Koole. Ülikoolil on külas hilja, Sundelejevits. Viljasunde Levits on vabakutseline ajakirjanik. Fotograaf ja juudi süvakultuuri festivali Ariel. Kunstiline juht tere hilja õhtust. Põhjus, miks me siin oleme, on see, et on vaja teada saada juutluse juutide rahvuse kohta rohkem et voodi alla neil on üks film. Sa viitasid sellele, et kõik, mida sa oled tahtnud teades eksistega, pole kunagi julgenud küsida, siis paralleel täiesti täiesti asjakohane, sellepärast et nüüd me oleme siis olukorras, kus mina võiksin selle saata pealkirjaks panna kõik, mida sa oled tahtnud teada juutide kohta, aga pole julgenud kunagi küsida. Ja ma ei tea, kuidas, kuidas seda kõike täpselt alustada, aga ma alustan võib-olla sellisest müstilisemasti ajuvabast otsast, et miks näiteks kõik juudid kuidagipidi räägivad spetsiifiliselt ja eriti r-häälikut. Kas sellel on mingisugune müstiline kosmiline seletus? Vaevalt et selle kohta on ja isegi ei oska komenteerida. Näiteks minu lapsed küll eri ei purista, vähemalt minu kogemused näitavad, sest need kogemused, mis viitavad olukorrale Iisraelis, kus ma elasin 20 aastat et seal küll neid, kes eri põristavad, on hästi vähe. Mis on sinu emakeel? Minu emakeel on vene keel ja siin võib olla üks väike kommentaar, kusjuures ma juba seda ka avalikult ütles välja, et minu vene keel on Molotovi-Ribbentropi pakti otsene resultaat. Sellepärast kui mina sündisin kohe peale sõda siis minu isa, kes veel kahekümnendatel aastatel läks Saksamaale elama ja tööda Saksamaal ja sealt läks Palestiinasse, elas mõni aasta Palestiina 139. aastal tuli Tallinnasse lihtsalt oma mamma juurde külla siis paasi lepingu alusel tuli siia siis venelase sisse ema puna veega, kuna isal oli eesti passis pandi talle siiber ette, ei saangi siit välja. Ja no siis nõnda edasi ära siis, kui mina juba sündisin, siis papal oli selline hirm nahas, et see uus võimunud igaveseks siia tulnud, siis otsustasime panna lihtsalt vene kooli, sellepärast on minu emakeel on vene keel. Aga kui me nüüd vaatame, et minu nagu sellist keelevaldkonda, et kus ma kasvasin ja mis keeli nagu meil kodus rääkides, siis mina kas ikka kui selline mitmekeelne laps, et mul oli eesti vene iidis saksa keelt, neid keeli meil räägiti lihtsalt omavahel kogu aeg. Juudi rahvusest jääb selline mulje, et ta on palju kannatanud, kes on samas põhjus, mis paljudele käib ka närvidele. Ütleme niimoodi, et teisi rahvaid teeb sageli kadedaks teie suur kannatuse hulk. Noh, loomulikult, et see on kaevandus oli palju, kahtlus oli veel antiikajast isegi veel varem, miks on nagu omaette küsimus, on omaette teema, aga jah, juudid nagu sättisid ennast sellisesse olukorda, kus nad olid eristatud, nad olid teised soli, nende positsioon, mina nad omaks võtsid. Ja sellega nad läksid ka edasi. Aga see oli nende valik. See, mis toimus nüüd eelmisel sajandil Kana dada nüüd räägi tarit, meedia, kas mina küll ei kavatse, aga fakt on see, et juudid tapeti sellepärast, et nad olid juudid, mitte sellepärast, et nad olid sotsialistid, kommunistid, kapitalistid, ravid, kirjanikud, kunstnikud, mis iganes Ladinud selle varasemalt olid juudid sooli ja keda otsid. Kas on see nüüd niivõrd unikaalne? Ei ole, kui me vaatame teha, mis toimub Aafrikas Hutud tutsidexuseks, mis vahe on needsamad miljonid? Jälle me ei räägi siin meedia kas kaks või kolm või neli miljonit, aga, aga põhimõtteliselt on sama numbri ja et siin mingit unikaalsust ei ole. Et kust see kadedus tuleb? Mina hea meelega annaksin teistele seda kuuma kanda, kui keegi tahab. Juudi rahvus on otsinud nagu kodumaad, et on kogu aeg selline läbi ajaloo ilma kodumaata rahvast. Kuidas sinul on, mis on sinu kodumaa ja kas sinul on ka koduigatsus? Ütleme niimoodi, et kui mina lähen eestlasena kuhugi väljamaale, siis tekib aeg-ajalt väga tugevalt. Et kuidas sul sellega on. Ja Moskvas näiteks või Tallinnas mis iganes ja tema käest ka küsida, kas see täpselt nii nagu sinagi praegu, kus sul parem on? Siin ja seal ja isegi ei oska öelda, arvatavasti kõige paguneid lennukis. Et minu