Eesti raadio hõbehall oma ringsõidul kirjanikega mööda kongressi eelset vabariiki on jõudnud Nõukogude Eesti suurimale seitseaastaku ehitusele Kundasse jutukangast õlust eile siin ja tänasel komsomoli löökehitusel viib edasi noor literaat, tsemendi, linna kasvandik ott, kool. Kunagi rongis sain jutule mehega, kes paljude aastate tagant külastus kodukohta. Ta kurtis, kui miniatuurne oli seal kõik, võrreldes mälestustes, säilitatuga, jõekallas, pajudega, kuu, poisi ajagu andis päris joosta oli mehe jaoks paarikümne sammu kaugusel. Karjamaalepik, kus tookord elasid nahksukakangelased, oli nüüd üles haritud uudismaaks. Mees rongis lõpetas nukrat. Nii on iga inimesega, kes käib kodukohas külalisena mälestuste õrnad prillid, purunevad. See episood tuleb tahtmatult meelde, kui auto toob mind Kundasse tornkraanade ja maleruudulise korstnale oomika poole sihtiva sirgel teel mõtlen ükski Kundalane on ta paikne elanik, tuleb kodukohta vaatama. Ei saa olla selle vastu, et mälestuste habrad, suitsukarvalised prillid purunevad. Et siin elutempo ei anna mahti leida. Nende teravaid kildegi. Ei hakka minagi otsima asfaldi alt oma palja päkajälgi. Ei tunne kahetsust, et poisi aegu suur ja salapärased mühise vana tehas on tänase teeringutest vanema hiiglase kõrval otsekui halltolmus hingeldab. Uue tehase maa-alal olid tookord takuküla ja Borodini üüri, kasarmute elanike hingema lapikesed kapsapeadega, kartuli vagudega, suhkruhernestega. Kardeti, et varblane võiks niisugusele varandusele kahju teha enne tont vabrikutöölise risti poodud räbal kuubia mütsilodu olid valvuriks. Kui meie agulipoisid võitsime kivi sõjas untsakate järelkasvu käisid need puumõõkadega enne tonte Klohmimas, et niigi palju kaotust korvata. Tagantjärgi tundub see aeg koguni ebaarglik. Kui andbergi ja kodanluse lapsed põlastasid agulipoissi ja taanlases direktori võsukesi õpetasid rassistlikud kuvernandiks. Kronksgalda rannamõisa ja Hiiemäe vahel. Lohus Kügeleva alevi inimeste vahele oli tookord kõikvõimas, eraman rajanud ületamatu tõke. Raha ei haise, ütles vana Prants, kes võib hobusega vedas öösel sibi ja päeval saia. Räägitakse, kuidas Gröönivana mees, oskamata öö ja päeva vahet teha. Mustusega aste otsas magades kõõrutas nooriku saiad-leivad Seebee kuu. Raha oli elu, eesmärk oli õnn. Selle omandamiseks ei valitud vahendid. Veksli protsessid aastakümneid hõõguv vaen hammaste vahel, pärandusosa pärast koonerdamine, ülbus või enesealandus. Sellegi peale oli üksikute jõukate Kundalaste varandus majake, lähtal veoautu, vürtspood või pagariäri, mis elu aiadele omandanud pudemeks välismaise kapitalisti laualt, kellele kuulus tsemendivabrik. Ent kuhu jõudis enamik inimesi? Tehase Punase Kunda arhiivis on album kuu kodanluse päevil. Keegi kontoriametnik korjas päeva pilte inimestest, kes Anseni vabrikus üle veerand sajandi olid tööd rüganud. Fotodelt vaatavad vastu lihtsate tööinimeste kurulised nõud, naeratuseta raskemeelsed silmad. Gustav koldrik, Jüri mikker, Juhan Muru, Anno tõld. Mõnda sunnivad pildistamise puhuks lõuale sätitud lips ja kummikrae pead kanget püsti hoidma. Teine töörõivastes just nõnda viimase pihaga norus peaga, nagu ta kogu veerandsajandi vabriku vahel liikus. Ei majakest lähtav, ei vürtspoodi neist ükski ei tõusnud selle pika aja jooksul inseneriks, meistriks või asjaajajaks. Nagu lihttöölisena platside tuli, nii töötas 25 aastat. Sellepärast et platsimeesteks oli paks lekpant. Kesku juhtus heas tujus olema, hõõrus käsi ja naeris kõhinal nagu tuul surnud lehtedes. Õ käkikäkid, kuradi käkid, lasen maha ja maksan välja. Uus Kunda välja kasvanud mägede ja merevahelisest lohust. Näete, otsekui