Täna me räägime Tomski oblasti, eesti asundustest, nende asunduste inimestest ja nende juttudest ja lauludest, mida nad teavad ja tunnevad seal. Varem oli Tomski oblastis viis Eesti küla ja praeguseks on alles ainult kolm küla ja neidki külasid ei saa nimetada ainult eesti küladeks sest kõikides külades elab ka venelasi ning palju mitmesuguseid muid rahvusi. Näiteks Kaseküla, mis on 500 kaheksakümneliikmeline selles külas elab alla 200 eestlase ja külanõukogus öeldi meile väga rõhutatult, et rahvuste järgi ei ole inimesi kunagi jaganud. Hiljem kohvi külas, kus me ka jõudsime käia, oli 21 22 peret aga nende hulgas muidugi peale eestlaste veel venelasi, jälle mitmeid muid rahvusi. See sõit sai üldse teoks meil Eesti Rahvuskultuuri Fondi toetusel sest muidu ei oleks me suutnud ei muuseumi ega me ise end finantseerida. Seda sõit. Kui nüüd natuke rääkida sellest kuidas need inimesed on sinna Tomski oblastisse sattunud siis võiks ka lihtsalt seda teha, nende endi sõnadega näiteks Valter Mäetamm, kes on ise sündinud 27. aastal juba siis seal kasekülas, rääkis niiviisi. Ma olen ise mitukümmend korda seda asja mõelda, et need eelvanemad, kes siia tulivad 1902. aastal, et mis, mis neid sei ajas. Eks nad tulivad selle saksa mõisniku eest ära. Olivad boksnikud. 1901. aastal käivad siin vaatamas kaheksatkesti, käisivad, neid oli määratud sinna Mariinski kanti, 1902. aastal tulivad ära ja kevadel tulivad ja elasivat seitse aastat. Siin on meie surnuaed seal selle koha peal koopas elasivad, oli pimedaik ja siis ta rääkis hiljem veel, et kõige suurem tulek oli siia 1908. aastal. Kõige suurem rahvas oli Rakvere maakonnast ja Tartumaalt mulke ei olnud rohkem kui minu isa ja selle Reile Hermanni vanemad ja nii ongi ka teatmeteostest näha, et tõesti Kaseküla ja lillencofon põhiliselt asustatud 1902. aastal ja siis järgmistel pärast seda. Külas oli ka oma muuseum, mis on Herman Reile asutatud. Praeguseks on Herman Reile küll surnud, kuid muuseum on ikkagi külas olemas ja seal on ka mitmesuguseid andmeid selle nende külade asutamise kohta ja samuti mitmesuguseid esemeid, mis siis nendest küladest on korjatud ja sinna kokku viidud. Muidugi, kuidas on, selle muuseumi edasine käekäik, ei oska öelda, sest praegu juhatab muuseumite ajalooõpetaja, kes on venelane. Ja muidugi venekeelne ning eesti keelt ei valda. Ja seepärast on. Tal on väga raske neid materjalidel korrastada. Nende Kaseküla ja Lilian kohvi puhul on iseloomulik veel see, et enamasti inimesed, kuna küla on asutatud alles selle sajandi alguses, siis nad veel hästi teavad, kust nende vanemad on tulnud, kust nad Eestist pärit on. Erinevalt näiteks Ülem-Suetuki külast Krasnojarski krais, kus me eelmisel aastal käisime ja mis on asutatud 1850. aastal juba seal enamasti inimesed ei tea, kust kandist nende esivanemad Eestist pärit on ja tõesti seal külas siis oligi niiviisi, et praeguseks on kõige rohkem rahvast Virumaal ja siis mõned ka Tartumaalt. Ja enamasti öeldakse tõesti selle väljarändamise põhjuseks siis seda, et ikka maad oli vähe ja, ja mõisnikud olid halvad ja, ja sellest on vahel siis isegi mõned inimesed räägivad mõne vana eestist pärit naljandi sellega välja rändamisega seoses siis mõisnike kohta. Seda võiks siis lindilt kuulata. Mõisahärrasei olnud ju vanatont Hizbanud nastele niisukese käri peale. Kanasitta