Tere eetris on Eesti raadiouudiste toimetus aastalõpupäevakaja vaatama aastale tagasi küsima ja kommenteerime. Stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Niisiis aasta 2004 Eesti raadio uudistetoimetuse peeglis. Aasia tsunami rohkem kui 150000 ohvri varju jäävad nii sõjad, terrorirünnakud, konfliktid kui ka presidendivalimised. Sel aastal sai Eesti NATO ja Euroopa Liidu liikmeks. Me ei ole enam täpsemust gloobusel, vaid ühe eduka majanduspoliitilise ühenduse osa, leiab kolumnist. Poolsaar, rahvas suurt muutust ei taju. Eesti sisepoliitikas iseloomustasid aastate valitsuse ja Res Publica usalduse järsk langus kolme ministri tagasiastumine, Keskerakonna fraktsiooni lõhenemine Riigikogus ja võimuvahetus Tallinnas. Kümnendal augustil pandi Lihulas püsti mälestusmärk Saksa mundris sõdinud eestlastele. 13 päeva hiljem võttis valitsus samba maha. Me ei oska tihti oma ajalootaaga mõistlikult käituda. Nõudis sel aastal sadu inimelusid. Enim pesslaanis ja Madridist Eestis suurt terroriohtu ei ole. Eesti majanduskasv oli lõppeval aastal kuus protsenti, see on parem kui Euroopa liidu vanades liikmesriikides. 2007.-st aastast tahetakse Eestis kasutusele võtta euroametiühingud ja tööandjad peavad aasta suurimaks saavutuseks alampalga lepet. Samas kuuluvad selle aasta juurde ka vedurimeeste streik, riigiteenistujate piketid ja tervishoiutöötajate streigihoiatused. Ametiühingud koguvad jõudu. Kuidas teha nii, et majandus areneks ja keskkond ei kannataks? Seda tasakaalu pole kerge saavutada ei Eestis ega rahvusvaheliselt. Läänemerd pole seni suudetud eriti tundlikuks merealaks kuulutada. Eesti koorimuusika võitis Grammy. Pärt sai Ameerikas aasta heliloojaks, kuid üldlaulu ja tantsupidu on meie rahva peegelpilt. Need on aastalõpusaate teemat. Maailm tundub meile igas mõttes lähemal olevat, me võime küll rääkida välismaast, ometi puudutab see ka meid ja vahel isegi väga valusalt. Mall Mälberg keskendub aasta välist sündmustele. Aasta lõpp tõi sajandi katastroofi Kagu-Aasiat tabanud hiidlainetes on hukkunud üle 25000 inimese ja see arv suureneb halastamatult kogu aeg. Tuhandeid inimesi on siiamaani kadunud, nende seas ka eestlasi. Viit miljonit inimest ähvardab nälg. Miljonil ei ole enam kodu ainuüksi Indoneesiasse, merepõhjamaavärina epitsentrile kõige lähemal olnud riigis. Surnuid 80000. Maailmas on käivitunud praegustel andmetel ajaloo kõige ulatuslikum päästeoperatsioon. Kagu-ja Lõuna-Aasiasse siirduvad erilennukitega arstid, päästetöötajad, tuvastamismeeskonnad, tuhanded inimesed pakuvad end vabatahtlikena appi pääste- ja koristustöödele põletava päikese käes. Lamavaid surnukehi ei jõutamata ja seetõttu kardetakse haiguste levikut. Koolerat, maleaariat, tenge, palaviku peavarjuta jäänud inimestel on puudu toidust, ravimitest ja ennekõike puhtast joogiveest. Pangad oletavad, et tsunami tekitatud aineline kahju võib olla üle 10 miljardi dollari. Kui poleks juhtunud looduskatastroofi Aasias, oleks 2004. aastal välisuudistes domineerinud Iraak. Iraagis jätkusid vägivald ja lahingud Falutsias, Nadžafis, mujal. USA ei suutnud saada Iraagi sisse oma kontrolli alla. Pantvangikriis süvenes samuti. Mõned pääsesid eluga, mõnel raiuti pea maha USA don kritiseeritud kogu maailmas Iraagi vangide mõnitamise pärast. Osa mõnitajaist on praegu kohtu alla antud ja süüdi mõistetud. Kaitseminister Donald Rumsfeld oli sunnitud vabandama. Edasiminek oli see, et USA andis suvel võimu Iraagis ametlikud kohalikele jõududele üle. Kuu aja pärast on Iraagis valimised ja riigi elu oodatakse stabiilsemaks. Muutuvad need on suured lootused, kuid üsna haprad. Eesti jaoks on see aasta Iraagis ka raske olnud. Kaks noort meest Andres Nuiamäe ja arre Illenzeeri jätsid liitlaskohustusi täites seal oma elu. Mis saab eesti poistest aga siis edasi? Kaitseminister Jaak Jõerüüt. Mandaat kehtib praegu järgmise suveni. Kas pikendatakse, mandaati? Pikendatud poliitika on täna see, et ootame valimisi. 200 meile olulises suurriigis naaberriigis Venemaal ja Ameerika Ühendriikides oli sel aastal presidendivalimised. Kui Venemaal oli teada, et Vladimir Putin jätkab ametis, siis USA-s oli rebimine George Bushi John Kerry vahel väga tasavägine. Ning ennustused, et Iraagi sündmused maksavad end Bushile valimiskastide juures kätte, ei osata lutajaks vorsaal ja. Mida teevad need mehed uuel aastal, et George Bush enam kolmandat korda presidendiks kandideerida ei saa, siis langeb tema elutsee surve ära ja ta võib kongressi radikaalsemate plaanidega ilmuda. Needki arvasid, et kerist oleks saanud parem president tõenäoliselt eksivad, sest mida ta oleks saanud teistmoodi teha, näiteks Iraagis Ameerika väed välja tuua? See oleks olnud sama võimatu nagu Bushil praegu. Aga kui palju me ka Ameerikat ei arvustaks? Mure Vladimir Putini Venemaa pärast on tunduvalt suurem demokraatia taandareng. Venemaal on sel aastal nii silmnähtav olnud, et sundis septembris Euroopa ja USA arvamusliidreid Moskvasse sellekohase kirja saatma. Kontsentreerumine, põhivabaduste piiramine. See on see, mis maailmas muret teeb. Vene lennukid meie õhuruumis, Tagedunud kaubad piiril, raudtee tariifid ja nii edasi on need asjad, mis meile siin lisamurettekitavad, piirilepingust rääkimata. 