Tere hommikust kõigile jutusaate sõpradele, meie tänane hommikune külaline on üks kuumemaid jalgrattureid maailmas. Jah, just nimelt maailmas, sest et Cofidise rattaklubis pedaaliv Rein Taaramäe on maanterattameeste edetabelis kaheksas. Tere hommikust, rei. Tere. Rein. Kõigepealt, kuidas ja mis asjaoludel üldse sai Vändra poisist jalgrattur, aga võinuks ka saada maadleja. Nojah vaat nüüd te olete siin taustauuringut teinud, et spordiga alustasin üldse kuueaastaselt, kui käisin veel lasteaias, et et lihtsalt mingi hobi leida, et kuhugi kuuluda, hakkasin käima maadlustrennis, noh me isegi ei mäleta ka, ema ütles, et ma läksin sellepärast maadlustrenni, et nendest kohustuslikest lõunauinakutest ära viilida. Siin käisin lausa kuus aastat seal, aga ma tulemusteni jõudnud, et et korra Järvamaa meistrivõistlustel olin teine mingi aasta, aga rohkem ma kordagi poodiumile mahtunud ja kõrget kohta ei saanud. Et ükspäev viskas üle see, et kogu aeg pidin ühte saali minema tegema ühte sama asja, aga samas nagu mingit motivatsiooni polnud jätkata, sest tulemust ka nagu ei olnud. Ja siis täiesti juhuse kombel. Sattusin Vändra rattarallile, mis toimus esimest korda Vändras see kohalik jalgrattatreener organiseeris seda seal. Mu vend läks sinna sõitma, sest tal oli jalgratas, aga minul ei olnud. Ja siis ma üks minu hea sõber tundis seda treenerit, küsis treenerilt, et kas me võime temaga taga autos kaasa sõita ja võistlust nagu tagant vaadata nii-öelda. Ja siis nii kui me sinna autosse istusime, ma olin seal mingi viis minutit olnud ja siis see treener hakkas mind kohe seal nii-öelda moosima, et tule trenni ja. Ma annan sulle jalgratta, sa hea pikk see pikk poiss, sa jõuad kindlasti sõita ja siis järgmine päev olingi vennaga trennis seal ja ja nii see kõik algas. Nädal aega hiljem kutsusin Tanel Kangerti sõbra, sinna. Pärast sai meil päris suur punt, et veel üks Vändra jalgrattur, kes pürgib profiks. Praegu sõidab Taneliga ühes klubis Prantsusmaal Silver Sults, et tema sai ka nagu nii-öelda tänu minule, võib-olla leidis ka tema selle jalgrattatee. Aga see jalgratas, esimene, mille treener andis sellises maanteeratas või see oli, see oli selline maastikuratas. See ma ütlen kohe seda, et sel ajal veel ei olnudki nagu Eesti need maastikujalgrattad jõudnud, et need jõudsid aasta hiljem, et et see oli maanteeratas, millega sõideti nii maastikul kui ka maanteel, et lihtsalt maastikul seal vahetati kummid ära või midagi. Et tegelikult teil maanteejalgratas. Kuulda oli, et juba üheteistaastaselt oli sul selge, et jalgratas on, on sinu ala. Siis oligi nii, et sel hetkel, kui sa esimest korda sinna jalgrattatrenni sattusid peale seda Vändra rattarallit, sa tundsidki, et jah, see ongi see, mis ma, mis ma tahan teha või, või mis sind selle ratta rattasõidu juures nii väga võlus? Ega ega seal ei olnudki just niimoodi, et jah, see on minu ala, aga see nagu meeldis rattasõit, et ma nagu avastasin enda jaoks uut maailma, et ma olin otsa seal maadluses seal ühes saalis olnud nii-öelda karbis, see saal oli väikesel siis jalgrattaga ma sain sõita sellistesse kohtadesse, kus ma polnud elus sõitnud ja õppisin hoopis midagi muud, siis maailm on nii keeruline, see jalgrattamaailm ja ja pärast esimest trenni ma olin küll ikka suures vaimustuses, ma mäletan, et ma kaifisin isegi vastutuult tuule vuhin, mis kõrvadest läbi käis ja mäletan, et ma esimese trenni tegin seal. Tavalised Adidase dressid olid seljas ja tagurpidi nokamüts peas ja. Et niimoodi alustasin aga Vändra Vändra kandis, kusjuures sõitsid kohe, läksid maanteele ja pikki maanteid või. Jah, just nii see käibki, et kõik poisid alustavad niimoodi, et et Vändras leiab teid, kus on nagu väiksem liiklus, et kui minna Vändrast Paide maanteed mööda Paide poole nii-öelda, siis seal on isegi tänasel päeval on seal niivõrd hõre liiklus, et seal on üsna hea sõita, noh ja teed on korralikud ja ja tegelikult saab veel minna kahte erinevat maanteed mööda välja Vändrast, aga ma arvan, et 95 protsenti treeningkordadest me käisimegi sinna Paide poole kogu aeg, et see oli kõikide ratturite lemmiktee, kes sealkandis elasid, noh. No sinu kohta räägitakse sellist lugu, et kui, kui ka teisi noori peab või poisse ja mehi peab utsitama, et noh, nüüd tuleb trenni teha, tee nüüd korralikult trenni, siis, siis sinu puhul