Kaunist ilusat ja päikselist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele käes on kevad. Aprillikuu 12 aastat on rahva teenrid oma rahvast teeninud ja jätkame endise hooga. Täna taas kolmik, õigemini kaksikTallinnas üks mees, tartus, nagu nagu viimasel ajal kombeks, siis Külli-Riin, Tigasson ja Aarne Rannamäe siin vikerraadio Tallinna stuudios Sulev Valner Tartust tere, Sulev. Tere, Külli-Riin. Sulev Valner, et me veel ei kuule, aga loodame, et ta, ta tuleb ka õige pea läbi läbi raadiolainete meieni. Äsja ost uudisest kuulsite, et on juhtunud väga traagiline õnnetus Poola presidendi lennukiga. See uudis on sedavõrd värske, et me ei oska siit rohkem midagi lisada. Suure tõenäosusega kõik lennukis olnud inimesed on saanud surma, aga loomulikult see uudis vajab veel kinnitamist. Nagu siis ka uudistest kuulsite, oli, oli Poola president koos oma kaaskonnaga teel Smolenski lähedal Katõni mälestus Estoniale, kus siis teatavasti sõja ajal vajalikult metsikult tapeti 20000 Poola ohvitseri ja ja teadupärast oli Lech Kaczyński ka suur. Paraku juba juba räägin minevikuvormis, aga, aga lihtsalt tuletan meelde, et Lech Kaczyński on, on suur Eesti sõber korduvalt käinud, siin olnud meie presidendi külaline ka härmal. Nii et me ootame, ootame paraja murega muidugi neid uudiseid, mis sealt lennuväljalt ja, ja seal sellest Venemaa osast edasi tulevad. Ega me küll praegu vist ei oska midagi rohkemat siia lisada. Vist mitte jah, et seal on ainult selline uudis, mis, mis tekitab niisugust ehmatust ja kuna praegu õige taustad ja tagamaad on nii, on nii segased, siis siin midagi enamat ilmselt öelda ei saagi, et Lech Kaczyński on olnud kahtlemata väga vastuoluline ja palju tähelepanu pälvinud poliitika. Jah, tema tema teened. Aga ma arvan, et me peaksime praegu lõpetama. Tal oli seal kindlalt seal lennukis, aga, aga et et enne, kui nii-öelda fataalset uudised saavad kinnitust, siis, siis ärme ärme rohkem räägime, ootame põnevusega neid uudiseid sealt edasi. Aga võtame siis lähema vaatluse alla selle lõppeva nädala, noh, kõige lühemalt öeldes oli see suur v. Üle Eesti üle kallaste ajavate jõgede aeg, see oli professor Marju Lauristini austatud professori 70. juubeliga seoses, siis mõistagi ja, ja endise krapsa tegus professor andis lõpmata hulga intervjuusid vist kõikidele Eesti väljaannetele. Ja kõik olid ka väga erinevad tegelikult nendest. Kõik olid väga erinevad, kõik sõltub sellest, mida, mida küsiti ja professor Lauristini käest võid küsida mida iganes sa saad alati tarku ja, ja üldistavaid ja väga häid vastuseid. Nüüd ta täna peaks esitlema Tartus ühte raamatut, kus on ka kuus tema varasemad intervjuud. Ja ma just mõtlen, et küll on kahju, et neid praegusi juubeli intervjuusid ei saa sinna nüüd kohe lisada, et need olid tõesti väga huvitavad kõik. Kui nii-öelda räägime uudisekünnise uudistes, siis valdavalt sel nädalal domineerisid välismaa uudised, et kõigepealt siis järjekordne ja ei oskagi öelda, mis, mis nime sellel asjal on, ta noh, räägiti juba uuest revolutsioonist Kõrgõzstanis, aga aga kas see revolutsioon oli, seda, seda me veel ei tea. Ja loomulikult siis neljapäeval Ahas sõlmisid kaks suurriiki, Venemaa ja Ameerika Ühendriigid järjekordse tuumarelvastuse vähendamise kokkuleppe. Ja sellest võib-olla olulisem isegi meie jaoks oli, oli see, et 11 ida- ja Kesk-Euroopa riigijuhid, ka meie president Toomas Hendrik Ilves oli, oli Prahas ja neil toimus siis nii-öelda eraldi kohtumine USA presidendiga. Aga tuleme siis nii-öelda koduste koduste asjade juurde, ootame endiselt kolleeg Sulev Valner i saabumist raadioeetrisse. Ma loodan, et olen Sulev Jajaa, tervist, tervist ka sulle. Ma ei tea, kui palju seal meie juttu praegu kuulasime ja austasime Poola presidendi. Ma kuulsin kõike, aga teie ei kuulnud, jah, mindasti. Et oled läbi, surve ei saanud ikka stuudiosse sumbata. Jah, ei, nii hull see uputus ei ole ja Tartu stuudiot ka ta ei olnud mitte üle uputanud, lihtsalt oli muid väikseid küsimusi. Aga Tarvu, Sulev pandud mäe otsa natukene kaugemale, isegi Riia mäest, nii et et sinna tõesti vesi ulata, aga loodetavasti sa nägid seda vaatepilti, mis seal mis seal paistis. Nojah, eks ma siin veel saan seda näha, aga, aga ütleme nii, et minu mälu järgi rääkisime siinsamas raadiorahvateenrite saateski kuskil kuu aega tagasi, et see suurvesi tuleb. Et selles mõttes üllatusena ei tohiks muidugi nüüd sel kevadel küll kellelegi tulla, et, et see tuli. Iseasi jah, et mida osatakse sellega ette võtta, Ta või mida oleks võib-olla ammu juba pidanud võtma, et, et paremini läheks. Ja et see, et juurvesi tuleb, et see pidi olema ju täiesti kõigile selge, nähes teda, neid, neid suuri lume hangesid, mis me siin see aasta oli küll aga võib-olla nagu üllatas see, et et kui halvas olukorras on ikkagi meie need kõik need peavooluteed, et kraavid, truubid, et siin üks maaparandaja ju andis intervjuu ja et Triigi hooldada on, on ligi 6000 kilomeetrit. Neid leiab peavooluteid ja nende ja selle asja rahastamine on oluliselt vähenenud viimastel aastatel. Nad on paljudel risu täis, on hooldamata ja see on ka võib-olla üks põhjus, miks need, miks need üleujutused nagunii suured on, et vesi lihtsalt ise ära voolata rääkinud enda Maal olevate sugulastega, kes kellel on, on Pärnumaalt valu ja ja kes kurdavad, et, et praegu on nii, et igaüks vaatab seda, kuidas tema enda enda maatüki selle vee äravoolu korraldab või siis ei korraldajat, kes tahab, see ehitab enda krundile ühe tee ajab truubid täis ja siis naaberkrundid riistad uputavad. No see jõuame tagasi tõe õiguse aegadesse, et kas karvatana naabriga kahe peale kraav või üksinda ja ja, ja noh, aga, aga ilmselt seal peegeldab küll selles küsimuses mingi laiem mõtteviisi see vahepealne, nii kes olek, et, et igaüks on nagu pidanud ja on nagu peetud selliseks enesestmõistetavaks, et igaüks nagu oma rinnaesise ainult tegeleb, et ühel on oma korter, oma maja, oma krunt, oma auto ja see, et