Alustame ülekannet raadio ja televisiooni komitee Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu ja Eesti NSV teatriühingu poolt välja kuulutatud kuuldemängude võistluse žürii viimaselt koosolekult. Peale žüriiliikmete võtavad sellest osa raadio ja televisiooni komitee juhtkond, Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu esimees, Lenini preemia laureaat Juhan Smuul, Eesti NSV teatriühingu aseesimees Ants päiel, Kirjanike Liidu aseesimees Rudolf kõrge ja teisi külalisi. Pärast lühikest avasõna annab koosoleku juhataja, raadio ja televisioonikomitee esimees Endel Jaanimägi sõna žüriiliikmele Eesti raadio kuuldemängude toimetajale Lennart Merile. Lugupeetud raadiokuulajad, lugupeetud külalised ja žüriiliikmed, oleme siia kogunenud selleks, et anda oma kuulajatele aru kuuldemängude võistluse tulemustest. Teatavasti kuulutati võistlus välja Eesti Raadio Kirjanike Liidu ja teatriühingu poolt käesoleva aasta algul uute originaalsete raadioteoste saamiseks. Juba praegu võib öelda, et võistlus on kõigiti õnnestunud. Meile saabus 116 käsikäes ja see kõneleb meie raadioteatri populaarsuse kasvust. Kõneleb sellest, et meil on tekkimas oma ulatuslik aktiiv, kes on valmis osa võtma tema repertuaari murede lahendamisest. Nendest 116-st teosest oli zürii sunnitud kõrvaldama kaks teost, kuna nad ei vastanud võistluse tingimustele. Ja kolm tööd jäid võistlusest kõrvale, kuna need olid esitatud pärast tähtaega. 111 käsikirja läbivaatamisega. Žürii, mille koosseisu kuulusid peale Eesti raadio esindajate Lembit Remmelgas, Olaf vutt, Ants Saar, Lea Tormis, Sergei Levin ja Ervin Aabel töötas pingeliselt ligikaudu nelja kuu vältel. Selle aja jooksul vaagiti iga teos väga hoolikalt läbi. Iga teos loeti vähemalt kolme inimese poolt viimasesse vooru pääsenud teose taga looti läbi kõigi 10 žüriiliikme poolt. Kokku koostasid žüriiliikmed selle aja kestel 440 retsensiooni ja kogu selle üsna ulatusliku töö tulemusena otsustas žürii välja anda üheksa auhinda, nende hulgas ka esimene auhind. Peale selle on žürii poolt esile tõstetud neli kuuldemängu äramärkimiseks kuid ka nende teoste hulgas, mis ei ole täna finišisse jõudnud leidub mitmeid lavastuskõlblikke. Žürii otsuse kohaselt tuleb kuuldemängude toimetusel kontakti astuda 28 autoriga kelle tööd pärast suuremaid kohandamisi sobiksid samuti lavastamiseks meie raadioteatris. Nii palju sissejuhatavat žürii poolt ja nüüd vast asuksime tutvuma ümbrikute sisuga. Teeme seda tõusvas järjekorras, see tähendab, me alustame nendest töödest, mis on žürii poolt määratud äramärkimiseks. Riiul ära märkinud TÖÖ 10 32 60 80 76. Üheksakümmned. Palun, Avadast ümbrikut. Kas võib alustada? Jah, palun. Võistlustöö number 90 mäletusena videeristas pealkiri. Edasi läheme kuus. Autor Ilmar Pauli poeg raamatus. Elukoht võidu väljak 10 22. Võistlustöö number 70 märgusõna päikesetüdruk, Pealkiri illusioon või fakt. Autor Alo Lindam Tallinn. Võistlustöö number 68, märgusõna tehnika. Autor Uno heinaku, Tallinn. Autor Ilmar Isok, Väike-Maarja rajoon. Organisatsiooni küsimused lahendab kõik seltsimees mäletavad, et meil oli välja kuulutatud kolm kolmandat auhinda. See oli oma viimase istungi, tegi ettepaneku anda välja ainult kaks kolmandat auhinda. Üks kolmas auhind. Jagada neljas ergutusauhinnaks. Asumegi. Ergutusauhindade tööde number kaks kallutajaid üks, number 171. Autorite kindlakstegemisele palun