Koole. Tänane ööülikool on pühendatud prantsuse luuletajale draamakirjanikule diplomaadile pool Klodellile Theatrumis. Lembit Petersoni lavastatud Klodelli Maarja kuulutamine võitis sel aastal nii parimale lavastaja kui naispeaosatäitjate preemiad. Igal suvel toimuvad Prantsusmaal Brongi külas pool Klodelli mõisas omalaadsed, kohtumised, kohtumised rongis on etendusi, kontserte, loenguid ja arutelusid. Taustaks 15.-st sajandist pärit loss süsimust taevas ja valged lehmad. Iga kohaga seostub nagu mingisugune paiga vaim, et kui tagasi mõtled sellele suvisele Brongi külale sellele Klodelli lossile, seal selles külas. Minu jaoks on see loss nagu seotud teatud niisuguguse kutsumusega elukutsega kohe seletan, kuidas pidi ma seda mõtlen. Minu esimesed kokkupuuted Klodelliga olid kummalisel kombel seotud just sellise prantsuse teatrimehe nagu Shan Luibarro kaudu, kelle vene keelde tõlgitud raamatuid ma teatrikooli päevil hakkasin lugema 74. aastal ja lugesin neid suure huviga, sest see oli midagi selle nii-öelda kooli tavapärase õpetusega, Stanislavski jumala aga et ja tantsu ja kõikide teiste õpetajate kõrvale, aga kummalisel kombel oskas ta avada neid samu uksi teise teise rakursi alt kõneldes sama asju. Ja põnevalt ja kokkupuude Mihhail Barroga Leningradis, kus ma nägin tema kahte etendust see kandis endast mingit sellist osa, millest ma tundsin ära, et vot sellist atmosfäär ja te teate, et ma tahan teha. Ja kui sirutasin veel süvenesin, siis seal on sellised lisaks näitleja õpetuslikele, millele ta peaks mõtlema või keskenduma, mida harjutama. Oma elukutse jaoks on ka sellised natuke füüsilisemat või süvatunnetusega asju nagu teatri peamine eesmärk on edasi anda vaikuse värelust, vaikuse hõbelust. Et kui öösel kuulata, siis on kuulda, kuidas tähed laulavad, tsiteerib ta pool Klodellis mullegi Klodelli nimi meelde, selt tähtede muusikat kuulda või siis seda, et kõikide vaikuse taga, et kui me kuulame vaikust. Kõikide vaikuse taga on veel üks teatav vaikus. Et niisugused puht elementaar, tunnetuslikud asjad, mis praegu tunduvad võib-olla nagu elementaarselt, aga tol ajal olid hästi avastuslikud ja müstilised selle tabamine, mis elab vaikuses. Et nii-öelda vaikuse võimalused hakkasid tänu Parro usutustele tulema, siis ma hakkasin juba süvenema Klodelli tema kaudu. Palusin endale ette lugeda mingid näidendid, nagu portaarsetamiidee keskpäevalahkmel on see tõlgitud lahutus keskpäeval siis Maarja kuulutamise palusin Tõnu Õnnepalu tõlkida, siis oli Christoph Kolumbus ja selle läbi kuidagi tekkis üks mingi teatud tunnetus, et et isegi mitte niivõrd Klodellist, kuivõrd sellest, kellele ta osutas. Ja see on üks teatud niisugune atmosfäär, mille ma endasse tema kaudu tema kaudu nagu kogusin akumuleerisi, mida ma püüdsin väljendada oma elus ka omaenda etendusse, nii hästi-halvasti, kui ma seda siis teha oskasin ja pidama seal lossis nii-öelda taas leidsin. Ja kui meid kutsuti esinema, sinna teada saanud, et me oleme ette kandnud Eestis Maarja kuulutamise näidendi, lugege mingid katkendid, tehke mingeid bioloogia sellest, aga tulge kahekesi näiteks Mariaga. Tekkis plaan, et me tuleksime kolmekesi Marja, Eeva laulaksid ja me loeme mingid väiksed monolooge. Ja siis, kui me kokku hakkasime panema oma olemasolevatest lauludest, mis eesti luulest prantsuse keelde tõlgitud Maria-Eva repertuaarist ja mõningad