Ena. Tohutu antaata veel Averi Sulev. Saame lava peale. Ta püüame vaada, kui ei olnud. Tere õhtust, austatud kuulaja, kes sa oled ehk praegu oma kodus mõnusasti tugitooli istuma end sättinud ja, ja mõne muu toimingu kõrval ehk ka natuke vikerraadiot kuulad violett hoopiski kusagil teel kestima teel rooli taga ja su ainsaks kaaslaseks ongi just vikerraadio. Mul on hea meel, et oled just selle laineala valinud sest tänased kaks tundi keskprogrammist on tõesti erakordsed erakordset esiteks seepärast, et me hakkame kõnelema nähtusest või vaimust, mida praegu just nagu Eestimaal olemas polegi. Ometi just nimelt see vaim hõljub eestimaa ajas nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus. Ja teiseks, kuulame täna laule, mille kohta küll ei saa öelda, et need on tõelised šedöövrid või päris tõelised heliteosed. Ometigi hakkab just neid laule kuulates tuhandetel inimestel süda eriliselt põksuma. Me kõneleme Eesti üliõpilaste ehitusmalevast ehk lihtsalt Evest, kes on juba 35 aastat vana. Ja just sellest aastanumbrist on lähtunud õige mitmed sündmused, kaasa arvatud tänane saade. Sest et ikka sellesamale tähtpäevale mõeldes on Eesti raadio kunagistele lindistustele toetudes valminud kolm laserplaati koondnimega õe laulud, volüüm üks, kaks ja kolm. Ju lapsena igatsesin vees ääretult minema. Ma tahtsin näha betoonehitiste hallikaid, harju ja aasade lammuvaid lehmade karju selle kõige järele, tundsin igatsust, mis suur. Ja sellest unistusest saigi mu maleva juur. Ning nüüd ma siin ole ja rõõmsalt käin ja vahesteks suti, tavaline näi, kuid kõikidel lähete, merede algus on malevasuvede vapustav valgus. Nagu malevate õitse prohvet, tõusen lendu, lasen karje, upun jõusse, sirgu, kasva, kosub veel. Rõõmu saab minna lasteni. Tallinna Sadama polügoonidest paljaks võeti mulda ja praod. Käbedoonia kastame kirumi loogiades hobuse abil. Mina olen Silvia Karro ja Mul on siin stuudios neli külalist, kõikunastikesed Euekad. Ja mul on väga kahju sellest, et praegu siin minu kõrval ei saa olla Imre Luur. Sest just nimelt Imrega Me Alicine nendele kolmele laserplaadile laule tegime kõvasti ja üsna tublisti tööd. Sest muusik, nagu ta on, peab ta praegu tegema oma rasket muusikutööd. Aga Me tervitame teda siin ühiselt läbi eetris. Aga mul on äärmiselt hea meel, et mul on siin stuudios neli külalist. Ja mul on väga hea meel, et siin mikrofoni taga on praegu mees, kes pani nende plaatide Te käima ja mitte ainult, et mõtte käima, vaid hakkas ka tegutsema. Ja seepärast temma sind. Raimo Kägu tänase saate kõige auväärsemaks külaliseks. Tere, Raimo. Sa oled ennast pehkinud, sul on rahvariided seljas, praegu kuulajad kujutavad ette, kui kaunis sa oled. Aga enne, kui me hakkame pikemaks, arutamasin kõikidega Evest ja, ja vaimust ja nii edasi tahaksime Sulev, Raimo esitada. Ühe küsimuse ja ma palun, et sa vastaksid, ühesõnaga et kui mõelda tagasi möödunud suvele tervele sellele aastale, kui sa olid seotud asjadega taas ja sul tuli üsna palju rabeleda, siis ette, kas sul praegusel hetkel on sellest kohe päris pillanud? Nii villand ei ole, vastupidi, mul on väga hea meel, et see kõik valmis on. Äärmiselt tore. Ja jätkame tutvustamist. Mul on hea meel tervitada sind Jürid Reidereeri. Nonii nüüd, kui sa korraldad tõeliselt Suuri üritusi ja riiklikke üritusi lausa. Kas sa võid mõnikord mõelda, et, et need kogemused, mis sa said regiooni staabis ja üldse maleva ajal igast asju korraldades, et need on just nimelt pannud sinu praegusele tööle, et sa võid mõelda tänu Evele? Eue kindlasti andis väga palju mulle, kui ma mõtlen paralleelselt Euegama televisioonis töötasin ja ja ka ütleme, kõrgkoolis tuli organiseerida neid asju, siis praegu ma lausa teeks paljudele noortele kohustuslikuks alles või tõmmis olla, sest kui vaadata neid mehi, kes, kes praegu teevad Eesti silma, noh, võtame kasvõi praegused ministrid Taali või, või võimendil soni või, või noh, palju on neid nimesi, eks ole, siin kägu istub vastas ja nii edasi. Et need organisatsioonilised momendid elu näitas, et need, kes keda, kes lihtsalt tulid rühma juhtima. Väga tihti ei saanudki selleks rühma juhiks, sest rühmast kasvas välja see õige juht ja see rühmajuht lihtsalt venitas suve lõpuni. Ta koefitsient võeti küll maha, nagu me nimetasime, aga tõeline rühmajuht oli ikkagi see, kes oskas nagu rühmaelu käima panna. Nii et sul on palju kogemusi saanud oletust Tõnu igavesti tänulik. Nii järgmine külaline, Mart Raik, tere, Mart. Mart, sa oled vist pidanud mitmeid ameteid peale ele, kus sa praegu oled, mis sa praegu teed? Aha ja saad hakkama organiseerida asju. Selge ja teist kolmest. Raimo, Mart ja Jüri on tehtud laule, malevlased on teid lauludesse jäädvustanud. Päriselt, aga minu arvamise järgi teie ise nendel suurtel maleva suvistel kokkusaamistel, kui meie helikus kohalolija ja meie kõik need laulutinti võtsid, võtsime siis teie küll ise vist laulnud ei ole. Sonny. Ta võiks ju ei ole loomulikult olema, ega need laulud ei olnud millegipärast paremate hulgas ja enamus laule jäid nagu metsa vahele minna. Ei tulnud metsast välja, mina küll õieti pea viibki, aga 76 saime maleva kokkutulekul kolmanda koha. Ehkki ma tahaks väga, et seda laulu keegi kuuleks. Juurdelaulul ei olnud väga viga, see on meil lindis olemas küll mitteplaat. Ja ja 80, kas kolm või neli? Ei mäleta kohta, aga seal Raivo Tamkivi ja, ja väike Meerits ja Hellerma, aga meie tegime Raivo Hellerma veel meie tegime, sõnad oli seal nagu päris hea laul. Jah, see oli päris hea laul, aga plaadi peal see kahjuks ei ole, jah. Ja ma võin öelda ka, et mul tuleb meelde eriti seal 76. aasta ja tegime rühma Noarootsis. Kui meil oli väga laululembeline rahvas seal ülikoolist ja TIPist ja konservatooriumist ja me terve tööd vahel laulsime ja meil oli isegi niisugused traditsioonilised laulud, kui emad-isad tulid külla, vein kaasas, laupäev, pühapäev, siis laulsime ära, joo isa purju ennast ja ema südant ja, ja see läks väga hästi peale, aga me tegime ka laule. Neid hetke laule, nii nagu need siin plaatidele algus. Kui oldi armunud kass mõnesse tütarlapsesse või nii edasi, aga kahjuks sel ajal vist need lindistamise toimus vähe. Ma vaatan, need lindistused hakkasid kuskil 80.