Tänase ekspertstuudiokülaline annab mainekas teadusemees Ustus, Agur keht noorpõlves mängis viiulit ja tegi ilma džässis. Usun, et see jutt, kuidas sõjajärgsetel aastatel musitseeriti on vägagi õpetlik ja paneb mõtlema tänaseid muusikuid, kelle üle kuidas võimalik igast olukorrast välja võtta parim, kuidas minna sügavuti nii, et sellest tõuseks tulu eiti Jackile ja iseendale. Ja kui palju, oleneb siiski heast tahtmisest ja initsiatiivist. Nendes meenutustes on keskne kangelane Uno Naissoo, kes juba 40.-te aastate lõpul pani õla alla Eesti Tšassile. Kusta Sagur, milline oli tšehhi maine koolipoiste hulgas? Kui ma olin keskkooli lõpuklassides Tallinna teises keskkoolis kunagises reaalkoolispärase aastatel 45 46 tegutsesid seal koguni kaks väikest tantsuorkestrit, kutsuti neid üks, kus siis olid natuke vanemad poisid, põhiliselt 45. aasta abituriendid, see oli siis arr ja kuivõrd nad olid koolist arsti ära minemas, siis otsiti pisut nooremate hulgast poisse, kes oskasid mõnda pilli mängida ja pandi kokku siis teine väike tantsuorkester, mida kutsuti siis väike Harr. Aga kuivõrd ma olin lapsepõlves õppinud viiulit, siis sattusin minagi sellesse väikesesse Harry mängima, esialgu lihtsalt tantsumuusikat, pidudel. Aga sellega ma olin nagu mingil määral juba seal pillimeeste ringi sisse tõmmatud. Ja, ja ühe suve siis kuu aega mängisin ühe restorani orkestris ja siis oli nüüd 40 647. Igatahes augustikuus kutsuti mind mängima ühte uude restorani orkestrisse. See oli Vene tänava alguses teisel korrusel selle praeguse iseteenindussöökla peal ja selle ansambli ajas kokku. Kui ma õieti mäletan, Uno Loop, seal oli ka teisi tol ajal rohkem tuntud pillimehi ja nende hulgas ka siis Uno Naissoo. Uno Naissoo mängis akordioni ja seal oli veel una kallaste, oli saksofoni ja klarnetimängija daaliga Naissoo ammune tuttav, nagu ma aru sain juba tarneaegadest siis mängis seal Tomson, see oli ka üks reali poiss, meil väikesest Aristama mingis kontrabassi, tema on nüüd. Hiljem said mast tuntud keemiaspetsialist ja siis oli seal Uno Loop. Siis kui ma jälle kogemata ei valeta, siis sõiduk mängisid klaverit, seal. Praegu ei ole täpsemalt rohkem kõiki meeles, tihtipeale mitme mehega mitmes kohas mitmel ajal koos mängitud ja võib natuke segi minna see järjekord. Aga naissooga sain ma seal siis tuttavaks ja tema oli kogu selle ansambli sind esimestest päevadest peale tema sinna repertuaari ja, ja tõi sinna midagi hoopis rohkemat, tõi sinna sugust kirglikku entusiasmi, fanatismi, muusikaarmastust, Energiat, temperamenti. Ja me läksime kõik sellest võiks öelda kohe väga kiiresti põlema. Tol ajal oli maailmas väga popma, mõtlen Läänes, Ameerikas ja mujal väga popdžässmuusika suund, mida kutsuti Riibop. See oli Salane üsna temperamentne ja üksjagu kirglik muusikaline muusikažanr ja Naissoo eestvõttel ja innustusel läksime ka meie sellest põlema ja tagantjärgi mõelda. See oli küll päris pöörane muusika, mida me tol ajal siis seal mängisime või püüdsime mängida. Seal oli siis peale puht instrumentaalsete partiide kava puhtalt vokaalmänguvõsaga rohkem niisuguse silpide ja hüüatuste ja muu säärase k. Ja pärast tagantjärgi me kuulsime, et olime seal isegi ettekandjate hulgas omamoodi kuulsaks saanud omamoodi mainega. Sest üks tolle popvoolu väga populaarne pala USA-s