1996. aastal nimetas tollane välisminister Siim Kallas kahte asja millega meil tuleb eeskätt tegeleda, et Euroopa liitu pääseda. Üks küsimus on piir ja piiriläbirääkimised. Nüüd, kaheksa aastat hiljem on piirileping ikka sõlmimata, aga välisminister Kristiina Ojuland on pisut optimistlikum. Aasta lõpuks justkui on mingisugune väike lootusesäde hakanud tekkima seoses piirilepinguga, et see kohtumine, mis toimus kahe välisministri vahel Brüsselis, tõi siiski esimest korda nüüd üle mitme mitme hea aastapäevakorrale piirilepingu allakirjutamise. Eesti välisministri sõnul peavad nii Euroopa Liit kui NATO arendama Venemaaga partnerlussuhteid ka siis, kui arengud Venemaal on murettekitavad. Keegi ei taha, et Venemaa muutuks selliseks riigiks, mida muu maailm peaks kartma. Ukrainas valiti presidendiks Viktor Juštšenko. Võit ei tulnud kergelt, kui ta oli veenev. Kõik temaga seonduv oli nendel detsembripäevadel, mil Kiievi peatänavast sai telklaager emotsionaalne, oranž ja laule. Ja teise jõulupühajärgsel ööl, kui võit selge oli, juubeldas Juštšenkoga kogu Kiiev. Juštšenko saab raske olema, kui sinivalget mässu ei tule, siis on hea. Aga president peab valdavalt venekeelsele tööstuslikule Ida-Ukrainale ikkagi tõestama, et esiteks nad ei tööst ilma, teiseks, et ta ei müü Ukrainat mõnele maha. Venemaa president Vladimir Putin ei salga, et ta on solvunud, kui öeldakse, et Ukraina ilma Venemaata on kasulikum. Ja meenutagem ka neid kõige kuulsamaid, kes 2004. aastal lahkusid söörpidel Ustinova rei, Charles Ronald Reagan, Marlon Brando, Yasser Arafat. Eesti eesmärk oli saada Euroopa Liidu ja NATO liikmeks sel aastal, seega täitus. Kuidas selle ühinemise mõju nüüd enam kui pool aastat hiljem paistab, küsis Indrek Kiisler. Esimese mai hommik oli Toompeal tõesti pidulik ja meeleolu ülev. Seega ta kuulsite, oli riigikogu segakoor. Nüüd kaheksa kuud hiljem on inimesed tunduvalt vaoshoitumad. Kas te tunnete isiklikult, et kui Eesti on astunud Euroopa liitu midagi muud? Reisid on lihtsam see on nagu kogu muutus, mis siiani mind nagu puudutanud ei ole veel tundnud midagi ütlemine ei ka žestidega õieti. Aga ma arvan küll, pensionäril pole midagi muutunud. Aga te pooldate seda, et Eesti oleks Euroopa liidus? Ma ei, ma ei oska ütelda. Maasika rääkipetagele hullemad vahetus tuleb 16, krooni eest saad ühe euroga hinnad kallimad, need räägitakse ka ei tea. See tänavaintervjuu peegeldas üsna täpselt eestlaste arusaama Euroopa Liidust, mida võiks kokkuvõtvalt iseloomustada sõnapaariga positiivne skeptik, küsisin tõlkijalt ja kolumnisti Enn Soosaarelt, kas Eesti avalikkus on ikka tajunud seda muutust, mida kuulumine Euroopa Liitu meile kaasa toob? Tõenäoliselt mitte eriti, aga ega see Euroopasse minek pidanudki olema mingi dramaatiline pööre kohalike inimeste elus. No igatahes meie riiki võetaks nüüd palju tõsisemalt, kui varem. Tahad öelda nii kujundlikult siis me ei ole enam kärbsemust gloobusel vaid maailma arvestatav pama ja edukama majanduspoliitilise ühenduse 25-st liikmesriigist. Euroopa Liit lõi segamini ka Eesti sisepoliitilised kaardid. Toomas Hendrik Ilvese mäekõrgune võit 14 10. juunil Europarlamendi valimistel oli ka Res Publica populaarsusreitingu kukkumise algustähiseks. Ilmselt ei osanud Urmas Reinsalu uneski näha, kui madalale see võib aasta lõpuks langeda. Ma reedaksin oma erakonnakaaslased. Ma reedaksin oma kaaskandidaadid ja veedaksin ka nende valijate usalduse, kes on hulikalt toetanudki. Ma ütleksin, et ma ei ole pettunud. Kuid kuidas näeb Eesti Brüsselist vaadatuna Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas tunnistas, et Eesti kohta eriti palju ei teata. Et Eesti maine on päris hea, aga rohkem palju ka midagi ei teata, minuga ka inimesed vestlesid, ütles teil seal Lätis on väga huvitav toru üle piiri pandud, kust viina tuuakse sisse ja siis ma pidin ütlema nende kahjuks neil seal Lätis, aga meil seal Eestis. Euroopa Liit kinnitas sellel aastal pärast pikki vaidlusi põhiseaduslikku leppe kuid juba 11. liikmesriigis on otsustatud, et lepe pannakse rahvahääletusele. Küsisin Siim Kallaselt, mis siis ikkagi juhtub, kui leppe mõnes liikmesriigis ei kogu sealse rahva poolehoidu. Oletame, et see fakt on täna käes, et ühes suures liikmesriigis või koguni mitmes see põhiseaduslik lepe heakskiitu ei leia selle järel homme ei hakka ju keegi lahti monteerima siseturgu ühtset konkurentsipoliitikat ega Schengeni süsteemi ega euroraha. Ega selles mõttes keegi ei hakka ju ütlema, et nüüd on läbi nüüd nendes asjades lõpetama aga koostöö ära, see tähendab, et, et ikkagi kõik varem sõlmitud lepingud kehtivad ja Euroopa Liit toimib siis nii hästi-halvasti kui võimalik nende