Ja täna, kui on tuhkapäev, siis räägime keskaegsetest tuhkapäeva toitudest. Stuudios on Olde Hansa loovjuht Angela Randmets. Mida tuhkapäeval inimesed sõid vastlapäevast midagi ikka alles jäi, kas need tohtis ära tarvitada või oli kord väga range? Tuhkapäeval joodud jätkusid Tallinnas suure hooga ja kindlasti võis kõik selle, mis oli juba valmis mooritud, võis julgesti ära süüa, küll prooviti tuhkapäevast alates valmistada Row, Kääm kalaroogi. Päris liha ohtralt siis enam ei söödud, et arvestati ikkagi sellega, et nüüd on alanud paastuaeg. Aga kuna see paastuaja arvestamisega oli keskajal ka selline segadused, et vahepeal arvestati seda paastuaega, nii et pühap päevad jäid sinna sisse, siis otsustati, et ei, pühapäevad, tuleb jätta välja sellesama Kristuse ülestõusmise mälestuseks ja siis kuna traditsioonid on tavaliselt tugevamad kui ülevalt poolt tuleb käsk siis see aeg, mis nüüd jäi vastlapäevale järgneva pühapäevani või siis vastlapäevast kuni vastlapäevale järgneva pühapäevani. Sellel ajal siis. Väga ütlemisest paastunõuet ei järgitud, oodati rahulikult, et kui saavad varud otsa, siis vastame jah. Et on teada ka, et näiteks mustpeadel olid külas tuhkapäeval naiskülalised ja käis tants ja trall, serveeriti vürtse. Ja alati, kui naised olid külas, siis pakuti neile kindlasti õunu, pähkleid ja kooke. Maarahval olid tõenäoliselt asjad teistmoodi, sest on ju teada eesti rahvakommetest, tuhkapäeval ei tohtinud isegi juukseid kammida, seda enam veel siis minna peole ja kuidas sa lähed peole, juuksed sassis. Et maarahvas tegi tuhakakke odrakaraskit, linnarahvas. Tralites oma pidi? Jah, täpselt nii ta oli, et tegelikult linnarahvas üritas kangesti maarahvast eristuda ja sellepärast tulevadki ehk nendele kommetele natukene sellised suured vahed sisse. Et linnarahvas pidas ennast teadupärast paremaks ja, ja keskajal oli ka selline tore või vähem tore, kõike seda jõukust, mis sulle siis osaks langenud oli väga uhkesti välja näidata. Aga samas leiab ka ajalooraamatuid üürikuid uurides selliseid väikeseid kokkupuutepunkte, et mitte küll ehk päris otseseid aga kaudseid siiski ehk küll. Me oleme tuhka päevas juba oma järjega, siis hüppaks korraks tagasi vastlapäeva, kus oli selline komme, et vastlapäeval võisid vanatüdrukud ka kosja minna ja äraütlemine seejuures oli üsna keelatud. Vastlapäev oli üldiselt ka selline koosilaste ootamise päev, et selleks, et siis neid kosilasi võimalikult rohkem tuleks, siis pidid noored Aituvata naised neiud jooksma ümber kaebu, hao kubu seljas ja vähemasti kuus korda. Aga linnast on teada, et kaevu ümber mitte jooksnud naised aga tantsisid täisjõus mehed ja mitte kuus korda, vaid kolm korda. Seda selleks, et, et usuti, et, et kõik need narrid ja sellised lustlikud ja natukene võib-olla paha lahti kutt vaimud ja narrid, kes on vastlate liikvel, et nemad kõik lähevad siis peale vastlakaevu ja et nemad sealt mitte välja pääseks, siis tuli seal kaevu ümber tantsida. Selline väike seos ja linnarahva vahel ja aga kas annaks selle seose leida ka odraga odrakakud talurahvalaual, kui palju oder jõudis linnarahvalauale? Oderi uudis linnarahva lauale küll. Ta oli selliste lisandina vägagi tänuväärne. Materjal või tooraine on isegi üks selline toore retsept, mis see roog kannab siis sellist ime nagu viljandi rüütlipuder. Ja seal on siis odrakruubid vägagi vägagi üheks koostisosaks. Aga seda tuli siis valmistada nii, et, et tuli võt taaks liitri jagu naerist. See liiter oli siis juba ära puhastatud ja kooritud ja ära tükeldatud, siis tuli võtta liitri jagu vett, kes tahtis natukene Rammusamad putru võis siis võtta kaheksa osa vett ja kaks osa koort. Siis oli vaja üks detsiliiter või poolteist detsiliitrit, sedasama otra, kruupi. Veel peekonit ja peekoni praadimiseks võid ja pudrule veel hiljem lisamiseks võid valmistada valmistati seda siis niimoodi, et et pandi kõigepealt need naeritükid veega või v koore seguga keema, keedeti neid 10 minutit, lisati sinna need odrakruubid juurde ja lisati sinna juurde siis peekon, mis oli ära praetud. Sibul, mis oli ära praetud, pandi see kõik iluahju ja küpsetati, kuni ta läks pealt selliseks mõnusaks kuldpruuniks. Pisut enne küpsetamise lõppu lisati siis selle mõnusa roa pinnale võitükikesi küpsetati veel natuke ja siis oligi ta valmis ja maitsestatud Eda siis soola ja pipraga. Täiesti kõlab tänapäevaselt, tänapäeval pannakse ainult kartulit naeri asemele, sest naeris on kallis ja pole teda kuskilt võtta. Ja aga usun, et et kui asendada senaaris kaalikaga, siis ei tohiks ka midagi hullu juhtuda, et naeriga tehtud puder oli küll äärmiselt maitsev. Ja selle nimi oli siis Viljandi rüüti puder.