-test aastatest, niisugused aktiivsemad läksid läksid vist kaduma, ma arvan. Ja mõningad sõna. Mul on meeles ja mõni viis kaasa. Noh, küsimust esitades ma ei kahelnud selles, et teed on kaunis lauluhääl, kõigil olete võimelised laulma Jürist, sinust ma ei räägigi, sest sa oled tegelikult ju osa laulueriala lõpetanud. Mina ei saa, laskis Jüri konsistooriumi konservatooriumisse tol ajal juba lahendamata. Ja aga nüüd ma tahaksin tutvustada ka tänase saate neljandat külalist. Tere, Ardi, Piret. Ardi, Paul, sina oled hoopis nooremast põlvkonnast ja sina oled tegelikult päris lauludetegija ja, ja laulja ja plaadi peal on üsna mitu või plaatide peale on üsna mitu laulu, kus sina oled osalenud laulu tegemisest segalaulmises ja kui ma mõtlen, et selle peale veidikene aega tagasi anti nagu laserplaadina välja ka vanad Entel-Denteli laulu, siis tekkis küsimus, et kas sa ei hakka ka sooloplaati tegema? Ja seda, seda häält on minu elu erinevatel etappidel nagu lindistatud küll jaani, nii lintidele kui plaatidele. Aga mis tõesti nüüd eristab eelkõnelejatest, mind on see, et et siis kui mina malevasse läksin, siis kõik laulud juba teatavate organite ja lihtsalt ka Eesti Raadio nii-öelda kaastööd, lihtsalt kõik laulud pidi lindistama. Ja minu malevaaeg langeb sinnakanti, kus kõik, mis vähegi lavalt maha öeldi, lauldi. Näidati see kõik sai linti võetud ja, ja mida näha ei olnud, see sai sinna juurde veel räägitud, nii et nii et ma olen jah, õnnelik inimene selles suhtes tuleb siis Saara plaat ei tule vastus võlgu. Täna me näeme, elame-näeme, jah. Ma tahaksin meie kuulajatele öelda seda, et meie esimese saatetunni lõpus, Me ütleme teile ka telefoninumbri, kui keegi tahaks sekkuda meie vestlusesse ja midagi omalt poolt lisada, siis saab teda meelega helistada, aga, aga esialgu meil seda veel ei ava. Ja et hakata siis rääkima hüve taidlusest lauludest, siis täna räägime just nimelt nendest asjadest, mitte raskest tööst, betoonist farmi katustes ja haigetest selgadest ja nii edasi. Siis enne kui me hakkame lähemalt see sellest kõigest rääkima, ma pakun teile kõigile kuulata üks laul, mis on Ardi osavõtul tehtud ja, ja lauldud ja see on pärit aastast 1988 88, on see aastaarv kust on siis nagu viimase aastanumbri sees ka laulud Meie plaatidelt ja üldse Eesti Raadio kahjuks. Aastal 1988 oli see viimane suvi, millal maleva kokkutulekutel käib ja laule lindistati ja selle laulu pealkiri on luigelaul. On siis seisma jäi ja? NutiSelvama sa ei. Kodus ja luusooti. Jäänud nii viima. Tuhata itaallastega. Maa. Maa-alad. Ja. Ronin. Laulu lõpeta oma. Pakuli taas suutsid Mei taadu. Sule no voolu mul. Suures. Plaanis on. Nii see oli siis luigelaul aastast 1988 ja ardis oli tegelikult üsna niisugune nukrameelne laule, et kõik oleks nagu nüüd päriselt läbi. Ja see laul sai nagu tehtudki niukseks lõpulauluks, tõsise algne mõte luigelaulust kasvas välja sellest, et meie rühma loominguline kollektiiv oli tollel korral siis taidlus või laulu žüriis või eelmisel aastal žüriis osalenud Hans Luige peale hirmus vihane. Ja me mõtlesime, et me teeme sõnad, mis nagunii kogusse paneme tema nime kasina sisse. Aga sisse jäigi sinna esimestesse nagu, nagu esimesse nagu nagu salmi, et lumi läinud, luiged maas ja, ja pärast teistpidi luiged läinud, lumi maas või kuidas see täpselt oli, see läheb alati segamini, kui me nüüd hiljem oleme laulnud seda ja ja tegelikult see sisu oli see, et tõesti meie vana hea kamp, kes oli kolmandat või jah, kolmandat aastat malevas otsustas nagu nii-öelda tõesti oma oma oma oma lapsed ja oma kodu luua ja oma oma lapsed ilmale tuua ja neid juba oli ka meil seal ja need tänaseks päevaks on meid juba õige õige palju ja ja, ja, ja siis me selle laulu, kui ma esimest korda ette kandsime, siis tõesti rühmavanemat niuksed, tõsisemad mehed, kaapanid pisara ja siis siis see oli meile märguannet aitab. Aitab, ja, ja nii see laul sündis. See oli kokkutulek, mis toimus mustjärvel ja raadio on sealt lindistanud tõesti väga palju laule. Kui me tegime valiku Timrega, siis 88 aasta oli meil pidevalt silma ees ja sealt on pärit ka üks laul, mis kannab pealkirja black ehk must. Ja sealt on pärit ka meie kolmanda plaadi viimane laul mis väga hästi suvis üldse lõpetama tervet seda seeriat, kus on öeldud nii, et kui läheme me kõik, siis jääb LV, mida me ilmselt toodame. Või kuidas teie arvate, vähemalt mõtetes see vaimne hõljuma. No ma mäletan seda, et kui nüüd nendele pealkirja kõikidel plaatidel sai valitud, siis siis sai kaalutud ja kõik kolm nimetas, tulid kukkusid kuidagi laudast niimoodi välja, et ei olnud ühtegi nagu viimaseks panna ja ta lihtsalt lihtsalt nii jäigi. Umbes nii nagu Hardi ütleb, et hakkasime ühte laulud tegema, tuli teine välja. Vot siit tuleb ka niimoodi, et aga. Ja muidugi peab just ütlema tõesti, et meil oli plaanis siiski teha üksainus plaat. Aga kui me olime selle varanduse