Ei koole. Aleksei Turovski kõneleb teemal vesi elu lahte mineraal. Vesi mis asi see on siin planeedil muidugi, see on mineraalloomulikult. Nii nagu mineraalideks on Siligaadid, kvartsiidid, näiteks mäekristallametist, tõmmu kvarts, noh, neid on hästi palju looduslikke Siligaate, nii nagu päevakivi, kõige mitmekesisem mineraalide klass üldse. Nad on sätendavad, nad on igat värvi sõltuvalt sellest, kui palju ja milliseid raskeid metalle on kristallstruktuuri sissetunginud illusioonidena. Nii nagu vilgukivi, nii nagu mineraaliks on teemand rauamaagid mida rolliks on ka vesi. Loomulikult ei ja veel on, aga erinevalt kõikidest teistest mineraalidest ja keemiliselt erinevalt praktiivsed absoluutselt kõikidest teistest teadaolevatest ainetest täiesti unikaalsed omadused. Vesi on ainus mineraal ja ka ainus vedelik mis on kõige raskem. Mitte nulli kraadi juures näiteks, vaid pluss nelja kraadi juures. Kõik mäletame loodusõpetusest. Vesi, kui ta jahtub pluss nelja kraadini on kõige tihedam, muutub kõige raskemaks ja läheb veekogu põhja tänu sellele. Sajad kalade liigid ja kümned tuhanded vee putukate liigid saavad ka talvel aktiivselt tegutseda. Kui ei saa aktiivselt tegutseda, pole hullu, nendel on andi friisid kehades loomadel andi friisiks juhtivaks on glütseriini ja glütseriini id. Ja see mineraalilma, milleta ei ole võimalik vesi nende organismis loomulikult kristalliseerub, kui temperatuur langeb alla nulli. Muidugi kristalliseerub, selge see, kuid need kristallid ei kasva kiiresti ja ei moodusta okkaid teravaid peeni. Teravatipulised kristalle ei teki föderneeruvate loomade organismis nende rakkude seisund, vesi kuni 99 protsenti koosnevad mõned rakud veest. Teistest on seda vähem, aga vesi on kindlasti elusas rakus. Ja kui temperatuur langeb tõesti tõsiselt, siis nendel loomadel, kes peavad hüberneeruma kõigusoojaste loomadel, kes elavad väga madalate temperatuuridega talvetingimustes see meie hiilgav mineraalmuutub tahkeks kristalliseerub kuid elusate andi friisile mõju all need kristallid, mis tekivad, on väikesed ja mitte teravatipulised. Kuid paraku see on v absoluutne omadus. Kõik need kristallid on üheksa Kanaalse sümmeetriaga. Kuunurkne sümmeetria ei ole teisi veekristalle, kuidas nad ka ei moodustuks? Olete luubiga lumehelbekesed vaadanud? Ma usun, et igaüks kunagi ikka vaatas neid, need on kõik sellised kuusnurksed, tähekesed. Kuid kas te panite tähele, et kahte ühesugust täpselt ja täielikult ühesugust ei ole olemas? Tõesti ei ole olemas? Neid on ei, mis miljarditest räägime? Ma ei oska nimetada nii suurt arvu, kui palju lumehelbeke siin on, näiteks Eestimaal sajab ühe talve jooksul nüüd on triljonit miljardite triljonit miljonit ja nii edasi. Üks asi on täiesti selge, palju neid ka ei oleks, nad on absoluutselt kõik täiesti unikaalsed. Loomulikult nad võivad moodustada näilikud, amorfsed, pehmed, mitte kraapivad, mitte torkavad kõva tugevad tahked massi ja sellised on veeolud föderneerunud elusorganismis. Noh, võtame mõnda mulle eriti südamelähedast. Mõnus loom, lõgismadu, fantastiliselt mõnusad loomad, muuseas väga-väga-väga tagasihoidlikud loomad. Ja see loomake talvel Põhja-Californias tõepoolest külmub nii kangeks, et temaga võib. Ma ei tea, naelu võib-olla puusse mitte taguda ei maksa. Aga jah, näiteks õhukesest klaasist seal Fušeere ja vokaale võib lõhkuda küll maole seal midagi ei tee, ta on väga kõva igas tema keharakus, vesi on jää tahkes vormis. Kuid kõik need rakud on alles, on terved, rakkude sisesed, endo, plasmaatilised võrgud on kõik kohal, rakutuumamembraan on purustamatu, olgugi, et tuuma sees on ka vett parajalt ja see vesi on ka tahke. Hämmastav. Okei, hakkab kevad tulema ja jumal tänatud, see tule mürinal seal, kus Põhja-Californias, see võtab aega ja vastavalt öiste temperatuuride tõusule hakkavad tasapisi üles sulatama need minu lõgismaod ja tuhanded teised loomad sulab üles loomulikult mitte momentaalselt. Huvitav on, et loom ei pea täielikult üles sulatama selleks, et hakata käituma. Kõigepealt sulab ülese närvisüsteem, loomulikult eritussüsteem, neerud ja nende seotud organid ja siis hakkab üles sulatumaka lihaskond. Maks on järgmine, kes peab üles