Koole. Tere õhtust, tänase ööülikooli loengu lektor on Marisaat eesti kirjanik ja meie loengu teema on inimese laekas. Ja no see on selline kujund või, või kujutluspilt millele ligipääsu, ilmselt me peame nüüd alles hakkama otsima, et mida see täpselt tähendab nüüd mari, kuidas sulle tundub, kas sellest laekakesest saab hakata rääkima siis? Kui ta on juba avanenud või me saame talle Ligiga kuidagi mingisuguses muus seisus Nii nagu mina seda laekakest ette kujutlen, nii on võib-olla nii, et tal on väga raske ligi saada. Võib-olla on isegi ohtlik teda avada ja võib-olla ei ole ka lihtne teda avada või üldse teda avastada. Nii et avamiseni läheb võib-olla jah, väga palju aega igal inimesel. Aga kuidas? Ma tulin selle mõtte peale üldse nagu rääkida sellest inimese laekakesest või laekast. Et tänu sinule, kui sa tuletasid mulle meelde üht episoodi Anna Kareninast seal, kus Levin kuulas filosoofiaprofessor juttu sellest, kas pärast meie surma kui lakkab tajumine, kas siis on olemas mingisugust eksistentsi või ei ole. Ja see filosoofiaprofessor nagu püüdis või arvas või tahtis õige kurjalt isegi öelda, et ei ole mingit eksistentsi. Sergei anovitš vaidlustele vastu, leerin kuulas neid ja talle tundus, tahaks, et nad on jõudnud kõige selle olulisema juurde ja siis nad taas eemalduvad sellest. Ma ei tea, kas on mõtet siit veel edasi lugeda, et võib-olla siiski, et ning ta julges professorile ühe küsimuse esitada. See oli siis selline, et järelikult kui minu meeltetegevus on lõppenud, kui minu keha on surnud, siis ei saa enam mingit olemasolu olla, küsis ta. Ja professor tõesti sai nagu isegi selle peale pahaseks, et tegemist on ühe rumala inimesega. No ja kuna sa tuletasid mulle seda lõiku meelde, siis seostus mul Sweden pargiga Emmanuel Swedemburgiga. Ma ei tea, Peaksin sissejuhatuseks ütlema ka natukene, kes Veidenberg oli, sest et enne kui ma leidsin mõned lihtsalt tagasi võib-olla viis-kuus aastat tagasi või rohkem apollost Swedenburgi raamatu, siis enne seda ma ei teadnud temast midagi, kuigi muidugi internetis on temast väga palju ja et ta oli väga tunnustatud. Rootsi teadlane, võib-olla üks tuntuim ja lugu, peetuim mäed, teadlane, ta elas 18. sajandil aastatel 1688 kuni 1772 ja oma 55. eluaastal toimus tal järsku mingi muutus, selline hingeline kriis ja oma sõnul ta hakkas peale seda läbi käima inglitega ja siis teadvustama inimestele ühiskonnale inglite sõnumeid. Aga see kohtus vedenburgis siis see, kas inimene tajub ja kus on see koht, millega ta võib tajuda pärast surma oma füüsilist surma midagi üldse või et igas inglis ja igas inimeses on kõige sisemisi kõrgeim vaimsein, tase, intiimum. Tol ajal tähendab, seitsmeteistkümnendal sajandil ta oma teosed, teaduslikud teosed ja hiljem ka netti inglite poolt saadud selle informatsiooni kirjutas üles ladina keeles ja nii et ta nimetas seda intiimumiks. Ja noh, sellele võib anda selliseid väga kohmakad tõlkeid, aga kuna ma olen siin kirjanik ja ei pea olema niimoodi tõsid saarlane, et siis ma võin tõlkida ka selle lihtsamalt ja ma tõlkisin selle lihtsalt inimese laekakeseks. Et igas inimeses on siis laekake salajane laekake, millele kellelgi teisel pole ligipääsu ei teistel inglitel ega inimestel ja mille kaudu inimene saab otse suhelda jumalaga. Ja siis Veidenberg ütleb, et selles ongi see inimese ja looma tõeline vahe. Et loomadel seda ei ole. Siis see omakorda seostus mul milla Repaga, nagu ma ütlen veel kahe lausega milla