Meie kõige noorem ja rohelisem rahatäht on 50 kroonine. Selle tagaküljel on kõigile tuttav Estonia teatri- ja kontserdimaja. Ja esiküljelt vaatad vastu koguni kolm silma. Kaks kuuluvad Rudolf Tobias ele ja kolmas vanajumalale endale. Koole. Algab saade sarjast Eesti rahatähed. Rudolf Tobiase kõnelevad muusikateadlane Tiia Järg ja ajaloolane Ott Sandrak. Estonia teatri mõju väärinuks kindlasti kohtab, Eesti lood on ja seda mitte üksnes eestlaslikku. Tuuri templina vaid hoonena, millel on olnud täiesti asendamatu roll meie poliitilise ajaloos. Ennekõike just selles majas mõeldi välja, vaieldi läbi ja otsustati ära teha Eesti vabariik. Helikunstnik tobias. Rahade vastasküljel on kahtlemata loogiline valik. Kasvõi juba sellepärast, et esimene muusika, mis Estonias kõlas, oli tema kirjutatud. Rudolf Tobiase sünd ja lapsepõlv langevad Aleksander teise valitsusaega ärkamisaeg. Eks ole, paraku sünnikoht Käina, Hiiumaa see on see kant, mis jääb otseses ja kaudses mõttes kaugemale igasugusest ärkamise tegevusest. Järgnevad venestusaegsed, kooliaastad Aleksander kolmanda valitsusaeg taas justkui midagi paljutõotavad end ometi tänu uskumatule andekusele töökusele. Järgneb tähelend. Kaks maailma linna, kaks suurriigi metropoli. Neis kolmes linnas saab Toby osast Eesti kõige olulisem helikunstnik. Nii Nikolai, teise aegne Peterburi kui Pelham teise aegne Berliin olid kaks iseääranis hoogsalt arenevat suur linn. Saatuse tahtel pöörasid kaks keisrit tülli algus esimene maailmasõda. Tänu sellele vene ola Tubi osast sai saksa alamtobias. Suur sõda võttis mõlemalt keisri ralt nende kroonide troonid. Aga eesti rahvas sai esmakordselt enneolematu Sunsi võimaluse oma riikluseks. Esimene Eesti helilooja, kellel on rahva poolt püstitatud mälestussammas asub Haapsalus. Esimene eestlane, kes Peterburi konservatooriumis jõudis kompositsiooniklassi diplomini. Esimene eesti muusik, kelle näopilt rahatähe peale trükitud sest et ta mitmed teosed eesti muusikas omas žanris esimeseks osutuvad. Rudolf Tobias? Mida me teame mehest, kellele anti elamiseks 45 ja pool aastat ja kes sellest ajast suurema osa elas kodumast eemal? Rudolf Tobiase elu ja töö? See on eesti professionaalse muusika algus, see on Tobiase teoste kui ka tema Tobiase loodud vaimse atmosfääri toime oma kaasajale. Loodetavasti siiski ka järgmistele põlvkondadele. Nõustugem Jaak Zimmeriga, kes oma väikeses, 66 leheküljelises raamatukeses, mis 21. aastal Viljandis trükitud ja mille pealkiri muusikaajaloo põhijooned selles raamatukeses pühendab poolteist lehekülge, Rudolf Tobias, selle lõpetab ülevaate Tobiase elukäigust, õppimistest ja töödest-tegemistest sõnadega. Tobiast nimetatakse esimeseks Iseseisvus laseks eesti heliriigis. Rudolf Tobias sündis 29. mail 1873 Käinas köstripere teise lapsena. Sünniaastalt on Tobiase eakaaslasteks Fjodor Shalliaapin ja Enriko karuuso Sergei Rahmaninovi ja maks, reeger Johannes Voldemar Veski. 1873. aastal on Aleksandr kuni leid juba Poltavas. Aga talle antud elamisaeg saab kahe aasta pärast läbi. Lydia Jannsen-ist on saanud tohtriproua kroonlinnas. 1873. aastal vaimaris on ferentslist lõpetanud oratooriumi Kristus ja dirigeerib ise ka teose esmaettekannet. 