peab, treener on nagu väga tähelepanelikult vaatama, et sa endale trenniga liiga ei tee. See vastab tõele või. Jah, noorena oli küll niimoodi, et rohkem pidi treener mind ikka tagasi hoidma, aga ega ma olin ka üsna isepäine, et ma neid väga mulle neid väga kuulata ei meeldinud, et tegin ikkagi ise, mis tahtsin, aga aga jah, kuidagi pole nagu elu sees päris ületreeningut kogenud, et et organism on ilmselt nii kõva siis antud, et kannatan kõik ära. Sa oled lisaks muudele tiitlitele ka mitmekordne Eesti meister. Kas aeg-ajalt on ikkagi hea jälle Eestisse tulla ja siin meestega mõõtu võtta või, või noh, tegelikult sa ju nii-nii väga ei peaks Eestis võistlema või kuidas sellega on? Noh, tegelikult ma ei võistlegi peaaegu üldse Eestis, et eelmine aasta sõitsin kokku kolm võidusõitu Eestis pluss siis veel Tartu GP, kus on juba välismaalased pundis, et et põhimõtteliselt ma ei sõidagi Eestis, et nii, nii vähe, noh ja kui ma tulen Eesti võidu sõitma, siis tegelikult ei suuda ennast eriti motiveerida, et sõita selle võidu peale, et meeldib nagu rohkem nautida seda võidusõitu. Tuletada seda kõike meelde, mis oli vanasti. Ometi see, et sa sõidad praegu Cofidise profiklubis ja sa sõidad seal sinimustvalge võistlusdressiga on just nimelt seotud sellega, et sa oled Eesti meister. Just nii-ütelda. Ma nii-öelda promongi seda Eesti lipuvärvi ja ja kõik, et see on kohustuslik teha meeskonnale see lipuvärvides vorm, kui keegi ratturitest tuleb oma maa meistriks klubis, olgu see siis prantslane, kolumbialane või eestlane või belglane või näiteks quickstepis sõitev Tom Boonen sõidab seal Belgia meistri riietega, sest ta võitis seal ennast ta Belgias eelmine aasta meistrit. Aga lähemegi nende profiklubide juurde, et Cofidis ei olnud esimene profiklubi, kus sa sõitsid kuidas üleüldse saadakse maanteerattasõidus profiks? Noh, Eestis käib, see, on see asi käinud ikka kõik Prantsusmaa kaudu, et et kunagi seal 90.-te alguses ma ei tea täpselt, kes esimesena sinna Prantsusmaale üldse läks eestlastest, et kuidas ta selle kontakti sai ja kuidas sinna kutsutud, kuid kuid pärast seda mingi eestlane lahkub kuskilt amatöörklubist Prantsusmaalt, siis olgu, olgu, kas ta läheb profiks või lõpetab ala ära, siis ta see on niisugune komme, et ta nii-öelda sebib uue eestlase sinna samasse klubisse. Siis võib-olla see eestlane sõidab seal hästi, kirjutab uue profilepingu või läheb kuskile teise amatöörklubisse, vahetab nii-öelda klubi, noh, amatöörklubi läheb võib-olla veel kõvemasse amatöörklubisse, istusime omakorda sinna uue mehe sinna eelmisesse klubisse. Ongi niimoodi, et päris paljude paljude meeskondadega on eestlastel kontaktid ja paljud teavad eestlasi seal Prantsusmaal just rattaringkondades. Ja siis üks päev helistas minule Kalle Kriit aastal 2005 ja ja ütles, et sul on ka, et mul Prantsusmaale tulla, et tahad, et ma räägin su enda klubisse, et väga korralik klubi ja Cofidis on peasponsor klubil juba ja et hästi sõidad, et siis on võimalik nagu oma jääda kohe Cofidise bossidele ja siis ongi võimalik sinna profiks saada. Ja siis nii oligi, läksin sinna, võitsin, enamus kõvad sõidud Prantsusmaal ära kohe esimene aasta. Ja siis ma jään ainult Cofidisele silma, vaid kõik Prantsusmaa profiklubid näitasid huvi üles. Ja muidugi ma valisin Cofidise, kuna nad olid aasta läbi mind igatepidi toetanud, et et nii klubi klubile andsid varustust, sponsoreerisid rahaliselt ja kui mina läksin MM-idele või Euroopa meistrivõistlustele, siis nad andsid mulle kaasa maailma parimat varustust, mida vaja oli. Näiteks eraldistardivaras varustus, kõik kettad, eraldistardiratas spetsiaalsed kiivrid, kõik asjad. Kõik see jutt tundub väga, väga lihtne, eks ole, sealt profiks saamine on tulnud nagu sellise väga loomuliku asjade käiguna, helistasin sõbrale ja sõber kutsus mind Prantsusmaale ja nii edasi, et noh, tavaliselt öeldakse, et, et mingid saavutused ei tule ilma ohverduse ohverdusteta. Kas Rein Taaramäel on ka neid ohverdusi olnud? Noh, eks mul suuri ohverdusi ei ole kõige suurem nii-öelda, seda ei saa ohverduseks nimetada, ka. Elu muutus, kui ma läksin Prantsusmaal, oli see, et ma jätsin kõik oma lähedased ja sõbrad perekonna, kõik, absoluutselt kõik jätsin siia Eesti, läksin sinna ja teada, et Eesti inimene ei olegi põhimõtteliselt prantsuse keelt kunagi kuulnud, et