Andres Uibo tere tulemast klassikaraadio stuudiosse. Rõhk meie saated selles rubriigis, millest see nüüd täna teie olete kutsutud on puudutanud Tallinna kontsert, organisatsioone, väikesi ansambleid, kes tulevad oma elu korraldamisega nii või teisiti toime ja ka üksikesinejaid. Andres, mina tahaksin täna küsida teilt just teie elu mitmesuguseid valdkondi. Noh, see kõlab natuke banaalselt, aga toimetulekuaspektist. Kuidas üks muusik, üks organist, meie praeguses kultuurisituatsioonis on leidnud endale koha või kohad. Ja selle tõttu võib-olla alustamegi päris lihtsalt sellest, missuguste muusikavaldkondade ja elu ja kultuurivaldkondadega te puutute kokku oma igapäevases töös. No ma pean ütlema, et ma olen mõnes suhtes Õnnelik inimene, et et ma puutun tõepoolest kõikide muusika, noh, eluvaldkondade ja kõikide sfääridega kuna ma olen seotud oma tööülesannete tõttu ka erinevate asjadega, kuid kõiki näid ikkagi ühendab üks tunnustena läbiv mõte on kõike, mida ma teen või me teeme seda, me teeme, et Eesti muusikakultuuri edendamiseks või nii palju, kui me seda suudame. Ja loomulikult tähendab, kui ma ütlesin, et ma olen mitmel pool tegev, võib-olla peaks teda gara ütlema, et et kui ma töötan Eesti kontserdis produtsendina, siis on minu amet, on kontserdite korraldamine, esinejate leidmine ja kavade sobivate kavade valik terve hooaja koostamisel osaleb. Ja see on suur töö ühelt poolt teiselt poolt töötanud Eesti muusikaakadeemias, kus mul on hetkel seitse tudengit juba neljandat aastat, nüüd mul on olnud juba päris mitu lõpetajad, tänavu aasta on jälle järjekordselt kaks lõpetajat nad on väga tublid kõik. Ja seeläbi ma puutun kokku probleemiga, millega võib-olla et teised kes ainult kontserte korraldavad, kokku ei puutu. Et ka minu südametunnistuse peal jääb see, et kui me neid muusikuid toodame või neid õpetame et milline koht, neil või roll saab olema tulevikus Eesti muusikaelus, et sellisel õpetamisel paljalt, et kui me ainult teeme oma tundide koormuse pärast tööd muusikaakadeemias ja sellest kramplikult kinni, hoiaksime sellel tööl. Minu arvates ei ole mõtet, et me peame ka aitama need noored iseseisvale elule, et nad leiaksid oma Koha kas Eesti kontserdis on teie kui produtsentide vahel ka mingisugune ainevaldkondade jaotus, et just noh, mingi žanr on teie käes, seal mingid teised Peeter Vähi, Madis Kolgi ja nii edasi. Lood tinglikult on ta niimoodi kujunenud, kuna Eesti kontserdis on neli produtsenti ja igaühel on oma lemmikvaldkond. Muidugi. Kes mul nimetamata jäi? Laureaawehke madi Madis Kolk teada nüüdismuusika suur austaja ja suur propageerija jätab tema kanda on põhiliselt nagu nüüdismuusika ja Peeter Vähi. Nagu kogu elu eluvaade idamaade kultuuripool, on ka teada üldteada, nii et et orient festival on ju Peetri toodang. Ja, ja noh, seal on kaubamärk ka minu kaubamärgiks võiks nimetada Tallinna orelifestivali Lauri haavale neljandale produtsendile, ma ei oskagi konkreetselt praegu väljundit öelda, tema vist on niisugune nagu nagu kõige tegija. Nii et meil on tõesti on oma oma valdkonnad. Ja eks on loomulik, et orelikontserdid ja kogu see on jäänud nagu rohkem minu vedada. Kuid kui ma nüüd ütlen, et protsentuaalselt palju mul on nüüd orelite kontsertide korraldamisega tegemist, siis võib-olla see on kuskil viie protsendi lähedal, ülejäänud 95 protsenti on ikkagi midagi muud. Ei, mind nagu korruptsioonist siin süüdistada ei saa. Ja teine vahele küsimine puudutab nüüd Eesti Muusikaakadeemia oreliklassi. Kas see on iseseisvana või anda klaverikateedri juures, kuidas see on praegu paika pandud? Tähendab, meil on olnudki, viimasel ajal on akadeemias olnud muutusi struktuurides. Ja seal võib-olla et mitte nii palju kateedrid on olnud kateedrid, nagu ta on, või osakonnad. Küll aga on orel, mis on olnud ju läbi nõukogude aja sinust niisugune pool keelatud ja samal ajal väga soositud Pill ühelt poolt, et omaette orelil asju nõukogude ajal ei olnud ja kogu maailmas ütleme Euroopas, on teada, et on olemas kirikumuusik, osakonnad, kuhu juurde nagu orel kuulub siis. Kui ma tulin õpetama muusikaakadeemiasse 94. aastal alustasin siis kirikumuusikaosakonda veel ei olnud ja minu esimene niisugune ettevõtmine oligi aktiivselt tegeleda selle probleemiga, et saaks loodud kirikumuusika osakond. Sest et Eestimaal on väga palju toredaid kirikuid, kus on orelit ja, ja oleks vaja koolitada, kes neil mängivad. Ega me kõik Tallinnast ei jõua käia nii, et kohapeal oleks vaja ka mängijaid ja seetõttu kaheaastane oligi loodud siis eraldi üksusena, kirikumuusika osakond. Esimene ettevõtmine oli küll Tallinna kirikumuusika lisaerialana järgneval