Tere, head kodanikud. Ülekuulamine alustab. Tänase ülekuulamise toimiku kaanele on suurte kuldsete tähtedega kirjutatud küsimus. Kui palju partei juhtkonnad kuulavad, mida rahvas mõtleb ja arvab. Kuulamise toimik number 138. Kas poliitikud kuulavad rahvas? Ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Ülekuulatav number üks Michal Kristen amet Reformierakonna peasekretär. Ülekuulatav number kaks Kreitzberg Peeter amet sotsiaal demokraatlik Erakond, juhatuse liige, aseesimees. Ülekuulatav number kolm Veidemann Rein amet Tallinna Ülikooli kultuuriloo professor 90.-te keskpaigas kuulus koos Kreitzbergi ka keskerakonda. Kristen Michal möödunud nädalal võeti Riigikogus vastu üks seadusemuudatus, mis tõstis Eestis pensioniiga. Kuidas Reformierakonna sees hääled jagunesid, kui palju oli parteis selle plaani pooldajaid? Kui palju vastaseid? Noh, vaadake küsimuseni, pikemaajalisem, et, et nagu avalikkus ja enamus ajakirjandusväljaandeid ka tegelikult ju analüüsis, et küsimus ei ole tänases päevas, küsimus on Eesti tulevikust selles kuidas me suudame pensioneid välja maksta ja ütlen, et Reformierakond on üldiselt nähtud ja viisaga püüame olla ikkagi selline tulevikku vaatavat otsuste tegijad, nii et ma arvan, selles mõttes pensionide tõstmine. On olnud möödapääsmatu ja vajalik selleks, et pensionid püsiksid samal tasemel või oleks neil võimalus tõsta. Selles on küsimus, oli ju paljud, ei kahtle just küsimusele, teine, et kui sügavale teie erakonnas mindi selle otsuseni läbiarutamisega, et kas te oskate öelda, et näiteks 57 protsenti erakonna liikmetest oli sellega täiesti rahul ja kiitis takka. Noh, vaadake erakondades on erinevad mehhanismid nende arutamiseks, et selleks on olemas nii piirkonnad, kui on olemas kaasaegsemad, sidevahendid, listid, foorumid, et eks kõigis neis on olnud omajagu debatti selle üle. Ma julgen arvata küll, et see on kindlasti küsimus, mis reformierakonnas nagu sellist liigset närvipinget ei ole põhjustanud, et pigem on olnud ikkagi kogu Eestis ja reformierakonnas on olnud selge eesmärk, eks ju, et hoida riigi rahandus korras ja seda me oleme suutnud ja see, see struktuurne reform on osa sellest Selles parteis, kuidas see jagatud on, kes tegeleb sellega, kes võtab nii-öelda kokku partei liikmete arvamuse ühes või teises küsimuses, et tugineda siis sellele ja teha sellele kaudu otsuseid, olete see teie või on keegi spetsiaalne, kes ei foorume kõiki kommentaare kokku, loeb ja arvamuse kõrvale. Kuidagi nagu väga ühene, et noh, kõik teavad Reformierakond liberaalne erakond, mis tähendab üldiselt ka seda, et meil on ikkagi väga suur arvamuste vabadus ja on esinenud ka hetki, kus inimesed tegelikult ka Parlamendis hoolimata parteidistsipliinist hääletavad teisiti, kui, kui fraktsioon seda teeb, eksju üldiselt et arvamused tekivad väga lihtsalt, et kas piirkonna liikmetel erakonna liikmetele inimestel väljast ja siis nad suhtlevad kas siis kohalike liidrite kohalike erakonnaliikmetega, kes siis üldiselt annavad selle edasi ja, ja noh, ütleme see poliitilise otsustuse tasand on ikkagi erakonna juhatus, kus toimub see nii-öelda lõplikum, debatt, vaidlused ja, ja see vaieldav juba läheb siis edasi riigikogu fraktsiooni või siis vastavalt, kui see toimub piirkonnaga vaata ka piirkonna ütleme, volikogu fraktsiooni, et ütleme, see on kaunis suur, selline arvamuste paljusus, et erinevad inimesed saavad tulla oma ideedega, nad saavad kirjutada kirju, saavad alati nagu vaielda selle üle, et meil ei ole sellist, et noh, ütleme nii, et lõplikult kuskilt kantslist öeldakse tõde on selline tõe, ärge käige. Selge, Peeter Kreitzberg, kui suur liberaalsus teil on, kas teil partei juhtkond peab tuginema oma otsustes lihtliikmete arvamusele, kas Juhan Võhandu jõe äärest on teile teada andnud, kas ta toetab rahvaliitlaste liitumist rahvaliiduga liitumist või või, või üldse iseseisvalt jätkamist? No Juhan on andnud, aga Malle Emajõe äärest on kandnud, nende arvamused ei lähe sageli kokku, nii et meil on üsna kirev kirev arvamuste hulk ja ega seda ning kerge kanaliseerida ei ole, et kõik rahule jääksid. Aga seda on ilmselt näha ka Tallinnas Keskerakonnaga liitu mineku puhul, kus siit-sealt nii-öelda erakonna kuskilt õmbluste vahelt lekib välja seda, et ei olda väga rahul sellega, mis Tallinnas hetkel toimub ja kuidas võib-olla ka erakonna juht on käitunud. Kuulge, ma arvan, et üheski parteis ei ole sajaprotsendiliselt rahulolu, ma olen täiesti kindel, et Reformierakonna sees on ka päris palju neid, kes arvavad, et see ei olnud päris õige aeg praegu pensioni tõsta. Ja samal ajal kindlasti on palju neid, kes arvavad, et on küsimusi, mida peaksid kõik fraktsioonid koos arutama näiteks Eesti kaitsepoliitika, eesti kultuuri tulevik. Ma arvan, pensioniiga haridus kuuluvad sinna, kus ei pea kindlasti kappama. Ma arvan, see on väga lihtne tervele mõistusele aru saada. Rain Veideman, kas Eestis on demokraatia selles ürgses tähenduses, mida me mõistame, kas Eestis on rahvas võimul kas siis läbi partei või, või, või nii-öelda kontaktide kaudu parteidega? No minu viimase aja tunne on üha rohkem juba, ma ütleksin, viimased aastad on süvenenud selles suunas, et ma olen tagasi nõukogude liidus kus on siis juhtpartei juhterakond, on ühiskonna au, mõistus ja südametunnistus ja siis parteikongressi juhatusel kuskil võetakse vastu otsuse ja leitakse, et see on hea, see on kogu rahva tuleviku jaoks hea ja nii see lähetaks võetakse vastu ja