Kell sai kuus, Päevakaja teeb kokkuvõtte laupäevast, seitsmeteistkümnendast aprillist, stuudios on Vallo kelmsaar. Lennu liitlasseisab suuremas osas Euroopast, ka Tallinna lennuväljalt ei toimu ühtki lendu, vähemalt öösel kella kolmeni. Mõned lennud on aga juba tühistatud ka homme, õhtused. Poolas mälestati tänases monenski lennuõnnetuse ohvreid. Varssavi kesklinnas toimunud missal osales tuhandeid inimesi. Pirita visioonikonverentsil arutleti, milline peaks olema Pirita tulevik. Muuhulgas märgiti, et linnaosa ei tohiks tallinlaste jaoks lukku panna ja väärtuslikum Nemad ei tohiks elamuid täis ehitada. Eesti rahvusliku teatri sünniloos on veel mitmeid uurimata alasid, tõdeti Tartus toimunud teatriloo konverentsile. Vanemuises ja Ugalas on esietenduse päev. Jõgeval valitakse järgmisel aastal toimuva naiste tantsupeo tantse. Seoses järgmiseni galal Tallinnas toimuva NATO välisministrite kohtumisega alustab piirivalve täna õhtul taas kõigi Eestisse saabujate dokumentide kontrollimist ja ilmast. Öösel sajab vihma ja kohati võib tulla ka lörtsi, sajuhood jätkuvad ka homme päeval. Sooja on homme neli kuni 10 kraadi. Euroopa lennukontrollagentuur teatas täna pärastlõunal, et prognoosid osutavad Islandi vulkaanipurske tõttu õhku paiskunud tuhapilvepüsimisele veel vähemalt 24 tunni jooksul ja Kesk-Euroopa riikide õhuruumid on endiselt suletud, kuid Euroopa lõunaosas, Hispaanias, Balkanil ja Türgis on täna lennud toimunud. Tavapärase 22000 lennu asemel toimub aga Euroopas tänase päeva jooksul vaid 6000 lendu, märkis Euroopa lennukontrolli agentuur. Tuhapilve tõttu jääb Eesti õhuruum suletuks vähemalt kella kolmeni öösel. Tühistatud on ka kõik Tallinnast väljuvad ja Tallinna saabuvad lennud, kuid tühistatud mitmed homme õhtused lennud. Varssavis peeti täna smolenski lennukatastroofi ohvrite mälestusmissa Poolas on kohar Vahur Lauri. Raske on hinnata, kui palju neid inimesi kokku oli. Kindlasti oli Varssavi kesklinnas puhas sadu tuhandeid inimesi. Kuigi täna mälestati kõiki, kes selles lennukis olid ja presidendipaar maetakse homme Krakowis, siis eelkõige need inimesed rääkisid presidendist ja ütlesid, et arvatavasti saab. Nüüd Poolas läbi patriootlik ajajärk, kus olid poliitikud Kes püüdsid keset Euroopat järgida Poola rahvuslikke huve, eelkõige enamik rääkis sellest teatud fatalismi ja kurbusega, et nüüd selline ajajärk on läbi saamas. Ja ma rääkisin ka ühe ajalooõpetajaga noore mehega, kes arvas, et läheb paarkümmend 30 aastat aega poola arengus kuni taas Poola rahvuslikud jõud siis saavad võimule. Pisutki väljak ei ole mitte väga suur, et kas kõik soovijad pääsesid sinna, oli see kuidagi piiratud ka. Sinna minek oli väga hästi korraldatud ja kasutatud oli näiteks skaudiorganisatsioonide abi. Seal oli välja pannud lastest ahelikud, kes suunasid inimesi niimoodi, et nad ei ummistaks sõiduteid ja inimesed ise olid ka mõistlikud. Nad olid hakanud juba hommikul väga vara kogunema, mistõttu ei tekkinud trügimist. Kõikvõimalikud läbikäiguteed olid hoitud lahti just nende samade skautide poolt kusjuures politsei tuli suhteliselt vähe näha ja needsamad skaudid seal pakkusid inimestele vett, sest ilm oli päikesepaisteline. Ja jäi küll selline mulje, et kõik need, kes tahtsid sinna tulla, neid hukkunuid mälestama, leidsid endale koha. Ja tagasi Eestisse Pirita seltside koostöökoja eestvedamisel peeti täna linnaosa esimene visioonikonverents. Kokku olid toodud aktiivsed kohalikud elanikud, linnaametnikud ja arendajad, et