teab mõnda sõna. Buzuur võib-olla tähendab tere, et rohkem ei tea midagi ja siis alguses läheb päris valusalt seal Prantsusmaale, et mitte midagi aru ja ja kellelegi rääkida pole, et et see nagu see oli alguses väga raske, esimesed kaks aastat, aga sma harjusin sellega ära ja nüüd ma tahangi üksinda elada ja teha omi asju, et nüüd on nagu lihtne, aga prantsuse keel on suus. No nüüd nüüd on suus jah, aga esimesed kolm aastat on ikkagi väga keeruline, et sõbranskelt õppida on üsna raske, et et see on niivõrd erinev teistest keeltest. Meie absoluutselt seda grammatikat ja hääldusi kõiki asju pole kuulnud isegi ma tean seda sõna siis mingit sõna, mida ma tahan öelda. Ja ütlen omast arust seda prantslastele, siis nad tihtipeale ei saa aru, mis ma ütlen, sest see hääldus on sõnal lihtsalt niivõrd vale, et kirjapilt ja hääldus on on 50 protsenti erinevad juba. Äsja lõppenud Kataloonia velotuuri kolmas koht on, on tegelikult hästi suur saavutus ja, ja seda enam, et sa olid kogu aeg sisuliselt liidrite hulgas. Tähendab see seda, et sa oled Cofidise esinumber. Jah, kindlasti tähendab, et et siin ei ole mitte mingit kahtlust, et et võib olla Cofidises, on ka. Ma julgen öelda, et üks andekam mees kui mina kuid ta on andekas ainult oma füüsiliste näitajate poolest, et tal ei olnud väga palju realiseerimata selle pärast oma psühholoogilise poole pärast, et ta ei suuda ennast häälestada võistlustel, olema karm ja egoist ja massohist ja et rattasõit on karm ala, et seal seal tuleb nii-öelda trotsida neid ohtusid, mis seal, mis seal kuskil on, et näiteks, et laskumised, kus sõidetakse 80 kilomeetrit tunnis, et et neid ei sõideta rahulikult neid laskumisi, et seal võetakse kõik riskid ja tihtipeale on ikka tunne, et sõidetakse elu-surma peale seda laskumist lausa, et et kui seal kuskil laskumisel märg või libe on, siis mõned ratturid ei suuda sellega sõita, et ta hoiab ennast tagasi, kuid siis jäävad laskumisel maha. Kas see tähendab, et sina oled seda kõike massohist enesepiitsutaja ja nii edasi? Jah, ma olen õppinud seda, et alguses proffidesse tulles oligi mul võib-olla kõige raskem see, et et ma ei suutnud just neid ohtusid nii-öelda eirata ja kiirused olid teised ja need riskid olid hoopis teised, et et esimesed kaks aastat läkski aega mul selliste asjade õppimiseks ja nüüd ma olengi sealmaal, et ma suudan võtta kõik riskid ja ja eirata eirata kõiki neid ohtusid, mis rattasõiduga seonduvad. Me kuulajad ei pruugi kõiki maanteerattasõidu üksikasju, jalgrattaspordi üksikasju teada ja, ja sellest saadakse aru, et mehed stardivad koos, on üks peagrupp, eks ole, ja, ja siis vahel on mingid jooksikud, kes lähevad eest ära, kelle tavaliselt peagrupp kinni püüab. Milline roll üleüldse on kogu selles mängus tiimidel? Jah, meeskondadel on väga suur roll, et seal väga keeruline seletada, püüame lihtsalt sellest asjast peab lihtsalt aru saama, et nüüd on näiteks, et Jaan Kirsipuu sõitis omal ajal Aageegaks erisaali, seal maja, üks maailma parimaid sprintereid ja kindel meeskonna liider. Ja seal oli mingi ütleme ühepäevasõit, kus oli 200 kilomeetrit suhteliselt siledal maal. Ja oli selge, et kui tuleb, et kui tuleb suur grupp finišisse koos, et siis Neil on seal šansid võita. Meeskonnakaaslased teevad selleks kõik, et, et see suur grupp jõuab koos finišisse. Et seal sõidu alguses üritavad kõik eest ära saada, et kui seal saab näiteks viis meest eest ära, siis kohe raadiosse öeldakse, et kes need mehed on siis kõik teavad, et kuidas keegi neist sõita jõuab, kui, kui tundub, et mehed liiga tugevad seal ees, siis Jaani meeskond saagivaxerr pani gaasi põhja, püüdis need mehed kinni, noh. Et nemad sõitsid kindlasti kiiremini seda tööd tehes, kui see jooksjate grupp ees, sellepärast et jooksikud on kõik eri meeskondadest ja kõik üritavad kogu aeg midagi tagataskus hoida, et et jõudu säästa, ei ole see jooksikute töö efekt nii suur kui ühe meeskonna töö efekt. Et, et selle meeskonna töö efekt on selline, et nad suudavad annavad näiteks Jaani võidu jaoks. 