29. mail. Just samal päeval õhtul kell pool 11 saab Hiiumaal Käinas köstriproua maha oma teise lapsega, kes ristitakse Rudolf yks Käina kiriku patrooni Rudolf von ker Meti nime järgi. Helilooja isa Johannes Tobias sündinud 1847 sai Käina köstri ametisse üsna noore mehena. Johannes Tobias abiellus Emilie Remmeliga, sellest abielust sündis kokku 13 last. Neli poega ja üheksa tütart. Neist neli surid lapse eas. Rudolf Tobias, esimene poegadest osutus ainsaks, kes meheikka jõudis ja kellele oli antud muusikas mehetegusid teha. Kummalisel kombel osutus Rudolf ska ainsaks, kellel oli järglasi. Käina kiriku orel, mille prospekti võib vaadata iga viiekümnekroonise rahatähe. Omanik oli Johannes Tobiase ehitatud. Sellel pillil õppis Rudolf isa juhendamisel ka mängima. Rudolf Tobiase õe Johanna mälestusi noorusaastaist. Rudolf armastas oma kullamaad tema loomulikkuse pärast. Meie elumaja uppus puude ja lillede sees. Isa naeris ikka. Mets on vaese mehe kasukas. Maja ees oli viljapuuaed. Aia taga oli kaunis ilus heinamaa, kaskede ja leppadega, kus meie Rudolfiga loogu võtsime. Kiriku lähedal oli veel üks ilus koht, liivamäed, mida Rudolf nimetas kullamaa šveitsiks. Seal ta viibis tundide viisi komponeeris ja luges hoomerost, mis temal alati taskus oli. Tal oli palju raamatuid, enamasti klassikalisi filosoofilisi töid. Kahjuks oli ta ebapraktiline ja ei osanud oma raamatutega ja nootidega korralikult ümber käia. Kullamaa pööning oli täis, nende rusudega. Oli väga huvitav seal sorida ja salaja Schopenhoweriga ja niitšega tutvuda. Rudolf suitsetas ka väga palju ja meie ei jõudnud temale küllalt pabeross toppida. Ta armastas ka magusat süüa ja sõi sagedasti jõulupuust, kuld ja hõbepaberites kompvekid ja kullatud pähklid ära. Mis meile siis mitte meelepärast ei olnud, sest jõulupuu kaotas seeläbi oma toredust meie silmis. Paar aastat, enne kui Rudolf konservatooriumi astus, andis preili Miina Hermann kullamaa kirikus kontserdi. Ta elas mitu päeva vanemate juures ja korjas vanu rahvaviise. Ükskord õhtusöögilauas, kui Peterburi kunstnikest sai räägitud, ütles ta Rudolf file saksa keeles. Ning teie ka Peterburi, kus kõik need suured vaimu tasuvad ja saage ka suurvaimuks. Vennal oli kristallpuhas hing. Ma pole iialgi kuulnud, et ta valetas, roppe sõnu tarvitas või vandus. Ta polnud ka mitte noorutaja, tal oli palju huumorit, ta võis südamlikult naerda ja naljatada, armastas seltskonda ja meil oli sagedasti võõraid. Igal suvel puhkeajal, kui Rudolf juba konservatooriumis oli, sai ta ühelt tuttavalt ja muusika austajalt pastor kirgensonilt Reigis Hiiumaal kutse teda mõneks nädalaks külastada. Härra kirgenson mängis väga hästi. Mallet ja Rudolf oli sest ajast ka huvitatud sellest mängust. Ta mängis sagedasti minuga vennaga või Kullamäe apteekriga härra Maitusega, kuni poole ööni. Ka armastas ta Crocketti mängu ja oli tusane, kui kaotas. Üldse armastas ta meile üllatusi teha. Mõnikord tuli ta Peterburist üsna ootamatult pühadeks koju Telefoneeris aga jaamast, et keegi teine tuleb ja palub hobust vastu saata. Ühel vana-aasta õhtul, kui Rudolf oli jälle koju tulnud, istusime meie õed temaga saalis jõulupuu all. Valasime õnne ja tegime muud nalja. Vanemad olid magama heitnud. Äkki lõi kell 12. Rudolf tõusis üles, läks klaveri juurde ja mängis vaimustusega koraali ärkamu hing. Vanemad ärkasid üles, tulid ka saali ja olid väga liigutatud. Tuleks peatuda teemal Rudolf Tobias, rahvuslik mõtlemine. On teada, et Objaste kodune keel oli saksa keel. Seda kinnitavad kõik kaasaegsed oma mälestustes. Johannes Tobias kõneles saksa keelt kui küla intelligent mida üks muusikaliselt terane köster kahtlemata oli, nii Hiiumaal, Käinas kui Kullamaal. Kui meenutada, et klaveri häälestamine andis tobias seeniorile olulise lisasissetuleku aga klavereid leidus suure tõenäosusega rohkem sakslaste rootslaste kui eestlaste kodudes. Siis oli saksa keele ladus tarvitamine ka elu materiaalse külje edenemiseks ainult mõistlik ja kasulik. Kui Rudolf vastus Haapsalu kreiskooli see on 1885 sügis siis just sellest aastast hakkas kogu koolisüsteem eestimaal töötama vene keeles. Rudolf õppis kreiskooli aastail klaverit, Katariina fon kerneti juures. 