Araali saates tervitavad teid täna Tallinn Music Weeki peakorraldaja Helen Sildna ja monomeesit ansamblist sinine. Katsume teha mõningaid kokkuvõtteid 2010. aasta festivalist. Külalistega vestleb Maria Mölder. TMW on nüüd läbi ja minu esimene küsimus teile on, on muidugi see, et kuidas läks ja mina arvan, et läks väga hästi, ma olen saanud rääkida ka mitmete kohalolijatega ja kõige suurem kompliment meile kohapeal oli tegelikult see, kui legende tarne, klaste amburi. Festivali korraldaja Martin Elboen väitis, et see olla tema elu üks toredamaid muusikatööstuse kohtumisfestivale, kus ta üldse on käinud. Ja kui tema seda ütleb, siis see tähendab seda, et tal on kuskil 50 aastat kogemust taolistel festivalidel käimisega, nii et Ta on nii mõndagi näinud, ehk siis selle järgi ma arvan, et läksist korda. Helen, sa oled ise kindlasti külastanud päris paljusid analoogseid suursündmusi, šokeis, festivale, julged sa ise panna hinnangu, kuhu Tallinn Music Week teiste sääraste sündmuste kõrval praegu paigutub? Jah, selliseid sarnase formaadiga festival ja tõepoolest Euroopas palju tehakse, eks sealt maga, mõtte sain, et päris ise ma seda välja ei mõelnud, et mitu korda olen käinud näiteks soomlaste analoogfestivalil, mille nimi on musike meedia. Varasel näiteks baila Taanis on Spot festival samamoodi see suur eurosooniku festival, millest meil on siin ka juttu olnud, kus jaanuarikuus teatavat räägib täna roosa käisid, et need on kõike taolise formaadiga, päevasel ajal on selline muusikatööstuse suhtlema Me ise kontakti loomise, seminaride osa ja siis õhtul linna peal mängivad erinevad artistid ja bändid. Aga nende, kuhu ma paigutaksin, Tallinn Music Weeki. Ma arvan, et meie võlu ja tugevus ongi võib-olla see, et me oleme mõnes mõttes hästi selline intiimne. Et võrreldes kõigi nendega, mis ma mainisin, oleme ikkagi suhteliselt pisikene festival. Ja Tallinna linnas on meil kuidagi mõnus seda teha, et esiteks klubid on meil väga üksteise lähedal, külastajale on hästi mugav manustada nende kõike kogeda, et tuleb, lendab kohale, on noodikutel foorumis ja läheb, vastab sinna kõrvale vanalinnaklubidesse. Ja teisalt, et noh, ütleme nii, et kui meie siis delegaatide osa on hetkel kuskil 400 inimest, siis see on veel täpselt see arv, mis võimaldab tegelikult praktiliselt kõigiga suhelda nädalavahetuse jooksul. Et kui näiteks eurosoonikul delegaate ligi 2500 no ma ei tea, Midemil ja päris suurtel gigaüritustel on veelgi rohkem, siis seal oled juba väga hästi oskama orienteeruda selles rägastikus, leida need õiged inimesed üles, kellega mõtet rääkida ja kellega sul on vaja rääkida, et siis Tallinn Music Weeki tugevus ongi vast see, et ta on väga lihtsasti mänedžeri, et kui sa tahad seal keegi kohtuda, siis sa paratamatult temaga kohtud teadlikumalt lahti rääkida, et kes need delegaadid on, millise valdkonna inimesed delegaate olime, seal on hästi palju hästi erinevaid ja tegelikult eks me esimestel aastatel oleme mõelnud just nimelt sedapidi, et meil on hästi oluline, et meil oleks kohal näiteks oluliste taoliste sõukis festivalide talendiotsijad, nagu näiteks saad, mis ma kõik mainisin nagu näiteks Inglismaal, Kreitis käib Saksamaal Pokum, Saksamaal veel siia papp, samamoodi jällegi seesama eurosoonik Baylor kõik sellised, et kuna need sõukis festivalid on omakorda jällegi sellised väga laiahaardelised platvorm, festivalid, siis noh, see on selline väga hea asi, millest alustada. Kindlasti edaspidi saame me rohkem pigem oma külaliste valikul ka just nimelt fokusseerida spetsialiseeruda. Et kui me hakkame juba nägema, kuhu suunas me siin areneme, siis me oskame palju rohkem kutsuda näiteks juba väga reetsemalt mõne Sid agentuuri esindajaid mõnesid konkreetseid plaadifirma esindajad, et see tööga delegaatide ka muutub iga aastaga, spetsiifilisemaks ja sisulisemaks aga ka sellel ja eelmisel korral on meil olnud ikkagi tegelikult kõik valdkonnad muusikatööstuses kaetud, et festivalid on üks asi, siis on meil kindlasti olnud, et suur osa plaadifirmasid igal aastal on olnud paar kirjastuses Pablesing, firmad on andnud kontserdikorraldajaid, on olnud mänedžere, on olnud selliseid marketingi ja kommunikatsioonispetsialist need noh, need kõik valdkonnad on kaetud. Tallinn Music Week on laiapõhjaline festival, võib vist öelda, et tal on igav olla inimesele eri tähendus. Kontserte külastav publik näeb, festivali esinejad näevad festivali teist külge ja siia festivalil lisaks kohale sõitvatel välisdelegaatidele on jälle omad eesmärgid, et kui keegi oskab neid erinevusi ülevaatlikult sõnastada, siis vast sina jah, et siin on tõepoolest selline mitmesuunaline liikumine, et üks nii-öelda meie sihtgrupp on eesti publik, mis