sulama niipea, kui maksast kas või 15 protsenti paren. Koest on üles sulanud. Kohe hakkab loom ennast juba mingil määral seest kütma, ilma maksate, noh, tähendab väljaliidud maksaga ennast kütta, võimalik ei ole mitte kellelegi maks natukenegi juba üles ärganud loomake hakkab ennast üles sulatama, oma kehatemperatuuri tõstma ja kõigu soojas, et loomad on võimelised temperatuuri tõstma, kuid loomulikult ainult mõnevõrra. Nii et seesama minus ja lõgismadu on jälle täis, mida täku muidugi. Ta oli kivikõva kogu vesi elu kandev ollus oli talv tahke sees. Ja nüüd see sulas ülesse. Esimesed asjad, mis juhtuvad sellise organismiga, kogu see organism saab eelkõige mobiliseeritud hormoonid hakkasid nüüd mõjuma, eks ole, ja hormoone on parajalt loomulikult, selleks ajaks oli juba sügisel parajalt palju. Kuid nüüd kõik need hormoonid on lahuses peaaegu et absoluutsed käitumise motivaatorid, keda mitte keegi ei suuda segada, jälle ei suuda katta kinni. Loom ei ole söönud tohutu pika perioodi jooksul ja midagi ta ikkagi tarbis. Sügisel praktiliselt valmis toodetud suguhormoonid, käitumise absoluutsed valitsejad, käskija, diamotivaatorid ja mitte mingeid toitaineid peaaegu välja arvatud loomulikult need, mis nukk kudedes on praktiliselt igale rakul enda sahvris nii-öelda kõige raskem aeg on kevad, loomariigis üldse elusas looduses tõsine kevad sellises kliimas, kus on tõsine talv. Kevad on kõige raskem aeg. Kevadine aeg on jälgimise aeg, paastuaeg ja see on abi juurde. Oi kuidas see annab juurde hormoonide motiveeriv, suunav reguleeriv märgiline mõju. Just nimelt parajalt nälginud organismi sees on absoluutselt ületamatu. Vana retsept, väga vana retsept ja Lähis-Idast Mesopotaamias, loomulikult muuseas vanad testamendi Apo kriitikast. Ja loomulikult kogu islamimaailmas praktiliselt mehed, te tahate endale poegi? Taastuge? Umbes 40 päeva ja jooge vett. Ainult vett sööge minimaalselt, kuivad puuviljad, pähklid, mingil määral liha, mitte kala võite natukene võtta, aga nii, et kogu aeg tahaks veel. Ja hoiduge vahekorrast 40 päeva ja siis teil tulevad pojad. Muuseas, noh, ma ei saa seda tõestada, ma ei saa seda teaduslikult kinnitada. Ma ei tea, kas on sedalaadi asju uuritud ja see tähendab mõõdetud kuid ma usun, et see tõepoolest niiviisi vastab mingil määral objektiivse reaalsuse protsessidele ja nähtustele tavaliselt vähemalt väidetavalt ja muuseas väga kogenud zootehnikud. Näiteks karjused, lambakarjused, näiteks kitsekarjused, praktikud, kel on jah, noh, endal 40 50 aastat praktikad ja kelle isad vanaisad, vaar-vaar-vaarvana-vana-vanaisad joonud kõik sellega tegelesid, nad väidavad absoluutselt kindlalt. Sünnib laps, kes vanemate paaril on füsioloogilised nõrgem. Me võime, muidugi, kui me tahame panna oma kaasad paastuma näljutamine naisukese, eks ole, paar-kolm nädalat ja siis siis sünnib meil tütar, see on peaaegu kindel. Hämmastav. Sõdade järgselt reeglina sünnib hästi palju poisse. No aga kujutage ette, kui kurnatud on. Sõda lõppes, eks ole. Rahuleping on täna sõlmitud mehed jumala eest muidugi kurnatud, kohutavalt kurnatud ja aasta-kahe jooksul sünnib hästi palju poiss, palun, siin ma olen. Ja ma ei ole siin ainus sellil. See on absoluutselt ammendamatu teema vesi elusas looduses, mitte mingisugust elu, nii palju, kui me tunneme eluprotsesse ja nähtusi ilma veeta. Võimalik ei ole, ei ole olemas. Elust ilma veeta ei saa juttugi olla temperatuurid. Õudsalt kõrged temperatuurid 200 kraadi, 220 230, nii mõnedki eosed, plusstemperatuurid suurepäraselt saavad hakkama, mitte midagi nendega ei juhtu. Madalad temperatuurid ja nad reeglina on väga, väga, väga, väga, Tõepoolest, elu on täiesti võimalik temperatuuridel, mis valitsevad kosmoses, miinus 190, miinus 190 999 koma midagi. Vaat selliste temperatuuride puhul väga paljude üldse mitte ainult bakterite, ka kõrgemate loomulikult brokkariaalsete organismide eosed saavad suurepäraselt hakkama. Minu kallid armsad kalade parasiidid, lima eoslased, nende eosed püsivad, säilitades invasioon, selt võimed, võimet nakatada taas ellu ärgata nii-öelda kui mõni kala tuleb temperatuuridel miinus 150, miinus 160. Okei. Vaadake kogu selle pika jutu jooksul ma