1800-ga 99.-st 93. nii paralleelselt õppetööga Tallinna Nikolai gümnaasiumis käisid regulaarselt muusikaõpingud Tallinna toomkiriku organisti Ernst Reinik juhendamisel. Toomkirikus aeti 19. sajandil asju mõistagi saksa keeles. 1893 astunud Peterburi konservatooriumi. Oli loomulik regulaarne suhtlemine Peterburi Jaani koguduse õpetaja Jakob Hurda aga muusikali hurda perekonnas au sees. Hurda kodus said lahke vastuvõtu osaliseks kohalike eesti seltside solistid, kes siin koos hurda perega tihti musitseerisid. Alalisteks külalisteks olid hurda pool Johannes Kappel, Joosep viitul. Eriti soojaks kujunesid suhted Jaani kiriku organisti Rudolf Tobiase ka, kes sai hurda käest hindu rahvuslikuks püüdlusteks. Majanduslikus kitsikuses vaevlev tobias oli hurda perest sisuliselt kostil ning ööbis tihti nende isikus suure kirstu peal, kuhu proua hurt talle aseme tegi. Liigutavalt hoolitseti Tobiase eest viimase haiguse ajal. Mart Laar raamat Jakub Fordast. Võitlus 10000 Peterburi eestlase ümber rahvustumise vastu kujunes hurda jaoks esmase tähtsusega ülesandeks inimeste osalemine laulu ja muusika koori töös oli hurda meelest väga mõjurikas emakeelne kuul lausa hädatarvilik. Vähemasti algastme hariduses. Tobiase ilmumine Peterburi äratas sealsete eestlaste hulgas kohe tähelepanu. Üks suure andeline noor muusikamees pidi doktor hurda vaatevälja seda enam pidama jääma, et noormehe põhipill orel kirikus see tähendab Peterburi Jaani kirikus. Ka organistide harjutuspilliks oli Eesti rahvaluule suurkogumise käivitanud Jakob Hurt abistas akadeemik Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatu koostamisel ja andis välja selle teise, täiendatud trükki 1893. aastal. See on siis täpselt see aeg, millal 20 aastane Rudolf Tobias Peterburi tuleb. Ilmne on, et Hurt süstib noorele Tobia selle rahvuskultuuri jaoks olulisi mõtteid alates rahvalaulu kogumise vajadusest ja lõpetades eesti ooperi loomise ideega. Et saksakeelsest kodust pärit Tobiasest saab Eesti rahvuskultuuri üks tulihingelise maid Est kõnelejaid. Nagu Tobiase artiklitest lugeda võime. Selles muutumises näevad mitmed Tobiase kaasaegsed doktor hurda mõju. Kodune saksa keel ei peaks meid Tobiase puhul rohkem šokeerima kui Sibeliuse puhul. Rootsi keel. Kuhu saavad viimati meie rahvaviisid? Kui nüüd pea jälle ühes mesilastega meie rahvaviiside mehed kotid seljas, talust talusse rändama lähevad, raputab küll mõnigi vana idekene pead. Noh, pane ikka peale laul paberisse, noorsand aga ütle kohusada õieti viid vilja, viiakse veskisse val kaltsukaupmees, sörgib oma koormaga, paberivabrikusse, saab veel kallist hinda pealekauba. Aga tahaks küll näha, mis seal tühjade laulu Trallidega ära saad teha. Viime nad helilooja tehasesse. Oi, sa taevake või siis helilooja tehasesse. Küll võib seal aga kära olla, kus kõiki neid helisid taotakse. Kujutab endale umbes Ilmarise sepikoda ette, kus sepaselid seitsmekesi rauda Raovad terrast taovad. Aastate pärast meie vanakesed seda aega küll enam ei näe. Juhtutsa ehk Vanemuisesse ehk mõnesse teise eesti kunstikotta tulema, toredad helid kõlavad sulle sealt vastu, päris sümfooniad. Ooperid. Sa kuuled, imestad? Paistab nagu oleks üks viis sulle nii tuttav ja ometigi jälle hoopis teine. Ei, see on ikka tõesti meie oma laul, rahvalaul. Mine võta nüüd neid kunstimehi, see tillukene laul ja säärasel kujul, mis nüüd viga, ei pruugi meil teistelt rahvastelt laenamas käia, nagu senini oma on oma. Rudolf Tobias. Märts 1908. Tobias astub Peterburi konservatooriumi 1893. ja lõpetab 