oli instrumentaalpala, milles siis vahepeal vokaalselt, siis olid vahel niisugused süüdet e päeva riiva ja meie seda ka rääkisime ja pärast siis ettekandjad olid omavahel rääkinud, et need olid need poisid, kes kogu aeg karjusid leiba ja liha. Nii et me tegime seal lärmi ikka tohutult ja kõik lõppes sellega, et Kuu aega hiljem siis delikaatselt restorani juhtkond teatas meile, et me mängime natuke liiga valjusti ja nad moodustavad endale teise ansambli. Nii et saime nii otse välja öeldes sule sappa. Kuid seal sündis õieti sundklapi idee, tähendab need inimesed, kes hiljem selle swing klapi moodustasid seal aegadest nagu said omavahel tuttavaks ja sain siis ka mina tuttavaks peale naissooga. Ülo Vinter, Herbert põrutab iga ja Heldur Karmo aga, ja teistega. Ja siis juhtuski nii, et see põgus mõnenädalane koosmäng sellest siis kasvas välja õige õige, mitmeid aastaid kestnud koostöö ja mitte lihtsalt koostöö, vaid et tihe suhtlemine ja kontakt mis kestis nii üsna tiheda, no ma miisu kuus aastat. Siis ta kindlasti olite ka tema esimeste loomingu katsetuste juures tekkiv teie ansamblitele tantsupalu ilmselt, mis need olid, kas on meeles? Ma ei suuda paraku meenutada, kas nüüd selles restorani mänguperioodis ka mingit tema oma loomingut oli, kuid kui me siis hakkasime nii regulaarsemalt koos käima juba nagu selle swing klapi sildi all siis järk-järgult hakkas ta meie ansamblit siis juba ära kasutama muidugi ka omaenda loominguliste katsetuste ta nii-öelda elavaks järgima proovimiseks. Kui see sundklapp moodustati, siis oligi meil alguses mõeldud noh, mingi kuni pidulikumalt öelda mingi loomingulise sõpruskonna või midagi säärast nende mõttekaaslaste kooskäimise ringina ja samal ajal me saime kõik sellest aru, et lihtsalt käia omavahel koos ja lobiseda, see jääb muidugi väheks ja peaks olema ka mingi nagu elav väljunud sellel tegevusel ja selleks elavaks väljundiks kujuneski väike ansambel, mis samuti selle sundklapi nime all sai tuntuks, aga mis on mänginud üsna mitmel pool lühikest aega, näiteks olime spordiühing kalevisildi all siis mõnda aega Tallina Noorte maja sildi all, siis pikemat aega mängisime töötava rahvakultuurihoone juures mis paiknes Sakala tänaval oma põhiruumidega ja siis hiljem Sossisse tähendab tselluloosikombinaadi kultuuriklubis. Ja ka seal mängijad, ringe osalejate ring mõnevõrra muutes, aga kogu selle asja teljeks olid tegelikult kaks inimest, üks oli Uno Naissoo ja teine oli Heldur Karmo. Mingil määral ka nii meie grupiideoloogi nime vast ehk väärib. Ja peale selle siis nii enam-vähem pidevalt Karl Aavik, Uno Loop, Peeter Saul, Ülo Vinter, Sis, Hollas, Aleksander Rjabov ja ka mõned teised, aga mitte kõik päris pidevalt. Käisime võrdlemisi sageli koos kerge muusika probleeme arutamas. Diskuteerima Limas põhiliselt Heldur Karmo juures kodus. Ja siis rööbiti sellega tegutsesime nii-öelda elava ansamblile ja selles elavas ansambli töös oli siis muidugi ka naisloomingut päris palju. Meil olid mingid nagu seadsite endale. Need eesmärgid olid suurel määral seotud tolle ajastu iseärasustega. Sest see oli muidugi meie muusikaelus, aga keeruline periood vahetult pärast sõda. Esimestel aastatel 45 46. Meil kerge muusika vallas siin mingeid erilisi kitsendusi ei olnud, näiteks tol ajal seal sai tohutult populaarseks