Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on 14. aprilli Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu kaitseliidu juures tegutsevasse küberkaitseliit, praeguseks koondunud 60 inimest Tallinnas ja Tartus, kuid eesmärk on luua küberkaitserühmad kõikide kaitseliidu malevate juurde. Riigikogu mõõdab erakondade rahastamise, sealhulgas valimiskampaaniate rahastamise ja kontrollisüsteemi. Täna läbis eelnõu riigikogus esimese lugemise. Maanteeameti käsutuses on tänu Euroopa Liidu abirahadele tunduvalt suurem summa teede ehituseks kui möödunud aastatel. Tee-ehituse hinnad on aga hakanud taas kerkima. Kinnisena. Härra hinnad on küll viimastel kuudel veidi kerkinud, kuid ekspertide hinnangul sel aastal olulist hinnatõusu ei tule. Viljandi linn ja haridusministeerium on kavandatava riigiga Gümnaasiumi asukohaks valinud 1926. aastal ehitatud valuoja põhikooli territooriumi kuid üks linnakodanik on teinud ettepaneku võtta valuoja koolihoone muinsuskaitse alla. Maikuus Tallinnas toimuva gruusia kultuurinädala raames saab näha ka eksperiment peti lavastust, mis on maailmas suurt tähelepanu äratanud. Presidendivalimised toimuvad 20. juunil. Lennuõnnetuses hukkunud presidendipaar maetakse pühapäeval Krakowisse Paveli katedraali. Kreekat kiitis heaks ulatusliku maksureformi, mis peaks aitama riigieelarve defitsiiti vähendada. Samas on riigil vaja uusi suuri laene finantseerida varasemaid ja ilmast. Homme on Eestis kui ilm puhub muutliku suunaga tuul ja sooja on seitse kuni 12 kraadi. Kaitseliidu juures tegutsevast küberkaitseliitu on praeguseks koondunud 60 inimest Tallinnas ja Tartus kuid eesmärk on luua küberkaitserühmad kõikide kaitseliidu malevate juurde. Vallo kelmsaarelt kuulete lähemalt. Selle osas, millal täpselt küberkaitse tegevus üldse alguse sai, ei ole selgelt üksmeelt. Kaitseliidu ülema kolonelleitnant Raivo Lumiste sõnul sündis küberkaitseliidu loomise mõte pärast 2007. aasta pronksiöid. Algus oli aga küberneetika instituudis, kus hakati kaitsealast tegevust arendama juba ajal, kui Eesti vabariik taastati, arvab kaitseliidu Tallinna maleva küberkaitserühma ülem Jaan priisalu. Pronksiöödel ei järgnenud. Küberrünnakud olid tema sõnul juba tõsiseks eksamiks. 2007 oli sisust eksam kus pallikogu see koostööinimeste vahel proovile rünnete hulk, mis peale tuli väärt massiivne tulemusena saab kindlasti öelda, et me saime väga hästi hakkama. Tänaseks on kaitseliidu Tartu ja Tallinna malevasse koondunud ligikaudu 60 küberkaitsega tegelevate inimeste. Kaitseliidu ülem Raivo Lumiste näeb aga eesmärgina üle-eestilist küberkaitserühmade võrku. Eelkõige peaksid nad moodustatud olema 15 maleva juures. See on esimene samm. Astuda tuleb. Küberkaitseliitlaseks on oodatud nii spetsialistid kui ka kübervaldkonna huvilised, samuti juristid, majandus ja kommunikatsioonispetsialistid. Päris igaüks siiski ei sobi, arvavad Tallinna ja Tartu rühmade juhid Jaan priisalu ja kui ta külma Loomemeeskonnad ja teeme siukseid, püsivad grupid inimestesse, kes suudaksid koos töötada. No esimene asi, kui sa nüüd mõtled küberkaitseliiduga kaalu hoolikalt läbi, kõvasti pingutama peab kõvasti, kui sa pole varem küberkaitsega tegelikult kavalat soovitust esiteks korrutada, kui suur ja lai valdkond son, üksik hunt ei ole küberkaitseliitlane, sellepärast et koos meeskonnaga kella ube andma. Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on Eesti praegu maailmas küberkaitseprotsessi esirinnas ja loodetavasti suudab selle positsiooniga säilitada. On minu jaoks äärmiselt oluline olnud, et küberkaitse seisaks Eestis jalgadega maa peal, mitte ükski riiklik tööde või riigieelarveline rahastamine ei saa anda seda tulemust, mida me vajame. Kui inimesed ise ei taju turvalisuse kasvatamise vajadustele. Kuid millise küberrünnaku vormiga veebikasutaja kõige sagedamini kokku puutub. Jaan Riisalul. Pahavara sinu arvuti võetakse, üle, kasutatakse mine, seega muidugi varastamine on teil mingi universaalne juhend, kuidas tavainimene peaks käituma küberrünnaku korral, kui ta saab aru, et küberrünnakud on tegelikult esimene teadmine on see, et kust leida inimest, kes su arvuti korda teeb, siis kui sa sellega enam hakkama ei saa? Täna edastas keskkonnaministeerium Tuhala looduskeskuse ettepaneku Paala maastikukaitseala moodustamiseks keskkonnaametile kes siis ka korraldab ekspertiisi Nabala maastikukaitseala moodustamiseks. Ekspertiisi koostamine on üks samm sellel teel, et kaitsta ka Tuhala nõiakaevu, kuid mõistagi on oluline kogu piirkonna veerežiimi säilimine, ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Kui ekspertide arvamus kinnitab, et vajalik Nabala maastikukaitseala, siis selle loomine algatatakse. Ettepaneku Nabala maastikukaitseala moodustamiseks tegi mittetulundusühing Tuhala looduskeskus ühtlasi tekki keskuse ettepaneku sealsel lubjakivimaardla aktiivtarbevarude ümberhindamiseks passi varudeks. Minister Tamkivi sõnul ei allkirjastada enne lõpliku selguse saamist ühtki kaevandamisluba Nabala maardlatesse. Mitmete muusikute toetusel sünnib ka veel üks üritus Tuhala nõiakaevu kaitseks. Helilooja Urmas Sisaski loodud ja laulja Karl Madise algatusel teoks tehtud uus laul nõiakaevu loits. Urmas Sisaskil on valminud eesti regilauluvormile ja viisi käändudele toetab uus protestilaul nõiakaevu loits. Ettekanne tehakse umbes sammast laadis, nagu omal ajal sündis Alo Mattiiseni vabadust. Laulu ei ole üksi ükski maa legendiks saanud esitus. Maanteeamet tutvustas selle aasta suuremaid ehitusobjekte ja Indrek Kiisler teeb ülevaate. Põhiliselt täna, euroliidu abirahadele on maanteeametil kasutada sellel aastal tunduvalt enam raha kui varasematel. Näiteks kui 2008. aastal saadi euroliidult toetust 125 miljonit krooni siis sellel aastal tervelt 1,4 miljardit koguuendab maanteeamet Eesti teid sellel aastal ligi kolme miljardi krooni eest. Maanteeameti peadirektor Tamur Tsäkko. Ja kui küsida, et kas maanteeamet on valmis neid objekte realiseerima, siis kindlasti me oleme, pigem vastupidi. Et meil on selline stardi või lepingu valmis rida pätte, kui ressurssi oleks rohkem, veetakse juurde, et me suudaksime näita töösse lülitada. Enamik rahast kulub aga nelja suure objekti peale. Need on Kukruse-Jõhvi teelõik, Maardu Mäo teelõik, Mäo ümbersõit ning Pärnu ringtee ehitus. Kuigi raha on rohkem kui eelmistel aastatel, kas see tähendab ka rohkem kilomeetreid uuendatud teid? Küsisin seda maanteeameti peadirektori asetäitjalt Märt Puustilt. Me arvame, et me saame sama palju kilomeetreid kui eelmisel aastal, et see maht, mis sellel aastal läheb, läheb asjalikud just hästi suurte objektide ehituseks, kus me ei saa palju kilomeetreid, aga kus me saame väga ohutud teelõigud, kus liitlased on väga suured ja seetõttu ka ümberehitused on väga kapitaalselt. Kas ummikuid tuleb rohkem kui eelmistel suvedel, arvan, et ei tule, need suured