Tere, hilisõhtust. Lugupeetud raadiokuulajad. Tere hilisõhtust lugupeetud unetud. Tänase saate õhtujuhiks olen mina, Aivar Kuusmaa ja meie saatekülaliseks on mitmete suurvõistluste medali omanik Anna Levandi. Tere õhtust. Tere õhtust. Võib-olla alustaks tänast jututeemat küsimusega, millega sa praegu tegeled? Tegelen kohe mitme asja, siis ma olen jääspordikoolis õppealajuhataja, siis ma olen veel paarissõidutreener ja ma olen oma klubi treener. Emis puudub tööd ja siis ma olen kahe lapse ema. Jama mehe naine. Selge, nii et oled ikka nagu ikkagi iluuisutamise juurde jäänud ka Eestis alustamegi kohe spordist, et pärast saaks rääkida natukene elust ja tegemistest, kuidas sinust sai iluuisutaja? Ma olin võib-olla natuke eriline laps, kes oli ligi tihti haige nagu vanattide arstid soovitasid, et mingi pangis spordi seal, kus värske õhk ja saab liigutada ja siis nii vanemad vaikinud, väljas uisutama lihtsalt ja seal läks nii kiiresti ja nii hästi, et treener soovitas mingi palun spordikoolid, sellel lapsel ei ole midagi siin teha. Et seal võib midagi nagu proovida, midagi nagu tõsisemate, siis noh, läkski nii edasi. Nii et kus algul nagu treenisid väljas ja kui sa lõpuks läksid nagu treenerite käe olles mitu korda nädalas treenisid? Ma olin siis kuue aasta siis kui ma alustasin ja siis jäi see täpselt muidugi ei mäleta, aga see võib-olla oli paar korda nädalas ja siis, kui ma läksin juba spordikoolis, ma olin juba seitsmeaastane. Ja minu arust see oli kohe iga päev trenni. Aga seitsme, kuue aastane, et kes siis nagu siin treeningutele viisiline treeningud toimusid suures Moskvas. Siis, kui ma olen selle välja väljasse, uisutasin see vanaisa sõidutas mind, aga siis, kui läksin juba spordikoolis, oli päris pikk tee, see oli tund aega erinevate transporti, siis juba isa sõidudes sinna ja tagasi. Sa oled ise metrooga nagu treeningule läinud, et kui vanalt sa hakkasid nagu iseseisvalt treeningutel käima? See juba kuskil üheksa aastane, mitte varem ikkagi paar aastat, ise isa sõidutas mind siin no loomulikult metrooga, mitte autoga meil ei olnud. Selles mõttes, et ta oli koos. Porte kool, kas nad ütleme, segasid 11 sel ajal? Ei, see oligi spordikool, oli mõeldud algkooliga koos, meil oli hommikul trend, päeval oli kooli ja siis õhtul jälle oli treening. See on umbes nagu meil Eestis on see spordiinternaatkool. Ma ei tea, kas on samamoodi toimub või Noh, seal on ka nii, et hommikul on trendis, päeval õpivad või on vastupidi, et hommikul kool, siis vahepeal on trennis Jah, ma arvan, et sama süsteemi järgi on tehtud. Sinu esimesed uisud asunud meeles? Ei ole, see kindlasti, olid mingi koolivõistlused. Ma ei usu, et ma olin võib-olla seitsme kaheksa aastane. Tulemust ka ei mäleta? Ei muidugi, aga ma ütleks, et ma olin üks viimastest. Et siis kui ma tulin kooli, minu vanus, Siboli trenni, teine terve aasta ja nad olid minust nii palees, siis ma ei teadnud üldse mitte poole võib-olla isegi 90 protsenti sellest, mida nemad oskasid juba. Ja ma ei kujuta ette, mis üldse võeti mind. Ma olen nii maha jäänud, nendest aga ekstreener ikkagi vaatas ja ütles. Tei seda tüdruku ikka proovime veel võtta. Ja esimene aasta malatatisin minu arust, et 45-st ma olin kuskil 28 ja siis järgmine siis olin, ma ütleks, et kohe viimased 15 viivad visati välja. Siis järgmine aasta ma napilt jäin siis, et, et võib olla 28-st, ma olin seitse, testist jäi 20, et niimoodi esimesed, et kolm aastat vaevalt vaevalt jäin sisse ja siis nagu järsku tekkis selline areng, esimesed suurvõistlused, on sul meeles, äkki jätame päris suured võistlused, muidugi on meeles, et esimene kord, kui ma läksin nii Euroopa meistrivõistlustele tuur kandis, see oli aasta 83 ja kõige rohkem võib-olla meelde jäi esimene MM, see oli ka 83 sihkema, nagu kohe ootamatult tulin viienda koha peale, et ja muidugi see oli suur üllatus mulle endale ka. Kas MM ja EM on iga aasta ilusatutele? Sest nüüd mul ongi pandud siia MM 84, teine koht. Kus kohas oli siis fotovõistluse hästi meeles, mulgi keha õnnestus täielikult. Lähemalt sellest psühholoogilist, ma tundsin, et see nagu medel on nii lähedal ja juba juba suvest saadik, et ma juba tundsin seda vedela lõhna ja võib-olla isegi kuldmedalist, mul vorm oli niivõrd hea. Ja ma teadsin oma konkurentide vorm, et see ei olnud sugugi nii hea, nagu mul endal oli, aga see oli just paha, et mul oli suveli ja vorm. Ja meil, memm toimub märtsikuus ja praktiliselt terve aastal ees ja siis sellise olümpia-aasta ja ma ütleks, et olümpial ma