seal siis nii-öelda muusika, fännid, kes tulevad eesti muusikat vaatama ja suheldes eesti publikuga, on meil ka väga konkreetseid sõnumeid, et mida me propageerime on just nimelt see, et inimesed julgeksid eksperimenteerida ja kuulata just nimelt uut muusikat jääks kinni mingisugustesse, oma tavapärastesse harjumustesse, et noh, näiteks, et ma olen käinud ainult siiamaani vaatamas džässiartiste ja ma olen nagu väga fokusseeritud Tšassile, siis meie julgustame, et kui sulle džäss meeldib, siis tõenäoline, et sulle näiteks meeldib midagigi nüüdisklassikast arvatavasti meil midagi ka sellisest eksperiment taarsest indi rokist. Võib olla ka midagi elektroonilisest muusikast, et nii-öelda, et inimesed läbi selle festivali laiendaksid oma huvi muusika vastu ja laiendaksid ettekujutust sellest, milline üldse Eesti muusikamaastik on. Ma arvan, et läbi selle tegelikult iga meie programmis olev artist bänd laiendab oma kuulajaskond. Et igal ühel tekib siin võimalus võib-olla mängida pisut erinevale publikule, kui ta tavapäraselt seda on teinud ja ehk võita ka südameid juurde kuskilt, kus muidu ei oleks selleni jõudnud siis nii-öelda teine meie sihtgrupp on siis nimelt välisdelegaadid ja välispress ja üldse tulevikus aina rohkem ja rohkem ka võib-olla lähivälismaa kultuurituristid. Et kui me välisTelegaadile kommunikeerume, siis võib-olla pisut teiste sõnumitega ja need peavad väga fokusseeritud kommunikeeritud olema, et milliseid uudiseid Me edastame neile eesti muusikast, mida me esile tõstame, mida me ise oluliseks peame, mida me arvame, et just nimelt väljapool Eestit on huvitav kuulata. Kolmas ja väga oluline töö, mis meil käib ainult muusikute artistid, bändid ise. Et kui meil oli kavas 100 bändi sel korral, noh, oletame näiteks igas kollektiivis on keskeltläbi ma ei tea, kolm või neli liiget. Et siis juba see on päris ulatuslik, ütleme neli 500 inimest, kes siis kollektiivides üles astub, kellele me üritame täpselt samamoodi pidevalt kommunikeerida selgitada. Loodan, et järgmistel aastatel veelgi süstemaatiliselt veelgi paremini selgitada seda, et miks me seda festivali teeme, kuidas nad ise sellest kõige rohkem endale kasu saaksid tuua, kuidas nii-öelda selle festivali raames oleks mõttekas käituda. Kujutan ette, et väga paljusid rände ilmselt huvitab selline asi nagu esinejate valikukriteeriumid, sest näiteks olen kuulnud väga palju sellist väikest kurbust või nördimust, et vot esimene aasta esinesime, tegime väga hea kontserdi, aga nüüd teine aasta tagasi õigutsutudki. Ja et see, see on, kuidas me nii-öelda oma programmi kokku paneme, on nimelt meil koostöös kõigi nende erinevate muusikas genede selliste juhtivspetsialistidega mingis mõttes, et meil Meil kui folgikava paneb kokku pärimusmuusika keskus ehk siis Viljandi folk on hea meel, kui nüüdiskässitu päev kokku just nimelt Eesti muusika päevad. Džässikava paneb kokku džässliit koostest jazzkaarega metaliga paneb kokku rock laager koostöös klubiga tapper, et igas gene konkreetne selline juhti, liider, organisatsioon oleks seotud mäe programmi kokkupanemisega, ehk siis noh, me eeldame, et nemad justkui teaksid kõige paremini ja väga hästi, et mis nendes genes parajasti kõige aktuaalsem ja mis kõige paremini toimiv on sel korral. Me üritasime vaadata, et võrreldes eelmise aastaga saaksid programmi ka nii-öelda uued bändid. Loomulikult edaspidi hakkame me ka häid tugevaid bände eelmistest aastatest pidevalt järjest uuesti programmi panema, et meie eesmärk eraldi ei ole igal aastal just ilmtingimata midagi täiesti uut festivali kavasse panna, et me eesmärk on ikkagi hoida joont, et igal aastal oleks kavas kõige aktuaalsemad olulisemad ja hetkel kõige aktuaalsemad testid, et eks arvesse võtame ka seda, et kellel näiteks nuus, albumi materjal või erinevaid taolisi kriteeriume. Vesik viiki muidugi nähakse väga palju, kui eelkõige siiski muusika ekspordi lipulaeva, samas jälle paljud festivalil osalenud bändid kindlasti jää delegaatidele silma ja seetõttu on kuidagi arvamine, et mis tulusest telliminesk riigist ikka tõstu saab, kuidas sa sellist suhtumist mõtlemist kommenteeriksid? Jah, loomulikult kuskil 20 protsenti bändides näiteks on arvatavasti see, kelle nimesid hakatakse nimetama tama, kellega hakatakse mingis osas ühendust võtma, kellega hakkab pihta mingisugune suhtlus. Aga nagu kogemus on juba näidanud, siis see, kes need lõpuks need nimed on, kes nii-öelda sellele huvi sõelale näevad, see on täiesti ettearvamatu. Aga mida ma väga toonitan, siin tuleb nüüd mängu, see, mida me üritame kõigile oma nende bändidele väga selgitada, on just see, et ise saab sellele väga tugevalt kaasa aidata. Et sel korral näiteks festivalil näha