siis kasutades olemasolevat, enamus demokraatia, see on, selles mõttes on küll meil demokraatia tõstimine, enamus demokraatia, aga see on kritiseeritud just nimelt kritiseeritud osalises demokraatiat Eestis peaaegu üldse ei ole. Selles mõttes ja seda ei ole ka, tähendab meil soositud alates põhiseaduse vastuvõtmisest, seda mäletan ise, kui ma olin ülemnõukogus riigi riigikogus, noh, see oli omamoodi tol ajal paratamatu. Aga, aga need traumad, need jäljed on siiamaani ja see on kõige süvenenud. Selle vastukaaluks püüti algatada mõned astad, nüüd juba vist seitse aastat tagasi ühiskondliku leppe protsessi. Aga muidugi juhtpartei Reformierakond ja Keskerakond blokeerisid ignoreerisid seda protsessi ja nõnda me oleme nüüd partokraatia võimuses. Kristjan on, on see tõsi, et Eestis valitses partokraatia. Ma ju ei, ei julgeks seda küll kuidagi kinnitada, et eks liberaalile ma tunnustan iga inimese vabadust arvata ja öelda täpselt seda, mida ta tahab öelda ja arvata, et valesti jäägu see õigus igalühel endale, aga ütleme nii, et kui mina vaatan täna ja ütleme mõned päevad tagasi tulin ühendriikidest tagasi, siis ma julgen küll arvata, et Eesti selline demokraatia areng ei ole kuidagi kehvas seisus, et arvestades seda nagu arvamuste vabadust ja ütleme isegi minu meelest on Eestis seatud sellist sõnavus, sõnavabadust ja arvamuste vabadust alati kõrgemale isegi teiste inimeste huvide ja võib-olla au ja väärikuse kaitsest, siis siis noh, me oleme ikkagi selles osas esirinnas, et seda peab ütlema ka erinevate hinnangute puhul, kui kui vaadatakse Eesti poole, siis öeldakse, et meil ei ole kuidagi piiratud mõtlemisega ütlemisvabadust, et et see kindlasti on nagu tagasi. Ma olen täiesti nõus Michalile ka, et see, et see nii on, kuid see on alati teatud tasemeni, siis kui asi läheb otsustamiseks, siis on kõik nagu ära kuulatud. Rääkige, mis te räägite, ma olen aastaid kirjutanud ja koputanud, võiks öelda siis paatuslikutes koputanud nii valitsuse juht erakondade südametes ja mitte midagi pole muutunud, traktorid töötavad tehakse seda, mida tahetakse, muidugi kogu aeg ju. Kui vaatame seda avalikku debatti, siis see on, see on nagu mingisugune noh, tühikäik tühikäigul tähendab avalikku arvamust küll kuidagiviisi paralleelselt elamine paralleelsetest, mainides täiesti paralleelsetest maailmades üks on erakondade maalimis Mukut töötavat. Ja muidugi nende retoorikas on rahva hüvanguks rahva hüvanguks, aga seda, seda nii-öelda rahva meeleolu, kuidas ütleme, avalikkuse arvamus välja kujuneb ja kas siis on mehhanisme, et seda neid rahva meeleolu nii-öelda registreerida ja seda viiega otsustustasandil. Neymar te näetegi, et paralleelmaailmas ikkagi töötab terve erakond, et seal on ikkagi nii-öelda lehti. Kindel, aga ma arvan, et seal on ikkagi, mina ei tunne erakonna siseelu. Vähemasti sellest ajast on juba üsna palju möödas, kui ma see ise erakonnas oli, no siis oli küll niimoodi, et on ikkagi üks väike grupp ja Eesti erakonnad kalduvad selles suunas, et on erakonna nende helid, eliidi ümber olevad huvigrupid huvilised on vaja rahuldada või, või, ja siis need mõjutavad, need toovad seda teatud signaale, mis siis vormistatakse erakonda, juhatuste otsusteks ja nagu nüüd huvitav kombel ma jälgisin seda Eesti eest. No 99 projekti, kus tehakse meile erakondade kooli, seal ma tõepoolest sai esimest korda üle hulga valgustatud, et näiteks Reformierakond oma valimisstruktuuri sisedemokraatia seisukohalt üks karmimaid erakondi, kus oli ikkagi väga kindlal viisil hierarhiliselt üles ehitatud ilma tagasi erilise tagasi sidemeta partei. Peeter Kreitzberg, teil on nüüd võimalus kommenteerida ennast paremana näidata teie erakonna siiski toimib rahva demokraatia ja te korralikult nii-öelda kaaluta alati ka siis avalikkuse arvamust. No ma arvan, et maailmas kõige suuremad sigadused on toime pandud kindlasti vabaduse ja demokraatia nimel, et tegelikult kui me hakkame vaatama, olen partokraatia nõus sinuga. Aga ühes asjas ma ei ole nõus. Kes on rahvas, meil on 30000 mittetulundusühingut Eestis pange nad ühe laua taha ühte asja arutama, mesinikud tahavad, tarudes oleks mett palju. Kalurid tahavad, et saaks merele, et oleks palju võrke, et ei oleks liiga karmid nõuded. Tegelikult meil on väga palju, keda me rahvaks nimetame, on oma suhteliselt kitsaste huvidega ja ei ole väga suured kaasarääkijad laiematest probleemidest ja kui nad hakkavad kaasa rääkima, siis pange tähele, hakkab juhtuma täpselt sedasama, mis parteide vahel. Huvitav, palju arvamusi, sellist asja nagu rahvastik. Võime rääkima, et rahval tervikuna on kaks huvi, mida on Inglismaal tuvastad, esiteks saada palju palka, head palka ja omada head tervist. Ülejäänud asjadest on laiali laialivalguvad huvid, nii et selles mõttes ma ei paneks nagu ühele poole partei ja teiselt poole rahvas. Rahvas ei ole ka mitte midagi homogeenset, nii nagu ei ole ka parteid parteisisene elu muidugi mõjutab väga palju Eesti demokraatia arengut, vot see, mina arvan testi demokraatia areng seisab tegelikult partei sisedemokraatia arengu taga. Kui parteid oleksid niukse eeskujuliku sisedemokraatiaga, siis ma arvan, see mõjutaks ka üleüldist demokraatiat ühiskonnas, see tähendab, et parteilise tahaksid suhelda võimalikult paljude valitsusväliste organisatsioonidega. Üritaksid neid arvamusi arvesse võtta, see kõik on jõle raske. See on vaevanõudev, aga ma arvan, et see tegelikult vähendaks seda võimu võõrandumist. Parteidel. Vaatan