praegu eksisteerivate lepingute alusel edasi ja küllap siis ütleme, riigijuhid tulevad kokku ja leiavad mingi formuleeringuga, kuidas edasi minna, aga see on muidugi väga tõsine kriis. Aasta lõpus tegi Euroopa liit veel ühe olulise otsuse. Nimelt alustatakse järgmisel aastal Türgiga liitumiskõnelusi. Kui Indrek Kiisler juba vihjas, et ühinemine Euroopa Liiduga oli isegi ka sisepoliitilised kaardid siis Uku Toom võtabki ette aasta 2004 sisepoliitikas. Mis olid selle aasta sisepoliitika tähtsündmused, kui me käsitleja Euroopa Liidu ja NATO-ga liitumise mõjusid ning jätame eraldi rubriiki ka Lihula epopöa? Riigikogu ei valitud ja valitsust ei moodustatud, koalitsioon ei lagunenud. Tõsi, erinevatel põhjustel astus tagasi kolm ministrit, muutus võim pealinnas ning toimusid muutused. Erakondades. Lagunes Keskerakonna fraktsioon, Res Publica marsus kahanes järsult. Vahetus Reformierakonna tippjuhtkond, Mõõdukad hakkasid sotsiaaldemokraatideks. Kuidas Eestit juhiti ja mida saavutati. Loomulikult on arvamused erinevad. Peaminister Juhan Parts arvab nii. Valitsus töötas hästi, võib-olla see väline pilt, et valitsuse sees on erinevad erakonnad ja vaielnud ma arvan, et sellega võiks asuda. See koalitsioon on selline, kes võib-olla teeb töö käigus, et, aga võib-olla tulemuseks on see, et on ka tegelikult töötulemused ja miskit ei läheb pauhti lõhki. Aga Isamaaliidu esimehe Tunne Kelami seisukoht. Ükski senistest valitsustest pole nii kiiresti kaotanud usaldusväärsust langenud arvamusküsitluses nii sügavale kui praegune valitsus, eriti Res Publica juhtimisel. Põhjuseks on tehnokraatlik ja üsna kitsa seltskonna juhtimisstiil. Res Publica pürgib omamoodi Singapuri arengumudeli kopeerimisele, see tähendab ka tsentraliseeritud bürokraatia, kitsas otsustajate ring ja väga vähe konsultatsioone asjaosalistega nendega, kellel, kellesse need otsused lõpus puutuvad. Nagu peaministergi möönis koalitsioonis erimeelsusi oli tõsi vähem kui eelmisel aastal. Muuseas, nii koalitsiooni kui opositsiooni esindajad nendivad, et viimasel ajal on jäänud koostöös strateegilistel suundadel nõrgemaks. Üks võimalus asju läbi arutada on riiklikult tähtsad asjade käsitlemine riigikogus. Kuidas hindab neid arutelusid Res Publica üks liider Urmas Reinsalu madalaks? On asi, mille suhtes ma olen kriitiline ja läbinisti kriitiline ja see on parlamendi töö, teised võimalused. Lisaks seaduste tegemisele teaduste tegemise poolest on Eesti parlament normaalne ja hästi toimiv parlamente, mis suudab reageerida ühiskonna probleemidele. Riigikogu töös käis 2004. aastal üks põhivaidlusi üüri piirmääradega võtame ise üle. Seadus, mis põhjustas suvised ööistungid ja mille vastuvõtmist peavad keskerakondlased aasta üheks suurimaks eksimuseks ja reformikad üheks suuremaks saavutuseks. Parlamendi tööd mõjutasid ka erakondlikud muutused, eelkõige keskfraktsiooni lõhenemine. Erakonna juht Edgar Savisaar annab oma hinnangu. Nii mõnedki ei kujutanud ette, et ma peale infarkt enam poliitikasse tagasi, et olen ja ja laatasid hakata juba positsioone ümber jagama. Neile olid paraku pettumus, midagi ei ole teha. Lahkulööjate üks liidreid Sven Mikser näeb teadagi muid põhjuseid. Meie lahkumine on tegelikult protest või, või hinnangu andmine neile meetoditele, kuidas seda fraktsiooni on juhitud, kuidas seda erakonda on juhitud, milliste võtetega on, on üks või teine inimene tõstetud ühele või teisele ametikohale positsioonile erakonna sees, samuti sellele, kuidas nad teatavad erakonnasisesed, otsused langetatakse kas demokraatlikult või mitte. Hetkel võitlevad sotsiaalliberaalid oma näo ja ka toa eest. Saali teises otsas kukkus aga rängalt Res Publica populaarsus. Esimene krahv tabas neid heldelt rahastatud eurovalimistel. Kas tehti järeldusi või mitte, aga aasta lõpul on Res Publica reiting küsitluste andmetel pea alla valimiskünnise. Miks? Kas lubatu on jäetud täitmata? Peaminister? Kui vaadata nagu Res Publica valimislubadusi me oleme suure osa nendest valimislubadustest täitnud. Kas näiteks Peeter Kreitzberg on nõus? Ütleks niimoodi, et Res Publica iseenesest on, on suhteliselt hallilt kaitsnud kõiki oma valimisloosungeid me ei näe sellist reljeefselt esitusi. Lahkhelid keskerakonnas aitasid selgelt kaasa võimuvahetusele Tallinnas võimukaaslastest. Reformierakonna liider Andrus Ansip ütleb praegu nii. Minule on täiesti arusaamatu, kuidas on võimalik kaotada võim Tallinna linnavalitsuses, Tallinna linnavolikogus, kui omatakse absoluutset häälteenamust, linnavolikogu, kas mingisugune koostöösuutlikkus peaks olema igale erakonnale? Kahjuks keskerakonnale 100 koostöösuutlikkust nii palju pole olnud. Endise linnapea Edgar Savisaare arvamus See oli Toompead dikteeritud protsess ja Palts ja tema kamp sai võimule ikkagi valskusega, mitte valimiste läbi. See on ohtlik hanedel enestele, sest kui seda hakkavad kõik kordama, ööse muutubki eesti poliitiliseks praktikaks, William, tasub see neile endile