otsida üksmeelt pirita tuleviku suhtes. Mall Mälberg küsis osalejate arvamusi. Pirita linnaosa vanem Tiit Terik ütles, et ühelt poolt on Pirita elukeskkond 15000-le inimesele, teiselt poolt aga suur park kõikidele linnaelanikele. Kindlasti me ei tohiks nii-öelda linnaosa lukku panna, mis tihtipeale küll tekitab vaidlusi, et kasvõi näituseks Pirita rannametsa kergliiklustee. Kui siin aastaid tagasi see projekt valmis sai, siis linnaosa elanikud ütlesid aga, et meil ei ole seda vaja, et hakata meie puid maha võtma. Tihtipeale tulebki leida see kompromiss. Arhitekt Miia Masso, kes ka ise Pirital elab, näeb Piritalt Tallinna äärelinnana ja arvab, et sellisena tuleb seda ka arendada. Tal ei ole midagi ka korruselamute vastu, kui need on ehitatud sellise pieteeditundega nagu Padriku elamurajoon. Miia Masso on aga kindel seisukoht ses suhtes, mida ei tohiks Pirital teha. Minu arvates ei tohiks tapiesise sotsiaal- ja ärimaa täis ehitada elamutega, kui me võtame kontekstis selle balti kliendiga lillepi pargiga, see looduslik keskkond, see läheb sealt perre välja ja lõpeb Tallinna siluetti ka. Ja see on liiga väärt keskkond, et sinna kükitada tükike betooni maha. Tallinna endise linnapea Hardo Aasmäe sõnul tuleks võim lahutada mitu täitev ja seadusandvaks, vaid ka territoriaalselt, sest omanäoliste linnaosadel on ka omanäolised probleemid. Puuduse ajal Toyota vastu minnakse tülli just nimelt sellepärast, et miks üheseid linnaosasid eelistatakse teisele ja näiteks siin võib ju Pirital alati küsida, eks ole. Teede ja trasside rajamine on siin ju kallis, sest inimesi ühele hektarile on ju tegelikult suhteliselt vähe ja kõrval on näiteks Lasnamäe linna kus võib tekkida küsimus, et miks nemad teoreetiliselt peaksid selle kinni maksma ja loomupärane asjaajamine oleks ikkagi selline, et iga linnaosa maksab oma arved. Pirita halduskogu juht Barbi Pilvre ütles, et linnavõimudelt tuli täna paar hästi konstruktiivset mõtet, mida ei osanud isegi oodata. Viimsi ja Pirita ühendus ikkagi edaspidi peaks kulgema kuidagi ringtee kaudu, mitte läbi Pirita, et see on, nagu ma arvan, hästi suur asi. Jutuks tuli ka see, et Pirita elanike ja kinnisvaraarendajate seisukohad ei lähe alati kokku ja viimastel võiks Barbi Pilvre sõnul olla laiem tulevikunägemus. Arendajad tegutsevad krundi piires, millele neil on kõik seaduslikud õigused arendada ja saada tagasi siis sinna investeeritud rahadest ja kuna siis sellist nagu üldpilti on nagu raske koos hoida, seda võimaldavad praegu ka seadused niimoodi, et, et on võimalik krundi piires siis nagu ehitada endale suurt tormi. Pirita elanikud hoiavad oma elukeskkonda. Millal järgmine visioonikonverents on, siin on tegelikult mingisugune teema õhus Pirita ja Viimsi ühiskonverentsi tekitamiseks. Teater Vanemuine tähistab sel aastal 140 aasta möödumist oma tegevuse algusest. Täna räägiti Tartus teatriloo konverentsil kõigest sellest, mis eelnes kutselise teatri loomisele, vahendab Toomas Kelt. Meie rahvusliku teatri juured peituvad. Sa keelses teatris kui ka harrastuslike truppida tegevuses Vanemuise draamajuhi Sven Karja sõnul tekitakse seda ka tihti ära unustama. Nii tekkis mõte tuletada juubeliaastal meelde algusaegu juba mõned aastad tagasi, kui aastal 2006, kui Eestis tähistati Eesti teatriaastat, sest täitus 100 statisti kutselisest teatrist ja jäigi. Ja mul on niisugune lend loosungi, et 100 aastat eesti teatrit, justkui me kõik saame teada, et Eesti teater on sajaaastane, nüüd, kust Vanemuine