luuletused, lisasin. Et siis tagantjärele mõtlesin, kui kava oli kokku pandud kaunis niimoodi tunnetuslikult või mitte väga ratsionaalselt komponeerides. Et siis tuli välja selline asi, et me läbi kõikide nende monoloogide luuletuste kandsime ette ühe terviku, võib öelda kompositsiooni mille keskseks teljeks oli kutseteema. Kui mõelda kõiki neid luuletusi, mis me lugesime või laulsime, Heiti Talviku legendaarset või Juhan Liivi helin või järeldustena rändaja, õhtulaul ja teised, et siis kõikides nendes kummalisel kombel kõlas läbi üks salapärane kutse. Ja on valmis järgima ja samamoodi oli sinna Wrangiminek, et see oli kahjuks on omamoodi nagu nagu kutse, mida ma ei oska hästi seletada, aga seal kohal olles. Kui küsida või jõuda tagasi ringiga selle atmosfääri juurde, siis ma tajusin seal mingi teatavat. Mõnes mõttes isegi nagu kohalejõudmist. Eestis ei ole ju Klodelli tekstid väga levinud, et kas sellel plodellil on nagu meie jaoks mingi selline mõistetamatuse või ellitaarsuse mekk juures. No mõnes mõttes oleme meie tõepoolest taasavastamas, võib-olla ütleme siis oma sidemeid tuppa, kultuuriga ja taasavastamas ka oma kristlikke juuri, millal see Euroopa kultuuri tegelikult siis ka milletaoto kultuuri sellisel kujul kindlasti olemas ei oleks. Ja kui mõelda Klodelliga peale, siis tema on katoliiklane olnud katoliiklik poeet teda on isegi nimetatud 20. sajandi taanteks. Et tema suurus on tõesti kuna katud alles avastamas. Et ma julgeksin sõna võtta kogu tema loomingu kohta, mis puudutab nüüd tema elitaarsusest. Narva, et praegusel ajal oleks noh, ma ei tea, Rudolf Sirge meie jaoks nagu vähem elitaarne või et kõik oleneb sellest, et kuidas me kuidas me läheneme, kuidas me tahame avaneda või kuidas me tahame avastada, et kas meie sulgeme ennast seetõttu, et me arvame, et Klodellon hellitada saarlane ja prantslane ja katoliiklane ja mis meil sellega pistmist on, et meie meie stiisi on laulupidu või nii tuli või mingid muud asjad, et aga kuskilt pidi on huvitav just otsida neid minu meelest neid ühendavaid momente või see, mis meid ühendab, et mis läbime prantsuse kultuuriga mingi tunnetusliku sideme. Ja mis puutub elitaarsusest, siis 86. aastal, kui ma palusin Tõnu Õnnepalul tõlkida selle Maarja kuulutamise, siis paar aastat hiljem me tegime ühe lugemise Viljandi kultuurikolledži esimese lennuga sisu, moodustati teatri kateeder ja paluti seda teatrikateedrit tol ajal juhtima. Meie üheks tundide sisuks oli ka näidendite lugemine, analüüsimine. Ma võtsin prooviks selle Klodelli Maarja kuulutamise teksti ja sellist vaikust ja kaasaelamist. Kaheksateistkümnes vastaste üle Eesti kokku tulnud Viljandi kultuurikolledžisse kõikvõimalikes eesti nurkades, Kohtla järvest kuni Saaremaani Võrumaast kuni Haapsaluni kokku tulnud inimeste tähelepanu kuulamine ja kaasaelamine sellele tekstile, mis järjest muutusid pingelisemaks, kuni liigutus pisarateni välja. Et see pani mind mõtlema, et seto tot selles tekstis elab aga niisugust, kes vaatamata võib-olla keerulisele vormile, mis sõnastused on siiski mõistetav ka inimestele, kes otseselt ei ela, võib olla Tapa kultuuri niisuguses vahetus. Traditsiooniliselt, kus nõukogude võim vahepeal olnud või kes ei ela otseselt nagu katoliiklus traditsioonist, midagi seal tabatud universaal tavaliselt inimese hinge puudutavat. Mida suudab tabada inimene, kellel on üks sügav pilk