muidugi kaotasin oma medalid, et mina oleks pidanud kolmandat olema, et lihtsalt natuke kerge meel, läksin sellele MTÜ-le nii tõsiselt, ma nagu ei mõelnud, ma olin 17 või 18 nagu juba hakkavad teised mõtted peas käima ja nagu ei olnud nii hästi keskendud ennast just spordi peale nagu vaatseeoo, oi kui ilus, oi kui pole rahvast, õiguse huvide ja käisin erinevad alad vaada, siiani olid nii absoluutsed, ei olnud nagu keskendunud selle peale, et ma ise tuli üldse võistlema. Aga siis peale seda, kui ma kaotasin oma olümpiamedali ajuti olid pähe muidugi ütlesin, ei oma žansi ma ei tohi kaotada. Siis no minu arust nagu esimesest minutist, kui me saabusime sinna Ottawas ja mul oli kõik, kõik, absoluutselt nii kehvema, siiamaani mäletan neid tunned, et kuidas ma trennis olin, kuidas need peale trenni olin, mida ma mõtlesin, mida ma tegin ja eriti kuidas ma seda kava sõitsin. Et nagu mulle üks meie kohtunik ütles, et see oli selline tunne, et kui me isegi viskamisele liiva sinna uiskude all, et niikuinii seisiga sa läksid nagu traktor, seal oli näha, et seal midagi segas. Kas ütleme nüüd neid MM ja EM-kas kogu elu käis ikkagi. Ei saa nii-öelda, et päris kogu elu käis, aga me olime küll üsna palju seal ja. Mulle endale see väga tuttav koht, et ma olen ise veetnud seal 85.-st 87. Ma ütleks, et see on, nagu me omavahel nimetasin, seda, kui sportlaste vangla. Seal on kõik mugav ja mõnus ja siia antakse nii palju, kui tahad, noh, me ei tohi, ei tohtinud nii palju syya, aga no kõik on tehtud, aga see ei elagi yldse. Selline tunne ja võib-olla Esseesigi takistades neid sporditulemused. Aga oled sa neid kokku lugenud oma Euroopa ja maailmameistrivõistluste medalid, palju seal neid kokku on? No mul nii palju ei ole, et ma ei saa neid lugeda, kokk euroopaniideleid, mul on neli ja kõik on pronks ja maailmamedaleid on üks ainukesena hõbe. Žalgiris, kaheksa kaheksandaks Sarajevos oli viies. Kas siis juba Calgarys hakkas nagu hoog raugema või hakkasid juba nooremad nagu peale kasvama? Ei, ma arvan, et mitte noorematest asi on, ma arvan, et ma ise nagu juba tundsin, et läheb nagu lõpetamise peale, et ei tundnud siukse jõudvitunud seda värskust ja riigi tähtsaima nagu ei olnud mulle selged eesmärgi, mida ma tahan. Vot peale seda, kui ma sain seda hõbe Hõbememm ja vot neid oli väga õnneliga aarde pärast, mul tekkis selline nagu tühi auk ja siis ma mõtlesin, et mis nimel ma teen üldse sporti, enne ma ei mõelnud seda üldse, lihtsalt noor inimene tahtis, tahtis siia-sinna ja et noh, tahaks nagu midagi saavutada. Pärast hakkasin mõtlema, et mis nimel praegu sportlased kõik teavad, mis teemal, et nii suured auhinnad Nad lihtsalt kindlustavad oma elu. Siis sellel ajal ma mõtlen niimoodi, et liidu meister-Euroo, Bobrons olümpia, viies ja MM teenima sain 1000 rubla. Ja siis nagu selline oli tunne, et noh nojah, sain siin-seal käia ja, aga see, et terve elu on nagu öeldud, on juba Wagorskis ja istud ja muud ei tea midagi peale need trennid ja akenelis eined, et sa hakkad nagu juba mõtlema teistmoodi. Viimane etteaste sul nagu oli sportlaskarjääris, noh, kas ta saab nüüd sportlaskarjääriks nimetada, käisid profina esinemas showgrupis. Aastal 94 kuni 96 Ja, ja vot seal oli põnev juba maanteel, see oli nagu, nagu uus Elomineonks elustamis sest peale kalgeri on mul oli selline tunne, et ma ei pane kunagi uisud jalga. Niisugune need ei vihka, ma ei taha seda ilusti näha, ma ei taha üldse, mõnikord küsitakse, et, et kuidas sa nii kergelt läksid Moskvast ära, kuidas nii kerged muutsid oma elu. Oisside tahtsin. Ma ei tahtnud enam näha, need kõik samad kohad, samad inimesed, sama elu, kõik oli nii, nii kõri selle eest ja ja pärast kuidagi nii läks ja. Kutsetee esimene kord demonstratsiooni võistluste teinekord ja siia-sinna juba nagu teise silmadega, vaatad maailma siis, kui tuled võistlustele siseneb, tead hotell ja jäähall ja mitte midagi muud ja üldse nagu ei näegi ümber ja mida siis teatrisse või siis hoopis teine siis ei pea pingutama, neid ei pea neid hirmusi kolmekordse tüüp, põhiline teed, ilusti uisutad ja rahvale meeldiks see, mida sa teed. Ja selline, kui oli nagu rohkem minu maailm, sest mulle meeldib tantsida, mulle meeldib esineda ja mulle meeldib lihtsalt ilusti uisud. Peale seda veel muidugi raha Kati maksma. Küll nagu hästi imelik tunne. Ka ütleme siis, 94 90 kuuse, see profis showgrupis seal, kuidas üldse käis, et kas sa käisid niimodi kodunt mingi aeg ära või olid sa kogu aeg seal kohapeal ütleme, kus kohas toimunud. Ma esines