aastal juba kirikumuusika osakond omaette. Mis, ja veel oma nooruse tõttu, kuna vastuvõtt on alles olnud kaks aastat, sinna ei ole veel nii palju tudengeid ja praegu ta kuulub veel klaveriosakonna koosseisu. Kuid noh, tegelikult me tegutseme nagu ikkagi oma oma Ta juba. Aga juriidiliselt oleme klaveriosakonna klaveriosakonna klaver, kateedri alla kuulume. Ja noh, eks edaspidi, kui tuleb tudengid rohkem juba arv kasvab, siis kindlasti kirikumuusika kateeder saab olema omaette üksus. Kui orelimuusikast ja orelimängijatest rääkida siis rohkem kui ühegi teise pilli puhul langeb tähelepanuga instrumendile see tähendab orelile. Missuguses seisus on muusikaakadeemia oreli kui instrumendi poolest. No vot, see on tõesti hea küsimus, sellepärast et et eks ole seotud paljuski minevikuga ja tulevikuga, just et praegusel hetkel on ikkagi teada, et need uus maja valmib 12. septembril on rektori poolt antud nagu sõna, et on maja nii-öelda sisseõnnistamine on. Sellega seoses meil on uued lootused ja praegu on kivimäel hetkel üks ainukene harjutuspill, mis seal tohutult koormatud, mis võiks öelda, et on 24 tundi päevas kasutusel. Aga aga noh, eks seda vähe on, seda on väga vähe ja aga hetkel on tänu kultuurkapitali toetusele. Me saame ühe väikese lihtsa harjutus billi, saame juurde aprilli algul olev käsitöökoda seda valmistanud ja pea pea nüüd vist ülehomme peaks hakkama selle pilli ülespanek kivimäel. Praegu päris tublisti ja mis puutub edasi tulevikku, eks nad mõlemad pillid lähvad nuid uude majja. Meie südalinna uude majja, ületoomisele ja ületoomisele üsna varsti ilmselt juuli juulikuu sees hakkab juba toomine. See võtab ka aega ja tulevikuks on meil ikkagi planeeritud, meil on tore orelisaal on olemas uues majas ja sinna peast tulevases korralik niukene kontsert, pill, me oleme rääkinud ühest põhja saksa tüüpi orelist, kui mis võimaldaks mängida barokkmuusika ajastu pilli, barokkajastu, muusikat, puks tõhuded, Bach ja kõik on nii, nagu ta omal ajal pidi kõlama ja ja ega muidu tudengid ikkagi ei õpi, kui neil ei ole käsutada, tõepoolest kasutada. Stiili pilli, nõndanimetatud mille peal saaks ikkagi tõsiselt teada, mismoodi see muusika vanasti pidi kõlama, sest see on ikkagi hoopis teine maailm, kui seda on Tallinna toomkirikus, kus on võimalik mängida romantilist muusikat suurepäraselt. Kui. See oleks nüüd siis kolmas pilv, mis te saali sinna orelisaali juurde saab. Jah, aga see oleks nagu esimene mal, arvan, et esimene reaalne tähtaeg on kahe aasta pärast, et see pill on olemas, kuna hetkel läbirääkimised käivad ja mõtted liiguvad, kuid tellida sellest peab olema kindel garantii, et on raha olemas mille suunas õõnes nagu mingid lahendused näivad olevat. Aga orel on ju tegelikult väga keeruline. Keeruline. Keeruline on instrument, et seda tuleb praegu tsiteerida, seda tuleb ehitada ühes kohas valmis ja tavaline tsükkel. Heade töötegijate heade orelivõistluste puhul on kolm-neli aastat tellimuse hetkest kuni kättesaamiseni. Oreli ehitamine on väga pikaldane, pikaldane protsess, nii et kui me kahe aastaga saame, siis ma meil on, oleme väga hästi saanud. Tavakuulajale ja ka orelimuusikasõbrale ja austajale tundub orel väga noh, tõepoolest suure ja keerulise pilli ja ütleme mehhanismina te räägite nii kergekäeliselt või kergelt sõnu vormidesse, orelite ületoomisest. Kas oreli ületoomine ühest paigast teise on tegelikult keeruline protsess või, või ta on lihtsam, kui me ettekujutluses arvame? No vot, see on jällegi väga hea küsimus, tegelikult see on niisugune küsimus, et mõnel puhul on oreli ületoomine võimatu, tähendab, orelit võib tähendab igat instrumenti võib üle tuua teise ruumi. Loomulikult see tehniline protsess on üks külg, teine, teine külg on see, et instrument, kas see ka enam säilib. Kuna no ütleme, kui meil oleks tegemist mõne vana kiriku oreliga mis on väärt väga väärt pill, 150 200 aastat vana, kuid mis on asunud ju kogu aeg ütleme jahedas suhteliselt jahedas suhteliselt niiskes kliimas, kus puit on oma elu, elab hoopis teistmoodi ja tuua see ütleme meile, uude hoonesse, kus on keskküte ja kõik muud hüved euroga kaasas käivad, eks ole kus võib-olla puuduvad ideaalse kliimaseadmed ja kõik muu, mis sinna juurde kuulub, siis me võime selle pillidele tuua ja olla kahe aasta pärast fakti ees, et meil tuleb see pill Välja viia või prügimäele mõningaid osi sealt muidugi saab. Aga võib juhtuda, ta hävib, sest et puit on ikkagi. Mis on olnud ühes ruumis aega, seda ei saa teiste ruumi kergelt viia. Kivimäel on see eelis, et seal uus pill küllaltki 25 aastat vana ja ta on asunud samas ruumis umbes kus naguuski, maja