kogu aeg pidevalt rääkisin asjadest, mis on võimalikud ainult siis, kui on olemas vesi, kas vesi kesta sees eose sisemuses või loomulikult vesi, kus juba kala ujub ja sööb selle eos ära ja asi seosest tuleb miinus 160 kraadises pakases ellu jäänud ammeboid hakkab kohe seal kala sees nuusutama või maitsma. Orienteeruma on ju kõigest, võida isegi päris mööda ei ole, aga jah, hakkab kohe otsima, kus on see sapipõis, mille järgi ta selle leiab? Loomulikult kindlate ainete järgi, mis on lahuses korpora, non Agunud niisi Soluda ained ei reageeri, kui nad ei ole lahustatud ainult lahustes toimub elu ainult lahuste tingimustes, elu on üldse võimalik, mingid teist elu olemas. Ei ole see lause korporanan Agunud, niisiis soluude võis olla venda. Selle lause pani kirja paratsensius ja orm orgu Sauli hoolus teofrastas vastus on õrn hääl ehk paratsensius, suur suur meditsiinilise keemia, jätro, keemia ja ka loomulikult Kema farmaatsia isa kui hea arst, ta oli võitja kui ta oli vapustavalt tark, toimekas, töökas ja suhteliselt edukas alkeemik. Ta oli alkeemik, see tähendab, tema lähtus sellest, et suur kogu maailm on absoluutselt igas oma osas aga igas osas omapärasel viisil kajastatud mikromaailmas väikses maailmas ja selleks on inimene. Nii et makrokosmos kogu universum loomulikult jumal välja arvatud, sest jumal on loomulikult loodud maailmast suurem. Kogu suur loodud maailm on kajastatud igas momendis, igas oma ilmingus, kõik protsessid, kõik asjad, kõik, kõik on kajastatud inimeses väikeses maailmas, mikrokosmosest. Alkeemia idee ja unistus muidugi on leida vaat kõik need omapärased vormid, kuidas on kajastatud noh, näiteks selline nähtus nagu tuul, orkaan, kuidas selline nähtus on kajastatud, mis vastab sellele organismis, mis vastab ookeanile organismis. Ja aparaat selts tuli selle peale, et meil on meri kaasas. See on tõesti vapustav, aga füsioloogilise lahuse ehk vere omas soolsuse kontsentratsioon, see on siis 0,9 grammi sooli liitris 0,9 promilli ehk üheksa protsenti. See on füsioloogilise lahuse kontsentratsioon, see on meie vere ja koevedeliku soolsuse kontsentratsioon. See on täpselt sama, mis oli ürgookeanis kogu maa peal, siis kui vesi kattis tervet planeeti ja kui mitte mingisugust maismaad ei olnud. Pantalasse, on selle ürgookeani nimetus ja pantalazza ookeani osa on igal ühel meist veresoontest Meil on meri alati kaasas, seni, kuni me oleme elusad. Loomulikult paratselsus ei teadnud mitte midagi sellest panud alassastega ürgookeanist, kuid ta tuli selle peale, et vere soolsus vastab mere soolsusele. Ja ta hakkas huvi tundma meresoolade ja nende kontsentratsioonide vastu. Hakas proovime, kuidas mõjuvad halogeeniidide soolad, väävli ühildita, soolad, kuidas mõjuvad erinevad no näiteks nitraadid sal peetrilahused inimorganismile ja ta leidis väga palju väga huvitavaid retsepte ja väga palju huvitavaid viise, kuidas tõhustada näiteks taimse päritoluga toimeainete mõju just nimelt lahuste kasutamisel. Muidugi loomulikult selline alkeemik andis teadvusele üüratult palju rohkem kui nii mõnigi. No okei, ei hakka neid teisi ameteid siin lahendama, muidu satun veel poliitiliselt ebakorrektsele mandrile. Seda ma küll ei taha. Niisiis ma olen zooloog, peamised minu huviobjektid on loomulikult, kuna ma olen parasitoloog, zooloog, mitte arst, mitte vetoarst, on loomulikult parasiidid ja nende peremehed, nendevahelised suhted ja nende suhtlemine. Talasid ja peremees, nad suhtlevad teineteisega, kuidasmoodi. Parasiit on loom või siis taim või viirus või bakter kes ei ole huvitatud peremehe tapmisest bioloogiliselt otse vastupidi. Peremees parasiidi jaoks nõetakse inimorganism katku tekitaja jaoks on jutt tegelikult hani, kes muneb kuldseid mune. Parasid surnud looma, ei see parasiit elab kahes keskkonnas korraga. Üks on suur ja loomulikult väliskeskkond. See on siis keskkool number üks, me kõik elame selles keskkonnas taevas ja maa, muld, liivakivid, tuuled, orkaanid, ilus päikesepaiste ja nii edasi. Kõik see on siis parasiidi, nii nagu ka tema peremehe jaoks, kes kord number üks. Kuid parasiit, kui ta parasiidid kas või midagi väärt on, suudab endale leida korralikku peremeest, elab ka oma