kogu aeg samasooga sellie Isabeli puldis on ees, on prantsus prantslased, nad on jäätantsupaar. Ja see toimus Prantsusmaa, esimene kord oli niimoodi, et kuus nädalat siis kahe kuu pärast oli veel kolm nädalat, siis veel järgmine hooaeg oli neli kuud järjest. Et muidugi ma olin kodust ära kokku nagu olid kolm aastat, nagu kui ei saa nii päris kana ja neid üksikute ja siis ma esinesin muidugi proffide memmel muidugi Venemaa võistkonnas. Läks, ma ei teagi sellest ausalt öeldes esimene kord me võitsime see võistkonna proffide võistkonna meistrivõistlused, et nagu üks meesüksiksõitja, üks naine, üksiksõitja, üks tantsu, paaria, üks spordibaar ja tulemused pannakse kokku ja siis nagu üldtulemust tuleb. Esimene kord me võitsime ja teinekord Me olime kolmandad. Seal on kõik kaks korda, nagu esinesid seal. Kas ütleme siis nende võistlusest maksta iga midagi siseneja? Peame väikseppe teemast eemale ja ja ma ei tea, kui palju on puudutatud siis sinu perekonda Moskvas õed, vennad, vanemad. Mul on kaks enda õigi vanem vend on minust ainult kolm aastat vanem ja meie vahel on veel yks vend. Et me kasvasime kõik koos ja oli väga lõbus ja põnev oled, mängisime sõda ja garaažide peale, ronisime puude otsas, istusime, olles niisugune poiss, tüdruk. Ja nad on kõik Moskvas, vanem vend on abielus, tal on kaks last, et poiss ja tüdruk keskmine on üksik vaba inimene. Ema ise on ka elus ja emad tööta. Kell Ta on klaveriõpetaja muusikakoolis. Ja isa on praegu inseneride, on füüsikainsener. Oled sa neid külastanud ka viimase ajal Moskvat või ütleme oma vanemaid või on nemad sinul külas käinud? Seekord oli niimoodi minu lapsed, et neid külastanud. Et mul endal ei olnud aega suvel, et ma saatsin lapsed ema juurde, siis nad käisid Moskvas, nad käisid seal Peterburgis, ta tegi neile siukseid ekskursiooni igal pool ja aga ema peab tulema nüüd sügisel, siis kui temal on koolivaheaeg ja võib-olla isa tuleb siis natuke hiljem ja niimoodi ikkagi. Me käime. Aasta 88 peale Calgarit. Saite Allariga tuttavaks, valite varem tuttavaks? Ei olnud varem tuttavaid, see oli viimane õhtu, me saime tuttavaks banketi peale. Peale tutvumist. Olid teil pulmad. Saasteained olid järgmine aasta, kas Eestisse tulek oli teie ühissoov või üritasid sa meelitada Kallarid Moskvasse? Ei, ma, ma juba ütlesin, et ma, ma ise tahtsin, ma käisin ennegi Eestis, meil olid siin mõned võistlused kunagi ja mulle yldiselt mulle meeldis, aga muidugi ma noh, 100 protsenti, ma ei kujuta ette, kuhu ma lähen. Miks ma seda küsin, tavaliselt nagu on jäänud niimoodi, et et ikkagi tütred jäävad nagu emade juurde ja toovad nagu anni räimest käsi. Mina olen nii palju kohanud maare kui, siis nagu maadan Tallinnasse eestlasi. Aga võib-olla eestlastele niimoodi, sest venelastele vastupidi, et alati mehe poole lähevad naised, et see on just selline nagu traditsioon ja see ei teki neid üldse. Küsimus, et ma tulen siia, muidugi, emal oli kahju, et ma sõidan ära, aga tal ei olnud midagi vastasele. Teil on Allariga kaks poega Anders armunud, emasse või isasse. Mõlemas parimad ja halvimad. Kõik võetud. Aga kui vaadata nüüd nende tegemisi, kas nad ka mõne spordialaga tegelevad praegu ja jalgpallimängijad kloores siis nad ei ole nii sportimisest, poleneemasse, kuidas. Ei ole, jah, valiti oli, olidki sisesed valinud, neile neile ei suusatamine, uisutamine, ujumine, ei, mitte midagi. Valisid, jalgpall läheb minu arust läheb hästi ja mulle meeldib, kuidas seal tehakse trenni ja kuidas treenerid töötavad last ega, ja minu arust läheb väga hästi, sest me üritame neid nagu meelitada, äkki äkki vahetaks ala, et, et no mis niukene imelik alajated, jalgpall, kõik mängivad jalgpalli, valiks midagi, ma ei näinud. Ei mingil juhul, ei vaheta. Oled sa tubli pereema? Ei? Oska kese on tubli pereema, see, kes küpsetab ja koristab ja peseb ja ei oska öelda, kes on tubli pereema sõltumise pereisa tahab võib-olla sellest võib olla erinevaid. Ta oma pere, sa oled tubli pereema, ma arvan küll oma töö ja tegemiste juures sa oled ju kolme koha peal. Jääb sul piisavalt aega ikkagi pere jaoks või tunned, et jääb natuke puudu. Mõnikord tunnen, et jää puudu, aga üldiselt ma ei ütleks, et jääb liiga palju puuded, midagi jääb tegemata, et ikkagi joon, joon kõik teha. Võib-olla ei jõua sellised asjad nagu jõua oma sõbrannade juures käia ja kuskil pidutsemas ei juua ja võib-olla väljas ei jõua kehi? Ei noh, aga no ei ole nii noored enam. Abikaasa Allar on praegu kahevõistlejate peatreener. Jaan algamas talvine hooaeg, siis