Tere, mina olen Avo keel ja te kuulate uunikumi. Avo keel on tippvõrkpalliga seotud olnud nii mängijana kui treenerina, mängijana esindas ta hooajal 1985 86 Tallinna Kalevit. NSV Liidu meistrivõistluste kõrgliigas mängis koos Kaido Kreeniga 1996. aastal Atlanta olümpia rannavolleturniiril ja valiti 1999. aastal Soome liigahooaja parimaks. Treenerina on tema tippsaavutuseks Eesti koondise viimine 2009. aastal Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile Türgis. Kuidas ja milline muusika Aavo keele ellu jõudnud on, sellest räägib ta nüüd ise. Pausi muusika valsid, marsid pulkadelt, plaat on autos ja see on niisugune hea kerge taustamuusika, eks on ju kinodes Lepard vana aja tõsi, tõsisem rokk, eks on ju, et ja, ja Queen'i, et kolm plaati mul siin nagu autos tegelikult ongi, et, et neid ma nagu hea meelega kuulan jaa jaa. Noh ja mikser Strauss on, et see muuseas tekkis alles suht hiljuti, et meil on nagu peretuttavad on niuksed tõsised muusika, fännid, kes teavad muusikat hästi, palju, käivad väga palju kontserditel nii Eestis kui ka kui ka piiri taga, et ja alati kui me siin kokku saame, et siis jällegi, et, et tuleb siia ja käisime seal ja läheme sinna Londonis või seal Amsterdamis sellele kontserdile. Nii ja naa, et siis olime aastavahetusel oli, meie sattusime olema ka esimesele paaril, eks on, nii, on see alati see piini sümfooniaorkestri kontsert koos siis noh, mis seal näidatakse, ballett, hobuseid ja, ja kes seal juhendav ja siis siis nagu tabasin ennast sellest, et Rausi valsid ja igasugused pulkade marssid, et need on ju, need on siuksed head kuulatavad minu jaoks nagu kerged, onju, et tahma sihukest tõsisemat muusikat peast ma ei saagi nagu aru nii väga, et Tõnis Mäe Koit, et see on nagu kõva sõna ja kuigi ma ise seal lauluväljakul nagu sel ajal nagu ei olnud, eks nagu seda asja nagu seal esitati, eks on, ju kutsub siukse võimsa ja tunde või emotsiooni nagu esile, tähendab, et ükskõik nagu kui sa mõtled millegi peale peale või näiteks ma olin, sõidan hästi palju autoga tegelikult iga päev Pärnu ja Tallinna vahet ükskõik mille peale sa seal autos nagu siis ei mõtle, et noh, seda laulu pole neid eriti tihti nagu tulnud, eks seda tuleb suhteliselt suhteliselt vähe, on nagu tulnud minu arust, et ja see on mulle kogu aeg pildid nagu nendest lauludest, nii palju, kui ma neid tähendab niivõrd-kuivõrd, ma näitame, kuulan, eks on ju, et ta kutsub sihukese sihukese emotsiooni nagu, mis ei ole nagu tingimata seotud mitte nagu millegagi, et noh, et, et kas see nüüd Eesti iseseisev või on see võrkpallis mingi võit tuli või ta lihtsalt nii, tähendab võimas esite võimas laul kutsub teatud tunded esile, mida ma ei oska nagu seletada, mis tunne seadmeks. Kõigepealt tuleb muidugi öelda, et Taavo keele valik pole kuigi originaalne. Tõnis Mägi Koit istub väga paljude eestlaste südames, erilisel kohal. See on, võidutseb On olnud igasugustes edetabelites, muuhulgas võitis Koit lemmiklaulusaate. Ega muudkui palume Tõnis Mägil endal sellest esmakordselt 1988. aastal avalikult kõlanud palastad kõneleda. Vana siin tollal Pärnus oli Pärnus ühe, võiks öelda