objektid on suhteliselt lühikestes lõikudes ja sealt ajakulu palju ei tohiks tulla. Kas aga raha jätkub ka väiksematele kruusateedele ning nende katmisel asfaldiga? Kruusateede katmine noh, võib teatud mahus väheneda tänu sellele, just et meil suuremad objektid on, võtavad ikka enamus osa eelarve vahenditest ja kruusateed objekte, me teeme reeglina selliste taastasemadi objektide kõrval saadavast materjalist, ehitame sinna uued kergkatted. Et arvatavasti natukene väheneb, et kui eelnevatel aastatel me oleme isegi suutnud kuskil 300 kilomeetrit teha, siis ma usun, et see aasta me jääme kuskil 200 300 kilomeetri vahele. Eesti majandus on stabiliseerumas. Millised on aga selle aasta ehitushinnad? Tellija tunnetab seda, et eelmise aastaga võrreldes on juba teetööde hanked veidi kallimaks läinud, kuigi ehitajad ei taha ise seda veel tunnistada, ütlevad, et ikkagi nad teevad väga odavalt ja väga tugev konkurents on, aga me oleme tunnetanud, et mõningates objektides, kus me eeldasime teatud odavamaid hindasid, oleme saanud juba kallimad hinnad. Riigikogus jõudis täna esimese lugemiseni erakondade rahastamise muutmist käsitlev seaduseelnõu. Uku toom jätkab sel teemal. Põhimõtteline arutelu selle küllaltki ulatusliku seaduse juures on käinud mõne üksiku punkti ümber. Kes ja kuidas tohib parteisid rahastada, kuidas käib erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide rahastamine ja selle kontroll valimiskampaaniate ajal? Justiitsministri kohuseid täitis täna sotsiaalminister Hanno Pevkur, kes eelnõud tutvustas? Rahastamist hakkab kontrollima vabariigi valimiskomisjon. Erakonna, valimisliidu ja üksikkandidaadi rahastamise põhimõtted on ühtlustatud, valimisliit on edaspidi mittetulundusühing, lubatud annetused keelatud annetuste vastuvõtmise tagajärg on selgelt seaduses. Erakonna sidusorganisatsiooniks on mittetulundusühing sihtasutus, keelatud on olla muu juriidilise isiku asutajaliige, aktsionär või osanik. Peatume ühel teemal, mille üle on palju debatte peetud. See on küsimus, kes kontrollib rahastamist. Jaanus Marrandi, Rahvaliit. Ega valimiskomisjoni hea kõht ei ole tegelikult, sest kujutage nüüd ette olukorda, kus vahetult enne riigikogu valimisi tuleks valimiskomisjonile mõnele suurele erakonnale teha mingi oluline sanktsioon. See tekitab üsna suure pöörise üsna suure segaduse ja siis tekib küsimus, kas on poliitilised mõjutused või mitte ja valimiskomisjon ilmselt niisuguses olukorras pole võimalik tegutseda. Eiki Nestor Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Väljapakutud vabariigi valimiskomisjon on kindlasti parem kui see koht, kuhu praegu aruandeid esitatakse. Avalikkuse jaoks usutavam suurus, sest lõppkokkuvõttes nemad ju erakondade vahel mingisuguse õigusemõistmise taset tumedad. Aga nemad ka ei taha seda õigust saada, sest neile müüdiks hääli lugeda. Evelyn Sepp, Keskerakond. On ka ilmselge, et valimiskomisjon oma tänaste funktsioonide juures ka selle kompetentsi juures, mis tal on ja pidada neljakordsel silmas seda rolli, mis tal valimiste korraldamisel on, ei saa olla see institutsioon, kes käib nendesse vanade erakondade või nimekirjade poliitikutega nii-öelda permanentselt, näiteks eeldatavat kohtus kommunikeerib seda läbi Eesti avalikkuse meedia, et milline usaldus siis tema suhtes saab tekkida või milline nii-öelda neutraalne roll tahtis olla selle valimistulemuse legitiimsuse ja legaalsuse suhtes. Vaidlusküsimusi