Ja täna on vastlapäev ning räägime vastlatoitudest vastlakommetest ja seda keskaja näite põhjal ning stuudios on Olde Hansa loovjuht Angela Randmets ning huvitakski, milline oli nüüd siis see kulminatsioon, vasteldel vastlapäev keskajal, selja taga paar nädalat pidustusi, ohtralt söömist, joomist, vastlapäev päeva tähistati väga uhkelt, ehk küll sellised suured vastad, olid juba kohale jõudnud, pühapäeval siis vastlapäeval toimus ikkagi ka õhtul pidusöök, kus siis ohtralt söödi, pajapraadi ja mitmesugust võlaeriti, armastatud oli siis importkala ehk siis koone heeringad ja Atlandi tursk, mis oli ära kuivatatud, aga selleks pidusöögiks teda siis mooriti võiga ja maitsestati safraniga, mis oli keskajal kallim maitseaine. Ja kindlasti oli siis pidulaual ka lõpuks sellist magusamat kraami, et on teada, et väga armastati süüa küpsetatud õunu ja pirne nendelegi lisati sobivaid vürtse. Pandi neile siis teinekord, et peale ka selline glasuuri või võõrba moodi asjandus, et ikka see magus seal küll küllale liiga ju ei tee. Magusat põleriti ja vastlapäeva puhul, mida kutsuti keskajal ka vastlateisipäevaks ja kutsuti ka uuteks vastataks. Et siis on teada, et, et kuna siis tõepoolest sellest päevast või keskööst pidi algama paast siis selle märgiks või selle sümbolina serveeriti keskööl heeringat. Aga muidugi, pidu läks edasi, kõik toit tuli ära süüa, kõik toit tuli ära süüa, sest muidu 40 päeva seda maiust enam süüa ei saa. Tegelikult küll, et, et sellise väikese erandina, et pühapäevi ei arvestatud paastupäevade hulka, sest pühad päevad oliit Kristuse ülestõusmise pühad ja neid siis selle, selle sündmuse auks siis ikkagi pühapäeval tohtis süüa seda, mida siis muudel päevadel paastu ajal ei tohtinud. Aga kuidas on lood hernesuppi ja vastlakuklite ka meil on praegu laua peal vastlatoidud, mis tulevad, kõneldan, seajalad, hernesupp ja vastlakuklid. Vastlakuklite traditsioon võib öelda kohe, pärineb 20.-st sajandist kohe päris kindlasti sellel kujul, nagu me teda tänapäeval tunneme, aga siiski keskajast on teada, et Saksa linnades serveeriti vasta pidustuste käigus kuumi kukleid, mida söödi kas piima või koorega ja neid me võime siis noh, pisut võib-olla meelevaldselt lugeda natukene nende vastlakuklite eelkäijateks. Kuigi on teada, et neid ei söödud ainult vastate ajal. Näiteks aastast 1502 pärineb üks Riia raekorraldus kus kihluse ajal peigmees ei tohtinud oma pruudile saata. Abi ei tohtinud tema saata neid samu kuumi kukleid koorega ka. Et ei oska nüüd seda öelda, mille pärast see oli, et kas oli selline kartus, et pruudil võib-olla vööümbermõõt läheb liiga suureks enne pulmi ja kleit ei mahu enam selga või, või millest see siis nagu tingitud oli, aga selline selline korraldus on siis Riiast teada. Aga hernesuppi, seajalad, kas see oli siis lihtrahva vastlatoit? Pigem küll on teada, et raehärrad tellisid vastateks ka seajalgu, aga arvata on, et nendest tehti hoopiski sülti. Te neid sellel kujul, nagu me neid tänapäeval sööme, päris kindlasti ei, söödud. Hernes oli tõepoolest Thlist rahva toit, aga keskajast on teada üks väga peenretsept Böömiherned mis arvatavasti mitte arvatavasti, aga päris kindlasti kohe oli siis ka rikkamate laual. Kuidas nad seda tegid? Böömi herneid tehti, niiet võeti Hernak leotati nemad ilusti korralikult ära siis pandinaadki mat, keedeti ilusti pehmeks ja kui nemad olid pehmet, siis pidine ist saama kas uhmris või läbi sõela või mitmesuguste selliste trikkide kaudu. Selline ühtlane mass, mida meie tänapäeval kutsume püreeks ja sellele püree Läsis lisati maitseks ingverit kardemoni pisut kaneeli ja valget veini ja serveeriti tema soojalt. Et selline hernesupi retsept, siis jah ei mingit porganditega gruppi, ei mingit porganditega gruppi, puhas hernes, maitseained ja valge vein. Kas samasuguste suppi annaks teha ka läätsedest, mis on ka keskaja toidutaim? Läätsed on ja kahtlemata keskaja toidutaim. Ma nüüd pead ei julge anda, sest selle Böömi herneste retsepti olen mina omal nahal ja oma pisikeste kätega järele proovinud. Et ma usun, et et seda kannataks teha ka läätsedega, ka selle maitse tulemuse eest ma praegu küll ei julge vastutada. Nii et tasub oma tehtud asju proovida, siis on vähemalt kindel ja tänasel päeval katsetada ei maksa. Aga homme jõuame tuhkapäeva, kus siis juba on suured söömad keelatud. Aga ometi millestki pidid inimesed elama ja toituma ning sellest räägib.