Tere kuulama keele sõnumi 14 kümnendat saadet. Saage uueks Aavikuks meie jätkuv üleskutse mis kahjuks seni on leidnud vähevõitu mõistlikku vastukaja. Kohati jääb mulje, et paljud eestlased arvavad, nagu oleks meie keel igaveseks ajaks igavesti valmis. Ja tuleb leida vaid need üksikud kurikaelad, kes seda idülli oma pahakeelega rikuvad. Selliseid ja niinimetatud õige keelsusele manitsevad apsalutistlike kirjatükke on ilmunud meie ajakirjanduses ka üsna viimasel ajal. Kohati jääb mulje, nagu peetaks oma keelt mingiks eriliseks pühakirjaks, kuhu sattunud trüki veadki on puutumatud ja igavesed. Igal juhul tänase saate lõpul esitlen neid seni küllalt väheseid ettepanekuid, mis meile on märtsi ja aprillikuu jooksul laekunud. Igal juhul ootame kuulajatelt veel julgeid ja kaanoneid murdvaid ideid uute grammatiliste vormide kohta samuti ettepanekuid selle kohta missugustest, formaalsetest õigekirjareeglitest võiksime loobuda või missuguseid reegleid senisega võrreldes oluliselt liberaliseerida. Julgen arvata, et vähemasti väike ja suur tähelisuse reegleid on meil täna üsna sassis nagu kört-pärtli särk. Veel mõni aasta tagasi pidi kirjutama Tallinna kilud väikese tähega, sest tegu polnud ju algusest peale, mida Tallinnas toodetud kiludega vaid üldnimega. Nüüd on neist saanud aga suure tähega tallinna kilud justkui Tallinna linnavalitsuse ametlikud esinduskilud, sest keelereeglid on taas vahepeal muutunud ja näevad ette geograafiliste nimede kirjutamist suure tähega. Mida teha aga siis näiteks Kaagvere raipega ja kuidas suhtub Rakvere linn sellesse, et tegu pea ainsa üldmõistega, mis selle linnaga üldse seondub? Saatke meile oma ettepanekuid keele sõnumi koduleheakna kaudu aadressil keele sõnum, punkt, vikerraadio, poee või kirjutage vikerraadiopostiaadressile Kreutzwaldi 14 101 24 Tallinn või saatke minule elektronposti sõnum aadressil Mart punktummelased ära. Lubame endiselt parimate ettepanekute eest maikuu algul välja loosida raamatuid kirjastuselt Varrak, kuid kui ikka häid ettepanekuid ei tule, ei tule ka raamatuid. Nõiakonsultant professor Martin Ehala on olnud gümnaasiumi keele ja kirjanduse ainekavade koostamiseks eestvedajaid. Tänase saate põhiosa ongi sellest missuguseks kujunevad gümnaasiumi eesti keele ainekavad alates 2011. aasta sügisest andes õpilastele oskusi just nimelt reaalses elus toimetulekuks. Unustades tarbetu teoreetiseerimise ja tuupimise. Kui me nüüd hakkamegi vaatama neid kohustuslikke kursusi, siis esimene on kohe keel ja ühiskond ja et see on nüüd selline võib-olla kõige laiem, aga samal ajal ka kõige konkreetsem, ütleme noore inimese jaoks, kui ta ellu astub, et ta suudaks ühiskonnas ennast teha, arusaadavaks, teha, vastavaid avaldusi, esineda seal, kus vaja ja nii edasi, et ta oleks olnud, ütleme, selline arukas ühiskonna liige. Jah, see keele ühiskonna kursuse eesmärk on anda ülevaade sellest, mismoodi keel tegelikult toimib informatsiooni vahetajana ja ka sellesama identiteedi kandjana, millest siin selles raadiosaates on ka hulga kordi jutu all. See kursus annab sellise vähekesena teoreetilisema ja noh, ütleme niuke populaarteadusliku ülevaate siis praktilise eesti keele kursustele, nad saavad kõiki neid asju tegelikkuses läbi proovida. Nii et see mõnes mõttes võib öelda ka, et see on selline lihtne sissejuhatus tänapäeva keeleteadusesse, mis vaatab testi keelt kõigis