avaderlikud. Autor Paul Kilgas, Tallinn. Autor Ilmar isop, Väike-Maarja. Energiakuuldemängu transfeeri poolt määratud ergutuspreemiat. Tasume kolmanda auhinna juurde. Tuletan meelde, žürii poolt anti välja mitte kolm, vaid kaks kolmandat auhinda. Väga lühidalt tutvustada üle kolmandale kohale tulnud võistlustel alunegi kooslusest osavõtjatele, tutvustada võistlustöö number 19, seitsmes Martin tutvustas oma töö. Ma. Lühidalt kõnelen seda, mida räägivad retsensendid selle töö positiivsetest külgedest. Seal võitlev jõuline ja terviklik. Pole tegevuse laiali valgust ega üleliigset tühja-tähja. Enne võiks ette heita vastupidist, peategelase Mirjami puhul oleks mõnes stseenis vaja täpsemalt ja võib-olla ka ulatuslikumad iseloomustavat materjali. Praegu jääb siiski veidi väheusutavaks tema nagu ülearu suur hirm ema ees. Samuti see, et ta enne otsustava sammu astumist Randonile teisele peategelasele midagi seletanud meri on ümber kasvanud, toimub äkki, aga see äkilisem põhjendav tema vapustatud elamustega edasi kõneleb siin üks žürii liige, VII parasin žürii esimees. Võistlustöö on kahtlemata tugev, usuvastane asi, ehkki situatsioon pole uus, eriti värski. Olin arvamusel, et hea mängu juures. Teiseks kolmanda auhinna vääriliseks tunnistas žürii võistlustöö number viis 10. Palun lühidalt tutvustada seda võistlustööd. Tormis selle kuuldemängu suureks vooruseks on kindlasti olustiku väga hea tundmine, see on kirjutatud ranna kolhoosielust ja tema süzeexon noortebrigaadi moodustamine noorte kalurite poolt ja nende esimene üldine püügiretk. Selles kuuldemängus on toredaid karaktereid, mis on elust nähtud. Eriti jäävad meelde Noorte brigaadi liikmete noormeeste kujud. Igaühele neist on antud erinev iseloomustus. Nad on küllalt lopsakalt ja eluliselt kirjutatud. Kõige meeldejäävamaks üldse kogu kuuldemängus ongi just need stseenid mis räägivad nende püügiretkest ja raskustest, mis seal ette tulevad noormeestejäämisest, jäävangi ja sellest, et need raskused liidavad lennustaptikaatiat. Ta tuleb tagasi juba karastatud ja ühtse perena keda ka vanad kalurid on valmis tunnistama. Täisväärtuslikuna kaluri Bigaadina. Kuuldemängule on muidugi ka puudusi. Tema kompositsioonis on mõningat üle pakutust võib-olla ja laialivalguv on selliseid tegelasi, eriti naistegelaste hulgas, kes ei ole see arestiga eriti seotud. Keda isegi üldse kuuldemängust välja jätta. Siis on ka lõivu makstud niisugustele harjunud vanadele komöödiat, traditsioonidele, Stampidele, eriti seal koomilise vanapaarikujus. Kuid neid puudusi minu meelest suurel määral teeb heaks ja samuti ka enamuse retsensentide meelest. Et kuuldemäng on kirjutatud eluliselt, seal on mahlakas Randlaste keel. Ja ta lahendab probleemi, mis on küllalt oluline ja vajalik. Purjedega autor on Albert uustulnd, Kingissepp Saaremaa. Äsja avatud tööd linasid kolmanda auhinnaga. Asume töödi juure. Millistele andis teise auhinna? Palun esiteks tutvustada võistlustööd number 24 Võistlustöö number 24 on meie raadiokuulajatele juba tuttav oma uks, mis esietendus 12. oktoobril. Ei ole vist põhjust siin pikemalt peatuda sele. See nagu raadiokuulajad ja lugupeetud koosolijad mäletavad, on autor osanud käsitleda siin suuri ja tähtsaid teemasid. Nimelt iga üheks meil peab leidma elus oma ukse. Iga inimene peab töötama, et leida õnne ja õigustada oma olemasolu. Selle mõtte kandjaks on pensionile asunud vana kooli