asjadega oma sügava pilgu abil kust ta seal sügava pilgu võtab, see jääb nüüd mõistatuseks, aga tähendab nagu ainsa kingitus, mille ta on saanud aga selles oma sügava pilguga sügava vaate abil oskab ta esile tuua ka, kui me väikeses Viljandi linnakeses loeme kaheksateistaastaste õpilastega koos ja saame, liigutatakse tekste lugedes, mis on plodelli värss, mis tavapärane kõne, aga ta midagi puudutab ja siis ma sain aru, et see tekst on noh, suure võimas, aga ma ei ole jõudnud, et ma ei julge seda käsile võtta, ma ei julge seda tegema katla, sest ma ei tea, kas mu jõud ja kas mu oskused käivad sellisest materjalist üle, et ja ka see vaimne jõud või vägi, nagu praegu armastatakse öelda, või see oli selles tekstis sees olemas ja samas oli selline rahustav ja puhastav, ülendav teksti avanesid mingisugused uued vaimsed kõrgused ja inimese hingesügavused, mida varem võib-olla polnud sellisel viisil osanud vaadata. Et võib-olla me vajame me aeg-ajalt nagu kõrvalpilku. Et ühtepidi on väga hea olla omaenda traditsioonilise omaenda igapäevases elus ja muredes ja kõigest sellest sees, aga aeg-ajalt võib-olla meil oleks vaja sellist natukene kõrgemat või kõrvalt vaatavat pilku noh, inimese olemisele olemusele. Ja siis me äkki avastame, et inimese südames ja hinges elab ta siis Prantsusmaal mis sajandil tahes elatud praegusel ajal Eestimaal on hämmastavalt palju sarnaseid asju, mida just kustutatud kaugelt vaadates võib-olla avastab enda puhul selgemini kui siis, kui keegi sind otseselt dokumenteeriks, seda, mida sa iga päev teed. Et ainult niisugune väikene vaatamise võimalus inimese hinge sisse, mida nad meile nagu välisautorid tegelikult annavad, et mille pärast on kasulik ja huvitav nendega tegeleda nagu sealhulgas siis ka portfelliga. Muidugi võib öelda, et fotodel on eriti Taaramäe, võib ja, ja salapärane, et võib-olla ta on vastuvõetamatu oma teatavas konservatiivsusest või. Aga ma arvan, siiski ka seda vahetasin taga millel õnnestus kinnitust saada ka neid loenguid kuulates. Hetkel on selle peamine eesmärk ei olnud olla diplomaat, ei olnud olla kunstnik, isegi mitte ilu, apostel või riigiteenistuja, vaid tal oli üks teine missioon või teine kutsumus, mida ta püüdis täita. Jätkab kirjanik ja tõlkija Tõnu Õnnepalu. Noh, ta lühidalt iseloomustatakse kui prantslase poeeti ja draamakirjaniku, et ta on kirjutanud ka luulet, päris palju tema eludaatumid olid siis 1868 kuni 1955 elas üpris vanaks. Ikkagi see tema loomingu kõrgaeg langes siis jah, 20 sajandi siis esimestesse kümnenditesse ta on, ütleme, Tammsaare kaasaegne või Vilde kaasaegne või tema eluaja sisse mahub suur osa eesti kirjandusest kui eestist paralleele otsida ja mingis mõttes ekraane paralleelid kani kohatud ei ole, et mõned mingid otsingud nagu just see kirjanduse keerlemine just selle rahvuslikkuse ümber ja rahvuse olemuse ümber, et see, see oli olemas ka täiesti, mis ei olnud sugugi mingi Eesti ärkamisaja ja ütleme, nooresti eripära, vaid ta oli kogu Euroopas. Klodell sellega mässab päris palju. Noh, üldse poliitiline külg on temas täiesti olemas, on küllaltki selline. Peatu, aga noh, Prantsusmaa ajalooga väga tihedalt kuidagi seotud ja küllap ka omaaegse poliitikaga kuidagi oli ju diplomaat terve oma elu kuni pensionile jäämiseni ja ikka väga kaua ja küll ta jõudis olla Hiinas mitu korda ja Jaapanis saadik ja Euroopas erinevates kohtades