kuidagi see üldisemasse pilti mingisse kokku sobiks, et see ei ole nagunii tähtis, et peaasi, et igaühel nagu on oma ja seda on ju ka, ütleme, Eesti poliitikas kogu selles liber reaalsuses ja ütleme, varakapitalismi õhkkonnas nagu kultiveeritud, eks ole, et ühistransport pole oluline, peaasi, et igaüks sõidab oma autoga. Ütleme, see maaparandus ilmselt pole nii oluline, peaasi et igaühel on oma krunt välja mõõdetud ja tema on seal nii-öelda oma kivi otsas. Peremees. Eriti ilmekalt mul huvitav, mulle tuli sama link pähe, et see ultraliberaalsus ulatub tõesti ka meie igapäevasesse ellu ja ja kui vett on palju, siis on see iga mehe enda asi, kuidas ta seda ära juhib, aga eriti kuidagi alt tuli see välja nende uute asumite uute elamurajoonide juures, mis on noh, kas või näiteks siia Tallinna külje alla kasvõi Ülemistest mööda sõites paremat kätt jäävad, jäävad uued, uued, sellised elamurajoonid, kus olid tõsised probleemid, inimesed ei pääsenud, rääkimata kuivast jalast, aga, aga isegi hakkas juba nagu tuppa vesi tulema. Aga valla asi see ei ole, et vald ütleb, et meie põhimõtteliselt sellega ei tegele, et võtke pumbad ja pumbake rahulikult välja, see. No vot selline huvitav küsimus, et kui kuivõrd see omavalitsus asi siis nagu on, et iseenesest muidugi kui on tehtud sellised lepingud ja kokkulepped, et, et see on arendaja asi siis ja ei ole omavalitsuse asi, siis justkui justkui peaks vastutaja selge olema, aga iseasi, et kui seda vastutajat reaalselt ütleme, enam olemas ei ole, ta on kuskile pankrotti läinud või või ära kadunud, siis ega tegelikult omavalitsusele ja lõpuks ikkagi midagi muud kui selle eest vastutada, mis tema territooriumil tema inimestega toimub, sest kes teine ikkagi ikkagi vastutab ja, ja veel laiemalt vaadates, ega Eesti riigile ei jää midagi muud üle, kui kui tegelikult vastutada selle eest, et Eesti riigis inimesed hakkama saaksid, et Eestis, et kas siis omavalitsused oma asjadega hakkama saaksid, et et ehkki tihti vastandatakse omavalitsusi ja riiki, nagu tegu oleks mingi kahe erineva maailmaga, siis no minu meelest jälle ikkagi väga selgelt omavalitsused on meie enda sisemine riigisisene kokkulepe, et me jagame riigi sellisteks osadeks ja ta ei ole mingi asi iseeneses, vaid ta põhimõtteliselt on ikkagi osa sellest samast ühiskonnast. Riigikogu ja samal ajal kui riiki valitseb üks erakond ja seda omavalitsust opositsiooni opositsioonis olev teine erakond, siis ongi nii et ei olegi, ei olegi. Nojah, aga see on ka ju täiesti ebanormaalne olukord, et see, kuidas inimesel on elada ühes või teises omavalitsus, sõltub sellest, mis partei seda juhib, eks ole. Nagu hakkama saab. Sul on väga raske vastu vaielda, aga, aga nii see paraku on. Aga vaadates telekast seda uputuste pilti, siis igatahes huvitav ei ole nagu midagi, noh, Emajõgi on teine asi, eks ole, mis voolab läbi läbi Tartu linna ja kui ta ikka tõuseb, siis ta tõuseb ja natukene ka linna ujutab, aga aga me rääkisime siin kuud tagasi siis kui oli see lume tuleku kõrgpunkt siin Tallinna kommunaalametnikega ja nemad ütlesid, et nad valmistavad täiega Tallinnas tohutut uputuste vastu, et et kui see kõik lõpuks sulama hakkab, mis taevast alla tulnud, siis nüüd me näeme, et mitte midagi ei uputa ja, ja vastupidi, ülimalt kuivanud Ära kadunud ja ei uputanud siin tõesti Luhi lumi lihtsalt sulas ära, kadus ära, et küll siin oli paar nädalat järjest olid muidugi siin Tallinna kesklinnas kõnniteede peal häbiväärselt suured loigud, et mitmemeetrised, et inimesed pidid oli praktiliselt võimatu neid üllatada. Seega oli ainult korraks, need linnavalitsus on pidanud oma rahakotti kergendama, päike tegi selle selle töö ära, aga vaadates telekast seda uputuse pilti, siis on seda muidugi väga vahva vaadata, nii nagu sa eemalt kuskilt vaatad joa langemist ja Ühed on paisanud jõgedeks ja jõed ookeanid, eks, aga, aga, aga tegelikult paljude jaoks tähendab see ikkagi puhas tragöödiat, kui kui mitte, et sa ei saa kuju. Ille, vaid vee vesi Vulpsub sul magamistoas näiteks ja näiteks meil siin alles eile üleeile vaatasime Kasari pilti näiteks aktuaalses kaameras ja siis ka Soomaa pilti, et inimesed hakkavad üha rohkem mõtlema sellele, et majad on pisut valesti ehitatud, et ma mitte tähendab, eks ole kohapeal, aga aga majad on kindlustamata, oleks võinud olla kõrgemal ja nii edasi, eks ole, noh lauslollust võib-olla on, on vähem, kui ütleme Pärnu puhul, kus on praktiliselt randa ehitatud ja aken hakkab murust peale, nii et et kui veel meri tuleb üle, et siis siis on see nagu põhimõtteliselt peeglisse vaatamise kohtamis, mehit lasin endale sellise maja ehitada. Aga, aga noh, soomaal ja siin mõnes mõnes looduskaunis kohas on muidugi asjad teistmoodi. No ilmselt jah, siin on nagu põimuvad tõesti see lauslollus, kui maju on ehitatud sinna, kuhu meie esivanemad kunagi maju ei ehitanud. Teiselt poolt teatud selline erakorraline aasta lihtsalt, et ikkagi tuleb ette selliseid erakordseid olukordi, mida ei ole võimalik ette näha, eks ole. Ja kolmandaks noh, mõned inimesed elavad sellises kohas nagu soomaal, kus sa pead arvestama, et vesi tõuseb ja moodustub viies aastaaeg enam-vähem igal aastal. Et ilmselt siin need asjad põimuvad, aga, aga selles osas, kus nüüd saab nagu sellise lauslolluse välja selgitada või saab selgitada välja, et et tõepoolest mingid arendused, Ta on nagu läbimõtlemata ja ja ka omavalitsused andnud loa asjadele, mida nad ei oleks tohtinud lubada, ei ole seda kontrollinud piisavalt siis see ikkagi vääriks tegelikult nagu tõsist tõsist juurdlust ja väljaselgitamist ja ja tegelikult, et kui küsida, et kes selles süüdi on, et ütled nagu omavalitsused ei tegele sellega näiteks piisavalt tõsiselt, siis ma ütleks, et eks, eks me peame ikka peeglisse vaatama. Sest oma omavalitsus ei ole ju midagi inimestest elanikest isoleeritult, samamoodi nagu Eesti valitsus ka, et meil on ju valimised, inimesed valivad ühed või teised poliitikud aga aga ja