis, kus nad liiguvad, kus nad viibivad ja nad ei ärata tähelepanu. Ja vahel tuleb teile vastu mõni selline inimene, kelle puhul te vaatate, et kui hästi ta riides on. Aga tegelikult te ei mõtle selle peale, kas ta on moodsalt riides või kas ta on kallilt riides, vaid vaade on pigem sedapidi, et on, ta mõjub stiilselt. Et seal on klassika mõiste minu jaoks vabadus veenvaga veto, pinnase mingi põrandaga. Õlvanuga, kuidas leida see oma stiil, oma isikupära üles. See nõuab tohutut julgust, et hakata seda otsima. Ma tean inimesi, kes ei julge minna poodi, kes ainult koos sõbrannaga lähevad ja, ja kes ei julge otsida, katsetada tahakski olla see hall, et mitte välja paista. Sellepärast me kõik erinevad, ei olenegi, seda ka inimesed on, inimesed on erinevad ja jah, väga minu jaoks väga keeruline küsimus. Ega siin kindlasti ühest retsepti ei ole, et esimene asi on muidugi jah, võib-olla see Ennast tuleb usaldada. Ja no ma ei tea, kui paljut daamid käivad niimoodi kaubamajas, vahel võiks võtta täiesti enda jaoks, et juba pealt tundub, et ma seda kindlasti selga ei pane. Aga Minnaku proovikabiini ja proovida ja vaadata, et kuidas see pilt välja näeb, sest vahel võib täitsa suuri üllatusi olla, et mõni asi, mida sa enda seljas ettegi ei kujuta, võib samal ajal väga hästi mõjuda. Aga see inimese stiil algab inimesest endast, see on siis sealtpoolt välja poole, et kui me paneme endale moodsa hilbu selga, siis me väljapoolt oleme kaetud, aga seestpoolt oleme ikka endised. Aga stiil tähendab seda, et et mul on olemas see julgus, eneseteadvus, mul on võime ennast positsioneerida just nimelt läbi nende riiete, mis mulle siis tunduvad, et mulle sobivad. Kuidas inimest julgustada, et kui ta ei julge ise otsustada seda, seda ma vist ei oska teha. Aga ma just ütleks, et eneseusaldus peegel näitab alati ju meile tõde. Ja kindlasti. Mulle tundub, et, et nojah, see usaldus algab ka seestpoolt. Et kõigepealt tuleb tunda, et ma olen eriline, ma olen ainukene, sest tegelikult niisugused me kõik oleme. Ja kui nüüd tulevad jõulupeod aastavahetuse peod, siis paras aeg otsida endas seda enda stiilia. Jõudu. Ja kindlasti. Jõulupeo retsepti ei ole, see sõltub kohast, sõltub, millistes tingimustes see korraldatakse ja kuidas ta nagu on planeeritud või kuidas ta nagu tavaliselt siis peaks olema. Kui on niisugune ütleme, et selline jõulupidu, ma kujutan ette, et perekondlikud formaadis Peetakse koduseid, selliseid rahulikke jõule, aga kui on nüüd selline firmapidu, siis see iseenesest juba, kus inimene töötab, kus ta oma päevad veedab, see kindlasti mingis mõttes ka tähendab seda, et kuidas ta nüüd jõulupeole tuleb. Meil on moematerjalid, sell, see soonil pits näiteks värvid on must, lilla, sellised ühesõnaga müstika ja. Ma ei ütle, et need on ainsad, et see loetelu läheks väga keeruliseks, kama, kõik hakkaksin üles loetlema. Aga et need inimesed, kes tahaksid kuidagi müstiliselt mõjuda, siis nad võiksid nagu seda poolt vaadata. Teine asi on see, et ka tütarlapselik pits võiks vägagi vahva olla. Igasuguseid variante on, aga vahel võib olla täiesti tavalises kostüümis, piisab ainult võib-olla ühest lisandist, mis inimest inimest muudab. See lisand on uus sall või uus kott, mis paneb mind teistmoodi liikuma, sest ta on niivõrd sic, et kõik teevad seda koti nägema. Teate, see on omaette fenomen, et vot täna ma lähen demonstreerin oma puusal uut absoluutselt, et sellist erilist koti, aga see tähendab, et mu hoiak muutub, et küsimus ei ole j jõulupeo juurde tagasi tulles, et küsima teevad hoiaku või panevad andma teisiti, just nimelt see sisemine tunne, et mul peab olema seljas midagi sellist, mis minus tekitab tunde, et mul on, ma olen ilus. Mul on hea olla ja sellega koos tekitab tunde, et ma olengi niisugune eriline tolleks õhtuks, et see ei olegi. See on enesetunde jaoks ja seda enesetunnet tulebki toita just nimelt, et see riie ei pea olema kallis, mis seljas on. See riie ei pea olema mingist erilisest, imelisest materjalist. Aga ta peab tekitama selle tunde, et ma olen sirgem. Olen saledam. Ma olen pikem, ma olen igati ilusam, ma olen noorem. Aitäh Teile. Tallinna tehnikaülikooli dotsent, tekstiilikunstnik Ilme Rätsep tulemast stuudiosse ja rääkimast meile rõivastest. Palun aitäh.