haarab lähena juba kaugelt oma embusse. Ühest küljest autobaasi alajaama eterniiditehase ja tootmisbaasi suurte hoonete seadmete kompleksiga. Teisest küljest ümber korisime kasvanud linna valgete mitmekordsete majadega männimetsa ja sinise mere taustal. On iseloomulik, et Kundasse sisse sõites jõuame kõigepealt uue tehase külje alla. Et just see esimese mulje jätab ja edaspidi saatjakski saanud. Kõigepealt jääb vaade Rusketele hiigelahjudele, mis õhukuumas virvenduses väärika aeglusega pöörlevad. Nende 150 meetri pikkustes teras keredes mühiseb hiigel-le. Ja siin dieeti, lõpparve kõigi vana tänane Kunda. See on raskete tööde loomisrõõmu ja suurte perspektiivide linn. Seitseaastaku linn. Kuulake, see on uue tehase hääl. Veel pool aastat tagasi räägiti Kundast kui suurehitisest. Tänasele kuningale annab ilme uus tehas. Mõistagi ehitused jätkuvad. Kuid kaks esimest ahju ja abitsehhid alles tellinguid toodavad juba tsement tunduv batookslik tehast, mis alles pooleli, ehitatakse tema oma toodangut. Kuid nii see on. Lisaks sellele laadivad suruseadmed ööpäev läbi uue tehase toodetud tsementi, raudteevagunitesse autod sisternidesse ning saatmiseks teistele suurehitustele. Mida te, seltsimees, kuul peate praegusele Kundale kõige omasemaks? Kunda laam praegu omane aega ennetav elutempo. Juulikuus käis kohal Arhitektide Liidu väljasõiduistung ja selgus, et tehtud plaanid on ehituse tempost maha jäänud. Linn oli vahepeal ülekasvanud nende poolt Vatmanele joonestatud piirides. Osutus vajalikuks alustada uue generaalplaani koostamist. Ja ka nüüd tuleb projekteerijatel kiirustada, muidu juhtub nii nagu eterniiditehase ehitusel. Projekt pole veel lõpetatud, aga müürid juba kerkivad ja teha sisse. No veidi üle aasta tagasi olid heleda suvetaeva taustal uue tehase karkasside roostepunased võred. Praegu seisame teise ahju pea ees ja jälgime vaate luugi kaudu, kuidas voogab kolakas raadioid. Hõõguvate kuulikeste mass. Küps klinker vajub laia kuldse Joona päikeseloojanguni ühendavasse kanalisse. Trumme veskite Veerlevas teraskuulide laviini jahvatatakse semendiks. Baasia savi läbi käinud keerulise tee purustajatest lobri basseinidest, pumpadest, ahju märjad, otsast sisse küpsenud leekide lõõsas saavad inimese tehnika ja tule vahendusel uued omadused. Minu kõrvale tuli kõhn pruunis ilmaline tööline, põletaja kuusk, mees, kelle juhtimise all on antud kõige vastutus rikkam töölõik tsemenditootmises. Noh, uus tehas on ja kuidas võiks öelda tehnika viimane sõna meil tsemenditööstuse arengus seoses sellega muidugi on ka siin kindlasti silmale väga kena, aga muidugi veel ja, ja parem on töötada siin uues mehhaniseeritud automatiseeritud tehases. Siin on juba töötamiseks võiks öelda päris rõõm, sest inimene siin tegelikult juhib juba tehnika juhib sõna tõsises mõttes tehnik. Kui vanas tehases me palju operatsiooni tegime käsitsi ja töö oli raskejõukulu nõudev, siis siin muidugi see füüsiline töö on ära langenud ja inimese osaks on saanud juhtida tehnikat. Siis muidugi inimesel tuju on parem ja ta kindlasti muutunud rõõmsamaks ja töö tahtmine töö lustama. Vaatlen lilla klaasiga kaitse kildi varjust ahju sisemusse, ahjust paisku Massoudi juua kaastub, kuumuses plahvatab müüsevaks leeriks, tuli hingab raskelt. On vähe kohti, kus võib nii selgelt eraldada ühe põhijärve juures palju harjutada. Nii võiks välja näha pöörlevasse silindrisse vangistatud osake päikesest, kui see oleks võimalik. Põhiliselt niisugune protsessil toimub. Tulemöllus, tõuseb helkiv sõmer, klinker Ruskem pöörleva lahi seinal üles ja valged lainetena tagasi mõnikord jäävalt ning föderaalvooleduse koharustele rippuma. Ahju