Kristen Michal, te juba teete nii-öelda arvutusi, eks ole kuulates siin kahe kolleegi saatekülalise juttu ja ütlete kindlasti nüüd, et seal oleks väga kulukas ja kalliks teha selliste üldiste suurt rahva demokraatiate tiga küsimust arutaks partei läbi väga mitmel tasandil ja tohutute siis kas või nii-öelda 30000 eks ole huvigrupiga. Ja vaadake veel kord, eks ju, et siin on nüüd kõlanud nagu suur hulk väiteid, mis ei ole kuidagi ei vasta tõele, et esiteks on, käib võib-olla ma siis esindan oma isiklikku arvamust rohkem, eks, ja ütlen seda, et igal rahval on vaja oma liiti, et olgu see siis kultuurieliit, poliitilisel liit. Ükskõik mis valdkonnas see liit on ja alati saavad need inimesed või keegi saab nende pihta heita mööda minnes midagi öelda, et et vaadake, et see liit ju vastutab ja otsustab, et aga lõppkokkuvõttes igas organisatsioonis on juhid ja igal pool on juhid ja neile tegelikult makstakse palka, selle eest on tekstid, otsused kuulaksid ära, et see on täpselt samamoodi nagu iga mees kuulab kodus ära naise, ämma ja sõbra arvamusega, tegelikult teeb ise otsuse, et täpselt samamoodi kõik inimesed teevad mingi hetk otsuseid, et ei maksa arvata, et erakonnad ja poliitiline liit oleks kuidagi avalikkuses sõltumatu, et minu hinnangul suudab avalikkus väga efektiivselt väga kiiresti väga tugevalt mõjutada poliitilisi otsustusprotsesse, et seda ei maksa kuidagi alahinnata, et võib-olla võib-olla mõnele inimesele jäävad need otsustusprotsessi mõjutamise mehhanismid võõraks, kaugeks või ei ole ta neisse süüvinud. Aga mina julgeks küll täna väita arvestades kõike seda sotsiaalset meediat arvestades kogu selle e-keskkond, arvestades uudiste leviku kiirust ja sellise sõnavabaduse piiramatus, tegelikult julgen mina küll taha öelda sellest politsei otsustajate poolelt, et et see mõju on väga tugev ja väga kiire, et selline tagasiside on ka üsna vahet. Siin on siin on selles mõttes nagu jutus iva sees, sest kui me vaatame seda juhtumit, kus ühel päeval Eestis ajalehed ilmusid tühjade esikaantega, siis sõna otseses mõttes reageeriti suhteliselt kiiresti ja suhteliselt suure ulatuse ja, ja jõuga. See polnud rahvasse, oli neljas võim, kes tegelikult on sageli üks huvigrupp siiski üks huvigrupp, aga samal ajal äärmiselt tugeva mõjuga ja ei maksa arvata, et tema mõju on kuidagi võrreldav, ütleme mingisuguse külakogukonna või mingisuguse MTÜ mõjuga. See on täiesti arvestatav esimese võimu mõjuga. Et siin võib-olla see näide ei ole. Kõikehõlmav maa tuleks ühe teema juurde tagasi, sedasama jutt, et erakondade sisedemokraatiast, et ma arvan, et ma selles mõttes selle üle võib küll iga reformi alal uhke olla, aga, aga Reformierakond oli kindlasti esimene erakond, mis rakendas selliseid samu sarnaseid sisevalimisi nagu paljudes erakondades. Tegelikult täna näeme. Ja jutud sellest, et inimene, kes tuleb Reformierakonda, ei või saada kuskile valituks, on tegelikult üsna tühjad jutud, et kui vaadata nagu läbi aja, siis Reformierakond on olnud üks selline dünaamilisemaid seltskondi, et ma julgen nagu näitena tuua, et näiteks ka viimane kord erakonna juhatusest ligi pooled inimesed vahetusid välja riigikogu fraktsioonist on ma arvan, püsivad pidevalt kolmandik olnud vahetuses, et et see on täiesti selge, dünaamiline, muutuv erakond ja, ja noh, kui ma vaatan ka keskmist fraktsioonide, valust või midagi muud, siis ka tegelikult Reformierakonnale see kõige noorem, et et kõrvalt on alati lihtne öelda, et näete, et vaadake, et minuga ei arutatud, aga selleks, et teiega arutatakse, on tegelikult vaja ise ka midagi teha, et on vaja natukene igal pool on vaja võtta sõna või on vaja kirjutada kiri või, või noh, lihtsalt avaldada arvamust, et ega see ongi demokraatia tegelikult, kui sa seisad, kakskend tänavanurgal taskus ja oled jube tark, aga midagi ei ütle, siis keegi ei saagi teada. Ma siiski ütleks seda, et kui te vaatate riigikogu hääletamisel, siis neid juhtumeid, mida siin härra Michal mainis, et mõnikord hääletatakse ka teistmoodi, kui fraktsioon siis neid juhtumeid üldiselt annab otsida ja üks idee, mis Eestis ringleb, et liiga vähe naisi, seal aga ma oma 11 aastasel riigikogu liikme staaži juures ei mäleta ühtegi häält nähtust, kus naised oleks näiteks mingi lapsi puudutava eelnõu puhul olnud kõik ühte meelt, jah, lapsed tuleb ära päästa, ole ole sa reformierakondlane, sotside keskerakondlane, meie oleme naised, meie paneme oma tahte maksma. Tegelikult ikkagi see parteidistsipliin on väga tugev. Härrased parteidest rääkige, seletage mulle lihtsameelsele see asi ära, kuidas on võimalik, et kui vaadata tagasi ajas, siis kui jätta kõrvale sotsiaaldemokraadid, kelle puhul tõesti on juhte vahetanud siis praktiliselt ja ka reformierakonnas on see ei sea, seal on olnud üks juht ja teine juht. Kuidas on võimalik, et täpselt needsamad inimesed on parteide eesotsas, tulgu võit või kaotus? Kui tuleb kaotus, siis on nukra näoga juhtpoliitik ekraanile ja ütleb, et selge tuleb vaadata, kus me tegime kampaanias vead ja järgmine kord need vead parandada. See on kõige ehtsam näide. Praegu väitsin selle kohta, mida Rein Veidemann hetk tagasi rääkis, inimesed lähevad selle koha pealt kas europarlamenti ja parema koha peale või Euroopa struktuuridesse või siis ei lähe mitte kuhugi, ükskõik milline on ka valimistulemus. Seda võib ühtepidi nii-öelda, et parteid on teinud parima valiku, mis neil on, Eesti valikud on üldse väikesed, aga teine tõlgendus