siin trofeed filmina näidatav päikesepaistelise oru serenaad, maad, mille muusika oli kõikidel lihtsalt jah pähe kulunud kohe vähemalt kõikidel pillimeestel. Siis tegutses seitse ja nurgakorpuse orkester oli valguses džässorkestri nime all, nii džäss ei olnud mitte põlu all tol perioodil, aga paar aastat hiljem siis hakkasid puhuma hoopis teised tuuled. Ses sattus koos paljude muude läänest tulevate asjadega musta nimekirja. Ja nüüd me olime oma väikese svingklapiga siis küllalt keerulisse seisu sattunud, sest kogu meie tegevuse algus ja, ja esialgne eesmärk oli ikkagi tegelemine džässmuusikaga. Ja mitte ainult selle mängimine, aga ka nende probleemide ümber arutamine ja noh, niisugune mingis mõttes enda välja elamine selles suunas. Aga kuivõrd avalikuks esinemiseks džäss läks, nagu öeldud musta nimekirja siis me pidime paratamatult oma repertuaari järjest ka siis korrigeerima, mingil määral, noh, teatud hetkel tekkis olukord, et tuleb otsustada, kas kas nüüd jätta üldse igasugused avalikud mängimised katki nagu me ise omavahel tol ajal rääkisime, kas hakkame siis püti kaane all tegutsema ja ikkagi suurel määral võiks öelda isegi ehk otsustaval määral just Naissoo algatusel me läksime siiski teist teed ja hakkasime oma repertuaari laiendama niisugustes suundades, mis oli legaalne tol ajal tunnustatud ja, ja Naissoo omalooming põhiliselt just sinna suunda kuuluski. Selline muusika, mida me noh, tollal ja ka praegu veel nimetame estraadimuusikaks. Selles laiemas mõttes ja tol perioodil sündisid paljutama palad, mida me siis mängisime ja, ja sugugi mitte sellepärast, et muud muusikat mängida ei lubatud, aga aja jooksul tekkis juba niisugune hoiak, et sedalaadi muusika hakkas meile endile meeldima ja siis kujunes niimoodi välja, et mingil määral ta nagu rikastas imelised, muidu me oleksime jäänud vast väga ühekülgselt selle džässi külge kinni. Aga, aga nüüd. Ma arvan, et kõikidele asjaosalistele mingil määral see niisugune omast kohast pealesunnitud repertuaari mitmekesistamine lõppkokkuvõttes mõjus mõjus kasulikult ja, ja muidugi ennekõike nendele, kes hiljem ka muusika vallaseid edasi tegutsema, nagu näiteks Ülo Vinter või seal. Peeter Saul ja teised. Kas näidel olid need noodid kõik välja kirjutatud või oli teil oma osa ka siin kaasa rääkida, et kuidas ta valanud, lõplikult kujundada või olid partiid kõik olemas? Tavaliselt tulid ikka juba valmis palaga välja kirjutatud partiidega. Aga muidugi me vaidlesime nende ümber ja, ja noh, nii mõnigi kord. Ta küsis must ja, aga ma ei mäleta, et oleks nii olnud, et meie arvamuste või, või kriitika põhjada oleks nüüd midagi kapitaalselt ringi teinud. Ta tuli siiski võrdlemisi valmis loominguga kolme ainet. Nii palju kui ma mäletan, ikkagi enam-vähem valmis väljakirjutatu parteidega. Ja see muusika sündis põhiliselt tema enda peas, aga julgeksin arvata, et et just see, missugused suunad, laadid, diilisasti, lihtsalt võtted seal olid, et selles kindlasti suurel määral mängisid kaaslane, meie vaidlused ja arutlused muusika üle. Tol ajal väga palju diskuteerisid nende asjade üle ja mitte ainult kohvitassi või, või mõne muu tassi juures lobi selles. Ja võtsime neid asju küllalt tõsiselt ja kirjutasime, nagu neid omavahel nimetasime. Doktoritöid tähendab ikka päris ühele või teisele konkreetsele