külg on siis nagu Opaalidega tikitud sügavpunane samet. Ning jõudes üles varisevad valgete kivikestena leekides. Jälgiksin kitsast pilust avanevat vaadet küllastumata, kuid hõõguv kuumus sunnib taganema. Eemaldunud mõnikümmend sammu raudpõrandal ja olengi jõudnud tootjate juurest ehitajate juurde. Ahju Lõmbubeleb tellinguid rakistel Monteeritavatel masinad, ehitataval põlevkivikütteseadmeid, Betoon voolav Palamudesse. Kraana tõstab raudkonstruktsioone, inimesed töötavad vibraatorit ja suruõhu, vasarat süttib ja pritsid hõõguvad õietolmu. Keevitaja süüdatud tuli lill. Tõsi, kundesid ei mäletanud suurepärased mälestused. Jah, just ehitajate juures jõudsin äratundmisele, et sel aastal Nõukogude Liidu kommunistliku partei 22. kongressi aastal on Kunda saavutanud mõtteliselt uue kõrguse. Tüüpiline ei ole enam noormees või neiu, kes kohver käe otsas punasekaaneline, komsomoli lähetus taskus, tuli löökehitusele raskustega jõudu katsuma. Nende tööst on kasvanud suure võimsusega tehas ja samavõrra on kasvanud ka ehitajad. Nüüd on nad kõrge kvalifikatsiooniga oskustöölised ja neid tuleb lugeda paikseteks Kundarasteks. Neil on korter uues linnaosas või saavad seda varsti. Nad omandavad keskeriharidustehnikumi õhtuses osakonnas või kaugõppe teel. Möödunud nädalate jooksul veendusin, et ka põlised Kundalased on välja kasvanud enesesse sulgunud eluviisist kunagiste tõekspidamiste kinnisusest nagu abiturient kuuest, millega läks esimesesse klassi Kundalasest kirjaniku Jüri Pari tsemendivabriku elulaadi võis veel viis-kuus aastat tagasi kohata töölisagulite vahel sildi all argipäevaks käib küll aga tänane argipäev ei tahaks jääda inimese ossa, kes teiste kohta hindeid Laub ja arvab, et sellega kõik peaksid nõustuma. Kunda inimeste uusi iseloomujooni. Kaasaegset elutunnetust näitab kõige paremini kongressieelne tööalane ja ühiskondlik aktiivsus. Seepärast kuulakem, mida jutustavad seltsimehed, kes nendega iga päev kõige ise pärasemates küsimustes kokku puutuvad Punase Kunda parteiorganisatsiooni büroo sekretäril Rudolf ringis saarel meeldib küll rohkem teisi kuulata ja teha täpseid nappe märkusi, kui endal rääkida. Täna on ta ka nõus tegema siiski erandi. Palume seltsimees vingissaar, tutvustaksid meid paari iseloomuliku näitajaga, tehase tööst ja elust. Kongressi eel. Vana tehas tootis tsementi aastas 100000 tonni. Nüüd sellel aastal, meil on plaan 370000 tonni. Kuid järgmisel aastal meie kogus suureneb ja plaan saab olema. Nüüd aga seltsimees seal kõikide nende suurte arvude taga on ikkagi tublid inimesed. Suurenes kolmekordselt kasvas komsomoli algorganisatsioon. Uued inimesed, need ei ole need inimesed, mis olid, ütleme, mitu kaugel, kolm aastat tagasi. See oli inimestest ees aga pärast tööd. No läheme vaatame jõe kaldal, vanas pargis on endine direktori mõis. Praegu on see Punase Kunda Minu meelest on eluasemeks kuulete ta otse, pakatab laulust. Koori juhatab Mae tamm, mis siin on veel klubi juhataja Karin Mets ja kunstiline juht Mari Lohu. Täitsa seltsimees tammist on väga palju. Mingisuguse arvuga kasvab neid kokku võtta. Mis aastal võttis kooritööst osa 45 inimest. Ja käesoleval aastal lood on kindlasti, et see arv paisub 60-ni ja võib-olla isegi üle, mis teil on parajasti? Meil on käsil õieti, võtsime käsile ettevalmistuse kalevipoja juubeliaastaks. Ja kõigepealt tahame ära õppida Velmeti kantaadi kiigemäel. Sellest oleme juba esimesi koori omandanud. Alustame tööd solistidega Milo deklaratsioonidega mis selles kantaadis esineb esinevat. Klubis 12 isetegevusringi ja ja 222 osavõtjat oli möödunud talvel. Tänan teid jälle, suur üritus. Kas moodustab endalt üritusi või on