Tere õhtust. Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Eesti valitsus otsustas saata Kagu-Aasia katastroofipiirkonda 15 liikmelise päästemeeskonna kaheks nädalaks eraldas selleks valitsuse reservist kolm miljonit krooni. Ka Eesti suurõnnetuse ohvrite tuvastamise üksus on valmis reageerima Kagu-Aasia katastroofi-le ja on valmis sõitma akti Põhjamaade vastavale üksusele. Mõnesajast Eesti turistist Kagu-Aasia õnnetuspiirkonnast pole veel kontakti saadud 13-ga. Kagu-Aasia katastroofi ohvrite arv on tõusnud 78000-ni, kuid ÜRO andmetel võib ainuüksi Indoneesias tõusta hukkunute arv 50-ni ja 80000 vahele. Lähinaabrite Soome turistide hulgas on seni teada 14 hukkunut. Rootsi turistide hulgas arvatakse olevat 54 hukkunut. Veel Eestist. Esimesel jaanuaril jõustub ravimite piirhindade arvestamise uus metoodika. Sotsiaalministeerium loodab, et see aitab ravimite hinda alandada. Viljandimaa Kultuurkapitali aastaauhinna sai 11 laureaati, nende hulgas meeskoor, Sakala, mulkide selts ja ilmast. Homme pärastlõunal saartelt algav lume ja lörtsisadu levib õhtuks Ida-Eestisse. Tuiskab, Lääne-Eestis läheb sadu üle vihmaks. Õhutemperatuur tõuseb õhtuks miinus ühe kuni pluss kahe saartel kuni pluss viie kraadini. Eesti valitsus otsustas saata Kagu-Aasia õnnetuspiirkonda 15 liikmelise päästemeeskonna kaheks nädalaks ja eraldas selleks valitsuse reservist kolm miljonit krooni. Siseminister Margus Leivo küsitles Hanno Tomberg. Meil on juba üks eksportees, Argo Parts on meil eesreas ja samas ei piirkonnaga täna valitsuse otsusega lähetatakse Eesti päästemeeskond, mis koosneb põhiosas siis meedikutest ja lähetama sinna välihospidali ja anname kõiksugused, meditsiinilised abi. Oleme pikkuseks planeerinud kaks nädalat ja vabariigi valitsus just on praegu seda otsust vastu võtmas. Kui mitmest mehest päästemeeskonna puhul räägime 15 inimest siis meeskonnajuhte kaks ohvitseri, kaks logistikutega, meedikud, kui palju siis Eesti riigile maksma läheb? Kolmiljon? Krooni on lähetuse maksumus ilma transpordiga ja transpordime inimesed siin Euroopa Liidu abiga. Nii et meeskonda kohe kohe minemas Kopenhaagenisse, sealt edasi Indoneesiasse. Kuidas te hindate Eesti riigi valmisolekut anda abi ja kas meie reageering on teie hinnangul olnud piisav? Jah, sellepärast, et ega meil ei olnud ka ju algul piisavat informatsiooni kogu selle katastroofi ulatusest ja lähtuvalt sellest, kui suur see tegelikult on ja kui see informatsioon on veel jõudnud, siis alates täna hommikust me selle küsimusega tegelema. Ja, ja sellepärast ma arvan küll, et me oleme reageerinud tänasel hetkel piisava kiirusega. Kas meil on alust täna karta, et hukkunute seas on ka eestlasi? Meil ei ole alust tänasel hetkel karta, sest meil ei ole sellist informatsiooni, aga seni, kui on isikut kindlaks tegemata, õigemini nende asukohad kindlaks tegemata. Ta ei ole meil õigust oletada mitte ühtegi varianti ei paremuse ega halvemuse suunas. Me peame kindlaks tegema, mis nende inimestega meie kodanikke on kohapeal juhtunud, mis olukorras nad on ja seni kuni ei ole kõikide asukoht kindlaks tehtud ja nende olukord kindlaks tehtud. Ei saa sajaprotsendilist lubada, et meie kodanikega on kõik korras. 1996.