selle Maarja kuulutamise ta kirjutas Prahas selle esimese variandi. Ta on isegi kirjutanud ühe no näidendi ja Jaapanis. Et tema loomingus on ka just olemas ka selline idamaine mõju ja, ja ühesõnaga see, mida ta sealt nendest idamaadest korjas. Et päris huvitav mees seda mo, religioosne ärkamine ja see oli niisugune tõeline ilmutus olnud Pariisi Notre Dame kirikus esimesel jõulupühal siis ta oli vist siis kaheksateistaastane, võib olla. Et ka siin tuleb välja mingisugune väga isiklik seos, kuna see Maarja kuulutamise keskne sündmus toimub ka jõuluöösel. Midagi igal kirjanikul vist kipub olema üks selline teos, kus on kõige rohkem koose Klodellil, ma arvan, on see seesama näidend. Maarja kuulutamine on selline teoloogiline termin, kui nii võib öelda, et selle all mõeldakse seda sündmust siis evangeeliumis, kui ingel tuleb, kuulutab Maarjale, on tegelikult see kõlab justkui noh, see ongi nii, et et kui ei tea, siis võib mõelda, et, et see on justkui maarjamidagi kuulutaksega tegelikult Maarjat kuulutatakse maarjakuulutatakse siis ingli poolt jumala emaks või et ta peab siis Jeesuse ilmale kandma ja siis ta pärast sõda laulab siis selle või, või ütleb selle tuntakse magnifikaadina selle tänu ja ülistuslaulu. Et see on see Maarja kuulutamine siis piiblis. Aga siin näidendis muidugi see näidend ei ole, see ei ole piibliaineline noh, niimoodi otseses mõttes mitte üldse. Ta on ikkagi selline lugu. Klodell on selle nimetanud müsteeriumiks, aga noh, see viitab pigem siis tagasi sellisele pola keskaegsele teatrile, aga jah, pigem sellisele piibel likkusele, et see Maarja kuulutamine kusagil seal lugu Maarjast on seal taustal, aga ta ei ole kuidagi otseselt selle näidendi osa. Kõige lihtsamalt võttes ta on selline armastuse kolmnurk, kus on, või noh, õieti juba neli nukk, seal on kaks meest, kaks naist, aga kuidagi need asjad lähevad risti. Aga ta ei ole muidugi, temast ei saa mingit sellist triviaalset armastuskolmnurka, vaid see asi keerab kohe selliseks ühtepidi tragöödia üksteistpidi, niisuguseks, selliseks eetiliseks ajaloolooks, Klodellil üldises ajalugu on ka väga tähtis tegelane. See toimub siis aastal, seal on lõpus on seal kuulda, et kusagil ratsutab tulevad koos kuningaga rassi. Nii et see peaks siis olema siis, eks ole 1400, kopikatega toimub see tegevus saja-aastase sõja ajal. Aga minu jaoks on ikkagi seal nagu, mis mulle kõige rohkem mõjus, oli just see see, kuidagi see perekonnalugu või see ausalt öelda ja kõige kõige mõjuvam kõige mõjuvam tegelane oli seal minu jaoks selles lavastuses ikkagi see vana vanaisa siis Lembitu lavastuses ja kuidagi seal jusse, see väga huvitav niisugune. Ühtepidi vana küll, aga teistpidi nagu poisike, näeks temal vajanud Jeruusalemma minna ja teab mis pähe löönud ja muudkui läheb ja jätab kõik kus see ja teine ja noh, ega see, see kõik on seal natukene, ongi emade kahe otsaga. Ta ongi nagu poisike seal käitub ja, ja tõesti, ega see kõik ei lähe selle väga hästi. Et ja, ja noh, ka see kahe õe vahekord, et ka see on see õdedevaheline asi, see on ka midagi sellist, aga huvitavat On ta ka väga selline kaasaegne inimsuhete draama kõigest sellest keskajast, noh see keskaeg lõpuks ees või taga, ega ta ei ole mingi lõpmatult ajalooliselt täpne, ma usun, seal on anakronism on piisavalt. Et, et siin on mingi selline väga tugev üldinimlikkus. Ja noh, see imedesse