Meie viiekroonine on mõlemat pidi ainulaadne rahus edel. Selle esikülge ehib Paul Kerese portree, taustaks malelaud must ettur ja valge ratsu. Ehk ainus teadaolev juhus maailmas, kus maletaja on leidnud endale aukoha oma riigi rahatähel. Ebaharilik on ka raha tagavelg. Vaade Kerese sünnilinnale Narvale. Seda vaadet sellisel kujul enam kahjuks ei näe. Hoopis Isarolikuks teeb ta ka see, et tänase seisuga kolmandik sellest vaatest ei ole paraku enam Eesti vabariik. Algab saade sarjast Eesti rahatähed. Paul Kerese räägivad kirjanik Ülo Tuulik ja ajaloolane Ott Sandraku. Mul ei olnud juriidiline sujuvam õnn. 20. praktiliselt sujunud. Meie surmale Toimub kogu elue ju. Tänu esimesele maailmasõjale sundiski Paul Keres mitte Pärnus, vaid Narvas, kuhu sõjaohu eest olid põgenenud tema vanemad. Satuti vihma käest räästa alla, sest just Narva linn jäi kõige rohkem ette vabadussõja sõjasündmustele. Siis tuli teine maailmasõda, hävis Eesti riik ja viis rahvusvaheline maleelu, hävis Paul Kerese käega. Otsustav lootus tulla maailmameistriks. Õnneks ei hävinud päriselt tema maletaja karjäär. Kuid see jätkus nüüd külma sõja ja nõukogude okupatsiooni tingimustes. Ehk kogu see tegelikkus, millega tuli hambad ristis harjuda. See oli väga kaugel sellest verblayst ehk ausast mängust, mille vaimus see mees Eestimaal on malet mängitud juba suhteliselt kaua, päris mitu sajandit, kuid Paul Kerese teene ennekõike on selles, et alates temast on malemängu võidud suhtuma hakata kui tõsiseltvõetavast töösse kui elukutsesse ja kui sellisesse inimtegevusse, millega inimene võib ära toita mitte ainult ennast, vaid ka oma perekonna. Male on olnud alati ennekõike väidetavasti vaimuinimeste intelligentide mäng. Kui me tahame näidet leida oma ajaloost siis me võime meenutada, et meie kuulus lauluisa Kreutzwald, kui ta oli juba arstina tööl. Võrus mängis teinegi kodud malet, Põlva pastori, Valtsiga Göte ja Dante ja paljud on on tunnustatud malehuvilised malemängija. Suur vene kirjandusklassik. Geene oli väga tugev malemängija, mitmekordne Nobeli kandidaat. Nabokov mängis tugevalt malet, oli maletreener ja on kirjutanud huvitava raamatuluusid. Nii kaitse- ja ilmsesti kõige laiemalt tuntum kirjatükk maailmas. Malemängust on Svaigi kuulus malenovell. Kedes hakkas malet mängima juba koolipoisina, ta oli sündinud Narvas, aga koolis ta käis Pärnus ja ta hakkas juba noorest peast peale mängima kivi malet, mida ta mängis sadu partiisid oma Malelise alghariduse erakordset põhjalikku, millise annab kivimaale, mis nõuab inimeselt süvenemist annab inimesele ka aega maleseisu põhjalikult analüüsida, õigete lahendusteni jõuda. Tänu sellele kasvas kedes vaatamata sellele, et ta eesti oludesti elas provintsilinnakeses suvituslinnas Pärnus oli ta üsna loodemehena juba ühtäkki halvenenud, tugevaks mängijaks kedes oli saanud ja, ja ilmsesti nõudliku kasvatuse. Keres oli tagasihoidlik ja kedes oli väga töökas. Kedes oskas väga hästi õige mitut keelt, nende hulgas saksa keelt nagu emakeelt Pädaste, Eesti Ingolf Bodeedimist Nõukogude Liitu õppis kedes muidugi üsna kiiresti ära ka vene keele tolleaegne Bay ennesõjaaegne. Euroopa kõneles muidugi enamjaolt ja kogu maailma male tippomavahel saksa keelt kuid viiekümnendatel, kuuekümnendatel loomulikult Paul kedes Lewis oma saksakeelsete sõprade kõrval ülejäänutega ka nii-öelda vabalt ja lahedasti inglise keeles ja