õpetaja kallis, keda autor on osanud väga südamlikult soojalt karaktiliseerida. Teoses on ka mitmeid puudusi. Teose lõpp kipub muutuma laialivalguva, kes tema mitmed eelised jooned ei ole küllaldaselt välja arendatud kuid nendele puudustele vaatamata pidas žürii võimalikuks teost auhinnata. Teise auhinnaga. Nimetatud võistlustöö esitati märgusõna all hõbekelluke ja kannab numbrit 24. Palun avad Henrik. Minu nime ja aadressi, kui osutub vajalikuks saada teada akadeemilisest teatrist Estonia, seltsimees Valgma käes. Palun tunnustada järgmist. Teise auhinna vääriliselt tuli see võistlus, võistlustööd number 106. Seltsimees remmelgas soodustusi. Võistlustöö number 106 viib meid Saksa okupatsiooniaega kui töö teema minul on igatahes meie jaoks väga aktuaalne ja eesti kirjanduses üsna vähe käsitletud. Kuuldemängus on tegemist ühe arstiga kes ausa erapooletu inimese maski taha pugedes püüab hoiduda kõrvale käimasolevast võitlusest inimkonna ja fašismi vahel. Kui töösündmuste loogika on tema igapäevaselt kokku puutumised tegelikkusega viivad ta kui ausa inimese paratamatult võitlusse võitlusse fašismi vastu. Teose peamisteks voorusteks ongi selgelt läbi viidud idee, nagu märkisin eesti kirjanduses küllalt uudne ainekäsitlus ja lisaks sellele äärmiselt lakooniline dramaturgia teosele väga omane dialoog ja hoogne tegevus. Võistlustöö number 106 esitati märgusõna all ring ja selle pealkiri on. Üks esimene haugi, kuuldemängude võistlusest osavõtjatele kõige paremale kuuldemängule paluksin ka esimese auhinna vääriliseks tunnistatud kuuldemängu. Zürii otsustas niisiis esimese preemia määrata kuuldemängule erikorrespondent. Selle juures lähtuti mitte mingist absoluutsest ideaalist vaid võistlusele laekunud tööde tasemest. Nii võiks ju ka eri korrespondendil mõningaid pretensioone esitada. Žüriiliikmed heitsid talle, et kõige rohkem just tegevusliinide ülearust rohkust, mille tõttu mõned otsad jäävad nii päris kokku viimata. Kuid selle kõrval žürii leidis, et erikorrespondendina siiski sääraseid voorusi, mis tõstavad ta teistest võistlustöödest kõrgemale. Kõigepealt tema puhul peaks märkima teose elulisust seda, et autor on vaatluse alla võtnud. Kaasaja niisugused suured probleemid ja teostuse teoses on orgaaniliselt tänapäeva suured ideed edasi antud teosele võitlus kommunistliku töö kommunistliku inimese kommunistliku ellusuhtumise eest. Kusjuures need ideed tulevad esile huvitavate karakterite ja paeluva kaasakiskuva süzee kaudu. Teoses on olemas tugev konflikt, kusjuures eri tegelaste käitumine nende talitusviis selles sündmustikus väljendab nende erinevaid suhtumisi ellu töösse. Ja nii kasvab välja kuuldemängust mõte, et õnn ja inimese elu eesmärgi seisab. Kaetud laua taga istumisest vaid aktiivsuse osa võtma siis selle. Laua katmisest. Võttes kuuldemäng, mis peaks kuulajaid huvitama ja tugevasti ning kaasaegselt kõlama Vahepeal selgitasime välja oma ukse autori, palun seitsmeselt Merilise teatavalt. Erikorrespondendi kohta rohkem küsimusi ei ole. Palun avad Henrik teatavaks teha. Kuuldemängu autor. Autor on Rudolf Aller Pärnu. Me suutsime ära žürii töö tulemused kordan veel seda, et teine raadio ja televisiooni komitee Eesti Kirjanike Liidu Kuuldemängude võistlus oli viljakam kui seitsmendal aastal läbi viidud võistlustööd. On põhimine töö. Kuuldemängude, toimetuse, kuuldemängude, režissööride, kes võtavad ühenduse. Autoritega et