kohta see väide õige ei ole, aga nagu ma juba mainisin, kuna ma elasin 20 aastat Iisraelis, siis mul on tõesti siin maailmas kaks kohta, kus ma tunnen ennast kodus. Üks koht on Tallinnas Eestis ja teine koht on Iisraelis Jeruusalemmas. Soon tõesti kaks minu linna son kaks minu kodumaad. Mingit vahet mina ei tee. Juhtus nii, et edasi mina pikalt siin-seal Eestis küll tunduvalt rohkem, nüüd üldkokkuvõttes aga ma kasvasin ja ma elasin oma suurema osa kui täiskasvanud inimene Iisraelis. Aga kui ma elasin Iisraelis, siis Mulleli kindlasti tungiv kutsub nostalgia Tallinna vastu üldse Eesti vastu. Ja kui selline võimalus tekkis, siis juba 90. aastal, kui veel nõukogude võimule siin. Et esimesel võimalusel läksin Helsingisse, võtsin sealt nõukogude suursaatkonnast viisa, tulin koju Tallinnasse vaatama, et kuidas sinikaelu läheb. Ja ma mõtlen, teatud mõttes just see nostalgia viis ka ventika selline välja, et ma juba nüüd 12 aastat olen juba siin Eestis tagasi ja minul jälle päris kodub. Jälle nostalgia minu ühiselu elu vastas on täitsa normaalne. Miks juutlus liigub emaliini pidi, et teised rahvused liiguvad? Ta pidi selline probleem on olemas, aga siin võiks seda küsimust püstitada veidi teisiti. Siin on vaja endale aru anda, et on olemas selline dialoogiline lähenemine lähtudes sellest, mida juutlus ütleb. Aga kui mina olen ilmalik, kui ma ei ole usklik, siis mina võin ennast identifitseerida, nii, kuidas ma ise tahan, et juutlus, juudi religioosne seadus, mida nimetatakse heebreakeelse sõnaga hallahhaa väidab, et juut on see, kelle ema on või oli juut. Punkt, see tähendab. Et kui sul on ema ja isa ja isa on juut ja ema Te ei ole juut. Sina pole juht näiteks minu väike poeg, tema ei ole selles mõttes juut, kuna minu abikaasa pole jõud. Minu vanem poeg on juut, miks? Sellepärast tema ema oli juut, minule jõudis Teooniud nüüd kuivõrd tähtis? Näiteks minu jaoks absoluutselt mitte. Selle pärast oleksin mina usklik ja elaksin usklik juut siis minu jaoks oleks küll tähtis, aga arvatavasti siis minu teine abikaasa oleks ka juut, aga mitte mitte juuts. Isegi Iisraeli riigis on seadused, mille järgi võib määratleda ennast sellesama hala haa järgi või lihtsalt olla riigi kodanik ja sa oled see, kes oled, oled eestlane, venelane, ukrainlane, tatarlane silmas näiteks? Mulle küll tuul meeldib siin meie elanikke. Registrivõimalus, kui sa lähed nüüd oma ID-kaardiga internetti, lähed kodanikuportaali ja vaata seal oma andmed klõpsi sinna, kus on rahvussiis, sa näed, et sul on võimalik seda suvaliselt muuta, kas või kord päevas. See on minu enesemäärang. Kui ma tunnen ennast täna hiinlasena, siis ma lähen sinna internetti oma ID-kaardiga ja pane kiired minule täna hiinlane ja kui mitte, siis mulle jälle, miks sa pead, kellel seda üldse vaja, ainult? See on ilmselt täiesti loogiline, et maailm sedasi sekulariseerub või kuidagi läheb üha ilmaliku maksaga, et kuidas siis ajaloos on suhe olnud nendesse nii-öelda libajuutidesse, et kas nad on automaatselt liigitanud paganad kilda ja on neil siis nagu privileegid või sellised juudiõigused ära võetud kelle poolt, no ütleme, päris juutide poolt siis. Jälle lähme sinnasamasse tagasi, kas me räägime nüüd sellest, et see on ilmalik maailm, sekulaarne maailm, kus ortodoks saalne maailm? Seal on kaks erinevat asja, see tähendab, et me ei saa lähtuda Orthodox aasadest normidest. Kui me räägime sekulaarsest maailmast, nad omavahel kokku ei lange, siis on kaks võimalust, salad Iraanis homeine pea peal või sellelt Ameerikasse, sul umbus, peadal erinevad asjad, eks ju, valikud on, need normid on erinevad, see tähendab, et me ei saa siis otsaga ei saa kokku juudi maailm kui selline väga lõhestanud. Et voolu siin on hästi palju etnilisi, kultuurseid, usulisi, kõik on. Kui me võtame nüüd juudiusku, siis tõesti juhtus nii, et Iisraelis on esindatud pealiselt ortodoks saalne judaism. Miks? Sellepärast, et omal ajal siis, kui Iisraeli riik kerkis aastal 1948 juhtus nii, et esimene peaminister Penguvion otsustas, et ta võtab