mingil määral ka hispaania keeles Kerese perekonnale, nii Paulile kui ka tema vennale Haraldile, kellest sai kuulus teadlane, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik olid mõlemile omased ilmsesti jäädmisel suuded, matemaatilised eeldused ja võimed, kuid need mehed mõlemad tänaseni veel meie hulgas elav ja toimiv Harald Keres olid äärmiselt musikaalsed. Kusjuures akadeemik Harald Keres mängis teatavasti mingisugusel lühikesel ajaperioodil isegi Vanemuise triorkestris. Paul Keres oli melomaan Pauliga ja tema muusikaliste harrastustega seonduv vald on tsiteeritud teinegi kord tema perekonnasõpra ja tema koolivenda, samuti Pärnus koolis käinud kuulsat eesti lauljat Tiit kuusikut, kes on meenutanud, kuidas neil aegadel, kui Eesti NSV-st oli raske välja pääseda. Kes ometigi üsna tihti käis, tõi ta alati Läänes tulles kaasa väga häid plaate, et mida siis Paulgedesse kodus nagu kuusik väidab väga kõrgetasemelise nii-öelda Te mängimise aparaatidega ka koos kuulati. Kerese lemmikheliloojate hulka kuulusid šopäen ja tahmaaninov, keda ta ikka oli tahtnud uuesti üle kuulata. Ja kui me muusikamaailmast mingit eeskuju leiame, siis kerest ennast. Tema malest stiili järgi on kutsutud male paganiiniks. Maestro Gustav Ernesaks, on teil meeles, mis viis teid, kelle seega kokku olise male oli see tennis või oli see hoopiski muusika? See võis rohkem muusika olla ja ma mõtlen, kui täpsemalt ütelda, siis Tiit Kuusik olla. Kas kusagil tema juures kohtasime tenniseväljakul, muidugi me saime ka kokku, tema oli mitu klassi kõrgem, tuli ju Kalevi edetabelis esimene hulk aega pärast sõda ja halvasti mänginud, sugugi väga hästi mänginud. Imetlusväärne oli see, et, et aimas alati ette, kuhu vaenlane palli võib lüüa, see tähendab see mees, kes juba oskab juhtida palli tennises on ja ka nii, et õpika 10 aastat, siis palju läheb sinna, kus sa tahad. Ta oskas aimata ette, kuhu vastane lööb ja ta oli alati juba varem kohal. Ta liikus vähe, aga täpsust, aga males olete samuti kohtunud? Ma arvan, et vist ükskord, see oli vist konservatooriumis simultaani olija kerest võib ka seda arvata, et ta vahel mõtleb kellelegiga patendi selle mehega, viigi viisakuse pärast. Ma vaatasin, et minu käigud lähevad päris korda ja hakkasin korraga kohe vastavad all, aga selleks välgutamiseks. Muidugi välk tabas mind siis, et vigistul kuidagi välja ja mis puutub nüüd muusikasse Stahli aldis kuulama head muusikat, nii et tema muusika armastus oli nagu orgaaniliselt seotud tema isiksusega. Alati kogu oli väga korralik, ma mäletan isegi Heimelt kurna, kuulsin tema juures. Agramofonilt võib head koorimuusikat kuulata, mul tavaliselt oli ikka niuke konservi, maitse oli suus, kui ma kuulsin, aga sa oled tema aparatuuri korralik Jon, plaadil korralikud ja see tulemus oli minule väga ootamatu ja no teda võis alati kohata veel kontsertitel. Igatahes grammi esinesid, tema oli alati kohal, koos olles rääkisite muusikast mitte palju muusikast ega mitte palju malest. Paul oli briljantne bridžimäng ja tal oli sügav ja omapärane huumoritunne. Ta oli vaikiv, sissepoole elav inimene, kes omal ajal ei olnud igav või nahkne, nagu öeldakse, tema sõbratuletad meelde, et see napisõnalisus olid ikkagi meelde, kui ta kuskilt jälle tuli, ütleme, kas Rootsist või Saksamaalt või Inglismaalt. Kui tema käest küsiti, noh, kuidas seal siis oli ka siis Paul Vasta oli