keskküttesamad tingimused. Ja selle üleviimisega muidugi probleeme ei ole, nii et hiljem mingisuguseid komplikatsioone ei teki. Seal aga aga ta, ta muidugi võtab aega üks disuse pilli lahtivõtmine ja kõik see tuleb ära pakkida. Tinaviled on väga õrnad, eks ole, ja ja uuesti häälestada pärast on kindlasti üks poolteist kuud kõva tööd, poolteist kuud kõva tööd lahti võtmisest kuni ümber paigutamiseni, kuni ütleme Uuestiltoneerimis hääletab häälestamiseks. Kes nende orelite tehnilise poole eest Vastutab vastutab, on, võib olla halb sõna, kes kannab hoolt. Kas teie ise või või on on keegi asjatundja veel? Eks väikseid remont saab muidugi ise tehtud ja kui midagi siit ja tudengid ise ka ikkagi ja õli ja niisugust käibevärki õli, mootori õlitamist ja seda saavad ju teha ka tudengid. Aga kui on tegemist nii suure ettevõtmisega, nagu seda on oreli ühest hoonest teise ümberpaigaldamine ümber viimine, siis saab seda teha ikkagi tõeline orelimeister, spetsialist, kellel olemas kõik. Esiteks noh, mitte ainult teadmised, oskused, vaid ka vajalikud tööriistad, kõik, mis sinna juurde kuuluvad, sest seda on võrdlemisi ikkagi palju ja, ja see on ikkagi tõesti suur ja keeruline töö. Et kõik funktsioneeriks selles mõttes on on vajalik ikkagi niisugusel tööl vajalikega kindlasti oreli väljapid, meistri olemasolu ja kes selle töö siis nagu teeb? Ja Eestis, kas meil on omad Eesti meistril, piisab nendest kogu, ütleme siin Eestis paiknevate mitmesugusel tasandil mitmesuguses seisundis olevate pillide Oi ei, kaugeltki ei piisa selles mõttes, et kui me oleme nüüd hiljuti ajalehti lugenud ja toomkiriku oreli restaureerimisega, kus ma olin ise fondi juhatuse toomkiriku orelifondi juhatuse liige siis ma puutusin väga palju kokku selle Selle olukorraga koos. Orelimeistrid üksteise peale nagu nagu tahaks öelda, et või olid natukene kiuslikud või midagi niisugust ja eks see kutsus üles, palju kirgi. Kaevati ühelt poolt kaevati teiselt poolt ja, ja kui me muusika Lehtavad oleme lugenud, sest seal oli kirjutatud alatasa, et üks ei kõlba, teine ei kõlba ja ja ega see ei ole ainult meie Eesti probleem, see on ka mujal maailmas, sellepärast et ütleks, Töid tahavad väga paljud saada, aga aga kahjuks on niimoodi, et väga vähesed ainult suudavad seda väga head tööd teha. Ja, ja toomkiriku orel oli siukene, magus suutäis, et kallis töö esiteks ja ja võimalik ja, ja otsese leida. Ja, ja kutsus esile võrdlemisi palju kirgi, mis õnneks tänaseks on kõik maha rahunenud, sest kõik on ära näinud, et töö, mis tehti, on väga kvaliteetselt tehtud ja ja, ja see oli ka toomkiriku orelifondi juhatuse meelest väga õige otsus, et just Kristes effery töökojale Saise töö antud. Ja seda on meile väga paljud välisspetsialistid pärast öelnud. Ja. Ma arvan, et toomkiriku orelifondi töö oli üks niisuguseid väga tänuväärsed ettevõtmisi, mis annab ka teed edaspidiseks teiste orelite hooldamiseks, noh ütleme näiteks praegu Jaani kiriku orelifond on ju loodud, kus ma ise kellegi juhatuses olen seekord juba juhatuse esimehe asetäitjana ja. Meil on olemas hea pagas ja hea kogemus ja, ja see on niisugune väärtus, mida raha eest osta, kuskilt ei saa see neli aastat fondis istumist ja olemist ja on andnud jällegi ühe ühe väga mõistliku kogemuse ja mis meie oludes rooli omamoodi kooli, mis meie oludes kohe marjaks ära Kas teil kogu selle orelimissiooni Eestis edasi 500 täites on ülevaade kõigist Eestimaa peal olevatest orelitest ja ja, ja kellel veel on, ma küsin nii tausta mõttes organismides. Ma arvan, et kõige rohkem, võib-olla hetkel informatsiooni omab Rolf Uusväli, vast võib-olla veel rohkem omas kadunud professor platvorm, kindlasti ma ei oskagi öelda, kestvus, kestmine rohkem oma, seda on täna raske võrrelda ja olekski absurdne hakata võrdlema võrreldamatut. Aga kindlasti praegu on olemas informatsioon tolmunud, tähendab, konsistooriumi juurde on juures paar oreli järelvaataja kohta Toomas Mäeväli, kes hooldab Tallinna Pille ja temal on ka olemas ülevaade. Ka minul on mingisugune ülevaade olemas, sest on läbi sõidetud, võib arvata kuskil 70 80 instrumenti. Aga kui palju üldse Eestimaa peal on neid oreleid? Neid peaks olemuslik 200 ringis, kokkuvõttes osalejaid? Ei, need on juba arm, sest mõnel pool on tõesti ainult prospekt säilinud, nii nagu Alatskivi kirikus, kus lähed, siis vaatad oige, mis seal üleval on, milline toredas ilusas ja lähed üles, vaatad ja peale prospekt ei ole mitte midagi, ei ole ühtegi klahvi ega mitte midagi viletega midagi. Täielik laastamistöö, niisuguseid kohti on päris mitmeid ja, ja mõnel pool on pillid nii haletsusväärses seisukorras, et Ast võib-olla on