korjab ta. Noh, naised korjasid kanasitta viisivad sinna, ei, mina ei võta vastu sinna kuhugi, siit ka hulgas. Päästjail midagi teha, Viiuwakale hitav. Seda vanaema rääkis mitu korda. Mõisahärra Vilažiks vana doltsis. Alguses, kui välja rännati, siis elati üksikult, nagu nad ütlevad, või kruntidel. See tähendab, et küla ei olnud niiviisi vene küla moodi ühes kohas koos, vaid nii nagu Eestiski elati. Näiteks Minny lasmal rääkis sellest niiviisi. Mäletan, ma olin niisugune kõmmikene, kuue aastane, ilus oli vaadata, kui isa läks luhta, hommiku vara tuli, heinakuhjad olid kandilised vankri peal nagu majad, ilus kohe. Isa ei tahtnud kolhoosi minna, 37. aastal viidi isa ära ja tapeti kuhugi ei tulnudki tagasi, kui sa ära viidi, siis viidi viimane ära. Võeti kesikud laudast kinni, puistati kott tühjaks ja pandi kesikud sisse. Kartulid viidi viimseni ära. Siis hakkasime tööpäevi tegema, jõud neid ka teha, nii palju, et oleks söönud olnud, ikka oli päevi, kui olid nälgas. Ja nii räägitaksegi sellest kolhoosi algusest siis kolmekümnendatel hakati kolhoosi ajama ja siis 37. hakati maju vedama kokku kruntide pealt, siis vene tüüpi külaks. Ja seda räägivad inimesedki, et kunagi ei ole neil lastud rahus elada, et ikka kord ei ole hea kruntide peal elada, et uuesti küladesse kokku vedamine. Nüüd jälle vastupidi, tahetakse, et inimesed hakkaksid jälle üksikuks ja ja jälle oma talusid ja maid pidama. Aga tegelikult seda seal Tomski oblasti eestlaste juures küll kardetakse ja praegu eriti ei soovita üksikult elama hakata uuesti. Kui natukene sellest nende eesti keelest rääkida, siis kohe hakkas kõrva. Esimese inimese juures, kelle juurde me sattusime, hakkas kõrva see, et murdejooni on püsinud veel üsna palju. Ja seegi on erinevus võrreldes näiteks Ülem-Suetuki k kus oli tekkinud juba niisugune ühtlustunud uus keel, võiks öelda, kus oli siis vene ja soome mõjusid ja mitmesugust muud ja enam ei olnud võimalik keele järgi aru saada, kust kandist inimene Eestist pärit on olnud, aga kasekülas ja Lilian kohvis oli tunda. Murdejoonte säilimist ja seda on uurinud ja sellest pikemalt kirjutanud Jüri Viikberg. Ütlebki nii et väljarändajate külades sajandi alguse omades on murdejooned püsinud ja välja saadetute külades, need, kes siis eelmisel sajandil siit välja saadeti, on need murdejooned juba kadunud. Ja esmalt hakkavad kaduma sellised vähem tuntud ja väiksema levikuga spetsiifilisemad, murdejooned ja üldisemad murdepärasused püsivad kauem ja need üldisemad ongi siis nüüd püsinud. Aga seda keelt kuulates hakkasid kohe kõrva mõned sellised huvitavad asjad, et kui muidu oli tegu täiesti murdepärase eesti keelega, siis hakkas kõrva näiteks vahele, et intonatsioon oli venepärane või või siis muidugi mõningaid loen, sõnuga kasutati nii, et keele puhul hakkavad ka siis mingid teatud asjad esimesena muutuma, nii nagu näiteks laulude puhulgi hakkab muutuma kõigepealt viis ja tämber ja sõnad on veel endised. Ja mis laulutraditsioone puutus, siis isegi oli lauluerinevusi niimoodi, et näiteks kase kuna inimesed teadsid ühtesid laulusid, aga kui sinna külla oli tulnud mõni Vambola külast siis nende repertuaar oli märksa teistsugune, näiteks Olga velt mander oli üks nendest, kes sündis Vambola külas, aga elab praegu kasekülas ning tema laulurepertuaari kohta ütlesid teised tihtipeale et meie