usun, et suhtlete telefoniga rohkem kui üheskoos kodus. Jaa, seda küll, jah, telefoniarved on üsna suured. Mõnikord, kui on näiteks koolivaheaeg, et saad Allariga kaasa sõita koos lastega või või lihtsalt see on mõttetu tegevus. No see on lastel on koolivaheaeg. Alleril ei ole koolivaheaeg ja mul ka ei ole koolivaheaeg. Noh, talvel igal juhul, mitte talvel, me ei saa kuidagi äravad, tähendab, tema ikkagi vastutab terve võistkonna eest ja kui mina saan koolist ennast vabaks, siis kannatab võib-olla paaris sõita ja kui nende stan isegi Vausis on oma klubi, seal on 20 last, kaotab. Ikkagi puhkemist ei ole veel juttu, puhkame teel. Kas te leiate Allariga kasvõi korra aastas nii palju vaba aega, et ühes kohas puhkusreisi ette võtta? Eelmine aasta leidsin aga see aasta veel mitte. Kui ta nüüd suhtuvad poisid ema-isa Kas saab siin oli mul üks selline periood, et ma täiesti ühest laagrist tulinija nädala pärast sõitsin võistlustele, siis sealt tulin ja kohe läksin veel kuskil ja siis poisid niimoodi küsis, kas sa pead nii paljudelt, kas ei saaks natuke vähem tööd teha. Aga need peaaegu kuu aega ma nagu rohkem rohkem olen kodus ei käinud kuskil võistlustel, laagrites ei midagi ja siis sellised küsimused ei ole enam, et nagu ma näen, kui ma ei käi liiga palju, siis vihma jõuan kõik teha, siis nende jaoks on see piisavalt. Emad aga isast muidugi. Isad, Me näeme pillidega Ma olen kuulnud ka seda, et Allar mitte ainult ei tegele treenimistöödega, vaid ta on ka meil. Eestis on see asja ja ta teeb ka muutvad peale treenimistööde. Ei, loomulikult kui ta seda ei tee, ei saa siis treenerid. Me teame, et kõik maksab ja. Ka et Eesti koondise juures, et kas ütleme noh, ta ei tee nagu teiste inimeste tööd ka ära, ütleme, seal organiseerib ja võib-olla teeb nagu managemendi tööd. Jah, seda ma tahangi öelda, et kui ta ise ei leia rahalisi keegi ei andnud. Järgmiseks teemaks Norra aastat, kui ma ei eksi, siis oli Allar Norras kolm-neli aastat. Ma sain teada, et see oli neli aastat, olid sa kogu aeg Allariga koos, haaras? Esimene peaaegu terve aasta pidi seal üksinda elama, sest ma just see aasta olin neli kuud Prantsusmaal shous lapsed olid Tallinnas vanavanaisa ja raske aasta oli aller jaoks, see oli täiesti raske, peale selle ta ütles, et ei ole vaja siin raha mulle. Perekonda tagasi läksin nagu täiesti võõras ühiskond ei ja pidi keeldukima ja yldse ühiskonna tundma ja treeneritööd alustas ja oli esimene esimesed kogemused ja kõik oli raske tema jaoks ja issina elada, et ei ole harjunud, sellega on harjunud, et sportlane teda sõidetakse siia-sinna-tänna ja kõik seega on valmis ja teine on valmis, kõik on valmis ka järgmisel aastal, juba järgmise aasta olime juba koos ja kogu aeg olime koos. Norras jah. Allawi Allaril, aga seal oli üks, üks asi, mida talle ei meeldinud. See ühiskond, mida ta jättis siia Eestisse, neid kuulsus ja sõprad kodutunne oli puudu, temal aga muidu kõik muud asjad võtta, siis ta oli rahul sellega muidugi. Aga ikkagi kogu aeg rääksi tagasi ikka tagasi. Kui Allar tegeles Norras, ütleme treeneritööga, siis millega sina oma vaba aega sisustasid? Ma olin ka seal treener klubis, ma olen jah, illustamise treene, terve klubi oli ja mul ja võiks öelda, et ma olin ainuke treener seal ja teised olid nagu rohkem sihukeste abiliste. Ja siis ma olin oma pojal, eesti keele õpetaja koolis täiesti ametliku, et ma sain selle eest palka ja oli mulle oma klass ja võitsin Eestis programmi. Ja no päris tõsiselt, see oli kõige raskemini, sest teema ei võtvad külvastumid nagu õpetaja, see oli. See oli kõige raskem ülesanne. Viimane aasta. Ma olin norra keele õpetaja ühele vene poisile, kes tuli Ei, ütleme Norras ka niisugust vaba aega. Ja seal oli sõita ja seal oli küll vaba ajaga mitte ringi sõites aga ringi sõita ma sain sõita ja just nagu võistluste pärast, siis neil võistlused toimuvad erinevates linnades ja siis ma sain ringi sõita niiviisi. Aga eelised seal vaba. Ja me olime koos just selline vaba aeg oli, kus me saime olla koos Kerstil külalisi ka Norras ja, ja just kihkini majakesi mõnikord mahtus 15. Ja ma tuletan nagu seda aega meelde, kui ise mul käisid, kreekaskasid nagu külalised, mari tegeles kogu aeg nagu noh, vaatamisväärsuste näitamisega ja kas sul nagu seda aega ei olnud niimoodi, et sa võtad ja näitad, ütleme neid norra vaatamisväärsusi ja kes seal külastades? Seal võib-olla ei olnud nii palju näidetes ikkagi Lilliamal, see on niisugune väike küla, et paar-kolm kohti oli seal, aga need, kes