vahetus keskkonnas või tema suhtes vahetus keskkonnas number kaks ja selleks on elusorganism. Ja loomulikult parasiidil ei ole ükskõik, mis toimub esimeses suures keskkonnas, mille järgi ta siis saab midagi teada sellest, mis suures keskkonnas toimub läbi oma peremehe organismi, kuidas lahuste kaudu koevedeliku vere sapi uriini kaudu, niiskuse kaudu ja selle järgi, kuidas see niiskusrežiim muutub, no näiteks meie kopsudes parasiidid saavad siis väga täpselt oma arengutsüklis kindlad perioodid ajastada nii, et nad oleksid väliskeskkonnaga suure keskkonnaga täielikus adekvaatsus kooskõlas. Väga lihtne näide, ma alustasin ja ma elan parasiitidest, püüan mitte rääkida. Ausõna ma alustasin siin lima Joslastest kalade parasiitidest. Rõhuv enamus liikidest siinsamas jões, kindlasti neid on päris palju, kunagi ma olen selles jões siinsamas neid kaladel otsinud ja leidsin üle 40 liiki. Need olid romantilised ajad, aga sellest ma praegu tõepoolest ei hakka rääkima, nii et rõhuv enamus nendest parasiitidest moodustab eoseid ja paiskab neid kas kala, sapi või kala, uriini või soole Luumenis. Ühesõnaga paiskab neid sellistesse kohtadesse organitesse kala organismist mille kaudu saavad need parasiidi püsivormid välja, suurde keskkonda, et saaks uusi peremehi nakatada. Ja paiskab need just nimelt kala organismi sees vedelikutesse minutise täpsusega siis kui kala hakkab kudema. See vastavus on absoluutne, nagu vaataks seda kuvari peal, eks ole. Ahah, näed väravad lahti. Mari tuleb, niisk tuleb ja siis vajutab nuppu peale, eks ole, minu eosed tulevad ka. See on tõepoolest lausa mõne minuti täpsusega kooskõlastatud aktsioon parasiidi poolt, kuidas ta sai teada, ta sai signaali märgisay. Ja loomulikult lahuse kaudu loomulikult peremeesorganismi vedelkudedes toimunud hormonaalse hüppe järgi. Teisiti, nii täpset informatsiooni loomulikult loomakesel pimedas pimedas särje kala sapipõies mitte midagi teada ei saa. Veega edasi ja seni nagu te kindlasti panite tähele, me rääkisime peamiselt vees, mis on organismi sees. See on ülihuvitav valdkond, kuid aeg jookseb, voolab nagu vesi, on ju igipõline, võrdlusaeg voolab. Ja lähme tõesti väliskeskkonda. Kõigepealt vees on elu tekkinud, arvatavasti tekib ka praegu, see on täiesti võimalik, seda me ei saa ja enamus meist ei taha seda välistada. Kuid muidugi sedalaadi protsessid, mis kindlasti leidsid aset tol üüratult vanal ajal tublisti üle kahe miljardi aasta tagasi. No näiteks käisin Norras nüüd möödunud aastal, mul õnnestus leida seal fantastiliselt vanu settekivimeid, dolomiit, stratoliidid, kihilised dolomiidid, loomulikult, see on karbonaadi, kaltsiumkarbonaadi sätte kivi. Kuid see moodustus enne seda, kui bakterid tekkisid. Olid juba mingisugused arvatavasti sinibakterite ehk vetikate sinivetikad, nad ei ole vetikat, muidugi sinibakterid on, on bakterid, meie nimetame neid sinirohelisteks, vetikatega, seanoffüta, tegelikult loomulikult nad bakteritest primitiivsemad noh, mõni tõesti võimsalt, väga keeruliselt, väga täiuslikult arenenud bakter, nagu näiteks kiisikuse tekitaja või või mõni teine Mulla bakteritest pärid. Äärmiselt kõrgelt arenenud bakter on palju, palju keerulisem ja loomulikult need on uudised, sellised bakterid võrreldes nende sinivetikatega, kes olid maailmas olemas juba üle kahe miljardi aasta tagasi. Nii kuidas elu tekkis loomulikult vees, kuid maapõuest tulevate soolade ja seda just peame rõhutama nende soolade, lahuste, interaktsioonide reaktsioonide olustikus. Praegu on olemas keset Atlandi ookeani otsessanghnu Atlantic rež, seal on mäestiku diavulkaanid. Muuseas üks nendest vulkaanide on väga mõnus, aga kahjuks sellest majanduskriisist hästi kannatada saanud riik. Island. Islandi peal on maailma ja vaated töötavate vulkaanide nii-öelda aktiivsete vulkaanide seas suurimad vulkaanid, kusjuures Hekla ei ole kõige suurem laki Islandi suure saare peal. Lagi vulkaan Selle purse 1783. aastal mõjutas tõepoolest kliimad ja inimeste tervist. Vähemalt viie-kuue aasta jooksul kogu Euroopa peale see kindlasti mõjus. Vaat sellised kohad ookeani põhjas on täis musti kaminad, korstnaid. Väga huvitavad moodustised. Maapõuest vette tuleb vesi, seal on