omavalitsuskoalitsiooni kapparteid, mis ortodoks saalne partei ortodoksid oli seal ja nemad käituvad oma malli järgi omastiteri. Aga kui vaatame laiemas laastus maailmas, mis toimub näiteks needsamad ortodoksid Ameerikas on suures vähemuses seal enamasti kõik need juudid käivad hoopis teistes ülikoolides on veel nimetatud konservatiivsed sünagoogid, konservatiivne liikumine ja reformistlik liikumine, absoluutselt erinevad asjad. Ja need ortodoksid, kes teist on väga sellised jäigad Nad on kindlasti vähemuses. See, et nad on esitatud just Iisril, see ajalooliselt on küll nii, aga maailmas see pilt on hoopis teine. Kui me tahame, et mõne lausega kokku võtta, mis on vahe, mis erinevus on neid siis ortodoksid? Laupäeval läheb sünagoogi, siis ta läheb sinna jalgsi, kuna laupäeval töö teha ei saa, autoga sõita ei saa, tema läheb jalgsi. Konservatiivne rabi pargib oma auto kõrvaltänaval ja teised ei paneks selle peale veidi tähele. Ja reformistlik ravi tuleb ilusti sünagoogi ukse ette tahvli Baudolev üles otse vahe, või näiteks veel üks näide, et kui on pulmad ja ortodokse pulmasünagoogis, siis tavaliselt pruudi ema on rase. Miks ei vasta usklikud palju lapsijas. Kui pruut näiteks on 17 18 aastat vana, siis ema on ta arvatavasti kaheksa pluss 20 aastat vanem, mitte rohkem, et toob või lapsi. Ja kui on konservatiivne sünagoog, siis võib oletada, et pruut on rase. Aga kui Diego reformistliku sinna kuhugi, kas siis võib oletada, et radioorase kuna seal radio võib-olla ka naine, mis loomulikult ortodokside jaoks absoluutselt keelatud? Et lähtudes kohuseles jutust, et tõesti võib aru saada, miks ortodokssed ikka vähemuses üle kogu maailma, näiteks meil siin Eestis juhtus nii, et meil on siin küll ortodokse sünagoog, see mulle eriti ei meeldi. Test meil ei ole, aga siin on juude ja veel peaks lisama, et usklike siin praktiliselt üldse ei ole kogu Eesti peale meil on üks usklik juudes oma kari, teisi pole. Et noh, siis võib-olla ei olegi niivõrd surmtähtis nüüd, mis tõugu nüüd siin oldud mütsil, no las ta olla, sest ta peab olema saadud. Juhtus nii, et Eesti kogu aeg, meil oli nüüd üks ja ainus Euroopa riik, kus ei olnud oma sõnu, no nüüd on. Et juutidest jääb selline mulje, et nad on väga täpsed kõige selle suhtes, mis on kirjas, on nad sellised normi inimesed. Ja, ja ei ja jälle seesama probleem, nagu ma juba siin juba kaks kohta mainisin, siis arvatavasti mõningaid edaspidi ka, et kellest juttu, kas usklikud Mituvuslikud, kaks erinevat maailma, nad omavahel ei klapi, ei, ei saa kukkuda. See, mis oli mõnisada aastat tagasi isegi võib-olla üks 200 tagasi, siis jah, tõesti kõik juudid olid juhuslikud, aga siis kõik inimesed olid usklikud, kõik käisid, kas kirikus, võimuseisvaid sünagoogis, täna meil on hoopis teine maailm, eks nüüd see, et usklik juut jah, ta küll selline formalist ongi võimalik, miks? Sellepärast et, kuid onuslik siis Ta peab käituma vastavalt 613 käsu järgi. Nuputasid välja, et neid käske on kokku 613. Toomas, nad on kõik olemas, toas on viis muuseas raamatud ja see on kohustuslik iga uskliku juudi jaoks. Näiteks minu jaoks ei ole minu jaoks näiteks 10 esimest käsku, on piisavalt hea komplekt, et mul rohkem polegi vaja. Aga need, kes on usklikud, kes elavad oma nurga teagi jah, teie poolt sealse normatiiv sson, teiste väga tähtis isegi on selline väljund, selles on ka piiblis. Et siis, kui jumal pakkus juudi rahvale toovad mis oli, sina ei mäel, siis lõppude lõpuks vastasid nii nad heebrea keeles kõlab nagu Nasse venišma, mida võiks tõlkida. Teeme ära ja siis mõtleme. See tähendab, et kõigepealt on vaja normi järgi käituda ja siis mõtle, miks jumal tahab, et sina käituks just nii. See ei ole selline pimesilmi jooksmine, aga see on teatud lähenemine ja see normatiivsus on tõesti su nüüd kas ta nüüd geneetiliselt ka edasi üle andnud, see on nagu omaette küsimus, ei tea, ei oska öelda, aga jah, selle formalism station olemas. Üha rega. Jaa. Kuidas sina suhtud isiklikult, et kas juudid on äravalitud rahvas või ei ole? Mis tähendab, sa oled