rebast, et milla repa elas aastail 1052 kuni 1135 pärast Kristust. Ja teda peetakse Tiibeti suurimaks joogiks, aga siis oma elus tegelikult enne seda, kui ta hakkas väga intensiivselt ja visalt taotlema seda valgustumist ja enesepuhastamist. Enne seda oli ta teinud oma nooruses väga palju kurja, hävitanud mõnesid külasid ja inimeste viljasaake ja edasi, tal olid muidugi selleks omad põhjused. Ja siis ta rändas õpetust saama Mart balt ühelt noh, tolle aja suurimalt joogilt omakorda ja tema saabumisele eelneval ööl nägi Marpa und, kus siis Marpa meisterna roopa Mart pandina õpetaja andis Martale tuhmunud teemantvälgukepi matchraks nimetatakse seda ka ja kuldse kannutäis nektarit ja ütles, puhastan hektariga, mustus sellelt eemalt välgult. Ja meil on nüüd niimoodi, et ega ma kunagi ei taha kedagi veenda selles, et kas jumal on olemas või jumalat ei ole olemas ja, ja kas on olemas absoluutset tõde või jumalat absoluutsed tõed väljenduses või midagi sellist. Ja noh, see on ikkagi iga inimese enda asi, aga ma mõtlen, et kui me siin oleme, et siis me võime võtta nagu noh, sellise eelduse, et kui vaatame, suhtume Swedenburgi rööpasse tõsiselt ja mõtleme, et võib arvestada ka selle võimalusega et on kas absoluut või Brahma või siis jumal või, ja kes ta just on, selle võib-olla täpselt ei määratle. Aga võtame seda siiski tõsiselt. Rebime praegu. Et meie jutu eelduseks on, et mingi selline absoluutses on Olemas jah, et vähemalt ütleme üks 45 minutit, võtame seda tõsiselt seda võimalust ja arutame, et kui see on, et mis siis on näiteks ja kuidas siis võib-olla see noh, see inimese suhe, ütleme siis, nimetame seda nüüd ja harjumuspäraselt eesti keeles, inimese suhteks jumalaga. Tegelikult mõtlesin isegi, et see pealkiri on inimese laekake, aga siis võiks olla ka alapealkiri, võiks olla seosed, sellepärast et kui mina näiteks räägin, siis ma räägin umbes nii, nagu ma mõtlen, ja ma mõtlen alati kuidagi seostega. Ühe asjaga seostub mul mingi teine asi, umbes nii nagu konn hüppab ojas kivilt kivile ja kuhu ta just jõuab, seda ette ei tea. Ja nüüd sellelt eks ju oma nagu sinu see Anna Karenina tsitaat seostus mul Swedenburgiga ja Swedenburgilt, ma jõudsin enesele ootamatult Milareepani ja nüüd millal rebast jõudsin, seoseni Emmanuel Kirsi jutlustega, Emmanuel Kirss, siis meie Eesti apostliku õigeusu kiriku üks ülempreestrite ja tema kirik või kus kirikus tema jutlusi peab, on siinsamas lähedal kloostri tänaval, seal asub issanda muutmise kirik ja teda käiakse üsnagi palju käiakse seal kirikus tema jutluste pärast ja mida ta oma jutlustes alati püüab kuidagi alati igas jutluses, ükskõik mis teemal, see on alati, ta tuleb selle juurde. Et mis on usk. Ja siis vastab sellele, et usk on inimese sisemine veendumus et see ei saa olla midagi väliskui, te otsite näiteks jumalat kusagilt väljast. Et siis te seda sealt ei leia. Ja kui te seostate ennast mingisuguse välise usuga, siis te ka ei jõua kuskile eriti kaugele. Aga, ja see usk on just sisemine veendumus, mis inimeses kasvab ja noh, mina ütleksin, eks ju, seostades selle laekakesega, et see on siis nagu selle laekakese puhastumine. Mul on selline tunne, eks inimesel kui nüüd võtta tõsiselt seda, mis me ütlesime, milles me kokku leppisime, et siis inimesel on ju see füüsiline keha, mis asub materiaalses maailmas ja siis on see vaim ja nii palju, kui mõelda sellest füüsilisest kehast ta kuidagi õige palju. Noh, eks on ju niimoodi, et kui inimene