tema avaldumisvormides, kui varasemates õppekavades oli, oli nagu rõhk struktuuril, ütleme, õpetati ainult grammatikat ja sellist klassikalisel lingvistika pärusmaad. Eriti väljaütlemine, see, mis puudutab sotsiolingvistikat ja ajaloolist keeleteaduste, keelekontaktide uurimist ja keelepoliitikat ja muud siis vot see uus kursus nüüd võtab selle keeleteaduse kõikidest harudest huvitavamad asjad, paneb sinna ja annab õpilasele ettekujutuse. Nii et see teoreetiline pool on siis keeleühiskond ja siis praktiline eesti keel, see esimene on siis need, mis Nad on omavahel kokku Johni, nii, kui me nüüd läheme edasi, siis on meedia ja mõjutamine. Me oleme hästi palju rääkinud meedia mõjust noortele ja ka Priit Ratassepaga oli juttu, et tegelikult juba meediamõistmine tuleb sisse Seitsmenda. Olessi kursuses ja ja see on täiesti õige ka, sest Ta on nii määrava rolliga nähtus meie ühiskonnas meie ümber, eks ole. Lapsed ju tegelikult enne koolipuud puutuvad meediaga kokku, vaatavad telekat, on internetis juba viie kuue aastased, seal on kogu mõjutame. Ja asi, mis seal käib, see on, see puudutab neid ka, eks ole, reklaamid igasugust sorti propaganda, meelelahutuskõik, kõik see tuleb, meedia tuleb kohe inimese ellu peaaegu peaaegu niipea kui ta nagu suudab telekapuldi nuppu lahti vajutades, siis on ta selle keskel. Ja see on õige, seitsmendas klassis juba hakatakse rääkima ja räägitakse edasi ja räägitakse ka gümnaasiumi ise juhatuse, meedia mõjutamise kursus gümnaasiumis, siis võtab seda asja jälle veidikene teoreetiliselt jälle ühe astme võrra nagu keerulisemaks vot ühe astme võrra süvemalt juba ulatudes selliste asjadeni, nagu tehakse seal ka natukene diskursuseanalüüsi, ehk vaadatakse, et mida siis tegelikult öeldakse, kui midagi öeldakse, millised on need varjatud sõnumid ja kuidas mõjutab läbi meediareklaami ja nii et see on siis selle, see teoreetiline kursus, praktiline eesti keel, teine kursus on siis see, kus kõike seda saab oma naha peal proovida kirjutada, ise võib-olla uudislugusid teha võib-olla mingisugune raadiolõik raadiointervjuule või ka mingisugune mängult mingitele lõigukene videosse võtta või noh, nii-öelda teha midagi YouTube'i jaoks, selline videopöördumine, ühesõnaga kõik seda, kuna Lääne meedia, mis meid ümbritseb, see praktiline eesti keele kursus, kaks, see peaks andma võimaluse õpilasel käppapidi sees seal ise teha ja ennast selle jaoks koolitada nii-öelda nii et saab veidi ka ajakirjandusharidust saada kirjandusharidust ja siis vaadake, et selline asi, et võimalus sattuda meediasse õpilasel peaaegu sama suur kui igal teisel tuleb tänaval keegi, varsti juhtub midagi, õpilane, seal lähedal küsitakse tema arvamust juba kas või see, kuidas käituda kaamera ees, kuidas anda vastuseid nii, et pärast ei oleks ennast häbi telekast vaadata. See on ka osa asju, mida tuleb õpetada. Nii, aga see kolmas kursus, teksti keel ja stiil, kas see on nüüd siis annab nagu ülevaate, ütleme, keele kasutamise mingitest erinevatest võimalustest erinevatest tasandilt. Ja siin on mitu erinevat asja. Tekst ja stiil tähendab põhimõtteliselt seda, kuidas öelda, eks ole, kui kui ütleme, meedia mõjutamise kursus vaatab seda, mida öeldakse, et ja siis kas ta nagu otseselt sõnumeid või kuidagi varjatud sõnumid, aga, aga põhiline on ikka see nagu sisu, mida öeldakse, keeled, teksti stiil vaatab, kuidas öelda ollakse