juures, mida siiski võib öelda, et, et see on tõesti suur varandus, meie ütleme siis Eesti noorte kultuuripärandit, siis tekkis niisugune tunne, et ikka peaks nagu veel ja veel tegema. Nii et praegu on neid saanud kokku kolm ja loodetavasti nad meeldivad nendele malevlastele, neil on head mõned head hetked nende plaatide seltsis olla. Ja see 88. aasta. Oli ka selles mõttes eriline, et Eesti vabariigi mõte oli juba sügavalt tegelikult südametes ja see kokkutulek oma lauludes nagu täitsa jäädvustas toda aega. Nii nagu tegelikult kõik kokkutulekud, kõik festivalid mingis mõttes jäädvustasid seda suve mis oli, kas me võtame aasta 80, võtame aasta 76? Ja plaatide peale ongi laulud aastatest 76 kuni 88, nii et kas läheme nüüd alguse juurde või ardise tahtsid midagi. Ei ma tõesti, ka need plaadid on siin minu ees laual ja ma imestan ja ja, ja, ja loodan, et et kõigil on ka Nende plaatide kuulamiseks, jäävad aparaadid olemas, sest kõik kolm on võimalik panna ühte masinasse ja siis neid sealt valida. Muud ma ei tahtnudki lisada. Ja läheme siis ajas ettepoole ehk sinna sinna maleva aastate alguse poole jõuame aastasse 1976 ja kuulake seda laulu mis kannab pealkirja Praha rühmalaul. See oli tolle aasta võidulaul maleva kokkutulekul, mis toimus vinnis. Jaa. See oli siis laul aastast 1976, see oli vinnis ja omalt poolt tahaksin öelda, et tollal Eesti raadios malevasaadete toimetaja Anne Parksepp ja tänu temale võeti siis festivalil kõik need laulud üles ja, ja õnneks anne pani ka saatearhiivi, nii et need olid sealt päris ehedalt kõik võtta. Ja nii koli, ET toimusid maleva kokkutulekud, see muutus süsteemiks ja kokkutulekutel. Alati oli lauluvõistlus taidlusvõistlus, et võiks öelda süsteem süsteemis. Kuidas toimis? Mis oli oluline? Hästi praegu, et sel ajal oli anna, ma jäin mõtlema, Anne on mul hästi meeles, aga need laulisi annab meelde, tuleb. On seal kokkutulekul ringi käia. Aga no ma arvan, sel ajal sel ajal oli. Me just rääkisime siin ka, et need laulud olid hetke sünnitised, nad võeti niisugused populaarsed lauluviisid Nendele tehti tavaliselt ühe õhtuga sõnad ja juba järgmisel päeval siis lauldi ja huvitav on see, ma lihtsalt tuletan meelde, kuna ma sel ajal ka alles tegin rühma. Ja tihti oli nii, et see oli seotud väga konkreetsete pidudega. Et kui kaks rühma said omavahel kokku olid mingid kaherühmad, vaheliselt pulmad või, või või oli enne suurt malevakokkutuleku toidu regiooni kokkutulekud, siis selleks oli ju ka vaja, seal ju omavahel rühmad võistlesid, selleks oli vaja midagi välja kähku mõelda. Vahel oli nii, et regiooni kokkutulekuks tehti üks lugu, aga juba malevakokkutulekule mindi teise looga ja nii edasi. Kahju muidugi, et neid laule sel ajal nii vähe lindistati, et need praktiliselt ei ole olemas, aga need olid ilusad lood. Ei no mina tõstsin vastutuse sellele küsimusele süsteem, süsteem, mis loomulikult oli ja kui me räägime kokkutulekutest ja laulude väljamõtlemist, sest siis siis siis oli nii tegelikult et tegelikult ju ütleme siis, maleva juhid provotseerisid tegelikult neid laule kokku tulemusel ju kõik tahtsid kuidagi teistest paremad olla ja üldse, et sa Riigikokkutulekult edasi pääsesid, et saada põhikokku tulemusele. Sa võid kuskilt silma paistma ja seal oli see üks väheseid võimalusi kõrge koefitsiendiga kena laul ja taidlus sporti võisid istuda mistahes, aga sa võid kaugele hüpata, aga see punktide vähesel ennast ja noh, see oligi süsteem tegelikult teadlikud välja töötatud, et seda niinimetatud inimeste mõttemaailma. Sest tegelikult, kes seal kokkutulekul, muidu võib-olla niisama oleks väga viitsinud neid laule seal laulda või eelmisel õhtul neid tegema hakata, eks sama pidu pidada. No neid tehti eelmine õhtu igal hommikul, nii et kuivõrd nüüd seal neid punkte taga aeti kuivõrd neid punkte taga aeti seal, aga see oli kindlasti rühma kaubamärk. Milline laul, milline taidlus, neil oli see rühm, kes tegi seda laulu, seda vaidlust või, või midagi muud misel. Ardi ütles väga õigesti, nimetataksegi tegelikult malevlasi ja ja rühmi just nimelt Mart. No mind piinab mind juba suvest peale, kui esimene plaat kätte sattus ja kui ka see kutsume, kokkutulek oli nende asjade juures mõõde. Siin mul hakkas silma ja 76 ja 88 need aastad, mis siis piiravat nende plaatidel olevaid laule nüüd just parasjagu tosin aastat siis kuule ja tosin aastat enne seda oli malev ka olemas ja nüüd on siis veel peaaegu tosin aastat mööda läinud. Ja, ja ehkki ja nüüd me peame, vaata ka ennast, et kõik erinevatesse maleva põlvkondades kuulujateks, eks ole, peaaegu et siis siis mingi kõrvaltvaataja jaoks oleme me enam-vähem üks põlvkond. Ja, ja minu jaoks on on huvitav ära seletada või tähendab huvitav proovida neid laule tõlkida tänasesse päeva. Sest noh, see 76. aasta Praha Lõhma lugu nüüd Paneb paneb õlgu kehitama, ehkki mul isegi kuskil ajukäärus tuleb nagu välja tõepoolest midagi sellist oli, et ma kohal olin, et ma olen niisugust lugu kunagi eales kuulnud. Aga ei muud ja eks siis nüüd tegelikult ikkagi 75 ja kuus ja ja seitse ka olid üsna üsna nukrad niukse noh, selles mõttes, et kui me räägime täna lauludes põhiliselt selles mõttes üsna nukrad aastatest. Üliõpilaspäevad ja kõik need asjad olid, olid lõpliselt ära kägistatud ja see põlvkond lõpliselt läinud ja uus 11.-te lõppu 80.