Kell sai kuus Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, viiendast jaanuarist toimetan Mall Mälberg Eesti suurõnnetuste ohvrite tuvastamis. Meeskontais jätkab tööd ühe seni kadunud eestlase kohta on meeskond mingit infot saanud. Ka esialgne info Kagu-Aasia tsunamiohvritele on jõudnud üle 155-ni 1000 kõikjal Euroopas peeti täna keskpäeval ohvrite mälestuseks vaikusehetke. Riigi peaprokurör Jüri Pihl asub veebruarist tööle justiitsminister meediumi kantslerina, pigi enda sõnul sundis teda kohta vastu võtma võimalus mõjutada laiemalt. Eesti justiitssüsteemi. Eesti majandusele oli lõppenud aasta edukas eeldatav kasv oli 6,2 protsenti. Ekspertide hinnangul on majandus praegu paremas seisus kui aasta tagasi. Majandusedu soodustas Eesti ühinemine Euroopa Liiduga on Eesti rahvusvaheliste investorite silmis usaldus väärne. Alanud aastaks tervishoiuametilt kiirabile pakutav leping kiirabiteenuse osutamiseks ette piisavat rahasummat ning kiirabitöötajad võtavad arstide koondamist. Sotsiaalministeeriumi abiminister Külvar Mand kinnitab, et budu raha leitakse kas lisaeelarvest või riigi arvest, aga erakorralise arstiabi kvaliteet ei kannata. Estonian Airi juht Erki Urva lahkub ametist, põhjuseks firma oodatust nõrgemad majandustulemused. Estonian Airi välista piletihindade tõusu. Itaalia ja Eesti kultuurisidemed ulatuvad mitmesse sajandi taha ning on tänaseni väga head, tõdesid ministrid Urmas Paet ja toovad oma imet. Täna kirjutati alla kahe riigi koostööprogrammile järgmiseks neljaks aastaks. Ukraina president Leonid Kutšma rahuldas peaminister Viktor Janukovit ohvitši tagasiastumispalve. Uus president võidakse ametisse nimetada juba tuleval nädalal ja ilmast. Homme pilvisus tiheneb, mitmel pool sajab lörtsi ja vihma, õhutemperatuur on null kuni pluss viis kraadi. Kagu-Aasia tsunamiohvrite arv tõuseb ikka veel Eesti suurõnnetuste ohvrite tuvastamise meeskonnal oli täna Tais Phuketi piirkonnas teine tööpäev. Telefonil on rühma liige politseikomissar Annika Lall. Päev oli pingelisem kui eile, töötempo oli suurem ja tänane progress oli see, et on toodud kohale suur hulk külmutuskonteinereid. Et selle koha pealt hakkab nagu olukord natukene paremaks muutuma. Kas te olete saanud jälile kolmele senini kadunud eestlasele? Ütleme niimoodi, et mingit infot ühe inimese kohta on meil laekunud, kuid see vajab veel põhjalikku kontrollimist ja ma rohkem seda teemat ei kommenteeriks. Praegu. Me oleme lugenud siin Tallinnas palju kommentaare selle kohta, et olukord kohapeal on kõige hullem selles mõttes, et puhast vett ei jõuta kohale tuua tsisternidega. Meil isiklikult probleeme ei ole ja ka see piirkond, kus meie paikneme nagu veepuuduses ei kannata ja ausalt öeldes Soome kolleegide hõlma all, nagu me siin oleme, on Soomest 40 tonni vett kaasa võetud pudelites. Kuidas läheb Soome identifitseerimisrühmal? Eduliselt, sest sisuliselt me nendega koos töötamegi ja me oleme Põhjamaade grupiga koos, nii et Rootsi, Norra, Soome, Taani kõik oleme ühte pere. Suurõnnetuste eksperdid on avaldanud seisukoha, et hukkunute surnukehad ei ole põhiline nakkuse allikas, et kõige hullem on hoopis see, kuidas need surnukehad mõjuta tavad ellujäänute vaimset tervist ja Maailma Tervishoiuorganisatsioon on soovitanud, et võib-olla oleks õigem mitte matta ühishauda hukkunuid, vaid anda ikkagi nendele, kellel