tuleb välja äkki 140 natukene väärtustada seda eeldumat 45 aastat. Et on tegelikult päris palju olulisi asju juhtunud ka enne seda teatrikultuuri või, või üldse rahvuskultuuri seisukohalt. Näiteks onju oma klassika sündinud enne seda maailma klassikatõlked jõudsid juba lavale koidule teater, Viira teater just nimelt. Kus siis me teatrialased kirjutised teatritele kriitilise mõtte areng, teatrikriitika sind nüüd kõiki juba enne 1900 kuuendat aastat. Meie rahvusliku teatri algusajad on õnneks läbi uuritud üsna põhjalikult. Muidugi ei tähenda see seda, et midagi enam uurida poleks, nii-öelda halle alasid on seal küllaga, rääkis teatriloolane Tartu Ülikooli vanemteadur, luule Epner. Näiteks Eesti teatri alguse paigutamine laiematesse taustsüsteemidesse, paralleelide tõmbamine, võrdlemine Läti, Leedu, Soome teatriga ja üks teema, no on küsimus sellest, kas või mil määral oli olemas teater ka enne üheksateistkümnendat sajandit, et kas me võime rääkida mingist nii-öelda eesti ürgteatrist, mis eksisteeris seal aegade alguses, folkloor kooris pärimuses kommetes, et mis oleks nagu teine võimalus eesti teatrit nii-öelda alustada või tema algust dateerida mitte tingimata siis aastaga 1870 võib-olla mingite ammuste, vanade laulumängude ja, ja mardi sanditamistega, see on küll nüüd üks niisugune teema. Folkloristid on mõnevõrra tegelenud, aga mis tingimata vajab nagu veel edasist uurimist. Jõgeval valitakse täna tantsu järgmisel aastal toimuval naiste tantsupeo kavasse. Peo lavastaja Ülo Luht ütles Jaan Lukasele, et valiku tegemine on väga raske. Kümnendanduse puhul muidugi on väga raske seda lõplikku nagu otseselt öelda, aga üks number juba oli selline, mille peale võiks mõelda, et see võikski olla ühel liigil peol või aktiivseks või üldse pidada huvi naistele. Uusi rahvatantse kirjutada ületavad paljud ülikonna või ettevalmistusaeg oli lühike. Neid tegijaid tuleb üha juurde ja seda ohtu ei ole, et kunagi teeb moment, kus enam uusi tants ei tule. Täna kirjutati alla naiste tantsupeo korraldamise Nevarandonile Jõgeva maavanem Viktor Seardokerpe. Jõgeva maakond ja ennekõike Jõgeva linna keskstaadion on valmis seda tantsijate armeed järgmisel aastal vastu võtma. Ma arvan, et see osa, mis on vajalik korraldajate poolelt, hea tahtmine suur tegu ära teha, see kindlasti saab tehtud ja loomulikult ka maavalitsuse paneb õla alla ja ma loodan, et kõik jäävad rahule. No kindlasti on vajalik tribüüne juurde paigaldada, see tuleb nüüd linnavõimust, aga staadion, mis on valminud alles mõned aastad tagasi, on ruumikas koos juuresolevate parklate ka. Nii et ma arvan, et kõik saab olema korralik. Ugala teatris jõuab täna õhtul publiku ette Andri luubi näidend, piloot Piret rist räägib lähemalt. Kui panna kokku kaks sõna pilooti ja projekt, saame liitsõna pilootprojekt. Kui aga liidame sõnad Ott ja inimene, saame sõna, piloot, inimene, piloot, inimene on see, kes figureerib meedias. Kas aga miski ka piloot inimest vaevab ja mida tunneb perekond, kes osaleb pilootprojektis nende tänapäeval? Ikke küsimuste üle arutledes ongi näidendi autor ja lavastaja Andri Luup oma kolmanda näidendi piloot lavale toonud. Inspiratsiooni ma sain telelõigust, mida ma nägin ja seal oli üks mees, kes oli võtnud kodule laenu kodulaenu varjus, ühtlasi ka rajanud oma firma sõpradega. See firma läks pankrotti ja nüüd temal maksma läks nii suureks, et ta ähvardati välja tõsta kõigest ja ilmselt tõsteti ja see tekitas minus kujutluse, et mis võib saada