1897. kahel erialal diplomiga. Andekas inimene on töötegemisvõimeline aga neli aastat ja kaks eriala paneb meid mõtlema eelneva töö tasemele. Tobiase muusika õppimine enne Peterburi pidi olema tunduvalt tulemuslikum kui mitmel kaasmaalasel, kes Peterburi jõudsid. Mälestustest trükitud elulugudest tuleb välja kolm muusikaõpetajat. Rudolfi isa Johannes Käinas ja Kullamaal Katariina fon kernet Haapsalus, Tallinna toomkiriku organist Enstreinike latsigi. Konservatooriumi haridusega. Mälestusi lugedes süveneb mulje, tobias kiirustab konservatooriumis õppimisega, et tal on silma ees mingid kõrgemad sihid, mille poole pürgimiseks tuleb nii-öelda käed vabaks saada. Kohustustest, mis mitte alati ei pruugi tekitada vaimustust. Luihomiliuse oreliklass, ei näi Tobiase entusiasmi tõstvat. Tobiase Peterburi õpingute esimesel sügisel 1893 surid Pealt, Tšaikovski ja Tartu nimetati Jurjeviks. Tartu Ülikooli kõik teaduskonnad, usuteaduskond välja arvatud töötavad vene keeles juba mitu aastat. Tobias lõpetab Peterburi konservatooriumi 1897 kevadel muide koos metsasarvevirtuoosi Jaan Tammega. Sel kevadel suri Johannes Brahms. 1897 on muusikaliseks kõrgajaks väga paljudele Euroopa heliloojatele nimetame rehast Straussi Gustav maalerit, Aleksandr glasunovi, Aleksander Screabinik, Nikolai Rimski korsakovi. Soome hääl kõlab Sibeliuse teoste kaudu juba üsna jõuliselt. Kui palju kirevast Euroopast ulatus kullamaa köstri põhjani. Ainelisi võimalusi ja vaba aega, nappis tal pidevalt. Imestlekem kanget kiiret konservatooriumi ka ühele poole saada ja toonitagem nelja aastaga lõpetada kahel erialal Peterburi konservatoorium. See on vägitükk. Kommentaariks. Sajanditagune muusikaline Peterburi ja sajanditagune eestlaste Peterburi. Nüüd on linnageograafiliselt tegelikult kattuvad mõisted Narva eeslinn või Kolomna öösnen nägudega teoti ja selle peo tänav vanaohvitser ska nõukaaegne Deckab ristide tänav. Sinna see kõik jääb, ehk siis konservatooriumi üle väljaku maarjateater, natuke edasi Jaani kirik ja ümberkaudu rohkem eestlasi kui kuskil mujal selles suures linnas. 19. sajandi lõpuni nõuti Peterburi konservatooriumi kompositsiooniklassi lõpetamiseks üliõpilastelt ühte sümfoonilisi ja ühte vokaalsümfoonilise teost partituuris. 1896. aasta kevadel valmib Rudolf Tobiase pateetiline avamäng Shakespeari tragöödia-le Julius tseesar. See on esimene sümfooniline teos eesti muusikas. Rudolf Tobiase diplomitööks Peterburi konservatooriumis oli kantaat Johannes Damaskusest solistidele sega ja meeskoorile ning sümfooniaorkestrile. Teos valmis 1897 ja on kirjutatud krahv Aleksei Tolstoi poeemi tekstile. Et esimene vokaalsümfooniline suurvorm eesti muusikas Johannes Damaskusest on originaalis loodud venekeelsele tekstile, peaks olema kirjutamise aega kohta ja eesmärke arvestades arusaadav. Sõjajärgseil aastail on Johannes Damaskusest ainsaks Tobiase reaalselt kõlavaks suurteoseks. Rudolf Tobiase klaverikontsert-d-moll. Esimene eesti muusikas on valminud konservatooriumi lõpetamise järgsel ajal. Tobiase uurija Vardo Rumessen ja arvamuse kohaselt 1897 98. Eesti esimene keelpillikvartett on kirjutatud Tobiase poolt 1899. Tuntum mängitum on Tobiase teine kvartett c-moll, mille loomise aeg on komisjoni arvates umbes 1900. On teada, et Tartu päevil organiseeris tobias neljast eestlasest keelpillikvartetti, mis 1900 kuuska Vanemuises iseseisva kontserdiga üles astus. Eesti esimene viiulikvartett, milles esimest viiulit mängis noor Heino Eller ja tšellot Juhan Simm kandis oma esimesel avalikul kontserdil ette Tobiase esimese keelpillikvarteti finaali ja Ööbala teisest kateedrist. 