midagi loob, siis ta loob ikka midagi endasugust, haamer on ta käepikendus ja arvuti, see oleks siis nagu õige lähedane sellele inimese väga täiuslikule. Või tähendab väga väga ebatäiuslik inimene oma intellekti võttes ja ja noh, mingil määral, eks ju, tuleviku arvuti võiks olla siis selline, mis on juba õige lähedane sellele inimesele ja, ja siis võiks ette kujutada ka, et see laekake, mida me nähtavasti arvutis kuidagi sisse panna ei saa noh, ja võib ju nii-öelda, et see oleks siis kõvaketas või selles mingisugune selline salveke, mis oleks arvutil inimesega suhtlemiseks ja kuhu kellelgi teisel pole ligipääsu. Et kui on, siis näiteks Et meie arvutisse saaks siis meisse kui sellesse füüsilisse kehasse või saaks siis jumal oma kiibiga sisse minna või oma PIN-koodiga või aga keegi teine sinna sisse ei saa. Et justkui see laekake ei oleks küllalt puhastanud nii kooliga Mila repa häda ja mure ja et see inimene. Ühelt poolt ta tunneb, ühelt poolt ma tunnen, et mul on õigus sellele, et minus on nonii, nagu tegelikult Kristuse ütles ja Paulus kogu aeg rõhutas seda, et me oleme kõik jumala lapsed. Et me ei ole, me ei ole mitte sulased, me ei ole mitte jumalateenrid, me oleme jumala lapsed ja sellega, mis on lapsed, õigus ja kohus saada oma isa pärijaks ja olla isasugune, kui see nii on, nagu kokku leppisime ja usume seda nüüd 40 minutit veel. Et siis meil on sisemine veendumus, et me võime olla jumalad. Ja siis. Me võime sageli selle üle pahandada, et miks meil ei ole sellist sidet, ligipääsu või siis, kui me mõtleme, et miks see nii on, siis võime leida, et me peaksime hakkama seda laekakest puhastama kuidagi. Tehnilises mõttes ma olen väga võhik, eks ju, ja ja elektriasjandust ma pole ka koolis õppinud, aga ütleme, et kui klemmid ei ole puhtad ja neid tuleb puhastada ja et võib-olla see niisugune tee enese täiustamisel või valgustusele või et see siis seisnebki selles See sisemine veendumus seisneb selles, et me kõik võiksime olla jumalad, et see mõte tundub natukene kohutav. Oleneb, kui sügavalt me jumalat tunnetame, ma usun, et neid, kes on juba õige sügavale jõudnud, neid võib see rohkem kohutada kui ja niisugust minusugust tavalist inimest, kes seisab sellest võrdlemisi kaugel ja mõtleb, et see võib niimoodi olla ja kunagi ma võin selleni jõuda. See seostub ka nüüd Immanuel kandiga, Immanuel Kant, temast ei ole vist vaja rääkida, iseloomustada teda rohkem kui et tema oli objektiivne idealist ja, ja tema ütles, et maailm eksisteerib inimeselt sõltumatult, et kui ka näiteks inimene sureb või, ja nii edasi, et siis maailm eksisteerib ikka ja siis, et nii nagu eksisteerivad loodusseadused. Nii eksisteerib ka selline üldine moraaliseadus, mis on sama objektiivne ja sama sõltumatu, kui on loodusseadused. Ja nendele peab inimene lihtsalt alluma. Ja inimene oma sisemuses natukene nagu lähedust sellel laekakesele lihtsalt jälle teiste mõtetega, teiste sõnadega väljendatult, et inimene oma sisemuses tunnetab seda, et on olemas selline no absoluutne ja vääramatu moraali vabadus ja sellega ka tõde. Absoluutne tõde Kant nimetas, eks seda moraaliseadust nimetas kategooriliseks imperatiiviks. Ja kuna see eksisteerib paratamatult nagu loodus seadusedki, siis on inimesel ka sisemine tunnetus selle seaduse kohta ja ta teab, ta ala teadvuslikult, tunnetab millal ta käitub, näiteks valesti, millal ta käitub õigesti. Et ta ei oska seda aru saada, ei oska sõnastada seda, aga see on juba meie no