-te alguse põlvkond polnud veel, polnud veel tuld ja ja ja noh, minu jaoksid, see vaim, vaim tuleb, aga ja ega ma ei arva ka tähendab õieti küsin, et kas peab üldse tõlkima, eks ole, või või ongi see üks osa folkloori nii nagu nii nagu me ütleme, kui täna veel keegi saab sellest kõigest aru, et seal toimub tausta siis tühjanud Me nende setu memmede olulist aru saame, vahel vahel kuulame keskkonnaprogrammist, eks ole. Aga seal 100 aasta tagune lugu jääda siis nendega sama lugu ta ka saab olema üks osa folkloorist, eks ju. Ja kunagi on ta samuti noh, mingid mingid taadid, Joiuvad siin mingeid mingeid muresid, kelle asi nende just nimelt just nimelt, ega ega see ju Kihnu naiste laulu tõlkijana ja kui need kellelgil vaja läheb, siis tõlgitakse, kui vaja on. Aga ma arvan, et on liiga värskelt selleks, nii nagu nagu mingitel aegadel elatud, viiekümnendad kuuekümnendad mäletada, võib-olla tahate praegu neid mäletada, ka tullakse selle asja juurde tagasi küll, sest ega Ma ma tahaks lisada siia selle, et. Need see on hea, et need laulud on praegu niisugusel kujul siia plaatidele pandud ja tulevikus, kui kellelgil tõesti veel tahtmist ja, ja jaksu on ja ka kuskilt raha leitakse, et tegelikult nipp oleks selles, mis me täna siin teeme, et peale mingit laulu tuleks ka mingi lühike, kas maleva nali või mingi lühike taustajutt, mis tutvustaks, see annaks võib-olla sellele materjalile veel suurema sisu, sellepärast me teame väga paljusid asju konkreetselt oma ajas kui me ka varem siin rääkisime nüüd omavahel, et vot sellel aastal veel sellele, et juhtusid niisugused niisugused asjad ja väga tihti teatud laulud on nagu selle järelkaja ja teine asi, mis ma tahtsin öelda. Siin oli jutt selles, et kas süsteem süsteemis, kuidas toimusid need need maleva ja regiooni kokkutulekud, üks huvitav moment oli, ma mäletan seda Väinamerest väga hästi igal aastal, kui me olime juba Väinamere komplekteerinud ja ja läksime siis sel ajal Väinamere, oli suur Regiana haapsalu pärnu Rapla rajoon Saaremaa Hiiumaal Väinamere all ja alati kohalikud need põhjalatiga parteibossid uurisid, kursin, uurisid, millal teil on regiooni kokkutulek, maleva kokkutulek, sest selleks ajaks tavaliselt need mehed võtsid endale puhkust, kus ja kadusid ära. Sest neid regiooni ja malevakokkutulekuid siiski väga kardeti, kardeti just selle tõttu, et, et need laulud, mis seal lauldi, isetegevus muide ka, mis tehti, et alati oli pärast probleeme? Jaa, jaa, aruandmisi, et, et miks nii ja mida sellega öelda taheti, ma ei tea, kas teil tuleb konkreetseid situatsioone meelde, aga mul on päris mitmeid. Meil on ju joonlaua taga oleva on kõigil, nüüd need hoidla vaenamise juttu küll ei tule, aga tähendab, see, mis ma enne tahtsin öelda olid need, mitte, mitte see, et ma ei taha suruda peale seda mõtteviisi, et aastal 2010 professor Trei küsib nõudlikult konservatooriumi laulu erialaeksamil, et üliõpilane preili, üliõpilane, palun öelge 1009 76. aasta konkursi laul saab teie või ei saa? Jah, mitte mitte seda väidet, et ma tahtsin küsida, et kas on vaja tõlkida või ei ole, tähendab, see maailm meie jaoks on kindlalt olemas, meenuga pakub teatavat rõõmu, lõbu seda, mida ta pakkus suvel, mis minu jaoks oli üks väga huvitav sotsiaalne nähtus, mis seal Kuutsemäel Kuutsemäel toimus, pealsele ta mõjus, oli öelda ka, huvitab, väga toredad ja üldse ei taha muusikat kuulata, kui. Mina tahan, laulud räägivad, sama juttu ma tahaks just lõpetuseks mina olen selle poolt, et see ikkagi jääks nagu märg Tiina nii-öelda, nii nagu ta on. Ja, ja ma näen seda praegu oma laste pealt. Tütar ja poeg kuulavad, nad kuulavad selle laulu ära ja kui nad siis küsivad midagi, siis, siis ma võin rääkida, aga tahab, kui lauluna, kui märgina ja noh, minu pärast kas või laulul kunagi setu olnud. Aga kuule, kas oli tore, see oli, oli oranz, räägi. Kuule muusika, pisarad silma, aga ärme ärme laulma. Nii, nüüd ma palun esterlit, kes on meil teisel pool klaasi, et me enam 76. aasta laulu ei mängi, vaid läheme ajas ikka edasi. Ja on üks väga huvitav pealkiri, täringut heida aastast 1982 ja see on pärit laserplaadilt number kaks. Kuulame seda. CR loend. Laator. Kavat otseeli momendis. Ei, no räägi, on tuldud, kuid ajus tulemata ja ta ei saa. Aga sina ise ära tule, sest sul enda hakkas väga halb sinu enda röögi. Ma tervitan sinu nime, loosungeid ja sinule kuuma ja seid. Ma heidan ja mis ma kõik ei saa petta kastiga ja teiselgi viske, ei usu silmi, ma sain masina pääle. Kääri hüljetutega magi aga pääl. Kas tervitada tohib või ei tohi? See oli nali. See laul oli nüüd, et üks nende lauludes, see aastaga sedasorti laule oli malevas päris mitu erinevatel aegadel, erinevatel aastatel ja tavaliselt tekkisid need laulud kohtades kus nii-öelda kontsentreerus Üliõpilased kontsentreerusid üliõpilased konservatooriumist nad võtsid kätte oma nii-öelda talveperioodil selgeks õpitud klassikalise muusika nii-öelda hobused ja valasid siis need nii-öelda malevavormi ja, ja esitasid need tihtipeale äärmiselt professionaalselt, isegi vaest hakkas niimoodi kohe paha sellest professionaalsusest, seal. Aga, aga, aga kindlasti jäid nad oma märkidena sinna õue õuelauliku lehekülgedele, ehkki mitte keegi teine, ei ükski teine rühm ega ükski teine laulja neid järgi ei suutnud laulda. Neid ei lauldud kuskil seltskondades peale sellesama rühma, kui see, need hääled kõik koos olid ja selle tõttu noh, nad niimoodi laiemalt levinud. Võib-olla need esitati üksainus kord, võib-olla seal kokkutulekul. Vajalike loos loengut täringud Heido, 182. Ma tean lugu väga hästi meeles, kui mu käest küsitakse, mis aasta pakuks kõike muud, aga mitte 80 kohta. Sest 82 seondub ühtede teatavate väga kindlate märkidega, kuhu, kuhu see lugu nüüd mitte kuidagi ei mahu, ta võiks olla