Möödunud kuu nagu jaanuar toimib, teie märkmikus. Ja esimene kuu on möödas, ta oli külm meil ja ka kogu Euroopas. Roomas soojendati veevärgi tarusid söbannidega. Pariisis ei jätkunud tööstustele elektrienergiat ja gaasi, kõik läks kütteks. Berliinis oli jaanuari keskmine temperatuur miinus 20 kraadi. Niisugust pakast pole seal mitukümmend aastat nähtud. Jaanuar jääb meelde oma külmadega, kuid poliitilise ilma kraadiklaas näitas pidevalt tõusu. Ja see on kokkuvõttes hea enne igal juhul parem kui vastupidi. Külm sõda väga sooja ilmaga. Aga nii oli ühel mälestusväärsel jaanuaril, mis lõppes täpselt 30 aastat tagasi. Uus aasta, 1933. Ta tuli lumeta jaanuaris künti põldu. Aga poliitikas, mida siis ajakirjanik märkis oma Kuu raamatusse. Usutleme Eevalt jalakat, tolleaegset ajakirjanikku. Kõik tolleaegne näib praegu imekaugena et usu, kas või olevat möödunud sellest mitte 30, vaid tervelt 100 aastat. Aga tol ajal ma olin ise ka kuidagi seotud raadioga ja sündmustega, oli nimelt tolleaegses raadioringhäälingus välissündmuste kommentaatoriks. Ja seetõttu ikka üht-teist meenub. Kõigepealt see oli üks väga keeruline ja väga raske aeg. Nii Meil Eestis kui ka maailmapoliitiliselt kogu kapitalistlikus maailmas oli juba 1000 929.-st aastast valitsemas terav majanduslik kriis mis tipuni jõudis meie kodumaal just 1900 33. aasta alguseks. Harilikult ja tal vestluseks liig igavad asjad. Aga oma tolleaegset märkiks tool siiski mõned samad aasta kestes oli läinud oksjonihaamri alla tervelt 20000 väike talundit Eestis. Hädas olid ühesõnaga kõik töölised, talupidajad ja tööd intelligents. Ja vastavalt sellele nuriseti ja keegi põdrakodanlik, valitsus samal ajal püüdis kuidagi omatmoodi riigieelarvet ots-otsaga kokku viia ja selleks talitas sagedasti õige drastiliselt. Vahest veidralt. Näiteks meenub mulle nõndanimetatud abielukeeluseadus, nagu rahvas nimetas. Valitsus mõtles tööpuudust nimelt leevendada, seega et aasta tagasi kehtestas seaduse, mille põhjal vallandati riigiteenistusest ja riigitöölt kõik naiskodanikud, kes olid abielus aga kelle tugevam pool ka kuskil tööd. Ja mis ime siis, et vallandamise vältimiseks paljud lasid abielu lahutades muidugi ainult vormiliselt kuna tegelikult elati endiselt. Vahest asi läks niisuguse kurioosumina, et mõnigi abielumehest riigiametnik nägijate võimalike pealt kaebajate hirmul hiilis koju naise ja laste ajju, rajud õhtupimeduse katte all, et teised ei näeks ega kallimaks. See oli suureks vestlete aineks paljudele Shellitani istidele. Ja mäletan isegi mina kirjutasin sellekohaseid vestlejaid ja need leidsid alati suurt kõlapinda ja tänukirju Ki isegi lugejaid. Kuste oma selletoni tavaliselt avaldasid. Harilikult avaldasin need Päevalehes ja veel sagedamini päevale lisas kratis. Ja allkirjaks oli. Eeesso puuslik rätise mujal seal Eevalt viskel gringo hipstrali, mis nad kõik olid. Ja mis olid siis tähtsamad ained veel. Tähtsamaid ained oli veel kriisimaks näiteks, mis hakkas esimesest jaanuarist 1933 maksma ja õieti halva üllatusena riigi teenijaid ja üldse