äravalitud rahvas, sa pead uskuma, et sa oled eravalises rahvas, kuna sa oled äravalitud rahvas, kelle poolt jumala poolt, aga kui sa oled ära valitud rahas jumala poolt ja sul on küsimusi selles suhtes, siis selliste taevam kantseleile küsis seal tule, kuna mida jumala eest vastata ei saa, see küsimus ei ole mulle küsimus jumalale novot nüüd minule isiklikult, see on hästi selline teoreetiline või ebatähtis küsimus. Aga kui me vaatame nüüd, mis toimus ajaloos, sest miks see tekkis, kus võis tulla jah, loomulikult, et mõni Vassicon olemas. Võtame lihtsalt nagu loogiliselt. Et mis seal siis ikka võiks olla, kui jumal, keegi juutidest eravalitud rahvast arvatavasti jumal otsustas, et tuleb nii veel enne maailma loomist, kuna jumala teab kõik ette. Aga kuna kristlased ja muhameedlased austavad vana testamendi ja seesama jumala mõte, jumala idee on nendes kolmes nõndanimetatud Abrahaamilistes heligioonides, kuna igas religioonis tunnustaks Aabrahami kui esiisad. Me kõik tunnustame ja austame, ütleme nii, vana testamendi, mis jumala poolt üle andnud. Ja kui jumal valis juute kui oma valitud rahvast, siis see mõte lähebki edasi. Okei, see tähendab, et juudid on tarad. Miks vas jumal otsustas nüüd kui seesama lihtne idee, lihtne mõte satub kellelegi otsa, kellel on näiteks alaväärsus kompleks? Kui lihtsalt hästi harimatu, siis loomulikult tekib siin teatud tõkke. Et kuidas nii, miks praktiliselt ma ei saa siit edasi minna. Jälle mina nagu ei ta teoloogiast rääkida, ma ei ole pädev. Minu jaoks sellega asi piirdubki. Nüüd veel üks selline päris, noh, minu jaoks tähtis asi, ma mõtlen, Tõnis, palju juudid, mõtled, nad tunnevad seda kas oled usklikud või mitte, aga on selline tunne, et see kogu see juudimaailm teatud mõttes on selline suur suur pere. See on olemas. Nüüd peres on igasuguseid inimesi kuus. Ja ega me ju alati ei armasta kõiki meie sugulasi. Onupojad, onu, vennad, tädid, onud, vanaemad-vanaisad ja nii edasi, eksju juhtub need, sul on keegi sugulane, kes sind ausalt öeldes ei huvitagi. Saatev aga ükskord aastas mõni sünnipäeval või, või matustel kokku ja sellega asi piirdub, et sul ikka oma maailm, oma sõbrad, aga sa tead, et ta on sinu suguvõsast, et see on olemas, nüüd julgen, on ka väga selline omapärane suhe jumalaga, et kuna usklik juut arvab, et ta on äravalitud rahvas, siis jumal on nagu ta issand, ta kogu selle suure pere isa. Isa oli, et sa pead isa sõna kuulama. Aga sulle keegi ei keela isa kohta nalja viskama ja juudi tõesti lubad endale jumala kohta ka nalja viskad, ei ole siin mitte mina nüüd lahti mitte midagi tullu siin täitsa normaalne. Vot see suhe see mulle meeldib, sest siit tulebki seesama iroonia, mis on näiteks juudi kultuurile kaasaegse, isegi juudi kirjandusele omapärane anekdoodid, selline iroonia, miks omavahel on kõik lubadustesse ema, isa omad inimesed, võiks teha mis nüüd teha sellega, et teised arvavad, et juudid on äravalitud rahvas? Sa juba omaette küsimus, selles on kõik need küsimused, et miks juudid sellised siin kogu selle asjanduse ühe lausega laenas ära. Winston Churchill sõsud ütles nõnda et meil Inglismaal distsime, dismi ei ole, kuna inglased ei pea ennast uudisest lollimaks, mis on äärmisel õia, kui sa ei pea ennast lolliks, kui sa oled, sa oled sama tark kui sama hea, kui teised siis kõik asjad ära lahendatud, siis kust tuleb see, et juudirahvas? Jah, piiblis on sellest juttu. Aga mida sa teed sellega tänapäeval? Mina küll ei tea sellega nagu poodi minna küll ei saa. Ometi on juutide suhtes siiamaani olnud teatud ettevaatlikkust või siis üleolekut võib-olla just sellel samal põhjusel, et ütleme juba keskajal ja niimoodi, et juutidest võib-olla tekkis selline pankuri ettekujutus või noh, ütleme laenaja, et kust selline pilt ikkagi tuleb ja kui ma mõtlen nagu kujutluspildi peale juudist, siis juudi mees ei ole tööline, ta ei ole tunkedes, ta ei ole nii-öelda sinikrae, vaid ta on ikkagi valgekrae ehtsal kujul. Jah, tõesti see probleem, seda küsimust annab küll nagu arutada, mitte ainult