seda laulu ei oska või see on Vambola külalaul. Aga üldiselt laulu tunti tunduvalt paremini kui praegu siin keskmiselt Eestis teatakse seda vana laulu muidugi vara regi värsilist laulu ei osatud aga riimilisi laule, ringmängulaule, tantsulaule, külalaule, isegi selliseid iga pere kohta tehtud laule, vangi, laule, armastuslaule, neid teati üsna hulgaliselt ja kord kogunesid naised isegi kokkuklubisse ja laulsid seal koos. Aga parimad laulutundjad olid kahtlemata hulga vett. Manderia Elfriede Vahter. Aga lauludest tuleb edaspidi juttu. Just. Laula laula suukese saadetes, nii et seekord nendest lauludest palju ei räägi. Ma võib-olla ütleks veel nii palju selle laulmise kohta, et näiteks Elfriede Vahter, kelle juures mina mitu korda käisin küsis meie käest, et mis neist lauludest nüüd saab, mis ta kenasti linti laulis ja andsime talle endale ka kuulata ja siis ta küsis, et kuhu need lähevad ja kui me seletasime, et nad lähevad arhiivihoidmiseks siis ta küsis niiviisi üllatunult, et kas te neid ikka laulate ka, et tema jaoks oli laul ikkagi midagi sellist, mida tuleb laulda, et see on laulmiseks ja see on selline elav asi, nii et tema pigem arvas, et Me lindistame neid selleks, et ise neid laule Mida siis väga palju veel Kasekülas tunti, oli, olid need igasugused uskumused, kombed ja eelkõige just rahvameditsiin oli väga populaarne ka Ülem-Suetuki külas, kus ka olid oma külas omad kindlad ravijad, kes oskasid küll hambavalu ära võtta, küll roosi ravida ja nii edasi ja nii oli ikka kasekülas. Selliseid arste üksjagu. Üks, kes tundis praegu veel mitmesuguseid sõnu, oli Adeele kruuberg siis roosi, Kuutmann, Sis, liide Leeman aga ka Roosi Juhkam, teadis Tõnu. Ja kõige rohkem võib-olla osati kiust ravida, Roosi teati Roosi sõnu ja oskas osati siis roosi ära võtta veel mitmesugusel muul viisil. Muidugi osati teha veel vigastuspaela siis mitmesugust ravivett küll söega, küll küll muidu sõnad sõnadega lihtsalt loeti siis sõnad puhta vee peale võileiva peale või. Loomulikult osati soolatüükaid ravida mitmesuguseid laste vigasid, arstida. Selle kohta ütles ka Adeele Gruber, kui temalt sõnu küsisime, ütles, et ega siis minu sõnad enam ei aita, et ma juba ilma hammasteta. See on üldiselt muidugi üldlevinud arvamus, et kui enam inimesel oma hambaid suus ei ole, et siis tema see ravivõime ei ole, ikka need tema sõnad enam ei loe. Aga üks inimestest, kes oskas ka päris hästi astid, oli liidel eeman ja tema rääkis kõikide muude ravimisviiside juures veel sellest, kuidas ta naba paika pani. Ja seda võime ka lindi pealt kuulata. Maantee, mis tahes häda on, et muidu niisugune elamist Mis sa siis tegid, tema raius sauna vaid ma panin ta disko põrandale sellele ja, ja oi, ta oli siis ta oli siis ka nii, nii haige ta oli siis, kui nii-öelda ärades detai, ei kannatanud Molik teda triikinki Tago kärjest. Tema on küll teetilist hulgas ja päris koolist ja sinna ta päris sinna viimasesse hoolitsusse. Käis rattaga siis kadis enne kaks korda päevas, siis päraskis ühe korra päevas ja siiski. Niidide jään elama, seitse mitu päeva sai siis ärajäänu saidid ilusti kohale ja siis jälle mulle 25 rubla, ma ütlesin, kuule, ole tubli inimene ja pani ilusti tasku. Ja mina su raha ei taha ja ei kigid, ema siis jääb hullemaks. Mis seal hullem siis või? Ei, mul olid. See ravimine tundus olevat tõesti