intellekti ja meie tunnete ja meie ihade küsimus. Eeldusele kestab, eeldus kestab ja kui palju, 25 minutit. Et kui ma jutt oli vist sellest laekakesest laekakese puhastamisest ja valgustusest, et ma leidsin veel Mila reipalt sellise väga ilusa lause mis ta laulis enne oma surma, siis enne seda, kui see mürk mõjuma hakkas, et ta mürgitati ära. Ja et ta ütles, et kui tahate näha jumalaid, harjutage headust, siis puhastub teie teadvus püüdluse tagajärjel hakkate nägema pühimat kõigist jumala, olen teist oma meele tõelist loomust. Seda vaadates on huvitav, eks ju, et siin on kõik koos justkui see Sweden Borg oma laekakesega ja ka Emmanuel Kirss, eks ju sellega oma meele tõeline loomus. Et kui kirss ütleb, et mis on usk, usk on sisemine veendumus ja et see noh, kuidas me läheme sügavamale selle sisemises veendumuse sisemises tunnetuses. Et seda rohkem lähemale me jõuame jumalani, sest jumalat ei saa otsida kusagilt väljast, jumala asub meie endi sees. Et siis me jõudsimegi selle laekese juurde Kuidas seda nüüd täpselt peab uurima natukene, et kuidas seda siis seda juttu, et jumal on inimese sees manab nagu meile ette mingisuguse kujutluspildi, et on kuskil siin nagu sees, eks ole, et kas ta on siis kuidagi inimesest sõltuv siis või kuidas teda mõtelda, siis? Tähendab, ma arvan, et see jumalatunnetus või see jumalaga sideme tajumine see joonid lähtudes kõigest eelnevast loogiliselt võttes peab olema meie sees ja siis võib tulla jälle korrata seda Pauluse sõnu, et kuidas me kõik võime saada jumalaks. Et see on siis Paulus omakorda seostuks Kristusega ja kuidas ütles Kristus, kui ta ütles, iseloomustas nagu ennast ka või kuidas mind leida, et siis ka mitte nii, et ta on mingisugune valitseja ja ja teistes kuidagi ülem, seda toonitatakse ka, eksju ka isegi uues testamendis või näiteks Johannese ilmutuse raamatus. Aga samas ütleb, et ta on vähim kõigist Et tähendab, et kui ma näen kedagi, kes on nagu kas vilets, alandatud või rumal ja küll niisugune kuidas öelda väetike ja kui ma tunnen, et see olen mina ka. Et siis ma võin olla võib-olla õige lähedal sellele tundmisele, mis on jumal, ma olen kohanud seda lastel, see on väga huvitav, ma olen rääkinud ühe lapsega ja ma olen ühe inimese lapsepõlvemälestustest kuulnud ühte asja. Sellel lapsel oli ükskord üks selline ilmutus. Laps, kes usust õieti midagi ei teadnud, ei, ei olnud ei eitavat ega jaatavat seisukohta. Aga ta tajus sellist headuse kera. Ja tajus, et ta kuidagi nägi seda niimoodi, et kaks meest, tema isa ja, ja üks preester vestlesid omavahel. Nad olid lihtsalt isaga sellel preestril külas. Vaevalt et ta seda juttu üldse kuulas või tajus. See oli vist isegi võõras keeles jutt. Aga ta nägi sellist headuse kera justkui nende ümber. Ja pärast ta mulle rääkis, et see oli väga naljakas headuse kera. No ütleme, et kui meie istume siin, eks ju, ja tema istus seal, kus Teie praegu istute, kuulajad või õieti mängis seal oma asjadega ja siis see headuse kerase, nemad istusid diivanil, ma ei saa teisiti, ma pean ikka täpselt rääkima, kuidas see asi oli. Need preester ja isa istusid diivanil ja siis see headuse kera justkui hõlmas neid. Ja oli neist natuke kõrgemal, niisugune läbipaistev ja mis oli naljakas, ta nagu natuke naerdes, noh nagu ei võiks ka naerda, eks tähtsate meeste üle ja selle kera üle ka. Et sellel keral olid sellised naljakad jalakesed ja kui see kera seal hõljus, siis nad jalakesed Tolklasid natuke või liikusid. Ja noh, seal