käisid, need tahtsid ikkagi rohkem Allarike suhelda, et tema giidi sõidutama, neid igal pool ja see on ikkagi talvele linn ja inimesed käisid rohkem selle jaoks, et saaks suusatada. Ma arvan, et sa oled nüüd oma sportlaskarjääri jooksul ja, ja üldse, ütleme elus sa oled palju reisinud kosmoni lemmikpaiku, sa tahaksid tagasi, kas siis tööle või puhkama. See on raske küsimus. Ma ütleksin, me eelmine aasta alleriga käisime, eks, esimene kord elus kahekesi ja et me ei võtnud laksega esimest korda käisin. Võiks öelda, võib-olla nimetatud pulmareisil. Ja käisime Küpros. Olen täiesti meeldis hoopis nagu mingisuguseid erinevaid tunned, mitte nii nagu tavaliselt kogu perega ja kolaga autokäijaid jäi, kus teatud ja kus sa magad ja see oli selline raske öelda, missugune tunne, aga tahaks veel kord kuskile minna, et mitte võib-olla päris sinna ka kuskil veel mujale. Võib-olla sellepärast oli ka niisugune eriline tunne see niuke soe. Ja kindlasti peale sellest kohutavalt suve, mis, mis oli eelmine aasta meest käisime sügisel, see kindlasti aitas ka. Ja veel minu jaoks oli see ülemineku periood Norrast Eestisse on just üsna raske, täiesti raske, sest mind nagu siini ootavad midagi seal sellest töö mõttes ja olen täiesti raske ennast leida siin. Ja see väga aitas. Ma sain nagu jõudu, energiat seal. Lähme nüüd võib-olla sinu argipäeva oskas sa nüüd ütleme lahti rääkida oma tavalise tööpäeva, kui palju siis on nüüd aega, jääb koduja. Kas ma pean ütlema, et enamik kesklinnas, see muidugi suur pluss minu töö juures, et teepäev hakkab seitsmel siis, kui lapsed ärge teles kaheksaks nad lähevad kooli tihti lähen nendega koos, sest ma lähen otse õppejõud vanalinna koolis esmaotse, lähen trennis, mul Kadist lakkab trenni juba kaheksast kuskil kaheksast poole 10-ni 10-ni kestab. Paarissõidutrenn siis peale seda ma jään sinna kooli, siis teete nagu õppealajuhataja, siis kas lõunaks Lähen sinna või või siis sõidan ära. Ja tihti maas ja sellega niimoodi, et ma võtan noorema poja koolist, siis viin teda koju süsteedeensel ruttu siia. Seensis tagasi, torman tööle, teen veel mõned need õppealajuhataja ülesanne kesis, õhtune trend tuleb paari sõiduga ja noh, ütleme umbes kuue-seitsme ajal, ma olen vaba. Siis lähen koju ja siis seal, vaatame, mis seal toimub. Võib-olla teen siis õhtul Vicky ja vaatan poiste need kodutööd siis vanem poega mängima, klaverit. Tingimata kõrvaliste või muidu seal ei toimu mitte midagi. Võtab minust viimaste energiat ja üheksa poolegime, lapsed, lähed magama, siis ma nagu alustanud koduperenaise tööd koristaja vaatamisjärgmiseks päevaks saab siis sellised päevad on see Maidleks midagi hull, see on lihtsalt, kui inimene on harjunud sellest Eritmis laada, siis see on normaalne, suhteliselt pingeline, ikkagi, ei oska öelda, ma ütlen võib-olla, kas ma ei tea, kas see on töönarkomaan? Ei tee elu, sest kui mul võtaks juhtub, et terve päev on vaba ja allerid ei ole kodus, ma ei tea, mida teha. Täiesti tekib selline tunne, et no mida nüüd siis saab, mul ei ole midagi teha, niisugune tunne, et nagu ma ei leia ennast moe, lehvene märjad, et niiklik läheb väga kiire rütmiga kontrollib selle kodu ja kindlasti ja mõlemate võib-olla mitte kõik, aga see, mis, nagu nad nad ise pakuvad, nad ise näitavad, et mida oli raske ja mida oleks, oleks vaja vaadata üle. Ja muidugi yritan aidata kohaga. Lähme siis laupäeva pühapäeva juurde, sinu tegemised laupäeval. Laupäev hakkab sellega, et kell üheksa Mul on trenni oma klubi laupäev ja pühapäev ka pühapäeval puhkepäeva ja täispuhkepäev ei ole, aga need üksikud tunnid, need nagu ütleks, et need ei riku elu. Selline variant muidugi, et ma teaks kuskile ära sõitma, kasvada Otepääl alleriga koos, siis muidugi on natuke raske, aga endiselt, et kui ma käin tunniks jäähallis, see on nagu hommikuvõimlemine minia. Ma tulen tagasi. Ma olen juba värske ja. Puhkepäev hakkas nii varakult ja, ja teha palju sama pühapäeval on mitte hommikul, aga keset päeva tavaliselt on trend, sest neile antakse just nädalavahetusele trenni. Et siis vanemad saavad lapsi tuua ja viia, et nii on mugavam. On sul mõned hobid, kui me eelmine sügis saime kokku, siis sa rääkisid flamingotantsust. Ja ma proovisin, aga see oli niivõrd hilja õhtuti et ma olin juba nii väsinud ja siis, kui ma sinna läksin, eriti kui ma tulin tagasi, siis ma ei suutnud juba hommikul ärgata, et ega see kaua ei kestnud ja ma üritasin, aga siis, kui ma sügisel rääkisin, seda mul teed ei olnud vist. Aga need juba teiega koos ei lähe kokku. Kunagi