uskumine, mitte uskumine seal niimoodi, et see on alati olemas ühes samas inimeses, et eks me kõik mõnikord nagu tahaksid uskuda imedesse, mõnikord usume ka endale võib-olla aru andmata ja, ja teinekord jälle usu üldse. Aga ta ikkagi on üks kui mitte kõige lavastatum, siis vähemalt tema eluajal tuli küll kõigel avastutum, näidend minu meelest kõige võimsam on ta küll nendest, mis ta on. Lodelli puhul muidugi on väga oluline, aga see ütlemisviis või noh, ta on värssdraama, aga mitte traditsioonilises mõttes värssdraama riimi ega ei ole, on riimida mõnes vähemalt ühes kohas, kus on selline keskne nagu selle tüki kulminatsioon, hoone, kus õed kahekesi räägivad, siis nad hakkavad rääkima riimiseks kord. Aga ta on muidu ilma riimi ja meetrumitega ometi värss. Ja see ongi selline eriline Klodelli värss, mille ta nagu välja töötas, enda jookse, mis peaks olema loomulikku inimkõnet jälgiv. Selles mõttes tõlkimine oli väga huvitav olla. Et kuidas seda, seda ühtepidi vabadustega, teistpidi ikkagi teatud sellist rangust ja nii ühtepidi voolavust, aga teistpidi ikkagi trütmistatust edasi anda. Jätkab Lembit Peterson. Mis ta Maarja kuulutamine, kui me vaatame evangeeliumist, siis on olemas sõnumis tuuakse imeline ingel, Gaabriel toob Maarjale. Ja Maarjale jääb öelda, kas ei või jaa, et kas ta võtab vastu või mitte, need on juba sellised bioloogilised või noh, religioossed sügavused. Lühikokkuvõttes, eks ole Angelus palves, mida katoliiklikus kirikus loetakse kolm korda päevas kus sul hakkab peale juba ja nii-öelda see usumüsteerium. Ja võib-olla selles näidendis tsüklodell on pannud sisse nagu tugeva. Ma ei oskagi kuidagi atmosfääri, impulsi omaenda isiklikust usuministeeriumist. Kokkuvõttes küsib, et millest kõnelevad kõik need tegelased, kes selles näidendis räägivad kes selles näidendis on, nad kõnelevad elavast jumalast kõne elavast jumalast oli see, mis ilmselt mida Klodell ise püüdis selle näidete kaudu tugevalt öelda ja mida ta oma tegelaskujude kaudu spits väljendada. Ja see sõnum, see, et ta jõuab inimesteni, on minu jaoks kallatigaledas, vapustas. See on tugev lootuse allikas. See on see ministeeriumis toimub ja seal taga äkki puudutab Dani ootamatuid kihte ja öelda, et näidend on müsteerium. Ja ma ei taha seda edasi rääkida, see, mis toimub etenduste ajal või mis toimub see kõne, mis toimub vaikuses näitlejate ja publiku vahel kes püüavad mõista seda ministeeriumile, näitajad võivad edasi anda. See kõneviisi dialoog muutub kohati väga tugevaks, võib-olla niimoodi, et ta muutub isegi mõne jaoks liiga tugevaks, et ei suuda enam vastu võtta seda, ta lülitab ennast välja, ta ei taha. Ta paneb endale kaitse, et ta ei taha sellega kaasa tulla, aga aga samas noh, Teatril siiski, kui seda teha nagu luulesisaldusel põhisel on teatud piiris minu jaoks üks selline väga suur tunnetuslik väärtus, et ta ei ole pelk niisugune Saarne kujutluse mäng vaid, et tal on üks väga tugev, tunnetuslik ja juhtiv jõud ka olemas. Minu jaoks vähemalt võib-olla mõni kõrvalt kuulates ütleb, et mis ta seal räägib, niisugust, et seal kõik on väljamõeldis ja et kui näitleja nutab kuuba pärast, et mille pärast see tegelikult nutab, eks ole. Väljamõeldise pärast mis on väljamõeldis? Mis on kujutlus? Lapselapsega Elle kese Maarja kuulutamise näidata ei suuda seda vastu võttes, et tema jaoks on see liiga pisaraid esile kutsuv, liiga mängitud