-st aastast on Eestis loodud ka DVI üksus ehk suurõnnetuse ohvrite tuvastamise üksus, mis on valmis reageerima suurõnnetustele nii Eestis kui ka mujal maailmas. Selle üksuse juht on politsei peadirektor Robert Andropov. Täna oli see üksus koos ja otsustas, et on valmis sõitma Kagu-Aasiasse, et koos näiteks Põhjamaade sama üksusega tegutseda. Politsei peadirektor Robert antroppab. Meil on pikaajaline kogemus ja me oleme nagu oma kiviüksuse üles ehitanud just Põhjamaade eeskujul, nii et lihtsalt pakume omapoolset jõudu. Kas nad on teie abi vastu võtnud, pole veel vastust saanud. Me pole veel vastust saanud, Põhjamaade üksus on praegu teel ja palvet on kõiki edastatud, nii et kui nad maanduvad, siis me saame sellest teada. Kui suur see üksus on Eestis? Eestis on see niinimetatud juht tuumik, kes pidevalt läbivad koolitustreeningut ja omavad vastavat varustust ja võimelised reageerima 24 tundi seitse päeva nädalas on On 11 inimest ja sellel tuumikul on siis üle Eesti üle terve politsei on siis loodud on selline võrgustik kus on nii politseinikest siis ametnikud koolitatud kui ka koolitust on läbinud ka teatud hulk kohtuarste ja üksuse. Selliseks sidepidamisasutuseks on keskkriminaalpolitsei varasematel aegadel, kui me oleme taotlenud sellist meie Meie politsei spetsialistide kohalesaatmist, meil nagu täiendavat finantseerimist ei ole õnnestunud saada, aga nagu ma ütlesin, et me oleme isegi valmis pakkuma abi Põhjamaade vastavale Divi üksusele, kuna on vaata et Soomes, Rootsis, Norras, Taanis on Tais bukees turiste kadunud sadades. Kagu-Aasia õnnetuspiirkonnas oli välisministeeriumi andmetel 300 eesti turisti, osa neist on juba kodus ja osa nii ohutus piirkonnas, et otsustasid puhkust jätkata. Osaga aga alles otsitakse kontakti välisministeeriumi pressi ja infoosakonna juhataja ter Halliste. Õhtuse seisuga on välisministeeriumile laekunud andmed 306 loodusõnnetuse piirkonnas viibinud või veel viibiva eestlase kohta. Ja ühendust pole siiani saadud 13 inimesega, mis tähendab, et tänase päeva jooksul on andmed palju paremaks läinud. Kas te olete nüüd ka Punase Risti ja, ja Interpoli poole? Ja Me pöördusime, saatsime eile juba esialgsed nimekirjad kirju, muidugi kogu aeg täpsustatakse sest aeg-ajalt õnnestub meil jälle mingi inimesega kontakt leida ja me jooksvalt kogu aeg hoiame nii Punase Risti kui ka Interpoli kui ka teisi Eesti valitsusasutusi kursis sellega, milline on hetkeseis. Kas teil on ka ülevaade sellest, kuidas inimesed ennast seal tunnevad, kui paljud neist tahavad ära tulla ja kui paljud mitte? Päris täpset ülevaadet nüüd sellest, kes tahavad ära tulla või mitte, meil ei ole aga kõik, kellega me oleme kontaktis olnud. Kõik need veidi üle 290 inimese on tervise juures ja nendega on kõik korras. Välisministeerium ootab igasugust teavet Eesti kodanike kohta, kes viibivad õnnetuspiirkonnas. Soomes on teatatud 14 turisti hukkumisest ja Rootsis on senistel andmetel hukkunud 54, räägib Martin Pärn Rootsi raadio eestitoimetusest. Eile õhtul sõitis katastroofipiirkonda Taissega Rootsi välisminister Laila Freivalts, kes enne ärasõitu andis ka pressikonverentsi. Tegemist rahvusliku draamaga, sest katastroof puudutab väga paljusid rootslasi, eelkõige ka neid, kes puhkasid Tais. Jätkuvalt on 1500 rootslast teadmata kadunud ja me oleme hirmul, et paljusi neist ei leitagi. Reivalt soovib Tais kohtuda eelkõige saatkonna töötajatega, et välja selgitada, millist abi ja personali on seal tarvis. Rootsi valitsus loodab järgmiseks teisipäevaks kõik Tais olevat rootslased, kes seda soovivad koju Rootsi tuua. Siiski soovivad paljud taisse jääda, et üles leida oma teadmata kadunud omaksed. Mitmed perekonnad laiali osad on omal käel sõitnud Bankoki, teised jällegi mägedesse või eksinud džunglis. Rootsi reisikorraldajate sõnul ligineb olukord katastroofipiirkonnas Tai Phuketi lennujaamas kaosele. Vajadus haigete vigastunute transpordiks on karjuv kirjutatud tänane Dagens Nyheter. Ajalehe teatel on suur risk, et paljud raskesti kannatada saanud surevad lennujaamas, kui nad koheselt ei saa abi. Rootsi reisikorraldusfirmad ei suuda kõiki soovijaid Rootsi toimetada, pöördusid ettevõtted täna hommikul välisministeeriumi poole palvega