või kuidas kirjutatakse, milliste sõnadega, või kasutada erinevaid sünonüüme, nüüd on erinevatel nendel sünonüümidena erinevad tähendused tähendusnüansid nii-öelda, et üks, ühe sama sõnal siis mõned on hinnanguliselt siukseid kõrge lennulisemad, teised on kuidagi nagu halvustavad. Et see nagu stiilid, avamine ja toonida tabamine, mis on samuti oluline, ütleme, kui kaks inimest suhtlevad ja nende võimupositsioon võib olla väga erinev ülemus-alluv, eks ole, võõrad inimesed omavahel sõbrad omavahel, et kõik need erinevad olukorrad nõua natukene erinevate keelekasutust ka. Ja kõige selle kohta siis nii-öelda teoreetiliselt antakse ülevaade selles kursuses keele, teksti keel ja stiil ja seal muidugi erinevad kirjalikud tekstid, nagu ka teadusteksti koostamine ja ja, ja siis võib-olla ka üldse, kuidas kirjutada ja nagu üles ehitada oma sõnumit, nii et see on siis selle kursuse selline, see, see teoreetiline kursus, millel omakorda on jällegi praktiline kursus kõrval, kus kõike seda on võimalik läbi proovida. No selle peale mõned vanad inimesed ütlevad õudusega kirjandid ei kirjutagi. Ilmselt mõned kirjandid ikka kirjutatakse, aga kirjandi lugu on selles, et ta on üsna tehislik vorm ühe üsna tehislik tekst, mida on vaja ainult koolis. Et uue emakeeleõpetuse üks selline põhimõte on ka, et rohkem neid tekste tuua emakeeleõpetusse, mis liiguvad ringi päriselus. Et me ei tegeleks ainult mingi kooli jaoks välja mõeldud žanriga, nagu see kirjandoni harjutame, lihvime seda, nagu seda on ka nimetatud Esseeks vahel. Aga isegi kui palju seda esseed vaja on, pigem võib-olla oleks vaja osata kirjutada arvamuslugu ajalehele, sest see on veel koht, kuhu inimene võib nagu essee vormis manööverdada 3000 tähemärgi seast seisukohta ära, nii et, et argumenteerivad teksti kirjutamine ja kindlasti jääb alles. Aga koolikirjand noh, seal on ainult üks vorm ja tõenäoliselt neid kirjutatakse edasi, aga, aga ma arvan, et üsna palju kasvab ikkagi selles uues ainekavas ja uues õppevaras tegelikus elus käivivate tekstide osakaal, nende tekstide kirjutamise harjutamine No meie omal ajal gümnaasiumis vehkisin veel ka etteütluse kirjutada, neid vist enam nüüd ei tule, need tulevad isegi raadiost. Aga ettekirjutusele on kindlasti oma roll mingisugusele õppimise etapil ja ma arvan, et võib-olla mitte enam gümnaasiumis vaid siis, kui sihipäraselt ja väga süstemaatiliselt omandatakse õigekirjaaluseid. Et see on nagu päris hea, tõhus ja kiire kontrolli meetod, ma arvan, et see, see toimub kuskil selliste 10 11 12 aastaste õpilastega võib-olla ka põhikooli vanemas astmes, kui on vaja nagu saada kiire, selge ülevaade, et kui kuidas on omandatud kirjakeele õigekirja põhilised reeglid, nii et ma arvan, et ettevõtlus ei kao koolist küll kuhugi. Aga kaob siis riigieksamina kirjand. Jah, see kaob ja ma olen päris rahul sellega, et ta kaob lootuses, et uus eksamivorm, mis tuleb mõõdav eesti keele oskust mitmekülgsemalt, et kirjeldan on teatud mõttes küll hea eneseväljenduse seisukohalt, aga ta ei võimalda kontrollida või ei võimalda saada ülevaadet kõigist keelepädevuse erinevatest osa pädevustest ja selle jaoks sobib paremini sellise mitmekesisema ülesehitusega eksami vorm, osaoskuste eksami osaoskuste eksam, täpselt. Ja see peaks siis rakenduma juba. Ma päris täpselt ei tea, millal ta rakenduma peaks, aga ka mingi paari lähema aasta perspektiiv