on seal kedagi, et nad saaksid oma lähedasi matta oma tavakohaselt. No seda kindlasti ja see on ka, ütleme nüüd tiivia üksus üks eesmärkidest tuvastada hukkunu, sest praegu antud õnnetuse puhul on inimesed ilma dokumentideta suurem jagu, väga vähestel on mingi isikut tõendav dokument olnd, kaasas on ujumisriietes ja see ongi see eesmärk, et omaksed saaks uppunu kätte ja matta ta kodumulda. Kuidas teile praegu tundub, kas see kaks nädalat, mis on teie missiooni esialgne aeg, see ilmselt liiga lühikeseks. Selge see, et selle kahe nädalaga jääb see töö pooleli siin aga siin on ka teiste riikide kiv jai üksused ja neid inimesi on siin üle 300 praegu koos. Eesti päästemeeskond jõudis täna Sumatra saarele Indoneesias ning lendab edasi saare põhjapiirkonda, kus avavad välihospidali viieteistliikmelisse meeskonda kuuluvad 10 meedikut, kaks staabi liiget ja kolm logistikud. Meeskonna juht on Mart haljaste ning üksuse meditsiinilist poolt juhib Jaak Talving. Eestlased vahetavad Indoneesia põhjaosas ahhess välja vahetult pärast katastroofi välihospidali avanud Austraalia päästemeeskonna. Eestlaste ülesanne on katastroofipiirkonnas hinnata vastanute tervislikku seisukorda otsustada esmast, osutada esmast meditsiiniabi, teha elu päästvaid kirurgilisi sekkumisi, valmistada kannatanuid ette transpordiks ning koguda meditsiinilist infot ja edastada seda võimalike terviseriskide ennetamiseks. Me jätkame veel samal teemal ja siis teiste välisuudistega. Meelis Kompus. Kogu Euroopas mälestati täna keskpäeval India ookeani piirkonna tsunami ohvreid kolme leinaminutiga. Ohvrite arv on viimastel teadetel tõusnud juba üle 155000 Euroopa liidu hoonet, seal olid lipud pooles mastis ja riikide valitsused kutsusid inimesi peatuma keskpäeval kolmeks minutiks hukkunute mälestuseks. Ka Eesti ühines leinaminutitega. Riikides on seni leidmata üle 10000 välisturisti, kellest suurem osa ongi eurooplased. Indoneesias kasvas ohvrit arv juba üle 94000 piiri. Katastroofipiirkonda külastanud USA välisminister Colin Powell oli nähtust šokeeritud. Ta ütles, et on näinud sõda, aga midagi sellist poleks suutnud ta eales ette kujutada. Nii teatas Powell pärast Sumatra saarest ülelendamist. Saksamaalt tõstab oma abisummat tsunami katastroofist räsitud riikidele 500 miljoni euroni, teatas liidukantsler Gerhard Schröder. Sellega on Saksamaast saanud üks suuremaid kriisipiirkonna abistajaid. Schröderi sõnul antakse abiraha kolme kuni viie perioodi vältel ja raha on mõeldud eelkõige laste toetuseks ja tervishoiu küsimuste lahendamiseks. Jaapanaga on valmis kustutama kõigi katastroofis kannatada saanud riikide võlad. Ametist lahkuv Ukraina president Leonid Kutšma rahuldas täna peaminister Viktor Janukovitši tagasiastumispalve. Presidendivalimistel läänemeelselt Viktor Juštšenkot lüüa saanud Janukovitš pole end avalikkusele näidanud pärast seda, kui ta reedel presidendile tagasiastumispalve edastas. Samas on Janukovitš rõhutanud, et jätkab võitlust korrektsete valimistulemuste eest, aga mingit lootust tal presidendiks saada enam ei ole. Ukraina ülem, vaata, spiiker Volodõmõr. Lõdvenn aga leiab, et uus valitsus tuleb moodustada jaanuari lõpuks. Spiiker tegi oma avalduse tänasel kohtumisel Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni OSCE eesistuja Sloveenia välisministri Dmitri Ruubeliga. Lõdven lisas, et uus