ka kätte. Uued kohalikud valimised on juba vähem kui aasta pärast valitsuses vahetus kolm ministrit, põhjused olid erinevad. Kaitseministri portfelli vargusel me siin pikemalt peatuma ei hakka, aga kevadel varastati palju rohkem ja olulisemaid asju läks osariigi viljavaru. Põllumajandusminister Tiit Tammsaar. Eile tõi Rakvere viljasalve juht Semjonov aktsiaseltsi Eesti Viljasalv juhatuse esimehe Ago Sootsu lauale kirja, et hoiul olev vili on kaduma läinud seoses selle julgeolekuaru ebasihipärase kasutamisega 22. jaanuaril toimunud korrale inventeerimine, kusjuures varu on kõik alles. Inventeerimiskomisjon ehk 100 kuueliikmeline on teinud pikkaimenteerimise aktiga mõõtnud üle kõik hoidlad, eks ole, eraldi ja nüüd siis 15. märtsil Rakvere juures olevad elektrikirjutatud kadunud. Minister astus tagasi, uurimine kestab, teine ministri skandaal oli praamiliiklusega Saaremaa laevakompaniiga oli leping lõppemas ja uut vedajat või uut lepingut ei tulnud kuidagi osta. Algus. Optimism lõppes minister Meelis Atoneni tagasiastumisega. Uus minister Andrus Ansip oli kategooriline. Riik ei saa kindlasti alluda ühe ettevõtte ühe äriühingu diktaadile ja nõustuda kõigi eraõigusliku äriühingu poolt nõutud tingimustega. Riigil peab olema oma väärikuse ja ma olen selles päris kindel, et ka üks alla andmine ei jääks kindlasti viimaseks allaandmiseks. Nagu imekombel sai leping viimasel hetkel sõlmitud ja eksminister Atonen võib nentida Ja ma arvan ka edaspidiseks on see paljudele ettevõtjatele märgiks, et riigiga ei tohi käituda jõupositsioonilt, riigil on olemas seadused, neid seadusi tuleb täita ja neid saab ka väga monopoolse ettevõttele riik siiski peale suruda. See aasta tiris lagedale probleemid, mis on seotud meie lähiajalooga. Need probleemid ei tekkinud sel sügisel Lihula intsidendiga, need on meil kaasas, tuletavad end aeg-ajalt meelde. Me pole neid suutnud selgeks rääkida ja sellega rahu teha. Me maadleme ikka oma ajalootaaga ka ja tundub, et mõnikord ei oskame sellega kuidagi mõistlikult hakkama saada. Ega siis ainult Lihula sündmused sinna ritta kuulub ka küsimus, kas president Arnold Rüütel peaks sõitma maikuus visiidile Moskvasse ja neid küsimusi on veel. Lihula aga plahvatas tänavu? Seda teemat käsitleb Hanno Tomberg. Teisel septembril pimeduse saabudes meenutas Lihula kalmistu vennatapu sõjatandrit. Pool oli politseid rünnanud rahvas ja teisel pool enda kaitseks relvastatud politsei. Eesti Raadio kirjeldas seda sündmust järgmiselt. Kella 20-ks olid kõik jõud koondunud Lihulasse. Kohal oli 44 politseinikku, sealhulgas märulipolitsei ja keskkriminaalpolitsei komando. Robert antropovi sõnul täitis rahvas algul politsei korraldusi. Kriitiliseks läks siis, kui mälestusmärk oli kraana konksu otsas ja valmis veoautoga äraviimiseks. Algas kivirahe. See rahvamass tungis peale ja politseinikud pidid nii enda kui ka päästjate enesekaitseks akendama. Need lahendid. Kolm ja pool kuud hiljem tegi peaminister Lihulasse lepitusvisiidi kuid tasutas metsas märulipolitseid, et rahutuste ilmnemisel Lihula elanike seljad kuumaks kütta. Juhan Parts kinnitas küll, et riik oma rahva vastu kätt ei tõsta. Kui Lihula rahvas seda ei usu. Eesti valitsus ei lähe mitte kunagi oma rahva vastu ka Eesti politsei, meie politsei, tema täidab seaduse, tema täidab otsust. See ei ole Lihula ausammas jälle Lihula rahvale. Ausammas ei ole Lihula sõduritele, see on Eesti rahva ausammas. Oleks täpselt samad sündmused juhtunud, oleksite ükskõik kus kohal olnud seal. Mayden Põlvas, Türil või kuskil raja ääres ja neid mehi tuleb austada. Lihula sündmustega seoses tõusis taas tähelepanu keskmesse endine vabadusvõitleja Tiit Madisson. Minu meelest on ebaõiglane see, kui ühe okupatsioonisümbolid on meil igal pool mööda Eestit laiali, samas üks meeter 60 kõrgune ausammas ühes väga väikeses, ütleme linnakeses väga linnakese äärealal, kus ta kellelegi nagu silma ei hakanud õieti ja sellest tehti nii suur sündmus või jättis nii suur julgeoleku risk seal, noh, minu arvates on see naeruväärne. Peaminister Juhan Parts kinnitas juba järgmisel päeval pärast ausamba mahavõtmist, et valitsus tegi seda välisriikide survel. Mida päev edasi, seda rohkem see ausammas kahjustas Eesti mainet ja mis peamine. Ma ei ole kooskõlas nende väärtustega, mida jagavad meie partnerid ja meie liitlaskolm. Kuud hiljem väitis peaminister, et Eesti valitsus ei astu kunagi ühtegi sammu seetõttu, et mõne teise riigi valitsus seda soovib. Eesti valitsuse otsust ei määra mitte kunagi need partnerid või need liitlasriigid, keda te ütlesite. Seega Eesti valitsus otsustab nii või naa, langetab Eesti valitsus demokraatlikult vastutades oma parlamendi oma. Rahvustunded lõid sel suvel lõõmuma ja senini teenib Lihula teema internetiportaalides enim kommentaare. Milline on eestlaste rahvustunne? Peaministri nõunik ja ajakirja akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho. Rahvustunne on iga rahva jaoks mingil