20 kilomeetrit enne lõppu annab mingi mees nii palju, ta jääb enne lõppu maha, kuid, kuid see ei mängi mitte mingit rolli, et ta on oma ülesande täitnud ja et tema on oma ülesande täitnud ja see see, kui ta maha jääb, et. Mitte midagi, nii et tegelikult siis võib öelda seda, et selles jalgrattaspordis on niimoodi, et seal suures grupis tuleb jälgida mitte ainult ütleme neid väga tuntud liidreid, nagu ma ei tea, Contador, Taaramäe, Armstrong, eks ole, vaid tuleb jälgida ka ka kõiki teisi vendi, sest et nii-öelda kogu aeg käib üks suur kavaldamine ja üksteisele ärategemine. Jah, tuleb just vaadata, et kui suur Punt seal alguses näiteks eest ära lastakse, et et võib-olla on tuul lõpus nii, nii soodne neile jooksikutele ja hästi palju kurve on, kus grupp sõidab sama kiirelt nagu teed on kuskil väiksemad, siis, siis ei olegi peagrupil väga suurt eelist. Et kui hästi palju kurvem, et siis siis jooksikud sõidavad sama kiirelt ja lihtsalt seda aega ei suudeta tasa teha. Tegelikult tundub, et jalgrattaspordis on meeletult palju väikeseid nüansse ja, ja tundubki ausalt öeldes imelik, et, et oled suutnud nii lühikese ajaga need nüansid endale selgeks saada. Nojah, ma ei tea, ma ei ütle 100 protsenti, et nad mulle selged on, et kindlasti ma olen väga palju õppida, et ma ei tunne, et ma olen enda ala täielik spetsialist, seal. Cofidise tiim, kas sina oled Nizza juures? Jah? Jah, ma elan Nizza lähedal, selle nii-öelda küla nimi tegelikult on eeslinn, Nice'l on Saint Lorenduvar. Kas see tähendab seda, et kõik Cofidise tiimi liikmed elavad sealkandis ja harjutatakse koos või, või harjutatakse ikkagi eraldi? Ei ole niimoodi, et et samas tahavad ikka jääda oma pere juurde ja sinna, kus nende koht on, et mina valisin Nizza just sellepärast, et seal on mulle kõige soodsamad treeningtingimused. Kui mul oleks Eestis mäed ja pidevalt soe ilm ja kõik oleks, võis vabalt siin elada, et et lennukitega reisimine kuskile võistluspaika ei oleks mitte mingi probleem, et, et igaüks elab seal, kus ta endale paremaks peab, et näiteks enamus prantslased elavad seal, kus nad, kus nad elasid ka enne et Prantsusmaal kõik, kõik nii-öelda reisimisvahendid on olemas ja mõni isegi paljud ei võta nagu maksimumi enda karjäärist, et ei lähe elama sooja ja soodsamasse paika, et jäävad kuhugile külma, kus on neil pere ja naine ja lapsed kõik lähedal. Et iga rattur valib ise, kus elab. No paljud meie kuulajad ja muidugi ka mina oleme nüüd ääretult kadedad, sellepärast et sa oled Lõuna-Prantsusmaal Vahemere ääres, aga mismoodi see elu seal välja näeb, et et milline on sinu sinu päev, kuidas sa, kui palju sa pead sellest trennile ohverdama ja mis sa teed? Noh, ega mul sellest päevast midagi üle jää, kuna ma elan üksi, et vabu vabu momente on vähe, et hakkan, siis ma pean ise endale süüa tegema ja enne trenni tuleb seal kindlasti mingeid asjatoimetusi, et ma pean ise oma finantsolukorda seal reguleerima, pangas käima, igal pool poes pean ise käima. Trenn kestab tavaliselt kuskil kolm kuni kuus tundi, vahepeal isegi seitse tundi. Seitse tundi järjest on jalgrattatreening. Et siis pärast trenni pean ise endale söögi tegema lõunasöögi, et tihtipeale lõpetan trenni kolme-nelja ajal, et lõunat maise kahe-ühe ajal nagu normaalsetel inimestel kombeks, et et enne seda sööki tuleb igast taastavad harjutused ära teha. Venitamised. Pärast treeninguid on kindel söök, mida ma söön. Mis mul aitab taastumist kiirendada ja kindlad joogid, mida ma joon. Ja siis, kui ma selle söögi ja kõik tehtud saan, siis tavaliselt tuleb veel seal pesu pesta ja kõik majapidamistööd, ma pean ise ära tegema, et lõpuks ongi märkamatult õhtu käes ja aeg magama minna, et kõik need päevad on täpselt ühesugused. Samas ju Lõuna-Prantsusmaa on ju koht, kus on uskumatult maitsvad toidud. Ja loomulikult käib prantsuse elustiili juurde ka vein, tähendab see, aga sinu jutust ma sain aru, et mitte sinu elustiili juurde sa põhimõtteliselt sinu jaoks on see keelatud. Ei ole, see on vale arusaam, et sportlasele alkoholisportlane alkohol ei sobi kokku ikka natukese pokaali veini või kaks, et see ei tee mitte midagi, et see on, tuleb ainult kasuks, aga aga ma ütlen enda seisukohalt, et mina sellest veinist ja alkoholist väga lugu ei pea. Jah, et ma tean rattureid, kes noh, iga õhtu joovad ikka veini, et pokaali-kaks võib-olla. Et kodus ma ise niisama ei osta, aga võistlustel küll söögilauas aeg-ajalt joome veini. Rein tegelikult elab Prantsusmaal veel eestlasi, nagu sa mainisid, et Kangert on mees, keda teatud mõttes sina aitasid ja nii edasi, et kui palju, kui paljudega sa Prantsusmaal läbi käid ja, ja kui