kergem, on uus ehitada, kui seda vana hakata veel üles putitama nii-öelda taga parematest on mul ülevaade olemas. Kui järelkasvu poole vaadata te ütlete, et, et teil on praegu tudengid, kas peale teie on veel oreli õpetajaid, muusikaakadeemias? Tähendab pikka aega nüüd noh, võib võib-olla talgusestanud huvitav öelda, et kes on olnud tööl, et esimene pedagoog ju minu teada oli Peeter süda. 80 aastat juba tagasi, eks ole. Lühikest aega on olnud õpetanud, Artur Kapp on olnud ja, ja siis oli pikk aeg, kus oli pikka aega oli augu Stockman oli pikka aega oli selle töö välja, kui tapmann jäi ära, tähendab õieti ja vaid siis tuli Leppnurm juba 34. aastal minu teada juba või 35 või kuus, mis oli, kui tohman võttis Eleformama assistendina tööle, eks ole, nii et Leppnurm oli ikkagi viimane kord, kui ta tunnis käis, ei olnud enam mitte orelit õpetanud enam taanlast, kiriku orelikunstiajalugu oli oktoobri lõpus 98. aastal ja nii, et kui see vahe liita, palju neid aastaid, siis võib tulla 63 aastat minu arust, eks ole seal tohutu aeg, noh vahepeal küll mõned ajad olid, kus ta ei õpetanud siin poliitilistel põhjustel. Aga, aga ikkagi, see on väga pikk aeg ja no vahepeal on olnud tal Assisteltidena olid tal tööl, Ines Maidre oli ühe aja, ma ei tea, kas kolm aastat või palju ta võis olla siis. Tuli Toomas Trass tuli, kes on praeguseni jäänud, Toomas Trass on, õpetab. Mina tulin 94. aastal. Ja, ja nüüd viimasel aastal tuli Rolf Uusväli, kellel on üks õpilane, et kes on noh, see nimi peas nagu muusikutel tutta oleme, Jaanus torm. Tähendab Jaanus tooriumit ja aga meil on olemas ka Orealist juba nüüd magistrantuur mis on üsna loogiline ja loomulik. Ja esimene magistratuuri lõpetavali Piret Aidu loo, kes lõpetas väljatvormäe juures magistratuuri seal just möödunud aastal. Ja nüüd on need, kelle kohe on tulemas, siis minu juures hetkel on Aare-Paul Lattik, kes tänavas ta peaks, nüüd lõpetab magistratuuri Tiia Tenno, järgmine aasta. Ja neid astujaid tuleb, tuleb veel ja nii, et tööd nagu käib ja elu edendab. Teie ise olete Hugo Lepnurme õpilane ja jünger. Kas te olete ennast täiendanud ka teiste pedagoogide juures või organismide juures? No see on hästi-hästi loomulik, eriti orgalistidele, kellel on kelle võib-olla, et muusikanägemus erineb väga palju kõikide teiste instrumentide mängijate nägemustest ja kogemusest, sellepärast et esiteks oreli äärmiselt vana pill ja seal on hästi palju muusikat. Ja noh, kui me võtame klaveril klaverit, klaver on olnud klaver tekkimisest saadik, no väikeste muutustega, kuid orel on olnud ju tohutult erinev erinevates maades, erinevatest kultuuridest, kui võtta Itaalia pill, kus orel oli hästi väikene, pedaal oli hoopis teistmoodi ja ja prantsuse kultuur hoopis teine, Hispaania hoopis kolmandat moodi ja Põhja-Saksa-Poola kõik salust tohutu. Ta on niisugune. Need on niivõrd erinevad asjad, et kui ma hakkame oled, ütleme lihtsamalt, et kuulajal on võib-olla lihtsam aru saada, et kui me ütleme navi klaverimängija peab praktiliselt nagu orienteeruma, ainult ütleme kristluses, eks ole, siis meie need asjad on kõik nii erinevad, et me peame nagu kristluses ja budismis ja ja islamis kõigis orienteeruma nagu võrdselt rutem. Kui me tahame neist rääkida ja me tahame seal midagi kaasa rääkida, et me ütleme õigele väga õige sõna õiges kohas siis orelikultuuris ta paraku niimoodi on. Et see on, pead hästi laialdaselt haarama, seda ühe koha peal õppides mitte kuidagimoodi ei omanda tõesti, kui tahta edasi õpetada ja anda teistele, siis peab olema käinud nii Itaalias kui Hispaanias, kui Prantsusmaal. Sõi, tähendab, nendes riikides peab, olen käinud, aga nende maa pedagoogide juures peab olema kas või saanud paar-kolm nädalat kursusi ja tingimata on vajalik välismaal õppimine. No ma olen praktiliselt, et käinud nii prantslaste juures hispaanlaste juures itaallaste juures ennast täiendamas ja kõige pikem täiendamine mul oli kaks aastat olin Lübecki, Lübecki muusikakõrgkoolis, olin Hans gepardi ja Martinaalsel ploki juures. Kas teie Andresson olete selle rahvusvahelise orelifestivali idee väljamõtleja ja, või kujunes teie kaudu see niimoodi, et et noh, organistide isiklikud suhted ja kollegiaalsus nüüd siin on realiseerunud meie juba traditsiooniks saanud orelifestivalid, eks. Kuidas see kõik algas? Vähemalt selles mõttes, et ega väljapõllud midagi vaja mõelda, maailmas on ju muusikafestival, on üldiselt niisugune normaalne nähtus, et et midagi uut ei olnud vaja välja mõelda, küll oli Alt vaja. Eks algul ei tehtagi palju asju, võib-olla nii väga teadlikult, et ikkagi paljud asjad määrab niisugune õnnelik juhus või kokkulangemine