ühe või teise platvormi. Jõudis, aga jõudis valimiste eel ei tundu selline loosungeid et, et me hoolitseme näiteks selle eest, et maa on parandatud ja nii edasi. See valib, tähendab kõrvalisse ja ebaoluline. Me olime nii küll, ainult et neli aastat on neil täielik rahu tegutseda, nii et aga ega Tuletada meelde sügisesi kohalikke valimisi, et kui palju neid oli seal kellelgi näiteks mingisugusest maaparandusest või jutu või üldse arenduste järelevaatamisest, sellest et kui turvaline ühel või teisel põhjusel on elada ja kuidas nagu omavalitsus selle eest hoolitsenud on, siis noh, tunnistagem ausalt, et see ei ole olnud valimisteema valimisteemad, on olnud palju lihtsa koelisemad lubadused kellelegi raha, eks ole, pensionäridele, lastele ütleme äärmisel juhul ütleme, antud kontekstis vallavalitsus saab, eks ole, plusspunkte sellega, et ta Tal õnnestub meelitada tohutu hulk inimesi, näiteks elama kuskile linnalähedasse valda ja siis on ta justkui näiteks vallavalitsus on nagu tohutu tegija. Aga kui pärast selgub, et need inimesed on meelitatud sohu, eks ole, siis justkui valimistel on hääled kätte saadud lubadusega, et õnnestus inimesed saada meie valda elama. Ja et ehkki nii-öelda avaliku võimu ülesanne peaks olema avalike teenuste pakkumine, teed vaadata, et inimeste elukvaliteet on hea, tulgu, siis tähendab see siis seda, et seal, kus vaja on tehtud maaparandustöid et lapsed saavad lasteaeda väga pikki järjekordi ja nii edasi, siis miskipärast valimistel valimistel räägitakse vaid või käsitletakse, kujutatakse seda avalikku võimu nagu lihtsalt mingisuguse raha kassana, et, et pigem anname loosungeid, et jagame raha kätte, kui see, et me investeerime seda selleks, et, et inimestel oleks parem elada. Aga see on nii keeruline, on seda nii keeruline seletada ilmselt sellepärast ei olegi noh, ongi käega löödud sellele lubadusele, et me lihtsalt, me hoolitseme teie elukeskkond, oleks parem, et, et siin need asjad toimiksid, see kõik on nii pikk ja keeruline jutt ja lõpuks minnakse ikka mingi lihtsamaks, et kuigi võib-olla noh, võib-olla meie valijatena ei tohiks lubada neil juhtidel nii lihtsat teed minna. Jah, et, et räägime siin veel kord sellest samast laste näitest noh või võib tunduda nagu natuke kauge võrreldes selle maaparanduse, kui ka siin on ka ikkagi seesama asi, et et, et on olnud kogu aeg valimisteema, vanemahüvitised kordita, üldse kehtestati see järele, teda pikendatakse ja nii edasi, aga et see on selline kõlav ja hea loosung, aga, aga kui nüüd rääkida nende noorte emadega, kellel on siin lapsed, on saanud pooleteistaastaseks, kes tahaksid minna tööle siis ütlevad, et lapsed on olnud sünnist peale juba järjekorras, aga täiesti võimatu on, on, on, on leida lasteaeda, rääkimata siis kodulähedases lasteaiast. Nonii vaadake, kuhu siis surve jutt meil lõpuks välja viis. Aga enne kui me jätkame teiste selle nädalateemadega. Mul kripeldab küll erinevalt küsida, et praegu käes Värska Eesti Päevaleht, mis on siis nüüd just laupäeva laupäeva numbrina formaati muutnud, et päevalehte ületas ühel nädalal uudiskünnist ja siin räägiti, et teil ei ole ka mitte kõige paremad ajad. Et eksin, ma arvan, terves meediast tervikuna on, on, on no keeruline aeg ja mitte üksnes meediasse, vaid see on ka terves majanduses tervikuna, et nagu sa mainisid, Päevaleht ületas muunis kinnistut, me siin ei muudetud üksnes formaati, vaid vaid kahjuks tüli öelda head aega ka ka päris paljudele armsatele kolleegidega telesellel nädalal ja ja ma arvan, et see oli. No eks see oli terves toimetuses väga-väga valus. Eks see paistis pikemat aega juba silma, kui, kui kui Päevaleht läks järjest õhemaks ja õhemaks, nii et et kerge ei ole muidugi kellelegi kahju, oleks ainult sellest. Ma loodan väga, et asi ei lähe sinnani, et Eestis ikkagi jääb kaks üleriigilist Päevaleht. Ma arvan, et neid jääb veel rohkem kui kaks, et see on ikka üsna kindel. Marju Lauristini tsiteerides siis praegu ajakirjandus on tema arvates isegi paremas seisus kui, kui Eesti poliitika, nii et et ajakirjandust on hädasti vaja, eriti eriti rasketel aegadel. Ja no kui, kui veel päevalehest rääkides tegelikult meil on lugejad ja tellijad on kõik allesjäänud aga, aga selle tõttu me oleme kannatanud nagu meedia tervikuna on see, et on see reklaamituru kokkutõmbumine. Siin on muidugi, on palju küsimusi, et, et üks on, on kindlasti seesama majanduskriis, mis, mis räsib mis räsib kõiki, aga teine on see teinekord nagu tekib küsimus, et kas ei ole siin tegu ka mingite selliste sügavamate muutustega põhimõtteliste muudatustega, et kas ei ole nii, et võib-olla reklaamiandjad järjest enam nagu mõtlevad, et et mis me seal meediast reklaami ostame, teeme endale parem kodulehekülje, kommunikeerime ise. Aga kui see nii on, siis ma arvan, et see kahjustab nagu kokkuvõttes tervet meie avalikku ruumi, et et. Kindel see no ilmselt praegu kõik reklaamiandjad eriti on ka lihtsalt äärmiselt ettevaatlikud, aga siin on noh, äkki on lootused, et see olukord ikkagi hakkab paranema, nii nagu olukord ka tööturul, et annab esimesi väga-väga ettevaatlikke märke, et töötus enam ei suurene, ehkki Päevaleht andis sellele sel nädalal jälle oma omalt poolt nagu väikse osa juurde. No tegelikult osadel inimestel läks väga kiiresti väga hästi, et tiks mu hea kolleeg tuli pähe pärast selle uudise teatavaks daamist tuli. Ei, ta tuli 24, veidi hiljem toimetust, ütles, et tal on juba kolm tööpakkumiste, üks tööleping juba sõlmitud ja teine kohe veel käsil, et. Nii nagu jälle selline küsimus, et on kõrvuti selle suure töötusega on jälle inimesed, keda tegelikult oleks vaja kinni hoida ja kui me siin vaatame, eks ole, eilset muudist tegelikult, et Mikko Fritze otsustas lahkuda Tallinn 2011 sihtasutuse eest otsast, siis ma täitsa usun seda, ta lahkub selle, et ta tegi selle otsuse ise, aga pigem tema puhul on küsimus, et kas teda osati kinni hoida, ilmselt ei osatud, nagu elu näitab. Aga väga tore, et sa