palju te omavahel suhtlete? Noh, tegelikult on niimoodi, et enamus eestlased, kes Prantsusmaal on jalgratturid, et Lähevad ennemalt 11 ja kui ei tunnegi, siis kuidagi saavad ikka seal Prantsusmaal kokku Eestis kokku ja siis siis suhtleme MSN-i kaudu ja kuna meil prantsuse telefonid enamustel kõikidel siis Prantsusmaal, Prantsusmaal, eestlane siseselt on sellised telefonipaketid, kus saab tasuta helistada, et siis vahepeal räägin seal tund aega kellegagi ja uurin, kuidas tal läheb ja siis muljetame, kuidas me treenime ja ja siis õpime üksteiselt, kuidas on parem. Tihti käime nagu külas ka üksteisele, et näiteks elan nii sooja koha peal, et et ka talvel saab seal rattaga väga ilusti sõita, et 10 15 kraadi sooja ja ülejäänud Prantsusmaal on nagu tihtipeale ka halvemad ilmad, et seal Nizza kandis kedagi teist ei ole seal nord, et seal selliseid amatöörklubisid ei ole, et siis tullakse nagu minu juurde laagerdama, et näiteks Eesti ütleme parim amatöör, Sander Maasing, kes sõidab Etupe-i amatöörmeeskonnas Põhja-Prantsusmaal, kus on suusakeskused ja asjad, et kus on need tulnud prantsuse suusatajad, et see on kõige külmem kant. Tema viibis vist kuu aega või rohkem talvel minu juures. Erki Pütsep Kalev soklitiimist elas minu juures nädal aega Kataloonia velotuuri ajal koos meeskonnakaaslase Martin Puusepaga. Veel üks Eesti amatöörrattur Reio Puhm käis talvel minu juures treenimas. Mida see tähendab amatöörrattur, profirattur, kas see amatöör siis ei saa palka selle eest, et ta seal võistleb või, või saab siis selle võrra vähem kui profina? Noh, amatöör saab, saab raha, kui ta saab nagu vähe palka, et ta saab söögiraha. Et klubi annab talle jalgratta, varustuse ja ka korteri lisaks veel söögiraha seal kaks-kolmsada eurot. Ja võib-olla maksab ka mõned lennupiletid Eesti kinni, et et, et see ongi see vahe, et mina, see on nii-öelda ametlikult palka, aga nemad saavad nii väikest palka, et Prantsusmaal sellist palka ei pea deklareerimagi, mis, mida saavad need amatöörratturid ja amatöörratturitel on sõidud nii öelda? Vähem mainekamad väiksema tasemega, et kui amatöörides on keegi kõva ja saab profiks, siis võib-olla ta on kaks aastat seal proffides ja langeb sealt jälle välja, sest ta tegelikult ei sobi sinna. Ma ei küsi, kui palju sa palka saad, sest et see on ebaviisakas, aga, aga, aga millised on need proffide suurusjärgud, need nende, need rahad, mis selles maailmas liiguvad, et toome mõne võrdluse, näiteks et kuulajatel oleks lihtsam aru saada? Noh, ma täpseid palkasid siin ei hakka kellelgi avaldama, et ma mõne teise ratturi palka tean ka, aga aga mis jooksis meediast läbi, oli vist Alberto Contadori palk, et et ta sai vist kolme aasta peale. Ma enam ei mäletagi, kas 36 miljonit krooni või midagi sellist, et need rahad ei ole, need summad ei ole väiksed, et et kui see, seda ma võin öelda, et kui amatöörrattur nii öelda kirjutab profilepingule alla, siis standardleping on selline, et ta saab 2000 eurot kuus esialgu esimesed kaks aastat. Ja siis hiljem vastavalt, kas ta saab üldse uue lepingu, näiteks mina sain uue leping ja ja ma ei ütle, et ma teenin vähe raha, et, et et kirjutasin väga korraliku lepingu. Aga sa teed ka väga korralikult trenni. Tulemused on ka väga korralikud, aga üks küsimus veel siia juurde, et kahtlemata vahel hakkab ikkagi koduigatsus ka piinama kuidas koduigatsusega toime tuled ja, ja mida teed siis? Jah ikka hakkab koduigatsus piinama, nüüd nüüd küll juba vähem, sest ma olen oma eluga juba niivõrd harjunud ja ma armastan nii-öelda oma elu. Aga jah, mis ma näen, et lükkan MSN-i lahti ja räägin parimate Eesti sõpradega, kuulan Eesti muusikat ja vaatame eesti filme. Ja siis tulebki juba uneaeg ja hommikul on koduigatsus läinud. Meie jutusaate külaline täna on Rein Taaramäe Cofidise rattaklubis treeniv mees, kes on maanteerattameeste edetabelis maailmas kaheksandal kohal. Kui suur osa jalgrattasõidus on andekusel ja kui suur osa on tööl? Ma julgen ikkagi arvata, et päris sellist sellistel kannatusradadel, kus on ikka rasked mägede etapid, mis tunduvad pealtvaatajale ja paberi peal tunduvad et 250 kilomeetrit kuskil kõrgmägedes seitse tundi, üks rattasõidu üks etapp, üks päev ja järgmine päev samamoodi jälle, et seal loeb see andekus rohkem, et seal see töö enam ei loe, et ühepäevasõitudel ja väiksematel