Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reede üheksanda aprillisündmuste eest. Stuudios on toimetaja ja Martha Grauberg. Eesti põllumeeste keskliit kutsub tarbijaid üles boikoteerima importliha ja ostma kodumaist liha, mis garanteerib kauba kvaliteedi ja värskuse. Kaubanduskett Rimi kinnitas, et ei ole lõplikult loobunud eestimaise sea- ja veiseliha müügist ja jätkab läbi rääkimisi Eesti lihatööstustega nende toodangu ostmiseks. Praegu aga Rimi Eesti toorliha ei müü. Priori kuus ületas Eesti kaupade eksport üle mitmete aastate esmakordselt importima. Analüütikud peavad seda loomulikuks tendentsiks ja loodavad, et selle aasta teisel poolel sunnib see tööstusettevõtteid oma koondatud töötajaid tagasi tööle võtma. Raudtee valis uute rongide hanke võitjaks Šveitsi firma Stadler Buznang. Esimesi teist sõite hakatakse Harjumaal läbi viima 2012. aasta suvel. Kaitsepolitsei pidas kinni haridusministeeriumi infosüsteemide talituse juhataja Jaanus Kristofeliga, keda kahtlustatakse korduvas pistise võtmises. Täna avati pidulikult gaasijuhtme nord Stream ehitus Nord Streami projekti eelkõige kui võimalust kindlustada Euroopa energia ja julgeolekut. Prahas USA presidendiga kohtunud Eesti riigipea Toomas Hendrik Ilvese sõnul on USA uue administratsiooni Vene poliitika suutnud muuta Venemaa rahvusvahelises poliitikas vähem agressiivseks. Üleujutuste kahjudega võitlevate ametkonnad on Tartus nädalavahetuseks kõrgendatud valmisolekus. Täna linastuv Andres Andres Puustusmaa uus film punane elavhõbe, mis valmis endise kriminaalpolitsei peadirektori Andres Anvelti samanimelise raamatu järgi. Ja ilmast. Öösel sajab saartel kõikjal vihma, õhutemperatuur langeb kuni ühe külmakraadini. Homme sajab saartel ja Eesti lõunaservas kohati vihma, mujal on ilm olulise sajuta. Sooja tuleb kaheksa kuni 13, rannikul kuni neli kraadi. Kaubandusketi Rimi otsuses lõpetada eestimaise liha müük oma lettidel on tekitanud põllumeestes avalikkuses pahameeletormi lähemalt Indrek Kiisleri vahendusel. Eesti põllumeeste keskliidu teatel on põllumehed tähelepanelikult jälginud Rimi tegevust kodumaise liha müügilt kõrvaldamisel ja selle asendamisel tuhandeid kilomeetreid tarbimiskohast eemal toodetud lihaga. Keskliidu aseesimees Jaan Sõrra ütles, et ta ei saa aru Rimi väitest, et eestimaine liha ei ole piisavalt kvaliteetne. Me oleme siin rääkinud ka maaülikooli teadlastega ja me teame seda, et näiteks eriti sealiha osas on Eestis tõuaretus väga heal tasemel, väga palju sealiha läheb Venemaale just sellepärast, et meie sealiha kvaliteet on, on väga hea, võib olla, räägime nüüd veiselihast, siis ka lihaveiste kvaliteet on hea, aga võib-olla siis tõesti seda lihaveiseliha meile nii palju ei jätku. Kõigepealt peaksid peletama tarbijad oma jalgadega, et on ju Adeisi poegeid olemas, miks siis osta seda liha? Rimist võib minna kõrvalpoodi. Rimi kommunikatsioonijuht Evelin Mägioja aga kinnitas, et kogu lugu on kahetsusväärne ning siin on olnud vääritimõistmisi. Me ei ole seda öelnud eesti liha kvaliteedile, ei ole mitte midagi, nii et ma usun, et neid ei ole õige süüdistada sellises väites, et meil hetkel käivad läbirääkimised siis Eesti suuremate lihatööstustega jutt käib siis sellest, et mitte lihtsalt müüa Rimi liha