ette valmistada auhinnatud tööd raadiokuulde mängudena ja esindada need raadios, mille järele võivad juba raadiokuulajad algama nagu meie tööle ka žürii tööle, kuivõrd õieti täpse hindasime meie võistlusele laekunud kuuldemäng. Ma arvan, et see kuuldemängude võistlus ei jää viimaseks. Nähtavasti paari aasta pärast tuleks järjekordne kuuldemängude võistlus välja kuulutada mulje üle raadio ja televisiooni komitee poolt. Tänada kõiki zürii liikmeid kes mitme kuu jooksul tegid ära suure tööd. Tutvudes üksikasjalikult 116 võistlustööga. Retsenseerisin neilt, mitte žürii koosolekutel arutasid üksikasjalikult võistlusele saabunud kuuldemängud läbi. Ma tänan ka. Lubage õnnitleda teatriühingu juhatuse nimel võistluse võitjaid. Ja samuti tahaks märkida seda, et rõõmustab asjaolu et võistlust võime lugeda kõigiti kordaläinuks. Juba sellepärast, et suur hulk inimesi tundis võistluse vastu huvi. Ja nagu märkisid, žüriiliikmed olid esitatud tööd oma tasemelt tunduvalt paremad, kui seda on varem olnud. Teatri avalikkust ja teatrisõpru kahtlematult. Tõhusamaks vahendiks meie töötajate, nõukogude inimese kommunistlikus kasvatuses ja võibki märkida seda, et esitatud töödest ja eriti nendes töödes millised auhinnati ja milliseid märgiti, on autorid kasutanud väga tõsiseid ja elulisi probleeme eelkõige nõukogude inimese kasvatamise küsimust mis on kahtlematult nii teatritel kuigi Radio teatritel. Põhiliseks ülesandeks repertuaari valikul ja samuti oma lavastuste ettevalmistamisel väljatoomisel ja publikule. Esitamisel tahaks loota seda, et see kuuldemängude võistlus muutuks heaks traditsiooniks ja eta toimuks tihedamalt ja et me näeksime tulevikus rohkem uusi autoreid, et sellega kasvatada ja rikastada nende neid inimesi, kes tegelevad meil vabariigis dramaturgia küsimustega. Lubage mul Kirjanike Liidu juhatuse ja kogu Nõukogude Eesti kirjanike kollektiivi nimel õnnitleda äsja lõppenud kuuldemängude võistluste võitjaid ja soovida neile kõige paremat edasises töös. 116 kuuldemängu, mis esitati võistlusel, on muidugi väga suur arv kuid me teame, et ühegi võistluste edukust ei määra ainult esitatud teoste Arpaid. Nende tase. Ja kui leiti võimalikuks esitatud töödest premeerida üheksa tööd, näitab, et võistlus on põhiliselt õnnestunud, kuid kunagi pole olukord nii hea, et ta parem olla võiks. Ja usume, et kui taolised võistlused muutuvad heaks traditsiooniks, tõuseb aasta-aastalt ka esitatud käsikirjade tase. Rõõmustab see, et nii ära märgitud kui auhinnatud tõusta autoriteks on juba tuntud dramaturgiat ning kirjanduses varem nähtud nimede kõrval väga palju noori. See pole karakeerna ainult sellele võistlusele, vaid meie vabariigi kirjanduslikele võistlustele üldse. On väga hea, et see nii on. Noored kannavad ju suures osas oma õlgadel meie dramaturgia, kino, dramaturgi ja raadio ja televisiooni dramaturgi homset taset kuid tahaks väga, et järgmistest võistlustest võtaks osa rohkem kutselisi kirjanikke. Ma arvan, et see tuleks võistluste tasemele ja meie raadiokuuldemängudele kasuks. Peab ütlema, et Kirjanike Liidu ja raadio ning televisioonikomitee koostöö võiks olla tihedam ja parem kui seni, see on meie kõikide huvides. Veel kord lubage õnnitleda kõiki neid, kelle tööd lähemal ajal eetrisse lähevad ja tänada teid, keda küll esile ei tõstetud kuid kes võistlustest osa võtsid ja kellede hulgas on kindlasti tulevaste võistluste laureaadid.