asjade peale temale meeldida ka Klodellise juuda monoloog. Et väitis mulle, et seal juuda monoloogi sellest öelda, et kuidas ta tegelikult nagu imedesse suhtub, eks ole. Et see, kuidas Juuda pimedasse võtab, et seal on väga palju skepsist ja huumorit, et Mariel kuulutamine tegelikult see ei ole nii, nagu ta suhtub. Ja siis ma juhtisin tõmmata tähelepanu sellele, et ühes inimeses võivad mõlemad koos eksisteerida. Ja mulle tundub, et, et see usk imedesse ja samas mingisugune võimalus kirjanikule naerda kõige selle üle, eks Tirud koos. Ta ei ole ühene, eks ole, aga samas meil kõigil on usku suuremal või vähemal määral ja me kõike tahaksime, et me usk kasvaks mitte nõrgeneks. Niimoodi see veel antud seemnekene, eks ole, millest me peame, me kasvatan sammudega lootust. Me peame kasvatama lootust endas, mitte võltslootust, eks ole, mitte sellist. Ja armastus on ka selline asi, mida me peame kasvatama endas laskma sellel kasvada, õigemini mitte segama, takistama. Et selles mõttes Klodell on hästi huvitav, et on vastuoluline. Näht Klodelli avastamine seisab tegelikult oli eest. Ja nii ilmselt igav iga kirjanikuga Õiga, suure inimesega, kelle mõistmise poole püüad pürgida, mis tähendab ta mõista, see tähendab võib-olla seda, et püüda mõista seda, mida tema tahtis mõista, mida tema tahtis edasi anda, vaadata seda, millele tema osutab teda vaatama, et räägime Klodelklodellija, loome temast ühe, ühe iidoli, siis ma kujutan ette, et, et see on jälle midagi valet või püüda. Ja seda, mille poole prodellise teel oli, mida tema püüdis, millele ta püüdis osutada, eks ole. Et kui seda õnnestub näha seda vaikust, mis seda kõikide teiste vaikuse taga elav, eks ole, püüda sinna vaadata või tõesti kuulata sellesse vaikus sisse ennast. Et selles on midagi vabastavad. Millise mulje jättis lodelli tütar Sulle? Väga hea ja samas niisukese hingele lähedase inimese tunded ma praegu tekkis äkise paralleel, et mul omal ajal olid loomingulised suhted, lihtLyndouga võivad sellise vanadaamiga lodelli laps, tütar, viimane, elusolev laps ütles, et temal on selles eas, et kus tema võib-olla hirmus ja ma tahan seda rõõmuga ja naereseks lubab endale öelda kõike, mida täiesti siiralt, mida ta asjadest arvab. Et see on see privileeg, mille ta on oma vanuse kätte jõudnud täielikus vaimses selguses täieliku mälu juures ja väga huvitav oli kuulata tema mälestusi lapsepõlvest, tema mälestusi isast, lähematest, vangis veedetud noorpõlveaegadest, mis ei olnud sugugi mitte mitte alati väga nagu roosilised või kergelt. Missugused mälestused andilisast Emopeseid, heli, Päkoostusu Hallo, hüppab paasvamolaiutidioosesest, rõõmsad, sest kui ma ise nägin, siis oli alati koolivaheaeg. See oli imeline, sest siis oli isa õnnelik ja kõik laabus hästi. Ja ma ei olnud eriti palju isaga koos, kui ta oli diplomaat, välismaal. Ma olin pere noorim, tütarlapsi ikka jõudsin, oli isa juba pensionil. Aga samas oli ta sel ajal huvitunud teatrist, mis mind ka väga huvitas. Ta leiab aga minna ja millal te siia Prangi tulite? Olite rivia? Rangi, tulime aastal 1927 10 saabusime, siis oli meil auto, mis ei töötanud hästi elektriki. Nii me siis kõndisime jala siia maja juurde. Kas teie isa juhtis ise onu nunnu on. Oh ei, ei, ei. See oleks olnud ohtlik meile. Teil on mõni mälestus, mis iseloomustaks teie isa liivu sile meili Belshoosile, meeste armastas elu. Ta