ammu maid tikkisin ja õmblesin ja kudusin need muidugi kõik on juba unustatud. Mulle meeldib üldse oma lastega olla ja lihtsalt vestelda nendega, et nad on nii põnevad praegu. Neid teemasid, millest nad räägivad ja küsivad, minu arust see on kõige mõnusam aeg praegu. Muud hobisid võivad pärast talle siis need lendavad kodust välja. Julged sa oma toitumisest rääkida, kui sari tippiluuisutaja ja ütleme nii, et kui sa oled noh, praegu nagu treener ja pereema, kas on mingi vahe ka nüüd seal toitumisel mõtlen essanova korskist, sa rääkisid, et süüa oli palju, aga tal ei lubatud nagu palju süüa. Ja sellega oligi seotud niuksed, psühholoogilised pinge, et noh, kaua inimene võib dieedi ennast pidada. No võib-olla aasta kaks, kolm on ka see, et, et siis kui ma tulin spordikooli, ma olin seitsmeaastane ja kohe esimesest aastast mulle öeldi. Ei, sa oled paks, tead noh, kilo võib kas, kas kilo või pool kilo maha võtma ja sellest ajast mul on peas oli selline tunne, et ma täiesti paks neid, ma vaatan, need pildid, issand jumal seal kondi teinud. Ja siis, kui 20 aastat mõtled sellest, et tehased ja dieeti pidama ja see oli, ma arvan, et võib-olla isegi ma ei olnud nii baas füüsilist vormisega, psühholoogilist, ma olin täiesti tühi. Et mul ei olnud kuskile jõudu võtta. Ja muidugi ma ütleks, et. Ma seen täiesti vähe, täiesti vähe siin. Ma ei saa võrreldes sellega, mida ma praegu praegu ma ise palju, aga ei ma ikkagi see korraliku prae siia võin, võin midagi. Aga see on kõik, mida ma tahan. Aga kaalus ma olen samas kaalus, mis, mida ma ütleks, pealike sünnitamist mul kaal. Järsku läks maha järsku kõik nagu neid kaaluprobleemid kadusid kohe momentaalselt. Oli ka mõni asi, mida sa ei tohtinudgi süüa, kus oli, ütleme, tipi lutsud. Aga seal oli palli sellel lihtsameelne, nii tema. Seal võib alustada magusast asjades ja kõik lõpetada tavalise sai, aga seal oli nii vähe valikud ja yldse vanasti oli üldse vähe valida toite. Väga nõrg, valik oli alati siukene. Kurtis küll jah, Nabala Maria. Kõik kursis, kõike oli jah, mõtlen, et no ma kursis oli valik küll ja ka mina ei ole nii kalaarmastajad, et isegi kalamarja Nagu ma su jutust olen aru saanud, ega sul vaba aega palju pole, aga ikkagi ma küsiks su käest, et täitsa vabal ajal kuskil ka lõõgastuma diskosaalides või veedad sa rohkem vaba aega sõprade juures kodudes? Ütleks sõprade juures ja rohkem kodus lastega käime väljas, käime jalgrattaga sõitmas. Noh, selline suve sügisperioodil ja kevadel jääb rohkem ikkagi nendega koos ja sõbradi paaride käie May olla. Koht. Ma tean, et veteks Allerile meeldib seda teha. Mulle alati on probleem sellega, et koos minna. Ma ikkagi üritan midagi muud leida, et saaks, saaks sellest asjast lahti. Teil on suvekoduga, eks ole, Tallinnast väljas. Jah, aga võtaks see aasta, meil ei õnnestunud isegi päevasel. Ma just tahtsin küsida, et paljudel õnnestub seal olla niimoodi. Ei juba 47 kilomeetrit, see on juba kaugelt meie jaoks, et lihtsalt ei jõua, tema laagrid ja minu naabrid toimuvad erineval ajal ja tavalisest, nii, et võiks lapsed saada, ega seal vanemad ka ei taha üksinda istuda keset metsa. Läheks siis tänase õhtu peaaegu viimase teema juurde on iluuisutamise populariseerimine, Eestis on see üldse võimalik? Ma arvan, et see on võimalik ja seda on vaja teha, kissell mitte kui mitte mina veel seda võiks teha, et ma arvan, et ma juba alustasin seda teed ja ma ei tea, kui edukalt see läheb, aga ikkagi tasapisi läheb ja asi areneb ja siuksed asjad ei tehti yhe päevaga, nagu ma vaatan, isegi kahevõistlusest, mis on siin väga populaarne ja selle nagu öeldakse, et nagu oma ala see ka ei lähe nii kerge populariseerimiseks, et ma tegin oma klubi, klubi eksisteerib üldse. No meil on ainuke koht kahjuks, et see on jäähall ja linnahallis on jäähall, see on ainuke koht. Ja ma neid tegelen, üritan veel, et ikkagi ehiteks veel ühe halli. Ma ei tea, kas nagu eraisikute või siis riik või, aga seda on vaja kindlasti teha, sest ei saa, pole miljonilinnas olla ainult üks jäähall. See on niisugune ebanormaalne variant, et ütleme üle mere veel või kuidas seda nimetada dile v seal Helsingis on ka pool on pool miljonit elab, aga neil on ligi 30 jäähallis see, et ma olen jääspordikoolis valejuhade tegelikult, et see ei ole nii päris minu töö. Et ma jään, ma olen rohkem treener ja ma olen rohkem selline praktiline inimene, aga ma nägin, et kui mina ei hakka sealt töötama, siis mul on palju raskem teha oma treeneritööd. Et ma üritan nagu abordikoolisüsteemi