see mingisuguste ürituste sarjast? Täna on meil jah, esineb transprotsess, see on meil klubis, toimus kongressieelne tsehhide vaheline isetegevuse konkurss ja transport, seisan teine tsehkisse, kord esineb, esimesena esines elektrotsehh, kes omas kommunistliku töötsehhi nimetuse. Rahvas võttis väga soojalt vastu, kuna laval oli palju uusi isetegevuslasi ja esinesid päris hästi. Te kõnelesite, et tahate kongressile vastu minna laulu ja tantsuga on muid üritusi ka midagi ette nähtud. Veel. Väljakuulutatud klubi nõukogu poolt on veel fotokonkurss nimega Kunda pildis siis esmaskordselt viime läbi klubis muusika, kursused akordionil ja keeltekursused. Ei ole väga halb, isegi meid on võetud esinema raadiosse, Eesti raadiosse. Ja nii, et võib-olla rahul. Ka tehnilise loominguga tegelevad inimesed. Mehaanika tšehhist leiame ratsionaliseerimise ala inseneri Raymond pundi, sel pikal mehel on suured energiavarud lisaks põhitööle Ta õhtu tehnikumi direktor ja tehase sporditegevusega. Seltsimees pundi juurde tulimegi vist õigel ajal ongi mingisugune kokkuvõtete tegemine ja arvude kokkulöömine ja juttide tõmbamine käsil. Aasta üheksa kuu kohta kokkuvõtteid ratsionaliseerimis tööle just meil lõppes et partei 22. kongressi jaoks korraldatud konkurss. Ja pean ütlema, et hästi tuli meil välja. Täitsime oma lubadused. No tublisti. Ratsionaliseerijad lubasid ehitada 220 ettepanekud, siis tegelikult nad esitasid 272 ettepanekut ja samuti lubasime, et iga seitsmest töötaja tehasest oleks ratsionaliseerija. Nii ta tuligi välja, iga seitsmes töötaja on meil nüüd ratsionaliseerijad. Toredad arvud ja rõõm neid kokku lüüa. Aga nüüd seltsimees pundi, kas on mõni niisugune mees ja niisugune ratsionaliseerimisettepanek, mida makstakse eriti alla kriipsutada ja millega raadiokuulajaid tuttavaks teha? Ja meid, tehase ratsionaliseerimiskomisjon pidas kolm ettepanekut päris headeks ning saatis ühtlasi läbivaatamisele need vabariiklikule konkursile. Et eks see ettepanek oli tsemenditsehhis seal tsemendist elektrik Erni õunapuu ja tsehhi elektriinsener Tõnu Pukspuu. Konstrueerisid originaalse elektriimpulssidena töötava, automaatselt töötava tsemendiproovivõtmisseadme. Siis teine ettepanek, mis annab väga suurt majanduslikku säästu, on inseneride, Hubert, Noormetsa ja altar. Turetski ettepanek. Varemeil lobri jahvatamiseks lasti veskisse taas kui savi. Nemad pärast pikemaid uurimise ja katsetamise leidsid, et võib ainult baas sealt läbi minna ning savi anda lobrile juure juba korrigeerimisele vertikaalbasseinis. Nii veskite tootlikkus tunduvalt tõusis. Elektrienergia erikulu vähenes tinglikke, kuid elektrienergias oleks esialgsete arvestuste kohaselt miljon 746000 kilovatt-tundi. Ei rahaliselt teeks singi tingliku säästa aastas 33200 rubla. Nii aga ma mõtlen nii, seltsimees pundjaid. Kui suur tahtmine ka ei ole? Paljab südamejõuga, neid ettepanekuid ikkagi ei tee, tuleb ennast täiendada, tuleb pidevalt juurde õppida ja teadusi uurida. Ja meie töötajad, sest ise ka väga hästi aru. Väga paljud õpivad edasi. Meil on siin kohapeal organiseeritud Tallinna ehitusmehaanika tehnikumi Kunda filiaal tehase töötajat. Seal õpib praegu 141 inimest. No päris suur arv, kui lisada veel sinna õhtukoolis õhtukeskkoolis õppijad 59 inimest. Kaugõppe korras õppijaid näiteks õppekomisjoni ettepanekul suunati edasi õppima tehase stipendiumiga. Käesoleval õppeaastal TPI-sse neli töötajat, kaugõppe korras seitse töötajat. Nii tuleb välja, et tehase töötajatest õpib praegu üle 250 inimese. Seal on meil päris häid õpilasi nagu Herman Pakri kell aastad on juba üle 50, kuid kes õpib ainult ennetele, väga hea. Samuti