1904. aasta augustis tuli tobias oma perega Tartusse Aleksander Läte, kes oli pannud Tartus käima Eesti esimese sümfooniaorkestri esinemise. Proovinud jõudu vokaalsümfoonilised teoste ettekandega. Nagu Hayden loomine said Tobiase näol mõttekaaslase ja abilise mitmeks järgmiseks ettevõtmiseks. Händeli oratooriumi Juudas Macapeus valmistasid nad koos ette. Teose ettekanne 1905 märtsis oli Tartu muusikaelu suursündmuseks, mis ajas ärevile isegi Tartu sakslaste eneseväärikuse. Tõeliselt professionaalne muusikakriitika eestikeelsele lugejale Eesti ajakirjanduses. Siingi on tobias teerajaja rollis. Täpsuse huvides lisagem, et Tobiase, ka Saksamaal lugejale probleemartikleid oli pidevalt pakkuda. 1905. aasta lõpus oli eestlastel võimalus kuulata Mozarti Don Juan'i. Ooperi oli ettekandeks ette valmistanud tobias, kes oli ka etenduse dirigendiks. Kohalike amatööride ka nii suure ja tõsise ülesande kallale asumine nõudis Toby aselt suurt entusiasmi. Miks ta seda tegi? Etenduse puhaskasu läks Eesti rahvaviiside korjamise heaks. 1907. aasta sügisel keelasid arstid Aleksandril lättel töötamise. Lätte lahkus Lõuna-Euroopasse. Tõdegem Eesti muusikaelu seisis üsna väheste suutlike tegijate õlul. Ja needki vähesed olid ilma laanen laiali. Esimesel juunil 1907 suri Württembergi Johannes Kappel. Esimene Peterburi konservatooriumi diplomiga eestlasest organist. Aleksander Läte oli haigena lõunati roolis. Miina Härma oli juba mitu aastat kroonlinnas Artur Kapp. 1094.-st aastast Astrahanis. Konstantin Türnpu oli Tallinnas, aga tegeles põhiliselt saksaseltsidega. Tartus. Vähemalt veel 1907. aastal on tobias. Tobiase elu Tartus, tähendas kõige muu kõrval pedagoogilist tööd üldhariduskoolides, Treffneri gümnaasiumis, Puškini nimelises tütarlaste gümnaasiumis ja reaalkoolis. 1905. aastal kohtuvad Tartu reaalkoolis õpetaja Rudolf Tobias ja õpilane Heino Eller. Eller sellel ajal juba kaheksateistkümneaastane noormees oli juba viis kuus aastat õppinud viiulimängu tundnud kasvavat huvi muusika vastu. Elleri muusikahuvi ja viiulimänguoskused ühenduses Rudolf Tobiase ka annavad tulemuseks Eesti esimese viiulikvarteti õhtu viiulikvartett. Toonases kõnepruugis on tänane keelpillikvartett. 23. jaanuaril 1908 ilmus Tartu ajalehes elukaks kuulutust esimene nüüd, kus muusikakunstnik herra Mart Saar Tartusse on elama asunud huvitan oma ärasõitmise puhul oma õpilasi temalt muusika tundisid võtta Rudolf Tobias, teine klaverimängu ja muusikateooria õpetuse jaoks. Võtan õpilasi vastu tartus promenaadi uulitz number kuus kõnetunnid iga päev kella 11-st 12-ni enne lõunat ja kella neljast viieni pärastlõunat ülesandmisega. Palun lahkesti rutata. Mart Saar. Pean ülimalt tõenäoliseks, et saare kiire Tartusse tuleku ja Peterburi õpingute katkestamise üks võimalik, et väga kaalukas põhjus oli Rudolf Tobiase initsiatiiv. Oletan, et tobias saarega kontakti võttis kas Peterburis või Tartus ja pakkus talle vabanevat töökohta. Muidu jäänuks eestlaste muusikaellu Tartus soiku. Rudolf Tobiase otsene mõju oma kaasmaalastele. Kui imetlev vaimustus ta temperamentsed musitseerimisest aga eriti improviseerimisest välja arvata tuleks jutuks võtta kahe tulevase helilooja puhul, kes on andnud rahvusmuusika kujunemisele kõige olulisema panuse. Pean silmas Heino Elleriti, Mart Saart. Kuigi meil puuduvad väga üksikasjalikult tõendid on enam kui tõenäoline, et kui ka Elleri saar ainult omal tahtel ja nõul tallitanuks, siis nad oleksid helilooja teele jõudnud ka ilma Tobiase poolse moraalse toetuseta. Aga kui noor inimene on oma tee hakul, siis Tobiase hobuse professionaali tunnustav toetus annab tegijale jõudu ja enesekindlust ja kallutab