Sulev, ülemineku tegid, ma just tahtsin jätkata töölepingute teemadel, et siis Veiko presel tööleping selle sihtasutusega viiendast juunist on, on lõppenud. Pommuudis oli ta no ilmselt küll nagu ikka sellised asjad, noh kui nad tulevad nagu järsku, kuigi tegelikult on tegu ju väga pika vinnaga, mäletame hästi, kuidas juba selle aasta algusest hakkasid asjad selles sihtasutuses muutuma ja, ja üha üha kuivemaks läheksid kõlakad, et Mikko Fritzesid tahetakse lahti saada. Sellele viitasid need rahasummad, mis sihtasutus järjest kärpima pidi nõukogu liikmete suurendamine peamiselt siis keskerakondlaste arvel ja neid märke oli veel teisigi. Pidev kriitika selles suhtes, et, et et kultuuri aastaprogramm ei ole nagu avalikuks tehtud ja nii edasi. No me ei tea, tegelikult kas taheti lahti saada, aga nagu elu näitab, saadi lahti, et, et isegi mina nagu usun sellesse, et sel tasemel tegijad kellel ilmselt on elus ka teisi võimalusi, nad pigem teevad sellised otsused ise ja ennetavalt ära, eks ole, sa lihtsalt vaatad, et kas selles asjas on perspektiivi. Et kui sa näed, et see asi kisub nagu noh, perspektiivitu selles mõttes kätte, et paremad ajad on pigem möödas ja, ja ees midagi väga ilusat ei paista mingisugune maadlus poliitikutega mingi väiklusega. Siis sa lihtsalt otsustad, et elus on, elu on lühike ja elus on muid asju ka teha. Kas ei pea otseselt, ütleme, Mikko Fritze sugusele mehele keegi ütlema, et mine ära, ta lihtsalt teeb selle otsuse ise ja pigem on, ütleme küsimus, et kui kui teda tõesti pidada ikkagi parimaks võimalikuks juhiks sellisele asjale, siis on küsimus, et et miks, eks ole, ei suudeta teha neid otsuseid nii, et tal oleks motivatsiooni ja huvi sellel kohal jätkata, et see ikkagi teatud mõttes on see ilmselt maineliselt sellele Tallinn 2011 üritusele kaotus juhul kui nüüd no võib-olla on kuskil tagataskus mingi geniaalne lahendus, et keegi astus Fritze asemele, kelle maine on sama hea ja ütleme, et ka väljaspoole vaadates Kes aga meie ilma rahata seda kultuuripealinna projekti ära ja, ja, ja paneb kaitserüü selga ja, ja talle linnastule Keskerakonna ega, ega riigist tuleb Reformierakonna selline aura absoluutselt ei mõju ja ta ajab oma asja, ma usun, et see ei ole võimalik. Kas teil ei ole olemas juba tublid järgmised jätkajad Mutli ja patrakova ja? No ei saa seda muidugi jah, summadest tublidest inimestest meil ei tule kunagi puudused loomulikult. Pigem ma ei tea, kas Jaanus Rohumaa on seal ikka ametis ja tema loodetavasti ikka jätkab, et siis jääb ikkagi mingi lootus, et seda asja aetakse edasi, ütleme ka kultuurile mõttes nagu kõrgtasemel. Mind ennast nagu häirib kohati see, et seda asja üritatakse hinnata hästi, selliste formaalsete kriteeriumite alusel küsitakse, et et mis te teinud olete, näidake ette. Aga, aga samas noh, mulle tundub, et sellest praeguse majanduskriisi ajal oleks seda kultuuripealinna kultuuripealinnaks valmistumist üleval. Et ei oleks meie seda, seda kohalikku kultuurielu ikkagi palju rohkem räsinasse. Praegune kriis, et mulle mulle tundub, et, et siin kõik räägin kas või sõpradega, kes, kes võib-olla ise ka tere kultuuripealinna raames mõnda projekti teevad, et see on ikkagi pannud meie selle kultuurielukesisema ja kultuuri loojad tunnevad, et nad on tähtsad ja olulised, et, et see on see, mida, mida sa saad öelda, ütleme niimoodi hinnangu hinnanguliselt, et see on asi, mida sa ei saa nagu üheselt mõõta ja öelda, et et see nüüd paberil, see on nüüd see, mida Fritze on teinud. Aga noh, kultuuritegijad ise on ju olnud tema tegevusega äärmiselt rahul. Samas muidugi on, me kõik teame, eks ole, nüüd avalikult võib-olla kahjuks võib öelda, et ka teame võib-olla mitte kahjuks, et ega micro Fritze väga odav ei olnud, selles rollis ütleme, tema pidamine kindlasti maksis maksumaksjale üksjagu raha. Aga nüüd ongi küsimus, et mida me tahame, et kui me, kui me iga hinna eest püstitame nagu sellise tõelise nii-öelda riigihanke loogika põhjal küsimus, et kes teeks kultuuripealinna programmi kõige odavamalt, siis me saame ühe tulemuse? Ütleme, teine küsimus on, et kas see on ka kõige parem, eks ole tulemus ja ja kas see on, ütleme, odav või kallis selles osas, et mis meil siis saamata jääb mida muidugi raske isegi tagantjärgi mõõta, et kui see kultuuripealinn 2011 läheb selliselt mööda, et et noh, tagantjärgi nagu me oleme pettunud ja ütleme, et ei olnud nagu õieti midagi, et siis mis on selle rahaline, ütleme, kaotus. No ma arvan, Sulev, et me võime juba päris kindlalt ette öelda ära, et polnud nagu õieti midagi, sest et tuletame ikkagi meelde seda millise aplausi muidugi ka, nagu see kultuuripealinn endale võideti ja milliseid lubadusi anti ja millistest summadest toona räägiti 580-st miljonist rohkem kui poolest miljardist. Räägiti intelligentselt intelligentsist väljast ostetud suurepärasest projektijuhist, Mikko Fritzesid räägiti. No tohutult, tohutult palju, mismoodi Tallinna välisilme muutub, kui palju tänu kultuuripealinnale Tallinn Tallinn jäädavalt muutub, millised, millised lahendused, milliseid läbimurdeid, millised teed ja nii edasi ja kui nüüd 580-st miljonist on, on alles 108, üheksa miljonit, mis siis eile nagu lõplikult ära ära kinnitati? Mul ei ole küll päris selge, mida see summa täpselt sisaldab, kas see sisaldab ainult ürituste korraldamist või selle sees on ka juba nii-öelda väga väärtuslike inimeste palgafond näiteks koos sotsiaalmaksuga. Ma ei, ma tõesti ei oska öelda, aga, aga nii või teisiti viiekordne peaaegu kuuekordne vähenemine on, on juba ette selge, et on, on suhteliselt ükskõik, kes seda veab. Et selliseid aga tehaksegi lihtsalt ära miinimumist miinimum ja, ja pannakse nii-öelda proforma sisse mingisugused üritused, mis, mis toimuksid ju niikuinii, nagu juba eile raepressi uudises oli, oli sees tantsu ja laulupidu, Tallinna maraton, sügisel, septembrikuus ja veel veel paar asja, mis toimuksid ju niikuinii nii. Ei, ei sõltu sellest, kas, kas Tallinn