huvitavat momenti pean tunnistama, et noh, näiteks meie Läti ja Leedu bändid olid ise osaliselt oma mänedžeri osalt isegi aktiivsemad kui me eesti bändid, ehk siis juhtus ka momenti, et võib-olla just nimelt sellepärast nädal aega tagasi välisdelegaat oli konkreetselt lubanud mõnele läti mänedžeri, et ta läheb tema bändi sel kellaajal sellesse klubisse vaatama, siis peeti lubadusest kinni ja mindigi. Räägi niisama naljapärast bändidele, et ise tuleb teha ettepromo ise tuleb Telegaatidega aktiivselt suhelda. Ta lihtsalt mõjutab sellepärast, et Nad ei jõua puhtfüüsiliselt kõiki bände loomulikult ära vaadata. Samas peab neil olema valikut, kui nad siia Eestisse tulevad, et nende esimene reaktsioon alati see tohoo, vau, et me ei kujutanud ette, et teil on tõesti niivõrd elav muusikamaastik, et teil on niivõrd eripalgelisi erinevaid asju, et ühest küljest me avaldame neile muljet selle tervikpildiga ja selle tervikpilt koosneb kõigist nendest 100-st erinevast talendist. Sellest saavad nad selle esimese vau-efekti, aga need sealt edasi siis nagu fokusseeritakse ja igaüks leiab endale just nimelt mingisugused oma sobivad lemmikud. Siin me juba kuulsime, et Läti Leedu bändid tegid väga tugevat eeltööd, kuidas kutsuda välisdelegaadid oma bände kuulama, aga meil on siin stuudios moonuna ansamblist sinine, võib-olla natukene tutvustada alustuseks oma bändi, millega te tegelete? Räägite natukene sellest, mis reaktsioone bändis põhjustas. Kui teid kutsuti Tallinnas kõigil esinema? Kõigepealt sinisest rääkides, et me teeme niisugust elektroonilist muusikat, sa natuke siukest Taebla roki Touchi juures ja, ja meie eesmärk ongi pigem segada nagu erinevaid stiile ja, ja sellepärast ongi natuke keeruline seda seletada. Võib-olla. Eks tegelikult oligi meie eesmärk, et kui mäest Telegaatidega üritasime ühendust saada, et, et hästi laialt võtta seda, et kellelegi üldse suhelda, et me ei püüagi nagu ühe stiili kuulajat ja ka ühes stiilis koostööpartnereid selle ka seoses, et alati ongi see, et kui tuleb nagu kõiki võimalusi näha nagu ära kasutada, et palju neid telekate seal üldse välistada. Katali. Kuu oli meil sel korral 100 välisdelegaadi nõksa üle 100, et ütleme, 80 umbes oli neid, kelle me ise konkreetselt kutsusime, aga siis mõnikümmend oli neid inimesi, kes tulid, ise, registreerisid Enelda ise tulid kohale. Ma olen palju kuulnud sellist suhtumist, et kõik nagu vaatavad seal listi ülevad aga siin ei olegi mulle umbes midagi, et, et nagunii ma plaadifirmaga diile ei saa või, või ma ei lähe sinna džässifestivalile esinema või midagi sellist, aga see aasta oli just nagu hästi kihvt see, et, et oli see asi nagu rohkem spetsialiseerunud ja seega nagu üldiselt ka laiemaks läinud, et, et oli nagu kõikidel tõesti midagi sealt haarata, et et mina, eks nende inimese seast leidsin siis lausa 30 inimest, kellele saatsin kutse pärast laiali tulla mäe kontserti vaatama ja, ja võib-olla siis hiljem mingit koostööd teha, et ma arvan, et 30 inimest 100-st on nagu väga hea tulemus, et see ongi täpselt endale ja et kas ja kus sa nagu leiad neid võimalusi, et meil sinisega oli eesmärk pigem leida mõni festival või või siis puuking agentuuri inimesi, kellega koostööd teha, aga samas kõrvalt põhimõtteliselt kogu välispress, kes vähegi nagu oleks võinud huvi tunda, et et ka need said kutsad ja noh, et alati tuleb nagu kõik võimalused ära kasutada, et et see üks meili kirjutamine ei maksa midagi, aga aga hiljemalt sellest väga palju kasu olla, et. Just üks asi, mis ma tahaksin ära märkida, on ka see, et noh, paljud inimesed, võib-olla meil käivad siin kohapeal ka erinevad, et riikide muusikaekspordijuhid näiteks või, või üldse nagu mingites riikides lihtsalt sellised olulised juhtfiguurid, et võib-olla, kes ise konkreetselt see inimene füüsis, et ei olegi, kes saaks teha mingisuguse diili plaadifirmaga või oleks mingi festivali pukiaga? Absoluutselt ei tohi alahinnata ka seda, et et need, kes kõik tulevad, on mingis mõttes mõjukad inimesed oma valdkonnas selline suust suhu info, mis levib, et kui läheb näiteks ja Islandi muusikaekspordiproua, anna hildur tagasi suhtlema järgmistel konverentsidel inimestega ja ütleb seal oma sõnadega ja nii-öelda oma persooni kui pannes, et ta tuli just Eestist nägi seal vähemalt viit superlahedat bändi ja mainib neid seal ära, siis vot see nagu palju tugevam nii-öelda PR-kui, et me seda ise teeksime selles mõttes, et kui ka ei ole need inimesed just konkreetselt need, kes võiksid diili teha, siis kindlasti on nad väga olulised infoagendid ja sõnumi edasikandjad. Jah, just nimelt, eks tegelikult ju Tallinn Music Week on lihtsalt kas mingi vaheetapp nagu, et, et see ei tähenda nüüd seda, et