nägemuses oli muuta ka, aga see ei ole tähtis praegusel hetkel, vaid siis ma rääkisin sellest ühele vanemale inimesele, kes oli elanud lapsepõlves maal ja küllaltki palju ma lapsena oli pidanud üksi ringi käima ja mängima üksinda ja ja oli sõjaaeg võrdlemisi selline ebakindel elu ja ja muret palju täiskasvanutel. Aga kui tema seda juttu kuulis, siis ta ütles, et huvitav, et kui mina lapsena seal elasin, ringi käisin, ükskõik kui süngeid asju oli, või hirmuäratavaid, mul oli alati selline tunne, et mind ümbritseb selline headuse mull või headuse kera justkui või et ma olen justkui selle keraga seal. Vaid see kera kaitseb. Kui inimesel on tõesti see, ütleme, see ühenduse võimalus või laekake tema sees. Ja kui ta leiab, et ta tähendab, et kuna ta tunneb, et see on tema nagu lapse õigus seda sidet saavutada ja seda ennast puhastada. Et siis nähtavasti pole midagi paremat, kui teha Mila repa nõuande järgi, et harjutada headust. Ma arvan, et see on inimese igapäevaelu millest te seda võib tasapisi harjutada. Et mulle tundub, et ei, ei peaks inimene püüdma mingisuguse Saavutada tingimata selles meie maises elus mingisugust sellist valgustust selles selgeltnägemise suhtes, või kui ma midagi näen, midagi näen midagi sellist, mida siin materiaalses ilmas ei saa näha. Et siis ma jõuan kuigi kaugele, kui mul tõesti selliseid selgeltnägija kogemusi on, et see võib olla ka üsnagi hukutav ja ja kui meil ei ole seda headuse. No kuidas siis öelda seda vundamenti või seal all ja seda tasakaalutunnet, et siis võib sellised harjutused väga ohtlikud olla. Nüüd mul tuli jälle üks seos seedemburgiga, kus ta rääkis väga ilusasti inimese osast või inimese vabadusest, et mis ma ei tea, kui palju see nüüd selle headuse harjutamisega seostub. Aga et inimene on vaba tasakaalu tõttu taeva ja põrgu vahel. Et inimene on taevane ja maine, et ta on ühes otsas, on põrgu ja teises otsas on taevas ja inimese ülesandeks siin maailmas on püüda säilitada nende vahel tasakaalu ja selles seisnebki inimese vabadus. Et igal inimesel on jumalast antud vabadus valida taeva ja põrgu vahel hea ja kurja vahel jaan vabadus mõtestada head ja kurja ja kui see nii poleks, ei saaks ta taotletagi mingisugust pääsmist, valgustust või midagi taolist. Ja seen. Huvitav noh, kuidas tema seda seletas inimese ülesannet. Et hoida tasakaalu põrgu päeva vahel. Et see omakorda ma seostub mul staineri sellise ühe väitega või, või selgitusega või et kus ta seletas seda, mispärast oli vaja Kristusel kehastuda peal. Et inimese ülesanne on hoida tasakaalu kahe äärmuse, pimeduse ja valguse ja alati. Ja kuidas seda öelda, tähendab jumalas me oleme kõik, eksju, aga nagu selle no ütleme siis kuratliku ja, ja taevaliku vahel. Ja siis tema selgituse järgi inimesel see lihtsalt sellised tasakaalu säilitamine läks liiga raskeks ja elu oleks läinud maailmas liiga valusaks. Ma ei oska seda niimoodi seletada, muidugi nagu tema seda seletus läks ja oleks muutunud talumatult valusaks ja selleks kehastuda Kristusel siis abistama inimest selles ülesandes ja Kristuse see surm ristil. See niisugune füüsiline surm, see oli tegelikult selle, tema taevase ülesande peegeldus. Et nii nagu ta naelutati ristile, nii ta naelutas ennast selle maakera külge, mis on inimese kodu ja kus inimene teostab seda oma ülesannet. Ja sellega tema aura, laotus maakera ümber. Ja selle tõttu on maakera selline helesinine planeet, erinev kõigist teistest taevakehadest. Kas nad on