probleemile pühendatud esseesid või kuidas neid võiks nimetada nii hästi-halvasti kui me tollal selleks olime suutelised? Näid, lugesime siis üksteisele ette ja, ja vaidlesime nende üle. Kahjuks aastakümnete jooksul on, on peaaegu kõik sellest kaduma läinud, üks on andnud teisele lugeda, teine kolmandale ja lõpuks on jäljed ära kadunud. Ma mäletan näiteks, et Heldur Karmol oli terve suur paks kaustik, niisuguseid Esseelikke materjale ja mõtteid täis kirjutatud ja mul on isegi jäänud selle suure kaustiku pealkiri meelde. Võitu in may feeling andma ei komansens tundmuste ja terve mõistuse vahel. No mingil määral see pealkiri peegeldas seda meie kahestumist tol perioodil, et hing kiskus nagu ikka rohkem džässi poole, aga terve mõistus ütles, et et ei tohi sellesse sulguda, peab siiski võtma elu nii nagu ta on ja, ja vaatama avaramalt, nii et meie oma neid doktoritöid, nagu me neid nimetasime, ei teinud mitte ainult Tšassist džässiprobleemidest ka muidu näiteks tol ajal oli meil praktiliselt veel siin peaaegu tundmatu või väga tuntud see muusikalaad, mida praegu kantri nime all tehakse ja mis, nagu me teame, on Eestimaal on tohutult populaarseks saanud, selles on ilmselt midagi meie meie rahva hingelaadile juba lähedast, et see on ju see on ju pöörane, kui kuidas kantrist lugu peetakse, teda armastatakse, harrastatakse mingil määral selle suuna eelkäijad olid meie kodanliku perioodi riigi lõpperioodinad, rahvalikud laulud, igasugused postipoisid, Mulgimaad, see oli ka juba natuke sinnapoole. Kuid päris niisuguste ehtsat kantrit või nagu juga. Tal on teisi nimesidki, näiteks filmilli on üks kantri, on ta nüüd üks suundi või on ta sünonüüm, selle üle vaielda aga seda pillimuusikat. Me kuulasime suure vaimustusega seda, me mängisime suure vaimustusega. Oma suure mõnuga ma võiksin öelda palad nagu su öö siis saare poisse virupiiga ja noh, me tegime, võttes arvesse seda, et on vaja ka nendega esinenud avalikult, siis me tegime neile ka eestikeelsed tekstid, tähendab Heldur Karmo tegi, tema oli 100 protsenti kõigi meie tekstide autor tollal, nii et muidugi kõige tihedam koostöö oli naissonidest karmoga juba viiekümnendatel aastatel. Ei, see oli veel 40.-te aastate lõpp, täiesti aastat, 48 49 50 nendel aastatel sündis väga palju ja väga palju sellest muusikast 50.-te alguses nagu unustati ära, sest siis need sugused ametlikud piirangud muutusid veel rangemaks ja isegi ühte ja teist sellest, mis 40.-te aastate lõpul Naissoo kirjutas, ei kõlvanud nagu päris hästi avalikult mängida. Ja kuuekümnendatel aastatel nii mõndagi sellest, mida Naissoo oli kirjutanud tuli jälle uuesti päevavalgele ja nii mõndagi sellest, mis me olime siis 40.-te aastate lõpus rahva ette viinud sellest Ameerika Hill pilli repertuaarist. Ja nüüd ma praegu märkan, et Mavist ju luiskasingima nimetasin siin Naissoo omaloominguks niisuguseid asju, mis olid meil tegelikult nii-öelda adapteerinud, teda üle võetud. Nii et ma ütlen talle tollel perioodil, see tegevus oli meil niivõrd tihe, et isegi tagant järgi on, on raske öelda, mis oli nüüd siis Naissoo oma pala ja mis oli siis need, mis, mis tema innustusel ja siis mujalt üle võtsime rahva ette tõime. Meie nii-öelda tegevus on mingis mõttes kahestamisel, tol perioodil oli, oli suur osa ka selles et Naissoo looming hakkaski tol ajal välja kujunema just aga selles suunas, et tal hakkasid omad loomingulised tõekspidamised, Melia kujunema ja mingi oma suhtumine. Ja, ja see oli ikkagi väga tihedalt seotud rahvuslikkuse probleemiga muusikas, hiljem, nagu me teame, Taali ju üks esimesi kui, kui mitte esimene, kes nüüd tõeliselt mingeid rahvuslikke jooni viis vahetult meie džässmuusikas. Aga tol perioodil, kui meie koos tegutsesime 40.