on kultuuripealinn Euroopas või ei ole, et, et asi asi kisub sinna, kus ta siis pidigi kiskuma, ehk siis omavahelise kisklemise tagajärg puhtal kujul. No just et iseenesest ma päris ei ole sugu, Arne nõus, et, et see vähenenud summa priori tähendab, et asi peaks kehvasti minema, sest mingit pidi on see ju paratamatu, et et majandusseis on Eestis lihtsalt teine, kui ta oli kaks aastat tagasi. No lihtsalt, eks ole, kõik, ütleme eelarve teha küll viis korda ei ole vähenenud, aga eks ole, et ütleme, poole väiksemaks kipuvad minema küll paljud sellised eelarvet mida annab niiviisi vähendada. No see viis korda vähenemine on, on, on, on tõesti väga ebatavaline selles praeguses kriisis kriisiolukorras ja no kokkuvõttes selline rahaline rahaline ebaselgus on, on ju, on ju reaalselt takistanud kultuuripealinna sellesama kava ja projektide ettevalmistamist, et et ei saa ju teha lepingut kellegagi, kui sa ei tea, mis rahaga sa saad arvestada ja siis öeldakse jälle, kus on programm, aga samas kui pole antud üle rahalist kindlasti sellesama programmi koostamiseks. Aga lihtsalt, ma, ma arvan, et see 100 miljonit ei ole ka väga väike raha tegelikult ütleme väga paljude jaoks meist on see ju tohutu. Kuulge, 100 miljonit, 100 100 miljonit maksis ju üks ainukene skulptuur, kui ma ei eksi, eks ole. Meie pealinna püstitatud. 120 Lausalist. No näed, see on kohe selle võiks ka kirjutada kultuuripealinna. No mis iganes asja võiks kirjutada sinna kõik kõikides näitusesaalides galeriides toimuvad näitused ja ja väljapanekut võiks kirjutada sinna alla. Me saaksime tohutu pika nimekirja, mis ainult, et kultuuri-kultuuripealinna mõte on, on lörtsitud ja, ja noh, selle tagantjärgi on, on ikkagi tõesti südamest kahju, et, et selles kultuurilinnade omavahelise kemplemise Tartu ei saanud start oleks tegelikult vajanud seda märksa rohkem, Tartu on palju väiksem, Tartu rahalised mahud on palju väiksemad ja me oleksime saanud selle selle väärikalt ära teha, aga, aga nüüd jääb ta selliseks, et ma usun, et eriti ei pane tähelegi, et meil järgmine aasta mingisugune mingisugune kultuuri aasta Ja noh, kokkuvõttes tõesti see, kui need kultuuripealinnaks Euroopa kultuuripealinna koguprogrammiga, mis on, on vähem raha kui see ainukene insener kõike see üksainuke, inseneritegevuse monument siin maksma läks, et see on tegelikult, see näitab, et mis prioriteedid siin Eestis peale on jäänud. No ilmselt küll, aga mina ei ole, ütleks, et iseenesest see asi ei pea kehvasti minema, juhul kui nüüd tõesti öeldakse, et jah, meil on rasked ajad, ei ole väga palju raha, aga võtame nüüd ütleme nii-öelda parimad pead kokku, mõtleme, kuidas võimalikult inimeste initsiatiivi äratada. Ütleme, sest inimesed on valmis paljusid asju tegema, aga tegelikult selle eest kas peaaegu üldse raha saamat või ütleme, mitte väga palju raha saamata, mitte igal sammul kinni makstud olles. Et kui anda see raha. Ma ei tea, ütleme, Raina nõlvakule või Ando Kivibergile öelda, et mida teie sellise asja selle rahaga teeksite? Ma arvan, et on inimesi, kes suudaksid mobiliseerida ütleme, teatud tekitada sellise õhustiku, et saaks palju asju teha. Muidugi, seda õhustikku on väga raske Praegusele Tallinn 2011 ümber näha, tekkimas. No tegelikult see õhustik on ikkagi mingil määral olnud juba juba päris tükk aega olemas, minu arvates et ja noh, me oleme siin rääkinud, et see natuke üle 100 miljoni on, on, on väike raha kultuuripealinna jaoks, aga samas, kui me seda kultuuripealinna staatust läheks, siis ma arvan, et see praegune kriis oleks ikkagi meie kultuurielu ja seda energiat, mis seal pulbitseb, ikkagi palju rohkem räsi räsinud. Ärgem unustagem, et kultuuripealinna aasta on ka valimiste aasta ja ja eks siis rakendatakse kõik asjad ka selle vankri ette, nii et siin on oht nagu mitte laienemisel, aga, aga, aga nii-öelda poliitilisele mustkunstile veel veel täiesti olemas nii rääkida ja räägitakse valgeks järgmise aasta esimese kuude jooksul korduvalt. Eks karta on, et see taust ikkagi oli, võis olla ju ka Mikko Fritze üks motiiv, et ehkki talle ei sobi seda välja öelda, aga ei öelnud seda kuskil välja, aga aga meie oma rikutuses võime niiviisi mõelda, et et võib-olla tema teab juba mingeid asju, mida meie ei tea, et mida taheti selles skulptuuri pealinnas politiseerida ja mis tegelikult lihtsalt tema jaoks põhjustas selle, et, et tal on mõistlik praegu kõrvale astuda, et ennast nende asjadega Sidunud absoluutselt mundriau maksab ka midagi, kui linnaesineja ikka sul täis sülitatakse, siis on tõesti parem, kuigi need argumendid, mida ta esitas, kaasa arvatud see, et 108 miljoniga kultuuri aasta ei viiene kuidagiviisi ja et nüüd see üks etapp otsa ja noh, need argumendid olid, olid rohkem siukseid otsitud, sest et ikkagi armastasime Mikko Fritze ka me kõik, eks ole, meie avalikkus ükskõik mis, mis palkada sai, aga tal oli olemas nii-öelda avalikkuse täielik toetus, et see projekt vedada läbi kogu järgmise kultuuri aasta, aga aga, aga nüüd nüüd öelda niimoodi, et baas on loodud ja, ja. Ta edaspidise tegevuse manageerimine, las läheb teistele, noh, nii, nii see ei olnud ju kavandatud, kui, kui Mikko Fritze palgati omal ajal Nojah, aga teistpidi võib öelda, et ta käitus jälle väga korrektselt ja lojaalselt, ütleme sellele üritusele, et kujutad ette, et ta oleks nüüd eile lahkumisega koos hakanud ütlema, et teate, ma sellepärast lähen ära, et see asi kukubki kokku ja see ongi üks lörri läinud üritus. Nii kaua on viisakas inimene, võib-olla meie oludes sobimatult viisakas inimene, Nonii, nii ta paraku on, et meie, meie niisugune ida idamentaliteet on ikka väga paljuski meil meil sees ja, ja niisugust džunglivõitlust lihtsalt üks viisakas inimene ei, ei kannata välja, et see oligi see ilmselt see põhjus, miks, miks ta lõpuks läks tundub mulle nii, vähemalt. Aga õnneks on Tallinna linnavalitsus täis tegusaid noori inimesi. Oi, see neid tuleb üha juurde, 20 tuhandese kuupalgaga võib sinna