võtta kasutusele kõik võimalused, et tuua koju hädasolijad. Rootsi raadio intervjueeris Katais turiste. Kohtusime lastega, kes olid kuue kuni 12 aastased ilma vanemateta, kes olid teadmata kadunud, kuid neid elusatena leida on väheusutav. Kas nad otsisid oma vanemaid? Ei, nad ei julgenud, me vaatasime üksteise järgi ja toetasime 11 ja neid lapsi. Me lihtsalt ei julgenud minna alla randa, sest igal pool karjuti, et tuleb uus laine. Katastroofi Aasias on hakatud Rootsis võrdlema 10 aasta taguse Estonia katastroofiga. Ja olukorrast Kagu-Aasia katastroofipiirkonnas jätkab Birgit Itse. India ookeanikatastroofis hukkunute arv tõuseb tõenäoliselt 100000-ni pärast seda, kui saabuvad andmed bengali lahe saartel hukkunute kohta, tõdes kõrge Punane Risti ametnik. Tema sõnul puudub praegu igasugune info olukorra kohta anda maania Nika paari saartel. Viimastel andmetel on hiidlainete tagajärjel hukkunud ligi 78000 inimest, vigastades saanute hulk on teadmata, kuid abiorganisatsioonide hinnangul on neid rohkem kui pool miljonit. Ühe sündmuspaigas töötava ÜRO ametniku hinnangul võib ainuüksi Indoneesia kõige enam kannatada saanud piirkonnas Achis hukkunuid olla 50 kuni 80000. Seni on ametlikel andmetel Indoneesias hukkunud ligi 45000 inimest. Rahvusvaheline rest avas täna ka võrgulehekülje, mille kaudu katastroofis ellu jäänud ja nende lähedased võivad ühendust saada. Aasia katastroofi ohvrite toetuseks on alanud ka maailma suurima abioperatsioon. ÜRO teatel kulub ohvrite abistamiseks ja olukorra taastamiseks miljardeid dollareid vältimatut abi vajav viis miljonit inimest. Punane rist ise loodab koguda 32 miljonit eurot. Euroopa Liit on lubanud toetada 30 miljoni euroga. Aasia arengupank pakkus riikide valitsustele raha kiiret reageerimist nõudvate hädaabitööde tegemiseks. Välisriikidest on lubanud USA 35 miljonit dollarit, Jaapan toetab 30 ja Austraalia 26 miljoniga. Samas on uudisteagentuuri AFP teatel seni abist keeldunud India väites, et riigil on endal piisavalt vahendeid, kuigi hinde valitsus ei välistanud hilisemat abipalvet. India on aga esimene riik, kes teatas hiidlainetest hoiatamise süsteemi loomisest. Seda vaatamata asjaolule, et selle loomine on kulukas ja see võib kasulikuks osutuda, olles järgmisele põlvkonnale. Tsunamis kannatada saanud riigid jätsid ära aga kõik uusaastapidustused. Ja uuesti Eestist. Esimesel jaanuaril jõustub ravimite piirhindade arvestamise uus metoodika täpsemalt räägib Vallo kelmsaar. Seni jäi piirhind vastava ravimigruppi hinnalt teise ja kolmanda ravimi vahele, nüüd langetatakse seda piiri ja see puudutab peamiselt ravimitootjaid, mitte niivõrd patsiente, kinnitas sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Ivi Normet. Ikkagi endiselt jääb igas piirina grupis kaks ravimid täielikult kompenseerituks Eesti haigekassa poolt, see sõltub muidugi soodustusena pärast, et kui tal on 75 protsenti soodustuse määr, siis see 25 protsenti tuleb ikkagi patsiendile endale maksta. Kallimaks läheb nendel patsientidel Neil, kes koostöös arstiga ikkagi otsustanud saavad ka kasutama hakata või edasi kasutada piirinast kallimaid ravimeid. Kui selles grupis, siis turusituatsioon on ka selline, konkurents ei toimu ja tootja ei langeta oma hinda kõikides ravimigruppides. Nendel juhtudel tõuseb patsiendi omaosalus. Ravimivajajate jooks on olemas ka piirdumiga tooted jaagul piirideni mis hoidis ja kõigis piirinna 86. grupis. Me sõlmime mõlema ravimitootjaga hinnakokkulepped, kus me lepime kokku, et ta hoiab siis seda piiri nagu võrdsed või piirina alust hinda järgmise aasta jooksul. Ja et ta tagab ka selle preparaadi kättesaadavuse. Ravimitootjad peavad nüüd valima, kas langetada riigilt kompensatsiooni saamiseks