Tere, ma olen Lauri Laubre, kuulate uunikumi. Muusikaärimees Lauri Laubre on Eestisse importinud hulga maailmatähti, alustades Maiken Jacksonist lõpetades Rolling Stonesi. Ka välismaa müügiartiklitega mehkeldamist kõrval on Laubre näppu nii mõnegi kohaliku muusika pulsil hoidnud, kuid millegipärast on need suhted üldiselt kiiva vedanud. Kunagi isegi muusikat teinud ansamblisse proov viis, kaheksa kolm kuulunud laupre räägib nüüd ühest palast, mida ta oma lemmikuks peab. Mul tõesti on elus mingi niisugune lugu olemas, noh ma nüüd ei oska niimoodi öelda, et tänasest seda vaadates, et kas ta nüüd on mu absoluutne niimoodi, et ma ilma selle loota nagu elada ei saa, aga aga see, see lugu on mõjutanud nii või, või ütleme, pööranud mingisuguse uue lehekülje minu elus, seda ma saan küll öelda, et ma ei usu, et väga paljudel inimestel selline kogemus elus üldse nagu olemas see on, et võib-olla on lugusid, mida inimesed mäletavad ja teavad ja on olnud mingisuguse suhtega seotud või mingid romantilised mälestused või mida iganes, aga aga siin on mul küll olemas lugu, mis nende professionaalsega mõjutajaks lausa kujunesid. Seal oli selline ansambel, on tänagi, aga, aga kunagi oli ta oluliselt palju suurem ja populaarsem, kui ta praegu on nagu ansambel jess. Ja jess ilmus 83. aastal eksplaat. Plaadi nimi oli 90 125 või õigemini nihuke numbriga plaat. Ka see album ise oli jess-i karjääris selline, kuidas öelda kõrvalepõige või, või täiesti teistsugune asi, kui nad olid juba väga pikka aega teinud vahetus kidramees ja tuli noor ja väga andekas kitarrivirtuoos laulukirjutaja Trevor läbi nende pulti ja temaga koos siis tehti album, mis oli täiesti teistsugune kui jess eelnevad ja ka järgnevad albumid ja millelegi pärast oli õigel ajal õiges kohas, sattusin ma kuulma selle albumi pealt paari-kolme lugu. Ja nii naljakas, kui ma nüüd õigesti mäletan, siis kuulsin seda lugu esimest korda üldse mitte eesti keeles, aga Eesti artisti esituses. Ja näiteks sattusid meie teed kokku Hillar Raltiga, kellega me koos tükk aega siis ka bändi tegime ja, ja kellega koos salvestatud muusika võib-olla ongi üldse kõige olulisem muusika, mida mina oma elus ise teinud oled. See oli siis 83. aastal, see on siis aasta pärast seda, kui ma olin sõjaväest tulnud ja ma ei olnud üldse veel sugugi väga lähedal nii-öelda bändi tegemisega. Ma olin just läinud oma sõbrale kutsel ühte bändiproovi, et aidata seal mingit eesti pilli mängida ja nii edasi, et ma olen tegelikult muusikast suhteliselt kaugel. Polnud üldse seda lõhnakeel, et muusikast mu elus edaspidi minu elus oluline roll kujuneb. Aga oli mingi koht, kus ma sattusin seda kuulma ja see oli Hillar norrald esituses lauldud sedasama Jessi lugulaul on sedasama plaadi pealt. Ma arvan, et see, see esimene esitus mõjutasin, sest ma ei kujuta, et üldse Eestis keegi suudab niimoodi laulda ja et üldse Eestis keegi suudab sellist muusikat teha oma, siis vist ei teadnud ka seda, et see, see lugu on mingisugune elu. Kuidagi see komplekt nii-öelda jättis minusse tohutu mulje, ma asusin seda uurima, mis see nagu on sellised lahtmeledega nüüd edasi teen ja, ja selles valguses nagu, kui ma selle plaadi üles leidsime albumi, siis ma olin nagu nagu ära kaetatud ja põluvitsaga löödud, et ma ei tahtnudki rohkem midagi üldse. Arvan, et ma olen maailmas üks kõige rohkem seda plaati kuulanud inimene. Tuhandeid, ja tuhandeid kordi on see Platinum plaadimängijas otsast ja algusest jälle mängima hakanud, et see oli selline selline huvitav seik ja ütleme pärast seda kõike arenes tohutu kiirusega, me asusime, kuigi tegelikult me kohe ei hakanud nagu rokkmuusikat tegema, meil oli veel ennem ansambel nimega proovis kaheksa kolm, kus me tegime ikka puhas kommertssellist võiks öelda ka sülti, eks nagu nagu uuringud ütlevad. Aga tasapisi taustal me tegelesime ta juba oma tõsiselt oma loominguga ja oma sellise suuna otsimisega ja siis 87. aastal me jõudsime oma esimeste, selliste tõsiste roki salvestusteni ja need on täiesti otseselt mõjutatud sellest ansamblist ja sellest algul Briti progerokkbänd Jess alustas 1968. aastal. Album üheksa, null üks, kaks, viis ilmus 1983. aastal pärast Jessi esimest laialiminekut ja taasühinemist seejärel tagasi pundis oli laulja Jon Anderson ja uue mehena Lauri mainitud Trevor rabin. Albumi esimene ja kõige suurem Italy Õuneurohvelloundi haard. Hooldon asetses plaadil kohesele järel.