laborandid. Malle looja Aino Jõesaar, pead ainult hinneteleviis. Vahetusmeistrid Kaljo vallastaja evad Soodla on ka meil õppetöö eesrindlased. Arvan, et asja hea külg on see, et on äärmiselt tihe seos õppeasutuse ja tehase vahel. Praktilised tõlgnevia viime läbi tehases samuti õppejõududeks meie tehase insenerid peamiselt siin viis kuni 10 aastat edasi minna, siis meil jääb juba vähemusse nende töötajate arv, kes ei omas keskeriharidust. Pärast niisugust jutamist tahaks nagu jälle meenutad albumit tehase arhiivist fotosid inimestest, kes veerand sajandit tegid tööd Hanseni. Püüdes siin mingit seost otsida minevikku tänase vahel võrduskatsega õmmelda uus kuu vana nööbi külge naeruväärt eks paradoksi juhtusin sirvides ehitustehnikumi õhtuse osakonna õpilaste nimekirja. Mustvalgel seisab Juhan Liiv mehhaanika ja elektriseadmete esimese kursuse õpilane. Andestagu lugupeetud murelaulik, niisugune ketserlik mõte. Milline üldistus. Meenutagem. Must lagi on meie toal. Ja täna tema nimekaim tööinimeste laps, kelle osaks endistes tingimustes oleks olnud elu musta laega toos. Õpid valitsema seadmeid, mis annavad valgust ja rõõmu tuhandetele tubadele toovad inimeste juurde teaduse ja kultuuri saavutused. Kuid leidsime ka palju asfaltteid, mis lõppevad sügavate autor Roobastega on halli tolmumis, silmis kipitab ja aevastama ajab, on järjekord kvartali taotlejaid, joon veel kümneid pisipuudusi. Muidugi liialdus on öelda, et Kundas on nüüd kõik nii kaugele, et oleks siiani vanake järvega võiks viimase linnale kaela lasta. Ent mitte see pole määrav, need on kasvuraskused. Meenutagem, et Kunda elanike arv on viimase kahe aastaga tõusnud 3000-lt kuuele 1000-le ja üsna pea kasvab 15000-le. Meenutagem, et just need elamispind on selle aja jooksul antud. Ekspluatatsiooni 22000 ruutmeetrit ehitati leivatehas moodne kohvik-söökla Viru. Et ehitusjärgus on uus keskkooli hoone 1040-le õpilasele suur ühiselamu, universaalkauplus 90 kohaga lasteaed, mis saab valmis aasta lõpuks. Et käsil on kuue 24 korteriga elumaja ehitus. Ent lähme tagasi inimeste juurde, meenutades uuest tehases nähtud paneele pulte signalisatsiooni ja mõõteriistadega terveid tootmisliine käivitavaid automaatmehhanisme mis on välja tõrjunud kurnava viisil teise töö. Kõik see imepeen närvikava juhatas mind elektrit tsehhi vasakul pool taskuraamatu all tärkab põksu ärevus, kui avan värksto rohelise ukse. 12 aastat tagasi tulin siia õpilaseks. Tookord leidsid korrektsed elektrikud, et uuel poisil olid salgud üle krae kasvanud ja tema olekul üldse nii natuke kirvetöö, mis vajas. No näed, siis lihvisin mind, kuni sain kuuenda kategooria tööliseks. Millega nad võtavad meid vastu täna. Nad on endiselt all üürinikaks vanas tsemendiveskihoones, mille müüridele on kivistunud sajandivanune hall tolm. Kuid siia lähenedes torkasid silma sisemiste ümberehituste tunnused. Uued aknad vanas seinas. Ja nagu uksest sisse astume, on kohe tunda, et aknaraiumine ülekantud tähenduses on olnud siin põhjalik. Siin ei ole enam ümmargust pingetud tööpäeva ajast, kui laua otsas istus vanapoiss, mutti see suurte praktiliste kogemustega töölisest töökoja juhatajaks edutatud põline vabriku mees võis juhatada vana tehase algelist ja väikese võimsusega seadmete remont. Tänased automaat ning jõuseadmed vajavad insenertehnilist kaad. Kui ma nüüd mööda töökoda liigun ja meestega juttu vestan, tunnen. Tänane elektrik on töömees, kes areneb inseneritasemele. Ta pole lihtsalt nuppudele vajutaja, vaid uusima tehnika valitseja, kes uurib ja leiutab ning täiustab masinaid. Kes võiks sellest kõigest lühemalt rääkida. Öeldakse näkkab ka meil. Tsehhi kontoris paar