võtta mis tahes tegusaid inimesi. Kuulge, aga läheme edasi valimistest natuke riivamisi juttu, üks valimisteema on siis nüüd päris selgelt tulnud juurde, ehk siis pensioniea tõstmine sai sel nädalal nii-öelda kolmanda haamriga uputuse ja, ja nüüd siis peakski nii olema, et pensioniiga hakkab siis mõne aasta pärast järk-järgult tõusma ja ja teie saate juba täiega nii-öelda uue pensioni ja mõnusid tunda, mina, mina oma oma sünniaastaga ainult osaliselt mulle mulle nii-öelda keevitati veel tööaastaid aasta ja kolm kuud otsa, et teie, teie saate natuke rohkem, aga, aga, aga see selleks. Kolmas lugemine seal nüüd enam rusikatega vehkimist ei olnud, aga, aga küll aga toimus seepärast, kui, kui siis Keskerakond teatas, et nad on alustanud allkirjade kogumist, et et, et ikkagi seda veel ära määrata ja nagu ka Kadri siis on väga selgelt ütles, et tuleb, tulevad valimised ja tulevad uued valitsused, uued koalitsioonid ja ega siis see üks seadus siis sind ümber teha meelepärasemaks suunas ei ole. Ei ole midagi keerulist. No iseenesest on see täiesti võimalik, sest seadus hakkab iseenesest oma mõjus kehtima alles paljude aastate pärast, et ennem seda jõuab veel ilmselt mitu valitsust vahetada ja erinevaid koalitsioone. Aga teisest küljest muidugi, eks ta kurb oleks, kui, kui Eesti poliitikas noh, ütleme ühegi seaduse puhul ei saa kindel olla, kas see tegelikult ka järgmist koalitsiooni üle elab või mitte. Aga mina ütleks nii, et ma tegelikult tegelikult ma mõistan mõnevõrra Erakonna argumente olen, ma olen ühes osas olen nagu sellega nõus, et selles osas, et et see arutelu oli kuidagi arusaamatult kiirustatud ja niisugune, ütleme, pealiskaudne ja, ja pealesurutud ja ja, ja ma tegelikult siiralt ei saa aru, miks valitsuskoalitsioonil oli vaja seda niimoodi teha. Sest sest on ju tegemist küsimusega ja mis ei ole nagu päevapoliitiliselt kellelegi tohutult noh, järgmise aasta kontekstis kasulik või kahjulik. Tegemist oleks kaugele tulevikku suunatud küsimusega, milles millel on olemas taga selged argumendid, eks ole, miks see kasulik on, miks see, miks see ei ole kasulik? Et, et seda avaliku arutelu oleks tõesti võinud rahulikumalt pidada. Valitsuskoalitsioon oleks võinud just nimelt ka opositsiooniga neil teemadel ja see oleks võinud olla üks neid küsimusi, mida rahulikult saadetakse opositsiooniga rääkida ja püüda kokku leppida ja ja ütleme kasvõi see, et lihtsalt alati on mõistlik sellise valusa, natuke valusa otsuse puhul saada rohkem asjaga seotud osapooli, et vastutust jagada. Et pärast ei saaks öelda, et ainult nemad vastutavad, meie ei vastuta. No ma ei tea, miks nad ei teinud seda, ma ei saa aru, et ma olen ka sina küll ma arvan küll, et ma olen ka. Just selles, et, et ühest küljest tõesti pikast perspektiivist ja pensioni ja, ja ja tõus on, on vajalik ja oluline, aga, aga niisugust väga ulatuvad otsus teha kiiresti ilma piisavalt läbi, rääkimata Pole lihtsalt mõistlik, sest see seab küsimärgi alla ka sellesama otsuse enda jätkusuutlikkus. Et kui sa nüüd kaugele tulevikku suunatud asi ja samas siin tõesti mingid valitsused vahetuvad, tuleb võimule keegi, kes tunneb, et tema häält ei kuulatud, siis ta võib jälle hakata seda tõesti siin ümber vaatama. Et see ei ole nagu kuidagi mõistlik. Mina vastupidi, hea meelega oponeerin, sest ma tõesti arvan niimoodi, et eile ma arvan, et praegu on meil nii-öelda olukord fifty-sixty. Ehk siis hundid söönud, lambad terved, Reformierakond on saanud selle, mis ta on tahtnud lõpuks ühe reformi teinud, ei Reformierakond on saanud selle, mis ta on tahtnud, see tähendab, et veel ühe argumendi euro tulekuks. Et näidata euro otsustajatele ette, et näete, me juba tõstsime pensioni kah. Me oleme, mõtleme tulevikule. Me oleme jätkusuutlikud ja Keskerakond on samuti saanud oma tahtmise ehk siis saanud väga magusa kondivalimisteks, kus ka suur toetus selle selle küsimuse arutamisel, sest et rahva hulgas vaieldamatult pensioniea tõstmine on ebapopulaarne otsus ja teema. Ja, ja nii ongi, et Reformierakond võtab euro esimesest jaanuarist ja ütleb, et näete, meie oli küll raske mööname, väga palju pidid inimesed kannatama, aga euro on siin. Ja, ja Keskerakond ütleb, et et näete, aga meie mõtleme rahva peale, meil on 400000 pensionäri ja me mõtleme selle peale, et et inimesed ei ole praegu valmis pensioniea selliseks järsuks tõstmiseks ja kõigil on hea meel. Kuigi tegelikult need tänased pensionärid ju sellest otsusest üldsegi puudutatud ei pruugiks olla või kui, siis pigem isegi puhtrahalises mõttes, vastupidi, eks ole, et pensionite kui pensioniiga tõuseb, siis. Pensionisaaja ei ole tulevikus vähem olema ja järel ei ole suurem, ei ole. Ei ole tänased pensionärid sellest huvitatud, aga, aga nad saavad suurepäraselt aru sellest, et miks need teised ei taha seda tõstmist ja toetus keskerakonnale ja pensioniiga samuti tõstmist? Noh, mitte mitte meeldinud sotsidele ja rahvaliidul on olemas, nii et, et see on üks mõnus ratsu. Jah, kusjuures. Tõenäoliselt tegelikult nad võimule saades ei muuda seda otsast aga nad valimiskampaanias saavad sellega kõvasti mängida. Ei no loomulikult, sest et pensioniea tõstmisele alternatiiv ei ole, see on, see on ju ammu nii-öelda üks pluss üks, et siin ei olegi nagu millegi üle vaielda, et küsimus on, ongi praeguses protsessis rohkem see, kuidas seda tehti ja see ei olnud ilus niivõrd põhimõttelise otsuse puhul, aga ta on tehtud ja kõik on, kõik on Eesti poliitikas väga-väga-väga õnnelikud. No kõik ei ole võib-olla väga õnnelikud, aga, aga igal juhul jah, ta on selles mõttes selline otsus, mis vajanuks küll rohkem läbimõtlemist ja ja mu meelest kindlasti sotsid tõstsid üles küsimuse, et selle puhul oleks pidanud läbimata. Ma ikkagi selle nende inimeste osas, kes tegelikult ei ole selle eani töövõimelised, et kui me siin juubilar Marju Lauristini näitel, eks ole noh, saame sel nädalal nagu väga eheda eheda näite peal rääkida inimestest, kes seitsmekümneselt on