enne pärast ja oma märgiga lugu, mitte 88-ks tulema löödud moodulid peas, muuseas kogu seda loobuda seal oli ehitatud Sakala Regina tol ajal atribuutika, seda juhtis Meelis Milder, toober, tohmitooberdu aasta kõik särgid olid täringutega kogu regi, need tegelikult on niukene ühe regiooni ehk ütleme, 15 rühma korrutan veel 15-ga selle inimeste suvi. Ei, seda ma tean seda ei, õige, õige, õige õige, aga noh, nii-öelda märgid, et seda muidugi tervitada tohib. Jälle nali. Nii, ja tähendab, minu meelest oli seal sõnades olid 82, kui nüüd arvavad ja siis see on üks väga niukene kena ja ilus laulukene, 82. aasta muude asjadega kõige rõvedate. Tõeliselt ilus laulik, seda toodi esile kindlasti sellel aastal ja ja, ja minu osarühmi muuseas, mis oli omane ka meie rühmale meie lauludele, meie mitte kunagi õieti kui asi hakkas poliitiliseks minema, me ei, ei, ei teinud seda sihilikult, meie ütleme Väinameres oli neid rühmi, kes, kes kellele anda. Noh, kelle, kelle eesmärk oligi nii-öelda provotseerida niukseid asju, need laulud nagu siin ennem kõlas, need, jätsid niukse lihtmalevlase külmaks ja, ja, ja ei olnud neil Niukest üldlauldavuse eesmärki, et pärast neid lauldakse ja ei olnud nihukest provotseerivad poliitilist eesmärki. Ma arvan, niimoodi. Ma võin, ma võin öelda muuseas, et see 88-l ei võitnud, laud oli võib-olla paremate hulgas, 82. võitis Leida Milleri ja Valdo Randpere just nimelt tehtud laulu laulma, kui segu segumasin, millesse kokku panid, kus kadakate vahel. Aga ta võis olla ei, ta ei võitnud ja ja just nimelt suitsetanud seal ilusalt Eigi paremini. No see ei võitnud, õues ei võitnud see, mis oli ilus, mida laulsid konservatooriumi tudengid Moosemaatilise 82000, kõigil käed selja taha väänatud ja ma ei tea, mis me veel ei olnud. Kaksulise Intsikurmu Intsikurmu viimane see kõige-kõige kurjem sind väänata, siis ma ise olen turismina. Kuulge, ma hästi teadnud seda sõda aastat. Nii nüüd mõnedele nendele kuulajatele, kes ei ole, ütleme, ühes ise käinud ja on nooremad või või midagi eriti ei tea, siis peaks nagu selle märksõnaga ütlema, et, et kui me rääkisime, et ei tehtud poliitilisi laule, et siis ühes oli siiski see võimalus, et kui, kui tudengi tahtsid midagi ära öelda, siis nad panid selle mõttelauludesse. Need ei pruukinud muidugi kunagi eriti kokkutulekutel võidu lauludeks tulla. Ja, ja neid võib olla, lauldi rohkem. Nüüd isegi omavahel või põõsa taga v Dailus programmides. Aga laat on koostatud muidugi nii et siin on neid laule, mis olid väga populaarsed ja neid ka, mida võib-olla tõesti üksainus kord lauldi, aga õnneks nad olid siis meie lintidel olemas ja ja noh, ütleme siis nii, mitmekesisuse mõttes me, me valisime erinevaid stiile, võiks isegi nii-öelda sõnade järgi valisime neid laule, et oleks nagu mingil määral mingi spekter, et, et nii niimoodi on, on meie oma arvates oleme neid laule siia valinud. Ma tahaksin lisada seda, et kuulajal leiaks tunne, et need olid nüüd ainult need laulud tähendab malevas laudtee, see, mis ma ütlesin, me laulsime vahel nii, et hääled ära, lauldi ju kõiki neid rahvalikke lugusid, kui soovid, õrn ööbik ja Aid, sihvkaid, sahme, velled ja nii edasi, neid neid kõiki lugusi lauldi ainult teatud asju. Muidugi ma mäletan isegi, oli pahandus nende paari laulu pärast, et neid võib olla kitsas. Rühma olukorras lauldi tihedamini, aga võib-olla maleva kokkutulekul on päris nendega, sest kardeti, et võib mingi kaebus tulla. Kaebus või sisest, lauldi niisama äkki. Vilistatakse lavalt ka maha seepärast, et kõik teadsid seda laulu. Seal seal nüüd eraldi folkloori osa, mis selliseid teistmoodi kokku tuleb, kujundage läbi. Selle meie jutu näiteks tahaksin paluda tester otsiks sealt samalt plaadilt number kaks üles laulu number 17 ja kuulaksime, see on laul, mille juures ilmselt rühm on siiski ühtteist mõelnud. Sisulises mõttes ja ma ütlen ise, mulle see laul meeldib. Piirivalvekoer. Nii see oli nüüd see nõndanimetatud poliitiline laul, kahekesi. Ja oli küll, oli küll, piirivalve oli väga-väga, mõjutas tollel korral see oli, mis see oli vist? Võis olla Kärla Kärla aja ja neil oli piirivalvega kõvasti tegemist, niiet. Ja see oli aastast 1988, kui siiski vabadusel juba tekkinud sinnamaani eriti ei saanud niisugustest asjadest rääkida. Kena oli, ikka, oli piirivalvekohal 10 88, enam erilisi poliitilisi valu ei tohtinud olla, minu arust oleks need kõik need laulud juba siis poliitika juba pööranud ja 98 suhteliselt vaba, aga siis oli juba nagu mina pakun välja 188 oligi see aasta, kus enam ei osatud, meil ei osata midagi teha, enam ei aidanud. Ropud, sõnad ei aidanud ka niinimetatud poliitikases poliitikat, polnudki enam see kõik lahtunud pillid kotti 80. Sisuliselt luigelaul. Jah, ja siis oli. Viis puudutada siis olid öölaulupeod palju tõsisemate asjade puhul rääkinud tolleaegse luule luule puhul luuleteoreetikud, eks ole, et metafoor rikkus oli alltekstidega öelda hirmus palju, mida noh, mis saab tekkida surve all, eks ole, kui seda survet enam ei ole, siis ei tule ka majandusel surve kadunud ja maleva selleks ajaks minu arust oligi, sellepärast ta nagu öeldakse niinimetatud täna ütleme et teda polegi, sest ta lihtsalt ei läinud selle ajaga kaasa sellel ajal muinsuskaitsemehed, ütleme, noored inimesed just kaugelt mööda malakse, tundke neutraalset asja seal pärslane pärast. Kuigi male paar aastat veel kestis 91. Nii, aga nüüd on aeg nii kaugele, et meie esimene tund hakkab lõppema ja ma ütleksin kuulajale nüüd, et me avame ka telefoni, kui teil on mingeid mõtteid ja teie hulgas