selline väga elav valdkond ja ma olen mõelnud, et miks ei võiks nii olla, et et küllap see on osalt sellepärast ka nii, et seda lihtsalt tarvis ja kuna külas arsti ei ole, vaid küll käib sinna vahetevahel linnast arst, aga ainult vahel ja seetõttu on see ravimine niisugune vajalik asi, et juba juba sellepärast arvatavasti püsib kauem ja peale selle on veel see mõju. Et nagu nad ise ütlevad, et venelased on ikka suuremad arstid ja nõiad ja ja ongi tõesti näha mitmeid kontakte kohalike ümbruskonna külade, venelastest rahvaarstidega näiteks räägiti väga mitmel pool Tuijendadi nõiast, Tuijendad on läheduses üks väike linn ja sellest Tuijendadi arstist räägiti väga palju lugusid, et öeldi, et Kaseküla inimesed on ka seal väga palju käinud. Ja tema ravib kohe igasuguseid asju. Kas siis paha silma või, või mingit lihtsalt niisama haigust. Ja kuidas tema ravib, sellest rääkis näiteks roosi Kuutman. Niiviisi paha silmaga võib küll ka teha, meil oli üle, aednesin, valgevenelane suri ära ülemöödunud aasta. Paha inimene oli. Seade ei söönud viit söögi ette, virisevad jäise loomad kah nagu karva topid satikad täis ja nagu esimest korda oleks loomad, kunagi pole olnud, nii see vanainimene seal Tuijendaadis, kes vasta tegi, see oli päritud Vladivostokist, mees on tal Ukrainast. Aga nüüd on seal rajoonis Tuientaadis. Seal oli kirikust toodud küünlad, need sulatas ära ja siis helmed, sellised suured jämedad Jantarne ja ta pani taldriku ja seal oli vesi sinna peale valas vaha selle paha inimese kuju tuleb sinna vaha peale, ta keerab teise poole selle kohale ja ütleb ära, kus see inimene elab, kuidas ta juukseid kannab, kuidas tal rätik peas ja minule ütles kohe vana inimene, üle tee elab rätikuid niiviisi kinni, kohe tunned, keda ta räägib. Meile ütles, et toodud must pardipea ja tõepoolest kevadel leidsingi koerte ees oli. Ma võtsin viisingi ta tulde, aga selle vahaga ta tegi nii kui sinna vett vete valas. Mina ütlen štoldeelalmini, Vasmissebee, mina vajutan kahvliga seda vaha katki tema noaga, mina kahvliga kätega ei tohi, see mõjub siis kohe sellele nõiale, et ta on väga haige, siis. Duendati Maria Justraviski selliseid hädasid, mis olid teiste poolt peale pandud ühesõnaga saadetud haigusi, põhiliselt aga venelastega seal usund, seal oli mitmesuguseid kontakte muidki, sellepärast et Rosalie Juhkam näiteks ütles, et temale anti edasi sõnad et kurja koera vastu näiteks tema oskab ja need sõnad olid just venekeelsed. Täpselt samuti käis ta ümber oma aia ja luges venekeelseid sõnu, et seal miskit häda ja õnnetust ei juhtu, nii et neid venekeelseid nõidumisi oli ka üksjagu. Aga no siiski oli ka muidugi eestikeelseid ja neid vanu, mida siin Eestiski teatakse, oli ka küllaltki palju, nii et oli olemas vanakiht, mida me siit oma fondidest muuseumis tunneme ja siis uuem, segunenud kiht ja venelastelt laenatud. Ja muidugi, väga populaarne oli usundiline jutt, sest see on nüüd siin Eestis ka praegu kõige levinum kõige populaarsem on just, et kõige rohkem saad kogudes usundilist juttu ja nii oli ka seal. Küll olid need Luubaine lood, kodukäija lood, pisu henna lood väga mitut varianti. Ja siis olid mitmesugused huvitavad lood olid veel ristimata lapsega. Kuidas, kui laps on ristimata toas, mis siis kõik juhtus? Minu õepojal. Ta oli minu juures kasvatate veel, ta oli üheteistaastane, mamma