on see, et noh, kuidas öelda jah, no kuidas tekib isikute võimega siis nii nagu ütleme, isikukultus, Noketava Stahli Staliniga panin tegelikult ju omas oma ümbruskonda, kõigepealt tekitatakse ümbruskond, kes tegelikult garanteerib igasuguse otsuse täideviimise. Ma ei ütle, et Eestis midagi sellist noh, on, nagu ma rääkisin Stalini puhul, aga aga selge on see, et kõikidel juhtidel tekkinud Kilp ajapikku ette. Ma ei, ei kahtlegi selles. Sest teisiti ei ole ka võimalik, et hakkama saada tohutute eri meelsustega, mis parteis on, mis, mis sageli siiski võivad isegi minna autiliseks. Ma võin täitsa kindlalt öelda, et kui lasta demokraatia ikka vabaks ja igaüks arvab, mida ta arvab, siis on väga raske koondada sageli üldse arvamusi, kuigi parteid on nagu ühe ideoloogia järgi moodustunud. Aga ma julgen väita küll, et on kindlasti inimesi parteides, kes eriti täpselt ei tea, mis selle partei ideoloogia. Rain Veideman, kas Eesti vajaks parteijuhtide vahetust? Ja muidugi vajaks, kindlasti vajaks ja, aga ma tahan. Ma kuulan väga tähelepanelik oma head sõpra Peeter Kreitzbergi, kellega me oleme tõepoolest ka erakondliku saatuste mõnda koos jaganud kaks asja esiteks see, et erakonna liidrid ümbritsevad ennast kilbiga. Jah, see tõesti on niimoodi ilus, ilus kujund, aga tähendab ma muidugi mina ei sobi erakonna juhiks, aga ma eeldaks, et et omal ajal tähendab siis, kui me olime veel idealistliku Se ajajärgus, Eesti erakondade arengus ümbritsesid erakonna liidrid ennast ekspertidega. Ja need olid tõepoolest, need olid seal ajutrust. Kuna liidri endal oli ajutrust, mitte aga tema lojaalsuses tema nii-öelda siis kohajaotuse võimalustest, tema edutus, karjäärivõimalustest olev seltskond, kes peab kindlustama selle erakonna liider läbiminekul omakorda teatud referentsvihmade, muide selleni, selle termin on referentsrühmad. Ja, ja nüüd ongi küsimus selles, kuidas opereeritakse, manipuleeritakse nende referentsrühmadega trepist üles ehitatud oma kindel, mida, kujundlikult öeldes ta tuba. Kuulge poisid, teeme niimoodi. Tead, meil on vaja see asi. Sina, Peeter, hoolitsed selle sina, Kriste, hoolitsed sellest, kuule, sa räägid sellega, eks ole, nii see kanal, see vertikaal peab olema tagatud. Kuulge nüüd nii, et nad saavad selle ettevõtte täitsa otsa, nii, siit erakonnast lähevad nõukogusse need inimesed, kogu liikmetena saavad nad korralduse sel. Kuulge, kas te lõugu liikmete mõtet üldse sellele, et missuguse, kas üldse professionaalselt vastab see tulevane riigiettevõtte juht või niimoodi ei tohi meie erakonnast, tal oli meeldinud peened. Nii, meie nõukogu, see nõukogu liikmed on need ja need. Kristjan, ma olen seda näinud väga lähedalt. Et jah, ja see oli kümmekond aastat tagasi juba. Aga need asjad on paremaks läinud, nüüd võtab, selles mõttes ma tahan Peetriootliku vaielda. Rahvas jah, tõsi, rahvasuu diferentseeritud ja tõepoolest see rahvas tahaks tõesti halba inimest, rahvas tahab elada, rahvas tahab elada ja nüüd on küsimus, milles ta tahab elada, kas ta tahab, ela selles maailmas, mida talle meeritakse meedias ja seal tehakse, see on paratamatu ning, või teine ta tahab lihtsalt rahus elada, aga otsedemokraatia näiteks on muidugi loomulikult Šveits kus on tõepoolest väga palju, isegi täitsa mõtetud meie seisukohalt küsimusi, mis pannakse referendumile. Kreeka linnriigid. Mul on väga kogu aeg käib üks referendum teise otsa, ma ei taha seda, see ei ole vaja. Mind huvitab, millal ükskord Eesti jõuab Põhjamaade demokraatia mudelit, ta räägib Põhjamaade demokraatia mudelist, kus mesinikud ei tule otsustama tõesti selle üle, kas pensioniiga tõsta, vaid leitakse siis ekspertkomisjon, kes moodustavad, kes teevad raporti valitsusele kõigepealt Soomest. Hugo, mis seal tulevad, kõik 12 inimest teevad tohutu palju tööd, võetakse statistikat, tulevikuprognoosi, siis esitatakse raport, peaminister televisioon näitab seda, arutatakse seda, siis tuleb valitsus sellega siis valitsus räägib läbi noh, Soomes on muidugi selles mõttes hoopis teistmoodi, et seal on see kolmiksüsteem, räägitakse läbi, Nendega arutatakse, ikka, arutatakse demokraatia põhiomadus, mis Eesti peaks ükskord tulema, arutlev demokraatia, mis viib ka siis täiesti. No meie riigikogus toimub praegu ju inimarengu aruanne, esitatakse, käiakse tähtsaid küsimusi, eksperdi mõlemad ja, ja mul on hea meel, et me päris ilma on sellised komisjonid teda meie riigikogu ja süsteem ei ole. Täitsa nõus ja mul on hea meel ja siin ma tahan oma häid kolleege poliitikuid tunnustada selle eest, et vähemalt inimarengu aru võtad. Kuule. Füüsiliselt küll, aga noh, ma ei oska ütelda, kas me ikka päriselt võtame, tegelikult kui vaadata inimarengu aruannet, siis me peaksime ikka tõsiselt liberalismi tegema vasakule, aga mul on kuri kahtlus, et see aset ei leia vaatamata sellele, et meil on, ütleme, seal ütleme 10 prossa lapsi on tegelikult lausvaesuses, aga, aga noh, selleks selleks, noh, ma ei tea, mis peaks olema, selleks peaks olema kuidagi kuidagi ise isiklikku valu tundma, aga ma ütleks, mis demokraatiat üldiselt takistab, on see, et meil on väga raske kanaliseerida erinevaid arvamusi, mis mõlemad on tegelikult väga hästi informeeritud. Et, et minu meelest see on kõige raskem asi üldse demokraatia ees, et et me ei hakkaks mitte vaidlema niimoodi, et igat oma lükata ümber teise arvamused, mis sulle ei meeldi, vaid sa proovi võtta teiselt midagi maksimaalselt ülemisse, nagu korda läheb. Tegelikult