bioloogiliselt. Tõesti, kui me vaatame, kes olid juudid enne teist templi hävitamist, mis roomlaste puhul, mis oli aastal 70 meie ajastul, eks ju juhid olid põllumehed, juudid olid sõdurid, kui nad sattusid teaspo kaasa loomulikule asjad muutusid, näiteks kristlased ja muhameedlased panid teatud piiranguid juutide tegevuse peale olid teatud erialad, mida nad võisid teha ja mida nad ei saanud teha. See tähendab, et asi viis selleni, et juute oli vaja siis, kui talle raha oli. Nüüd lisatasu võtmine on keelatud, aga keegi peab ju olema panku. Raha peab niikuinii liikuma, see oli juutidele lubatud. Kristlased ja muhameedlased lubasid juudisele tegeleda. Me nimetaksime tänasa SMS-laenud või laenukontorid või midagi sellist, eks ju. Oli tohutu palju kinnisvara, aase kinnisvara ei toonud talle ka kogu sisse talle raha oli vaja, mida kuningast läks Rootsile juurde, kuna otse tuli panku väike küla Poolas näiteks või Venemaal seal inimestel oli, ma ei tea, noh, mõnel olid Maadolil lehmad, kitsed, eks ju, et nad said viljana satiimaseid nahka, nad ei saanud raha, kust sai raha, läksid, Budniku juurdges oli juut, kellel oli väike pood, kes teatud protsendi intressikandis ka sees. Et marginaalid olid väga väiksed. Et raha oli väike, sea loomulikult kõik unustavad ja siit tulebki selline ettekujutus, et juudid polnud palju ka halvet, loomulikult nendes kasvasid välja suured pankrida, suured miljonäride, tõelised kapitalistid, loomulikult ma just eile õhtul vaatasin, kui pärast ma tavaliselt ma seda ei tee, aga nüüd kuna ma aimasin, et umbes sedalaadi juttu meil tuleb ka ette Forbsilist, mitte miljonärid, miljardärid. Esimeses 100. ma lugesin ainult seitse juudi, nendest kolm on vene oligarhid neid võimud täitsa rahulikult maha võtta. Sellepärast kui nad täna miljardärid ja Putin otsustab, et ta Tombe ei ole sealt homme ei ole. Et praktiliselt kolm 100-st. Ameerika statistika näitab, et kui võtta nüüd sellise keskmise jõukuse rahvuste lõikes, siis kõige jõukamad on hindud mittejuudid. Aga kus müüd, ütleksime nii, kus ta tekkis siin loomulikult teatud ajaloolised võist on olemas alati juudid, isegi veel kaks-kolmsada aastat enne meie ajastut oskasid kirjutada ja lugeda neljandast eluaastast poiss käis, koolis õppis ja see jäi kogu kogu juudi ajaloo ajal. Et nad olid ikka kogu aeg haritud. Nüüd Albert Ants ütles, et ta ei tunne paremat vahendit intellektuaalsete võimete teritamiseks kui talud. Tammud on kommentaarid Tourale ja üldse selle tekstikorpusele, mida eestlased nimetavad vanad Testamendiks. Juut, kes õpib tammudi, on keeruline, loogiline süsteem, teritab tema intellektuaalsed võimed. Nüüd veel üks asi, kohusetammud, see on selline diskussioon, mis kestab umbes kuus sajandit. Lõppude lõpuks kirja pandud erinevad arvamused, et mina arvan ühest probleemist nõnda ja teine utule teiega, mina arvan teisiti. Ja siis tekib sellest diskus nüüd kogu see lähenemine on niivõrd juudi kultuuris tähtis, et näiteks üks kord aastas, kui juudid tähistavad oma paasapühad, no see oleks teatud tekst, mida loodetakse juba kaks ja pool 1000 aastat iga aasta ette. Nõndanimetatud aga ta jutlus seal selle tõke, kus jutustatakse neljast pojast et isal oli neli poega, üks poeg oli tark, teine poeg oli kurikolmas, oli lihtsameelne, ohmu ja neljas võiks aimata, et oli loll. Ei, neljas oli see, kes ei oska küsimusi küsida. Mis on lolligi valent? See tähendab, et kõige tähtsam, mis on juudi kultuuris oskus diskuteerida, oskus püstitada küsimusi tammudis, vastase on vähe küsimuse alla. Ja just see omadus, see oskus, mis tõepoolest kaks ja pool 1000 aastat, kui teatud populatsioon tegeleb sellega iga päev või iga laupäev, eks ju, see tõesti heidab meelt ja siid näiteks kapitalismi algusajal. Tõesti, kui juudid läksid pistist tegema nadolid mentaalselt küpsed selle jaoks, miks nad oskasid diskuteerida, Nad oskasid püstitada õigeid küsimusi ja sellega nad saavutasid teatud edu ja tõesti siis näiteks Ameerikas või Euroopas ja tulid need suured juudi pankurid, kapitalistid täna kui