töötajail iga palgasaaja selle seaduse kohaselt oli ta siis eravärgid, ESS pidi otsekohe palga saamisel maksma oma palgast seitse protsenti riigikassasse. Aga sealjuures ainult füüsilised isikud, nii et seda maksis küll iga tööline teenistuja, mitte aga ettevõtjad, aktsionärid, sest nemad ei olnud füüsilised, ainult juriidilised isikud. Ja pole siis ime, et rahulolematus valitses sellel kõigis rasvakihti. Selle vastukajana oli Toompeal asi juba kavis kõikuv. Ja nagu kõneldi ja kirjutati, et konarliku parlamentarismi kriis möödunud 1930 teisel aastal. Tegelikult teostus valitsuste kütte mänguid härda aasta kestmisele vahetanud tervelt neli valitsust. Ja meenub jälle, et ma kirjutasin seekord vest Kännu Kuke mängust, et vahest seal kostja lükkab, ainuke ainult ärataja tõuseb isa asemel vahest Jaan, kostja antsud ja nii edasi ja seda olukorda kasutasid just siis osavalt vapsid, paljud, muidu kallis mõistlikud inimesed langesid just seetõttu meie lapsed, isehakanud hüüriti, demagoogia ja kavalate lööklauset ohvriks. Nixolid sellised väga hästi kõlavad nagu Toompea puhtaks uued ja ausad mehed, riigitüürile maha lehma kauplevad erakonnad, jändedes. Kõik, mis sel ajal sündis Eestis, see oli ju tegelikult ainult minia Tüürnja, sageli kõver peegelik vastu peegeldus sellest, mis valitses Euroopas eneses. Nagu praegu, nii ka siis oli kogu Euroopa ning tegelikult kogu maailma poliitika tugipunktiks vastuolud ja konfliktide Lätiks militaarrismile rühkiv Saksamaa. Ja 30. jaanuaril kujuneski see saatuslik päev mitte ainult Saksamaale, vaid kogu Euroopale ja hiljem kogu maailmale kahurite, kuningate, suurtöösturite ja preisi militaristid. Natside tehingu tulemusena tõsteti sakslaste üürile Pöörane paranoik. Adolf Hitler. Samas jaanuaris oli iga-aastane nõndanimetatud seltskondlik suursündmus, nimelt pressivaenlane või ajakirjanike liidu pall oli sel aastal selle toimkonnas ning seega midagi asjaosaline. Kus see pall toimus, see on, kus prae raekoja platsi seal, kus praegu ajaleht kodumaa toimetuse. Sel ajal ta nimetati ohvitseride kasiino selle nimetatule. Olin neil pallid ei olnud ka enne ja olin ka pärast seda, aga ei ühelgi neist joodud nii palju prantsuse konjakit, Itaalia Martiniisid ega šoti viskit kui sel aastal. Kõik ok, see oli üks väga sega, väga pigista väga pahaendeline. Kui aeg oli segane juba kirjutajaile endile, siis lugejast ei maksa rääkidagi. Kommunistlik partei oli sügaval põranda all. Temad programm ilmus fašismivastastes lendlehtedes. Ja aeg nõudis selget pead klaari mõistust. Et õigesti otsustada, kelle poolt sa oled. Tuli mõista, kes mida lubab ja mida tegelikult annab. See oli 30 aastat tagasi. Jaanuaris. See algas nii. Hullunud füürer lubab Saksamaale paradiisi. Andke ainult võimu. Häda neile, kes aplodeerisite Huck ja viletsus, miljonitele hauad ja risti kogu Euroopale. Miks ei haaratud teda kõrist, kui ta hullumeelse visadusega mürgitas noorust õpetas mitte mõtlema? Mitte mäletama? Ainult tahtma? Haakrist fašismi märk. Tema all seisis musta särklaste armee, kes