Tallinn Music Week on tulemas, Nitena proolaid valmis või, või nüüd teeme rohkem bändiga proovi või et nüüd on mõtet nagu ennast väljapoole promoda, et et see on ju ainult üks niisugune vahekohtumine, kus on jälle mugavam need inimesed siinsamas olla, kätte saada ja nad on nagu lähedal ja hea nagu võimalusi ära kasutada. Aga täpselt, ma arvan, see annabki hästi paljudel, aga nagu ettekujutus, et mida võiks nagu igapäevaselt tegelikult teha. Ja just nimelt kuna Eesti on nii väike riik, et, et siis on nagu mõte, et meie muusikat täiesti stiilist olenemata promoda ja tutvustada nagu kõikidele oma välissõpradele ajaliselt, et mul kõik välisintervjuud, mis meil on olnud, alati soovitan ka teisi bände, mida Eestist võiks kuulata, mis võiks huvitada inimesi ja noh, üldse alati tuleb ka Eesti riiki tutvustada ja et ega paljudel on ju väga teine arusaam sellest, et mis meil siin üldse toimub, aga aga iga kord mul on mulje jäänud absoluutselt, et inimestel on tegelikult väga suur huvi selle vastu, et mis siin toimub, paljudel on tõesti meeldib nagu põriseda, et nagunii midagi ei saa, kuhugi ei jõua ja kedagi ei huvita, aga tegelikult inimestel on väga suur huvi olemas, et isegi Tallinn Music Weeki kohta, et saatsin sinisel inglise keeles meilinglisti ka nagu uudise laiali ja ütlesin Nad toetaks ka meid Skype'i seal auhinnana hääletusel, mis siis oli siin tavapärased. Mõtlesin küll, et, et see on ikkagi rohkem nagu eestlaste asi, aga kohati mulle tundus, et et isegi meie välisfännid ja sõbrad nagu võtsid sellest veel rohkem kinni nagu kõigi, justkui peaksin nende asi olema, et nad ise ei jõua siia kontserdile ja kõike, aga suurt plaadifirma pidada vajalikuks selle Skype'i asja oma kodulehel ja Facebookis igal pool nagu üles panna ei taha, et nad ei ole nagu väiksed asjad ja Saksa suurajakirjanike fotograaf näiteks oma Twitteris Facebookis ka promos, et meid toetataks ja kõik olid nagu häpid selle üle, et, et kuidagi tundus tõesti, et see Tallinn Music Week ja see, mis Eestis toimub, et, et see nagu läheb inimestele korda ja see nagu tegid Eesti endale ka hästi nagu seest soojaks, et et alati on nagu, mille nimel pingutada ja inimesi tegelikult ka huvitab, see. Üks asi, mis ma tahtsin öelda selle jutuga, on just nimelt see, et öelda, et igale artistile individuaalselt on hästi palju lihtsam ka väljapoole kommunikeerida, kui nii-öelda välisprofessionaalid, kellega nad tegelevad, teavad, et nende riigi poolt tuleb mingisugune tugi või mingi platvorm, noh, näiteks kala, et kui sina suhtled oma plaadifirmaga Saksamaal. Ma tahan kindlasti üdini rõõmsad selle üle, kui nad näevad, et näed, sina kui üksiküritaja oled väga tubli, aga et ohoo, et nagu sealt riigis on ikkagi olemas ka mingisuguseid tegijaid, kes saavad nagu neile mingis mõttes nagu koduturu poolt abiks olla. Sellepärast tihti näiteks välisplaadifirmad kontakteeruvadki mingisuguse väiksema riigi muusikaekspordikontoriga. Et uurida ja erinevaid võimalusi, nii et kuidas te oma riigi artistide tuuritamist, kas te toetate, kas teil on mingisugune rahvusvaheline marketingi tugi, kõik see on ju me ühise eesmärgi nimel on selles mõttes nagu mõtlema, et noh, kindlasti see on lihtsalt erinevates kohtades julgustav näha ja kelle, et ahaa, et seal riigis mingisugune initsiatiiv toimib ja midagi siin üritatakse kommunikeerida, et see teeb tegelikult nende välisleibelite ja välisagentuuride tööga mingistki osas lihtsamaks, et noh, mingi selgitustöö ja arenduse marketing on nende kodus aga ära tehtud või mingi taustsüsteem on olemas, millele mingil hetkel toetuda. Jah, see on alati väga tähtis, ongi siukseid, edulugusid ja imestoorisid ja muidugi ka mu enda bändiga on neid üksjagu, alati on nagu mõtet, palju rohkem punnitada ja, ja ka nii-öelda tühje asju saata, et sa ei tea kunagi, kust midagi kasuliku tuleb, aga hästi paljudel on loomulikult tähtis see, et nad näevad, et nende riigis on juba olemas mingi väike fännibaas või mingit tulu sellest, et ja mis on jälle puhtalt, mitte Tallinn Music Weeki teha või arvasin, et nädal aega nüüd saadan maisteis mingisuguseid kutsed laiali, vaid sa ise tekitad seda iga päev ja noh, selle nimel nagu on mõtet tööd teha ja sealt reaalselt iga päev nagu tuleb kasu, et, et ma tean seda väga hästi omast käest ja, ja kindlasti on inimestele tähtis, et võiks plaadifirma või kontserdikorraldaja suga hakkab koostööd tegema, et et esimene asi, mis ta küsib, on see, et kas meil siin oma riigis nagu on kuulajaskond olemas või, või noh, kellele me seda nagu teeme, et siukseid, säravaid tähti ja muidugi, et me tahame seda eksootikat nüüd näidata, enne et ükskõik kuhu riiki viia, aga aga jah, hästi paljud on ikkagi see oluline, et, et