määral tunne, mille põhjal üldse rahvuslik identiteedi ühtekuuluvustunne kujuneb kogu Vene pika okupatsiooni ajal toetajate põhiliselt kuldsele Pätsi ajal, et ja nüüd, kui viimasel Sellel lõppeval aastal ja on siin mõned ajaloolased. Magnus Ilmjärve marte turdolaja, teised murendanud, pidutseda Pätsi müüti, et ta on nagu näidanud, et mis Pätsiaegne Eesti režiim ja Eenpalu valitsus ja millised tõsiolud nende ajaloolaste hinnangul sellel ajal toimus ja eks see ole murendanud seda tola, ütleme, sõjaeelse aja kuldajaks pidamist. Kahtlemata olid Lihula sündmused õppetunniks ka kõigile järgmistele valitsustele. Iseasi, kas keegi sellest ka midagi õppis. Tänaseni pole valitsus andnud sündmuste vägivaldseks muutumisel oma hinnangut. Koalitsioonipartnerite vahel on ka selgeks rääkimata. Miks oli Lihula ausamba mahavõtmine suur suhtekorralduslik ebaõnnestumine? Ja sellesse ritta kuulub ka tõdemus, et sel aastal tugevnes eestivastane desinformatsioon, nii et Eesti valitsus pidi tegelema sellega, kuidas riiklikult korraldada meie lähiajaloo tutvustamist ja uurimist ja kiitis heaks ka vastava kava. Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo sõnastas probleemi nii. Desinformatsioonikanalite kohta peame tunnistama, et ka kõige kõrgemal riiklikul tasandil on Venemaa seisukohad Eesti ja teiste balti riikide lähiajaloo kohta jäänud samadeks, mis nad olid külma sõja perioodil ja vastavate perioodide sündmuste tõlgendamine külma ja vaimus on jätkuvalt nii. Vene Föderatsiooni välisministeeriumi, Vene Föderatsiooni siseministeeriumi kodulehekülgedel Maailm seisis ka tänavu silmitsi terrorismiga kas maailm üle või alahindab ülemaailmset terrorismiohtu. Ka selle küsimuse esitab Vallo Kelmsaar oma loos. Aprillis avaldatud raportis globaalse terrorismimallid väitis USA administratsioon, et aastal 2003 hukkus terrorirünnakutes 307 inimest ja Washington on ülemaailmset terrorivastast sõda võitmas. Paar kuud hiljem tunnistati siiski, et andmed olid valed ning hukkunute tegelik arv rohkem kui kaks korda suurem. Kuid milline 102004. Veebruaris kuus nädalat enne Venemaa presidendivalimisi pani naisenesetapja pommi plahvatama ühes Moskva metroorongis. Hukkus vähemalt 40 ja vigastada sai sadakond inimest. 11. märtsil vapustasid maailm rongiplahvatused Madridis, hukkunuid oli üle 200, vigastatuid ligikaudu 1500. Esialgu süüdistati baskide organisatsiooni ETA, kuid peagi leitud tõendid viitasid Maroko päritolu islamiäärmuslastele. Paar päeva hiljem toimunud valimistel sai peaministripartei hävitava kaotuse uus valitsusjuht tariga. Paania käigus lubanud Hispaania sõdurid Iraagist koju tuua ja lubadust taga pidas. 28. ja 29. märts Usbekistanist askendisse puharas hukkus plahvatustes tulistamistes 19 ning sai vigastada 26 inimest. Usbeki võimud väitsid, et tegemist oli rahvusvahelise terrorismiga katsega lõhestada USA-juhitavat koalitsiooni. 24. augustil mõni päev enne Tšetšeenia presidendivalimisi kukkus Venemaal umbes kolmeminutilise vahega alla kaks reisilennukit. Mõlemad nad olid lõppenud. Moskvast Domodedovo lennuväljalt hukkus kokku 89 inimest. Uurimise käigus leiti lennukirusudest kõiki lõhkeainest. Hiljem teatati, et terroristid pääsesid kontrollimatult pardale altkäemaksu andes. 31. august Moskva 100 korda metroojaama esine õhku lendas kaks sõiduautot, hukkus vähemalt kaheksa ja vigastada sai 18 inimest. Esimesel septembril pälvis aga kogu maailma tähelepanu Osseetias asuv Besla Dani linn. Juhuslikult sattus sündmuste keskele SL õhtulehe korrespondent Igor Taro, kes vahendas nähtud-kuuldud koha pealt ka päevakajale. Tõenäoliselt võimsat plahvatust ja oli ka üks väiksem tulevahetus ja nii palju on ka teada, et umbes 50 inimest põgenes sel ajal, kui terroristid võtsid pantvange. Pantvangide täpne arv Beslaanis jäigi maailmale teadmata. Paari päeva pärast, kui lugu verise lõpu oli saanud, räägiti rohkem kui 1000-st pantvangist, neist üle 300 sai surma, sealhulgas rohkem kui 150 last. Vigastustega pääses umbes 700. Need on vaid mõned verised väljavõtted lõppevad aasta kroonikast. Siinjuures ei märkinud ma ühtki Iraagis toimunud rünnakutega. Plahvatust ei märkinud ka sündmusi Afganistanis, Indoneesias, Filipiinidel ja mujal, kuid juba toodud näidete põhjal võib öelda, et aasta 2004 oli ilmselt eelnenust verisem. Terroritegusid seostatakse valdavalt Lähis-Ida, islami, armuslaste ja tšetšeenid, aga Lähis-Idas ja Tsetseenias aga ei saa paabu rahu arvatavasti niipea ja tõenäoliselt ei saa loota ka terroritegude lõppemisele ning maailma esiterroristiks tituleeritud Osama bin Laden on endiselt tabamata. Aastavahetuse eel avaldas ta oma järjekordse üleskutse. USA ja tema liitlased peavad terrorismivastast sõda juba aastat. Pärast madridi rongiplahvatusi otsustas Euroopa Liit, et vaja on kiiresti oma terroritõrjekoordinaatorit ja sellele kohale leiti sobivat hollandlane Kiistev riis. Värskelt ametisse nimetatud mees hoiatas kohe, et terrorirünnakute suhtes