s. Tema varjus algas inimkonna ajaloos enne tundmatu terrar. Ta pühkis teelt kõik, mis mõtles kõik, mis rääkis. Kõik, kellel oli südametunnistust. Jefreitor Hitler vallutas Austria, Tšehhoslovakkia. Poola. Fašism võidutses. Saksa armee andis vandetõotuse küsimata, kelle ja mille nimel SA ülem lutsis. Ja läks mööda 10 aastat. Jaanuar 1943. See oli fašismi langes algus suure isamaasõja pöördepunkt. Lahingud Volga ääres, Nõukogude rahvas tõestas maailmale ainult õiges sõjas on võitmatuid. 31. jaanuaril 1943 kapituleerus kindral Paurus Nõukogude väed asusid pealetungile ja hävitasid eliiti viisid fašismi armeest. 91000 sõdurit, kaks ja pool 1000 ohvitseri ja 24 kindralit langes vangi. Aga seda, mida mõistsime meie, mida teadsid leinavad emad ja pommidest lõhestatud maa. Seda ei mõistnud fašism. Ta jätkas meeletut sõjapidu, mis nõudis ikka uusi miljoneid ohvreid. Paulus kapituleerus Köödels karjus edasi. Kööbelsi kõneles seda jaanuarist 1943. Oli täis 10 aastat Hitleri võimuletulekust. Kas pole see Finessiks ajaloolastele sama kuupäev? Alguse ja lõpumärgiks? Ei aidanud, totaalne mobilisatsioon, ei aidanud surmalaagrid ja orjarongid, Hitlerit ei päästnud ka noorus. Seesama saksa noorus, kes seisis füüreri ees ootas nüüd surma ja hävingut. Nii nagu Manfred Gregori romaanis sild. Lapsed, püssid, sõda, surm. See on fašismi lõpp. Aga tal ei lastud lõppeda. Marsivad Vundessweerid, treenitud üksused, kus pole isegi Hoffmanni, kes minevikus poleks teeninud. Wehrmachti. Bundeswehr marsib Nato orkestri saatel. Aga muusika tellib see, kes maksab. Makstakse kinni kõik. Ameerikas hektari raadiosaatja Berliinis kulutab kolm miljonit dollarit aastas gangsterite finantseerimise mees saatejaama Riias agentide võrku mässitud kogu Saksa demokraatlik vabariik. Meie kolleeg Peeter Hertz, noortesaadete toimetaja, kogus konkursside kaudu noorteraadiokuulajate aadresse. Iga auhinna saaja sattus tule alla. Enamus neist väljus reassi majast Ameerika klientidena. Aga diktor kordab üheksa tundi ööpäevas siin vaba maailmavaba hääl. Vabadus kõigile vabadussõjaroimarid, televabadus saksa militarismi-le. Ja nüüdki veel on vabadus niisugune, nagu oli vabadus Hitleri ja Lili Marleen. Jaanuar 1963 šveid kantsler Adenauer tuli Pariisi läbirääkimistel tagasi panni koos hiljuti vanglast vabastatud kahe fašistliku kindraliga oobergijagnošenko. Kõikjale Hitleri juures oli hea nimi, on kohal ka Hitleri kindralstaabi ülem, haisinger ja massimõrvar, kes seal rin? Ja jälle imeb mürki noorus ja Schlaageritki laulavad suurest homsest. Homme särab õnn. Eilsest on nii palju möödas. Homme teeme jälle kaasa. Mis oli eile, on meile ükskõik. Aga homme tuleb meile ilus aeg tagasi. Ja otse korrates laageri sõnu kõneles frantsi aseks, trass pärisi päeva kantslist. Eilse Saksamaa kindralstaap plaanitses rünnakuid mitmel rindel oli plaane aassettini. Tänasel Saksamaal on üksainus plaan. Punane operatsioon. Aga jaanuaris 1963 on kaks Berliini kaks Saksamaad. Ja esimest korda ajaloos on saksa rahval rahuprogramm. Saksa kommunistid kuulutasid