ainult Eestis olevates kauplustesse vaid siis ka väljapoole. Ehk et on väga arusaamatu täna põllumeeste suhtumine, et nad üritavad siis vastupidiselt kutsuda üles inimesi boikott planeerima ja mitte nähes siis kaks sammu ette hoopiski nende enda juurde tullakse varsti küsima oluliselt suuremaid koguseid. Kui nad on siis täna müünud. Kuid veel 19. märtsil rääkis Evelin Mägioja järgnevalt. Soovime olla kindlad oma past müüdavast liha kvaliteedis. Lisaks see samba annab meile väga suure võimaluse pakkuda oluliselt rohkem veiseliha, kui see on olnud senini. Põllumeeste esindajad kritiseerisid täna ka Eesti poliitikuid selle eest, et kuigi välismaise toodangu müüki keelata ei saa, siis vähemalt saab olla solidaarne oma tootjatega. Sellele reageeris põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Eesti liha on väga kvaliteetne liha, mina arvan, et mitte ainult poliitikud ei peaks nii-öelda avaliku arvamuse hoiakuga arvestama, vaid ka ärimehed ja ma arvan, et selles sõjas, nii nagu ka möödunud piimasõjas kaubanduskett võitjaks ei jää, see ei ole mõistlik otsus. Veebruarikuus ületas Eesti kaupade eksport esimest korda pärast 1990 kolmandat aastat kaupade impordi. Sel teemal palus kommentaare Uku Toom. Majandusteadlane Urmas Varblane ütleb, et asjade taolist arengut oli oodata. See kõik, mis Eestis väliskaubandusest praegu toimub, see peegeldab seda kohandumist, mis meie majanduses on ju viimase pooleteist kahe aasta jooksul toimunud, kuni siin 2008. aastani oli ju niimoodi, et see meeletu raha, mis läbi pankade kogu aeg Eesti majandusse tuli, see tekitas tarbimise põhist, impordi koguaeg ja samal ajal siis enam ei olnud mingisugust suurt motiiv eksportida. Ja nüüd kui ja nagu enam ei tulnud pangandussüsteemist peale tekkis olukord, kus me pidime hakkama uuesti raha teenima välisturult, et üldse edasi tegutseda. Ja algul see ei õnnestunud, sellepärast et maailma majandus oli kriisis ja kaubanduskukkus maailma majanduses tohutult. Aga nüüd on näha need märgid, et maailma majandus paraneb, nõudlus suureneb ja nüüd meie uuesti oleme jälle hakanud võimeliseks ka eksportima. Swedbanga analüütik Annika Paabut nendib Omalt poolt Praegu ühe kuu najal seda nüüd otseselt väita, et jah, et see trend on pöördunud, on väga raske eelkõige seetõttu, et me ütleme, et jah, et need esialgsed andmed aga pigem on oodata paranemist, kuigi bilansijoone puhul tasub ikkagi arvestada, seda eksport küll kasvab, aga import hakkabki tasahilju kasvama, ehk siis bilansi joon tuleb alla tagasi siis meie eksporditootmiseks vajalikke sisendeid me siiski impordiga siiamaani sisse toodud nii-öelda varud on olnud märkimisväärsed ja kuna kasutamata tootmisvõimsusi on on olnud piisavalt, siis impordi maht ei ole niivõrd kiiresti kasvanud, aga nagu ma ütlesin, ega see nõnda ei jää. Impordi maht nii väike on. Urmas Varblane väljendab ennast hoopis kindlamalt. Ma arvan, et lähemal ajal nii kaua, kuni ei ole näha mingisugust uut pankadevahelist tohutut võitlust Eestisse raha jagamisel, see tendents jätkub, et me peame eksportima rohkem ja et import ei kasva nii kiiresti, et nüüd on niimoodi, selleks, et rohkem eksportida, on vaja rohkeim portida, import kasvab ja eksport selle järel uuesti. Et tegelikult see on selline spiraali