-te lõpul siis puhtalt džässis, mida meie siis tegime, kas siis päris oma jaoks või, või natukene ka siis nii tantsumuusika raamides. Selles muusikas need tema suhtumise tõekspidamised veel märgatavalt nüüd ennast tunda ei andnud, aga tunduvalt rohkem just nimelt selles repertuaari maris, millega me saime avalikult esineda sellest vaatlikkus kerges muusikas. Ja ma mäletan, et tol perioodil ta ikka väga visalt väga energiliselt otsis just nimelt neid rahvuslikke jooni, sest meil oli alguses ikka üsna tugev see nii-öelda kopeerimise tendents, suund tol ajal muidugi ei olnud ju ei välismaisinoote ega ega kirjandustega ajakirju ega, ega heli, plaatega linte midagi niisugust ei olnud. Ainukene side välismaaga oli raadio ja tõsine pillimees, siis hilisöösel kuuldavus oli parem, siis istus raadio taga ja, ja püüdis siis nii hästi-halvasti, kui ta oskas ka siis üht-teist paberile panna, sest siis ei olnud magnetofon nägi praktiliselt üldse kättesaadaval. Ja siis need pillimehed olid eriti hinnas, kes, kes siis sõudsid mingisuguses kiirkirjas seal uut repertuaari üles märkida, mis nad raadiost kuulsid? Uno Naissoo näiteks panin meloodia kirja kas korraga või paariga või kui heade kuulmine. See olenes muidugi muusikapala aastaga väga, tema oli küll selles suhtes üsna väle ja no seal ületamatu mees oli muidugi Emil Laansoo selle koha pealt lugude üleskirjutamisel aga, aga Naissoo oli ka muidugi üsna üsna tubli. Ja ega ma rohkem tahaks rõhutada just seda, et niisugusest noh, nii enam-vähem mujalt võetud muusika tegemisest üsna kiiresti läks tema üle ikkagi oma originaalsuse taotlustele. Ja sel ajal, kui nüüd neid ametlikke džässmuusika ja džässi liku muusika esitamisel pagulasi piirati siis tuli see niisugune pades pannide padega peiteperiood. No praegu on seda võib-olla üldse tänapäeva noorematel kuulajatel need üsna raske ette kujutada, et, et see oli võimalik, aga nii see oli. Et oli teatud periood 40.-te lõpus, kus püüti selgeks teha, et see õige ja, ja meie ühiskonna elulaadile kõige paremini vastava muusika on siis see, mida kuskil seal 18. 19. sajandil kas seal mingisugused Poola mõisnikud mängisid või lasin endale mängida igasugused pades pannid, Badepati nöörid ja muud selletaolised nõndanimetatud ballitantsud, siis korraldati nendele nende kursusi ja nõuti, et neid mängitaks tantsuõhtutel ja nii edasi. Kas oli tellid selliseid kavad, Poloneerid? Just ei olnud aga niisuguseid pades panne padega materjalid, Rein lendurid ja neid oli seal ikka päris parasjagu. Aga, aga jällegi siin meie ja ennekõike muidugi Naissoo eestvedamisel. Püüdsime teha neid asju ka niiviisi, et see endale midagi kahjuks mitte lihtsalt nürilt mingeid ettekirjutusi täita, vaid otsida ka sellest repertuaarist midagi niisugust, mis omale loomingulist rahuldust pakuks. Näiteks naissoo ja siis natukene ka mina ise tuhnisin. Meie muusikamuuseumi fondides