ka, kuidas siis välismaa välja nägi? Olid kõrged majad. Paulil oli elus mitmeidki õige lähedasi sõpru, kellest sageli esimesena nimetatakse hollandlaste maks hõivet tema pool kodus. Teinegi kord käis siin Eestis Johannes Kotkas, kuid Paul Kerese niisugune austa ja, ja, ja ta on öelnud suisa ihale ja on eksmaailmameister podis baski baski on tunnistanud, et kuna tema ise kasvas ilma isata siis keresses oli mingit niisugust meheliku tasakaalukad ja hoolitsevad tähelepanu, mõistmist, et temal tekkis suhtumine Paulis mitte ainult kui oma kolleegi, see malelaua taga, vaid kui peaaegu sõna otseses mõttes isasse. Kerese nimi ja isik tõusid Euroopa malehuviliste, malearmastajate ja malemängijate austuse ja tähelepanusse. Kolmekümnendad aastate teisel poolel 1936.-st 37.-st aastast, kui kedes mängis oma esimestel suurtel turniiridel Euroopas aga Kerese suurimat rahvusvahelist edu kedese vaieldamatut. Läbilööki seotakse aastaga 1938, kui Keres võitis Kuulsa Avdo turniiri Hollandis, kus tookord mängisid tolle aja kaheksa maailma kõige tugevamat suurmeistrit, nende hulgas maailmameistrit kappablanka oive ja Aljohhin. Kõneleb Paul Keres 1968. aastal. Omal ajal. Väga huvitavad olid kohtumised maailmaministri ajal Johniga. Tema oli, jah, sel ajal üks kõige kaardetavamaid mängijaid just oma mängustiili poolest kõige kardavamas stiiliga. Temaga mängides tuli alati oodata mingisugust üllatust või ootamatust ja olgugi neid, et mul isiklik bilanss partides temaga negatiivne. Siiski võib öelda, et mänguda Johniga olid väga huvitavad ja pakuvad siiamaani mängides veel naudingut. Ka väga huvitavaid kohtumisi oli mul ka eksmaailmameistri kapo plangaga omal ajal kes oli nii nooruses, oli mul teatud määral eeskujuks tema stiilist ja kogu mängus. Nii jäi noores eas mulle kõige parem mulje ja seadsin teatud mõttes teda endale ka nii suureks eeskujuks. Ei tea võib-olla, et sellest tingituna kahtimasti kuidagi istub mulle paremini, nii et mul õnnestus temaga isegi väikene positiivne tulemus saavutada. Muidugi terve rida maailma juhtivaid suurmeistreid nii enne sõja kui ka sõjajärgsest perioodist on selles pikas nimekirjas, kellega on tulnud kohtuda nii mitmeski väga huvitavas võistluses. Kommentaariks erinevalt lõuhhinistoli, kappablanka keresele suurim eeskuju mitte ainult males, vaid ka inimesena isiklikus elus. Selle särava kuubalased Meistri järgi kujundas Paul Keres omaenda, mitte vähem särava isiksuse. 28. novembril 1938, kui inimesed Tallinnas avasid Eesti suurima päevalehe, siis oli esimesel leheküljel kõige olulisema teatena Paul Kerese võit Aados. Kusjuures sama päeva esimesele leheküljele. Minu meelest oleks võinud mahutada teade ühest teisest Eestile äärmiselt olulisest sündmusest, sest eelmisel päeval oli asutatud Eesti Teaduste Akadeemia. See turniirivõit oli suur saavutus keressay modaalse ja ka juriidilise õiguse kutsuda välja maailmameistrimatšile tollane nii-öelda istuv maailmameister legend laadne venelane Aleksander Aljohhin, kes oli omal ajal võitnud tiitli legendaarselt Kuubalaselt, kappab Lankalt siis lühiajaliselt selle tiitli kaotanud Paul Kerese ühele lähimale sõbrale läbi elus Hollandalasele maksehõivele ja võitnud selle tiitli tagasi. 