president võidakse ametisse nimetada juba tuleval nädalal. Iraagi peaminister Iyad Allawi kinnitas, et valimised peetakse riigis kaubakohaselt 30. jaanuaril. Eile palus Iraagi president ÜRO arutada, kas ikka peaks praegu neid valimisi korraldama, sest riigis kardetakse laialdase vägivalla puhkemist, mis võib rahva valimis. Miks teie juurest eemale peletada. USA kaitseministri viimase raporti kohaselt on Iraagis alates sõjategevuse algusest saanud surma 1300 ja haavata 10200 Ühendriikide sõdurit. Haavatutest on ligi pooled teenistusse tagasi pöördunud. Suurimat ohtu kujutavad Iraagis just pommid ja miinid, mille plahvatamisel on saadud paljuga püsivaid vigastusi. Tänagi hukkus Iraagis kahes enesetapurünnakus kokku 21 inimest. Edasi Eestist justiitsminister Ken-Marti Vaher tegi riigi peaprokurörile Jüri Pihlile ettepaneku asuda ministeeriumi kantsleri kohale. Pihl võttis selle ettepaneku vastu. Pihli peaülesandeks saab riigi kriminaalpoliitika kujundamine. Hanno Tomberg jätkab. Justiitsminister Ken-Marti Vaher kinnitas tänasel pressikonverentsil, et loodab ministeeriumi uue kantsleriga teha meeskonnatööd ja ei karda, et endine peaprokurör ja kaitsepolitseijuht Jüri Pihl hakkab talle korraldusi jagama. Esimesest päevast alates, kui ma siia majja tulin, ütlesin ma oma lähimatele Raskonnastele, et me töötame meeskonnana ja seda me kindlasti teeme nii edaspidi, see on väga selge vastus. Pihl põhjendas enda nõusolekut tasuda justiitsministeeriumi kantsleriks sooviga mõjutada senisest enam kriminaalpoliitika elluviimist Eestis. Sellel uuel ametikohal on minu võimalused tunduvalt suuremad kriminaalmenetluse elluviimisel, turvalisuse tagamisele kogu justiitssüsteemi arengu edasiviimisel. Justiitsministeeriumi on viimasel ajal süüdistatud väheses haldussuutlikkuses, samuti on ministeeriumi kaadri voolavus suur. Minister Ken-Marti Vaher ei näinud siiski põhjust senisele kantslerile Priidu Pärnale etteheiteid teha. Loomulikult kunagi ei ole ükski organisatsioon oma perfektsuse tipul. Kui organisatsioon arvab, et ta toimib väga hästi, siis on tema langus algus. Seega ma arvan, et Jüri Pihli juhtimiskogemus, mida ta on omandanud üle 10 aasta erinevates tippametites, tuleb kindlasti selle organisatsioonile kasuks. Kolm aastat justiitsministeeriumi kantslerina töötanud Pärna valis aasta alguses eraettevõtluse ja kinnitas, et kavatseb oma juristi kvalifikatsiooni täiendada. Uus kantsler asub tööle alates esimesest veebruarist. Jüri Pihl kinnitas, et tema töökoha vahetuse taga pole soovi kandideerida tulevikus poliitilistele ametikohtadele. Ma olen korduvalt seda öelnud, et ma ei ole ja ei kavatse poliitikasse minna. Tulles sellele ametikohale Justiitsministeeriumi esindajad on varem avaldanud arvamust, et ministeeriumi alluvusse võiks tulevikus tuua ka politseiameti. Kas Pihli ametisse asumine sillutab teed selleks? Koalitsioonileppes ei ole kokku lepitud sellist punkti, millele ennist viitati, seega ei ole sellel valitsusel kavas siin mingeid samme astuda. Uue riigi peaprokuröri kandidaadi nime kavatseb justiitsminister esitada kahe nädala jooksul, pidades selleks nõu ka riigikogu põhiseaduskomisjoniga. Postimehe andmetel võib uueks peaprokuröriks saada senine riigiprokurör Norman Aas. Eesti konjunktuuriinstituudi ülevaate järgi oli lõppenud aasta Eesti majandusele edukas. Seda soodustas ennekõike ühinemine Euroopa Liiduga, mis avardas võimalusi kaupade ja teenuste ekspordiks. Birgit Itse räägib lähemalt. Ekspertide ja analüütikute hinnangul majanduse olukord parem kui aasta tagasi. 