oli teisigi, aga nagu öeldud, oli tegemist esimese lugemisega. Parandusettepanekuid alles valmistatakse ette. Ja edasi sõnumeid välismaalt ülevaate teeb Margitta otsmaa. Poola presidendivalimised toimuvad 20. juunil. Presidendi kohusetäitja Bronislow Komorowski teatas kuupäeva pärast nõupidamist parteidega, kuid rõhutas siiski, et lõplik otsus kinnitatakse 21. aprillil, sest opositsiooniparteid soovitavad valimiste väljakuulutamisega oodata. Varssavis seisavad täna tuhanded poolakad tundide kaupa vihmasajus järjekorras, et lennuõnnetuses hukkunud presidendile Minski ja tema abikaasa Mariaga hüvasti jätta. Täna seisid presidendipalees tund aega auvalves ka peaminister Donald Tusk ja Poola valitsuse liikmed. Presidendipaar maetakse pühadel Päeval Krakowisse Vabeli katedraali. See otsus on aga esile kutsunud palju kriitikat, sest Wavelisse on siiani sängitatud Poola rahvuskangelasi poeetaja kuningaid. President Kaczynski populaarsus oli aga enne surma vaid 20 protsenti ja sügisel toimuma pidanud valimistele loositi Talle kaotust. Lech Kaczynski, matustel osalevad ka president Toomas Hendrik Ilves ja peaminister Andrus Ansip. Kreeka parlament kiitis heaks maksusüsteemi ulatuslikumalt muutmise, mille eesmärk on defitsiidis vaevleva riigi tulusid suurendada. Peaminister Papandreou nimetas uut maksusüsteemi revolutsiooniks ning ütles, et riik peab loobuma pillavatest kulutustest. Samas kerkis riigi laenuintressi jälle üle seitsme protsendi ning taksojuhid ja juristid alustasid streiki kokkuhoiu vastu. Pärastlõunal avaldab Ateena kesklinnas meelt umbes 15000 taksojuhti Kreekale. On vaja teha suuri laene, sest peatselt kukuvad varasematele laenude tähtajad, kuid laenuintress on läinud üle seitsme protsendi ja teeb seega laenamise kalliks ning muudab turud Kreeka suhtes umbusklikuks. Kreeka on ka ise nimetanud nii suuri laenukulusid üle jõu käivaks. Mai lõpuks on Kreekal vaja laenata 6,5 miljardit eurot. Hiina lääneosas Tiibeti platool toimus tugev maavärin, milles on hukkunud vähemalt 400 inimest. Kohalike võimude teatel on vähemalt 8000 saanud vigastada ja paljud on veel rusude all. Kõige võimsama tõuke tugevuseks mõõdeti 6,9 magnituudi ja toimunud on ka mitu järeltõuget. Üks kohalik ametnik tunnistas Hiina riiklikule uudisteagentuurile, et kohapeal ei ole telki meditsiinivahendeid, ravimeid ega ka meditsiinitöötajaid. Telefoniliinid on katkenud ja see raskendab päästetöid veelgi. Maavärinapiirkonda saadetakse appi sõjavägi. Eesti majandus on hakanud viimastel kuudel tasapisi kosuma, kas selle mõju on tunda ka kinnisvaraturul, küsis Indrek Kiisler. Seoses euro tulekuga on kinnisvara vastu taas hakanud tundma huvi välisinvestorid, kes ostavad eelkõige suuri ärihooneid. Ka elamispindade turul langus lõppenud, kuid suurt muutust sellel aastal ei tule, kinnitas Nordea Panga krediidianalüüsi osakonna juhataja Sander Klaus. Vähemalt selleks aastaks ja võib-olla ka järgmiseks mingisugust sellist olulist hindade tõusu oodata ei ole, pigem võib öelda, et on tegemist sellise paigalseisu või stagnatsiooniga, mis halvemal juhul võib kesta veel mitu aastat. Paremal juhul ütleme ütlen aasta. Praegu on korterit üürida soodsam kui pangalaenuga osta, ütles Ober-Hausi kinnisvara analüütik Rain Väät. Vaadates tüüpiliselt kahetoalise korteri kuumakset, mis tuleb pangale maksta, siis on see hetkel ikkagi oluliselt suurem kui üürida. Selge on see, et Eestis on