piirhinnast kallimate toodete hindu või jätta need senisele tasemele ja loota, et patsient ikkagi kallima ravimi valib. Sotsiaalministeeriumile ametnike hinnangul on suur tõenäosus, et ravimitootjad langetavad hindu ja sõlmivad hinnakokkulepped. Piirhinna kehtestamise senine kogemus on seda tõestanud, leiab ka haigekassa avalike suhete osakonna juht Anne Osvet. Totaalne ravimite hinnatõus on siiski tänu hinna kokkulepetele peatunud. Kui veel paar aastat tagasi oli meil niisugune olukord, et ravimite kulud suurenesid väga kiiresti ja hüppeliselt, siis nüüd tänu nendele hinna kokkulepetele on see seiskunud. Viis kuni 10 protsenti on ravimite hind langenud nendel ravimitel mille kohta on hinnakokkulepped olemas. Samas, kui mõne ravimigrupi osas on vaja, tuleb piirhinda tõsta, sest patsient ei tohi kannatada, kinnitas abiminister Külvar Mand. Põhiliselt esimene preparaat ära kaob, siis tuleb piirini tõsta, et mitte patsient ei hakkaks ise kinni maksma seda ravimiturusituatsiooni, kus me ei suuda talle garanteerida piirinaal kahte ravimit. Täna anti kätte Viljandimaa Kultuurkapitali aastaauhinnad, kokku oli 11 laureaati, teatab peretrist. Teiste hulgas pälvisid tänavu Viljandimaa Kultuurkapitali aastapreemia oma 70 viiendat tegevusaastat tähistav meeskoor, Sakala ja mulkide selts mulgikeelse lugemiku mulgikeeleni meelel koostamise eest. Mulkide seltsi Viljandi kogukonna liikme Tiit rahule arvates tunnustab see preemia mulke üle kogu maailma ja tõstab taas au sisse mulgi keele ka Viljandimaal. Kaks pikka aastat oleme kogunud materjali ja sel aastal seinad kaante vahele alles illustratsioonid on väga kena, sellepärast et meie oma põlismulk Silvi väljal, kes on illustraator, tegi väga ka toreda tee Viljandi murdegrupp siis väga paljud mõlgid Tallinnast, kes andsid oma panuse sinna ja Eduard vääri. Lembit Eelmäe, kes oli ka eestvedajad Mulkide aabits on praeguseks läbi müüdud ja seda, kas tuleb ka kordustrükk, otsustatakse viiendal jaanuaril, kui tuleb kokku mulkide seltsitoimkond ja raha. Mulkide lugemiku kordustrükiks kavatsetakse küsida kultuurkapitalilt, kuid milline tähtsus on üldse ühes maakonnas kohalikul Kultuurkapitali ekspertgrupil selgitab Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupi esimees Katrin hommik. Igas maakonnas on kultuurkapitali tähtsus ääretult suur, sest 80 protsenti üritustest vähemalt toimub ikkagi Kultuurkapitali toel. Ma vaatan kõrvalt Viljandi Kultuurkapitali tegemisi, siis mulle tundub, et ta peab jaotama raha nii väikeste külaürituste kui ka siis üle Eesti tuntud, noh, ütleme siin vanamuusika festival pärimusmuusika festival vahel, et oluline on ka see väikese külaüritus. Tähendab, ta on tegelikult sama oluline kui võib-olla see suur vabariiklik üritus hakata seda Eestimaad niimoodi lahterdama, et las küla jääb kõrvale ja teeme suuri asju. Viljandimaa Kultuurkapitali aastapreemiate suuruseks on kollektiividele 5000 krooni ja üksikisikutele 3000 krooni. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab kerget lund, tuul hakkab puhuma lõunakaarest kaks kuni seitse meetrit sekundis, hommikuks tugevneb saartel kaheksa kuni 15 meetrini sekundis ja õhutemperatuur on null kuni miinus neli, saartel paiguti pluss kaks kraadi. Homme päeval on pilves ilm, pärastlõunal saartest algav lume ja lörtsisadu levib õhtuks Ida-Eestisse, tuiskab, Lääne-Eestis läheb sadu üle vihmaks, tekib jäidet. Puhub lõuna ja edelatuul kaheksa kuni 13 meetrit sekundis, puhanguti 15 kuni 20 meetrit sekundis ja saartel puhanguti 22 kuni 25 meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb õhtuks miinus ühe kuni pluss kahe saartel kuni pluss viie kraadini. Te kuulsite Päevakaja stuudios Riina Eentalu kuulmiseni.