artist on juba eelnevalt ise teinud sealsamas asukohariigis, siis tööd nagu. Jajah, et ma olen ka sellist arvamust siit-sealt kuulnud, et mõni muusik või bänd ütleb, et ah, et ei, et ma siin koduturul ei olegi huvitatud midagi tegema, et ma olen nagu rohkem fokusseeritud välismaale, aga muidugi näiteid, kus niimoodi on juhtunud, et koduturul ei toimu midagi, aga kui kuskilt väljapoolt tuleb edulugu, aga tõesti täpselt nii, nagu sa ütlesid, et pigem on seal alati see moment, et näita ette, mis sul juba endal olemas on, siis selle põhjalt me otsustame ja nagu hindame sinu maid, potiveeritust, oma karja, Darja arendada, oma võimekust fännidega suhelda absoluutselt iga faktor nendest on võrdväärse olulisusega, et muusika on loomulikult kõige alus ja ilma selleta ei juhtu midagi. Kõigepealt muusika heal olema, aga siis tulevad need jäänud detailid sinna kõik juurde, mis on otsustamisel olulisele ja need ei ole mitte väheolulised. Koduturul loomulikult on kõigil ju palju rohkem särada, eriti Eestis, kui meil on nii väike riik siin ja, ja siin endale kuulajaskond leida, et, et see on kindlasti inimestele oluline, et nad näevad, et ta on tal oma koduriigis nagu kuulajaskond olemas, aga noh, samas tõesti ei ole ka nagunii raske leida. Kasvõi paarsada inimest kuskilt välisnagu suurematest riikidest ja juba see on hästi oluline. Ma just tahtsin öelda, et ahaa, et hellem välismeilinglist, et juba see on suur saavutus, ma ei tea, kui paljudel bändidel artistidel on eesti testide näol olemas nagu konkreetselt rahvusvaheline meilinglist, nüüd noh, see juba laul Lihtsas keeles, aga inglisekeelne on jah, et, et üks on siis nagu Eesti sõpradele fännidele ja teine kogu ülejäänud maailmale nagu ja, ja see on ennast väga õigustanud ja töötab ja soovitan teistele ka, et me oleme küll nagu aastaga, ma arvan, mõlemakeelsesse realisti saanud nagu mitusada inimest ja tundub, et see on nagu väga hea vahend tutvustada inimestele, et mis sa teed, et. Jah, tihti ma olen kuulnud ka selliseid lugusid, kus näiteks on tekkinud kuidagi täiesti iseeneslikult vänbas, oletame näiteks ma ei tea Norras siis võtab näiteks bändi mänedžer ühendust mõne Norra kontserdikorraldaja festivali Praatoriga ja näitab üles, et vot näed, et meil on siin teie riigis täpselt selline fännbaas ja meil on ette näidata siin, noh, ma ei tea, näiteks 500 fänni Norrast. Me arvame, et nii-öelda väga suurt riski ei võta, kuid meie kontserdikorraldajate Norras need noh, nii-öelda meil on need fännid juba enne ise kokku kogutud, et teil on siin vaja ainult piletit müüki panna, natuke promo tuge teha, et teatud juhtudel täpselt nii, see on toiminudki. Meil oli hiljuti suur rõõm, et tehti sinise fännklubi Venemaale. Paar kuud tagasi ma isegi ei teadnud, et kas Venemaal keegi meid kuulab, aga ühes hiljutises aasta kokkuvõtvas tabelis oli, olime lausa neljandal kohal mingi 70 bändi hulgast, et see oli nagu küll suur üllatus ja üks eesmärke nendel aktiivsetele inimestele, kes selle fännklubi oligi just nimelt see, et saaks sinise kontserdi Venemaale, et otsene, kasulik nagu eesmärki mõlemale poolele ja samas just miks seda reaalselt vaja on, on nagu ongi see, et mitte, et ohoo, et teeme särgid ja saame kui ja teeme vahvaid üritusi vaid, vaid just nimelt ka see, et kui kontserdikorraldaja läheb näiteks mais Peisi saidile ja vaatab, et et seal on näiteks vene kommunitis on juba mitusada inimest, et siis ta oluliselt rahulikuma südamega teeb selle kontserdi või kutsub sind sellele festivalile. Ma just mõtlesin, et räägite hästi palju fännidest nende hulgast, aga igal bändil tegelikult ei ole ka sellist võimalust olnud, et anda välja plaat välisfirmal, milline eeltöö tegelikult sellele eelnes? Ma arvan, mingi paari kuu vältel küsisin läbi kõik inimesed nii Eestist kui kui mujalt nagu et, et mina olen, soovitaksid meile nagu firmade osas ja palju on küll netis materjali ja ka nagu foorumites juttu sellest, et kuidas promo paki ette valmistada, aga noh, eks mõned asjad on nagu muutunud, sest reaalselt toimivad paremini ja vähem paremini promopakki asjaga midagi nagu eeldada, et kuidas üldse asi vormistada, et sa tegelikult ka pilkupüüdev oleks. Aga noh, lõpuks ma jõudsin selleni, et, et sihuke tavaline siidiplaat, üks A4 bändi tutvustuse ja paar korralikku fotot on ju kõige tähtsam, et see muusika senati põhiline, et siis ma otsisingi maailmast kõik firmad välja, mis üldse nagu võiks vähegi olla siukseid plaadifirmad, kes võiks nagu meie muusikaväljaanded kelle puhul see oli päris lai ringkond, tegelikult, et kõikvõimalikud elektroonilise muusikaasjad ja natuke alternatiivsemate, et noh, kokku ma arvan, ma leidsingi mingi 70 firmat ja sattusin endale kõikidele