otsisime rahvaviise ja siis nende motiividel, siis sai tehtud mingit uusloomingut. No muidugi ma mingil määral ennast ei taha siin üldse naissooga võrrelda, lihtsalt nagu väga tema tema eeskuju, oma paar niisugust Rahvusliku Badekaatsid panin paberile kaal, mida me siis mängisime? Väga tema muidugi sai sellest perioodist hoopis rohkem, ma usun, et küllap seegi teda. Isegi see piirang kitsendatud, valitses teda teda mingil määral rikastas ja. Kas ta kohe vaimustus vanemast rahvalaulust või võrdselt kõigile? Oskan nüüd ütelda, aga, aga no lihtsalt tema niisuguse mõtlemisega ampluaa laiuse näitamiseks. Võib-olla üks säärane huvitav joon tema kohta üks episood tollest perioodist. Kusagil see võis jälle olla nii aastatel 48 või 49 otsustas tema süstemaatiliselt läbi vaadata. Edvard Griegi loomingu ning riik on endiselt ju teada ja tuntud ühena nendest ühena esimestest, kes püüdis oma nii rahvamuusikajooni tõsisemalt oma muusikas ära kasutada. Ja. Siis Naissoo sai kusagil kätte, riigikogu loomingu klaveriseade seal ei olnud mitte ainult, kui ma õieti mäletan, seal vist ei olnud mitte ainult klaverimuusika, mis ta on loonud, vaid, vaid ka muu muu tema loomingu Jabergindisüüdid ja kõik muu klaveriseades. Ja siis ta elas tol ajal nõmmel magani, mingi seal on nagu tema püüdlustest asjadest seal püüdsin kuidagi saada või, või nendele kaasa elada. Siis pika aja vältel ma käisin siis regulaarselt ema pool, nagu me oma rääkisime kriigimas, tähendab seda, et meie siis püüdsime kahe peale kõik need paksud köited kreegi loomingut Nende otsast lõpuni kuidagiviisi klaveril maha klimmerdada. No tema muidugi oli, oli klaverit ikkagi õppinud ja mängis seda. Noh, mina ei ole üldse klaverit kunagi õppinud, nii et ma lihtsalt nii tonksisin ka natukene kaasa saada mingisugust kõlalist ettekujutust kogu sellest loomingust ja ja siis ta tegi igasuguseid märkmeid ja otsis. Eks mingil määral see joon oli hiljemgi, ta katsus ikka mingeid niisuguseid vitamiine või nippe või pipra pipra terasid siis oma muusika jaoks leida kas mingisuguseid huvitavaid harmoonilisi käike või või, või sekvence ja nii edasi. Siis aga mul oli seda nii-öelda tema kõrvalt ka väga huvitav kaasa elada, sõda oli, mingil määral võiks öelda tema loominguline laboratoorium tol ajal ehk. Kas selle peale kriigimise rahvaviiside veel midagi säärast hiljem tuli? Hilisemast perioodist ma oskan vähe rääkida, sest kuskil umbes nii 50 pärast 50.-test 50 kolmandat aastat, siis juba meie kontaktid jäid episoodilisemaks, siis me ei käinud enam kaalsel koos mängimas, nii et minu jaoks see oli tudengipõlveaastad. Siis me ikka mängisime väga tihedalt koos ja nagu ma ütlesin, et mängisime kontsertidel, mängisime tantsuks noh näiteks eriti seal tööl nii-öelda töötava rahvakultuurihoones siis. Päevadel valimispunktides esinemas sõitsime maad mööda ringi ja siis anti, tihtipeale esinesime piduõhtutel kontsert. Ja siis meie repertuaar oli just säärane, nagu too periood seda võimaldas, seal olid siis Naissoo oma loomingut ja seal oli siis teiste nõukogude autorite loomingut, seal oli vene rahvalaule ja eesti rahvalaule ja näiteks instrumentaalloomingust seal naisson seadis seal kasvõi Eugen Kapi ja seal mõne teise Mart Saare isa instrumentaalpalasid ja. Mis teie hitid olid siis tol ajal, mida rahvas