meest, elektrikute vanast kaardiväest ja peaenergeetik Aaron elektrikud, Moritz Anderson ja tubli. Nad on tulnud mingite joonistega kontorisse. Pigistame kohtumisrõõmupeopessa laiaks ja. Nüüd oleks siis aeg tuttavaks saada pianiergeetiku Aarne Aaroniga, kas sageli tuleb rõõmu tunda? Masinad hakkavad paremini kiiremini, mehed on jälle midagi välja nuputanud. Peab ütlema, et meie elektrikute loov initsiatiiv on suunatud põhiliselt kahel eesmärgil. Esiteks masinate ja seadmete töökindluse suurendamiseks ja teiseks elektrienergia kokkuhoiu saavutamiseks ja kes need inimesed niisugused Anderseni kreek on, muidugi meil vanemad, elektrikud, Nendel on suur kogemuste pagas ja selle tõttu võib-olla nende ettepanekud on kõige tuumakamad ja nagu need seal uue tehase pöördahjudega suureta j ahju 150 meetrit. Seal me leidsime, et see variant, mis seal praegust projektis ette nähtud ei õigustanud ennast. Noh, ja siis mõtlesime, et kuidas saaks seda teistmoodi organiseerida või korraldada või ja siis mõtlesime ringi natukene seal ja tegime teise varia niimoodi ja praegust töötavad mõlemad normaalselt tingimustes, momendil olen mina peaaegu kõige vanem mees elektritsehhi, nii kui see uut tehast hakati ehitama, siis kuidagi rõõmsaks läks meel, tähendab see lõi niisugused tingimused, et sa said seda loo energiat, rakendate neil näiteks on. Praeguste elektritsehhijuhataja on Hong Lauri, kes lõpetas Tallinna Polütehnilise Instituudi ja tema on ka mees, kes siis aitab meil, kui mõnigi kitsaskoht käes on. Siit lööb jällegi läbi see ike, te elate niisugust ühist tugevat elu kogu aeg käsikäes, aitate sõber sõpra ja tööprotsessis vahet inseneri või töölise vahel. Muud kui ainult teadmiste osas ei ole. Millised teie arvates peaksid olema need need, kes tulevikus valdavad neid kavalaid, aparaate, ana, nendele käske juhivad ja suunavad neid. Kergem on siis palju omandada seda keerulist teadmist. Kui sul algteadmised on tugevamad alad rohkem koolis käinud ja kui sa ei ole käinud, siis tänapäeva nõue paistab olema nii, et pead õppima õppima veelkord õppida. Ja tõesti siin õpitakse, õpitakse tublisti, kuid aega lauluks jätkas siin. Seega on väike 52 inimest elektrikute puhkeõhtul millest Kunda rahvas räägib kui sisukamast. Viimasel ajal tuli aga isetegevuslasi lavale üle 20. Asjaosalised saame samast kohast, kätteruumis on õnneks isetegevuse hind, meister Gunnar Horn. Komsomolisekretär mal kaevu ja elektrik toimub EL. Mis te ise puhkeõhtuste arvate? No eks ikka igalühel ole ikka soe tunne, kuna esimene kord esinejaid, siis võib-olla mõtled ka, et kogu aeg ikka sellele selle isetegevusele et kuidas seda paremini läbi viia, kui ta ükskord läbi on, siis meenutad nii mõndagi momenti sealt, mis nii jäi meelde. Ja kuidas siis sedasi sai tegelikult organiseeritud. Til tuli suure auditooriumi ees esineda. Kuulajad oli meil umbes 300 ümber, nii et klubi saal võis öelda, oli puupüsti täis ja istekohta siis enam jätkunud. Aplaus mahtus ruumi ära veel, no igatahes ruumi seina teete küll veel terveks. Malle kaebus seisab komsomoliorganisatsiooni eesotsas. Ma olen tsehhi gruppargi asetäitja. Tulid, noored olid väga vaimustatud, enamus oli esmakordselt laval ja tuli muidugi ilmsiks uusi talente ja paljud lubasid jätkata alustatud isetegevust ja ja muidugi Mis parajasti nüüd käsilane, nüüd järgmisena ongi meil kavas korraldada kontsert, see sotsiaalsesse kolhoosi. Ja saabki mõistetavaks, miks elektrikute omistati tehases esimesena kommunistliku TÖÖD tsehhi nimetus. Nad elavad juba üht serva pidi Nõukogude Liidu kommunistliku parteiprogrammi projektis ette nähtud ajas Mutiku ajastu neil kaasa toodud dist ainult