ja nii oli ka Tallinna orelifestivali alguse märgiks oli üks sündmus milleks oli nimelt. No see oli 87. aastal oli veel, kui oli too aeg, kui kindlasti kõik piirid olid väga kõvasti kinni ja keegi väljapoole saanud, oli aeg, kus veel Moskvast tuli kultuuriministeeriumist välispass võtta ja, ja kõik oli ühesõnaga täiesti uudne. Veel. Siis toimusid niisugused asjad, nagu. Kui rahvusvahelisel konkursil mindi välja Nõukogude Liidust minna, siis oli üleliiduline voor oli üleliiduline ülekuulamisläbi, kuulame, soor oli ja seeläbi kuulamisvoor oli ühe konkursi päev peale, mis Saksamaal toimus, rahvusvaheline konkurss, sinna lubati kas siis Nõukogude Liidu osalejaid kolm tükki. Ja nende meil oli omavaheline siseriiklik konkurss, oli, oli Kissinovis. Kevadel 2007 mai valitigi välja, siis kolm kandidaati, kes siis edasi pääsesid, meid oli kokku, oli mingi 30 pärast mäleta, palju 30 oli neid konkursant ja edasi pääsesid siis Smitavalassess mitu Moskvast Eduard vabanes, jaan Vilniusest ja mina. Ja seadus reglement nägi ette, et enne väljasõitu konkursi riiki konkuse paika tuli veel üks ülekuulamine teha üleliiduline, kus tuli Velux kõrge komisjon ja pidises ütleme oma viimase sõna, et noh, et kas, mis on siis tehtud, kas need soovitused on kuulda võetud ja kas ikka minnakse või ei minda. Tookord käis elu niimoodi ja Tallinnas oli olemas niisugune tore koht nagu Niguliste kirik oli. Ja, ja ma pakkusin neile arutasime, seal jätkus seda kuulamisvooru võiks teha. Ja ma pakkusin välja, et teeme Tallinnas, et me võime teha ka niimoodi tavaliste kontserdit, täna olete. Et ja see idee Moskvas teda kaaluti ja leiti siis olevat hea ja ja, ja aga siis tekkis mul veel idee, et, et miks mitte, et paneme siis need žüriiliikmed, kes seal meid kuulavad, et need paneme ka veel mängima kõrvuti endaga. Ja nii tuligi, esimene festival oli niimoodi, et mängisid siis need žüriiliikmed, kes löödolegi Antšenkoli Leppnurm oli. Oli Laagnast hambad Jerevanis ja, ja siis nemad kuulasid ja oligi vaheldumisi. Ükspäev oli siis žürii liige, mängis teine päev kandidaat, konkurstant ja, ja niimoodi see esimene rida tuli. Esimene nädal ja ja teine aasta juba, noh, kui on üks mõte on loodud. Esimene oli meil Niguliste orelil nädala nime all oli, ei olnud mitte mingi festival ja niimoodi ta jäi ja käima jäi ja käinud ja väga hästi käinud. Kui tol ajal festivalide jaoks oli võimalik raha saada riiklikult siis praegustes oludes on ju kõikide ettevõtmiste juures omaette probleemne. Isik koolise organiseerimise kõrval, ühesõnaga esinejate leidmise kõrval on ära probleem. Kas ma eksin, tähendab, mul on silme ees, praegu on teil loodud aktsiaselts orelifestival või on mul juba vanad vanad andmed või olema vanaisa silme ette? No kuidas see orelifestivali staatust siis praegu on ja kuidas te, kuidas te toime tulete? Esialgu tõesti oli, selles mõttes oli ju kerge aastal 87, ühelt poolt oli ta kerge, teiselt poolt raske, kuna see oli see aeg, kus tähendab alati on võimalik näiteks tootev kõigile, eks ole, praktiliselt oli, oli võrdne, aga väga vähesed said toota teda läbi Moskva ja, ja sama oli ka igasuguste muusikaüritustega, et et mäng võimalik oli, aga kestis, pääses, see oli õnneseen. Ja 87. aastal ei olnud mitte mingit muud probleemi, kui tarvitses mul minna. Tookord oli Eesti riiklik filharmoonia Riho Altrov juurde tooli muusika. Siis oli üksainukene muusika niukene toimetaja või kuidas ta ametikoht oli? Produtsent mitte ei olnud tookord ja tema kava ära ja et ega raha ei olnud probleem riik riiklikul asutusel oli. No siis ei tulnud kellelegi pähegi, et mingit erasektorist Niukest häält tookord midagi nihukest taolist joonud. Et et niimoodi see toimis, riik tyhikavad ja Eesti filharmoonias ja 90 89 oli veel teine samamoodi täpselt, et tegime koos Riho Altrov kasele. Küll aga kas 89 muutuma, kui tulid juba kooperatiivide värgid ja siis tekkis niisugune ühe on niisugune ettevõte. Eesti oli, mis ta oli muusika. Koorikooriühingu juurde ja kooriühingu juurde tekkis Esto muusika ja see oli esimene niisugune muusikaalane niukene kooperatiiv saab olla eraettevõtte, küll aga tekkis sinna juurde ja asusime orelifestivali selle Alt tegema. ESTO muusikalt tegime neli aastat. Ja noh, see andiski nagu võimalus hakata arenema, sai hakata ise suhteid looma ja, ja kõik, ja noh, eks tuleb, piiride avanemine, kõik lahti ja käimine sidemed ja need olid kõik olemas. Ise olles mitu aastat Saksamaal elanud, tulid need sidemed ja ja siis Sa esto muusikaga tehtud, siis tekkis jällegi muutus siis Tallinna orelifestival läks täiesti omaette. Ja kahe 92. aastal ja, ja siis tuli ta tõepoolest