Ameerikat, näiteks. Et see on kõik nõndanimetatud vana raha, see tähendab, et sa päritud raha uusi hästi vähe, miks tõesti juudi maailm on muutnud, ta ei ole enam selline kui praegu normaalne, tavaline juud ei teagi isegi, mismoodi ta välja näeb. Aga see, mis oli tõepoolest jah, et kaks-kolmsada aastat tagasi jah, tekkis selline kiht isegi veel 100 aastat tagasi ka Ameerikas. Ja siit ma mõtlen, ongi sama arvamus, pärid. Kõik need. Aga ta. Ei olnud seal. Ringi tarretist. Ma mõtlen, et tarkus on selline asi, et kui jumal on, noored amet on, mine sa tea, äkki on. Et oletame, et on ja, ja kui on, siis mina arvan, et jumal jagas tahkust iga rahvale inimesele sama palju kui teistele. Mina küll ei nõustu sellega, et juudid on targemad kui teised, see ajalooliselt nadolid haidurbetis jah, seda küll, aga mitte targemas on erinevad asjad. Kas juudi rahvusele on omane ka selline ratsionalism, hästi mõistuslik? Kavalus ka vanusele ei ole õige sõna, aga jah, selle müüdud. Kavalad, ma mõtlen, lihtsalt õpivad ja õpivad ruutu, miks sellest me juba rääkisime, miks nad juba õpivad kaks ja pool 1000 aastat järjest nagu inimesedki nüüd selle kohta võiksin vastata ka teise anekdoodid näiteks Moise käis koolis kogu aeg 200 200 200 200 ja käitumine selleni, et isa ema kogu aeg muudkui kuulis, käivad nii viisid teda siis teise kooli, sama jama viisid ta kolmandasse koolibussi õpi. Ja siis ise otsustas ja panid õppima katoliiklaste juurde. Vaat kus ime, järgmises päevas ainult viie tulevad käitumine täitsa okei ja kõik on korras. Siis isa läheb sellele puisu. Kuule, ma usun, et ütle mulle, palun. Miks Sealse ajasid tulla sind nagu sa õpid nagu inimene, mis juhtus? Muisu vastab, et head esimesel päeval, õpetaja võttis mind käes kinni viis pimedasse ruumi. Seal oli üks ristitud mees seina peal. Õpetaja ütles, tead, et vaatajat Tauli ka jõud. Siis ma saan aru, et siin nalja ei tehta. Et jah, see mõte. See on tõesti väga ratsionaalne, et kui seal nalja ei tehta, siis vaja teha seda, mis vaja. Kuidas juudid üldse suhtuvad kristluses või kristlastest, et kas see on selline, noh, absurdne küsimus. Kuidas jahiusklik juut ei suhtu üldse tema jaoks ei eksisteeri, ei ole olemas, tema mõttemaailmasõda ei ole, lihtsalt pole usklik juut, kui ta on Ottodoksaalne Vostok, saame ju? Ei ela kultuuris Ta ei ela maailma kultuuris. Tähendab omaette maailmas nagu India kino, eks ometi värk. Adume sama, tema jaoks mingit kristlust ei ole, tema selle peale ennast üldse ei vaeva. Siis probleemi ei ole ja see on tõesti probleem. Tema tahab lihtsalt oma maailmas. Aga kuidas on sama suhe islamiga, et kui kristlast, kui sellist ei ole olemas, kas islam? On olemas iso on olemas ja seal saada väga lähedased teatud määral ma ei taha siin kedagi solvata, aga nii ta on näiteks ortodoks saalne juut tema jaoks kristlus on teatud mõttes taganus, tema ratsionaalse maailmasse ei mahu. Selline fakt, et jumal oli inimene, siis tema sai jälle jumal ja et mingi kujun seina peal või koon, et see nagu tema mõttemaailmas Sults ei mahu. Muhameedlaste islamis seda ei ole ja juudid ei pea muhameedlasi pagalasteks. Isegi kui näiteks juut sureb, siis no komme teagi, teda oleks vajamata juudi kalmistul koos teiste juutidega, aga kui juhtub nii, et seal, kus see toimus juudi kalmistut ei ole, siis oma eelistada islamit. Kõigepealt. Et kui on kusagil islami kalmistu, siis Judu vajamata ikka sinna. Kas on veel mingit soont või sooni, mis on juudi rahvale läbiv nagu ärisioon, teaduse soon, juhtimissoon. Raske öelda, vast vähemalt minu Iisraeli kogemused näitavad, et ju siis on täitsa tavapärased inimesed soluutselt nagu teisedki, vaatame statistikat eelmisel aastal Iisraelis umbes 22 protsenti, see on üks miljon 600000 inimest umbes elasid alla vaesuse piiri. Kas see võib olla riigis, kus elavad ainult juudid, kes on nii targad, osavad, raa, valju teevad papp õhus, kuid võib-olla 20 protsenti elavad seal vaesuse piiral. Teisest küljest ja nad vägi börsil Iisraeli startupi firmad on teisel kohal, sega, millest kõike