kõhklema publiku tähelepanule uue kunsti suhtes. Tobiase Tartu aastad on tõeliselt tormi ja tungi joostud Tartu linnas nii poliitilises kui kultuurilises mõttes. Taustaks suur vene revolutsioon. Üldine vabaduse joovastus. Kõik tähtsamad sündmused toimuvad tollal Tartus, mitte Tallinnas, Tartul tollal eestlaste pealinn nii poliitilise kui kultuurielu mõttes ja just selles linnas just neil aastatel lõikuvad poolte meie sarja tegelaste elulood. See linn tegelikult põimib kokku kõik kaheksa, aga just neil aastatel. Tartus on alatasa ninapidi koos lausa poole ööni arutledes, vaieldes kultuuriküsimuste üle Tobiase raud. Samal ajal ilmub Tartu tagasi Tammsaare, keda Tobiosega pühendab terve rida ühiseid tuttavaid. Samasse ajajärku jääb ka Tobiase vana leivaisa Jakob Hurda viimane avalik ülesastumine. Ja see on ja ei midagi vähemat kui Vanemuise teatrimaja avamiskõnet. Ja paraku samal saa järku jääb ka, kurdab matus taas Tartus. Miks lohku paga tobias tartust? Toit põgeneb, nagu on seda sunnitud tegema paljud revolutsioonisündmuste keerises. Ta ei ole poliitiline pagulane ja ei ole ta majanduspagulane, sest ega teda ei oodanud kuskil mingit kullamäed oleks sõna otseses mõttes parariski peale välja ja kuigi Kadortus tuli ta vaevu ots otsaga kokku, aga elamist peo tänava ruumikas korteris kahe teenijaga puha. Ärgem nimetagem seda virelemiseks. Nähkem asja õieti suur maailm tõmbas suurmeistriks saamiseks tuli teha läbi rännuaastad. Seni oli Tobiase kogemus baseerunud ikkagi üksnes ühel muusikakultuuri maailmakeskusel ehk Peterburi. Kõik muu oli alles nägemata, kuulmata ja Saksamaale lõpus jõudes ankrusse jäädes. Selleks ajaks oli saksakeelsest kodust võrsunud poisist saanud läbi ja lõhki eesti mees. Roman nüümann Rudolf Tobias Pariisis. Ühel päeval, kui viibisin vana tsaaririigi stipendiaadina Pariisis end täiendamas, kuulsime, et meie suguvennast, helilooja Rudolf Tobias viibib läbisõidul Pariisis. Seda sündmust oli vaja tähistada. Minul oli teistega võrreldes kõige peenem ateljee majas, mida nimetasime Mesipuuks ja millele ta ka tõepoolest väga sarnanes minu ateljees oliga vürstlik, toredusese pianiino sest ka muusika oli mu nõrkuseks. Pianiino oli muidugi mõista vana loks, kuid sellele vaatamata meietaolistele näljarottidele tõeline luksusese. Tobias oli väga mõnus mees täiusliku kunstniku hingelaadiga, kes väga hästi aru sai boheemlaslik olemise hüvedest. Kui veinipudeleid oli tühjendatud õige mitu ja meeleolu õige ülevaks läinud, palusime tobias meile midagi mängiks. Väljas oli jumalikult ilus kevadine öö täis pehmet kuuvalgust. Eemasin umbses ruumis mängi, ütles tobias, mängin väljas. Öeldud tehtud, tassisime klaveri seljas aeda ja tänasime õnne, mis laskis mu ateljees olla alumisel korrusel. Tobias asus klaveri taha ja hakkas mu vanast pianiino loksust välja nõiduma helisid, mille kohta ma ei võinud arvatagi, et mu klaver neid võiks sisaldada. Ta mängis Beethoveni kuupaistesonaati. Kuid selles mängus ei olnud üksnes Beethovenit, vaid seal oli ka Tobijast. Ei tea, kuidas tuli, kuid muusika oli meid nii haaranud, et ronisime kõik üksteise järel puude otsa, et olla taevale ja tähtedele lähemal. Hoolimata üles ärganud majaelanike aknast välja sirutuvatest, rusikatest ja vihasest sõimuvalingust. See oli alles ettekanne. Ja praegugi, kui ma kuskil kuulen mängitavat Beethoveni kuupaistesonaati tuleb alati meelde, kuidas seda mängis tobias. Ja kuidas me seda kuulasime, nagu linnud puude otsas. Selles mängus oli midagi püha ja salapärast. Seal oli seda tuld, milleta üks kunstnik ei saa olla kunstnik. Roman müüman, üks paratamatu optimist meie kunstitaevas