sõitudel on ennast on enda organismi võimalik tööga nagu niimoodi reguleerida, aga kui nagunii suured ponnistused on ikka mitmenädalased, et seal seal loeb rohkem talent. Noh, sul on haruldane hapnikutarbimisvõime, mida see tähendab seda, et see on väga oluline oluline jalgrattasportlase jaoks. Lasen hapnikutarbimisvõime on, on tähtis kõikidel vastupidavusaladel, et see on, et kui kiiresti keha suudab hapnikku nii-öelda lihastesse transportida, et kui sinna hapnikku enam peale ei jõua, siis enam jalg ringi ei käi, nii-öelda. Et seda on raske seletada, et eriti oluline on see siis mägedes, jah, jah, et seal, kus raske on kogu aeg. Ja mida rohkem kannatama peab, seda tähtsam see hapnikutarbimisvõime on, et lihtsalt on kergem kannatada, siis just vastupidavus on pikem. Jalgrattasõidus on selline termin nagu mägede kuningas, kes seal mägede kuningas ei ole võib-olla hea mägede sõita või super mägede sõitja, kuid ta on rattur, kes on kogu aeg aktiivne ja ja näiteks Tour de France'i ühel etapil, kus on võib-olla 20 mäefinišit, et rattur valib selle etapi üritab seal kõik mäefinišid ära võita ja ta saab seal juba hästi palju punkte. Ja siis ülejäänud etappidel lihtsalt peab vaatama neid mehi, kes nagu ihaldavad veel seda särki, et et neid mäefinišeid nii öelda kaitsta tuleb tal lõpetada mäefinišites selle mehe ees, kes tema särki tahab nii-öelda ära röövida. Ja sprinterid on siis need, kes kes on laugel maal tublid vä? Jah, jah, see on lõpu viimased kaks minutit, noh. Päris nagu kaks minutit ei saa öelda, see on nagu viimane minut võidusõidust võib olla. Et nad ei ole väga kõva organismiga sportlased, kuid see üheks minutiks on meil antud, võib olla Siuke kannatus ja plahvatusvõime sisse, et teistel lihtsalt ei ole seda. Ja see plahvatus toimub tegelikult siis, kui juba on, ütleme, 250 kilomeetrit on sõidetud ehk et ehk et siis, kui tavalisel inimesel ei ole seal enam midagi plahvatada. Sa oled öelnud sellise mõtte ka, et hea on, et on, kui me räägime dopingust ja mingitest muudest kahtlustustest, siis hea on tugev kontroll. Tavaliselt sportlased seda arvamust ei jaga, nad ütlevad, et see, see tugev kontroll segab neid teeb nende elu raskeks ja nii edasi. Ja ega lihtne elu ei ole selles suhtes, et et kogu aeg tuleb, tuleb olla valvel ja ma toon kohe ühe näite, et üks Hispaania rattur oli sõpradega õhtul söömas ja restoranis, et kogu aeg on ära ja siis sai sõpradega kokku ja sõid seal kõik ja kõikjal tore ja siis tulid sinna ka kontrollid sinna sööklasse või restorani õhtul, et sina nüüd tule WC-s, et teeme nüüd kontrollid ära, et tegelikult väga ilus ei ole jah, et lisaks on see, et me peame kogu aeg internetis seda asukoha ankeeti täitma, et see ei ole üldse lihtne, et seda on päris keeruline täita. Et mina olen mõelnud, et korra käis selline mõte läbi, et paneks naha alla või kuhugile mingid kiibid jalgratturitele nii-öelda, et see on kogu aeg teada satelliidimetsale, kus nad on, kus nad asuvad, et siis ei pea keegi midagi täitma. Et inimene, et see, kuid see oli nii-öelda seaduste vastane, et nii või talitada, aga mina ise olen küll selle poolt, et kogu aeg võiks olla mul mingi kell käe peal, mis näitab, kus kohas ma asun, et, et siis mul oleks palju muretum. Ma ei peaks muretsema, kui mingid plaanid muutuvad mul kähku internetti vaja saada. Ankeeti täitma, et aga neid neid dopingukontrolle ja asju, neid on ikkagi kogu aeg pidevalt, iga nädal. On ikka jah, ikka päris mitte iga nädala, ma ei ole veel päris päris nii kaugele tasemele jõudnud, et mehed, kes kes on ikka väga kõrgel tasemel ja on ikka kaua aega seal olnud, ilmselt neil on rohkem neid kontrolle kui minul veel, et et lisaks tullakse veel selle järgi kontrollima, et kuna meil on biopassid, et seal on tehtud siuksed vere nii-öelda näitajad, viie aasta omad, ütleme, alustati kaks aastat tagasi biopasside tegemist, et nüüd on seal juba iga kontrolli andmed ma ei tea, mitusada kontrolli, seal on midagi, siis siis muutub. Et kui need verenäitajad kõiguvad, et siis kohe kontrollid vaatavad, et see asi on kahtlane, et seal on normaalne. Kui need ülemäära kõiguvad ja nad tulevad kohe kohale, hakkavad seal seda ratturit nii-öelda testima. See, et erinevaid aineid spordimaailmas liigub, on ilmselt fakt ja, ja aeg-ajalt jääb üks või teine sportlane ka keelatud ainete