see niisugune koos elamisele ja koosolemisele orienteeruv hoiak, mitte võistlemisel. Eesti on ju totaalselt võistlev ühiskond, kes kellele ära teeb, kes on kiirem, kes on rikkam, kes on ilusam, kes on paksem, kes on see on ju see niisugune mentaalsus, mida me Põhjamaades eriti Ma siin väiksed parandused teeks, et ma julgen siiski arvata, et olgu see lohutus või, või siis mitte, et Eesti demokraat ja juhtimismudelid on tegelikult ikkagi võrreldes varasemate aegadega oluliselt muutunud ja sõltub, milliseid erakondi on siis nähtud, et. Ma arvan küll vähemalt, et Reformierakonna selline otsustusmehhanism päris tihti põhineb just sellel, samal, et millised lahendused on valdkonna inimeste arvates parimad, et ma ei salga seda. Ja ma võin seda rahulikult ja öelda, et oma nagu lahendusi ja programmi tehes Reformierakond otsib kõikide valdkonna ekspertide huvigruppide erinevaid ideid ja analüüsi. Aga kas me seda kuidagi häbenema minu meelest see on ka täiesti nagu normaalne, et küsida nende valdkonna inimeste käest. Loomulikult saab alati küsida, et mis tasemel seal toimub, et kas see on institutsionaliseerinud kuidagi, et kas see on mingisuguste riigikogu aruteludega kulmineerub, aga noh, aasta-aastalt näeme, et see läheb tegelikult selliseks laiemaks, et loomulikult on minu meelest küsimus ka teises, et kui kiiresti riik edasi liigub, et sellel ajal, kui riik väga nagu kiiresti liikus ja, ja mõjutada, kuna minu meelest viimase aasta jooksul on tehtud väga olulisi asju ja res põhimõttelisi otsuseid tuleviku jaoks, siis mida kiiremini riik parajasti nagu toimetab, seda tõenäoliselt vähem ja nähtavamad need avalikud või need arutelud on, eks ju, aga, aga mida, mida rohkem on nagu rahulikumat aega, seda rohkem võib-olla ongi sellised nagu avaliku arutelu, nii et tollase ühest küljest mõne huvirühma selline mure, et temaga konkreetsete arutatakse, aga mina julgen küll poliitikute poolt vaadates vähemalt tänase valitsuse või koalitsiooni poolt vaadates öelda, et kõik sellised arvamused kuulatakse ja näiteks taaskord inimarengu aruande juurde tuur tulles, eks ju, et seal on ka palju väga tõsist ja väga huvitavat informatsiooni, mida kindlasti kõik peaksid lugema, vähemalt need, kes tahavad poliitikas kaasa rääkida ja selles osas müts maha, eks. Aga seal on ka kirjas nende inimeste isiklikke arvamusi, kes on seda koostanud ja täpselt samasugust poliitilist manifesti, mis ei peaks kuuluma tegelikult inimarengu aruandesse, kui tegemist on ikkagi teadusliku lähenemisega, et selles osas ma kindlasti tahaks ümber lükata selle, et Eesti poliitika põhineb pigem lojaalsusel kui, kui ekspertidele või, või ajupotentsiaalile, et pigem ikkagi sedasama ajupotentsiaal võib inimest märksa kiiremini märksa kõrgemale kui ükski lojaalsus, et võib-olla see vanasti nii olnud, võib-olla seal mõnes erakonnas nii ja, ja Peeter Kreitzbergi, ma lihtsalt ütleks täienduseks, et et see immuunsusest ärapöördumine on juba toimunud, et seal toimunud kuulsusrikkas linnas Tallinnas ja Pärnus, nii et noh, ütleme pikemalt ilmselt ei ole vaja kirjeldada. See parempoolsusest pöördumine ongi toimunud väga lihtsalt, et tulevikku vaatavad otsused on kõik kraavi lükatud, investeeringud tegemata jäetud palku ei kärbita järjest raskemaks läheb, et riik on selles mõttes vastandlik näide ja noh, ütleme ausalt inimestega suheldes, kui ühendriikides, inimestega suheldes enamus inimesi ütlevad, et nemad ei ole suutnud selliseid otsuseid teha, nagu Eesti on teinud. No see ei ole kindlasti teeb, mis viib aast punkti B ja et rohkem variante ei oleks, et on kas liberaalsus või see, mis toimub Tallinnas ja Pärnus kindlasti ära nimetada, et on olemas kindlasti alternatiivsed versioonid, KUI SUUR, on tõenäosus, et järgmistele valimiste eel võiks tekkida reformierakonnas näiteks tõsine pretendent partei esimehe kohale, kes ütleb, et mul on, mul on ideid, mul on võimalusi, mul on isegi toetajaid selles sama partei sees, Kristjan, kui, kui suurt protsentuaalselt see võimalus on. Et Andrus Ansipile tekib nii-öelda selge alternatiivne konkureeriv idee Reformierakonna sees? Noh, ma julgen arvata, et Reformierakonnaga, selles mõttes on see null protsenti. Vähe pikemalt, et selles mõttes on suhteliselt unikaalne erakond, et meil on pidevalt olnud sellise esimese suurusjärgu liidreid olnud erakonna esimehe või peaministri kõrval, et ma julgen arvata, et neid on ka täna, et alati, kui selleks vajadus kerkib, kohal on? Jah, neid inimesi on alati olemas, et ega ongi loomulik, et igal inimesel on oma roll, et peaminister ja erakonna esimees teeb oma tööd ja ja tänases olukorras, kus Reformierakond on ju, kuidas ma ütleks, suhteliselt siiski populaarne ja ütleme Eestis number üks, siis millise ütlemoratsiooni esimeest või juhti sellel hetkel peaks vahetama või seda üldse arutama, et see selles võtmes ei ole reaalne, et ega te ei vahetaks ka väga kompanii juhti, kellel ikkagi läheb oma nii-öelda turusegmendis kõige paremini, et see oleks ju ebaloogiline? Oma turusegmendis tõepoolest konkurente ei saagi olla, sellepärast et teised orienteeruvad teisele turusegmendile. Peeter Kreitzberg, kas see, millest Rain Veideman hetk tagasi rääkis, võimalus Eestis otse kuidagi asju mõjutada, kas võiks olla kuidagi rohkem kasutatud haapsalu šanss? Ma arvan, et Reinol on täiesti õigus ja ma mäletan, kui mina olin 95 minister siin minut, mina tegin, tegin omale kolleegiumi, kutsusin tohutu hulga hariduse inimesi