Tere, olen Karolin Kuusik ja te kuulate uunikumi. Eesti üks andekamaid stilist Karolin Kuusik puutub peaaegu alati asjasse, kui staarid avalikul üritusel särama peavad. Suurimaks moe apsuks peab ta agressiivsust ja odavat seksuaalsust, näiteks riietest ei kannaks ta iialgi korraga miniseelikut, kõrgeid kontsi ja paljastavad topi, aga moest rohkem praegu ei räägi, või kui, siis läbi muusikalise aspekti jätkab Karolin Kuusik. Tegelikult mingis mõttes on, aga see on lihtsalt selline nagu puhas uudishimu, et et noh, mis siis toimub, et, et samas ma kuulan ka väga-väga palju vanamuusikat nagu erinevatest ajastutest, et selles mõttes uus muusika moodne nii-ütelda muusika ei ole kindlasti ainukene, mida, mida ma naudin. Tegelikult hoogudena vahepeal ma näen hästi palju ütelda noh, niuksed vaeva, aga ütleme, teen tööd selleks, et uusi bände tabada ja nende muusikat läbi kuulata. Aga kohati on jällegi see moment, et, et mu ümber on nii palju inimesi, kes muusikaga tegelevad ja kes pidevalt uut muusikat kuulavad. Nii tuleb mingis mõttes mulle nii-ütelda aga koju kätte, ise mulle meenus esimesena hirmana nupue pauhti tööle. Ja noh, tegelikult tegemist on päris vanaloogani 89.-st aastast noh, tegelikult on veel varem tehtud. Aga, aga võib-olla selliseid külmavärinaid efekti tekitab see lugu siis, kui panna peale MTV Antsla kinni jooke laat ja see on esimene plaadilugu ja esimesed akordid on nagu mõjuvad väga pühalikult ja võimsalt. Aga lool endal on ka selline noh nagu enamus nii kaanelugudele on, on enda mingi selline Stodin taga, nii, nii muusika ja ajalooliselt kui ka kui ka siis Klubi nii enda õhkisid, selle kirjutanud on. Tegelikult ma ei, ma ei oskagi ütelda, kas ma kuulsin seda esimesena ilmselt pliigs plaadilt, kes, kus ta 89. aastal ilmus ja tegelikult ei tahtnud seda üldse plaadile lasta. Alguses sai selle, kirjutan pärast seda, kui ta oli kuulanud mitu korda järjest tiitlit Plaati niit läbi. Ja, ja inspireerituna sellest ta kirjutas nagu võib-olla nagu enda arvates liiga liigume nagu pupiliku loo ja seetõttu ta ei tahtnud seda sinna plaadile lasta, aga dotsent ikkagi, kuidas selle läbi asja irooniana 94. aastal seda uuesti siis seal Antslas kontserti käigus ja see oli tegelikult ainuke nagu wet pingel missis tedentini jaota saadik lõpuks välja anti. Et see oli nagu lugu, mida hoiti ühelt poolt tagasi, aga samas lõpuks selles viimase plaadis nagu ainuke lugu, mis, mis kommertssinglina edu tõi neile. Ega ma tegelikult hetkel on seda väga tihti ei kuule, et sai kuulatud rohkem, teismelisena on ju ilmselt nii palju kuulatud, et, et eraldi mõiste plaati nagu Me ei võta ja ei kuula. Ma, kui ma tahan punast lendu peas. Et on nagunii läbi kuulatud lõbu. Aastatel 1987 kuni 1994 tegutsenud Nirvana koosnes kolmest mehest. Laulja ja kitarristi Kurt Cobain, basskitarrist Kristjan avastuslik ja trummar taim krool. Nirvana sai kultusbänd juba enne selle traagilist lõppu, kui kõrt Cobain endalt elu võttis. Peamised teened selles on 1991. aasta albumil never main ja laulule Smelslatiinservit Laul Baud tee ööl on tõesti pärit nende debüüt LP templiitš ja ilmus ka postuumselt anud plaag in New York albumil.