on ka vanu Evekaid ja miks mitte ka mitte Everkaid, kes tahaksid midagi öelda, helistada, küsida ükskõik missuguse mehe käest. Tervitatav tervitada, nagu Ardi pidevalt meelde tuletab, telefoninumber on 64 10 613 64 10 613 ja te võite meile helistada ja kui vahepeal on ära olnud uudised ja ka spordist räägib siis me räägime malevalauludest edasi kuni kella 12-ni. Ja te võite siis meile helistada. Kui me oleme saadet alustanud, siis jutu ajal me ei saa võib-olla teie ka eriti rääkida, siis palun helistage laulu ajal. Ja teed esimest tundi jääb lõpetama laul, mis on ka malevaplaadis number kaks lõpulaul. See on see ooh mister. Ja esitab Varstu rüht. On elanud sotsialism on. Tore see. On demokraatia võimalikku appi. Oo jaa, 100 aastat vanud nõuab illusiooni, tead ka teistele. Peagi elu valis, et ta ei pea see. Meil päri Rassoul. O meister neelata ja tore. Tere taas siin vikerraadio stuudios. Tänane keskne programm pühendatud hüve lauludele stuudios on endiselt külalised. Mart Raik, Raimo Kägu, Jüri Trei, Ardi Pauljonina, Silvia Karro saatejuhi rollis. Ja me räägime ühest lauludest kolmest laserplaadist mis on valmis saanud ja laulud on kõik lindistatud suvistel kokkutulekutel. Aastanumbrite vahele jäävad siis 1976 kuni 88 ja austatud kuulajad, kui teil on midagi tahtmist meile sekka öelda, siis ütlen uuesti telefoninumbri, see on 64 10 613 64 10 613. Ja kuulame ühte värisse vana malevalaulu, mis on 80.-test aastatest pärit ja kannab pealkirjas sinine malevasärk. Kui rändur satub suvel Eesti, ta mõtleb, lollvis eestlane et pooled rahvast ja veel enam seljas särk on, seeni ei näe, kuid meile selle Tartoni arma Me sööda seljast võtta ei saa. Ehitustandrilt merel ja mandril see sinine särk objektil kraavitati vööri makaroni lennuki Valgas, Viljandis, Uraalis ja suisa väetis, ma. Särk on nii armas edetabel ja ta ei ta helistustanri. Manrinte senine malevas. Leidub neid, kes värgist ei hooli, kel seljas ulu Janormendav siin, needsamad, kes talvel on lohakad koolis. Ja neile ei soovigi malevavärv, kus meil see särk tolli haarama, seda seljast võtta ei saa. Ehitustandril, merel ja mandril see selline maleva, seal, kui näiteks sajab veidi vihma ja sul seljas on malevasärk särki seljast ära võttes. Ta seljas on sinine malevasärk, kui. Meile see särk oli armas. Ta ei, ta ehitustandril mandril, see sinine maleva särg. Kui saabub sügis ja suvi lõpeb jälle koolipinki istmiku all, siis nurgas aktivismis ning üksinda ootab luitunud siini, näe, malevasaar, kuid sa, särk on mul nii armas, üksi jää, sest seegi ta pelgasin Braavi. Soovin mudelile malevas. Kuid meile see särk, nii harva kui üks jää süsteeri seda selga, sümbraaviinlaid häda soovin musline malevasaare ette. Nii nagu laul kuulus malevlaste juurde, nii olid meil malevas ta seljas alati ühtemoodi särgid ja püksid ja seelikud oli malevavorm ja nii üsna algusest peale. Ja paljudes lauludes on ka kasutatud sõna VSS soosis malevlased teavad, et see oli see üleliiduline straidelmei malev aga need, kes mulle, ma olen ka kokku puutunud, võib-olla iga kord ei saa aru, nii et see märksõna on ka öeldud. Vorm oli tähtis, teie, kes te olite, mitte malevas. Funktsionärid nagu vanasti eriti tähtsad ülemused, pidine kandma vormi. Ma võin talle esimesena, ütleks seda, et. Kõige vana ja et minus ja minust võib-olla rohkem isegi oskavad konkreetselt rääkida siin Mandelson ja eesmaa ja ja Jakobson ja kes sel ajal oli? Ma mäletan seda maleva staabis paar korda oli, arutati seda probleemi, surve oli ju Moskvast väga tugev, kuna Üleliiduline malev oli kõik ühtses vormis selles A la sõjaväevormis, eks siis Eestile sunniti seda peale ja ma tean, et meie mehed käisid mitu korda kohvil. Aga siiski õnnestus ära kaitsta see sinine, noh, oli ka seal üks aasta, kus oli roheline, 76, kui ma ei eksi. No aga sinine ja see sinine oli ja, ja aga, aga see sinine, nii nagu õpilasmaleval oli see punane. Nii õuel oli sinine värv ja see ju istus kõigele ilusti selga ja alati, kui need maleva pidulikud avamised siin Tallinnas olid või hiljem ka malevakokkutulekut siis ja kui sinna juurde nüüd tulid veel need regiooniga särgid või rühmasärgid tavaliselt oli, noh, nüüd ma kiidan Väinamere natuke. Väinamerel oli atribuutika alati väga tugev ja ma tean, et need 70, kuskil seitse kuni 80 atribuutika alati malevas võitsime. Esikoha olid need ilusad nokaga mütsid, kus sellise Väinamerenoka peal märgid-särgid lipud ja, ja see tõesti oli noh, niisugune, mis ühendas ja, ja Väinamere noh alati see lause, ma ei tea, kas hiljem muutus aga et üks mees kogu pere vinte vänta Väinamere ja see lõi ka niisuguse regiooni malevatunde väga tugevalt. Muidugi sinine malevasärk oli ahvatlus sellel ajal sinna lisada veel kaks värvi. Need olid must ja valge siis rühma embleemi või, või mõne käiseembleemi näol. Ja kui siis rühm tahtis väga õieti tahtis oma embleemi lahti öelda ja, ja mitte seda embleemi sinna panna, siis ta võis need kaks värvi sinna lisaks valida ja võis kindel olla, et see embleem nagu ei läinud läbi. Aga sisse lisades sinna pruuni ja natukene punast ja, ja sinna musta-valge juurde, siis sai päris kena särgi kokku ja, ja suvel oli päris uhke käia, see sinine särk seljas. Ei no ta ei ole teisi teisi aegu õigluse nimel möödujutlused esimene aasta, kui oli nüüd sinine malevavorm oli 75 ja enne seda, kes mäletavad, oli, oli üks teine värv, mida oskad öelda. Hele hele beez, eks ole. Ja mäletan, et et esimene mees, kes sellega siis tolleaegne Lõuna-Eesti piirkonna komandör Henri Soova ilmus Tartusse seda sinisega