pidi vaikselt ülespoole minek. Aga sellel kõigel on väga oluline just mõju meie majanduse muudele aspektidele, see tähendab ka seda, et uuesti on töötlevas tööstuses inimesi vaja. See tähendab, et see sektor, kes tegelikult 30000 inimest vabastas töölt siin kriisi käigus töötlevas tööstuses hakkab neid kolmekümned tuhanded tasapisi uuesti tööle tagasi võtma ja, ja noh, see lähemas perspektiivis loomulikult midagi ei toimu ühe-kahe kuuga, aga ütleme aasta teisel poolel, tõenäoliselt on vaja neil juurde hakata inimesi palkama. Töötukassa andmetel oli eilse seisuga Eestis 94453 registreeritud töötut, mida on 633 võrra vähem kui eelmisel nädalal nädalal. Nädal varem vähenes registreeritud töötute arv 158 võrra. Registreeritud töötus moodustab 14 ja pool protsenti tööjõust. Elektriraudtee valis uute rongide hanke võitjaks Šveitsi firma Stadler buss ning 18 uut elektrirongi maksavad 1,25 miljardit krooni, millest 85 protsenti katab Euroopa Liidu ühtekuuluvusfond ning 15 protsenti tasub riik. Diiselrongid hangib elektriraudtee 20 aastase kapitalirendiga. Esimeses etapis soetatava 10 diiselrongiaastane renditasu on 85,2 miljonit krooni ning raha tuleb riigieelarvest. Peale selle jääb võimalus soetada täiendavalt veel kuni 10 diiselrongi. Uued elektrirongid saabuvad Eestisse 2013. aasta jooksul ning uued diiselrongid hiljemalt 2014. aasta lõpuks. Esimesi testsõite hakatakse Harjumaal läbi viima 2012. aasta suvel. Kaitsepolitsei pidas täna pidas kinni haridusministeeriumi infosüsteemide talituse juhataja Jaanus Kristofeliga, keda kahtlustatakse korduvas pistise võtmises. Christopher peeti kinni kolmapäeva õhtul teel töölt koju vahi alla, mehe võtmist aga ei taotletud ning ametnik pääses pärast 48 tunni veetmist eeluurimisvanglas koju. Meie uudisteportaali andmetel on pistise võtmise kahtlustuse seotud IT-hangetega. Kuna uurimine on pooleli, ei soovinud prokuratuuri ja kaitsepolitsei täiendavaid selgitusi jagada. Tänaseks on paigaldatud esimesed kolm kilomeetrit Nord Streami gaasijuhet, ehituse pidulik avamine toimus täna. Tseremoonial käis Ago Gaškov. Täna veidi pärast keskpäeva ehk siis vene aja järgi kell 13 null null ja Eesti aja järgi 12 null null keevitati kokku Euroopa ja Venemaa ehk liideti sümboolselt kaks torujuppi. Nord Streami gaasijuhtme tseremoonia leidis aset Viiburi lähedal. Partovoia lahe kaldal, kuhu tuleb üks kompressorjaamadest, oli tegemist väga suurejoonelise tseremooniaga millest võtsid osa Venemaa president Dmitri Medvedjev, Gazpromi Saksa maakonna juht Gerhard Schröder ja Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Günther Oettinger. Tavaliselt oli kohal ka Saksamaa liidukantsler Angela Merkel. Avatseremoonial ja ka pressiüritustel oli kolm põhisõnumit. Esiteks Nord Stream on eelkõige energeetikajulgeolekuprojekt, vähemalt Nord Streami pihid ise tutvustavad seda projekti sellisena. Et tegemist on keskkonnaohutuprojektiga või keskkonnaprobleemid. Minimeeritud ja halvustanud on see, et Venemaal jätkub gaasi aastakümneteks. Viimane võib-olla ka tõsi, eriti seetõttu, et võib-olla praegu teada oleva Venemaa suurima gaasimaardla Stockmanni maardla evitamine on kolmeks aastaks edasi lükatud ja tänases Venemaa majandus ja poliitikalehes kommersant oli juttu sellest, et