siis tähed või planeedid. Et justkui see naaž taineri loengutesse on veel ilusamini öeldud. Et see tema helesinine aura, et seda omakorda peegeldab see mõistujutt Kristuse kuuest. Et kui ta ristil suri, siis tal jäi kuu, põle, riided olid tol ajal väga kallid. Siis need, need vahid seal või valvurid või nad leidsid, et seda kuube ei ole hea puruks rebida, et üks saab poole ja teine saab poole vaid nad ehitasid selle üle liisku. Ja siis üks nendest sai selle kuued, see kuubi lahutamata. Et see iseloomustab seda, kuidas Kristuse aura laotus ümber maakera, nii nagu see tema kuube ei tohtinud olla nagu piltlikult tähenduses, nagu tema kuub, mis ei tohi lõheneda. Ja et see on siis noh, et meie inimesed tegelikult noh, ei taju seda Kristuse ristisurma tõelist olemust, mis on selles ohverdusest, kui ta hoiab hoiab ja kaitseb justkui maakera oma armastusega. Ma tahaks siia tuua nüüd veel sisse uue teema, sa oled kõigepealt ikkagi kirjanik, et kas inimese loominguline tegevus või loominguline olek, et, et kuidas see on seotud tegelikult selle laekakesega ja, ja mul on millegipärast selline salatunne, et võib-olla see loominguline moment inimese elus kõige otsesemalt või kõige sirgjoonelisemalt selle laekaga kuidagi seotud või või sul ei tundu nii. Ja tundub küll et see on jälle, mille üle on palju vaieldud, et mis on inimese looming ja et ühed on loomingulised inimesed ja teised ei oska, ei ole loomingulised inimesed. Sealne tegelikult tuleme nüüd selle juurde selle selle juurde, kui Buda juurde tuli naine ja ütles, et ta tahaks saada valgustatud ja ja mida ta peaks tegema, selleks, et harjutada ja saada valgustatuks. Siis buda ütles talle, et kui võtad kaevust vett, siis võta kaevust vett. Kunagi sattus Jaak köörid kuskilt seda lauset lugema ja Talle kangesti see meeldis ja ta ütles selle mulle, et noh, et mis nõu näiteks võib üks õpetaja ühele õpilasele anda. Ja see oli üllatav lause minu jaoks ja ma arvan, et sellest on nüüd juba paarkümmend või 30 aastat, kui ma olen vast 30. Jah, kui ma olen selle lausele mõelnud. Ja see on võib-olla ka võti selle juurde, mis on looming või. Tegelikult ükskõik, mida inimene teeb, kuidas ta näiteks liigutab või kuidas ta lauda katab. Et kõiges võib-olla see see inimese looming. Et. Lasse mingis mõttes täiusetaotlus, kuidas vahel ütleme sportlane, eks ju, kui ta Liivib seda oma tehnikat, et kuidas ta taotleb sedasama täiust ja ühest mingisuguses pisiasjas ja see on kõik inimese looming ja mingis mõttes, siis on see looming just nii, nagu inimesena seda teeb ja nii tõsiselt kui ta seda teeb, see on tegelikult tõe väljendus, püüdlus väljendada seda tõde. Nii et minu meelest on niimoodi, et kui lähedale me sellega jõuame, et see on siis see on seesama see laekakese puhastamine. Ja kunagi üks väga hea kirjanik Isak paabel vene juut tähendab, ja ta kirjutas niisugusi väga naljakaid lugusid. Ja, ja tema ütles kunagi niimoodi, et kuidas kirjutada naljakalt see õnnestub siis, kui sa kirjutad tõtt. Ja muidugi võib kirjutada väga hirmsaid ja kurbasid asju ja väga naljakaid asju ja aga just siis, kui sa suudad tõeselt väljendada seda, seda, midagi, see peakski olema see siis see, et kui ma võtan kaevust vett, siis ma keskendun sellele, et ma tõesti võtan kaevust vett. Jah, vot ma olen, kus ma nüüd ütlen siis jälle selle need kahe sõnaga ära. Et kas seal, kui ma aastate kaupa võtan kaevust vett, eks, siis peaks mul käima selle tegevusega näiteks selle tegevuse