räägib. Aga kui sa elad seal, sa näed täitsa tavalisi inimesi väga palju, absoluutselt ebaintelligentseid inimesi. Et see ei ole nii, nagu ei tea, et ma mäletan, kui ma, poiss olin, käisin praegu kord nädalas või kaks korda kuus Estonia kontserdisaalis tol ajal siis noh, iga neljas oli Tallinna jõud ja siis nagu tekkiski selline jah, kõik on arstid, advokaadid ei ole mina, Iisraeli vaatan, kes seal elab. Täitsa prosta inimesed, santehnikud, treialid, prügivedajad, loomulikult onu arstid oma advokaadid, selge see. Aga mingi sellist, eks seal küll ei ole, mina küll ei näinud. Diasporaa jah, on see pilt veidi teine, see on õige. Aga võib-olla neid oli rohkem, kui on täna jälle, kõik on selline, kõik läheb ikka rohkem standardi alla, kuna maailma juba selline kõik räägivad sellest Iisraeli huumorisoonest. Passin, võtsin ükskord raamatu kätte, vaatasin üle siin tuntud Tartu Ülikooli professori poolt koostatud raamat nimega juudi anekdoodid ilmus vene keeles. Noh, mis ma ütlen niivõrd igav. Ja niivõrd ei teagi, kuidas seda nüüd täpselt määratleda. Aga no umbes nagu vana Baskini anekdoodid Eesti Päevalehes, numbrist nii mind küll naerma absoluutselt ei pane. See ei välista, et siin-seal jah, igasugused head juudi anekdoodid on olemas, seda küll. Näiteks räägime juba sellest siis hea meelega võiksin ühe oma sellise lemmik anekdoodi küll siin nagu jutustada, Öeldakse, et kui hästi palvedada, siis jumal annab, eksju. Mine sa tea, kas ta nagu ei anna, aga noh, vähemalt nii värvatakse. No vot, ühes juudi perekonnas elas üks emane papagoi ja üks päev ta isu seal puuris karjub, tahan, tahan, ei taha neist kolm päeva järjest. Perenaine võttis need asi ikka tõsiselt, läks ravi juurde. Ütles tere, tere, rabi, et ja et meil on selline probleeme. Ütleb, et mingi probleem ja siin ei näe. Näed, siin on üks saades olemas, mine sinna, seal elavad usklikud juudid, ka papagoid. Tekkis saade sellel ilusti hakkama. Naine võtab siis oma puuri, läheb sinna, näed, seal toas on ka üks puu. Seal istuvad kaks papagoid, juudi lokid peas, pigimütsid peas. See karjub, et tahad mees tahannist. Siis üks poiss papagoi vaatab teisele otsa, ütleb kuule, Haim. Näed, kui ilusti palvetada, siis jumalik annab. Et jah, et aga on ka veel selline, üldse on juba mitte anekdoot, aga selline tõisse nagu täislugu. Inglise pearabi. Ta oli inglise pea läbi veel üks aasta või kaks tagasi, ta läks erru. Johana saks tundu tiime seal. Ta on suur jalgpalli fänn, ta fännid arsenali, aga ka Kenderveri peapreester kaasuv. Saadaval ja istusid ja vaatasid mängse otsa jaoks on see peksa. Järgmisel päeval Leisule selles jutu, näe, pearadari seal Canterbury peapreester oli seal ava, tõstad palvetasid arsenali eest, aga ikka veel ja sa näed, et kas on üldse mõtet arvestada. Siis pühapäeval vastas ajalehes, et jah, mina palvetasin küll. Ma oletan, et ka künterveri preester palvetas aktsee, ta kaotas, ei räägi üldse mitte millestki, et ei ole vaja palvetada. Arvatavasti jumal palvetas Manchester Unitedi poolt, et et jah, et me võime küll oletada üht ja teist, aga noh, saadus ikka on võtavastika meistrile. Kas siis siiamaani eksisteerib see komme, et näiteks kui sinul ilmselt sinul mitte, aga siis, kui ütleme juudil, kes on usklik, ta läheb kõigepealt rabi juurde nõu küsima, eks rabi lahendab pidevalt probleeme, et kas siis tänapäeval on seesama. Sa lähed rabi juurde, kus usk ei ole, sest mõtled oma peaga havi sul kõiki neid probleeme lahendada ka isa, kui seal näiteks windows jooksis kokku, kas lass ära peibutavad, arvatavasti mitte? Lähed ikka on, ma ei tea. Kompuutri spetsialiste juurde. Nojah, aga siin, Eestis elavatele juudil sellist probleemi ei ole, kuna kõik ilusti söövad, seapekki on täitsa oma eluga rahul. Aga kui sa elad kui usklik juut näiteks ma ei tea Iisraelis või isegi Brooklynis Ameerikas, eks ju. Et loomulikult nad iga pisiasja pärast nad käivad ravimas ja seal on päris palju probleemiminaal tõesti, laenud on kas või abielu, küsimused, lastekasvatus, terviseprobleemid, see on kogu see tohutu