on ikka katsetatakse veel paar sellist erinevat eksami vormi läbi, vaadatakse, kuidas toimib, saadakse tagasiside ja kui kui näib, et kõik on nagu kohane, test mõõdab, seda võtmeveab küllap siis küllap siis ta läheb koolis käibele ka riigieksamile. Aga nüüd, aprilli lõpus ikkagi on veel riigieksamina kirjand, nagu me teame. Jah, nii ta on. Kui me rääkisime Priit Ratassepaga põhikooliosast, siis lõpuks ma küsisin ta käest, et mis saab nüüd õpikutega, kuivõrd on vaja gümnaasiumi? Poole peal uuendada õpinguid gümnaasiumi poole peal on kindlasti õpikuid vaja uuendada, sest kursuste sisud on üsna palju muutunud, võib-olla ainuke koht, kus on nagu enam-vähem katus, on eelmise kursusega, kus oli tekstiõpetuse kursusi ja seal oli meedia ja mõjutamine oli sees ja teksti keel ja stiil oli sees. Nii et võib-olla seal on kuidagi võimalik vanu õpikuid kasutades õpetada ka neid kahte uut kursust. Kuigi siin on uusi asju sees, mida nendes vanades õpikutes ei ole, siis eesti keelekeel ja ühiskonnakursus sellist üldse ei olnud ja selleks on kindlasti vaja uut õpikut. Samamoodi praktilise eesti keele õpikute ei ole varem olnud. Ühesõnaga, kuna see aine on ka sellisena täiesti uus, siis siis puuduvad igasugused analoogid ka põhikooliosast, ehk siis see on nagu tõeliselt uus emakeeleõpetus, mis nende õpikute vahendusel peaks tulema. No võiks ju küsida natukene jälle provokatsioonile, et võib-olla ärme raiume raamatusse, vaid anname selle veebi kaudu. See kui veebi kaudu anda, siis peaks olema igale õpilasele klassis, monitori ees, kus ta saab selle teksti lahti võtta. Et kui, kui mõelda õpikut mitte trükkida, vaid vaid teha, teha õpik veebi, et selleks on vaja kooli nii-öelda infotehnoloogiliselt tublisti veel arendada. Ma ei tea, millal see aeg tuleb, kui, kui noh, õpikud on, ongi nii-öelda elektroonilised tekstid. Et raamatut ei pea tassima, võib-olla siis tassitakse sülearvutit või midagi. No põhimõtteliselt see, see võib tulla küll see aeg, aga, aga ma arvan, et ta ei tule nüüd paari lähema aastaga. Et see infotehnoloogiline võimekus vist ei ole koolides kõigis VEEL säärasel tasemel. Ja selleks peavad õpetajad olema valmis, et tegelikult on vaja siis arvutiklassi igale poole, et nagu elektroonilise õpikut kasutada, nii et esialgu ikkagi jääb sõltuma kirjastajate aktiivsusest. Kirjastajatele on kindlasti omad huvid siin mängus, et et vastata nõudlusele, et kui, kui kool vajab uusi õpikuid, siis need õpikud tulevad, ma ei usu, et nad tulemata jäävad. See oleks nagu kirjutavad, kes kirjutavad, kas õpetajate ise praktikud, teadlased, nii praktikud kui teadlased ja eks seal ongi nagu kolm eriti hea on, kui on veel nagu kolmene selline koostöö, et ühelt poolt sellised teadlased metoodikud, kellel on teoreetiline ülevaade, teiselt poolt praktikud õpetajaid, kes on igapäevaselt see kokku puutunud õpetamisega ja kujutad ette, mismoodi see käib ja kolmas sort inimesi veel, et need, kellel on, kes on sellised väga head loomingulised kirjutajad ehk siis kes kirjanikud näiteks. Täiesti Jürgen Rooste, kirjutate siin mõni teine et täiesti, et kui, kui sellises koostöös, kus nagu erinevat sorti kogemused nii-öelda sünergias tekitavad midagi uut, siis ma arvan, et need õpikud on kõige paremad. No üks tõsine probleem on veel õpetajaskonna koolitamine ja sellega olete te juba tegelenud, kui tõsine probleem see on, sest