kõige paremini vastu No mida rahvas kõige paremini vastu võttis? Võib-olla siiski, ehk niisugused tänapäeva mõistes kantristi laadi lood, sest need olid veel nii noh, kõlbasid ka ametlikus osas programmis mängida muidugi ilma algupära ära märkimata nagu seesama saare poisse virubiga ja muud selletaolised ja Naissoo enda tolle aja siis algupärased lood, ka mõned niisugused läinud Lenderi ja säärase säärase žanrilood ja siis üks võib-olla siiski kõige suurem leivanumber meil tol ajal oli Hatseturjaani mõõkade tants sest siis lasti meile veel prožektorid ka peale sähvima ja ma ei tea küll, kui seda oleks lindistatud, praegu oleks üsna üsna kole kuulata, aga aga efekt tol ajal oli, oli üsna mõjuv. Ansambel oli väike, praktiliselt ikkagi meie mängisime põhiliselt. Viiuli kitarri ja kontrabass väikse kvartetiga. Mõnikord ka siis viiekesi klannet veel sealjuures. Ja jah, ei, see oli klannet oli põhiliselt siiski meil Se. Aavik, Karl Aavik. Ma ei saa nagu tolleaegsel eesti muusikale mingit hinnangut kandise, vahest sellest rääkisid, kuidas ta rahul on ja millisena ta ette kujutaks ja nii edasi. Selles plaanis vist ei olnud nagu eriti juttu, sest ajad olid nagu ma juba ütlesin, väga-väga segased ja lihtsalt tuli elada ja tegutseda nii, nagu nagu aeg tollal teda lubas ja ja algul mingil määral Mingis mõttes oli meile siis nagu pealesunnitud, aga Naissoo jaoks ta ei olnud pealesunnitud tema jaoks tuli see mingi loomuliku vajadusena teller sisenda, selles, selles ei ole mingit kahtlust. No meil ei olnud küll tema tööst otseselt konservatooriumis ja sellest ei olnud eriti just juttu, see oli nagu võrdlemisi siiski erinevad harud tegevuse suunad tema jaoks. Aga, ja noh, kahtlemata tema loomingus olid need asjad omavahel seotud. Aga siis võib-olla üks asi, mis vääriks äramärkimist, on, on see, et tol perioodil ta nüüd väga paistis silma ikkagi oma improviseerimisvõimega. No see on muidugi paratamatult, kes juba džässi tahab teha, see peab olema improviseerimisvõimeline. Aga temaga selles oma improvisatsiooni spüüdis tollal ka ikka midagi originaalset leida ja muidugi ega mingeid rahvuslikke jooni. Aga, ja seda ka mitte ainult ütleme seal lihtsalt meloodika rütmika, vaid ka juba nendes vahendites, mille ajal ta improviseerin näiteks paari ässaga sai taga nii omajagu väikselt kuulsaks. Tema põhiinstrument tollal oli akordion. Ja siis tema näiteks kas harrastama niisugust asja nagu nagu instrumendile kaasa imisemine, ta on seda hiljem ka praktiseerinud juba nii täiesti tõsiseltvõetavaks rahvusliku kallakuga Nendes muusikas gazalama, klaveripalade esitusele, klaverimuusika esitusele nii vokaalselt kaasa siin olnud, aga aga tol ajal sai see alguse, see. Muidugi see oli inspireeritud Tšassist, sest et sassis mõnede instrumentide juures seda juba väga ammu seal mingi juba niisugune ürgne džässi lik traditsioon, aga tema võttis selle üle ja, ja rakendas seda jälle kuidagi nii omanäoliselt ja küllalt palju ta mängis tol perioodil ka kontrabassi, kuigi meie ansambel, kes oli põhiliselt akordion, aga no näiteks kontrovossida mängis seda rütmikutes. Noh, see oli siis natuke varasem periood paar esimest pärast sõja aastat ja mõnikord oli ka meie ansamblis tal kontrabassi mängida, sest ta samuti rakendas niisugust mõnevõrra ekstravagantset võtet ja no see oli muidugi niivõrd ekstravagantne, seda ei saanud ei kontserdil rakendada ega, ega isegi mitte mitte tantsumuusikas, aga rohkem nii mingisugustel, koosviibimistel või mujal omaette mängides. Kuskil 50.