sinna ja praktiliselt me töötasime kõik otsused läbi just nimelt praktikutega teoreetikutega ja sellist poliitilist asjaajamist, et saavutada poliitilist prohvititega, no mis me ikka keerutame ka, ega osa asju on ju tegelikult oma elektoraadi peale suunatud, on ta siis 10 protsenti, on ta 15 või 20, teeme mingi käigu, sealt peaks meil häälte näol ja võib-olla ka siis sponsorite näol midagi tagasi tulema. Et ma arvan, et nagu Rein ütles, et algusaegadel olid nagu ekspertide osa suurem ja inimestel oli võib-olla üldse tulevikuvisioon ja soov sellest eestist teha sellist ikkagi tasakaalukamad ühiskonda, kui ta on muide investeering tulevikku, see investeering, tuleviku investeering inimesse, mitte aiapostidest saju. Ega lõpuks see betoon üksi ei tööta, kui. Meil on neid tore, aga, aga sotsiaaldemokraadid ei ole suutnud korraldada ühtegi sellist mõjuvad inimeste poolt tõesti toetatud meeleavaldust näiteks sellesama valitsuse poliitika vastu, järelikult inimesed on kas rahul või neid lihtsalt ei huvita. Ma ma arvan, pigem tuleb tunnistada, ütles, et sotsiaaldemokraadid ei ole olnud piisavalt tugevad poliitikategijad, siin on palju tarku lauseid. Palju selliseid toredaid professorid ja kõike, aga poliitika eeldab tõenäoliselt palju intensiivsemat tegutsemist, praktilist tegutsemist, suuremat powerit, väljundit, ajakirjandusse. Read on ka väiksed. Ega ma ei saa kuidagi kiita seda, et sotse on praktiliselt kolm korda vähem, kui on. Reformist see juba määrab, nii et ma arvan, et siin on tegemist ikkagi meie oma väikse passiivsuse. Kuulge, aga, härrased, mis on selle taga, et Eestis aktiivselt nii-öelda ja seaduslikult ei ole olemas sellist head võimalust rahvaalgatuse korras läbi viia mingit nii-öelda mõistlikke reforme, teha seadusalgatusi, seada riigile sihte? Kas ma küsiks selle peale, et kas keegi tõesti arvab, et kui rahva hulgas on mingisugune teema populaarne, jääb see parlamendis või valitsuse tasandil või ükskõik millisel kohalikul tasandil tõstatamata? No ma tean Kellele jõud ei võta seda lippu kanda, et ma julgen küll väiksed tüki torti ära süüa, kui see nii läheb, aga ma arvan, et see nii ei ole kunagi läinud. Küllap ma selle torditüki koos ära sööme, aga küsimus on selles, et näiteks meil on olnud siin erinevaid ju allkirjade kogumise elektrijaamade müügi vastu koguti hulgaliselt allkirju, läks ikka nii, nagu läks praegu kogunenud. Müügiga siis sai, jäi juubist tegemata. Seega ainukene näide tõesti kus allkirjal oli reaalne mõju. No õhus on teine asi seoses selle pensioni ja tõstmisega, praegu korjatakse allkirju selle vasta ja nii nagu Kadri Simson eile oma kõnes ütles, et konteksti vahele vähemalt 13000 pluss 10000 ametiühingu poolt korjatakse selleks, et kui võim peaks järgmistel valimistel muutuma, siis pööratakse seadust tagasi. Aga minu meelest see on suurepärane, et selles mõttes ma mäletan, mäletan, et kaks huvitav atraktsioon ja et üks on üks on käimasoleva, teine oli juba läbi, et koguti vist omal ajal koguti 100000 allkirja Edgar Savisaare vastu, et Edgar Savisaar ametist lahkuks ja ta sellegipoolest lahkunud. Aga, aga minu meelest see on kodanikuühiskonna kodanik ka, õigus väljendada oma poliitilist meelsust, ei enamat, eks, et ega siis allkiri iseenesest seda ei tee, et see on politsei, otsustusmehhanismi, aga, aga teine asi väga huvitav asi, mis on täpselt samamoodi minus poliitiline küsimus on see, et Facebookis käib täna ju allkirjade kogumine või nii-öelda fänniks hakkamine, et on lihtne sihuke sait, kus küsitakse, et kas kurk saab rohkem hääli kui Edgar Savisaar ja noh, minu meelest see on täpselt samasugune poliitiline deklaratsioon, et mina olen sellel kurgil oma hääle juba andnud, eks. Ma maneti mängusid väga või internetiasju siia väga ei paneks, sest me oleme näinud ta Yaletusi, milliseid nimesid seal on ja, ja mis seal tegelikult endast kujutab, aga, aga ma arvan, et reaalselt allkirjade kogumine natukene Aga rahvaalgatus kui sellist, kas kas meil võiks olla olemas võimalused nii-öelda huvigrupp paneb kokku konkreetselt seaduseelnõu mingi programmi ja, ja tuleb ja toob selle Riigikokku ja hakatakse asja arutama. No aga vaadake, tänane mehhanism on ju olemas selleks, eks. Ma julgen küll väga selgelt öelda, et see mehhanism on olemas, et alati, kui tekib mingisugune tõsisem küsimus, tõsisem probleem ükskõik millisest valdkonnast seda vaadata, et alati leidub mõni riigikogu liige 101-st, kes selle teema enda kanda võtab, et mina küll tänaseni suudaks meenutada, et riigikogu liikmed oleksid pannud käed rinnal risti, seisnud müürina ja öelnud, et me ei võta arutada neid küsimusi, mis on ühiskonnas aktuaalsed. Minu meelest vastupidi, tihtipeale just minnakse kaasa üksikküsimustega vaatamata suuremat pilti, eks ju, sest need on populaarsed ja selle taga mingid huvirühmad, aga see on just seesama küsimus, eks ju, millest me siin enne rääkisime, et, et kuidas seda riiki juhitakse. Kas vaadates suuremat plaani, arutledes suuremat plaani üle, vaadates ekspertide ja analüüsi ja küsitakse, et mis sellest tuleneb või siis hakatakse tegelema üksikküsimustega, et et noh, need vastuolud jäävad alati poliitilise süsteemi, ega ma seal midagi ebaloomulikku küll. Kristen Michal, tulen tagasi, ühel ma ei pääse isegi enam rääkima, aga tähendab Kristen Michal meenutas seda teada parteides ja, ja, ja on on ka täiesti kindlasti arvestataks ajupotentsiaali ekspertidega. Kuid kui vaatame neid debatiga, et või tähendab