sümboolne reliikvia poole meetri pikkune puust habemenuga. Vanapoiss armastas elektripoistel tööalaste ja isiklike eksimuste puhul habet ajada, nagu siis öeldi. Reliikviale pole enam praktilist tähtsust. Kui esinebki vääratusi, siis arutavad toimunud kõik seltsimehed, tugev loominguline kollektiiv selle sõna kõige paremas mõttes. Liikudes elektrit tsehhis leian uue trepi ja näe seda mööda, läheb üles pedaari. Möödunud aastad on temast näidised puutumatult üle läinud. Niisugune endasse tõmbub ja ümarik on ta minu meelest alati olnud. Ei, eksisin, ta tundub niisama uus nagu vaikset puhtalt tood vana veskilaengu jõudsime. Siingi on palju elektrilisi seadmeid, seinte ääres klaasustega instrumentide kapid, klaaside taga läikiv kribu-krabu ja jälle mõõtetehnika elektrilised sillad, büromeetrit, millivoltampermeetrid. Nojah, osalt automaatika, põhiliselt kontrollmõõteriistad. Kavalad mehhanismid, kuidas te kõige sellega toime tulete, kuidas te olete omandanud nende valdamise üldse? No eks aja jooksul inimene õpib mõndagi, aga ega seda aega õppimiseks nii väga palju ei ole olnud, ka sellepärast mehhanismid on uued, alles inimene on hakanud suuri mootoreid valdama. Meil on põhiliselt need mootorid väga väiksed aga küllaltki keerukad, siis, Kui palju visadust öötunde on kulunud Pedaril kindlasüsteemita iseõppijal, enne kui siinsete aparaatidele jõudis Pedari, see on nüri noaga kadaka, jändlikus nikerdatud meistriteos. Jaanika tahaks on olnud temaise. Kunagi sättis ta kari külas õlgkatusega majaharjale tuuleturbiine ning toosakasid hõõguma tillukesed elektripirnid. Ometi mäng pahandati temaga tallad katuse katki. Pedari ei ole hukkajuku. Täna õiendab ta uue tehase elektroonikaga. Ent taoliste visade rühkijate tee tehnika Barnassil on liiga pikk. Pealegi edukalt läbivad seda vähesed, kust sai uus tehas omale kogu vajaliku kaadri ja kust saata siis? Kui käima lähevad veel kolm ehitatavat hiigla Läheme niisuguse küsimusega kaadrite osakonda Betoonteel sahisevad koltunud lehed. Tuul tõukab pleekinud taeval tehase korstnast Kaharduvad valget suitsusaba ja kaadrit, suure aknaga toas palju heledaid liikuvaid varje, reibas ja asjalik meeleolu. Nii sellest, mis muld siis palumegi teie abi, uus vabrik, kaadri sai. Meile uus tehas sai peamiselt kaadri endistest ehitajatest. Nii näiteks on meil möödunud aasta ja tänavu aasta jooksul tulnud ehitusvalitsusest number kolm tööle tehasesse ligi 190 töötajat. Ja kõik nad on tublid, nii nagu nad olid juba ehitusel. Enamasti küll ei saa kellelegi üle nuriseda, näiteks seltsimehed tööltivan, kes ehitusele hästi töötas, samuti pestopiban, töötavad ka meil tehases, lukk, seppadena, kõrgema kategooriaga ja tsehhi juhatajad, alati kiidavad meid tublid töömehed. Kohe siinsamas tsemendivabriku külje all on. Nõnda kool, kas sealt kade kaadrit saate? Tänavu aastal tuli meile hulgaliselt tööle keskkoolilõpetajaid. Kunda keskkool saatis tehasesse tööle 20 tublit noormeeste tütarlast. Nii töötavad näiteks transport, tsehhis töötab üks nendest, enamus aga läks laboratooriumi klinkrid tsehhi, elektrit, tsehhi ja mujale. Side keskkooliga oli teil ikkagi juba varem ja huvi nendel noortel uue vabriku vastu tekkis tõenäoliselt ka juba varem. Ja paljud noored juba suvevaheaegadel on töötanud tehases näiteks mäeosakonnast. Endine keskkooli lõpetaja Abu Ants on juba mitu suvetehases töötanud. Möödunud aasta töötas mäeosakonnas. Ta sooritas seal ekskavaatori masinist ja abi erialale eksamid ja tänavu aasta peale keskkooli lõpetamist asuski selleri aralt tehases tööle. Iseloomulik Kundale on suur hulk noori töölisi, kes saavad aru aja nõudest. Uus tehas vajab suurte