-te aastate alguses siis hakkas ta ka puhkpillide vastu huvi tundma ja ja see oli vist ka päris juhuslik, kuidas see juhtus, aga igatahes ta hakkas mängima seda päris tavalist, ei, mitte trombooni, vaid seda päris tavalist Savoia orkestri rivist, oli ta nüüd alt oli või oli ta temale igalt ja tuhovi orkestrialti, tähendab see niisugune pritsimeeste pill nii-ütelda ja lihtsalt selle mõttega, et see andis jälle mingi huvitava värvimuusikasse. Ja andis ka võimaluse oma Need improviseerimiskalduvuse jälle natukene uuest aspektist näidata. Nii et ta kogu aeg otsis midagi originaalset ja uut ja, ja kogu aeg leidis tema temaga oli kogu aeg ääretult põnev ja huvitav koos olla. Kas natukene tema iseloomujoontest võiks ka midagi esile tõsta ja olid alati heas tujus, muretsed ka või läks väga põlema minna, mis eriti meelde jääb, nagu kõige iseloomulikum tundub. No kõige iseloomulikum võib-olla ikkagi tema ammendamatu too energia sest. Nagu hilisematel aastatel juba tol perioodil oli ta ikkagi täiesti üle keeb kogu aeg, alati oli tal tegemist, alati oli tal kuhugi kiire, ükskõik mida ta tegi. Tegi seda innuga suure kaasaelamisega põlemisega ja ei mäleta niisugust hetke, Gustav oleks olnud kuidagi nii maha löödud või, või loid või vesik Neerunud midagi säärast. Ja tavaline pilt oli see, et et tuli kuskilt ikka jooksuga, ta liikus põhiliselt joostes, jooksuga seal, ükskõik, kas siis oli tal kontrabassis võlaotsapidi või kaelapidi või, või siis see akordionikastis seljas, siis tol perioodil ta väga palju sõitis jalgrattaga. Käis vahest siin Tallinna, Pärnu vahedki. Alati oli jah, ta nagu võiks öelda elu elu ise, täielik kärped mobile ja, ja muidugi ka selle, selle väikse väikse grupi hing, mille, mille raames me siis tegutsesime ja kõikidel neil diskussioonides ja, ja vaidlustel muidugi need olid. Kahju, et tollest perioodist kirjalikke materjale ei ole midagi eriti alles jäänud. Aga see oli ka selles mõttes isevärki, mis me tollal tegime, et et praegu on, ju, on ääretult lihtne tohutult kirjandus kokku korjata ja sealt midagi siis kompileerida või kokku monteerida ka tollal oli nii, et kui keegi leidis kuskilt mingi 37. aasta Kerge muusikaajakirja ja seal oli üks artikkel džässmuusikat, siis see oli juba suursündmus ja selle üle andis siis pikka aega filosofeerida ja kasutada ja targutada ja keegi kuulis raadiost jälle ühe mingisuguse uue loo mingis uues esituses, siis see oli jällegi suur sündmus siis millest tükiks ajaks jätkus siis arutlemist, filosoofiliste üldistuste tegemist, näiteks tol ajal me palju oli ka tõsisemat vaidlemist selle üle. Ikkagi see meie väike ansambel, et mis suunas ta peaks siis tegutsema hakkas, ei peaks koosseisu kuidagimoodi muutma ja, ja tema muusikaliste suunitlust ja, ja tegevusviisi ja stiile ja selle üle käisid suured ja pikad vaidlused patsutamised ja tema võttis neid asju kõik ikka väga tõsiselt ja, ja väga. Võib öelda, et muidu see oleks olnud kõik täielik diletandism, aga tema oma muusikalise siiski mingi eruditsiooni ja ka lihtsalt niisuguse muusikalise intuitsiooniga seal pani üht ja teist ikka paika.