pruukimisega vahele. Aga kas, kas need, kes nii-öelda neid tarbivad, need, kes vahele jäävad, on ikkagi nii, et, et kui, kui inimene on tubli rattur, tubli sportlane siis ei julge keegi talle neid aineid ka pakkuma tulla, ehk et pakutakse peamiselt sellistele keskpärastele või isegi kehvematele. Ma ei usu, et keegi otseselt pakub neid aineid kellelegi, ma arvan, et et see on selle ratturi enda nii-öelda enda business, et ta ise ilmselt otsib neid kuskilt, et kust neid aineid saada? No ilmselt ma ei tea, ma pole seal asjas olnud, kuid ilmselt käib see suurte haiglate kaudu kuskilt kellelgi on kuskil arst tuttav ja siis ta saab seal. EPO on näiteks vähiravim, et üritab seda vähiravimeid igast imeasju sealt haiglatest võib-olla saada. Tsensuur teaduses, kui te miks neid patuseid ei avastata, võib-olla avastatakse hiljem, kui need on võib-olla kolmekümneaastased juba ja siis äkki jääb seal karjääri lõpus üks mees vahele, siis põhjus on selles suhtes väga lihtne. Et see doping on ilmselt selles kontrollis nii palju ees, et kohe kui avastatakse uusi asju, et kui üks asjana või toimet su see üks asi, mida nüüd leitakse organismist, siis seda enam kasutada, siis tuleb ilmselt mingi muu muu ainet. Et spordis ja kunagi päris puhtaks selles ma olen päris kindel. Kuid see ei ole ainult jalgrattaspordis. Olen absoluutselt, see on iga igal alal peaaegu, ma kujutan ette, et varsti on ka kabes see probleem. Mul on täitsa võimalik, et seal on igast erguteid ja asju vaja küll. Ma arvan nii, aga lähme edasi võistluskalendri juurde, kui tihe on, on Rein Taaramäe võistluskalender ja, ja, ja milline on, on selle treeningute ja võistluste suhe, et kui palju on olnud vahepeal treeninguid ja millal siis võistlused? Aastased. Ma sõidan niimoodi keskeltläbi 100 võidusõitu, et et võib olla kaks-kolm-neli velotuuri. Kuidas need, kus ma tahaksin särada ja kõik need teised sõidud, mis ma sõidan, on tavaliselt ettevalmistuseks nendele sõitudele, kus ma särada tahan. Kui te ettevalmistussõitudelgi valin näiteks kuskil väiksemal velotuuril päeva, kus ma tahaksin võita ja vahepeal see õnnestub ja siis on lihtsalt boonuseks. Et päris Tartu GP-le näiteks ma ei tule sellepärast et siin et siin võib olla kindla peale võita, et kui ma siin ei võida, siis ei juhtu midagi või kui ma üritan kindlasti teha kõike, ma siin võidaksin, et tegelikult on kodus ikkagi hea võita. Et kui see sõit võib-olla toimuks Prantsusmaal mingi ühepäevasõit, siis siis ei oleks üldse nagu pinget, et siis oleks, võtaks võib-olla ainult trennina, aga kuna mul on Eestis ikkagi Eestis tahaks, tahaks rohkem. No ühepäevasõidud ei ole üleüldse sinu ala, aga see, et, et nii-öelda mitmepäevasõidud või tuurid on, see, on selge, et noh, näiteks ka olümpial ei olnud su koht väga kõrge, see oli seitsmeteistkümnes või midagi sellist 16-lt eraldistardis 17, grupisõidus 49, just et, et sulle sobivad rohkem. Sulle sobivad rohkem mitmepäevasõidud. Nojah, sest mul on niuke nii-öelda suur organism, et kõva organism, ma talun selliseid mitmepäevasõite päris hästi ja taastun päris päris ilusti seal vahepeal. Kuid ma ei ütle, et ühepäevasõidud ei oleks minu leib nii-öelda, et. Ma arvan, et tulevikus ma hakkan ka ühepäevasõite sõitusid kõvasti sõitma, et organism on kõva, aga see jõud tuleb tagantjärgi ühepäevasõidul on seda nii-öelda jõudu rohkem vaja, et seal on ühepäevasõidul on seal võib-olla 250 kilomeetrit pikk, kuid kuid see võtmekoht on kuskil võib-olla mingi tõus, mis on kaks kilomeetrit pikk ja hästi järsk, et siis tuleb seda. Sellisel lühikesel tõusul tuleb hästi palju jõudu rakendada. Et ma arvan, et see jõud tuleb ja ma hakkan ka edukalt ühepäevasõitusid sõitma. Mainisid, et sul on kolm neli sõitu aastas, mis on need, millel särada. Millised need on? Noh, kaks sõitu olid juba ärev, Pariis, Nizza ja Kataloonia velotuur, et mõlemad läksid väga hästi, jah, et see oli mu hooaja esimene pool, kus ma tahtsin nagu hästi sõita, et et nüüd ma üritan timmida vormi juuni alguseks, Dauphine tuuriks. Dauphine Libere Prantsusmaal, alati sõidetakse enne Tour de tantsi see neid nii-öelda Letu Le Touri nii-öelda eel sõitma see velotuur, et Le Tour on siis kuulus Tour de France'i, jah, jah, jah. Ja see on siis neljas võistlus või ja ja siis muide, ma tahaks ka Vueltat hästi sõita, et seal tuleb rohkem neid sõite