oli täiesti erasektor oli täiesti eraettevõtluse vormis, oli mis pidas ka väga hästi vastu tänaseni vastu pidanud, kui mind ei oleks kutsutud tööl Eesti kontserti. Teid võeti sinna siis kõige oma orelifestivalidega. Ei tähendab selles, jah, muidugi võiks nii öelda, et möödunudaastane festival, 12. oli veel ikkagi Eesti kontserdi ja, ja orelifestivali ühistöö niisugune tänavu aasta, kus, noh, ma olen juba seal saba sarvedega seal nagu öeldakse, eks ole, et ei ole mõtet ja ehkki majandusliku poole pealt või ka täna öelda, et kogemust on juba nii heaks kasvanud, et tuleks majanduslikult välja ka ilma ilma ütleme, niukse riigipoolse toetuseta. Päris ilma mitte, aga aga noh, et ei tarvitse nagu karta võiks niimoodi öelda. Nüüd see teine külg. Esinejad. Et kas Tallinna orelifestivalidel on mingisugune oma firmamärk juures ja on teil mingisuguseid eelistusi või? Või on ta lihtsalt orelifestival? Ta ei, ta on väga mitmekesine üritus selles mõttes, et et Ta ju ei ole pelgalt ainult orelimuusika foorum, et oluline koht on ikkagi olnud suurtel org oratoor, reaalsetel teostel kammerkontsert on olnud ju päris arvukalt ja kanna igasuguseid orkestreid, on siin käinud väga nimekaid, kas või viimase suvel Stuttgardi filharmoonia koor ja orkester, mis olid noh, täielik šokk paljudele, et kui hästi võib üldse teha. Ja mitmeid aastaid enne Freiburgi konsort või viiner akadeemia. Nii et see skaala on olnud hästi-hästi laialdane, kuid siin on ka üks niisugune läbiv mõte on, et need heliloojad, keda me valime, ütleme isegi kui võtame suure oratooriumi kellelgilt või siis me võtame ikkagi sellise valikukajad, see kompolist oleks olnud ka nii-öelda oma poiss orelis, et, et kas ta on ise palju neid orelit mänginud või ta on kirjutanud või, või midagi niisugust, et ta on olnud, on ja tal on olnud side tähendab, tihesid oreliga. Ja möödunud aastal oli see noh, Artur Kapp või, või makstreeger kes on olnud ju suured orelimehed või, või, või kes iganes, et seda me nagu edaspidi ka jälgima, et päriselt sinna valdkonda, kus noh, üks niisugune suur orelikujudega Brucknarju mida võiks võtta kavva ja kui keegi küsib, et miks see on, siis on broknal oli ikkagi väga suur orelikuju ehkeda, orelil on väga vähe kirjutanud, aga olles ma ise seal kontserdi andnud, kus ta töötas ja see miljöö ja ja, ja samamoodi noh, Mozart, kes on tegelikult väga vähe orelile kirjutanud, kes on kirjutanud, et orel on tema silmis kõige suurem ja kõige parem pill ja ja ta ise mängis väga palju orelitega, aeg oli selline, mis ei soosinud orelile kirjutamist. Nii et siit on nagu see lähtepunkt siin. Et kas see on nagu ülemaailmne, selline suundumus ette festivalid ei ole pelgalt ühe ajastu selle või ühe pilli või, või mingisuguse ühe teemafestivalid enam vaid just nimelt haaravad laiemalt teisi žanre ja nii edasi. See tundub, et see on selline laialdasem mõte või kuidas teile tundub, või on teie festivali omapära just. Ei noh, see on ikkagi, ma arvan, et et ega kõik inimesed ei kuulanud orelit, on hulga inimesi, kes eelistavad kuulata klaverit või hoopis mingit muud muusikat või et ja kuna ikkagi ütleme see 10 päeva Tallinnas on ju täielikult monopol, on oreli käes ja me oleme kokku leppinud Eesti Kontsert, ühtegi teiste kontserte sel ajal ei tee Tallinnas ja ja, ja oleks ju rumal ainult pakkuda kaupa, mida, võib-olla et noh, et üks väike osa publikust jah, aga peaks pakkuma laialdasemat niisugust ja ja kahtlemata on muusik on omavahel nii tihedalt seotud, et ma ei tahaks nii hakata väga lahterdama, et majani ühe ühe pilli juurde päris kindlaks, ehkki ehkki peaks jääma Kas teie ise isiklikult olete kunstiline juht ja ja teie eelistustest ja valikutest sõltuvad need kavad ja esinejad ja kutsumise või on mingisugune? Grupp seltsimehi. Praegusel hetkel on niimoodi, et need 13 aastat vähemalt siiamaale, ma olen tõesti otsustanud ainuisikuliselt kõik kogu kava kõik, keda kutsun ja, ja, ja millal kutsun ja millega ja et see on olnud tõesti noh nii-öelda ainult minu otsustada. Ja vastutada ka jah, siis on kerge ka, kui ei saa otsustada Ei ole süüdistada kedagi. Ja kas Need festivalid siirduvad Tallinnast ka väljapoole või festivali kontserdid, on teil ka see mõte ja suundumus? Ja see rohkem see on olnud ja see oli Tallinna orelifestival, on mitmes mõttes noh päris mitmes mõttes on kohe olnud pioneer Eesti festivalide ja Eesti muusikaelus üldse tähendab selles mõttes, et kui juba ollakse seda, et orelifestival videolt esimene festival, mis läks ju võtame puhta riiklikust sektorist erasekt, ütleme kooperatiiv ja siis esimene olles päris erasektori festival siis on, teiselt poolt