natuke muuta ja natuke teised eesmärgid on natuke kõrgem, eesmärgid on need, ma tulin ise väga tugeva spordikoolist ja ma arvan, Ta võib-olla kui mitte päris sellesama tasemele viia. Eesti spordikool, aga no kuskil lähedal ja just organisatsiooni küsimustele, et mida lapsed peavad õppima, mismoodi Nad peavad õppima, kuidas treeninguprotsess toimub ja missugused eesmärgid me paneme endale ja sest õnneks, mille riik toetab siiamaani ja see on suur abi, muidu ei oleks, ei oleks võinud üldse neid trenni temast jäätunnid on nii kohutavalt kallid ja see on niisugune just organisatsiooni töötajad. Mide viib tasapisi, ma loodan, et arenemist Eesti ilusti, mis siis nagu treener maga, üritan nagu teistele treeneritele mitte lihtsalt öeldi, et vaadake, kuidas on vahet teha, aga ma lihtsalt töötan ja ma usun küll, et nad kõrvalt ikkagi vaatavad, mismoodi mina näen, seda, ma ütleks, et nemad ise puha pahasti töötavad, teinud, nad töötavad hästi. Aga ma olen ikkagi suurest riigist nagu võiks öelda ja tugevast koolis ja tugeva koolitusega. Ja ise käin suveti treenerina rahvusvahelistes uisulaagrites tõesti, et kus ma suhtlen niisugune tipptreeneritega seal, ma nagu ise koolitan ennast just see nagu edasi viia, et teised treenerid kaupiks edasi, sest meil on nagu tavalist ja niimoodi, kui see ei ole mingi super, autoriteetsin sind, keegi ei võta vastu ja et ei ole mõtet suruda neile, et, et vaatagi seda, seda, seda on vaja teha. Tavaliselt võetakse need aastad pidi nagu mida sa siin õpetad meid, aga kui ma ise töötan ja nii lihtsalt oma nagu eeskujuga, näitan neile, mida võiks teha ja mismoodi see seal ka areneb eesti ilustamist ja ja üldse nagu üritan siia tuua võib-olla rahvusvaheliselt seminarid, rahvusvahelised võistlused. Momendil palju on Eestis üldse ilusad, et kas saab, ütleme samad purjereegleid kasutada nagu Moskvas kasutati, et 15 viimast kukuvad grupist välja ja ja või on siin vähe leebem. Emil kahjuks ei saa seda, kas tema, ma ütlen, et need Moskvas nemad ei kasuta seda süsteemi, sest neil kadusid ära spordikoolid ja neil neid maksab kõik. Ja ilustamise on kallis ala. Ja neid nemad hoiavad, noh, mitte kõik päris nad ikkagi, neil on suur valik ja, aga üldiselt nii nagu vanasti oli, enam ei ole. Ja siin ka meeldis, et me võtame kõik vastu ja neid spordikoolis on ilusti, mis osakonnas on 225 õpilast. Ja see on üsna palju, seitse treenerid nüüd muidugi valik peab olema. Kõik ei ole Pythovinid ja kõik, keegi kõik ei saa peaministriks ka saada, et valik peab olema, eriti siis, kui ikkagi riik toetab ja inimesed ise, nagu need, need, need algajad hakkasid maksma. Muidu see oli niisugune sümboolne, maksma 100 krooni kuus ja see on niisugune. Ma ütleks, et jäägu mitte Eestigi ala. Nägime hakkame valima, aga neid algajate ütleme et esimesed kolm-neli aastat muidugi ja saavad kõik uisutada, kedagi meie viske välja. Selge, ma ei hakka enam küsima seda küsimust, et see, millega sa praegu tegeled, kas ta tasub ennast ära. Aga kas sa näed silmapiiril Eestis sirgumas uut Annakondrošovad, kes võib suurvõistluste medaleid Eestisse tuua? See on raske öelda, nii kohe mina võib-olla ei näe, aga kes teab, võib-olla homme tuleb ja see sõltub palju asjad ja siis ma ütleks, et ma olin super, mingi andekas. Võib-olla iseloom oli selline, et ma läbi Raudeleksin kõik, aga siis helist ja nagu sest nagu sportlikus, ma ei olnud nii super andekalt nagu mõned teised, kes mulle ümber olid, aga võib-olla nad ei anna, lihtsalt, tähendab psühholoogiliselt nii tugevad. Meie ala on täiesti selline, et kui sa lähed üksinda esine diale, vaatab 10 või 20000 inimest ja sa tead hüppamise, tead, libiseme selle jää peale, sa tead, määra kukkuma, ikka naerad ja ei tohi näidata midagi. Päevast päeva, niimoodi juba tuuakse nüüd viimane kord mulle helistati, kas kaheaastane saaks tulla, mõtlesin ootikatel oskab käia yldse, ema väidab, et ei, kõik on korras, ta juba kohe, ta on valmis sibutele jääd. Ei tundugi siis kaheaastased juba. Et see on ikkagi päris palju aastati ja siin on vaja mitu asja korraga, et võtaks, peavad väga tugevad vanemad olemas, on need, kes aitavad. Mind aitas väga palju isa, kes treenis mind veel eraldi kodus ja seal hoovis, ta tegi mulle väljakud ja labidaga, lihtsalt puhastas lonti ja treenistel eraldi natuke. Et sellised fanaatilised vanematena, noh, neid neid on just harva. See aitab, kindlasti sai ta juba sellega, et, et siis meil tekib nagu suurem valik siis hakkab rohkem mu lapse uisutame, siis on nagu kergemini valida, täiesti