38, ometigi sügisel seisab maailm suurele sõjale lähemal, kui sel ajal oodatakse või osatakse üldse arvata. Anton Hansen Tammsaade on selleks ajaks saanud lepingud 10-sse keelde tõlkimiseks TEMA elutööd, tema tõde ja õigust. Tammsaare tõde ja õigus jääb tõlkimata nende lepingute järgi ja suur sõda takistab ka Paul Kerese maailmameistri matši Aleksander johhini vastu. 1944, kui sõja saatus on sisuliselt juba otsustatud, küsib kedes näiteks Aljohhini käest ühel turniiril Hispaanias. Et mis te arvate, kui ma lähen tagasi kodumaale ja venelased uuesti Eestisse jõuavad, kas nad võtavad mul pea maha? Suurmeestel Aleksander, tal Johin vastab kedesele sekundi pealt ja kõhkluseta ilmtingimata võtavad. 1944 suundub Paul Keres oma kahe väikese lapsega Lääne-Eestisse Haapsalu lähedale. Nad on üheskoos Tiit Kuusiku perega ja Friedebert Tuglase ka. Nende oodatud laev ei tule ja nad tulevad Tallinna tagasi. Siit algavad Kerese elu kõige raskemad üleelamised. Poliitiline patiseis. Paul kerest kuulatakse mitu korda üle kurikuulsal pagari tänaval ja tema põhisüüdistuses. Temale on ikkagi see, kuidas tema käis mängimas fašistlikul Saksamaal. Kedes ei olnud poliitiline isiksus, kedes käis seal mängimas ainult selle tõttu. Maleauhinnad ja malest saadud raha oli see ainumas, millega ta võis toita oma perekonda. Kedes ei esinenud kunagi mingisuguste poliitiliste avaldustega väljaütlemistega. Aga tol ajal oli ikkagi põhiline seisukoht selle Nõukogude liidu poolt võidetud sõja järel ikkagi see, kes oli mingilgi kombel jäänud okupeeritud maa-alale või vähimaski kahtlustatav koostöös okupantidega. See inimene pidi selle eest saama karistatud. Keres kirjutab 1945. aastal oma käega kirja tolleaegse nõukogude liidu teisele mehele ja Stalini järel voolotovile kes kõige muu kõrval oli ka malest huvitunud ja malet mõistev inimene. Arvatakse, et see Paulgedesse kiri, mille originaal on ilusti tänaseni säilinud ja kättesaadav loeta. See otsustas Kerese edaspidise saatuse kellest ei lastud veel mängima Nõukogude Liidu esivõistlustele. Kedest ei lastud veel mängima sõjajärgsele esimesele mudelile rahvusvahelisel turniiril Lecudonningeni, kus maailma eliit jälle uuesti kokku sai. Aga Paul Keres tuleb juba 1947. aastal Nõukogude Liidu maletšempioniks ja tule tellitud tšempioniks, mille saavutamine Nõukogude Liidu Maledaset arvestades oli erakordselt raske ka aastatel 1950 ja 1951. Eesti Raadio stuudios istub rahvusvaheline suurmeister Kennašenko Sankt-Peterburis sündinud Leningradi kadi riikliku ülikooliharidusega majandusgeograaf kellest on viimaste aastakümnetega saanud ilma vähimagi kahtluseta maailma Padim malest kirjutav ajakirjanik. Aga ma ütleksin nüüd julgemini, kirjanik, milline oli Paul Keres? Inimesena? Kena sonko sõnastas Kerese põhi olemusena selle, ta oli väikese rahvuse esindaja tagasihoidlikumal ja džentelmen oma kasvatuselt, aga malemäng on muutunud 20. sajandi teisel poolel ja ka meie sajandi algul tan muutunud puht sportlikuks ettevõtmiseks ja et tulla maailmameistriks, sellest ei piisa Neist kaunitest iseloomuomadustest, mis kõik iseloomustasid kedes ja kena Sošenko tsiteerib siin eksmaailmameister põlisbaskid, kes on öelnud, et maailmameistriks tulekuks peab mängijal olema tapjainstinkti või nagu seas on, ka ise sõnastas mängija malelaua taga, kes jahimaailmameistritiitlit peab olema halastamatu. Ja see näidata seda suhtumist kõige kõrgemal, riiklikul tasemel kedesest. Puhub kenasti sonko ühe näite. Kui 1975. aastal Paulgedes meie hulgast lahkus siis kogu maailmas tuntud autoriteetne