ess sellele vabaki ja umbes 25 protsenti tuli seda tagasisidet. Lõpuks saimegi parverist tõsist pakkumist ja üks pakkumine oli siis niisugune, mis oli saksa Acation Recordsi pakkumine. Mis oli siis firma, kellelt ma nagu kõige rohkem üldse tahtsin tegelikult seda pakkumist saada. Aga loomulikult sa jooted siukse pakkumise saad. See oli pigem stiilis niisugune, et ma võisin saata umbes sonile või univöösselile, aga noh, ta tegelikult seda vastust sealt ei oota, et meil, ma arvan, ongi sihuke suur nagu edulugu ette näidata sellega, et vot nii nagu peab unistama ja vaeva nägema selle nimel. Aga ega see ei tulnudki kohese diilatud meili saime küll kohe, et kõik jäid muusikast nagu eriti vaimustuses, aga kuna siin igav, aga tegelikult läheb turul olukord nagu palju keerulisemaks, eriti plaatide müügiga ja kui me räägime plaadifirma eest, et nad on ikkagi ärilised ettevõtted, kui me räägime firmadest, kes reaalselt ka nagu teevad artistile promo nagu mitte ei anna lihtsalt netis välja nagu plaadi või noh, nii-öelda plaadis, et allatõmbamiseks tasuta, vaid neil on vaja oma suured kulud kuskilt tagasi saada. Et umbes aasta vältel, siis tegime väga tihedalt koostööd ja eks meil oli ka vaja ennast tõestada, et, et me suudame nagu endale kuulajaskonna leida ja näidata, et, et on need inimesed, kes meie plaadina kostavad samuti kontserttegevus on nagu hästi tähtis, et meil juba õnnestus nagu esimeste kontseritega saada väga suuri, nagu maailmanimesid soojendama ja see on kõik nagu suure töö vili, aga see kõik on nagu rohkem kui vilja kandnud. Enne sa siin mainisid, et paljud nagu näiteks Tallinn Music Weeki puhul kurdavad et kui nad teevad mingit sellist imelikus žanris muusikat, siis on väga raske leida omale kedagi, kes sinu žanriga otseselt sobiks. Kas sulle ei tundu, Teie puhul on see stiilide üle siis hoopis selline väga positiivne külg, mis köidab tähelepanu igal pool. Kindlasti on, see ongi asi, mis tuli ka päris mitmel pool vist Tallinn Music Weeki loengutes ja seminaridel välja, et tegelikult just eestist tullaksegi otsima midagi teistsugust ja, ja noh, see ei ole ainult Tallinn Music Weeki asi või plaadifirmale saamise asi, vaid lihtsalt miks peaks sakslane, prantslane või, või inglane näiteks kuulama teist mõnda sihukest inglise bändi mingid grupid, näiteks et seal ei ole mõtet, lihtsalt et igal juhul on alati kergem erineda mingi asjaga, millest see nagu ainuke oled, kui, et võistelda kõikide miljonite, kes teevad midagi sarnast, et kuna mul tuleb niisugune muusika loomulikult siis teist võimalust ei olegi. Seal on mõtet kedagi teist väga järgid teha, kui seda tugevat soovi ei ole, et ja ka tõsisemalt on, on võimalik jõuda, nagu ma arvan, kaugemale just enda rida ajades ja leidis nende enda inimesed, küll siis tekib huvi ka nagu väljaspool sinu stiilipiire. Sellele ma tahtsin tihedalt kellelegi ka, vist oligi prohvet meielik ka, kes euro sooniku talendi, et see on just arutasime, et mis huvitav fenomen on siin Eestis ka ikkagi muudkui imestab, et teist aastat tuli siia eelmisel aastal kuutekümmet, viite bändi ja need olid kõik nii originaalsed ja huvitavad, sel korral tuli kõikidelt nagu praktiliselt uued bändid, 100 uut bändi, et näed, kuidas see võimalik annetele pisike riike ja just, et noh, et kõik nii omanäolised ja siis me seal arutasime, mõtlesime nad mingis mõttes paradoksaalselt võib-olla see on isegi nagu kasuks tulnud, et mingi perioodi siin Eestis nagu pisut nagu suletud ringis niiviisi oleme teinud seda, mis me oleme tundnud, et noh, et mitte väga vähe on siin sellist mõtteviisi. Nende muusik mõtleks selle peale, et oo, et minu eesmärgiks on saada järgmisel aastal diiljoni vorsseliga, et hakkan mõeldes sellele tegema täpselt sellist muusikat, mis ma arvan, et nii-öelda Brüssel nagu sainiks, et suurtel turgudel ma lähen sellistesse kohane küll, et nii-öelda, et võib-olla mälesimendid ise koolitavad ja treenivad oma bändikesi niimoodi mõtlema, et vaata, lihvime Treimesu täpselt selliseks, et sa saaksid järgmisel aastal diili selle või tolle leibeliga, eks ju. Noh, et selline mõtteviis on meile võõras ja selles mõttes võib-olla olemegi ehkki saavutanud sellise täiesti universaalse, pakkumata muusika, uue turu kuulsuse ja neldena seda juba niimoodi muusika, hindastri, kõlakate, siis räägitakse, et minge sinna Eestisse vaatama, et vaata, et seal on see-eest Euroopa avastamata talendinurgake ei kujuta isegi ette, mida te sealt leiate, et selles suhtes see neurolahva kuulsus, mida omada. Iga muusikastiil on eriline, aga Tallinn Music Week on otsustanud oma hõlma alla võtta ka sellised stiilid, mille kuulamine nõuab võib-olla natuke teistsugust arenemisastet. Džäss, folk ja