ütleme absoluutselt nii-öelda ühiskonnale ülivajalikud. Ja ei ole üldse küsimustki, et kuidagi peaks nagu olema pensionärid selles tähenduses, et nagu, et olge kuidagi seal eemal hakkama, eks ole, vastupidi, eks ole, hirmus kahju oleks, kui Marju Lauristin veel hulk aastaid ei osaleks ühiskondlikus debatis väga jõuliselt. Aga teisest küljest on kindlasti inimesi, kelle tervis ei võimalda ütleme, töötada 65 aastani vähemalt mitte täisjõuga, et et kuidas leida neid osa, aga töökohti ütleme, sobivaid töökohti tõesti vanematele inimestele. Noh, see peaks olema tegelikult riiklik programm, täiesti võib olla, et igas ministeeriumis peaks olema mingi hulk töökohti, mis on mõeldud vanematele inimestele kasutada ja nende nende kogunenud kogemusi ja mõistust, aga samas näiteks osalise koormusega, sest ilmselt need inimesed ei ole suutelised päris täie koormusega noortega võistlema. See tähendab ka ikkagi reaalselt elukestvat õpet ja seda, et ka nendel ütleme pensionieelikutele on, on, on võimalus osaleda parem võimalus osaleda täiskasvanuhariduses ja nii edasi. Et siin on kindlasti nagu seda, seda, seda täiendust hästi palju vaja selle otsuse juurde, aga aga samas ma arvan, et kui Keskerakond nüüd on teinud otsuse, et sellest saab nende järgmiste valimiste suur ratsu, siis see võib-olla ei ole isegi väga tark otsus, kui nad mõtlevad nagu mainekujunduslikult, et nad seovad ennast sellise mainega, et et jälle kord nad hakkavad kaitsma, aga ühte nii-öelda otsust, mis on nagu pigem minevikku, mitte tulevikku suunatud ja reformima Erakond saab asuda nagu selliseks visionääride parteiks, eks ole, kes mõtleb tulevikule, mõtleb, kuidas edaspidi hästi läheb. Ma ma arvan, et ma arvan, et selles osas on nagu kahtled. Et kas nad ikka on nii väga tingimata visionäri? Ei, ma ütlen, et ma ütlen, et praegu nagu kuvandile kuvandiliselt, kui sellest saab valimiste üks põhiküsimus tuvandiliselt. Nagu selle pensioni ja tõusu vastu olijad noh ütleme, lähevad natukese mõtleks samasse paati, nagu olid võib-olla viimastel presidendivalimistel ütleme, Arnold Rüütli pooldajad ja pensioni ja tõusu pooldajad, pigem saavad olla sellised edumeelsed inimesed, kes ütlevad, et me teeme raskeid valusaid otsuseid, mida Eesti ühiskonnal on pikas perspektiivis vaja. Pensionitõus oli praeguses minu arvates selline üsna mehaaniline ja, ja primitiivne käik, et võis olla vajalik, aga tegelikult see ei ole olemuslikud, mingisugune reform, reform on, on, on süsteemi muutmine ja kui me räägime nüüd siin sellest väljakutsest, mida üha suurenev vanemaealiste osakaal ühiskonnas Ühesõnaga nendest väljakutsetest, mida see meie ette paneb, et siis minu arvates palju olulisem teema, mis tuleks läbi vaielda, on ikkagi see, et kuidas tuleb selles valguses muuta tervishoiu rahastamist. Ja kui siin umbes kuu aega tagasi WHO tööri välja väga konkreetsete ettepanekutega selles osas, mis oleks nõudnud tõelist reformimise julgust, siis siis reformierakonnal ei olnud julgust seda asja ette võtta, sest see on tõeliselt. Sest see eeldaks tõelist visionärlikuste. Jah, see pensioni pensioni värk väga Pisjonärlikust ei nõua, aga teatavasti see erakond, kellest me oleme natuke rääkinud, ongi tugev taktikas ja nõrk strateegias mis tulenevad nende nende nende oma juhi omadustest, et, et ette võib vaadata kaks, kolm kuud. Ja ega, ega rohkem pole vajagi, aga muide tuletame meelde, see erakond oli vastu Eesti astumisel Euroopa liitu missuguse, missuguse märgi või jälje või, või ehkki see, see neile nagu nüüd, noh ütleme nüüd juba kuue aasta tagusest seitsme aasta tagusest perioodist vaadates on on siis tegelikult jätnud noh, pole eriti, eks ole, mõnedes debattides kostab, et haa, sina olid see, kes, kes ei, ta ei näinud nagu Euroopa Liidu kasusid meile, aga, aga üldiselt noh, see on, mitte, et meil oleks haugi, aga, aga ta lihtsalt ei oma enam mingisugust mingisugust tähendust. Ei tea, ma ei oleks väga kindel selles, et ma arvan, et ta kuskil alateadvuses tiksub, et see on see, mida me isegi endale iga päev ei teadvusta, aga, aga see kogu see kuvand kokku nagu ikkagi kujuneb mingitest sellistest üsna pikaks Aja jooksul kogunenud üksikutest sammudest ja ja selle tulemusena ütleme, et mõne erakonna toetajaskond võib olla küll väga suur, aga ta teatud piiridega, sest sellest piirist üle ütleme tulevad inimesed, kellele vot see need varasemad sammud kuidagi just kogumina ei ole üldse nagu kokkuvõttes sobivad. Ja õige ja kõik õige, ainult et on märtsi alguses meil valimised mis lähevad, kampaania läheb lahti, eks ole, siin võib-olla hilissügisel või või kesksügisel oktoobrist-novembrist ja, ja seda, seda pensionirauda hakatakse ka taguma neli, neli-viis kuud ja siis on ta päevakorrast maas ja ongi kogu lugu ja siis ükskõik, kes võimule läheb või tuleb. Ega seda, seda seadust nagunii muutma enam ei hakata, nii et et noh, aga mis siis oleks veel, ütleme Keskerakonna jaoks selline selline valimisratsu, mis, mis noh, veel kindlamalt võiks, võiks nagu edu tuua. Ega ega neid ju väga palju ei ole. Sotsiaalsed töökohad, et mulle siin meeldis ka see, kui tuli välja uudis, et ka, et esiteks on Tallinnas suletud siin mõningaid bussiliine, ühistranspordi liine, õhus oli siin trammi ja bussijuhtide koondamine, ehk siis, et inimesed, kas siis koondatakse ära selleks, et panna sinna Aga reisisaatjale? Tööle, et see kõik on ikkagi väga küsitav see, mis toimub, et. Ütleksin, see on skisofreeniline, aga meil on saate lõpuni natuke aega veel. Külli-Riin tahtis kangesti eesti lihast rääkida, ära tee suuri silmi, sa ise ütlesid, räägime lihast ka, räägime. Mul ei ole midagi selle vastu looga, räägime lihamassi juhatama. Kõigepealt ma juhatan ise. Ostke eesti liha. Ja ärge ostke sealt, kus Eesti liha ei müüda. Mina pean tunnistama, et mina täiesti eile osalesin kampaanias. Ma olin võrust kodu poole sõitmas ja mõtlesin, millisesse poodi ma lähen. Et lihtsalt, et oma vajalikud toidud osta. Ja ausalt öeldes