populaarne malev, ajakiri Moskvas trükitav 64 valmistas ette ja materjali ikkades lahkumise kohta, siis selle ajakirja vale nurgatoimetaja Yakov. Neištat kutsuti üleliidulise spordikomitee aseesimehe Ivoonil juurde, kes küsis, millist materjali Kerese kohta ajakiri avaldab. Nestad praegu 86 aastane rahvusvaheline meister, kes on kirjutanud raamatuga kereses, mis on eesti keeles olemas. Iisraelis elav neistat vastas spordi aseministri Liboonile et me anname Nokia, anname valiku Paulgedesse parimates pakkides ja kirjutame kangelase lahkumisest kui rängast löögist kogu Nõukogude Malele mille peale spordi aseminister tuletas Neshadile meelde. Nii et õigem on kirjutada, et Kerese lahkumine on ennekõike suur löök konkreetselt Eesti Malele. Ärge pange tema lahkumist kogu Nõukogude Malele osaks saanud suudele. Ja sul, meeste Tšašenko, kes on olnud maailma tippmaletajad, Viktor Kaljužnõi põlisbaskija, Mihhail saali isiklik treener, kes tunneb malet läbi ja lõhki nagu eesti keeles öeldakse vastab minu küsimusele suurmeestele respondis baski sõnadega, kes oli tuntud kogu nagu nõukogude süsteemi ajaloo, oma iseseisvuse, väga julgete väljendustega ja totalitaarses riigis. Kui temalt suudel kohtumisel malehuvilistega küsiti, mis tema arvab Paul Kerese maletaja saatuse kohta, siis vastas Padis baski ilma sugu kõhkluseta, et Paul Kerese sportlastee ja saatus olid sama traagilised, kui oli saatus tema väikesel. Suomessa sonko toob veel ühe näite kahest džentelmeni siis malelaua taga Paulgedesest debadis baskist, millega ka Pattii lõppenuks spordis. Baskin oli alati komme oma vastast äsja mängitud partii tänada nii võidu puhul, viigi puhul kui isegi kaotuse puhul. Sama komme iseloomustas Paul kerest. Suurmeeste toob näite 1954. aastal mängitud partiist omal ajal Venemaalt lahkunud ja Pariisis elanud suurmeistri Vellitada cover'i Paul Kerese vahel, mis lõppes Pauli võiduga. Kui Soomel õnnitles palkadest võidu puhul, siis kedes täna sama vastast ja ütles vastu komplimendi. Teate suud meeste, toda cover, ma võitsin siit tänasest Pattiis ainult selle tõttu, et ma olen õppinud teie partiidest. Kalisas kenašenko veel, et Hollandis, kus on tema praegune elu koht, kus ta on elanud viimased ligi 40 aastat on mitmelgi klubile antud kuulsate Nõukogude Liidust, Venemaalt ja mujaltki pärit suurmeistrite nimed näiteks on Anatoli Karpovi, Mihhail bot vinniku spaskijateisse nimelised maleklubid ja Utrechti linnas on Paul Kerese nimeline maleklubi mis näitab ka Hollandis ikka kestnud tunnustust ja armastust. Eesti suurmeistri vastu. Aina on küsitud, et kas Keres võinuks tulla maailmameistriks ja kui ta ei tulnud, siis miks ta ei tulnud. Aleksander talliochin pakub keresele veel 1942 ja 1943 mängida omavahel maailmameistri matši. Loobub minu meelest see on austust vääriv samm loobuda sellisest pakkumisest, sest oli sõjaaeg ja Keres mõistis, et Aljohhin on juba vana väsinud mees sellistes sõja tingimustes üritada teda võita oleks tundunud kuidagi natukene odav või kerge või mitte, päris aus. Aga kedes samal ajal muidugi ei tea, et kohe pärast Avdatud niidi lõpp puu on nii-öelda salajaselt juttu ajanud Aleksander tal Johniga ka Nõukogude Liidu vale tšempion Mihhail bot vinnik ja 1945 kohe sõja järel. Mihhail Moissejevich bot vinnik pöördub isikliku kirjaga nõukogude valitsuse poole. Et see Kadanteediks talle kõikvõimalikud nii-öelda