tehniliste teadmistega inimesi. Esimesest septembrist peale jäid meil nägemata paljud filmid teatrietendused. Nende toa aken jääb helendama veel pärast keskööd. Kundas ringi käies tuletan tihti meelde tuntud poeedi sõnu. Inimene vajab väga palju, et tema õnn oleks täielik. Kuivõrd on muutunud õnne mõiste? Jäin seisma tänava nurgale, kumera vihaga, vana vabrikumees, valge habe märjas kortiliste põskede ümber tuli minu juurde. Teie olete siin võõras? Ja vaadake siis, missuguse vabriku andvad siia ehitanud. Kes oleks oskanud seda arvata, et Kunda tsementi tolmune Kunda nõnda suureks ja kuulsaks saab? Läks ja nii edasi, raamatukauplusesse leti ees seisis suur, muheleb mees. Ummistunud pooride, mustad täpikesed kätel reetsid Luksepa või masinamehe enesekindlus tõudva töö. Siin oli ta pisut ülemeelik. Tead, mul vedas, sain Eksmanitega hakkama, vastu võeti kooli. Anna mulle nüüd vene kirjandus, geomeetria ja uus aeg. Ja nagu aastakümneid tagasi, kohiseb ka täna pumbamaja paisuda ka jõgi ja poisikesed loobivad kive vette. Suure silla jalad on praegu kuival all mürisevad ehitusmasinad, ekskavaator. Puusild ehitatakse ümber, betoonsillaks tuleb laiem võimsad Ammiga. Ehitust kaitsva ajutise tõkke taga kobrutab raske roheline vesi kõrgete kallaste vahel raevu tsev jõgi on salalik, siin-seal on märgata lekkimisi. Kui keegi silla ehitajatest üles tuleb. Peatud mööduja küsib. Noh, kuidas on, kas jääb pidama, kas laseb sillal valmis ehitada? Võib-olla need episoodid aitasid teil pilti luua tänasest undalasest. Ilmne on, et uhkus oma linna üle õppimistahe ja mure ühiskondlike asjade pärast on saanud inimestele omaseks. Nõukogude Liidu kommunistliku partei uues programmis on öeldud. Meie põlvkonna inimesed hakkavad elama kommunismist. Õnn on minna sinna avali südamega, leida endale tee kasvuraskustes, ehitada tulevikku nendele, kes praegu alles. Tädiga olime Keye kive oliive ja oliive jääle jõudu käetuge. Ei viibi lehti ja olen kurb, et ta ei vii äärde. Ehk läheb seekord. Oli. Ähvardavas linnas süttivad tuled, on puhkepäeva õhtu peorõivastes inimesed ruttavad kultuurimajja. Jalutame koduseks saanud linnas leiame tänavaid hubaste varjuliste aianurkadega, tihedalatvalist puudega, mille vahel helendavad laternate piimvalged kuulid. Mõtlikult klaverihelid sunnivad seisata. Nagu laulaksid majaseinu katvad metsviinapuuväädid heki ääres kohisevad sügislehed. Mustal veel olgu võbelevam valguse pudelitele. Valgus tuleb tehasest järsus galeriis kihutab lõpmatu pikk lint kandes turjal valkjad killustiku juba. Ja mõtelda siin uuest kõrgusest nõukoguliku elulaadist mina saavutanud tunda. Erilise selgusega tundsin seda paar aastat tagasi uue tehase ehituse keskööd. Lobritsehhi tohutu süvendi põhjas põles lõke, öises jahetuses soojendasid betoneeriasse juures käsi ja kui tööst tuli vahe, istusid tule töise tunni unisust peletada. Alustati laulu. Ukrainlased, Ausid Neetorist, venelased Volgast, Sibedaset haiglast, eestlased toomemäest ja kadriorust, leedulane ja lätlane oma meloodilist rahvalaulud. Ja päeval leidsin uute seadmete laus mitmehektarilise maa-alal masinaid, mille saatjaks olid kümned tehased nõukogude liidus teistest sotsialismimaadest. Ja täna igav päev ka praegu lähevadki kantse kaheksa torniga silo juures keele, eželoni, tsemendiga Tallinna ja põlevkivirajoonis, Leningradi ja Riiga, balti soojuselektrijaama ja Moskvasse. Ja veel paljudesse kolhoosidesse ja linnadesse, milliste nimesid ei jõua loendada, baasiks tulevikule, mille ehitamise programmi kinnitab Nõukogude Liidu kommunistliku partei 22. kongress. Suur aeg, suured tööd nüüd alles saavad hoogu katsemendi linnas Kundas.