vaata temast kui pereisast. Ma olen enda jaoks selle niimoodi sõnastanud, et see on tähelepanu juhtimine perekonnale ja just selles võtmes, et kui me ütleme ühiskonnas, et hoiame pereväärtusi, aga mis need väärtused on ja kas need on kõikides peredes samasugused nagu läbi edaspidise näidata seda, mis siis võiks olla. Andri Luup on varem kahel korral lavastanud teatrist heatrum lavastama asumine suures ehk siis Ugala teatris oli tema jaoks aukartust äratav. Ma olen avastanud, et lavastamine peab olema ikka totaalne juveliir, et kõik need nüansid teatris on minu jaoks vaated palju keerulisemad, kui kusagil kinos näiteks välja tuua. See on tõesti väljakutse. Lavastuse kunstnik on Laura pihlapuu, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov ja etenduses piloot astub esimest korda Ugala lavalaudadele külalisnäitlejana Maria Peterson. Veel on laval luule Komissarov, Meelis Rämmeld, Indrek Sammul, Liina Holm aruanne, valge Martin mee ja paljud teised Ugala teatri näitlejad. Vanemuises on samuti esietendus, Jüri Lumiste, lavastas seal David haarava komöödia külaline heliglet. Kolmandat aastat töötuzeraalt, kes sisustab kodus oma vaba aega elektrirongidega mängides saadud tööintervjuust koju. Uus töökoht on tema, veel on vaja vestelda vaid uue ülemusega, kes soovib tulla õhtusöögile lavastada. Jüri Lumiste sõnul on tööotsimine selles komöödias ainult sekelduste käivitavaks jõuks. Tegelikult on lugu ikkagi sellest, et kui kaugele on inimene valmis minema just nimelt ennast reetma selle nimel, et saavutada mingeid eesmärke saama selleks, kes sa tegelikult ei ole. Lõpuks lähebki asi absurdseks. Tuleb välja, et tegelikult ikkagi hinnatakse sind hoopis sellisena, nagu sa päriselt oled. Lavastaja lisab, et hea komöödia ei vaja palju tegelasi. Üks peremees ja naine, nende naabrimees, kes ison, intrigant käivitaja ja lõpuks siis töölevõtja, kelle pärast kogu see mäng siis käib, kes tuleb külla ja kelle jaoks on siis tarvis tekitada selline näidiskodu, et tööintervjuu oleks edukas. Komöödias see on sisse kirjutatud ka muusika. Kuna on sisse kirjutatud siia, et see peategelane, keda mängib Markus Luik meeldib väga, George, saan siis ma kuulates kilomeetrite kaupa soodesse ajani ma ei teadnudki, et tal nii palju neid lugusid ja nende hulgas on väga-väga-väga häid asju, siis mõned neist mäe võtsin siin tüki kasutusele, seal on ilmselt üsna individuaalne, mida keegi siit saab, eks ta mõne jaoks võib-olla väga nukker lugu, mõne jaoks täielik absurdne lugu, kuidas ta kedagi puudutab? Seoses järgmisel nädalal Tallinnas kavas oleva NATO välisministritega kohtumisega alustab piirivalve täna õhtul kell üheksa taas Eestisse saabujate dokumentide kontrollimist ja kuni 23. aprilli õhtuni tohib piiri ületada ainult piiripunktide kaudu. Sisuliselt taastatakse kord, mis kehtis enne Eesti ühinemist Schengeni süsteemiga. Piiriületus võib ka rohkem aega võtta. Ilmast. Öösel on Eestis pilves selgimistega ilm, sajab vihma, kohati võib tulla lörtsi, lõuna ja edelatuul pöördub väheneda. Tuule kiirus on neli kuni 10 ja puhanguti kuni 17 meetrit sekundis. Sooja on üks kuni neli kraadi. Homme hommikul pilvisus hõreneb, kuid mitmel pool sajab siiski vihma ja kohati ka lörtsi. Homme päeval on ilm vahelduva pilvisusega, kohati sajab veel vihma, puhub valdavalt läänetuul neli kuni 10, puhanguti kuni 17 meetrit sekundis, õhtuks tuul nõrgeneb ja sooja on homme neli kuni 10 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 17844 kuulmiseni.