nii puht materiaalsed kui ka Maleliselt teda aitavad tingimused, et tema võiks mängida matši Aleksander Aljuhhiniga. Aljuhhin Elton saadud selleks isegi nii-öelda eelnev nõusolek ja nagu kedes 45 pöördus loa saamiseks, siis ta edasi võiks mängida Vjatšeslav Hallovitš molotovi poole. Sama on teinud ka bot vinnik, kuid jedes ei küsinud mitte midagi muud kui ainult õigust. Lubage mulle edasi mängida malet. Siis bot vinnik küsib selles sõjast laastatud riigis, kus köik tuli üles ehitada, kus miljonid inimesed elasid sõna otseses mõttes Muldonnides täielikus vaesuses. Ta küsib selles nõukogude valitsusel täielikku materiaalset kindlustatuse, vadustatus toiduga, riideid oma abikaasale, oma lapsele, autot, oma käsutusse, sanatooriumi ravi ja nõnda edasi, kusjuures Bodwinniks saab loomulikult vastuse, et seda kõike võimaldatakse ja ühe tingimusena vot Finnic pakub välja isegi selle, et enne matši Alexander Johniga mängiks ta salajased veening matši eikellegi muuga kui Paul kedesega. Kedes oli 1945 poliitiliselt nii-öelda põlatud inimene. Temast ei olnud sel hetkel meest, keda võinuks sellesse uude viigini meel saata vastu Alexandra tal Joachinile. Mida muidugi võis teha bot Lynnik, kes oli peale kõige muuga loomulikult kommunistliku partei liige. Kuid 1009 46 Alexandra leitakse ühel hommikul Portugalis surnuna oma hotellitoas ja maailmameistritiitel jääb lahtiseks ja 1948 kroonitaksegi maailmameistriks Mihhail bot, vinnik. Keressaap sellel võistlusel päris mitu väga valusat kaotust bot vinnikust. Maleajaloos on nimetatud eelmise aastasaja keskpaika, Paul Kerese ja Mihhail bot vinniku sugudeks vastasseisuks. Kui kedes tunti läbi elu talitsetud kasvatatud, intelligentse, malbe ja pehmedi inimesena, siis Mihhail bot vinnikud tonti raudse tahtega distsiplineeritud äärmiselt, sihikindla ja mõnes mõttes sportlikult halastamatu võitlejaga kes suhtus teisel poolistuvas vastasmängijasse kui vaenlasse, keda ta pidi alistama, keda ta pidi hävitama. Kerese elukaaslane, tema abikaasa Maria Keres on mulle öelnud, et ilmsesti Paul ei tulnuks maailmameistriks, sest temas ei olnud seda niinimetatud kiskjainstinkti ja seda laudset ja lõppematu enesesundi, mis olid nii omased Mihhail bot vinnikule. Kommentaariks male, nagu teame, on tulnud Indiast malet mängitud vähemasti poolteist 1000 aastat Euroopas ligi 1000 aastat. Mis ajast eestlased malet mängisid, iseküsimus mismoodi mängu kutsuti. Esiotsa ei olnud sel mängul eestikeelset nimekirja keelemes Wiedemanni pakku sõdava maakeelseks nimeks pulgakestega sõjamäng. Malesõna mõtles välja Ado Grenzsteini. Sellele vastu okslikule tegelasele võlgneme me mitte ainult emakeelse maleterminoloogia, vaid ka esimese eestikeelse maleõpiku aastast 1883. Nii et olgem ausad, Kerese lapsepõlves oli tegemist eestlaste jaoks veel üsna uue mänguga. Malehuvilisi õnneks siiski jätkus, kõige rohkem vast Tartus, kus male kuulus juba ammust ajast ülikoolid ja kohvikuelu juurde. Ka tsaaririigi viimastel aastakümnenditel näitas male pidevat populaarsuse tõusu. Ometi Eestis ei olnud enne kerestuma tippmaletajad, ei toimunud, tippturniire polnud kuskilt võtta tugevaid treenereid, nappis malealast kirjandust. Üks nüüdseks juba unarusse jäänud võimalus võta mõõtu. Tõsiste vastastega oli õnneks olemas. Kirimale malet mängiti kirja teel. Iga kõik läks omati kirjana, partii võis venida õige pikale, aga