hetkega noh, mingi mingi tunni ajaga või umbes nii, umbes oli see lugu valmis. Meloodia tekst olid peaaegu korraga olemas. Teater Endla fuajees oli suur klaver. Seal ma tegin ta valmis, tegin mingid märkmed, mingisugust elementaarset märkmed, sellised. Enda endale teadmiseks. Et mismoodi see lugu siis edasi läheb ja mismoodi ta kujuneb välja mul arvasin, et mu mälu on suhteliselt hea, aga järgmise päeva hommikuks oli see lugu peast läinud. Õnneks mingisugusedki märkmed olid, aga seal on väga täpseid märkmeid teinud. Ühesõnaga, ma ei saanud, ma ei saanud enam seda lugu, arm, käpp. See kuskil nädal-poolteist, hiljem tuli ta mulle kuslikut lihtsalt ja uuesti täiendada. Tartus, olles Pärtlas kontserte tehes. Hästi lühidalt selle loo loomingulisem valmimine. Ülejäänud oli see aeg ise, eluaeg oli selgelt selgelt märgid, et Eesti, Eesti saab vabaks. Siin minul ei olnud enam mitte mingit kahtlust, et see, nii et see nii saab olema. Sest ma olin kirjutanud ühe loo Isamaalise loo 78. aastal siis 10 aastat varem laulsin ilusamad isa moose lugu keelati tollal ära isegi sellepärast, et see lugu ludel õieti Isamaa. Ehk siis Isamaa oli keelatud sõna, nii veider, veider, kui see ka ei ole praegu. Isama tuletas aga meelde sakslaste Waterlandi ja teadagi saksa saksa keel juba siis fašismusega tegemist, nii nagu siiamaani idapiiri taga räägitakse meist. Nojah, ühesõnaga, et, et see oli, see oli siis lugu, kus Koit oli, oli selgelt mõeldud selleks, et testis on lihtsalt vahe, selles ei olnud minul küll mitte mingisugust kahtlust selles, et kus see lugu tuli ka nii kiiresti ja valutult. Ja ma olen täitsa veendunud selles, et et kui, kui inimesed hakkavad tegema laule ette teada, mis neist lauludest saab või mitte, ainult laulavad üldse muusikat ja üldse loomingut siis ei saa mitte midagi mingit head nahka ei saa. Et see lihtsalt südame sunnil nagu vanadel headel aegadel öeldis, et seal sai see lugu valmis tehtud ja selle kindla joonisega kindla nägemusega lugu. Jah, nii ta, nii ta on, et see, et ta sai. Rahvale laul seda muidugi poleks võinud aimata, sõbrad, mul Rohke Debelakk, ehk siis Gaute Kivistik ütles, et meil on plaan teha, teha sellest sellest loost üks väike väike paroodia. Ja ma olin ja ma olen nõus seda tegema. Et natuke isegi seda niisugust paatost kogu sellest loost vähendada, sest et ühel hetkel tundus, et see lugu on juba noh, nii püha, et seda enam, et enam hullemaks minna ei saa. Sellised asjad natukene häirivad. Et oleks vaat tuua peale tagasi. Ja see toit oli, oli samuti ühiskondlik kriitiline ju, pigem. Niisugune tekst. Ma praegu sedasi peast peast ma lugeda lugeda ei suuda, vaid tsiteerida ma ei suuda seda. Sest et mul ei ole meeles, peaks sellised ühiskonnakriitiline keskmise eestlase eestlasele paras selline hoop jalaga pehmesse kohta nii-öelda, et. Ja selles mõttes oli see üks, üks koiduversioonidesse, üks versioon on siis on olnud hiljem siin, kui ma olen, on siin toimunud me mingit sise, sisevõitlused riigipiruka pärast, kui on aeg-ajalt vaja olnud tulla uuesti laval laulma neid laule, et et satuks nagu õigete meeste kätte meie riigitööl või siis.