2004. aasta paremus eelmise ees on majanduse suurema arengu kiirus ja kasvanud edu välisturgudel. Paranenud on ka Eesti usaldusväärsus rahvusvaheliste investorite silmis. Eesti konjunktuuriinstituudi teadurid on ka alanud aasta suhtes optimistlikud. Olukord juunis peaks olema praegusest pigem parem kui halvem. Majandusanalüütikud ennustavad selleks aastaks 9,7 protsendilist palgatõusu. Eesti konjunktuuriinstituudi teadur Marje Josing. Üks faktor Michi kindlasti tekitab hinnasurvet on vajadus maksta töötajatele kõrgemat palka. On see teatud sektori transpordisektor, ehitussektor, meditsiin, tööjõuturg on avanenud palgavahed Põhjamaade ja Eesti vahel on ikkagi nelja-viiekordsed kaugus kilomeetrites, tegelikult on ju olematu. Praeguse tunnipalgaga on suhteliselt vähe töötajaid, kes on huvitatud rohkem töötama. Marje Josing lisas, et tarbijate hirm kaupade ja teenuste kallinemise ees on alati tegelikkusest kordi suurem olnud. Kui näiteks mullu mais kartsid Eesti elanikud ligi 21 protsendilist hinnatõusu, siis tegelikult kallinesid kaubad vaid pisut üle kolme protsendi. Üldine hinnatõus jätkub ka alanud aastal, kuigi mõned kaubad lähevad ka odavamaks. Marje Josing. Toidukorv kallineb kolme, kolme poole protsendi ulatuses, ütleme ilmselt kallinevad natuke veel piimatooted, lihatooted, elekter, kallineb, ravimid, transport. Tingituna kütusehinna tõusu on oodata selliseid väiksemaid teenuse hinnatõusu, mis võiksid nagu odavneda tarbija jaoks sidekulud. Kindlasti jätkavad odanemist elektroonikakaubad, arvutid. Langemisruumi on konkurentsi tihenemise korral ka rõivaste ja jalatsite sektorid. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip rõhutas, et headest majandustulemustest ei tohi end siiski uinutada lasta ning jätkuvalt tuleb teha tööd hea ettevõtluskliima säilitamiseks. Me ei tohi kindlasti lubada hinnahüppeid eriti majanduslikult põhjendamata hinnahüpet. Mee hinnatõusud pole mitte ainult enam siseriiklikud asjad, vaid mõtlema sellele, et me hakkame liituma euroga ja euroga liitumine tähendab seda, et me peame iseäranis hoolsad olema oma ettevõtluskeskkonna stabiilsuse säilitamise pärast. Kiirabitöötajad ei ole rahul tervishoiuameti pakutava lepinguga algavaks aastaks lähemad kuulajate Kadriaaperi vahendusel. Vastavalt seadusele tellib riigi tervishoiuamet kiirabiteenuse osutajatele aasta alguses teatava hulga kiirabibrigaade ja määrab ära nende teeninduspiirkonnad. Tallinnas on olnud seni 17 kiirabibrigaadi, millest üheksa on arstibrigaadid. Käesoleva aasta leping näeb aga Tallinna kiirabi peaarsti Raul Adlase sõnul ette vaid ühte arstibrigaadi. Samuti üllatas tervishoiuameti pakutav leping atlast rahastamise poole pealt. Kui kogu riigis tõusis kiirabi eelarve umbes 17 protsenti, siis Tallinna linna jaoks ainult 10 ja, ja kuivõrd see pearaha peale taandada, siis Tallinna elanik, kui Tallinnas viibiv inimene on ligi kaks korda vähema rahaga kiirabi kaetud kui, kui Eestis keskmisena, nii et need paljud komponendid tekitasid selliseid suuri küsimusi ja, ja sellega siis nüüd paar viimast päeva tõsiselt tegeletud. Miks teie hinnangul tervishoiuamet sellise muudatuse