üüriturg, on selgelt areneb. Eestis on hetkel omanike kuskil 85 kuni 88 protsenti erinevatel hinnangutel. Mujal Euroopas on see suhe tunduvalt väiksem, see tähendab, et üürikorterit osakaal on turul oluliselt suurem. Aga kuidas on pangast laenu saamisega? Isegi näiteks Nordea näitel olulist karmistamist ei ole olnud, mõne võrra on tõusnud nõutava omafinantseeringu määr. Aga see on ka suures osas põhiline muutused, enamik laenutingimusi on jäänud suhteliselt samale tasemele arvestades veel, et kuna kinnisvarahinnad on siin paljudes piirkondades kuni 50 protsenti kukkunud sisse on, on inimestel osalist pihkangi laena saada. Kas asjaolu, et korterit on odava müürida, kui laenuga osta, takistab ka uute majade rajamist? Mõnes mõttes kindlasti, muidugi arendajad peaksid lähtuma ikkagi asukohast, et seal jälle tuleb päevavalgele vana tõde. Et kinnisvara puhul on asukoht ja asukoht, on kõige peamine. Viljandi linn ja haridusministeerium on kavandatava riigigümnaasiumi asukohaks välja valinud 1926. aastal ehitatud valuoja põhikooli territooriumit. Koolimajale kavandatakse juurdeehitus ja olemasolevast hoonest plaanitakse säilitada ainult välisfassaad. Viljandi linnakodanik allil Hunter on aga teinud muinsuskaitseametile ettepaneku võtta valuoja koolihoone muinsuskaitse alla. Jätkaperetrist. Muinsuskaitseameti peainspektorite osakonna nõunik Mart Siilivask selgitas meie raadiouudistele, et koolimaja on üpris hästi säilinud ja sellepärast tuleb vaadata kogu maja kui tervikut, mitte aga rääkida ainult välisfassaadi säilitamisest. Tegemist osaliselt siis kivihoone ja osaliselt puitkonstruktsioonis hoonega. Telefassaadi säilitamine füüsiliselt oleks väga keeruline ja tõtt-öelda ei ole see ka eriti selline ratsionaalne lahendus. Viljandi linnavalitsuse ja haridusministeeriumi plaanide kohaselt säilitatakse hoonest välisfassaad. Viljandi abilinnapea majandusalal Rein Triisa tõdes, et linnakodaniku ettepaneku koolihoone muinsuskaitse alla võtmisest tuli isegi linnavalitsusele üllatusena. Aga kuidas siis linn edasi tegutseb? Meil on ette valmistatud selline konstruktiivne kiri muinsuskaitseametile, kus me siis tehniliste küsimuste lahendamisel küsime nende arvamust. Nüüd on küsimus selles, et kuidas tagada selle uudne sisu vastavust tänapäeva tingimustele, millised piirangud ja millised lubadused meile sellega antakse, nii et meie läheme praegu oma nende tegevustega edasi ja eks siis saavad eksperdi arvamus, kui linna soovid muinsuskaitseametis kokku ja siis hakatakse arutama Kas muinsuskaitseamet võtab Viljandi valuoja põhikooli hoone muinsuskaitse alla, seda ei osanud Mart Siilivask veel öelda kuid kindel on ta peale majaga põhjalikku tutvumist, et maja tuleb täielikult säilitada ja täielikult renoveerida. See takista võimalust ehitada maja juurde kaasaegseid hooneid. Aga kui kaua võtab aega ühele objektile muinsuskaitselise hinnangu andmine, sest Viljandis soovitakse riigigümnaasium avada juba 2011. aastal? Kas üldiselt see menetluskord on komisjonide kokkukäimise ja sellise ettevalmistuse ajaga koos kuskil noh, pool aastat, kuni aasta. Koolimaja muinsuskaitseline renoveerimine suurendaks riigigümnaasiumi hoone ehitamise eelarvet. Praegu on riik pakkunud Viljandil ehitada koolihoone seitsme miljoni krooni eest. Viljandi linnajuhtide seas liigub aga mõte, et kui gümnaasiumihoone ehitus jääb toppama muinsuskaitse alla võtmisega, kaalutakse uue koolihoone ehitamist endise vangla territooriumi aiaosasse, räägib Viljandi linnapea Kalle Jents. Teoreetiliselt on võimalik neid teisi asukohti kaaluda, aga ma arvan, et ei ole ka muinsuskaitseamet puudutatud sellest, et veel üks tondiloss ja meie ei ole sellest huvitatud. Mais Tallinnas toimuva gruusia kultuurinädala raames saab näha ka Seksperimek pätilavastust, mis on maailmas suurt tähelepanu äratanud. Täna esitleti kultuurinädala kava, kohal käis Vallo kelmsaar. Gruusia kultuurinädala raames 21.