siin paari-kolme aastaga tulevik ka ilmselt üsna kõvasti tööd teha, et kõik need uued kursused saaksid omaseks ka neile õpetajatele, kes võib-olla aastakümneid õpetanud. Viisil, see on täiesti kindlasti kõige kesksem koht üldsusele, uue ainekava rakendumisel ja üldse emakeeleõpetuse uuenemisel. Ehk siis isegi kui kirjutatakse head õpikut uue metoodika järgi, aga õpetajad lihtsalt nagu ei ole valmis neid omaks võtma või ei võta omaks, jätavad lehekülgi vahele, ütleme ei, lehekülgi vahele jäetakse ikka tõesti inimesed ja õpetajana individuaalset see ei olegi väga hull asi. Ja kui seal põhimõtteliselt see uus metoodika on selge, nad kasutavad seda, siis selge on ka see, et nad kasutavad erinevaid materjale, teevad ka ise juurde midagi, aga küsimus ongi selles, et, et kas nad on valmis selleks, kas neil on aega ja tahtmist ennast sellega kurssi viia ja kui kaua see aega võtab ja kogu see täiendkoolitust, ütleme nii, et see on keskne keskne küsimus ja sellega tõesti oleme alustanud Tartu Ülikoolis ja Tallinna ülikool teeb seda ja, ja loodetavasti loodetavasti me suudame me ikkagi anda nii palju täiendkoolituste. Isegi nüüd on need uued võimalused ka, et onu et saab panna loengud üles video loenguna internetti, nii et ei pea. Õpetaja ei pea tegelikult täiendkoolitusele ju ise otseselt tulevad ja kui tal ei ole väga vaja seda paberit, eks ole, kui, kui ta tahab lihtsalt ennast nagu kurssi viia uute asjadega, siis siis ma arvan, et selleks need materjalid internetti tekivad küll koos juhenditega, kuidas kasutada, ja nii, et igaüks, kes tahab ennast ise täiendkoolitada selleks need võimalused tekivad, need lähema aastaga järjest, nii, kuidas me teeme täiendkoolitust, kõik need materjalid ja, ja õpetajate metoodilised vahendid, kõik need kuidagi me teeme kättesaadavaks veebi kaudu. No kuivõrd innustunud õpetajad sellest, te olete ju kohtunud nendega, et kas on ka selliseid noh, ütleme natuke kiuslik Küsimusi eks iga uus asi tekitab küsimusi ja, aga noh, võib-olla ma ei ole hea hindama ka, et minu meelest see sumin, mis tavaliselt siis tekib, kui sellest uuest emakeele õpetajast juttu on, et see on selline huvitav ja äraootav sumin, et noh, et, et põnev, põnevus, sumin ja mitte selline viha suminat, mida nüüd jälle hakatakse tegema. Eks ma jälgin Õpetajate lehte muid kanaleid ka, et siiamaani ei ole uue emakeeleõpetuse aadressil mingisugust karmi karmi kriitikat tehtud, et võib-olla see praeguse 100 päeva aeg, kus antakse uutele asjadele aega atra seada ja ollakse äraootaval seisukohal. Aga ma loodan, et, et kui sellest saadakse rohkem teada, siis, siis tuleb rohkem pooldajaid kui, kui rohkem neid, kes ütlevad, et see on jama. Ma vist küsisin ka Priit Ratassepalt, et võib-olla peaks protestima. Kuidagi neid õppekavasse loomulikult see on ja see on isegi kavas igal juhul iga uus õppevara komplekt, õpikukomplekt peaks läbima kooli katsetused ühes kahes või kolmes koolis, et oleks mingisugune ettekujutus sellest, kuidas asi töötab. Millised on tulemused, kui sellega noh, selle ühe või teise õppe õppematerjaliga töötada. Samas ainekava enesevõime ainult sellise teksti ja nagu ta on eesti keele ainekava mõjutada kooli tegelikust, on nii väike, et, et ei maksa üldse karta, et ühe- või teistsugune ainekava iseenesest meil tulemused alla viiv või mingi katastroofi põhjustab. Õpetajaid on nii palju mõistlikud inimesed