selline rõhket, see vesi on temperatuuril tublisti üle 600 kraadi ja ta ei ole aur. Rõhk on seal selline. Vaat seesamaviisi tungib vete ookeani vette, mille temperatuur üldjuhul seal on kuskil kaks, neli plusskraadi või natukene kõrgem, mitte palju. Me ju alustasime sellest, et vesi on absoluutselt ainulaadne aine vedela aine. Ta on kõige raskem temperatuuril kindlal temperatuuril, pluss neli, nii et ookeani nii-öelda allkihid müssal on täis väga ühtlase temperatuuri juures olevat vett ja seal on tohutu suured, väga omapärased kooslused. See vesi, mis tungib maapõuest, nii-öelda vulkaaniline vesi toob kaasa väävlit, süsinikku, rauda ja kõiki teisi elemente moodustub siis sellistes tingimustes väga huvitav ainesulfiid, karbonaadi. Tuletab midagi meelde, see okkaks, ilma milleta ka elu võimalik ei ole, sest kõik need rohelised sõbrad siin väljas, kes kasvavad ja fotosünteesivad, kasutavad nad on ainsad maapealsed, eks ole, vees on teisi ka produtsendi, aga maa peal õhut keskkonnas, ainsateks tootjateks organismides produtsendid, eks on rohelised taimed ja nemad kasutavad just nimelt sedasama ka siis seda CO kahte, mida me nüüd nii hirmsasti kirume, sest me loeme väga palju lehti ja vaatame televiisorid ja õigesti teeme muidugi CO kahte ei ole vaja kiruda. Selle sunniviisilist nii-öelda inimese poolt pressitud keskkonnapaiskamist tuleb piirata, selge see, see on teine asi, kuid inimesele on omane otsida vaenlasi ja panna nendele vaenlastele märgid, nimetused peale, leida, määrata, märgistada mingisugune vaenlane, paharid, paha asi, paha loom. Okei, ilma CO2-ta elu ei ole võimalik ilma väävliühenditega loomulikult mitte. Ja see ainesulfiid karbonaadi, c S2 on tohutu reaktiivne just nimelt orgaaniliste ainete sünteesialusena, see on ülireaktiivne ja tohutu mitmekülgsete võimalustega tooraine. Seda kasutavad muidugi bakterid, selge see, ja nad moodustavad sooli, need soolad on reeglina musta värvi. Ja need soolad hakkavad vot nende kohtade kohal, kust vesi tuleb välja moodustama selliseid, no tõesti kamina korstnate moodi, kui te olete minu lemmiklinn, on muidugi Tallinn. Aga mul on veel kaks, Praha ja London. Lennukiga, eks ole Londonisse, siis sa lendad ja pikalt kvartalite kohal, kus majad on väga sarnased punasest tellisest, punased katused ja kõrged-kõrged, kamina korstnad iga katuse peal. Vaat nii, näeb välja tsentraalne Atlandi mäestik õige mitmes kohas, ainult et seal on need mustad kamina korstnad bakterite poolt tehtud. Nii ilmselt elu hakkas tekkima, hakkas tekkima alles olustik, loomulikult, kus vesi sai võimalikuks. Arvatavasti see olustik, vähemalt seal ookeanide põhjas ei ole kuskil kadunud. Täiesti selge, absoluutselt kindel on, et mitte kuskil mujal peale ookeani põhja seda tingimuslikku, kus elu üldse said tekkida, mitte kunagi ei olnud. Elu tekkis ookeanist, võib-olla ta tekib praegu ookeanis, kuid mitte kuskil mujal. Ookean on meil veresoontest Gazas, ookean on koht, kus me kõik oleme tulnud. Ja ookeanivee peame hoidma lehega õige troopilisi metsi. Loomulikult me peame hoidma kui midagi, jumal hoidku. Tõepoolest juhtub ookeani hoovustega ja hoovuste suundade muutusi Maa meie planeedi eluajaloos oli ikka sadu kordi. Kui toimub ookeani transkressioon hoovuste transkriptsioon, siis täiesti võimalik, et kaob ainus Euroopa tsentraalküttesüsteem golfi hoovus. Teist ei ole kliima soojenemise mitte kedagi ei aita. Kui õhus on pluss 45. Sellest ei ole mingit kasu, kui ei oleks tõepoolest just nimelt ookeani sees. Tsentraalküttesüsteemi, golfi hoovus. Kuid vee kummalised lood, head inimesed, pole mulle midagi halba kunagi teinud, ma pean teile midagi naljakat ka rääkima elusast loodusest, mis on loomulikult vastavalt tänasele teemale seotud veega näiteks sulaviisi. Võtame kaks tiiki, võtame kaks akvaariumit ja paneme sinna konnad elama, näiteks kannuskonnad, kseno pus levis, on täiesti võimeline elama kogu aeg aind vees, tal ei ole vaja kaldale minna. Panime konnad elama akvaariumites ja nii et ühte akvaariumi panime neid hästi palju. No ütleme, 50 teise akvaariumi paneme neid. No näiteks viis, nad hakkavad meil seal paljunema loomulikult seal, kus neid on väga-väga palju. Iga