täiesti selle selle tõttu, mis nagu õhus on, ma otsustasin, et vaata, Rimisse ma küll ei lähe. Ja oligi nii. Keerasid kurjuse pesast kõrvale ja võtsin alternatiivi, oli ka teisi alternatiive. Ja kahjuks inimestele muidugi ei ole. Jooksul oleme hästi palju omavahel rääkinud toimetuse ruumides, et ongi ikka niimoodi, et inimese juurde on kinnistunud teatud kaupluste kett ja, ja noh, ei ole midagi teha selleks, et minna teisi kaupluseketi pead sa kas siis oma kinganinad või autonina pöörama ikkagi teisele poole ja, ja minema minema ringi, mida, mis on sageli tülikas. No väga head kodumaist liha staablisna telemaja lähedalt keskturult, kuhu siduda talunikud. Jaa, aga ütleme Tallinna parim valik. Jätame selle telemaja, aga kui inimene läheb ikkagi töölt koju, siis ta istub autosse või läheb bussi peale, eks ole, ja buss peatub teatud kaupluseketi eest tavaliselt ju. Ja seal ta siis võtabki oma vajamineva toidu kaasa. Noh, ega ega sellist totaalset blokaadi on muidugi raske ette kujutada, aga see, et, et sellel on teatud mõju, et inimestel, kellel on valida, et ta võiks valida teadlikult. Ma arvan, et see on teretulnud ja ja sel kombel ikkagi annaks ehk mõjutada küll ja. Ja noh, kokkuvõttes, kui me räägime siin rivist, siis nende turuosa koos säästumarketiga on on ju peaaegu 25 protsenti ja see on ikkagi väga suur mõju ja väga suur surve eesti enda lihatootjatele, kui nüüd veerandilise peaaegu veerandilise turuosaga kett teatab, et meie enam teie kaupa müüki ei võta, et tähendab, et nad pannakse läbirääkimistel halba positsiooni ja nii edasi. Et noh, mulle endale meeldiks küll see, kui, kui Eesti nii-öelda eks ma ei teagi, nüüd kasvõi ütleme edasi või tagasi seda teed, kus oleks ikkagi rohkem väikseid ärisid, kuhu siis kohalikud piirkonna talunikud saavad ise kohapeale oma oma oma kaupa müüki tuua. Ma olen siin ka rääkinud väikeste talunikega varem, kes ütlevad, et kogu see eesti kaubandusse ketistamine, paremad väga raskesse olukord, et kui sa tahad seda kaupa viia müüki vaid sõitma kuskile sinna kesklattu näiteks Kesk-Eestis kasvõi Tallinnasse omakorda viiakse juhul kui see vastu võetakse tagasi sinnasamma linna, kus sa, kus sa, või piirkonda, kust ta selle kauba müügi oled, oled pannud, et see on selline tohutu tsentraliseeritus ja suur ahel. Aga, aga. No see asi vist on nagu pääsmatult läinud Eesti omal ajal läks nii-öelda Ameerika teed suurte supermarketite teed ja ja paraku nii ta ongi. No ma ei arva, et päris nii fatalistlikud peaksid asja võtmeküsimus ikkagi see on see koht, kus töötab väga palju tarbijate käitumisest ja sellest ikkagi, mida nad kaitsjad eelistavad, et näiteks siin Raplas avati äsja kaupluskis võtab müüki ainult siis ainult eestimaiste tootjate kaupa ja neil on väga-väga hästi ja ma loodan, et neid tuleb selle praeguse kriisi ajal järjest juurde ja see on ka meie majandusele tervikuna väga hea, kuna see avab uusi võimalusi väiketootjaid. Hea küll, jutt jumala õige, täpselt nii ongi, et kõik sõltub tarbijatest, ainult et esimesed küsitlused nüüd selle selle Rimi ja lihaskonna oli ka seoses näitavad, et kaheksa kaheksal inimesel 10-st ei lähe absoluutselt korda, mida seal müüakse ja mida seal ostetakse ja, ja see, et mingisugune lihakeha puhul peaks mingi patriotism tekkima, siis 80-st ütlevad, et meil ei, meid ei huvita, et pea aset kätte saab ja kõik on, on üks ja ainus kriteerium, see on seal hind. Aga tarbijate eelistus ei ole ka mingi asi iseeneses, mida rohkem avalikkus räägib, sellest, seda vähem seda, seda rohkematele inimestele see korda läheb. Seda me, seda me siin praegu teemegi, ongi, et küsimus pole niivõrd võib-olla puhtast patriotismist ainult, vaid ikkagi kvaliteedis, et et kui me meenutame, siis umbes 15 aastat tagasi oli Eesti kaubandus üle ujutatud odavat mingit Ameerikaga koibadega. Ja tegelikult me nagu kasvasime sellest Mehukatti, kanakoiba-d ja mis iganes sellistest tegelikult ikkagi rämps noh, ütleme siia sisse toodava rämpstoodangu perioodist nagu mõnevõrra välja, ma ei tea, võib-olla selle masu tõttu. Me oleme natukese jälle läinud jälle sinna tagasi, et iga iga hinnaga ükskõik mida. No aga see importliha, Sulev ei ole ju rämps, ta enam ei, ei liigitub samasse kategooriasse nende toodetega, mida sa nimetasid. Aga ta ei ole rämps, aga ta on kindlasti ütleme juba oma pika teekonna ütleme, ütleme, kaotanud värskust ja ja selles mõttes ikkagi on see teatud argument, et kuigi ma ütleks ka, et Rimi tegi uskumatu, tegelikult fopaaks seda asja kuidagi niiviisi apperioori nagu teatades tegelikult ilmselt Nende paljud konkurendid kahjuks oma poliitikaga ei vali sugugi alati eestimaist, eks ole, eriti kui ma mõtlen näiteks Maxima keti peale, kes minu meelest, kus on kindlasti eestimaist suhteliselt vähe võrreldes Leedu Läti toodanguga. Et aga nad ei, nad ei afišeeriseda, sest nad saavad aru, et see ajab tarbijal ikkagi mõnevõrra vähemalt osal tarbijatest nagu harja punaseks. Et miks Rimi seda tegin, ma isegi ei saa aru tegelikult, et nad niiviisi teatasite noh, pigem noh, kui neil on niisugune poliitikad, nende poolt oleks kavalam olnud, eks ole, ajada seda kuidagi vaikselt. No see seda tüüpi teatamine võis olla seotud ka sellega kuidagi täiendavalt Eesti enda tootjatele survet avaldada oma. Ma ei tea neid tagamaid, aga see võis olla ka surveavaldused saada, võib-olla tugevam positsioon läbirääkimistel. Ilmselt nii see oligi, ainult et sa sellega kaasnev PR-tegevus ja ülbe arrogantne suhtumine, et, et me ei võta, jah, me võtame sealt, kus on odavam ja, ja meie, meie Me teame, mida meie tarbija tahab, eks ole. Et sellega pöörasid nad väga paljude enda vastu meie siit rahvateenrite stuudios, kes me oleme sunnitud lõpetama, ütleme uuesti, sööge eesti liha või muidu. Niisiis Külli-Riin, Tigasson ja Aarne Rannamäe Tallinnas, Sulev Valner Tartus olid täna rahvateenrite stuudios. Aita kuulamast, kuulake meie saatega kordusi ka. Ja nautige tõeliselt ilusat nädalavahetust.