-st 28. maini tatakse rahvusraamatukogus fotonäitus Vabaduse väljakul esineb gruusia folk. Džässansambel. Euroopa Liidu majas saab vaadata Zaza Urušadze filmi kolm maja isademajas esineb pianist Valeriaalne sihuka šviili ning Eesti Draamateatris saab vaadata David toya šviili lavastatud seikspiri Mc peti või Evening Sushi Estoniasse Saidi Sam, kes siis julgelt kavatsesime jagada mõningaid killukesi gruusia kultuurist. On ettevalmistuseks Tallinna saamisele Euroopa kultuuripealinnaks tuleval aastal ja tahame sellesse terve aasta kestvate sündmustega oma lõigu lisada, ütles Gruusia suursaadik Ruslan Abašiidse. Mais toimuva kultuurinädala kõige olulisemaks sündmuseks peata Mcbeti lavastuse Tallinna toomist lavastaja David toya šviili sõnul viib läbi kogu loo nõidade müstiline väljend ausus on nurjatu ja nurjatu son aus ning see pole lugu lihtsalt mõrvast, hullumeelsusest ja surmast. Endla teatri pea lavastaja Tiit palu Andoyašiili lavastust Tbilisis näinud ja mäletab seda täiesti erakordse elamusena. Minu teatrivaatamise praktikas asetub see lavastus kõige ees poolsemate hulka. Võib-olla võiks seda seda võrrelda sellise ahhaa-elamusega, mille eesti teatripublik sai üheksakümnete alguses, kui, kui Elmo Nüganen tegi oma Romeo ja Julia kus ta kasutas värsket teatrikeelt teist ruumi, noori näitlejaid, täpselt sama on tehtud ka selle Mäketi juures. Gruusia teater on hinnangul väga heas või halvas seisus, ma pean silmas sellist ideederohkust, inimeste teatega armastust. Näib, et puudub selline raha teenimise või omadega välja tulemise surve, nagu meil siin Eestis praegu paraku on. See kõik võimaldab teha häid ja huvitavaid lavastusi. Kõnealune Mcbeti lavastus on juba mitmel festivalil tunnustuse pälvinud, kuid väidetavalt loobus Tbilisi teater sele Tallinna toomise nimel vähemalt kahel festivalil osalemisest. Ometigi on teatri mängukava nii tihe, et osa rekvisiite tuleb meilt kokku otsida, rääkis gruusia kultuurinädala produtsent Adolf Käis. Kujundus üks osa teeme Tallinnas siin, ükski organisatsioon läks juba Horvaatia festivalil ja nad ei jõualise Tallinnas viia üle Horvaatiast. Leidub mingisuguseid ja koostöö meie draamateatri tehnilise personaliga teatrid, arutame, mida me peame kuskil mingisugused pingid ning sadulad, kõik rekvisiidid ja käivad. Ja kuigi Adolf Käisi sõnul on lavastus nauditav ka gruusia keelt mõistmata, tõlgitakse see Tallinnas siiski eesti, vene ja inglise keelde. Eeloleval ööl on Eestis selge või vähese pilvisusega kuiv ilm. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga ja õhutemperatuur on null kuni miinus viis kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm, tuul on muutliku suunaga kaks kuni viis meetrit sekundis, õhtupoolikul pöördub järk-järgult edelasse ja tugevneb põhjarannikul kaheksa meetrini sekundis. Sooja on seitse kuni 12, meretuulega rannikul kuni viis kraadi. Te kuulsite Päevakaja Astuudias oli Riina Eentalu kuulmiseni.