aga keegi kunagi loota täielikku julgeolekut ja tema ülesanne on panna Euroopa olemasolevat terroritõrjevahendit paremini toimima. Kas terrorismivastane võitlus on vilja kandnud, päri siin aastavahetuse eel kapo politsei direktorilt Raigo Haabult. Kui me räägime Eesti kontekstis, siis siis mida lugeda viljaks? Me võime vast väita seda, et Eestis on läinud läinud aasta hästi, kuna siin ei ole terroristliku rünnakut toimunud maailma kontekstis võib öelda, et ilmselt on suurem osa plaanitud terroristlikest aktidest ära hoitud ja mõned üksikud nendest on läbi läinud, aga iga terroristlik akt jääb väga kauaks meelde. Maailm mõistab terrorismi all ikkagi poliitilistel, usulistel eesmärkidel veendumustel läbi viidud rünnet tsiviilelanikkonna vastu. Sel aastal pälvis ka Eestis laiemat kõlapinda teade, et Lätit ähvardab terrorioht. Kaitsepolitsei hinnangul oli see info siiski üle võimendatud. Eesti puhul, mis viimaste aastate kogemustest praktika kohta võib öelda, et kõige suurem oht, mis võib varitseda, on vaimselt ebastabiilsete isikute poolt toime pandud plahvatused valdavalt küll enesetapumotiividel, aga meetod ja vahend on olnud plahvatus, mis jätaks mulje justkui enesetapud, terroristidest, kuid tegelikult ei ole see niimoodi käsitletav. Vaatamata kogu maailmas tõusnud riskiohule ja ka Eestis tõusnud riskiohule on terrorismioht meil tänasel hetkel ikkagi suhteliselt väike. Viimane arvamus pärines siseminister Margus Leivo-lt ja lõpetuseks ÜRO relvainspektorite endise juhi Hans pliksi seisukoht. Maailm ülehindab globaalse terrorismioht. On asju, mis on ulatuselt võrdsed, kui mitte isegi suuremad, näiteks globaalsed keskkonnariskid, ütles Pliks. Euroopa liitu sisenes Eesti majandus kui tuttavasse keskkonda. Eeltöö oli ammu tehtud. Sama eeltööd teeb Eesti ka ühisraha euro kasutuselevõtuks. Aga majanduse ja teaduse areng ei saa teineteisega kuidagi kokku. Kai Vare. Majanduse vallas suurim õõnesid ega ka tõus ei olnud ka Euroopa Liiduga ühinemine ei toonud suuri muutusi. Ettevõtjate sõnul tehti vajalikud ümberkorraldused juba varem ja ka Euroopa Liidu turg oli juba tuttav. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip peab euroliitu astumist julgeolekupoliitiliseks sammuks. Me ju teame, et Euroopa liit ei ole sõjaline organisatsioon, pole NATO, kuid ometi me usume, et mitte keegi ei tungi kallale Euroopa Liidu liikmesriigile ja see annab ka investeeringutele muuhulgas väga suure garantii. Majandusarenguga võib Ansipi hinnangul rahule jääda. Meie majanduskasv on üle kuue protsendi ja seda on märksa enam kui vanades Euroopa Liidu liikmesmaades. Ettevõtluse poole pealt on kõigil kindlasti meeles saarte praamiühenduse juhtum, kus eraettevõte Saaremaa laevakompanii oli nii heal positsioonil, et tahtis riigiga kaubelda. Minister Meelis Atonen püüdis olukorda lahendada. Minu ettepanek on, et Saaremaa laevakompanii jätkub liiklust kuni kaks pool aastat ja tänase dotatsiooni viires. Atoneni ettepanek Saaremaa laevakompaniile ei sobinud. Atonen astus tagasi ja ministriportfell läks Andrus Ansipile sellest. Kindlasti õppida seda, et riik peab seisma oma huvide eest. Riik ei saa järgi anda ühegi eraettevõtja ühegi monopoli nõudmistele. Sellel aastal ühines Eesti esimeste uute euroliidu liikmesriikide seas Euroopa vahetuskursi mehhanismiga ERM kahega, mis on vajalik samm euro kasutuselevõtuks. Eesti Panga president Vahur Kraft. Eestile on kasulik võimalikult kiiresti europiirkonnaga liituda, osalemine valuutavahetusmehhanismis on ka kindel meie majanduse majanduspoliitika ning rahanduspoliitika tunnustus. RM kaks näeb ette konservatiivse poliitika. Eestil soovitatakse parandada välistasakaalu ja piirata laenukasvu. Samas tuleb tagada finantsjärelevalve efektiivsus ja majanduse konkurentsivõimet. Eesti eesmärk on euro kasutuselevõtt. Esimesel jaanuaril 2007 rahva toel valiti juba välja ka meie euromüntide kujundus. Võitjaks tuli Lembit Lõhmuse loodud mündi kujundus. Ma mõtlesin, et selle eurol, esikülg ja tagumine külg võiks olla sisuliselt seotud. Ja kui te vaatate esikülge, siis leiate kõikide nende maade kujutised, kes nüüd euro tulekul liitusid. Ja kui nüüd meie liitume, siis me oleme nagu sealt puudu, ma üritasin seda parandada ja samal ajal leidsin, et see eesti siluett on piisavalt ilmekas ja puudutab iga inimest, kes siin Eestimaal elab. Andrus Ansip usub teadmistepõhise ühiskonna edusse ning ootab uuelt aastalt teaduse ja ettevõtluse paremat koostööd, et Eesti konkurentsis püsima jääks. Meie ettevõtjad tegutsevad valdkondades, kus kohalik teadus ei ole arenenud. Meie teadlased teevad jõupingutusi näiteks geneetika valdkonnas, aga põhiline ettevõtlus on seotud hoopis puidu- ja metsatööstusega. Sotsiaaldialoogi suurimaks saavutuseks sel aastal peavad ametiühingud ja tööandjad alampalga lepet, kus kaubeldi iga sendi pärast. Ametiühingud koguvad Eestis jõudu, teemat käsitleb Tõnu Karjatse. Nii ametiühingute, ettevõtjate kui ka valitsuse esindajad kinnitavad, et sotsiaaldialoogi poolelt oli aasta raske täis väljakutseid. Seda märgivad näiteks riigiteenistujate piketid, tervishoiutöötajate streigiähvardused ja iseseisvusaja suurim tööseisak. Vedurimeeste kuuepäevane streik. Aasta saavutuseks võib osapoolte kinnitusel pidada alampalga kokkulepet, mis sõlmiti jõulupühi. Leppe kohaselt tõuseb alampalk tuleval aastal 2690 kroonini. Tööandjad soovivad alampalga edasise kasvu viia vastavusse majanduskasvuga. Ametiühingud loodavad palgatülid lahendatakse tööstusharude siseselt. Kokkuleppeni jõuti lõppeval aastal ka tervishoiutöötajate palgatõusu osas. Perearstide palga küsimuslikus aga aasta viimastele päevadele. Ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga. Tõepoolest, tervishoius palgalepe sündis ainult selles lootuses, et valitsus leiab lisaraha selle palgaleppe täitmiseks ja transpordi ametiühingu läbirääkimised bussijuhtide, lukkseppade ja teiste nii-öelda autotranspordiettevõtete töötajate palkade üle on paraku ka lepitaja juures, nii et selles suhtes tundub, et, et on selline üldine trend, et kokkulepete saavutamine on läinud raskemaks. Sotsiaalminister Marko Pomerants peab ametiühingute positsiooni ühiskonnas üsna mõjukaks, sellest annavad tunnistust nii meeleavalduse streigid kui ka ametiühingute paindumatud seisukohad. Kindlasti on see aktiviseerunud, aga ma arvan, et siin on meil üsna suur tee läbi käia ja mis puudutab nüüd avaliku sektori ja avaliku raha kasutamist, siis siin saab olla ikka märksõnaks see, et igaüks peab leidma oma õige tööandja üles. Et täna see protsess on üsna lihtsustatud, et ühelt poolt on siis valitsus, kes paneb eelarvet kokku, teiselt poolt on siis erinevate ametiühingute esindajad ja, ja sealjuures omavalitsejad. Aga see ei ole läbirääkimine täna tõeliste Tööandjate vahel, ma tahaks seda muudatust näha. Et siis ei ole vabariigis ainuke koht, mida saab broneerida avaldusteks ja pikettide tegemiseks. Stenbocki maja kitsas esine, lossi plats on nüüd renoveeritud, vähe laiem, eks ole. Aga et see jutuajamine käib ikka seal kuskil oma kodukandis oma lipuväljaku peal ka, kui niimoodi utreeritult öelda või räägitakse oma inimestega läbi? Ettevõtjad kritiseerivad aga riigi rolli sotsiaaldialoogis, nii näevad nad ettevõtlusele ohtu seadusega lubatud toetusstreikide võimaluses ja hariduspoliitikas, mis väärtuste kutseharidust Tarmo Kriis Tööandjate keskliidust. Tööandjate keskliidu seisukohalt on see küll nagu halb märk, kui, kui peaks tekkima mingisugune väga tõsine laiali streik. Läbirääkimised peaksid toimuma, hanged sektorite piires, nagu seal jõuda kokkuleppele, siis peakski olema, kaotaks pooleks just seesama sektor tänases päevas Eestis kahjuks on mind nagu seda teed, et töödeldakse seda tüli viia võimalikult laialdaselt põhjal ühiskonnas. Minu arvates see ei aita Eesti arengule kaasa. Kõik osapooled tunnistavad, et dialoogid kokkulepeteni ei jõuta. Tööandjad on lubanud, et panevad juba aasta alguses ametiühingutega paika põhimõtted, mille pinnalt edasi töötada. Kuidas teha nii, et majandus areneks ja keskkond ei kannataks seda tasakaalu pole kerge saavutada ei Eestis ega rahvusvaheliselt. Ja kui tihti me kõik suudame, viitsime mõelda laiemalt kui omaenese tänane kasu mõelda loodus- ja kultuurihoidlikult jätkavad Birgit Itse ja Meelis Kompus. Läänemere veesuvine läbipaistvus on viimase sajandiga järsult kahanenud, selgus sel aastal avaldatud uuringust. See on kõnekas fakt, sest ka maismaal tekitatud reostus jõuab Eesti-suguses mereriigis varem või hiljem merre. Ometi pole seni suudetud Läänemerd eriti tundlikuks merealaks kuulutada. Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse asekantsler Harry Liiv tunnistas, et süüdi on Venemaa. Väites, et need nõuded, mis praegu on, kui neid täita, siis ei oleks nagu mõttetu üldse sellist erilist tundliku mereala luua. Rahvusvahelist koostööd oleks nõudnud ka novembri lõpus Läänemaa lavastatud ja paljude lindude hukkumise põhjustanud naftalaikude päritolu kindlakstegemine. Ikkagi väikeste selliste reostuste määratlemine võib jääda tulevikus problemaatiliseks ja see on samamoodi problemaatiline ka Soomel ja Rootsil. Läänemere riikide majanduse elavnemisega on mitmekordselt kasvanud ka meretranspordi osakaal. Kui näiteks praegu liigub Soome lahel 250 laeva, siis viie aasta pärast 350 laeva ööpäevas, nende seas ka ühepõhjalisi tankerid. Läänemeremaade juhid otsustasid juunis Laulasmaal toimunud tippkohtumisel, et raske kütteõlivedu ühe põhjaliste tankeritega lõpeb läänega järel uue aasta viiendal aprillil. Harri Liiv. Me näeme rohkem probleeme selles, et mereliiklust tervikuna peab olema paremini korraldatud alates navigatsioonisti või lõpetades sadamate vastava tehnika olemasoluga. Peale selle, et Eesti on mereriik, on taga metsariik ja puidutööstus saab pidada üheks, kõige paremini arenenud majandusharuks Eestis. Puidutööstuse, et pole rahul, et nad tegid kehtestatud