lohmide rägastik, millest omaja läbi süüa, et isegi tavaline Orthodox saame, jõud ei saa võib-olla alad ise hakkama, kui ta ei ole vastavalt õppinud. Sinu vaevel polla lisada niipalju et ravi ei ole mingeid müstilisi jõude, tai vahendaja inimest. Jumalaga Ta ei vahenda nagu preester näiteks, eksju, rabi, lihtsalt inimene. Kes õppis seda, mida vaja, kes läbis eksamite süsteemi, kes sai paberi kätte, et ta on ravi, see tähendab, et teda usaldatakse. Et ta lahendaks kõik need olmebioloogilisi küsimusi, mis koguduses võivad tekkida. Aga ta ei ole mingi vahendaja, lihtsalt haidud inimene, see on kõik. Sa mainisid, et juudid on üks suur pere. Et selline klišee aru saama, on see, et neil on ka ühtlasi selles pere sees hoidmine ja selline ringkäendus ja nagu onupojapoliitika, et kas see vastab tõele. Jah, teatud määral vastu küll tööle, siis kui vaja tõesti appi tulla. Ühiskassa sotsiaalsed teenused, jah, tõepoolest juudi kogudus või juudi kogukond on niivõrd üles ehitatud, et ei ole lubatud piinlikum, kui keegi on sul nii vaene, tal supiraha pole. Nendel, kel pension on, väga väike, raha pole. Nad saavad näiteks teatud toetust, ravimeid osta saavad toidupakke ja see on tõesti väga positiivne ja hea, kui ühiskond käitub just nii. See on väga positiivne ja see on olemas. Nüüd aga see ei tähenda. Täna, kui mina olen, ma ei tea, mingi firma juht või tegevdirektor, eks ju. Ja mina olen juut ja tulevad mulle kolm inimest, üks on õunapuu, teine Rabinovich, kolmas Ivanov ei näe, et ma just Rabinovich tööle võtan. Ikka võtan seda, kes vastab nõuetele. Ei ole mõtet seda Rabinovich võtta, kui ta ei tee sulle tööda. Mis on kõige hullem joon, ühisjoon, mida sa juutide puhul oskad esile tuua. Seda ma nägin just Iisraelis, mitte siin või isegi võib-olla siin ka, aga õhukese torkas mulle silma Iisraelis, kuna seal ma sain nii otseselt juutidega kontakti. Siin mul seda niivõrd palju ei olnud, et on, ma ei tea, kas annad, ülbed, uhked ma ei tea, kuidas võib seda nimetada. Aga selles on olemas ja et nagu et meie oleme, mitte paremat, mitte tagame. Me oleme teised, see on minu jaoks on päris selline ebaloomulik ebasümpaatne käitumine, kas on jah, seda ma nägin. Oh, ja et mis nad ikka mitte jõudis sellest ikka teavad. Et seda ma olen kuulnud, näinud ja see mul tõesti absoluutselt. Tuli mõte küsida ka seda, et kas see jõulukinke ka teed? Meie väike poeg, kes seal on juba natukene suuremaks kasvanud, päkapikud päris tema ju enam ei käi, aga veel kaks aastat tagasi käisin küll. Siis me nagu panime talle ja suka sisse igasuguseid huvitavaid asju. Jätkareimata päkapikud käisid loomulikult, seepärast mina ei näe mingit vajadust elada getos, mina elan kultuuris. Ja see on ka minu kultuuri üks osa, mis su keha siis asja pelgama. Veelgi rohkem, näiteks kui keegi kutsub jõuluõhtule ja meelega lähen, söön verivorsti ja muid asju, aga täpselt samuti ma kutsun ka vaide vahel pessachi pühadeks enda juurde ka mittejuute, kes istuvad minuga ja minu perega koos. Ja me loeme seda teksti, seda raamat aga taat, mida ma tõlgime, kas eesti või vene keel ja teeme asja selgeks ja see on nendele sama huvitav kui mul osa võtta ka teiste rahvaste pühade, see on täitsa normaalne. Kas on midagi, mida ma ei ole osanud küsida ja mida sa tahaksid? Et juutide kohta küsitaks? Ma ei tea, kas ma tahaksin, et küsitakse aga mul on tähtis üks teema, aga mõtlen, et eesti inimesel keel ei liigu õiges suunas, kui ta ütleb sõna juut välja. Mul on selline tunne ja see juba möödas ja mõtles minu jaoks on tõesti kõige tähtsam asi. On täpselt sama kui eestlane ja teised rahvad, jõudu lihtsalt rahvus, kõik moon, teadud müüdid mis võivad olla, mis võivad mitte olla. Müüdid. Aga see diood ei pea olema selline sõna, kus keele sõlme? See on küll minu kõige parem soov ja tahtmine. Suur tänu sulle, et sa vastasid nendele küsimustele. Täna aitäh. Ö-ülikoolil oli külas vabakutseline ajakirjanik ja kunstnik hiliaasundelevitš muusika pereansamblilt Browers. Saate panid kokku Külli tüli ja Andri Luup. Raadioteater 2009.