armastas elada. Ta armastas häid asju, ta armastas ilusaid asju. Talle meeldis jalutada. Mine nägin teda eriti koolivaheaegadel ja me tegime kogu aeg pikki matku. Autoga läksime alati väga kaugele, tegime palju asju. Tal oli palju sõpru, keda ta tahtis näha, mitte neidki, teda oleks kohustatud diplomaadina nägema. See oli väga sümpaatne, väga lõbus. Käis ta oli isane, tähelepanelik Balto. Olnud aega. Valdu tal polnud aega. Ei talikena internaatkoolist, dominikaani nunnade juures panimu Arcassoni dominikaani nunnade juurde. Kooli isa oli selle saadik Washingtonis, jõuluvaheajal ma jäin kooli täiesti üksi ja isa kirjutas mulle, et kuule, isa ja ema ei saa sind vaatama tulla, aga sellest pole midagi, sest kloostriülemõde asendab sulle nii isa kui ema. Ja peale selle saatis ta mulle jõulukingituseks kohvri kohvrindile sisse ma ei saanud midagi panna, sest ma ei saanud kuhugi minna. Missugune oli kõige olulisem õpetus isalt mopeedi seisu, klippi Hillar boss isegi lödi. Moody tööde kirjutas oma teoseid, tal oli teater, see ema tegeles lastega. Ja meid pandi religioossetest koolidesse. Me saime hea religioosse kasvatuse kuid isa hakkas minu vastu huvi tundma siis, kui ma olin vanem seitsmeteistkümnele 18-le. Sel ajal olin väga seotud ühe tema hea sõbraga, kelle nimi oli François marsiil, kes mängis minu elus suurt rolli. Nii see oli ise, aga mul ei olnud nii tihedat kontakti. Minu jaoks oli oluline loomulikult emad ja ümber, keda me armastasime, väga, kelle nimi oli Margot, kinni, kes oli väga andekas kunstnik ja ülevoolav naine, kellel oli hea joonistamisanne. Kui isa tuli suvel koos temaga Prangi, siis ta pani Margot kinni oma teoseid illustreerima. Margot in viis mind karonni kaldele, õpetas mind joonistama. Margot timmiga õppisin armastama loodust. Aga kui ma abiellusin? Abiellusin tulid, lapsed, jälgi kodus. Mul pole oma abikaasaga koos üldse igav olnud. Veetsime koos, väga lõbus elu. Polnud suur Klodelli austaja ja me saime väga hästi läbi. Ta oli teistsugune, ta luges prusti, siidi. Näitas mulle oma isa suhtes teatavat vabadust hoida. On rõhu Lähete sellise mehe kõrval, nagu isa oli. See on raske, kui on selline suurkuju ja suured teosed peab jõudma vastu panna. Ja minu abikaasa aitas mind. Ja oma identiteeti peab hoidma, see on väga oluline ja südamepõhjas oli ise sellega väga rahul. Aastal 1972 mõtlesime, et Klodell on surnud ja me ei saa seda lossi ainult endale hoida, see pole võimalik. Peame midagi tegema. Siis tuli mul mõte kirjutada Senegali presidendile sankoorile. Poeet, kes imetles Klodellija, kellel oli hea maine. Ma kirjutasin talle, aga ma tegin vea ja kirjutasin talle, nagu oleksin ma ema proua Klodell. Ma kirjutasin Senegali presidendile, kirjutasin alla Renbolkladel. Mõtlesin küll pärast emale ka. Ta ütles, et sul oli õigus seda teha. Vahelisel ajal väga vana ja haige. Sangoor ütles, et ta tuleb. Aga kui sankoor ütles, et ta tuleb, siis sellega oli palju tegemist oli ju Senegali presidenti. Kui ühe riigi president saabub, siis sellega kaasneb igasuguseid asju. Jean-Louis-Parro ütles, et ma teen siis sel juhul neljanda päeva siid Inga näidendist, mida ta polnud kunagi lavastanud. Niisiis Parro lavastas neljanda päeva siid kingast. San Koorbides suure konverentsi Klodelli teemal ja esitas musta luuletuse ja meie esivanemad, Kaljalased, kunas venega saarlased peavad Kaljalasi oma