tajumise juures ma tajun seda, kui sügavalt ma seda tajun, seal peaks tulema juurde see kõik, see täiuslik maailm, mis seostub selle kaevu ja kaevust vee võtmise protseduuriga. Seostub minu endaga. Et ükskõik, mis hetkel me midagi teeme, me elame selles täiuses, tegelikult. Need ei ole midagi nii väga suured sõnad selles mõttes, et eks ju, et kui me kui me elame selle headuse kera sees siis ega me ei lakka selles keras elamast, kui me ei tunneta seda, et me selles elame. Eks ju, et kui mina näiteks seda ei tunneta, ega ma siis sealt veel väljas ei ole. Lihtsalt ma ei saa sellest aru, et ma sellele Et ei ole mu laeka küllalt puhastama. Aga see Ta määrdub, see peaks olema loogiline, eks ju. See tuleneb sellest inimese vabadusest. Hoida tasakaalu hea ja kurja vahel ja taeva ja põrgu vahel. Et mina tuleksin selle laekaga su juurde tagasi tegelikult sellega, et võib-olla mul kukub see natuke pikalt välja aga me võtsime eelduseks, et on olemas absoluutne tõde. Ja minu meelest on niimoodi, et tegelikult peitub kõiges loogika ja aga lihtsalt see, mida inimene praegu selle loogika mõistel mõistab, on väga kitsas, piiritletud ja võttes aluseks, siis absoluutse tõe, minu meelest absoluut on sellepärast absoluut hõlmab kõike, kõiksus on sellepärast kõiksuse, ta hõlmab kõike. Ja kui nii nagu mina olen õigeusust jagu saanud siis kristus oli täielikult jumal ja pidi olema samal ajal täielikult inimene. Ja kui Kristus ütleb, et mina olen tee ja tõde ja elu ja mitte ükski ei pääse isa juurde muidu kui minu kaudu siis tegelikult ta kutsub inimest inimesse endasse. Ja õigeusu, sest ma olen ka aru saanud seda, et inimene on mikrokosmos. Et võib-olla siis selle aekake ongi nagu see kõiksus, kett minus, kõiksus minus. Milleni Ma ei saa enne jõud, nagu sa ütlesid, enne kui klemmid on puhastanud, sellepärast et kui kasutusel oleks ainult osanik klemm siis põleks inimene kui süsteem süsteemis läbi, kuna ta ei oleks võimeline seda pilti Haaganud, mis selles laekeses on? Et võib-olla mitte. Ei kujutas endast seda, et laekasse endasse koguneks mustust vaid et just selle ühenduse loomises. Et inimesed selle läbipõlemise eest kaitsta, et ei ole võimeline vastu võtma seda muidu. Sealt jälle tuli üks seos meelde. Et mul on üks väike raamatuke, sai Paabast ja sai kaubad peavad, suur osa inimestest peavad, noh, siin Euroopa inimesed peavad teda avad turistiks lihtsalt Jaffa ristiks ja teine osa peab teda jumalaks. No nagu avatarakseks ju jumala väljenduseks maa peal. Ja kumb ta nüüd on, seda ma ei tea. Muidugi muidugi mina ei saagi teada, aga üks väike raamatuke, kus ta rääkis oma lapsepõlvest, seal oli selline huvitav asi, et tal oli et koolis, teiste lastega ta mängis, sai hästi läbi ja sõbralikult ja aga õpetajat teda ikka püüdsid sakutada ja. Mul oli kaks lähedast sõpra, kes tundsid ära temas jumala ja nüüd see ühest sõbrast, mul ei ole meeles, mis ühest sõbrast sai, aga teine sõber hakkas kogu aeg kordama tema nime ja tõesti nagu põle sära ja hukkus, hukkus selles jumala armastuses või kuidas öelda, et see seostus mul praegu selle klemmide või selle selle laekakese läbipõlemisega. Kui me alustasime sellest, et see laekake et siin ei ole kellelegi peale minu enda ligipääsu isegi inglitele Olasena ligipääsu, siis siis see tähendab ju mingis mõttes seda, et sa laekake on mingi mingi üksilduse element meis, miski, millele ainult meil on ligipääs, mitte keegi teine nagu sinna vahele tulla ei saa, et me