küll, et kui ainekavad nõuavad midagi, mida ei ole võimalik rakendada või mille jaoks puudub metoodika, siis tehakse vanamoodi edasi. Et, et ma nüüd arvan, et sellest uuest õppe kaastega uuest Eesti keele aine rahast kahju ei sünni. Sest tõesti õpetajad on palju ja nende nii-öelda filter nende kriitiline sõel tegelikult praagi välja asjad, mis koolis ei tööta või ei anna tulemusi. Nii et, et on võimalik ainult nägu saavutada hea tulemus, kui õpetajad tulevad kaasa, leiavad, et see on hea ja see tõesti annab paremaid tulemusi, võtavad omaks. Kui nad leiavad, et sellest ei ole kasu tulemused alla siis nad jätkavad sama vanamoodi, ehk siis siis jääb kõik nii nagu on. No kui me mõtleme nüüd mõne aasta võrra veel edasi, siis kui uued ainekavad on juba rakendunud ja esimesed gümnaasiumilõpetajad suurte tarkade teadmistega lähevad edasi kas noh, ma ei kujuta nüüd ette, kas näiteks kõrgkoolid on ka selleks ajaks nagu valmis vastu võtma. Pädevamaid noori inimesi, näiteks eesti filoloogia eriala ega siis see on ainult tore, Me ju hiljaaegu tegime uuringu ka, kus vaatasime, millised on ülikoolide esmakursuslaste funktsionaalse keeleoskuse, eesti kirjakeeleoskuse tase ja, ja siis tuli välja, et viiendik on tegelikult allapoole sellist taset, millega sooviks ülikoolis õppida, nii et me oleme ainult nagu ülikool oleks ainult tänulik, kui kui üliõpilaskonna eesti keele funktsionaalse keeleoskuse tase oleks kõrgem kui praegu eesti filoloogia osakonnas, ei teki ka nagu mingisugust erilist küsimust, pigem ma loodan isegi, et see uus eesti keele keele ühiskonnakursus võib tekitada rohkem keeleteadushuvilisi noori, sest ainult grammatika ainus strukturaalne lingvistika kõrval anname siis meil nagu sellise populaarteadusliku sissejuhatuse ja ka teistesse keeleteaduse harudesse, mis on tänapäeval noh, väga tugevalt esindatud, nii et ma loodan, et et sellest tuleb isegi filoloogiahuvilisi või ütleme siis nii-öelda keele huvilisi, sest filoloogia ongi just selline vanamoodne niukene, grammatikakeskne lähenemine, et, et keeleteaduse huvilisi tuleb sellest ülikoolidesse juurde. No jääme siis lootma, et kõik need head mõtted, mis on nendesse uutesse riiklikesse õppekavadesse mahutatud, jõuavad ka tegelikkusse ja jälle ei tule mingit järjekordset pööret ühele. Kell nii nagu meil kipub ikka aeg-ajalt olema, et head asjad ühel hetkel katkevad ja jälle minnakse tagasi vana juurde, aga mida te arvate? Professor Martin Ehala, et kas meil on meie hariduselus, meie ühiskonnas Valmisolek selleks valmisolek uuenemiseks tundub olevat, et kui vaadata praegusel ajal, mida kirjutatakse lehtedes, et üsna palju on juttu hariduse tasemest, üldisest ja koolist väljalangemist, ei küsimused ja keeleoskuse küsimused ja tundub, et see praegu ühiskonda puudutab. Ja ma arvan, et see on väga hea, et ta puudutab, sest Eesti hariduse uuenemine selline nagu uueks kasvamine, mitte nagu reforme, Larace kõik tehakse nagu pea peale. Aga et see uuenemine veab haka üldhariduse uuenemises ehk siis, et et juba seal on vaja kõigile paremat haridust väljalangemist, vähendada, tippudel lasta kõrgemale areneda, need, kes on allapoole keskmist, et nad saaks keskmisele tasemele. Et kõik saaks paremaks, siis selle pealt saab ehitada ka ülikooliharidust sügavamaks. Aga ma arvan, et see on koht, kus see on, see võiks olla küll Eesti ühiskonna üks selline