Kaheksandal aprillil 1939. aastal. Tobiase Joonase lähetamine, Eesti esimene oratoorium valmis Saksamaal 1909. aasta sügiseks. Sorry toob ja selle raske ülimalt suurt energiat nõudev töö. Lõpetamiseks ja suurteose ettekande korraldamiseks. Olen päris lagunemas, süda on tartus, vaimne inimes, luukere Leipzigis elan õhust ja lootusest. Rudolf Tobiase kirjast Hellenne krossile viies september 1909 26. novembril Leipzigis Andrease kirikus juhatas Rudolf Tobiase Joonase lähetamise esiettekannet. Arvustus märkis ära autori kehva dirigeerimise oskust, aga arvas ära tundvat hea helilooja. Sügavalt uskliku inimesena ei olnud tobias rahul kaasaegse vaimuliku muusika sisemise lõtvusega. Tuleks uurida vanema muusika sisemist motivatsiooni ning pöörata rohkem tähelepanu meie ajastus eesmisele olemusele. Nii jõuame lähemale ka tänapäeva kirikumuusika lõppeesmärgile rahuldada tõelisi tarbeid, nimetatagu seda, kas moraalseks energiaks usuliseks ideaaliks või kuidas tahetakse, nimi ei puutu asjasse. Kirjutas tobias 1910. aastal algemaine muusik, tsaid tung. Joonase lähetamise jõudmine Eestimaal on pikk ja vaevaline. Kui võtta aluseks oratooriumi tervikettekanne kodumaal siis lahutab seda esiettekannet Leipzigis 79 ja pool aastat. Esimene kild, mis Tobiase suurteosest Eesti kuulajaile esitati, oli introduktsioonias aktus, millega alustati pühapäeval, 25. augustil 1913 sümfooniakontserti eesti helitöödest Estonia uue hoone avamispidustuste raames. Rudolf Tobias oli Saksamaalt saabunud Estonia uue hoone avamispidustustele. Ta esinemine Santose dirigendina jäi viimaseks ülesastumiseks kodupubliku ees. 1914. aasta suvel puhkes esimene maailmasõda, mis Tobiase kui saksa riigialama liikumistele seadis hoopis isemoodi piirid. Estonia avamisest kõneldes lisagem, et esimene muusika, mis kõlas üldse uues Estonia kontserdisaalis oli avaaktusel. Eks teie tea Johannes Hiiob kirjutab, et kui Berliini Kuningliku muusikaülikooli rektor Herman Gretšmaar oli tutvunud Rudolf Tobiase oratooriumi Joonase lähetamine käsikirjaga ütelmata proual Louise Toby asele Bahia ajast kuni käesoleva ajani ei ole loodud niisugust võimast kiriku muusikalist teost kui Tobiase oratoorium Joonas. Mõni aeg hiljem kutsustav Tobiase endale alluvasse keiserliku riigi konservatooriumi kompositsiooniklassi õppejõuks kuhu tobias jäi surmani. Samal ajal nälgis Berliinis 2000 helikunstniku ja vabaolevale kompositsiooniklassi õppejõu kohale oleks olnud mitusada soovijat. 1939. aasta sügisel osteti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali poolt Tobiase pärijate käest heliloojast jäänud käsikirju, sealhulgas oratoorium Joonase lähetamine. Saatus oli armuline Eesti muusika olulisele algusele. Käsikirjad, mis asusid muusikamuuseumis, säilisid lausa imekombel. Kui mõelda, kuidas Tallinn põles üheksandal märtsil 1944. Aga järgnev ajastu oli Tobiase loomingule suuremas osas ebasoosiv vaimuliku temaatika tõttu, eelkõige 1918. aastal meile veebruaris iseseisvuse manifest ja päästekomitee ja novembris käibele lastud Eesti mark ja algav vabadussõda. Tõuseb küsimus, kui palju sõjaaja segaduses ja eritingimustes informatsioon liigub. Glotte püssi suri märtsis Rudolf Tobias, oktoobris. Tema kohta käib kindlasti osaliseltki väide. Arvo Mägi Euroopa rahvaste Aia raamatust kurnatud ja halvatoitluse all kannatavat Euroopa rahvastiku ründab 18. aastal influencer epideemia, mis nõuab palju ohvreid. Oma laste arvates suri Rudolf Tobias kopsupõletikku. 