on ju ta esimene, kes hakkas korraldama aktiivselt meistrikursusi orelifestivalide juures, seda on paljud hakanud tegema alles 10 aastat hiljem. Teiseks on see maakondadesse mindi esimest korda juba. Tähendab mitte isegi maakondadesse, vaid Tallinna peal juba räägime laiali oli 88, oli, kui palju oli juba mujal Tallinnas kirikutes kontserdid ja 89 juba käisid artistid käisid juba väljaspool Tallinna Suure-Jaanis ja Rõuges ja ja aasta-aastalt on see geograafia laienenud ja tänavasse öelda. Vaat kui tavaline arv on meil olnud 28 kontserti või niimoodi siis Tallinnas on 10 kuni 11 ja 17 16 17 on igal aastal väljaspool Tallinna arvu poolest on Tallinnast väljaspool rohkem kui, kui Tallinnas. Ma tahaksin ka rõhutada veel ükskord seda mõtet, mis te ütlesite. Et orelifestival on üle elanud, võib olla täiesti ainsana üle elanud kõik need ühiskondlikud muutused ja jäänud püsima ja, ja ühesõnaga järjest täie täiustunud ja, ja uuenenud. Aga Andres, öelge mulle, palun, missugune pill või pillid siin Tallinna peal on? Teie oma, kuidas öelda igapäevapill ja see koduvill, kus te harjutate? Ma harjutan ma kõige rohkem Niguliste kirikus, muidugi see on nagu niimoodi on jällegi ütleme niimoodi minuga juhtunud. Ja, ja juba 81.-st aastast peale on, mul on õnn olnud selle pilli juures olla kogu aeg ja, ja harjutada ja aga noh, see ei tähenda sugugi, et ma ainult sellest pillist lohutan, peaksin, et et siin pillil on omad head küljed, omad vead, aga noh, kõige Tallinna toomkirikupill ja ja kas või Nõmme Rahu kiriku väike orel, kestleri pill, need on ikka tohutult head pillid oma kõla, kvaliteedilt kindlasti need, need ületavad Niguliste pilgud, noh, seal on jällegi omad omad omad probleemid, et mida, mida ma enne mainisin, et Niguliste pilli peal on see pilgus on võimalik mängida enam-vähem kõike muusikat, vanamuusikat ja Bach ja ükski neist ei kõla päris päris õieti võib olla uus muusika, kaasaegne muusika, see kõlab tõesti hästi selle pilli peal. Aga Toomkirikus on võimalik mängida romantik, kuid nii, kuidas nad peavad kõlama ja nii nagu nad olid mõeldud? Vaat siin on keset, et orel on niivõrd eriline pill, et tal on niivõrd palju modifikatsioon, igasugu sõidate. Et väga palju olnud, väga raske on öelda, kui võtame nüüd näiteks ühe, ühe ja autoga seal Mersedes, et tal on niivõrd palju erinevaid mudeleid, et, et milline see siis on, see siis ja igaüks on oma huvid. Aga ehk kõrvaltvaatajale ja kuulajale võib-olla pakub huvi veel niisugune aspekt et kui organist, kes noh, ütleme, põhikohaga töötab ühe või teise kiriku juures ja, ja see on tema igapäevapill, kui ta võtab kätte ühe noodi ühe teose, mille kohta ta teab ja tunneb, et vaat, see teos kõlaks just selle teise oreli peal, aga ütleme noh, see ei ole talle igapäevaselt kättesaadav. Kas organistiga kollegiaalselt ja kas te lepite omavahel kokku, et, et noh saab tulla teise pilli peale mängima ja, ja kuidas see kõik on korraldase korraldunud, see igapäevaelu Ja minu arust on see Eestis üsna üsna tasakaalus, üsna sõbralik vahekord on nii-öelda, et ei ole, ei ole kellelegi kellelegi. Aga tuleb vahel selline tunne, et vaat, ma tahaks seda lugu nüüd minna mängima, nagu te ütlesite, seal Nõmme Nõmme oreli peale. Ja muidugi see on, siis tuleb õpetajale helistan organistile ka ja noh, võib-olla minu olukorda natukene kergem, sellepärast et noh, mind tuntakse ja juhatega vaevalt et keegi hakkab mulle ära ütlema, et aga, et ei, ei ei, ei, ma ei ütle kellelegi, ses mõttes, kui keegi tahab tulla ja ja, ja Nigulistes kontserdid käivad koguaegu, kõik organistid ja ka välismaalased käivad sealt läbi ja see on ainult rõõm, kui külalised tulevad ja eks on hea meel, kui jälle külaline äraga korraks läheb, aga saab ise teha, eks ole, aga aga ikkagi on alati hea meel, kui külalised tulevad. Täna me oleme rääkinud põhiliselt sellest, mis, mis on ja oli. Ja eriti jah sellest, mis on, aga millele teie mõtted nii tulevikku ja soovide ja, ja soovunelmate suhtes liiguvad. Mida veel tahaksite teha või millest? Millest mõtlete iseeneses? No hetkel on hetkel või ütleme, viimased paar-kolm aastat neli isegi võib-olla eriline niisugune eriline huvi on, on eesti orelimuusika propageerimise vastu just et just selle muusika vastu, mis tegelikult on seisnud ju aastakümneid seisnud kappides ja ja mida, mille teatri- ja muusikamuuseumivaramu on täielik kullaauk, kus võib leida suurepärased teosed lihtsalt kõrvaliste teosed ja ja ma lihtsalt alati mõtlen ja mind alati hammeldab see, et kui vähe me oleme oma suurtest, tõelistest, tõeliselt suurtest maailma heliloojatest nagu tobias ja Artur Kapp ja ja Peeter süda ja ja, ja