suri ära tal ja mina võtsin ta siis enda juurde, kasvatasin teda niikaua kui naisi võttis, oli minu juures. Richard. Nendel oli Chirtjonak toas. Aeti kolhoosi poolt uus tuva ja ta juba enam ei olnud uus, aga juba seal sees elasid teised. Ja, ja siis. Seda tuba tahtsivad mitmed noaga, temale lubati tema kõige enne ja, ja tema siis alla ära valla ei andnud ka. Et anti ja jäigi temale. Ja, ja nendel oli, tegele poisikene laps sündis juba enne seal vanas korteris ja ostis teise naise käest detsi, gravaati lapse aseme ja ja valeliku larti poisikene diivanil magav, eks andis senna, pane magama, ei maga, hakkab nutma ja nutab ja nutab koja ja, ja ei ei saa seal sängis maaga magada. Töökorra paneb lapse magama ja natukene aeg ja laps hakkab kiskuma. Ja, ja Svetlana võttis ja laseb tuppa Jertjonaks jala asemel liimide servast kinni ja ja, ja lühikesed sarvekesed niimoodi peas ja ja siia teemasse. Ta jäi siis, Richard ütleb, et mina mõtlen, et lähen ma ei tea, kas või väljakäiku või kustutame tuled toast ära, oota kuule, magama ei lähe ta kell seltsiga kaheksa ikke kell 11 12 ja teinekord veel hiljem ja nüüd jookseb kohe madin tagajärjel. Ja mis asi see on, mis asi siin jälgede järele kandade peal ei jookse? Ei hakka siis, Diego rääkivad isi on enne juba ja siis nägivad. No ja läksime siis selle lapsega. Tuijendaati pakatab Käärsti vea paka valas kohe selle vahaga ja ütleb, et laps seda aset omaks ei võta. Äitlesi ase ära. Vii tagasi, kus võtsid ja teemadel kodu, Cervez käte raiusse, laseme katki ja, ja põletab ära. Nojaa. Ta ikkagi madilikke toas ja toas ja ja. Räägime ka teda midagi õpetanud, aga tema sellest asjast midagi rääkinud jah, jaa, no tüüel ka inimesed ja keegi ütelda, et mingi kruubelgi teele pole ka tema oli siis läind keele poole ja keele oli üteldi, et no see on muidugi vanatont või tama vei toased. Et võtke, kui õhtu rahule, siis lööge ristil g3 ukse peale. Ja, ja tütelgi ised Issa pojuke, poja ristikene. Nende usundiliste juttudega mulle tundus ka niiviisi, et see piir ei ole muidugi kunagi selge, aga et oli üks kiht vanu jutte, mille kohta inimesed kohe ise ütlesid, et vot see on Eestist vana jutt, seda räägiti, et see juhtus Eestis. Ja siis räägiti mõni selline vana lugu näiteks ühest mehest, kes oli kuri mees ja üldse ei pidanud pühapäeva ja oli selline pool nõid ja kuidasmoodi, siis ta ükskord koju läks ja läks tuppa ja, ja kuidas tema oma valge hobune tuli talle tuppa järele ja tema sinna maha murdis siis et see oli nagu Eestist pärit jutt ja siis olid siis need jutud mis olid siis juba Siberis juhtunud ja mis kogu aeg siis juhtusid ja juhtuvad praegu iga päev, sest usundilise jutu tunnus ongi ju see, et, et see toimub kogu aeg ja need isiklikud kogemused on selle jutu aluseks. Ja selle poolest on näiteks nüüd huvitav kuulata jälle ühte niisugust isiklikul kogemusel põhinevat juttu, mille rääkis Heleene väärson. Nüüd oligi, ma räägin, mis ma ise näinud olen, heli, kolmas vana jõulupüha ennemalt Meibi, täitsa vana, jõulupühasid kõik, nüüd on uue järele. Ai, ise mõtlesin. Armee pidi uued jõulud ära, Eestimaa omad ja kõik peod uusi jõulusid, eks. Ja nüüd vana jõulupüha, kolmas kas annab miskit suurt püha, ei ole. Hommikul vara siia, hakkasin kinnast nõeluma. Meil on nii suur püha jõgi kui kodanlik. Mis kuradi kreek turistid? Jah, ja ise nõelun