konna juurdetulekuga vesi läheb aina konnalisemaks nii-öelda lõpmedoboliite uriini, eks ole, ja lima ja nii edasi ja nii edasi, seal on vees päris palju teises akvaariumis, meil on kõigest viiskonnakist, paljunevad nad mitte väga kiiresti, kuid võtame nüüd natukene vett ja filtreerime, selle jääb ainult see, mis on vette lahustatud, mis selles vees lahustatud. Jah. Ja võtame vett akvaariumis, kus meil on ehtne, tulvil rahvast täis kolhoosi korter, natukene vett ja paneme sinna, kus on häärber ja ja, ja tõepoolest uhke priske vaba elamine, kõigest viis konna ja mõned nende lapsed, eks ole. Ja Me pidurdame. Paljundamist ja pidurdame väga resoluutselt nad läbi vee saavad vot sellesama lahuse, mis on nende elukeskkond läbi selle, nad saavad täiesti kindla sõnumi. Tüdrukud Meid on kõriauguni liiga palju, ei mingeid lapsi juurde, aga teeme nüüd vastupidi, võtame akvaariumis, kus on viiskonnakest ja nende mõned lapsukesed, eks ole. Ja võtame sealt natukene vett filtreerimisel ära ja paneme akvaariumi, kus, no tõepoolest, nad istuvad teineteisel seljas peas. Ja mida me näeme, nad said sõnumi, tüdrukud, meid on vähe. Ja nad vaatavad ringi, mitte midagi peale konna nägu näha ei ole vabad, vette ei ole näha, kuid nad said vee kaudu vaat selle keskkonna kõige tähtsama mineraali kaudu. Nad said sõnumi, mehi on vähe, tuleb nastik, sööd kogu meie populatsiooni ära, siis on lipu langemine ja kogu lugu. Nii et meid peab juurde tulema ja tuleb juurde. Hämmastav väga huvitav nähtus on ka sulavee just nimelt sulanud jääst koosneva vee ökoloogiline mõju. Seda nähtust üldiselt nimetatakse kevadeks. Noh, kevade loomulikult valguspäeva pikenemine, temperatuuride kõikumine, võimas niiskuse, muuseas miks Tallinna loomaaias nagu praktiliselt ei kuskil mujal nii suurepäraselt paljunevad üliharuldased loomad. Ja see on tõesti nii selliseid looma edukas, nii edukalt üliharuldasi ja üliohustatud liike saks paljundatud selliseid loomaaedu maailmas on. No kui me objektiivselt võrdleme meid teiste suurte loomaaedadega tosina jagu, võib-olla 15 16, eks ole. Miks see on nii Tallinna kliima pluss loomulikult meie oskused, selge see, kuid niiskuserežiim aastane niiskusrežiim, veesisaldus atmosfääris kindlad selged sulad ja kevadel tulevad need sulad Tallinnas, mitte Tartus. Loomulikult. Muuseas, Pärnus ei oleks ka lootusetu korralik loomaaed üles ehitada. Aga me lähme selle sulavee juurde korraks tagasi. Sulavesi säilitab eksa monaalseid jäästruktuure. Nii et v Libolid Kindla nurgaga, eks ole, sellised vesinik vesinik ja keskel on hapnik ja väga kindla bumerangi kujuga sellised tillukesed molekulid nad loomulikult vees, mis on sulatatud jääst tekkinud seni, kuni temperatuur ei tõuse üle 20 kraadi. Kõige parem kuskil jah, pluss neli-viis võib olla pluss kuus seitse, nii et kõik need molekulid moodustavad kuus lõkseid võõrestike. Nii nagu nad olid jääs. Ja need struktuurid, mis koosnevad mõnekümnest mõnesajast, mõne 1000-st vee molekulis. Ikkagi, see on vesi, seal, vesi, see ei ole kristall, kuid v kristallilise struktuuri nii-öelda biosünteesi seisukohal, nagu Maatritsid, tena toimivad kompleksid on alles ja kaua ööpäevade kaupa. Ja sukeldud näiteks Põhja-Jäämerest lähed kevadisel ajal, kui tõepoolest jää juba sulab, läheb jää alla ja vaatad, all on läbipaistev vesi, üleval on jää ja jää all on selline kiht, mis näeb välja nagu kergelt rohekas piimalahus. Lausa nii. Miks see kiht selline on, sest seal keeb elu, sinna pidevalt tuleb vedelaid jääkristallstruktuuriga komponentide, neid erilisi sulavee kompleksseid, see on tohutut tõhus elu. Jah, biosünteesi soodustaja, ütleme nii. Ja ma hea meelega vastaksin küsimustele, aga minu kohustus on. Kuna ma olen korralik inimene, hoiatada mulle väga meeldivad küsimused, aga ma hakkan vastama. Tekkis kohe küsimus, et kui see jää on ära sulanud ja seesama vesi kannab sedasama kristallstruktuuri, mis oli selle jääs oleku hetkel või noh, et seal veel on siis nagu see mälu sellest oma olekuste jää enam, et kui seda sulanud vett inimene joobumini loom joob, kas see kuidagi mõjutab teda ka teistmoodi, kui mitte jäätunud vesi? Täitsa usun, et mõjutab, kuid kas seda võib igalühel kohe