kui vähe me oleme neist hoolinud, need tohutu suured mehed siin on. Ma võiksin tuua näitajad, et küll olete kirjanikud on olnud palju targemad, nad on osanud serveerida Tuglast ja Tammsaaret maailmale. Aga ma ütlen seda, et et Cap Artur Kapperit, ta ei ole sugugi ja ta on võib-olla veel kõrgemast klassist kui meie kirjanikud. Kirjanikud on maailmas, teosed on kättesaadavad, need on, on levinud ja neid loetakse, eks ole, ja aga heliloojate teoste enamik on ju käsikirjades. Ometi seda oleks nagu teatud mõttes kergem, sest muusikakeel on ju internatsionaal ei ole vaja tõlkida noh, ütleme teise-kolmandasse keelde. Et nagu eeldused oleks selleks paremad. Ei aja, just siin on olnud mitmeid näiteid, üks näide oli Artur Kapi viiuli fantaasia PA CH mis hiljuti ju toodi väljatrükke said trükitud ja miljardikeeles siis Vardo Rumessen ja aga kui me mängisime seda teost ühte täiesti nimekale saksa heliloojale ja ta kuulas ärase lindivõte, oli vaja kehva seal 67. aasta võtta, raadio võtta ja tõesti kehva ajutiselt kuulastele ja, ja siis ta ütles välja, et kuule, et aga te olete kriminalistid, tegelete kriminaalsete asjadega siin, et teil on nisu, kus need varandused ja te mängite seda siin lindi juba seepärast kogu maailmas olema. Ja tõepoolest noh, möödunud vastase survel kaarest tehtud nüüd juba Neeme Järvi kannatada kolm korda ette Berliini Filharmoonikute ega Detrodiga Arvo Volmer loost vaimustuses, eks ole. Nii et no tähendab siin seda ju seda materjali ja tohutult palju. Praegusel hetkel ma just tegelen Artur Kapi oreliteoste redigeerimisega, mis on ka üks äraütlemata suur töö. Alguses tegime möödunud aastal jaanipäeva paiku seda umbes 500 leheküljed on seda temad töid kaks sonaati koraali, fantaasiatornide kontserdid, korrali kontserdid juurde panna, siis on 700 lehekülge. Ja, ja nüüd jaanipäevaks me loodame, et see kõik on kaante vahel ja kõik tuleb trükist välja. Artur Kapi kogutud oreliteostena. Pooled on neist juba trükist välja tulnud, teine pool on mul veel lauas tahtes radigeerin, tegelen iga päev selle sellega ja. Kes kirjastamise poole pealt? Aitab kirjastamisega on, õnneks on mul üks hea sõber, kellega ma ka prantslased on seal, Saksamaal tutvusin täiesti juhuslikult õieti tutvunudki. Frankfurdi muusikamessil olles üks, 92. 91. aastal ja. Mul üks tuttav, üks universaal editsioonisus, kirjastaja lugesin selle ava juures ja, ja pärast tuli mulle koju kiri, et saksa kirjastaja soovib, kas saaks minuga tuttavaks saada, ta oli saanud aadresse sealt universalenditsioonist ja saimegi temaga tuttavaks ja nüüd meil on käinud koos tööba seitse aastat ja ära selle härra nimi on Horst Schubert, kes preemenis ja seitsme aastaga on trükitud nüüd ligikaudu 8000 ligi 8000 lehekülge eesti muusikat 8000 ja, ja see on tohutu arv ja ja, ja, ja tegime arvestust siin ükspäev, et kui palju ta noh, sest noodigraafika tehakse Eestis ja ja muud trükised on enda peale võtnud ja üksinda ta on aidanud Eesti kultuur investeerinud ligikaudu neli miljonit Eesti krooni. Ja hiljuti taotlesime nagu esimest rahasele Artur Kapi oreliteoste redigeerimise peale ja kultuuriministeerium seda ei leidnud, seda raha, nii et vot niimoodi on see olukord, kuidas me siis hindame nagu oma oma oma kultuuri ja noh, ma ei saa öelda midagi, et noh, me elame edasi, töötame nagunii ja mõtlesin ka, et lõbusat leket Capani suur mees, seda antakse muidu välja, et kui vaja, tehakse töödega. Aga just see, et, et me peaksime ka oma oma riigis, kui me tahame edasi minna, peaksime leidma ka mingisugused võimalused toetada neid, kes juba meid väljastpoolt noh, väga palju toetavad ja kes siia investeerivad täiesti omakasupüüdmatult selles mõttes, et et et vot siin on üks suur suur niisugune lünk, mis vajab täitmist ja muusikat, on veel tohutult tõlkimata muusikat. Me läksime täiesti spontaanselt teie eestvõtmisel selle teema juurde, mida ma just tahtsin küsida, tõepoolest, et Eesti kui orelimuusika maas ja mul on rõõm sellest, et te seda nii nii kirglikult ja nii ilusti nüüd meile avasite No seda ei saagi teisiti, sellepärast et kes korda õpib niivõrd niivõrd suurt suurt head asja tundma. No see on nagu, võtame joodikule viina võtma, paugu ta kord hakkab võtma, siis ta enam arvab, et see on väga hea, ta ei saa loobuda. Noh, mul on samamoodi, et kui ma olen avastanud tõesti suurepärase põllumees, on Artur Kapi orelilooming kogu tema looming, siis on sellest on ei saa enam loobuda, sest on võimatu loobuda ta ei, ta ei anna sind enam lahti. Narkootikum. Teil on muusikasõltuvus. Jah, tõepoolest, ma arvan, et tänaseks lõpetame, nii et ma väga tänan, Andres Uibo ja palju jõudu.