juba, et et kui ma Vuelta juba ära sõidan, Itaaliasse MM-ile ka, et kuna MM veni suur ja ikkagi tähtis sõit, siis ei tahaks ka seal halvem olla, kuid kuid eks näha ole, et, et igal pool ei saa tugev olla. Kas MM-il arvan ma õigesti, et ei ole nii palju šansse, sellepärast et MM-il ei ole sul väga suurt tiimi kaasas. Või vähemasti nii nagu praegu on Cofidises, et sul on oma tiim, kes sind veab ja, ja ja kes laseb sul särada? Kindlasti ka sellepärast jah, kuid isegi ühepäevasõit, kus ma veel väga säranud pole, mul on vähem nii-öelda enesekindlust selleks sõiduks. Siis see ei ole nii MM MM-idel kunagi niivõrd rasked kui mingid mägede etapid kuskil velotuuridel ja ta kestab ainult päev ja see on hoopis teine maailm, et eks näha ole hea õnne korral. Hea päeva korral võib kõik võimalik olla, et sa oled praegu Eestis puhkusel. Ja ma lõpetasin puhkuse, just et eile oli esimene trenn, et nädal aega ei teinud midagi ja käisin Pärnus puhkamas. Baasem, mis sa tegid siis, kui sa midagi teinud spaa? Nädalavahetusel Pärnus lõõgastusin, muidu olin kodus. Räägisin enamust, enamuse aja telefoniga. Kõik ajakirjanikud helistasid ja siis niisama nautisin sõprade ja perekonna seltsi. See nädal lendab ju nii kiirelt. Kas selline puhkus on tegelikult ütleme siis vaimses plaanis väga oluline ka veel. Mõõta patareid täis muidugi jah, et vahepeal nagu keha ei nõuagi puhkust, aga nii-öelda pea nõuab puhkust, et et selliseid puhkuseid on vaja, et sellised puhkused, annavadki tõukeid edaspidiseks, et annavad motivatsiooni ja tahet uuesti nagu särada. Ja teha seda tööd täiega, et 12 kuud aastas ei jõuaks niimoodi keskenduda. Et kui ma võtan kolm-neli kuud järjest, kus ma pean täiega keskenduma ja ühte rutiinset elu elama, siis pärast seda on selge see, et kui ma seal täidan oma eesmärgid, siis siis kogu stress läheb kehast välja, tahaks puhata ja selle rattavits ajaks kuskile keldrisse ära panna. Kui tihti üleüldse puhkusi sa saad endale lubada aastas? Kuskil. Kolm-neli sellist väikest puhkust, noh et esimese tegin jaanuari alguses, et olin piisavalt talvel juba ette valmistanud ennast ja sõitnud kõva põhja alla juba, et siis tulin koju siin 10-ks päevaks ja mõned päevad tegin trenni, ainult et et nüüd pärast kaht edukat velotuuri tegin jälle nädal aega ilma rattata ja alustan siin rahulikult nüüd ettevalmistuseks ettevalmistust juunikuuks, et et pärast Le Touri tuleb kindlasti jälle käsipidur peale tõmmata, et siis on juba kolmas selline väike puhkeperiood ja siis pärast seda panen hooaja lõpuni välja ja siis tuleb kaks kuud sellist kuueline puhkus ja kuu aega Eestis sellist lühikest trenni. Aga kui, kui rääkida veel treeningutest, siis tõenäoliselt kõik treeningud ei toimu sugugi mitte rattal, et mismoodi veel rattur ennast treenib? Noh, iga rattur teeb seda erinevalt, paljude paljudele meeldib suusatada talvel, aga minule suusatamine väga ei istu, sest ma ei tea lihtsalt ei ole seda tehnikat antud, et üsna keeruline on seal suuskade peal püsti püsida, et väiksest peale meeldinud mulle joosta ja ja pärast igat sellist puhkeperioodi olin mingi aeg jooksutrenni hommikuti, et Keila käisin jooksmas näiteks, et lihtsalt meeldib see, et võib-olla kui füüsilises nii-öelda kehapildis on see kehale hea, sellepärast et näiteks mul täna seljalihased valusad ja jalad valusad, et et arendab muid lihaseid. Praegu 23 aastane 24 saan kohe 23, kohe 23, kaks 24, aprill saan 20 kolme. Rein Taaramäe, sul on elu ees. Sa oled praegu rattamaailma tipus. Et kuidas sa näed oma tulevikku. Karjääri suhtes, siis ma usun, et millegipärast usun, et ma sõidan kuni 40. eluaastani välja tippseltskonnas, et eks siis näha ole, mis saama hakkab, et et edasi pole ma mõelnud, et eks näha ole, kuidas finantsseis on pärast karjääri, et siis selle järgi käib ju kõik otsustamine, et kas saab loorberi korterite peale puhkama jääda või tuleb tõsist tööd teha või või see on mingi sellise töö endale, kus ma saan hobi korras. Et see töö tunduks nagu hobi mulle. Aga igal juhul, praeguse seisuga oled sa oma otsusega, mis sa tegid peale keskkooli minna Prantsusmaale, minna profiks ja kindlasti jalgratta juurde jääda, rahul? No arvata võib, et siin ei tohiks keegi kahelda, et jah, ma olen rahul. See oli Rein Taaramäe. See oli jutusaade. Mina olin Toomas Luhats, aitäh, et meid kuulasite nägemist.