esivanemateks haagil, olgu nii, sel imeline. Niisiste tülib range, kõik läks niivõrd hästi, ta oli nii rahul, et kui ta lahkus, siis tegi ta meile kuningliku kingituse ja andis meile väga suure rahatšeki, millega me saime selle festivali korraldamist jätkata. Me oleme sankoorile palju tänu võlgu. Ta on väga intelligentne, sümpaatne inimene, imeline inimene. Tänu sankoorile saime esimesed festivalid, siis ei, nelja aastane paus ja pärast seda oleme korraldanud seda festivali paljude aastate jooksul kuni tänaseni. Samas on huvitav, et ma lugesin selle Juhan Liivi luuletust helin või üle v atransolvani väga heades tõlgetes või kui Eva-Maria laulsid taandhanshalveni tõlgetes. August Sanga tekste, ta oli tunda, kuidas kogu see seltskond, meie luule luule osutab, täiesti omaks, võtsid jahmatusele võib-olla sellest, et kuidas meil on sellised luuletajad või nagu meie avastame prodelli, avastasid emadepäev samamoodi nagu eesti eesti luulet tundus, vähemalt niimoodi, see oli tõhusamalt selgelt tunda reaktsioonidest pärastesse vestlustest, teinekord ka läbi luulekeele või läbi luule leiab aset. Veel on männilatvades väikeste poistepesad öödes päevadesse lõtlevades. Tuulevarjus on isad-emad. Lendavat salaja latvade kohane ema pisaravalaja noorele kehale. Poeg näib kauguses lae laekappe. Vers. Lööva söörleco. Liivee kontressee lehvile hübriid Anlanna. Levoto son teisele, see talle ka silla. Ära nuta ammu enne sinu sündi on su eest kõik nutunud maimukenena erali naerda või veel sa õndsalt võinud väeti veel ei rõhu sinu meelimaised mured ja sa kaunil maal. Paavian Avantaanessaa sonaaviossee puhtuaal Tuttle laada muna, Riiblütooga Tiberi. Nüüd on ta teeb jäämuscheri Donesbryynepasopressee paletsusi kantidu. Ökom. Üleheliseva luiteliiva keerleb kajakate legendaarne lend. Läbi virvendama valge liiva matkanud maa käekõrval Väikevend. Vahupärleid rikk tallegi meri hiilgab hõbetav neist kogu kaldaviir. Lainte rütmi. Kaja Kallase lillest huikab päikesekao Pikamäe. Ta too noale vool Teemu ette, Leland. Schüümi tõeti. Ridade Flo, Tammsaare. Truudus Manson muule klee lakute, Apese süü veedele kuus. Maakspedi flee le bee Bly. Laba Laaweek. Laanüümieernovee ei. Kui mina olin alles väikene mees Üks helin minul helises rinna sees. Ja kui mina kasvasin suuremaks Läks Helimgi rinnases kangemaks. Nüüd on see helin pea matnud mind. Ta alla rusuks on raugenud, rind. Tahaksin käia veel sinuga koos mõne sammu, enne kui laguhoonete raju on raske ja kärsitus vuluutab rammu külla. Me saatus on see. Tahaksin taevani paisata puikleva Quincy enne kui uduhoonete enne kui laulmise lõpetab musttuhat luike puruneb mõte. Enne, kui igatsusi viiner, lunastus lammutab kui bravuur. Enne, kui ta mullale loovutan. Tammkaari. Kui ma veel sülle saan, kevade tuleku tuike, enne kui udu näete, siis mulle lämmatav sügavasumeda suike tardumus, nii palju valu ei tee. Tänases Ööülikoolis, mille pealkiri oli sissejuhatus pool Klodelli juurde kõnelesid pool Klodelli tütar proua Renee tee, Klodell lavastaja Lembit Peterson ja kirjanik ja tõlkija Tõnu Õnnepalu. Muusika pargis Miloolt ja saate lõpus kuulasime katkendit Eva-Maria ja Lembitu laulude kavast esitatuna vabas õhus Brongi külas. Reneelanteegla telli tõlketekste, luges Maria Peterson, tõlkis Eva Eensaar. Ülikool tänab Eesti Kultuurkapitali saate panid kokku Külli tüli, Jaan Tootsen. Raadioteater 2009.