seda sotsialistliku ühtsuspartei kuuendal kongressil. Jälle oli jaanuar Berliinis maailma tähelepanu keskpunkt. Kui Nõukogude Liidu kommunistliku partei delegatsioon Berliini jõudis ootas lääne ajakirjandus piiriskandaali mõnes sektori kontrollpunktis. Lääne-Berliinis oli lubatud reporteritele suur summa teate eest, millal ja kus Hruštšov külast apiiri. Kõik oli valmis televisiooni otseülekandeks. Vanad filmid piirintsidentidega, provokatsioonidega meeleavaldustega. Aga kõik läks nurja. Friedrich trasse kontrollpunktis. Hruštšov vestles Lääne-Berliin lastega, kes kõige südamlikumad külalist tervitasid. Provokaatorite jõugud jäid hiljaks. Teleobjektiiv näitas inimtühje tänavaid. Riigipäeva hoone põlenud aknakoopaid. Seal maja, mis 30 aasta kestel on kaks korda põlenud Siis, kui kisti maha haakristiga lipp. Ja siis, kui süütajaks oli Göring. Tulekahju eesmärk mõista kohut kommunismi üle saksa pedantsusega. Heli lindistati vahatatud plaatidele kogu leipzigi protsess. Sõja lõpul avastati needsamad plaadid Riigipäeva hoone keldrites. Ja tuleb meelde veel ühe töölisliikumise juhi esinemine Saksamaal. Kas härra minister teab Georgi Nitro valitsuse süüalune maakerast Nõukogude liidus? Tänu tema tellimustele on 100-l 1000-l sakslasel leiba ja tööd. Hermann Göring süüdistamine. On veel üks küsimus. Te kardate minu küsimusi, härra minister. Sellel protsessil ma pole võlgnik. Olen võlausaldajale mõjutsi, armu ega sümpaatiat. Ma nõuan õigust kaitsta oma ideid, kommunistlikke veendumusi. Ma kaitsesin oma elu mõtet ja sisu. Seitsmeteistkümnenda sajandi teadusliku füüsika rajaja Galileo Galilei seisis inkvisitsioonikohtu ees kui ketser. Ta mõisteti surma veendunult ja otsustavalt hüüdis ta kohtule. Aga maa pöörleb siiski. Ja see teaduslik tõde sai hiljem kogu inimkonna omandiks. Meie kommunistid või me praegu mitte vähema veendumusega, kui valaki Galilei öelda, tabulats siiski ajalooratas pöörleb, liigub edasi Nõukogude Euroopa poole. Politseinikud haaravad Dimitrovi õlgadest. Jõuga surutakse ta süüpinki. Kohtu esimees ja kaasistujad lahkuvad saalist. Pärast nõupidamist kohus teatas. Viimase sõna, õigus ära võtta. Aga rahvast ei saa panna vaikima. Eit trummipõrinat ei raketirünnakuga. Demokraatlik Saksamaa on ja jääb. Jaanuar kinnitas seda. Saksamaa Sotsialistliku ühtsuspartei kongress võttis vastu kommunismiprogrammi. Kongressi kõnetoolis on nõukogude delegatsiooni. Ta tervitab kongressi delegaate, kõiki saksa demokraatliku vabariigitöötajaid. Saksamaa on siin, Saksamaa tulevik rajatakse siin selles saalis. Saksa rahva tee vajatakse siin ja selles on Saksa töölisklassi saksa demokraatliku vabariigi jõud. Takistage seda ükskõik missugused jõud Lääne-Saksamaal. Teie järel läheb kogu saksa rahvas Marxi, Engels'i Lenini lipu all. Eilne ei kordu homme. Palju uut jõudis tuua selle aasta esimene kuu. 11 kuud on veel ees. Nad nõuavad palju jõudu meilt ja meie sõpradelt. Isegi kell ei läheks edasi ilma üles keeramata. Ent maailma kellaosutid liiguvad ainult ühes suunas. Nad näitavad kommunismiaega.