universaalselt soovitada? See on teine küsimus just nimelt sellepärast, et see peaks mõjutama, kui inimene joob näiteks seda sulavett, see vesi eelkõige kõigepealt mõjutab inimese soolestiku mikrofloorat. Ja ma ei ole kindel, et igalühel, sest seda on väga-väga vaja. Kuid see päris kindlasti mõjutab limaskudede rakke, see kahtlemata mõjutab teisi rakke kindlasti ka loomulikult noh, milles seisneb see mõju, vot kui veelahuses on säilinud need eksagunaalsed kuusnurksed, vee molekulid enam-vähem püsivad nagu kristallstruktuurid siis fermentide, aktiivsete tsentrumite energeetika läheb madalamaks. Selline veeolek tõhustab fermentide tööd, fermendid vajavad, kulutavad vähem energiat, no kasvõi näiteks oma vastavalt sellele, mis ferment see on, eks ole, omas selle Tertsiaalse Kothernaarsel struktuurimuutuste jaoks ferment on valk. Meil on olemas aktiivsed keskused, täiesti konkreetsed molekulaarsed alad, mis, noh, ütleme niiviisi piltlikult võtavad, ütleme kahest aminohappest. Vaat niiviisi kinni selleks see suur-suur, pikk-pikk, valgumolekul Se fermendi molekul peab oma kuju muutma, et aktiivse keskuse alaga võtta nii-öelda endasse või enda peale võtta kinni, ütleme niiviisi puht piltlikult. Ja need kaks aminohapet, mida see ferment liidab, soodustab, on katalüsaator, eks ole, ferment soodustab nende ühinemist nende kahe aminohappe ühinemist niideptiidiks järgmise valgualus on pandud ja vot see fermendi molekuli muutus toimub kergemalt lihtsamalt, väiksema energiakuluga, kui see kõik toimub, aga see paratamatult toimub lahuses kõigi elusprotsessid toimuvad lahustes toimub lahuses, kus on olemas need jääkristallstruktuurid. Nii et selline nähtus on reaalselt olemas ja see on universaalne. Kas mõttega on võimalik vee struktuuri mõjutada, et ütleme näiteks, kas pühitsetud vesi on teise struktuuriga kui pühitsemata vesi? Ma loen ilusa luuletuse klaasile veel, et mis selle veega siis juhtub? Noh, mida ilmselt loetakse, mida Enn Kasak nimetataks uduteaduste valdkonda kuuluvaks. Aitäh, Jaan, suur tänu. Vaat selle sõna eest, mis praegu sinu suust kõlas udu. Milline veeolek, see ei ole ju see aur, mis tuleb teie teekannu tila siia kohe kaob. Udu on loomulikult kolloidsüsteem, udu püsib tunde päevi, nädalaid ja udu on selline v oled mis kõiki lõhnu võtab, fikseerib ja kannab, nii et iga tõepoolest tõsise haistmisega loom, ka inimesel on tegelikult loomu poolest päris korralik haistmine. Aga no muidugi, mister trooperiaari jelly diabeedi teadnud osijad Chanel number viis, teisi numbrit ma ei tunne, vist ei ole. Ja, aga igal juhul me tapame oma haistmis. Loomulikult. Vastsündinul on hiilgav haistmine. Ta tunneb ema oimude lõhna. Emassuulõhna emakakaelas servade lõhna, ema, lõuad, seal olevat lõhnad, tulevad, lõhnad, need kõik on täiesti konkreetsed higivormid ja täiesti erinevad lõhnad. Kaenlaaukude loomulikult ja rinna peale. Ja loomulikult Orioola lõhnata tunneb see pisike täpselt nii, et emad ei tohi pesta peale selle, kui ta on sünnitanud last. Loomulikult pestakse, hõõrutakse, masseeritakse puhtaks, kuivaks ja massaaž. Imede elu algab massaažist. Siis antakse pesemata emale, kes paneb loomulikult pisikest põse juurde kaela juurde rinna juurde, väikesel moodustub täpne, väga kindel, mällu vermitud ema lõhnade portree täiesti unikaalne. Ja kui selline ema pärast oma last, eks ole, kui laps on millegipärast õnnetu, eks ole võtab jälle sülle ja paneb jälle põse või seal kaela või kasvõi Nookey vaja krooksu teha. Teeme krõnksu, eks ole, aga need lõhnad on siin ja pisike, otsekohe rahuneb, momentaalselt rahuneb mitte sellepärast, et tal on krooks tehtud, see on loomulikult suur leevendus. Kuid peamiselt see pisike jääb siis rahulikuks, lausa õnnelikuks. Et ema võttis ta jälle õigesse poosi, kus ta saab tundavad seda mällu vermitud emal, lõhnade kompleksi. Vot selline haistmine on inimesel, sest me oleme ikkagi imetajad. Ja kõikidel teistel imetajatel on väga ja loomariigis kõige parem haistmine. Muidugi putukatel on ka hea haistmine, aga ma ei tohi nende juurde teid viia, sinna me jääme. Niied udus, lõhnad on selged, näha ei ole suurt midagi, metsaloomad niigi ei näe peaaegu mitte midagi. No jumala