tegi? Aastast jõustusid tervishoiutöötajate miinimumpalgad, mis loodetavasti aitavad ka tervishoiutöötajatel jõuda sinna ühiskonnakihti, kuhu nad kuuluma peavad. Aga õnnetuseks ei ole 2005. aasta riigieelarve vähemalt siis kiirabi rea peal neid kõiki neid neid muudatusi sajaprotsendiliselt katnud. Paraku kaasnevad kiirabiteenuse osutamisega ka mitmed muud hinnatõusud alates autokütusest ja lõpetas siis igasuguste kindlustuste ja koolituste vaktsineerimistega, mis on ka tööandja kohustused. Sotsiaalministeeriumi abiminister Külvar Mand tunnistas, et kiirabi eelarves on raha puudu, kuid kinnitas, et läbirääkimiste käigus asi laheneb ning kiirabiteenuse osutamine alanud aastal ei kannata. Praegune kiirabi eelarve sisaldab miinimumpalga kokkulepe raha arstidele-õdedele, mis ei võimalda tegelikult ju palga diferentsi teha, mida teie arvate täna haiglad ja sealt ka üks see risk, mis on täna kiirabile, et arstid lähevadki haiglasse tööle, sest haigla suudab pakkuda palka rohkem meil on täna miinus viis miljonit, mis oli meie palgataotlus just nimelt selleks, et ka tehnikute palgaraha garanteerida ja meil täiendavat kulu juurde siis tegevuskuludesse ja kuna me oleme seda taodelnud, siis me seda ka kindlasti 2005. aasta jooksul täidame, on see lisaeelarve, on see riigireservist? Külvar Mand eitas arstibrigaadide koondamise nõuet. Tema sõnul näeb lepe ette igas maakonnas vähemalt ühte arstibrigaadi, mitte ainult ühte. Külvar Mand. See on vähemalt üks põhimõte, millest tuleb lähtuda, et ei halveneks teenuse kättesaadavus nii ajaliselt kui ka sees kvaliteediga jääks alati seesama loogika, et kui õebrigaadid töötavad, siis neil on võimalus paluda täiendavat abi arstibrigaadidele. Ja lisame siia, et Maailma Tervishoiuorganisatsiooni hinnangul on Eesti esmatasandi arstiabireform läbi viidud edu kalt ja sellest võiksid õppida paljud teised riigid. Homme avalikustab Maailma Tervishoiuorganisatsioon oma aastaraporti, kus see kõik kirjas on. Estonian Airi juht Erki Urva lahkub ametist. Põhjusi kommenteerib Estonian Airi nõukogu esimees Olev Schults. Sellele otsusele ei ole ühte konkreetset põhjust ja kindlasti ei ole ettevõttel ettevõtte nõukogul etteheiteid Erkile mingisuguse ebakorrektsuse vastu, kuid medtrend ettevõte tulemuslikkus eelkõige kasumitootmises, aga, aga siiski ütleme laiema visiooni nägemuse veendumuses ei ole olnud piisavalt hea. Kas võib öelda, et eelmise aasta majandustulemused jäävad plaanitule alla? Meie kasum on korda tehes väiksem, kasumis ja iseenesest lennundustööstuse ränkust arvestades on see tubli tulemus. Aga kolmanda aasta tulemusest oleme ikkagi suurusjärgu võrra väiksemas kohas. Ettevõtte juhtimise võtab üle taanlasest Borge Dorbek juhtis Estonian Airi 96.-st aastast neli aastat, ta tuli ettevõtte tegevjuhiks. Erastamise protsessi käigust on selgelt ajutine lahendus. Oleme käivitanud uue Eestis tuleva ettevõtte juhi otsimise ja loodame, et see on piisav väljakutse ja põnev põnev ettevõte väga andekatele võimekatele inimestele. Estonian Airi kliente huvitab kindlasti see, kas lennukipiletite hinnad tõusevad taas. Omanike poolt vaadates tunduvad liiga liiga odavad, nii või naa, ma arvan, et enamus meist ei mõtle, et keskmine lennukipilet, ma arvan, et see on kuskil 2000 krooni jagu ühe otsa pilet. Ja sinna sisse peaksid mahtuma kõik kulud ja natuke võiks üle