siis ta ikka lausa vaenlane, sest selle vastu olid absoluutselt kõik, et noh, kuidas saab midagi nii rõvedat selga panna ka hiljem oli ta jälle omale kõikidel aegadel kõikide vägevama. Aga oli oluline, et maleval oli oma vorm ja seda kanti hea meelega, eks. Sundima neid omistada kaadrid, mis te nalja teete, malevasärgid olid loetud, neid anti täpselt nii palju malevlasi oli, oli lisamalevas, kes tahtsid tulla, kes trühmasse vormistatud musta rühma neljandasse särk on väga tähtis, õige saada. Kätte vanad maleva kalad käisid, kes enam malevas ei olnud, käisid nuiamas, et kas ei saaks mulle uut world järgnoria. No lisaks sellele tulid kõikvõimalikud märgid ja vimplid, mis veel lisandusid. Puudu on kleepsud, hiljem tulid õllekannud igasugused vidinad, mis kõik medalid, vinkleid, mida kõike, mida nii-öelda nänni ühisnimetaja, Patria sokk, soomlane, ükse, mu laulus lauldakse kägu, valge soki. Püüame, me tegime valged sokid ja ma siiamaani tulen, piin, kas see oli kindlasti eraldi tööstusharu? Kõvasti andis kõvasti Tööl punane võite, igavene jant, muuseas Eesti koondise sportlased käisid need sokkide, korvpallureid võrkpalli. Nii et loomulikult tehti seda nalja, kui palju? Nii et kui malevlased tervikuna kohe eraldusid tegelikult teistest, ütleme noortest inimestest ükskõik kus nad olid rühmaga kuskil külas koolimajas elades üksikuna eraldusid, rühmadena eraldusid, malev tervikuna, eraldus kõik nägid, mis malev tegelikult kadestati malevlasi ja samas need siunati. Neist räägiti vahel isegi paha sõnaga, neil hoiti valvsalt silma peal, eks. Samal ajal maleva sees tulid ju välja ka isiksused, keda teadsid kõik. Et see eneseteostus, kuidas see seal rühmast kuni, kuni ütleme maleva juhtkonnani kuidas seda näiteks teiegi, teostasite. Millal sa selle kõik üle on lihtne, ega siis meie toimub mingi mingi kaalu kasu või see, kelle isa või ema kuskil töötas, võib-olla see oli üks väheseid, ütleme noorte grupeeringud või võimalusi ütleme siis ennast, et maksma panna teiste hulgas. Ja see, mis sa tahtsid midagi muud teha, kui sa valisid endale ülikoolis eriala, kus sa lähed kas noori õpetama koolis või, või, või mingit ehitusjuhiks, siis see oli see, kus läbi löödi. Palu Peeter ju kiljus kaks aastat temast saab meistriminister ja saigi minister Tali legaalne võimalus noorel inimesel enne kõrgema kooli lõpetamist saada kätte, kätt, proovida juhtimises praktikas, ilma et tema eksimuste eest juhtimise alal teda kuidagi karistatakse. Ta sai tase võimaluse legaalselt rahulikult teha oma esimesi vigu. Katsetad katsetatakse sõpradega jah, ja ilma ka mingite tõsiste taga tõsisemate tagajärgedeta. Mina, mina tahaks tulla jällegi selle muusikahariduse juurde tagasi. Ma väidan, et need embleemid, see sinine särk taidluslaulud või tähendab vimplit ja kõik see oli, see oli ka taidlus, nii-öelda sellega tuldi kokkutulekule, regiooni kokkutulekule, üldkokkutulekule välja, seda isegi hinnati, eks ole ka kui palju, muuseas, selle kohe peale taidlus neli laul kolm ja see atribuutika kaks, ülejäänud tulid ühe, ühe ühe nii-öelda koefitsiendiga kolmandat positsiooni ja, ja nii et vist oli ja, ja selle sinise särgiga ei käidud mitte betooni panemas, vaid pandi kokkutulekule. Soiku sõideti mandril puhas, puhas mandrilt saarele, siis pandi praamisse selga, et kõik näeksid ja ja kõik teaksid. Ja kui mindi tegema seda, mis ei tohtinud teha, siis võeti särgid ikka ära. Ja kui tee ääres hääletati, siis ju malevlased võeti alati hea meelega peale. Kui me ise ütleme, Regiani staap, sõitsime, ma tean, vahel öösel korjasin kas õuekaid või ka võmmi omasi väga tihti auto peale, kes külmetasid kuskil tee ääres olid peole läinud, ei saanud tagasi, kui me ise, kui rühma tegime, läksime jala öösel 20 30 kilomeetrit viskasime jala kuskilt peolt tagasi, hommikul läksime otsemüürile Jüri sõitnud bussid, aga meil transport lõikusele. Te olete laeva, olete vähem karastatud. Aga ma seda eneseteostust märksõnana, pakkusin teile sellepärast sealt välja, et mul oli täna hommikul üsna pikk telefonikõne ka ühe legendaarse Malerlasega Karl Meos ikka, kes on teinud üsna palju laule ja, ja kõigil kolmel plaadil on ka tema laulud olemas. Ja kes ütles, et see oli väga oluline, et kui sa ikka on, näiteks hakkasid rühma juhiks noore inimesena ei saanud hakkama. Et siis oli julm värk. Üldiselt trühmast tekkis keegi, kes, kes sai hakkama ja, ja järgmine kord enam ei läinudki seda rühma tegema, sest et sa pidid tõestama, et nii, nii said need noored inimesed tõesti kõik need kogemused, nagu Mart kinna ütles ja vahel ka üsna julmalt. Aga, aga kõik, kes läbi lõid kõik, need on ilmselt siiamaani ilus hästi läbi löönud ja saavad alati hakkama. Ei, kõik kindlasti mitte, aga suur protsent, aga vaielge mulle vastu, kui ma nüüd küll liiga pidulikult ütlen, aga suhteliselt oli see ikkagi üks demokraatlik süsteem selles mõttes, et küll mitte läbi hääletuskastide ja mitte niisuguse mingit lausa elektroonilise hääletusmasina, aga sisuliselt ikkagi noh, juhitselekteerused välja või neil oli teatud rahva toetuseta vali malevlaste toetuseks malevlased otseselt rahvaks. See noh tähendab selle malevlastelt kõige nukram ongi näiteks kui täna täna, noh, tänavu enam silte ei panda, aga mingi viis aastat tagasi pandi silte külge, eks ole, ja nüüd, kui mõnda Malawi juhtinid peetakse punaseks või siniseks roheliseks määrida, siis tegelikult kui ülejäänud vennatada upitsid, edutasid on ja siis siis päris korrektne ei ole, ehkki ehkki a'la seisukohalt olid, olid neil Malawi punased, õigemini pidid