nüüdisklassik, et kuidas sulle tundub, kas need stiilid on hästi kohanenud kogu selles ülejäänud virvarris? Mina ise olin kohutavalt rahul ja lausa vaimustuses sellest, et me saime sel korral nüüdisklassika näiteks oma programm ja eks võiks sinule varsti küsimuse tagasi põrgata, et kuidas te ise selles osas tundsite, aga meil oli ka seminaridel trammi raamest üks paneel, kus arutati just seda, et stiilide segunemine ja, ja erinevad teemad seoses sellega ja erinevad festivale, kes väga julgesti stiile üksteisega segavad ja miksi õed ja, ja erinevaid programme kokku panevad, niiviisi julgeb. Kuidagi selle arutelu tulemusena selguski just nimelt see, et need nagu stiili piiri kinnisused on pigem võib-olla nende peas, kes on olnud korraldajad või kes on professionaal päevasel tasemel nii-öelda muusikatööstuse ja, ja selle erinevate aspektidega tegelenud, et publik ei mõtle absoluutselt niimoodi, publik tahab lihtsalt head muusikakogemust saada ja teda ei huvita, mis on selle sildiks topitud, et kes selle sildiksen, džäss, kes sele sildiks folkas sele sildikson, klassika, nüüdisklassika, mis iganes, et nii-öelda publik tahab lihtsalt julge ja hea maitsega kokku pandud programmi ja ta tahab ise otsustada, mis talle meeldib, et selles mõttes ma arvan, üks asi on ka see, et ühest küljest me peame korraldajatena olema selles valdkonnas julged läbimurded ja pioneerid näitama julget valikut muusikate teises suhtes. Me peame usaldama publiku intelligentsust. Et me ei pea nendele tegelikult kõike nii lihtsaks lahti selgitama ja kastidesse toppima, et nad nagu suudaksid seda alla neelata, et pigem peame neid rohkem usaldama, neile suurema valikuvabaduse andma, et siis hakkavad palju põnevamad asjad meil siin toimuma, kus ma julgeks aita just tooksin mõned näited selle kohta, kuidas nüüdismuusikaprogrammis sel aastal oli näiteks friiterin, trio, keda miskipärast enamasti sildistatakse kui džässmuusik, kuigi tegelikult on vägagi džässi ja nüüdismuusika piiri peal tegelikult, eks ole, improvisatsiooniline muusika samas jälle ma ise nägin Huhhi ehk siis hea Uus Heli programmis sel aastal midagi, mis oli jällegi ka džässi ja nüüdismuusika moodi ja mõtlesin, et miks ei oleks võinud olla nüüdismuusikaprogrammis oli Sander Saarmets just just täpselt, et noh, tegelikult nagu näiteks parandanud kas eelmisest aastast näiteks tuua oma, kes on Aleksander Saksa, Robert Jürjendal eelmisel aastal esines hoopiski hea Uus Heli korraldatud programmis Mustpeade ja just nemad said kutse Londoni džässifestivalile näiteks seega välisdelegaatide suhtes ei toimi 100 protsenti, nii et too, et kutsume suured džässifestivali korraldajad just nimelt nagu seda džässisõu. Võta oma, aga ei, et vaat et nad leiavad oma lemmikbändi hoopis kuskilt mujalt, et selles mõttes mida vähem ise rõhku panema sellele, et väga oluline, nii et nende stiili piiridest kinni hoida, siis seda huvitavamaid asju hakkab juhtuma. Olles kuulnud päratult positiivset tagasisidet kogu laupäeva õhtuse nüüdisklassikaprogrammi kohta Mustpeade majas hästi erinevatelt inimestelt siis ma mõtlen kogu aeg, et see on potentsiaalselt muusika, mis võiks ka palju laiemat publikut omada. Lihtsalt tuleb kuidagi nendest definitsioonides tavapärastest harjumustest kõrgemalt üle vaadata, et kõik muusik, ka stiilid ja artistid tegelikult püüdlevad selle poole, et oma publikut laiendada. Minu arust siit tuli ka nagu see väga hästi välja seast, mis ma just nägin, et tegelikult publiku poole pealt hästi palju avastasid tegelikult hästi palju bände ja ma ise avastasin, et kuigi ma suhtlen aktiivselt erinevate ringkondade inimeste muusikutega, et ka minu jaoks oli selles listis ikka palju uusi nimesid ja huvitavat ja kohati ka seal seminaridele ja kui inimesed telekaid omavahel suhtlesid ka Eesti telekaid, siis siis minust jäi mulje, et miks nad siin nagu Tallinn Music Weekil peavad üht-teist teada saama või tutvuma, et vest, kes ongi muidugi hea võimalus, et ka kõik eestlased saavad kokku seal Tallinn Music Weekil, aga kuna meil ikkagi nii väike maa, et, et siis vinistuks pidevalt palju rohkem omavahel suhelda ja korraldada selliseid asju tegelikult olla kursis nagu asjadega, et oli seal neid Eesti muusikatööstuse inimesi ka, kes selles selle demode kuulamise voorus avastasid enda jaoks justkui midagi uut, on ju kuigi samad artistid on, võib olla mitu aastat juba väga aktiivselt nagu turul olnud tegelikult, et. Aga see on minu jaoks hästi ilusaid asju üldse kogu Tallinn Music Weeki korraldusprotsessi juures, et need nii-öelda need kaks aastat me oleme enam-vähem sarnase meeskonnaga seda festivali programmi kokku pannud, sel aastal tuli Eesti muusika päevade tiim meile juurde, aga