õppimiseks oli see hiilgav moodus, sest erinevalt tavalisest turniiri partiist mole kellediksunud ja kirimale kaudu keres endale tegelikult nime tegigi nii koha peal kui seejärel rahvusvaheliselt. Tänasel arvutiajastul on kerimale loomulikult taandunud tagaplaanile. Aga mis puutub malemasinatesse kombuutritesse, siis need imeriistad jõudis ära näha veel ka keres. Ja üldine arvamus on niisugune, et masin siiski inimesele kõige lähemas tulevikus veel eriti ohtlikuks ei kujune. Masin on praeguse Nii taseme juures on võimeline mängima teatud tugevusega teatud tasemega ja võib-olla, et arendatakse asja edasi. Ülejäänud masin võib mängida tõesti hea maletaja klassiga, aga siiski arvamus on niisugune, et inimesele siiski veel ohtlikuks ei muutu. Olgugi et siin on üks erand, on eksmaailmameister bodhniku näol, kes on kindlalt veendunud, et masin varsti mängib paremini kui inimene. Ja hiljuti mõned kolleegid mulle ütlesid hüpotriinik olevat lubanud nii lähemate aastate jooksul juba programmeerida niisuguse masina, mis mängib suurmeistritugevusega. No ei tea, et mina ei ole paugutas masinate suhtes mingisugune eksperte Diannist õige vähe, nii et siin on mul väga raske selles tehnilises osas midagi öelda, aga ma usun siiski maletajane. Siiski masinate sõda on lihtsam kui inimestega. Kerese valelisteks saavutusteks jääb ennekõike see, millega mitte keegi teine tema kõrval vale ajaloos ei ole hakkama saanud. Nimelt tema tuli järjestikku neli korda male MM tsoonidevahelisel turniiril. Teiseks. Kui 1938 keres väidab Avdo turniiri siis väikesele vaesele Eesti riigil oli välisesindused kõigest 11. riigis. Praegusel hetkel on meil ilmsesti 50 ringis isegi äkki rohkem, nii et see noor, elegantne, võluv, kasvatatud, hästi riietatud tippmaletaja sai omalaadseks, eestid diplomaatiliseks esindajaks kogu muule maailmale keres oma tipptasemel mängimisega ja oma inimliku võluga testi Eesti riigi esindajana ja kuidas menüüd sõnastame praeguses vabas Eestis ka nii-öelda okupatsiooni tingimustes elava, toimiva ja töötava Eesti NSV elanikkonna ja eestluse auks. Rohkem kui mistahes mingid ametlikud organisatsioonid, trükitööd või midagi muud taolist. Keres on kirjutanud ka eri keeltes ja eri maailmatiikides ilmunud kümneid ja kümneid malev raamatuid läbi kogu oma elu ja läbi tegevmängija karjääri oli keres üle ilma kõige tunnustatumaid maleteoreetikuid. Nii põhjalik avanguteooria tundja kui ka briljantne lõppmängude analüüs ja, ja mängija ja loendamatute nii-öelda peente lõppmängude võitja. Kogu see mängimine ja see detail väga sügavale minev analüüs oli üks inimesele ikka nii omane tahtmine, unistus ja igatsus välja jõuda tõeni. Keres tahtis oma mänguga jõuda selle tõeni, kuidas valged mingid seisu võivad võita. Kuidas selle võiduni saab minna? Kuidas on selle võiduni minna kõige õigem, milliseid vigu seal ei tohi teha? Ta tahtis ka jõuda selle tõeni, kuidas on mustade malendite ka mingit väga rasket seisu võimalik kaitsta mitte lasta endale ja see tähendab laiemas mõttes inimesele liiga teha õnnetus ja raskes ja lootusetuna tunduvas seisus kuidas mängust välja tulla kui tõelisest elust ja tulla sellest välja või minna võiduli mitte mingisuguse nipiga või odava vigutamisega või vikudega vaid minna selle tulemuseni ikkagi ainuüksi tõeni jõudmisega. Sest tõde on see ju, mis viib inimese võiduni või mis kaitseb inimest ka siis, kui temal