ka jääda, vähemalt kui me räägime toimivast ettevõttetest. Hanno Tomberg usutles kultuuriminister Urmas Paet, haridusminister Toivo Maimets ja Itaalia suursaadik Rudyerovotsi kirjutasid täna alla Eesti ja Itaalia kultuuri-haridus-teadus- ja tehnoloogiakoostööprogrammile järgmiseks neljaks aastaks. Tseremoonial käis Kadri Abner. Ministrite sõnul on riikidevahelised suhted olnud head juba läbi aegade. Tänane lepe annab vaid formaalse raamistiku ning loob suhetele soodsamad tingimused. Haridus ja teadusminister Toivo Maimets. Hariduse vallas võiks tagasi minna, mees võrdles Itaaliaga siis kuni Polonia ülikooli asutamiseni, mis on teatud mõttes meie algülikool, aga Poloniaga seondub ka väga oluline teine termin Polonia deklaratsioon, mille eesmärk on tekitada ühine kõrghariduse ruum niimoodi, et meie üliõpilastel oleks võimalus vabalt liikuda ühe riigi ülikoolist teise. Et nende tehtud töö oleks mõõdetav, tunnustatav ja vaba liikumine oleks võimalik ja loomulikult ka tulevasel tööturul oleks ka need diplomid omavahel tunnustatud ja vabalt liigutatavad. Kultuuriminister Urmas Paet näeb kõige esimese koostööprojektina kirjanduse tõlkimist. Itaalia vahel kultuurialane koostöö on olnud ju väga aktiivne juba ajalooliselt, et kui me vaatame juba 19.-sse sajandisse, kui paljusid eesti kunstnikke Itaalia inspireeris ja kas või Kadrioru loss siin Tallinnas on ju ka itaalia arhitektide poolt loodud, nii et selliseid kontakte itaalia kultuuriruumiga on meil olnud juba ajalooliselt päris palju. Et sellest konkreetsest koostööleppest kultuuri alal, mina näen kõige rohkem võimalusi, mis puudutab kirjanduse tõlkimist, siis eesti kirjandust itaalia keelde ja ka vastupidi, ka koostööd raamatukogude ja arhiivide vahel ka muinsuskaitse temaatilist koostööd. Sinul, kas me ootame peagi ühte näitust, mis puudutab raamatut, lute restaureerimist ja, ja raamatuajalugu? Ja nüüd räägime pikemalt ilmast. Tugev tuul on toonud pärastlõunal lisatööd päästeametile murdunud puid, suuremaid oksi ja lahti paiskunud katusematerjali. Päästeameti pressiesindaja ütles tund aega tagasi, et väljakutseid tuulekahjustuste likvideerimiseks on olnud Tallinnas Harju- ja Raplamaal. Tugevad tuule tõttu on üle Eesti rivist välja langenud 151 alajaama. Harjumaal sattusid pärastlõunal üliraskesse liiklusõnnetusse ema ja tütar, kellest esimene sai väga raskelt vigastada ja teine hukkus. Kokkupõrke tõttu on liiklusõhtul Tallinn Tartu Nendel Kernu juures osaliselt suletud. Politsei hoiatab, et teeolud on libeduse ja halva nähtavuse tõttu väga halvad ning autojuhid peaksid sellega arvestama. Eeloleval ööl on meil pilves selgimistega ilm, kohati võib veidi sadada ja jäidet olla, saju tõenäosus on suurem Ida-Eestis. Puhub loode ja läänetuul öö hakul seitse kuni 12, saartel rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundiks ja hommikuks tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel miinus kolme ja pluss kolme vahel. Homme päeval hakkab pilvisus taas tihenema ja mitmel pool sajab lörtsi ja vihma, võib-olla ka jäidet. Puhub lõunatuul viis kuni üheksa meetrit sekundis, pärastlõunal tuul tugevneb, saartel ja rannikul puhanguti kuni 17 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on homme null kuni pluss viis kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 15956 toimentaali Mall Mälberg. Kuulmiseni.