oleme temaga täiesti üksinda see määratleb kuidagi meie üksindust või seega eristab meid võib-olla üldse tõesti kõigest muust ka nendest loomadest seal mingi üksilduse elemente. Kui sa rääkisid nüüd sellest, tulesin, mis võib osutuda talumatuks, siis noh, väärne seal tegelikult ju selle üksindus, aga mille selline sügav läbitunnetamine võib täpselt samamoodi osutada nagu talumatuks. Just tähendab, kui vaadata nende kõigi nende pühakute või, või ütleme, kas nad on joogid või, või need pühad, kuid kes seal läksid kõrbes need kristlased, mungad, ükskõik või läksid siberi põlismetsa või et nad ju kõik pidid tegema ja läbi selle mingisuguse üksilduse ajajärgu. Et kuidagi, kui inimesed lähevad kloostrisse, võIgu lähevad kud kõrbesse, eks Tiibetis nad nii nagu Milareepagi elavad aastakümneid koobastes, mõni tuleb sealt välja, hakkab teisi inimesi kas õpetama või midagi ja teine surebki sinna koopasse ja justkui eks ju siis eraldatud üksilduse kätte. Et siis ju loogiliselt võttes tundub niimoodi, et see on vale, see on, inimene lõikab ennast ühiskonna elust ära ja kui palju ta tegelikult võiks ju teisi aidata. Aga selles kloostri traditsioonis. Ja noh, võiks öelda siis ka nende koopaelu traditsioonis. Et sellist üksildust nähakse teistmoodi. Et nähakse seda sellisena, et kui inimene suudab selles pikas üksilduse talumises ja üksinda olekus jõuda lõpuks valgustuseni ja selle no ütleme siis jumala tajumiseni ja ühtsuseni jumalaga või jumalas. Et siis ta jõuab selleni, et ta tõeliselt suudab midagi teistele anda. Nii nagu ma olen aru saanud, et üheks või et mitte üheksaid peamiseks inimesi ülesandeks ongi tuua välja kõik võimalused kogu eksisteerivad kogu kõiksuses siis üksinduse moment, äkki olekski see uks või tee selle laekani nagu inimese individuaalne suhe kõiksuses Viide selleni jõuab. Et kuidas teile kõlab see või kas see võib õige olla? Mul kuidagi mõte liikus praegu samal rajal, et ilmselt selles üksilduses, kui esimese hooga on see kuidagi mingi negatsioon natukene või selline üllatus või mingi suur ülim kurbus, siis tegelikult tõesti tundub, et kui me seda lae hakkas ka veel nüüd kuidagi pilgus hoiame, et, et mis see võti siis ka on, ikkagi on on see meie iseenese äratundmine ikka selles mingisuguses ülimas sellises ainsuses või, ja selles mõttes, miks nad kõik lähevad sinna kloostrites metsadesse, koobastesse, et see sotsiaalsus on ikka selles mõttes ju ühtepidi ta on nagu see koht, kus me peaksime oma selle headuse ülesande nagu läbi viima või seda teostama ka teistpidi teisel ikkagi või sotsiaalne element on kuidagi mingi segav moment sellesama üksilduse äratundmisel. Mina arvan, et ta lihtsalt segab keskendumist seal ja see võib olla, siis võiks lõpetuseks rääkida sellest kolmest hiiri hulgast kes otsustasid minna üksikule saarele. Võib-olla, et see oli Island, kus nad jõudsid ja kus nad leidsid sellise inimtühja paiga. Ja siis, kui nad olid kolm aastat olnud vait, seal mõtisklenud ja kuidas nad siis elada said, ma ei tea, millal räpaseid näiteks nõgeseid aastate viisi, aga mida nemad sõid igatahes täielikus vaikuses siis kolmandal aastal. Üks ütles, et siin on tõesti hea. Ja teine ütles, et siin võib tõesti hästi mõtlustada. Kolmas ütles, et siin on nii talumatu kära, et ma pean siit ära minema. Ülikooli loengus teemal inimese laekake kõneles kirjanik Mari Saart. Kasutatud muusika pärineb Steve rassilt. Saate panid kokku Joonas Hellerma ja Külli tüli. Raadioteater 2009.