mingisuguses seisus on. Kõige raskem. Peab ütlema, et seal ma ei taha nüüd peatuda nende omadustes. Seejuures, mis üldse maletaja vajalikud, et teatud mängulist taset muutuda, aga turniiri ajal minule tundub, et üks kõige tähtsamaid omadusi maletaja juures on vist objektiivsuse ja kriitiline suhtumine nii oma vastase kui ka enesemängu ja selles osas tahab nii väga palju puudu jääda, suuremal osal maletajatest ikka see inimlik nõrkuse joon lööb läbi, et ega minu idee ja minu käik on ikka õigemad ja paremad kui vastase oma ja olgugi, et tulemused mõnikord seda ei kinnita, siiski arvamusel, et nojah, et ma eksisin, aga siiski mul oli õigus selles osas just, et nii neid probleeme. Objektiivselt, see on üks tähtsamaid jooni, mida eduka turniiri mängu juures peab kultiveerima. Sest küsimus ei ole ju lõpuks selles, kellel siis seal õigus oli, vaid just selles, et maletaja sel juhul, kui tal ei olnud õigust, ta peab katsuma neid puudusi kõrvaldada järgnevateks võistlusteks, mis teda antud juhul segasid paremat tulemust saavutavast. Kui maletaja ees ei taha tunnistada, et ütleme, ebaedus võis ta ka ise süüdi olla kõikide muude sadade kõrval põhjuste kõrval, siis ei ole ka loota, et edaspidi nende tulemused eriti paraneks. Lugemissoovitus keresest on lugeda nii üht kui teist. Eriti tänu. Ilmus juba ligi 30 aastat tagasi. Paari kuu pärast tuleb selle kordustrükk koos täiendava teise osaga, mis seni oli kahjuks alles käsikirjas. Mälestusi Paul keresest Merika ruttavast koostab, tuleb, see on kena kogumik aastast 1983. Ja veel üks esimese hooga üllatav lugemissoovitus. Paari aasta eest ilmunud Eduard Tubina kirjad Promessioni koostatuna. Miks järsku neid, sest seal sisalduvad väga huvitavad kirjad sõbrale Paul keresele ja tekib mõte, küllap käib sõprade kirjavahetus muusikast away peamine ühine teema, mis sidus neid kahte suurkuju oli hoopiski ühine hobifotograafi. Ja loomulikult keres enda teksti. Kolm aastat tagasi Ilmamaa Eesti mõtteloo sarjas ilmus raamat pealkirjaga igavene tuli. Koostasime Runnel, kõigi tekstide autor Paul Keres. See raamat tutvustab kerest ajakirjanikuna valdavalt loomulikult malevakirjanikuna soostatel 30 60 40, toimetastav. On kaudu ühtlasi antud vastus ka saatesarja esimeses saates kõlanud küsimusele, mis oli see amet või elukutse, mis on sidunud kõiki meie rahatähtede tegelasi, nimelt ühel või teisel eluperioodil, aga mõni suurem osa oma elust kõik nad teenisid ajakirjanikuleiba. Ning lõpetuseks tahaks taas kord soovitada külaskäiku Eesti panga muuseumisse. Seal ootavad Teid need kaheksa ajakirjaniku elusuuruses vahakujudena. Paul keresest kõnelesid kirjanik ja malesõber Ülo Tuulik, ajaloolane Ott Sandrak ning malekirjanik ja rahvusvaheline suurmeister Kenna Sossonku. Tuhandeid 986. aasta arhiivilindil küsitles Vello Mikk Gustav Ernesaksa. 1968. aasta noortestuudio saates kõneles Paul Keres. Vahepalaks põristasid must ja suur-kirjurähn. Siinkohal lõpeb saatesari Eesti rahatähed. Tõid Päärist, Hurdast, Koidulast, Jakobsonist, rauast Tobijasest, Tammsaarest ja keresest saab järelkuulata ööülikooli kodulehelt. Nende sarja valmistasid ette Külli tüli, Riina Roose koostöös Tallinna linnateatri ja Eesti Pangaga. Kõik loodushääled on Fred Jüssi salvestatud. Lõpetuseks kõlab Martin Tarase esituses Karl Eduard Söödi Aleksander Läte malemäng. Raadioteater 2009. Ega ma. AK-le kui ta Mõistab.