siis siis kõigepealt ajupotentsiaal aju koosneb kahest poolest ja tema toimimismehhanism dialoog, loogiline dialoog. See tähendab seda, et et tuleb ära kuulata alati teine pool ka, kuid kui mina olen tähele pannud seda näiteks, mis puudutab, ütleme seda majanduspoliitikat või sotsiaalpoliitikat, siis on Reformierakonda ümbritsevad teatud eksperdid, kes kogu aeg ütlevad, et just nimelt see on ainuvõimalik ainumööda. Pääsmatu vist nii peab tegema ja need jõuavad avalikkusesse. Ja Ta ongi niimoodi, et Peeter Kreitzberg ütles, et inimarengu aruanne oli küll väga ilus ja väga selles mõttes ilus, on ta ilus muidugi loomulikult. Vastupidi ta illustan, mitte midagi. Seal on ikkagi sotsiaalteadlased, tegid järjekordselt kogu aeg, nad toovad esile seda, mida siis järgmisel päeval teatab peaminister. Jah, need faktid huvitavad Ta tõlgendus on, ei vasta sellele pärast, küll peaminister korrigeeris ja ma saan aru, et viimasel ajal on ta päris tihedalt juba huvitatud sellest aruandest, nii et mis ma tahan veel kord öelda, et, et et see, see ajupotentsiaal kasutamine, see peab olema ikka väga nii-öelda erinevate poolte ja erinevate tõlgenduste kaudu ja siis alles sealt tuletama ja nii ma võtan saatejuhtide rolli, ülema ootan seda, millal te Kristen Michali käest küsite? Mina, kogu aeg olen tahtnud küsida. Öelge kullakesed, kas teie partei kunagi milleski eksinud? Mina kuulen, Peeter Kreitzbergi, tema just praegu ütles siin. Ei, sotsiaaldemokraati pole õiget ja siis ma olen nõus, tõepoolest, ametiühingud ei ole tegelikult Eestis üldse, see on mingisugune marginaalne seltskond seal tähendab, pole sellist põhjamaade tüüpi nuut, referentstaustatraditsioon siiani ei ole sellepärast et, et 90. aasta algusest peale tümitati siis suutsime kõik, mis, et ühesõnaga sotsiaalne oli, löödi maa põhja, seal oli seal retooriline. Repressioon algas, ma tean kõike seda manitseda kõikjal liigud algusest peale. See on tõepoolest sotside üks suur häda ja seal on veel muid hädasid ja tunnistavad seda, ma tahaks teada. Ometigi lõpuks, milles on siis selle reformierakonna nõrkus, mina vaatan seal ju kompartei seal nii tugev, nii võimas Kristjan muhku kiidab, reformima on seal ka niimoodi Reformierakond ikkagi käski. Kristel. Mul oleks piinlik siis edasi kiita, aga ütleme ausalt, ma võin isiklikult öelda, et pina elus olen palju eksimusi teinud, et ega see kuulub normaalse õppimise protsessi juurde, et kindlasti sama asi anud erakondadega. Soome sotsiaaldemokraatlik erakond on praegu, nüüd maa oli, selle teevad niisugust enesekriitikat, nad on nii õnnetud, muidugi nendel pole liidrit, praegu ma ütlen, elan Soome laine paraku vanast ajast juba peale ja seetõttu võib-olla minu võrdlusena kogu aeg liiga ühekülgsed, aga, aga no midagi pole teha, ma nii väga tahaksin, et me oleksime. Avaliku tuha pähe raputamine strateegia on teil olemas Reformierakonna Tõnismäe kontoris. Olemas välistrateegiat. No kuulge, et inimesed on erinevad, et mina küll elus olen enda jaoks nagu ütleme, leidnud võib olla sellise mehhanismi, et et kui eksid, siis loomulikult tuleb see õppetund vastu võtta, tuleb seda tunnistada ja tuleb tegelikult eluga edasi minna, et juba järgmine päev, et need, kes vajuvad enesehaletsuse või Vastutuse Tarmo ala ülekohtused, et sotsiaaldemokraadid on täpselt samamoodi nagu iga teine erakond, nad on täpselt samasugused poliitikud ja, ja mina arvan, et niisugune eluterve rõõmus suhtumine oleks Eestis kõigile kasulik, et et see elurõõm ja selline positiivsus on. Me oleme üritanud oma kampaaniat kõiki asju, jah, ma tõesti mõistan, et võib-olla mõnele inimesele see selline positiivne lähenemine võib-olla sellises määras ei meeldi ja, ja see on tema õiguseks, aga täpselt samamoodi me oleme üritanud kõik oma kampaania nii et kõik asjad ikkagi valdavas osas positiivsete lahendustega nagu hakkama saada, et iseasi, kas need lahendused meeldivad, ei meeldi, aga minu meelest seda positiivsust sellesse samasse aegajalt väga suurde veelompi siia on ikka vajaks. Ma arvan, et see positiivsus ei tohiks siiski ära matta seda, seda ebameeldivat tunnet, mis tekib sellest tohutud segmendid Eestis on ikka väga viletsas olukorras, et noh, nii positiivne ilmselt ei pea olema, aga Rein tõstis mööda väga huvitava teema, vaadake kogu aeg räägitakse, et poliitikud ja teadlast vaadake riigikogu erinevaid koosseise, kui palju on seal doktorikraadiga inimesel, ma arvan, te saate sealt mitu tosinat oli Marju Lauristin seal Edgar Savisaar, eks ole, vein ise seal. No ma arvan, et Ülo Vooglaid kõik nad on olnud ju Riigikogus kõik, nad on eksperdid mingis valdkonnas. Ma väidan, et, et nii nagu Rein ütles ka, et ega iga partei kasutab omi ekspertkogu, see eksperteerimine on ju ka huvikeskne ekspert, annab hinnangu, kas see või teine asi on elluviidav. Ega, ega ta palju rohkem võib-olla ei ütle. Ja see ja kuidas juhtub hiljem. Heino ka hea näide, ma arvan, et, et Reinol polnud nii palju rääkimisvõimalusi ja, ja eneserealiseerimisvõimalusi poliitikas, kui tal on praegu. Ma kuulasin näiteks ka Marju Lauristini, kui ta oli riigikogus ja kuulame ta suure huviga. Praegu kuulasin härra Ilves, kui talle riigikogus ja kuulan ka praegu ja, ja mul jääb niisugune mulje mõnikord, et miks te sõbrad, kõike seda ei rääkinud, miks te seda rusikat lauale liigutades ei ajanud, Riigikogus? Ehk et siis see poliitiline koorem, see riigikogu Toolse kohustab siiski nagu rääkima raamides ja piirides, mis ei