eest, põdranägemine 35 meetri kaugusel on see Rein Maran, Jüri Keskpaik või hoopis mingisugune Turovski? No keda see kotib, andke andeks, eks ole, ja nagunii ei ole ju näha. Lõhn ütleb talle, kellega on tegemist, oht, doktor keskpaik. Ja need udu, see on tõepoolest jällegi üks hiilgav nähtus selles, kui absouluutselt Üürod tuld, mitmekesine mitmekülgne on vee, olekute ja v võimete vormide maailm. Mis puudutab aga v struktuuri või üldsegi mõjutamist mõttega või ei oska öelda, keegi ütleks mulle, mis asi see mõte on füüsikaliselt peale selle, et jah, toimuvad tõepoolest elektroentsefalogrammi muutused toimuvad inimene mõtleb väga pingsalt. Õudselt pingsalt mõtleb elektroentsefalogrammi tavaliselt 90 protsenti nendest kõveratest, vaata et kohe hakkavad kaduma. Aga paar tükki lähevad natukene intensiivsemaks, inimene muretseb, ei mõtle üldse. Öik elektroentsefalogrammi Readolho loovad sellised, nii et kus lõpeb emotsioon, algab tunne ja psühholoogid kinnitavad teile, et kui me räägime inimeste fiilingutes tunnetest, siis me tõepoolest räägime Unigalsetest psüühilistest nähtustest, sest tunded on seotud teadvusliku või ta lihtsalt mõttelise teadvusliku elemendiga näiteks teadvustatud minapildielementidega emotsioone. Me jagame kõikide loomadega kõrgemate loomadega igal juhul absoluutselt kõik, kes on hirm ja mõnu erutus, et igatpidi, eks ole noh, raev, hirm ja nii edasi. Emotsioon on käitumise energia, mobiliseerimise mehhanism. Ja loomulikult selle energia suunamise mehhanism samuti, kuid energiat on vaja juurde mobiliseerida on vaja selleks, et ennast kaitsta, et sugu teha, et lapsi kasvatada, et toituda lõppude lõpuks. Suur tõesti suur arst ja füsioloog, Ivan Petrovitš Pavlov sai seedimise füsioloogia uuringute eest, mitte Nõukogude psühholoogia rajamisest. Nobeli preemia. Ja loomulikult see on talle ausalt teenitud. Aga vähemalt mina mõtlen suurele akadeemikule tuleb alati meelde, mida ta ütles. Viinavõtmise kohta kuuma toiduga kõige parem. Loomulikult on hea paks liha, kuumlihasupp, seljanka. Sellega tuleb viina võtta. Miks ma sellest praegu räägin, sest Pavlov ütles. Söömine algab emotsioonist ja mitte lihtsalt näljatundest. Õige söömine algab sellest, et me näeme kaetud laud. Et me näeme, tahtsid seljanka suppi, et me näeme seda läbipaistvat pudelit. Kuulge, vist on aeg lõpetada, nii et kuidas mõte mõjub veele, ma lihtsalt ei oska öelda, ma olen skeptik, eluaeg olen skeptik, see tähendab, et ma usun absoluutselt kõike, kõik on võimalik. Ma võin uskuda, nutnud võib-olla igat asja just nimelt sellepärast ma tahan absoluutselt kõik täiesti konkreetselt kontrollida ja mõõta. Teadmine teaduslik teadmine tähendab mõõtmist, usub iga inimene, mida suudab jaa, suudab kõike, mida tahab. Eks ole, nii et usub, mida tahab. Nii Eino Türilt. Ma käisin Darwini evolutsiooniteooria kohta, ta jättis vastamata, kumb oli ennem, kas mees või naine, kumb ennem tekkis kui teil teiste loomade, kui ma saan aru, kui te ei ole vastu, ma natukene perifalaseeriksin. Tegelikult see on sama küsimus, kumb oli enne muna või spermatosoide, eks ole. Mehed ja naised, isased ja emased on olemas ainult ja eranditult lahksoolistel liikidel või hermafrodiit setel liikidel, kes on korraga nii mees- kui ka naissoost. Selliseid liike on väga palju, kõik kahe põlgset imiussid, välja arvatud kõige primitiivsemad, rõhuv enamus kops, tigudest on korraga nii mees- kui ka naissuguorganitega. On liike, kes on näiteks nendeks austrid, kes on, ütleme aastal 2009, isane järgmisel aastal, ta on emane, aastal 2010 jälle isane ja kui see talle meeldib, siis 2011 toon jälle isane, aga siis alles hakkab emaseks. On olemas selliseid liike, nii et lahksoolistel liikidel, eks ole see küsimus, kumb oli enne munarakk või spermatosoide on väga tähtis küsimus. Kuid maailmas hästi palju loomariigis liike, kes ei ole üldse mitte mingil moel lahksoolised, kellel sugu puudub munarakk aga olemas. Me ei saa soost rääkida ei saa, munerakaga on olemas. Andke andeks, sõbrad, aga naine oli enne. Kõneles Aleksei Turovski. Jutuajamine on salvestatud Türi kevadfestivalil. Muusika kollektiivilt ERGO saate panid kokku Külli tüli, Jaan Tootsen raadioteater 2009.