nii-öelda mis seal selle juures ongi just nimelt see, et meil on põhjust seoses festivaliga regulaarselt käia koos, kus ühe laua taga istuvad näiteks Kaido haavandi, kes on metalliskeene juhtfiguur Aivar Tõnso, kes nii-öelda selliste indi elektroonikat vedanud Kristo Rajasaare ja Raivo Rätte Kõmmari, kes on rabarocki vedanud. Ülo Krigul ja varjasin, kes nii-öelda nüüdisheliloominguga tegelenud, et noh, jälle kõik need inimesed, kes ka üks teises genede töödest saavad õppida, see on see, mida ma olen soomlaste pealt näiteks hästi palju imestanud ja imetlenud ja õppinud, et nad kõik vaatavad 11 muusikatööstuse siseselt siiski eelkõige kui kolleege, mitte kui konkurendid, et, et see vaimsus nagu ideid jagades nagu tuleb rohkem ideid, mitte ei tasu karta, et keegi nüüd nagu sealt ära näpa. Lõppkokkuvõttes oleme me ju kõik nagu kolleegid. Suurem tunnustus, mis Tallinn Music Weeki festival välja annab, on Skype'i auhind. Millise väljundi see auhind bändile annab? Sel aastal me oleme just mõelnud lauset, kuidas seda auhinda veelgi mõttekamaks ja fokusseeritumaks muuta? Jah, Skype on pannud välja rahalise summa, see on 50000 krooni ühele artistile kollektiivile, kes saab valitud koostöös Eesti ja välismaa muusikafännidega ja siis teiselt poolt ka Tallinn Music Weeki, professionaalsete delegaatide ja sel korral mõtlesime, et auhind ühele konkreetsele artistile lõpuks topsis koos selle artistiga ja nii-öelda siis Tallinn Music üritab seda asja omalt poolt ka vedada püüame leida sellele esinejale ühe tema jaoks toimima väliskonsultandi või siis võib-olla isegi ka välismänedžeri. Eelmisel aastal läks meil Skype'i avanenud pidetile ja nemad said teha selle eest suurepärase muusikavideo, mis meil nendega 2009 aasta Eesti parima video auhinna pälvis, aga mõtlesime ka koos nendega edasi, et nii-öelda, mis oleks just kongressi üldiselt väga kindlalt see, mis garanteeriks, et pikas perspektiivis sellest peaauhinnast oleks kõige rohkem tulu. Ja siis ühiselt me jõudsimegi selle mõtteni, et bänd, kes selle võidab, saab mingiks perioodiks endale väga adekvaatse professionaalse kaasamõtleja kes oskaks nendega vääri, juhendada viiendad õigete kontaktide, nii, võib-olla siis nende konsulteerida nende karjääri mingi perioodi jooksul. Ma teavanamisse sellest ideest aru. Ei minu arust see on väga super idee, et 50000 krooni, et parimal juhul ka võib-olla mõni mõni muusikapood või või noortebändi konkurss võib sama asja välja loosida ka. Miks ma ise sellest väga huvitatud olen, nagu ongi see, et, et ma võtan nagu väga tõsiselt just just seda, et, et kuidas tõsiselt kääri nagu edasi viia. Et meil kui bändil ja minul kui artistil, et, et selline asi on just nagu suur samm edasi, nagu et see ei ole nagu niisugune kommiraha, et lähme ostame uued kitarrid või saab natuke uue albumi produktsiooni nagu toetada, aga just see, et otsene kontakt nagu professionaalidega ja väga otsene viis nagu viia ühe artisti, teed edasi, et see on väga kihvt mõte ja ja ma usun, et see võiks nagu paljudele väga tähtis. Üldse täitsa huvi pärast, et sina oled vist nii-öelda täitsa ise oma bändi asja algusest lõpuni ainult ise ise ajanud, et kas sul on mingisuguseid hetki, kus tunned etappi, et oleks mul üks mänedžer, kes oskaks ja teeks ja aitaks mõtleks kaasa? Pigem on natukene sellega nagu harjunud ja leppinud, et mingis mõttes oleme me ikkagi sihuke alternatiivse bänd ja meil ei ole nagu hetkel siin võib-olla tuhandeid siukseid kuulajad ja plaadiostjaid, et et siis nagu mõeldav, et ma palkan kellelegi. Ja samas seda võiks ju keegi või hea sõber teha ja meil on õnneks palju nagu toetajaid ja aitajaid aga siiski hetkel pigem alati ikka jõuad nagu selleni, et, et tegelikult tee parem ise see asi nagu ära ja issand nagu tehtud. Võib-olla üldiselt Eestis öeldaksegi, et, et kui mul oleks plaadifirma või kui mul oleks mänedžer või ja seda ilma selleta teha nagu aga ka mujal tegelikult inimesed teevad ise siukseid asju, et võib-olla ongi kohati nagu ületähtsustatud ja plaadifirma või mänedžeri lollidelt, et bändid ja artistid saavad iseennast kõigepealt nagu üles töötada ja külge tulevad siis mänedžeride ja muud asjad. Suur tänu teile mõlemale areaali stuudiosse tulemast. Aitäh. Araali külalised olid Tallinn Music Weeki peakorraldaja Helen Sildna ja monomeesit ansamblist sinine. Saate autor oli Maria Mölder. Järgmises areaalis kohtute ansambliga huum. Maa-ala, millel teatud liik tegutseb, nimetatakse levikualaks ehk areaaliks. Liigirikkust värske Eesti muusika levikualal uuritakse saates areaal. Pühapäeval kell 21 ja kordusena esmaspäeval kell 23 internetis millal tahes. Te kuulsite saadet areaal. Saate valmimist toetas Eesti kultuurkapital.