luba tegelikku arengut tegelikult demokraatia läbi. No see on mingi parteidistsipliini niisugune moment, eks ole, mis poliitika või värvilise pliiatsi poliitik, jah, aga, aga, ja ma isegi arvan, et kui ma tuleks poliitikast välja kuu aega puhkaks, külma, oskaks rääkida, huvitavalt kirjutada ja kõike ja näidata ära täpselt kõik need asjad, aga see pidev niisugune, eks ole, enese nagu kontrollimise hetk, mis seal on, ja see energia, mis selle peale Film otsib saalist, mis pastakad näidatakse. Aga seda, seda enam ei näidata. Rein, mul on väga konkreetne küsimus, kui te heidate parteidele ette seda. Nad ei jaga otsustust laiali, nad tegutsevad partograatlikult, see võim on väikese kliki käes. Miks ei tule rahvas tänavale, kuidas on õnnestunud see, milliste mehhanismidega on õnnestunud see, et inimesed ei seisa oma õiguste eest, kas neid tõesti need õigused ei huvitagi? Ei, ma ei tea, ma ei tea, mis seal tänaval ei tule. Ma arvan, et ma julgen arvata, et põhjus on lihtsalt selles, et. No oleme ausad, manadel aeglaselt mõtlemiseks räägin ja ta ei sate hetkeks mõelda möödunud nädalal tõepoolest riigikogu ees. Kas see oli nüüd kaks bussitäit või kolm bussitäit, aga oleme ausad, see oli parteikontori poolt sinna või siis ametiühingute kontori poolt sinna organiseeritud seltskond, kes tuli pensioniea vastu piketeerima. Sinna ei tulnud inimesed bussidega liinibussidega Lasnamäelt või trollibussidega Mustamäelt Õismäelt, sinna ei sõitnud vooride viise autosid koselt või, või Pärnust. Lisaks tuleb organiseerida mingi väike präänik, lubada loosung pihku, inimene seisab oma õiguste eest. Miks see nii on? Aga mina, kui tohib, mina arvan, et Eesti inimene ajab ise oma asja, Eesti inimene ei usu sellesse, et koos on midagi võimalik paremini teha, ma arvan, meilse kollektiivismi vaim on üsna nullilähedane ja ma arvan, et see, mis praegu ütleme, Kõrgõzstanis toimub ja noh, seal on muidugi olukord hullem ka. Aga ma arvan, et seal võimaldab kõiki selliseid asju teha ka hoopis teine mentaarsuselt. Teeme asju koos. Me oleme ühine jõud, mina arvan, et Eesti on äärmiselt individualistlik, kõik igaüks ajab oma asja. Ta jääb siis ta tunneb, et, et see on minu asi, kuramuse paha on olla, aga ta ei hakka edasi mõtlema, et näed, selle teisel kolmandal on ka vilets lugu, et lööme nagu seljad kokku, teeme midagi. Mina ei ole sellega päris nõus, muidugi nüüd poleks, eks ju, et loomulikult ma olen siin vist kõige noorem, aga mina julgen küll öelda, et Eesti ajaloos on korduvalt olnud hetki, kus tegelikult eesti rahvas on ikkagi koos midagi teinud ja olulist, et mina arvan, et kõige olulisemad ja suurendas, et saab koos tehtud, et küsimus on pigem täna ikkagi selles, et Eesti inimesed on minu meelest ikkagi noh võib-olla ma, ma loodan nüüd, et ükski naaberriik või keegi ei solvu ja me ei saa mingit noortega üle keskmise ikkagi maailmast haritud ja avatud. Et minu hinnangul on nagu see üks põhjus, eks ju, et lugemine on väga au sees, kogu selline haridustase on ikkagi üsna nagu kõrge ja selline avatus on väikeriigile kohane, et et nähakse seda, mis toimub mujale, tegelikult osatakse selles perspektiivis ka ennast hinnata ja Eesti inimesed on suhteliselt selliseid visade töökad, et et ma arvan, et see on ka osa sellest tegelikult sellest Pentaalsusest, et see, kas meeleavaldusele veetakse sinna erariietes mupo töötajad või midagi muud, eks ju, see on olgu kellelegi südametunnistuse, see pole täna nagu see hindamise kohtadeks, aga, aga noh, ütleme et Eesti inimesed saavad aru, kuidas ja millises ruumis ja ajas me nagu täna toimetame ja ja seetõttu kindlasti ei ole ka nagu pensionite hea tõstmine või mingisugused muud küsimused ei ole sellised, nagu on mõnes teises riigis, et süütepudeleid lisatakse akendesse. Rein Veidemann on, teil oli aega mõelda, lõpetaksid. Kaks tundi võiksime rääkida eestimentaalsusest. Ma arvan, et siin olengi loodetavasti parem vestluspartneri lugedes Eesti kultuuriajalugu ja, ja Eesti kultuuri olemust, aga mis ma tahan öelda? Tõepoolest kannatlikkus on muidugi see, mis iseloomustab teisti eestlasi, mille üle ma uhke või malbe, kuid ja see tähendab seda vastukaaluks. Nad leiavad tegelikult oma nii-öelda Nissid oma teed, igaüks leiab kuidagiviisi selle välja. Pääsu leiab tee Eestist ära sageli, meil on praegu 5000 kõige andekamat noort inimest, õpivad välismaal ja väga paljud kardavad. Kuulge vastus vastus ei tule tänaval, ma ütlen, vastus pressile ei tule tänaval, aga see tuleb kusagilt mujalt ja vaata, vaata et see on nüüd see huvitav asi, kust ta tuleb siis. Ei, no kuulge, ma lihtsalt ütleks selle haridus ja kõige muu kohta, et me oleme eluaeg tahtnud, et noored inimesed saaksid kogemusi mujal ja nad saaksid hariduse majad, et tuleks tagasi absoluutselt, ja mina olen sellega päri ja paljud minu sõbrad ja kaaslased on mujal saanud haridust, paljud on tagasi tulnud, paljud tuleb tagasi, et see on täiesti normaalne ja, ja minu meelest edumeelne, et noored inimesed saavad väljas käia, reisida, kogemusi, omada, õppida, mõneta töötada ja ühel hetkel tullakse Eestisse tagasi. See ongi väga normaalne. Tulevad ja väga suur osa ei tule üldse. No see on täpselt samasugune jutt nagu noorus Ma arvan, et seda on nagu selline optimism pimestab, ma ütlen, et see ei võimaldav rajanev, hoia pöialt. Ei, see ei aita. Tuleb muuta. Ülekuulamise toimik number 138. Kas poliitikud kuulavad rahvast? Toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.