ja nõelun, istun siin tütar ja siis ma mõtlen, et kas, mis kappidega kraabib nii kõvasti kõvasti kõvasti ja mine vaata k ike nõelu, nõelun, kas, kas kapis kohemi teen kapiukse lahti, vaata nii kapis kedagi jälle paga, selle, seal ta hakkab nõeluma ja endaga võeti, kraabib kraabid, ise mõtlen, kas ott on nii palju põrandal, kas on toas? Ja kas nad kasti karda või mis asi see on? Ja pärast kuulmiseni akna taga kraapimine. Ja, ja mina olen natuke vaimses mõttes mõni inimene, on, need kardinad 500-l, siinsete kardinat ei olnud. Siin ei olegi, ma võtan kardinad lahti, jumal juba hakkab valginimesi enne kartsin, mõni vaatab näkku muljet, inimene on. Et mitte kedagi tema juba graafitsiinatada, kõvasti vaatangi valge kassikäpp sinal lubjal. Kaduski ära siis vaata nii ühtegi jälgi kassi võinud olla, kus see kassi sai, lähen, kui tahan tuppa, vaatan kas, kas kas magad? Jäie läks peri valgest ei ühtegi jälgi mitmiskibki, vaat oligi venelased ütlevad, ei tohi nõela kaks nädalat kätte võtta, püha on, jäi ja siis ma sain aru, või on mingit kassiga midagit, vat. Jumal näitas, et ei tohi tüüdata. Ja see jutt on selle poolest ka veel huvitav, et siin võib tähele panna seda iseloomulikku kalendriga seotud segadust. Tähendab praegu on olukord niiviisi, et pühi peetakse nii vana kui uue kalendri järgi, mõned ütlevad, et me peame ikka rohkem vana kalendri järgi, mulle mõned ütlevad, et me peame uue järgi, mõned ütlevad, et me peame mõlemaid, näiteks jõulud peetakse kaks korda sageli. Ja noh, see on ka loomulik, sellepärast et uus kalender ju tuli Eestis kasutusele esimesel veebruaril 1918 ja siis olid need inimesed juba sinna Siberisse välja rännanud. Ja kuna venelastel on vana kalender, siis ongi tekkinud selline vastuolu, aga siit Eestist on neile saadetud ka mitmesuguseid kalendreid, kus on nüüd uue kalendri järgi niiviisi, et ongi nüüd mitut moodi need, need pühade pidamine Ja üldse on eestimaaga sidemed, on neil üldse väga head olnud kogu aeg, nüüd viimastel aastatel on nad hõredamaks jäänud, sest sõit on suhteliselt kallis ja kirja saatmine on kallis ja üldse. On see suhtlemine, ajakirjandust ei jõua tellida, enam, on hõredamaks jäänud, see suhtlemine ka varem olid, kasekülas käidi väga palju Eestis, nii et suurem osa inimesi oli käinud siin juba ja nendel kõigil oli sugulasi siin. Nii et need eesti ja Tomski oblasti eesti külade sidemed on minu meelest märksa tugevamad kui näiteks Suetuki küla omad. See oli niimoodi, et teine peremees läks teise pere meile sinna vee alla. Teine tähtis, muide teri osalt sealt teine peremees ei Gial seda asja, mida tädi Anist asja tema bussisse läksid Läsibizuelia endaga sisse, pisuhänd tuli siia sisse ja pani siis kotid, reisianišeed, kelle pere, kelle pisuhänd oli see peremeest, nägi teda läbi su enda Asjekile oma, ta ei olnud seegi midagi, tema ei teadnud selle nädala, kui pisuhänd hakkas õhku ronima, õhku kerkima, nüüd ülesse Jabeeerrestas seal lasi Asjekile omada, oli segu juulis. Teatas selle peale, et noh, ta nii raske kott tööle, pisuhänd vihastas, raa viskas koti, siis see peremees nägi, kellel teri pani koti ja läks välja sealt seest ja läks, pani selle vedela tuua põlema, kelle omad oli? Läks, torkas toa põlema, kelle omad oli selle peale pissis ta naeratus temale raske tuua, teine naeratus, vaat mis võivad Disu ainult teha.