arengukava alusel suuri investeeringuid. Nüüd aga lubatakse neil arengukavas ettenähtust vähem metsa raiuda. Eesti metsatöösturite liidu tegevdirektor Andres Talijärv Praegusel hetkel ikkagi töötlemata puidu väljavedu on drastiliselt vähenenud ja Viasat välja ainult paberipuud, et Euroopas oleme importööride pingereas üheksandal kohal, nii et Eestist on saanud ümarpuidu import TÖÖ. Hoopis tuliseks kujunes hilissügis aga Polu külas. Kehtna vallavalitsus alustas kaitsealusele hiiemäele spordikeskuse rajamist, mõeldes turismi arengule ja uutele töökohtadele. Osale kohalikest see ei meeldinud. Hiiemäe hoiu seltsingu juht Arvi Sepp. Hakati puid maha võtma täiesti ootamatult, hommikul pool üheksa, üks päev tõsteti ümber kuklaste pesa, mida ei tehta vastu talve ja noh, me ei saanud siis ja me võime tõesti astuda sellele buldooser ette, kui see tuleb lihtsalt seista, selle koha peal panevad püstkoja püsti. Nii ka tehti, mäge kogunes kaitsma umbes poolsada inimest ja igal juhul enne kevadet ei toimu mäel midagi. Olgu öeldud, et vaidlusalune spordikeskus on kavandatud tegelikult hiiemäe kõrval asuvale riivi mäenõlvale, mis hiie kaitsjate arvates on ajalooline osa hiiemäest ja Ta kuulub samuti kaitse alla. Eesti looduskaitse selts arvab. Spordikeskuse võib rajada küll ja üldse leiab seltsi esimees Juhan Telgmaa, et majanduse arenedes on teatav surve keskkonnale loomulik. Tähtis on, et oleksime ohtudest teadlikud. Rohkem tahetakse teha, teistpidi on ka vastusurve, nii ettevõtjate teadlikkus asjast kui ka üldsuse teadlikkus oma jõust on tõusnud, sellel pinnal on muidugi olnud konflikte, aga samas on ka häid näiteid. Telgmaa nimetas Sillamäe sadamat, kus keskkonna huvides muudeti isegi sadamakai kavandatud asukohta. Eesti koorimuusika pälvis Grammy, auhinnaosalised Ellerhein ja Tiia-Ester Loitme RAM ja Ants Soots ning ERSO ja Paavo Järvi. Nii aasta algas aasta lõpul tas Ameerika mõjukamaid muusika infokatalooge Musicale Ameerika Arvo Pärdi aasta heliloojaks. Sel aastal võitis Eesti noor helilooja Helena Tulve nüüdisheliloomingu Rastrami Pariisis. Nii teevad meie andekad loojad Eestile teed, maailma aga on üks kultuurinähtus, mis üldlaulu ja tantsupeo sihtasutuse juhi Aet Maatee sõnul on kui eesti rahva peegelpilt. Selle aasta kultuuri kulminatsioon, laulu ja tantsupidu. Ja see peegelpilt näitab, et pole meil häda midagi. Sisemised väärtused on paigas ja nimend identifitseeri mägi ilma suuremate kõlavate sõnadeta. Aet Maatee. Kui need neljanda juuli hommikul inimõed, kõik voolasid ainult ühes suunas lauluväljaku poole, et et see on, sellel on nii suurt tähendus, et et seda nagu sõnadesse nagu ei saa panna ja ja laulu ja tantsupeoga on ikka kogu aeg seesama lugu, et ega, ega päris telepilt ja raadioülekanne ei anna, et sulle kätte enne, kui sa oled ikkagi seal kohapeal ja sa oled selles oma kirikust nagu läbi käinud, et hästi lihtsalt sõnastatuna ta on ikkagi eestlastele, rahva kohtumispaigaks, ükskõik mis tunnet me sel hetkel ei kanna, on see vastupanu liikumine või on see Ühtsuse tunnetamine, et me tunneks ennast ühtse rahvana, et see on nagu mingi oma juurest kinni hoidmine ja siin on, ma arvan, sotsiaalpsühholoogidele päris palju huvitavat materjali tegelikult mida nagu analüüsida, aga aga selge on see, et, et see on meie kohtumispaik ja toetuspind. Ja sobib nii kenasti, et kogu see aasta oli Kristjan Toropi aasta eks ole näitaja meie folkloortantsuprotsessis. Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi esimees Kalev Järvela. Selliste aastate nimede mainimine aitab seda protsessi nagu õiges suunas edasi liigutada või või iseennast selles protsessis õigesse suunda sättida. Kui ei ole neid väikseid fanaatikuid, kes seal tegutseksid, siis ei oleks neid suunajaid. Või olid need juba on aasta aega olnud ju ka laulu ja tantsupidu Unesco nimekirjas, et mis tähendus sellele on olnud? Tihti on niimoodi, et kui inimesed on oma asjaga niivõrd hõivatud tegeled oma asjadega, siis nad ei oska hinnata kütust mis neil niisama käe juures on ja vaja võib-olla väljastpoolt kedagi, kes ütleksid. Vot, see asi on väga väärtuslik. Antud juhul tuligi see hinnang väljapoolt ja, ja see võib-olla pani päris mitme inimese peas liikuma mõtted. Vot see on meil üks parandusi. Meie kultuurikiht ei ole nii paks, et me saaksime palju mitmesaja aastaseid tähtpäevi pidada, ütles lastekirjanik leelo tungal mulle eelmise aasta lõpus. Seepärast on ikka vaja oma juuri meelde tuletada ja uskuge, Annika toekam olla küll. Niisugune see aastaring sai valik muidugi mis sellest aastast jääb ehk teadmine arvaku nad seal Brüsselis maid, pealegi Lätiks, kui me ise teame, kes me oleme, küll me selle neile ka ükskord selgeks teeme. Eesti raadiouudiste toimetus tänab kuulamast tänu kolleegidele, sealhulgas neile kahele, kelle nimi enamasti nimetamata jääb operaatoritele. Anne Reinbergile Annika elemetsale. Te kuulsite aastalõpupäevaga ja stuudios oli Riina Eentalu kõike kaunist.