see teeb tõsiseid probleeme Venemaa tööstusele. Kuna gaasimaardla kasutuselevõtuks vajalike laevu ei hakata niipea ehitama. Küsisin Soome Eduskunna esimehe Sauli Niinistö käest, kas Nurtriin kujuneb piiriks nii-öelda uue ja vana Euroopa vahel ehk siis kas mööda Soome lahte Läänemerd minev toru on viie Nortovini pooldavate ja Nov rini vastaste riikide vahel? Inimesed ütlesid seda kindlasti ei saa niimoodi käsitleda. Lisaks küsisime inimeste käest ka seda, kas siis ilm, energeetika, seda Euroopa Liidu ja Venemaa vahel olnud läbi nimistu aluseks on tõepoolest läbi. Aga energeetikas on kõik asjad vähemalt leiged või soojad, nii et kunagi ei saa milleski väga kindel olla. Lisaks siia juurde. Prahas toimus hilisõhtul USA riigipea Barack Obama õhtusöök president Toomas Hendrik Ilvese ning veel 10 Kesk- ja Ida-Euroopa riigipea ja valitsusjuhiga. Kadri Kukk jätkab. Prahas USA suursaadiku residentsis toimunud õhtusöögil president Barack Obamaga osalesid Eesti, Läti, Tšehhi ja Rumeenia president ning veel kaheksa NATOsse kuuluva Kesk- ja Ida-Euroopa riigi valitsusjuhti. Õhtusöök oli ennekõike Ameerika Ühendriikide ilus žest, näitamaks sellele osale Euroopast, et USA ja Venemaa kokkulepet ei sünni üle meie peade. President Toomas Hendrik Ilves jätkab. See on suhteliselt suuri sõnumeid ei andnud, aga ega keegi ei oodanud mingeid suuri sõnumeid. President Ilves kõneles õhtusöögil Atlandi-üleste suhete tugevdamisest. Minu arvates on võtmeprobleem, kuidas siis ühtlustada Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsedimensiooni natavad, sest muidu meil on endiselt selline jabur olukord, kus tegelikult on keelatud Euroopal rääkida NATOga julgeolekuasjades. On vaja lühter selle kallal ja see on üks eesmärk, mille kaudu hoida seda transatlantiliste sidet tugevana. Ilvese sõnul on president Obama Vene poliitika muutnud Venemaad rahvusvahelises poliitikas vähem agressiivseks. Märk sellest on näiteks Venemaa peaministri Vladimir Putini hiljutine visiit Smolenskis, kus ühiselt Poola valitsusjuhi Donald Tuskiga mälestati Katõni massimõrva ohvreid. Mina arvan, et peaksime olema tegelikult tänulik selle, et president Obama alustas sellega ma ei räägi nii palju sellest nende tuumarelvade arvus, no seda sellest võib lugeda igal pool, aga, aga kui mõelda ja mida see initsiatiiv on teinud, on, et nõukogu tegi Venemaa tagasi sellest väga sõja, kas agressiivsest käitumisest, mida me nägime esmakordselt Müncheni julgeoleku konverentsil 2007. aastal mida iseloomustas Gruusia-Vene sõda ja see üldine selline lääne-vastane retoorika, mida me nägime, kuulsime Venemaalt, et see on oluliselt vähenenud pärast seda, kui siis USA saatis sellise sõnavõtt, jah, me võtame teid tõsiselt. Ilvese sõnul kinnitas Obama, et tuumarelvastuse piiramine ei tähenda NATO heidutusvõime nõrgenemist. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Kadri Kukk Praha. Pärnumaal Tori vallas seljal sõitis täna hommikul kraavi Peterburi suundunud liinibuss, kiirabi toimetas viis inimest haiglasse läbivaatusele. Seltsile Sebe kuuluv buss sõitis Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee 27. kilomeetril teelt välja kraavi ja vajus katusele. Õnnetuse hetkel oli bussis kümmekond sõitjat, keegi raskelt vigastada ei saanud. Tegemist oli põrutustega. Esialgsetel andmetel otsis bussijuht siledamad teed ja sõitis sõidetud teepervele. Teeperv osutus aga nii pehmeks, et buss vajus teelt välja. Ümbervajumise hetkel oli bussi kiirus 75 kuni 80 kilomeetrit tunnis. Üleujutuste kahjudega võitlevad ametkonnad on Tartus nädalavahetuseks kõrgendatud valmisolekus, täna toimus kriisikomisjoni koosolek seest ööga mõne sentimeetri võrra kerkinud Emajõgi oli tekitanud uusi üleujutusi. Nii nüüd vesi tunginud ka Liiva tänava algusesse ja Oa tänavale. Ihaste linnaosa kesklinnaga ühendav tee on aga poolenisti vee alla jäänud ning osa sellest tuli sulgeda. Linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haagi sõnul on uued üleujutused tingitud ennekõike sadevee, kanalisatsiooni tagurpidi töölehakkamisest. Veevärk üritab kõike neid voolukohti siis kinni panna, me tellisime ka veel 150 uut liivakoti juurde, et sellistesse kohtadesse, kus vajadust on, et saaks neid rest kaevudele voolukohtadele peale panna, rääkimata sellest, et need kohad, kus oli suhteliselt halb seis, on, on see seis veel halvenenud, tähendab, kuid peab märkima, et täna veel kellelegil vähemalt teadaolevalt elu korrustel vett ei ole. Majad on küll ümbritsetud, paljudel on keldrit ära uppunud, aga seda, et kedagi veel välja kolima peab, seda ei ole. Meteoroloogia ja hüdroloogia instituut prognoosib täna õhtupoolikuks vihma, Emajõe veetasemele lubatakse aga kuni pühapäevani kõige rohkem veel kuni 10 sentimeetrist tõusu. 10 sentimeetrit või võib väga haavata ühte, teist või kolmandat elamupiirkond on, mida me täna ei oska prognoosida, sellepärast et kaarte on meil küll olemas ja me enam-vähem neid kõrgusi teame. Aga noh, torusüsteemid on ehitatud veel niimoodi, et, et seal on veel vahemahutit, püüdulid need vahel, et alati ei pruugi tulla igaks juhuks asju kinni panna, enne, kui probleem tekib, ka ei saa. Linnavalitsus on Haagi sõnul sõlminud kõigi abistavate ametkondadega kokkulepe, et nädalavahetusel ollakse igaks juhuks kõrgendatud valmisolekus. Kaitseliit teeb sellise häireolukorra ja annab meile elavjõu. Päästjad on nii või teisiti ööpäev läbi valves veevärgiga rikketelefon töötab ööpäev läbi, et kui kuskil hakkab kanalisatsioon vastupidi töötama ja kohe sellest märku anda, et linnavalitsuse teenistuse juhid olemas ja ööpäev läbi siis kättesaadavad majade ümbruse vett me kuidagi ära hoida ei saa, aga kui kuskilt purskab, kui kuskilt tuleb välja, siis siis tuleb kiiresti reageerida. Vajadusel võetakse kasutusele ka päästeametipump, millega supiline tungib vesi Emajõkke tagasi pumbata, sest liivakottidega ei suudeta surveta aga peale tulevat vett kaua tagasi hoida. Et selliseid olukordi tulevikus vältida, kaalub linnavalitsus regulaator lüüsi ehitamist. Kui ehituseks leitakse raha, tehakse lüüs valmis suvel. Piret Preis Tartu stuudio. Sihtasutuse Tallinn 2011 juhatuse liige Mikko Fritze esitas lahkumisavalduse sihtasutuse Tallinn 2011, nõukogu otsustas selle rahuldada ning lõpetada temaga lepingu alates viiendast juunist 2010. Mikko Fritze hinnangul on kultuuripealinna projektile loodud struktuuriline struktuuriline ja ideeline aluspõhi. Nüüd algab produktsiooni gaas, mis vajab teistsugust tegevjuhtkonda. Siiski ei soovi Fritze projektis Tallinn 2011 täielikult taanduda. Oma rolli näeb ta rahvusvahelises kontekstis kultuuripealinna sõnumi levitaja Ühena ning ka mõne konkreetse teema ja ürituse vedajana. Täna õhtul esilinastub Andres Puustusmaa uus film punane elavhõbe Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Otsustama, mida sa tahad ja kelle poolt oled? Punane elavhõbe on karm pilt 1990.