18. aasta oktoobri lõpupäevil teatakse juba Eestimaalgi Tobiase surmast. Saksamaal toimuv novembrirevolutsioon Tobiazeni ei ulatu, küll aga tema lasteni kes nüüd sõltuvalt vaid võõraste inimeste heatahtlikkusest. Rudolf Tobiase abielust Louise Vildega sündis viis last, kellest üks on läinud isa jälgedesse. Helen Tobias usberg lõpetas Tallinna konservatooriumi oreli erialal August Stockmanni juures 1943 ja õppis Heino Elleri juures kompositsiooni. Poodiumi oli võimalus edasi õppida ja tahtsin sealsamas akadeemias õppida, särkus tobias omal ajal siis õpetaja. Ja tol ajal oli siis muidugi veel palju-palju isikuid, kes seda mäletasid alates hooksule direktoriga Fritz taim, isegi see kojamees ja uksehoidja, sellel kummaline nimi Holts Appil puuõun. Tema mäletas hästi ja ütles ja sobija sobib, närviline mees suitsetas liiga palju. Sellepärast. Mul suri. Ja siis oli seal üks professor, räim on, tema oli kirikumuusikainstituudis, õppisin orelit, õppisin kompositsiooni ja selle instituudi juhataja oli professor räimann. Ja oli organist, oli tegelikult siis, kui Tobiase Jonas Lätigis ette kanti taolisele peaorganisti assistent, kes viimasel momendil ei saanud tulla ja tema mängib siis. Ja siis oligi naljakas, ema kutsus mind, mitte pöörlendub viielt, sakslased ütlevad Tubiiasmide tobias. Ta kutsus mind Joonas ja siis välgutes muidugi prilliklaaside tagant oli tema suur või tema nali, eks ole. Aga ma jäingi siis punaseks. Siis oli seal see Holtsab, mäletan, seal oli sellise kontserdilava ja säinetes noodi, isa on siit nii palju läbi käinud, on see palju mänginud vunk soulis sedasama ukse läbi nüüd, kus Hold saab ideid, siis laseb mul oli võimalus mängida oma asju, mis ma siis olin seal kompositsioon klast kirjutanud. Siis oli Heinrich Becker ja tuli välja, et tema oli seal selle kontserdist osavõtt, mida tobias püütnergi saalis oli korraldanud ja tema oli organist ja siis tema väike omapärane mees oli Potsdami garnisoni kirikus oli tema organism. Jumal vaatas kaugusesse, ohkas Änš Ööner, mens, niisugune ilus inimene, tobias oli olnud igatepidi. Millisest vaatenurgast meil Tobiase tööde ja tegemiste peale ka ei vaataks, näeme kõrget nõudlikkust kunsti suhtes. Olgu see muusikateoste loomine või ettekanne, olgu see osaline Neeva või Taaralinna muusikaelus dirigendina, pianistina, pedagoogina või muusikast kirjutava isikuna. Tema kõrge nõudlikkus kunsti enese suhtes ja ümbritsevate olude kesidus lausa pidi tekitama pingeid. Olemasolevate võimaluste ja ideaalide vahel haigutas kuristik mille kaldaid üks jumalast andekas muusik oma tahtejõuga ühendada püüdis. Ja aeg-ajalt see imeline ühendus toimis, toimis nagu elektrilahendus. Kes Tobiase koolimuusikas kord kokku puutunud sai aru. Muusika ei ole meelelahutus, vaid kunst, mida peab teenima nagu jumalat. Kõige õigemad Rudolf Tobias loomulikult kuulata, aga õnneks on ka hästi palju lugeda. Esimese raamatu suurmehe elust ja tööst avaldas ometi vend Riho Päts. 68. aastal ja hiljem on suurima töö Tobiase uurimisel ja tutvustamisel ära teinud kahtlemata Vardo Rumessen. Tänu temale on meil laual kolm raamatut. Rudolf Tobias sõnas ja pildis selle laiendatud variant Rudolf Tobias oma ajapeeglis ehk mälestusi temast koos kommentaaridega. Ja Rudolf Tobiase oma tekstide kogumik ilmununa Eesti mõtteloo sarjas, pealkirjaks in punkto, musid koorum. Ülikoolis kõneles muusikateadlane Tiia Järg, kommenteeris ott Sandrak. Vahetekste luges Tallinna linnateatri näitleja Veiko Tubin. Intervjuu Rudolf Tobiase tütre helilooja Helen Tobias, tuusbergiga pärines Eeva teri ja Vardo Rumessen. Nii 1993. taasta telesaatest kojutulek. Kõlasid Tobiase klaveripala menuet ja Sanctus oratooriumi Joonase lähetamine. Saate panid kokku Külli tülija, Riina Roose koostöös Tallinna linnateatri ja Eesti Pangaga. Raaditeater 2009.