järgmisi suuri ülesanded, et et me oleme nii väike ja meie haridussüsteem on nii väike, et seda on suhteliselt hea. Kui on selline konsensuse soov ja tahe seda parandada, et emme suudaks, olen küll teha maailma parima haridussüsteemi, kui me tõesti kätte võtaks. Me loodame oma saatega seda teadlikkust ja huvi asja vastu aina kasvatab. Aitäh, aitäh. Oleme kutsunud meie terasemaid kuulajaid jõudu katsuma põneva ülesandega saada uueks Aavikuks kes tahaksid muuta mõistlikumaks ja uuel ajal enam vastavaks meie keele grammatikat, ortograafiat, mis on viimase sajandi jooksul ju üsnagi vähe muutunud. Oma mõtteid teiste huvilistega saab jagada keele sõnumi kommentaari aknal keeles vikerraadio e või saates kirja postiaadressile vikerraadio, Kreutzwaldi 14 101 24 või kirjutades meiliaadressile mart, punktummelased, härrar punkti. Kõik seni avalikult loetavad ettepanekud on leida ikka sealtsamast keele sõnumi kommentaari aknast. Ent lisaks olen saanud ka mõne kirja näiteks Eestis elavalt Soome ajakirjanikult Jormarrotkolt, kes arvab, et uuendada võiks soomepäraste nen lõpuga perekonnanimede käenemist, mida argikeeles ongi juba kuulda siis mitte enam Kekkoneni konenile, vaid ka Kekkose kosele, koselt ja nii edasi soome keeles. Nenn on õieti vaid perekonnanime liides, mis viitab omadusele või asukohale näiteks Jokinen, jõeäärne Järvinen, järveäärne kirjevainen, kirjuvõitu uus pööramine oleks lühem, sujuvam ja lähedasem ka soomlase kõrvale. Kommentaariks vaid sedavõrd, et vahepeal seda ka lubati. Aga nüüd, viimasel ajal on millegipärast hakatud Eestis taas tõrjuma. Puru kirjutas kuuendal aprillil sõna nägemus kohta. Sõnaraamat ütleb, et nägemus on visioon, hallutsinatsioon, kummitus, viirastus, ei soovitata tähenduses seisukohta, arusaam, vaade, suhtumine, kujutlus, näide, näeb nägemusi, ministri nägemus rahvusküsimusest, tegelikult seisukoht rahvusküsimuses, aru saab rahvusküsimusest, vaade rahvusküsimusele, suhtumine rahvusküsimusse või näiteks nägemus kujutlust tulevasest tööst. Nii ütleb. Aga meie reaalne keelesituatsioon näitab, et selle sõna tähendusväli on juba ammu kõvasti muutunud. Kas pöördumatult? Kirjutajad ütlevad keeletoimetaja paranduste peale, et nad ei pea silmas seisukohta, arusaama või kujutlust, vaid just nimelt nägemust. Et meil aga oleks edaspidi võimalus ühetähenduslikult nägemusi, see on viirastusi näha, pakub siis puru välja uudissõna, nägem kujutluse aru saama seisukoha tähenduses. Niisiis minu nägemison, asi niisugune või naasugune. Mida arvate? Arno kirjutab, alati ajab mul harja punaseks, kui kuulen väljendit spekuleerima ja seda mitte odavamalt ostmise ja kallimalt müümise tähenduses vaid poliitikute suust igal võimalikul juhul, kui tahetakse hoiduda ennatlike järelduste tegemisest just selles tähenduses spekuleerimise asemel hindamiseks pakub ARNO välja sõna endama. Ehk siis ennatlikke järeldusi tegema. Küsimusi võib ju tekitada käskiv kõneviis enda, kuid samasuguseid mitmetähenduslikke sõnu on eesti keeles ennegi. Arno pakub veel üht üllitist, asjatu sekeldaja tühikargaja mõttetu mehe tähenduses. Mõõdlus ja tegusõna mõõrlama. Igatahes väga huvitavad ettepanekud. Nii palju seekord aga tõesti ootame, et huvitavaid ettepanekuid tuleks veel ja ohtralt. Tänase saate tõid kuulajateni toimetaja Mart Ummelas ja režissöör Anna-Maria korral. Kõigile soovime meie poolt kena aprillikuu jätku.