Tere, mina olen Erkki-Sven Tüür ja te kuulate uunikumi. Hiiumaa juurtega Erkki-Sven Tüür on praegu 100 klassikalise muusika tuntumaid heliloojaid mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas, muusikakoolis, löökpille ja flööti. Tüür asus 20 aastaselt kohaliku proge lipulaeva inspee etteotsa. 2001. aastal valmimise tüüri esimene ooper Vallenberg. Kunagises intervjuus an Erkki-Sven Tüür öelnud, et muusika kirjutamine on tema jaoks üks võimalus armastada. Et esimese hooga mulle meenub Emerson Lake Palmér'i Jeruusalemm, mis tegelikult seal on, siis muidugi ei teadnud, on Hubert poolt kirjutatud Siuke 10 sajandi alguses 1009 16 vist ja, ja on ta kirjutatud William pleki poeemile veel 100 aastat enne seda. Nende versioon siis Emerson Lake Palmeri versioon sellest mis sattus mulle kätte siis, kui ma olin umbes 14 15 aastane, vapustas mind sügavalt sellepärast, et ta oma ekspressiivsuse ja jõulise väljenduslaadiga põhinedes sellisele väga ilusale ülevale meloodiale, armooniale mingil moel Lätis minu sellist muusikalist mõtlemist ja, ja mingeid sihte või asju, et, et mida ma ise tahaks teha olulisel kujul. Tänasel päeval tunnen siiamaani seda siukest teatavat vaimustuse värinat, et selles mõttes ka väga eriline, väga eriline lugu, et ma mäletan, et ma tagusin Riia trummikomplekti, mis mul kodus oli mängida juurde sellele ja lastes seda, noh, niipalju kui siis tolleaegsed, mingisuguseid ma ei mäleta, mis, mis valjukad ja mis võimendis oli, et keerasin põhja ja lasin seda lugu ja pritsimise trumme juurde mängida. Jah, niisugune niisugune lugu siin ei ole üldse üldse kahtlust, et võimsam kui me räägime helitugevusest, siis niisugusest isegi ma ütleks Bombastilis, sest pompöösset kõlavärvide valikust siis oli see midagi selles ajas kindlasti täiesti enneolematut ja, ja muidugi on mul praegu päris imelik mõelda, et nad oma niisugust ikkagi väga arendatud ja, ja, ja ka selliste pikkade positsioonidega ajasid ikka staadionitäisi rahvast pöördesse, et see oli üldse üks väga, väga niimoodi omapärane aeg, selles mõttes ma ei kujuta ette, et, et praegu võiks nagu niisugune muusika selliseid väga suuri hulki endaga kaasa haarata. Aga ometigi on see juhtunud. Ja, ja ega see ei olnud ainuke bänd, samuti king, hõimson ja Jamaica Õudvildi sibulapelg oli asi, mis mind ka nagu kõvasti mõjutas samuti Yes ja Genesis, et päris päris otseselt noh, ma ei tea seda, seda on nagu raske, ma püüdsin ikka algusest peale mingisugust mingisugust oma joont leida, aga aga selge see, et, et seal oli väga palju õppust võetud. Emerson, Lake ja Palmer moodustasid seitsmekümnendatel aastatel kordselt populaarse progerokikollektiivi, mis andis suuri kontserte ning müüs üle 40 miljoni albumikaasaegsete kirjelduse järgi tekki Trio. Too kordas suuremat müra kui toonased orkestrid. Lugu Jeruusalemma on pärit Emerson Lake ja Palmeri 1973. aasta albumilt Preinsale Cherry. Tegu on inglise helilooja Hubert Pärdi kirjutatud hümniga William plekisõnadele, millest Emerson, Lake ja Palmer organiseeris oma versiooni. Hümn on aegumatu ja nii kasvatab seda alates 2004.-st aastast oma ametliku teemaloona Inglismaa kriketi meeskond.