-te aastate Eestist, meil kuritegevus oli üks, viis kiiresti rikkaks saada filmi algmaterjaliks endise kriminaalpolitseiniku Andres Anvelti samanimeline romaan, mis põhineb tõsielu sündmustel. Režissöör Andres Puustusmaa nendib, et ehkki inimesed võivad olla muutunud filmi sõnum samas ka praegu see toimub praegu see punane elavhõbe ja küll, et see niinimetatud olematu metalli tagaajamine. Eks ta selline kujund rohkem ole, nüüd juba. Aga üle laipade minek heaolu huvides ja mingite kas teenetemärgi või linnukese kirjasaamine on ju praegu käimas igal pool väikesed ettevõtted, firmad, need inimesed, kes üritavad midagi teha, üritavad leiba teenida ja, ja, ja teha tööd. Siis need on pandud minu meelest väga kitsasse ja äärmiselt ebamugavasse olukorda. Puhtalt. Maa sõnul on talle žanr üpris tuttav, kuna Venemaal on tal seni tulnud teha mitmeid põnevik. Märul jäid küll kinos, küll televisioonis. Anvelti materjali juures oli aga määrav see ehmatamapanev reaalsus, mis raamatust vastavat. See, mida ma teen, siis ma lasen ta maha, mees tegi, mis tegema pildinil, noh, kas su naine teab, et sa minuga Tal on hoogne ja köitev ja inimestele, kes kui mäletavad seda aega, siis võib-olla äratundmist või siis vastupidi üllatust, mis tegelikult nende kõrval või samal ajal toimus nende hoovis. Mind isiklikult ei huvita pätiemendi draamad, aga sellest lugesin enda jaoks oleks rohkem ikkagi välja ja, ja nüüd on ka Anvelt andres ise kirjutas sinna tunduvalt rohkem ja lootis filmis endiselt hoopis muid tagamaid, mitte ainult, kuidas keegi kedagi taga ajab ja kurikaga vastu pead panevad. Andres Puustusmaa ütleb, et tal oli filmi tehes sihiks peamiselt Eesti ja Venemaa vaatajaskond kuid sama hästi mõistavad filmis kujutatud olusid ka Soome ja Läti või siis leedu vaatajad. Need on, käisime need kohad, kus punane elavhõbe vaid kinodesse jõuda. Hetkel mulle tundub, et sellest aru saada küll tõesti, ka nii mitte ainult lätlased ja soomlased, aga kaugemal teise keele kultuuriinimesed, ma arvan, on tulnud küllaltki selgelt. Et välja see joonis või mõte, mis me sealt tahtsime tuua, siis esile Ning ilmast, öösel ja hommikul on Lääne-Eestis pilves ilm, saartel sajab kõikjal mandri lääneosas kohati vihma. Kesk- ja Ida-Eestis on muutliku pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Paiguti on udu. Puhub idakaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ning õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss neli kraadi. Homme päeval on saartel ja Eesti lõunaservas pilvisem ja kohati sajab veidi vihma, mujal on ilmselgem ja olulise sajuta. Meretuulega rannikul võib tekkida udu. Puhub ida- ja kirdetuul kaks kuni kaheksa, saartel ja põhjarannikul kuni 12 meetrit sekundis. Sooja on kaheksa kuni 13, tuulepealsel rannikul kuni neli kraadi. Selline oli Päevakaja reedel, üheksandal aprillil saate. Toimetas Mart paberil Grauberg head õhtut ja kuulmiseni.