võib olla, ilmuvad enam enamgi andekad lapsed. Palju, see pani imestama, tahe õppida kiirelt eesti keel selgeks konsult teised keeled sama hästi suus, ütleme norra keel ja inglise keel, saksa keel, mis iganes, et sul nüüd eesti keel on, äkki sul on keelte peale niivõrd, Janne, sul ei ole probleemi õppida või oli see suur tahtmine? Ma ütleks siis, kui ma tulin Eestisse, siis mul oli väga tugev vene keel, mul oli ja siis hästi hästi natuke inglise keelt, no nii vähe. Ma ei tea, kuidas esimeses klassis lapsed neid rohkem oskavad, kui mina oskasin. Aga jälle ma ütleks, et võib-olla see iseloomule asi. Et ma sain aru, üks asi, ma sain aru kohe, et kui ma hoopis tegin, ma ei saa siin elada, siis oli nagu põhimõtteline küsimus, kas ma jään siia õpingeelia, siis elan selle mehega koos ja ehitan nagu kodu enda jaoks siin või siis ma kohe lääne ära, meil oli ikkagi alleriga ja on suur armastus ja keele pärast. Niisugune tühiasja pärast ei saa seda rikkuda ikkagi neid nii kallid inimesed ei kõnni iga nurga peale siin iga tänaval peale, et neid on nii raske leida. Et oma ots, nii et see on palju lihtsam keelt õppida ja muidugi see oli täiesti niukene, fanaatiline töö. Et ma läksin sünnitusmaja õpikuga ja ma käisin ühikuga niimoodi vankriga, õpik mulle oli vankri peale ja ja mu lihtsalt oli vaja ja ma ütleks, et mulle meeldis. Esimesed paar kuud olid täiesti rasked, siis ma mõtlesin tõesti, et kunagi elu sees nii keeruline, Ki. Aga pärast siis, kui nagu läks lahti, siis oli juba mõnus, siis ma tundsin, siis ma tundsin niukene uhkused, et ma sain hakkama, et see on niukene. Jah. Ma tegin ära seda, et kõne sportlikud Felix eesmärk on juba käes, niisugune käsis norra keelega oli võib-olla natuke psühholoogiliselt lihtsam, sest me tulime siinne ja jälle ma tundsin ennast ebamugavalt siis, kui kõik seal viisakad, kõik oskavad inglise keelt rääkida ja see ei ole probleem üldse. Aga noh, ikkagi kui lähed poodi, kui vaatad niimoodi trennis ikkagi lapsed räägivad, ei saa mitte midagi ja siis oli ikkagi vajalik seade ja ma läksin seal kursustele ja ja üldised, õppisin täpselt samamoodi iga päev ja pidevalt. Kas ütleme nüüd, Allar aitas ka eesti keelt kõvasti kaasa või vaatas ta kõrval? Kas ma nägin alleri telg? Aitas väga palju tema pere et ema, isa ja Erik noorem vend, see, kes temast seitse aastat noorem ja ta oli niisugune pubeka eas, aga ta oli. No ta on praegu selline väga, väga heatahtlik ja ta alati aitab ja ta alati niukene südamlik ja ta kui näeb, et inimesele on raske, ta alati aitab ja alati tuleb abine ja tema aitas küll väga palju. Ja muidugi mul oli fantastiline õpetaja või lihtsalt näiteks eesti keelt mingisuguses, nagu teises küljes võib olla. Ta ei näide neid grammatikat, kohutavad, mida ma praegu vaatan. Uibo, vaesed poisid, koolis õpivad, aga me alustasime kõigepealt rääkima ja siis ta juba hakkas ütlema, et vot see on see, see on, see siis oli, ei olnudki nii raske siis kui oli juba mingi põhi oli juba tehtud. Aga peale seda, kui ma eesti keelt õppisin, siis ma läksin soome keele kursustele, sest ma hakkasin juba Soomes käima, need väiksed neid kursuse tegema ja väiksed laagrid tegema. Ja mul oli vaja soome keelt, sest soomlased inglise keel küll ei räägi. Siis läksime täiendavat inglise keele kursustele ja siis, kui pidin juba rootsi minema. Siis seal inglise keeles ma esialgu ainult rääkisin, siis mul kõik kõik, mis oli peas, sest nii nagu paanilist hakkas välja tooma niukene start sellele, et ma mõtlesin, ei, ma pean ikkagi kursustele minema või et inglise keel veel täiendama. Ja muidugi siis kui on nii palju keel, siis on iga järgmine läheb valigi palju lihtsam kui põnevam vaadade, oh seal siid on sarnane sõna, see on siinse on siin ja edaspidi on juba lihtsam. Oled sa rahul, praeguse eluga? Rahul sellega, mis sa oled saavutanud. Ja on sul veel mõned salasoovid. Toituda Meil ei ole ka väga rahul ja ma arvan, seeni tema, teine kuidas ma elan. Ja see on just see, mida ma tahan. Aga ma olen niisugune inimene. Võib olla Maximalist, mul peavad alati olema ja väga kõrged eesmärgid ja kui ma saavuta midagi, siis mul kohe tekib uus eesmärk ja ma ikkagi pean ylesse jälle trepist või redelilt üles jälle ronima. Et mul on mõned soovid, aga ma arvan, et et Eloneesia vaatamine On need seotud nüüd selle iluuisutamisega Iluuisutamisega on mõned on seotud, mõned on seotud oma perega ja tellisid oma eluga. Aitäh küsimusi. Tänase saate küsijaks oli Aivar Kuusmaa ja saatekülaliseks oli Anna Levandi ja tööd.