olema. Seda arvatakse. Kas teid kuidagi puudutab halvasti, kui, kui vahel öeldakse niimoodi, et ah see, see on see eve punt, nemad võivad alati kokku, teevad ringkaitset, saavad praegu hästi edukad olnud. See ei ole võimalik ETV punt täna hoiakut, teeprint, kaitset, sest nad omavahel konkureerivad erinevatel elualadel ja ei anna kohe kokku hoida, vaatame või need ehitusfirmajuhile des kokrades Sumbergitest annustes kuulide eest ja siis pole aega tuua, ma ei tea, kas need on siin noh, no nüüd 10-ga meestel mõistetule kohe hetke meelde, mida neil kokku hoida, mitte midagi, ainult küünarnukkidega, sõbrale ja, ja nii edasi, mingeid uimasteid ja regioonide vahel oli muide ka konkurent oli päris tihe. Tavaliselt oli nii, et kui võtta ühte niisugust aspekti maleva komplekteerimine, ma ei tea, kuidas hilisemad ajad olid, aga ma mäletan selle viie aasta jooksul tavaliselt esimesena oli komplekteeritud Väinamere meri, saared, päike ja nii edasi. Ja tavaliselt siis need, kes üle jäid, need siis läksid kas siis põhja regiooni ära vähem komplekteeritud alati või Tartu regiooni. Tartu kuna ülikool oli seal, siis väga paljud tahtsid ka, ütleme seal läheduses olevat su prillid, terveks jäävad, aga, aga ei, aga selles suhtes Väinamere Väinamere ülipopulaarne just selle selles suhtes, et sortele taheti väga palju minna. Oli asemel ütled, sa tegid paremini tööd, mida sa saad paremini pärast. Muuseas, see on teinegi mina, mina, mina kartsin, et see tuleb nagu teemaks tänapäeval hoiavad. Kas lõuna ja Väinamere kui ka seega tänapäeval see on mingisugune niukene vennaskond, kes kokku ja ma mõtlesin selle üle, et äkki sellest ka räägitakse. Ja ma arvan, et, et et noh, nihukest võlts uhkust küll nüüd ei maksa, et oi, me oleme kõik õues olnud ja, ja see nagu seob midagi ja me, me me võiks. No ütleme nii, ma olen selles veendunud, et ühtset part teid moodustab ta, seda ideed on nagu siin proovitud ka ellu tuua ja tegelikult on, on mis kõigis nendes inimestes on ühine just nimelt see kogemus, demokraatia kogemus, niisamuti nagu juhid tunnetasid, et neid on valitud nii-öelda rühma liikmete poolt. Ja nad pidid arvestama iga rühmaliikmega täpselt samamoodi. Ja, ja seal oli jah, selles suhtes oli karm, kui su laul ja kui su jutt oli jama, siis siis sulle öeldi seda, et su jutt on jama ja su laulan vilets. Ja kõik inimesed seda nagu ei suutnud nii-öelda Donald taluda ja teatris on mehed, ütlen, ma väidan täna väitke vastu, kui tahate, õnneks raadiokuulaja ei suuda nii kiiresti väita, on see, et ma, ma olen täiesti veendunud Need Malawi juhtinud alates rühmajuhtidest kuni tänast ütleme siis ütleme selles mõttes, et tolleaegsed tippjuhtidele välja on suhteliselt vähepolitiseerunud suhteliselt vähem võrreldes, ütleme teiste elanikkonna kihtidega ei ole läinud, ei ühte teise, kui kolmandasse ei ole valitud siia-sinna, kõik rahulikud teevad tööd, mida nad tol ajal õppisid tegema ja kogu lugu mitte kõikas. Ma väidan, et enamus mei ei vaidle vastu, sellepärast et saime lihtsalt suhteliselt varajases lapsepõlves need mängud ära mängida. Kõik see sai tehtud ära ja see vahetevahel teeb nalja, millega vennad täna tegelevad. Ma ei tea, millistes millistes Tallinna või Pärnu linnaosades ja kraageldakse ja räägitakse lollusi, mida tookord tegelikult sai tehtud sealsamas metsa all või, või siis mingi väikse maleva kokkutulekul või Jüri ütleb, et on Väinameres paremini nagu Martin ütles, et Tartu komplekteeris, mis kõik elab ta siis läbi ja, ja selles mõttes, et mehed on selles priipriid ja. Mul on hea meel, vot see on teema, mida ei ole arutletud, aga tegelikult kui keegi viitsiks asja, vaadasin Saar Polli uurimisvõiks teha uurimusi malevlased ja kus kohas siis on näha, et need vennad tegelevad tegelikult päris tõsist asja. Veel ka teine sellepärast sel ajal võib-olla neid võimalusi oli vähem ja seetõttu oli malev üks suund, koha aktiivsed mehed-naised läksid. Praegu on võimalusi nii palju, kuhu suvel, kuhu suvel minna ja ja mida teha? See on teine. Ei, ma võin, ma väidan seda tuulajate. Ei, mina olen muuseas. Kuule, aga ma ikkagi seda häirida ja teda ei tohi tegeleda tühja-tähja, aga need vennad, tegeled tühjad, lehekene. Ja mahu tükk aega hoian juba kätt püsti, et öelda, et niisuguse mehise meeste jutu peale ma paluksin teil nüüd kuulata ühte laulu. Ja esitajaks on õrn neiuhääl vara, naise käsi. Kallis mäleta sa neile. Nii kuulsite nüüd õrna naise häält. Laulmas. Et kes see oli, kes laulis Anne Reemann tollel ajal ja aasta praegu jalaga? Anne on ikka jah, asega teisiti ei tea, tervisid anne, kui sa kuuled, me tervitame kõik sinna. Ja ja laul oli lauldud aastal 1984 jõuame sinna 80.-tesse aastatesse. Kaheksakümnendad aastad olid siis niisugused aastat, millal tõesti üksteise järel kokkutulekud toimusid Intsikurmus õige mitmel korral ja, ja laule meie raadio, kus lindistas seal kõvasti ja oli üks periood, kus tehtanud roppe laule. Siis oli üks periood, kus oli väga palju muusikariistu, lisaks lauludele kohe terved orkestrid olid lava peal, mäletute ühes laulus on isegi kuuldad, klaver on toodud lausa sinna lahtisele lavale. Igal aastal toodi kokkutulek, oli üks klaver ja igal aastal kokkutulekul jäi vihmakate üks klaver. Üks artikkel, kuluartikkel klaverit laulnud, aga ma pean sind parandama siin selles, et kui mina kui minu otsustada kolm malevakokku 1083 kuni 85, siis nüüd ükski Intsikurmus ei toimunud, sest minul Intsikurmu koht ei meeldinud, siis toimusid hoopis teist Karksi-Nuias Karksi-Nuia, kas kuskil üks vihmapidu oli, mis koht see oli 20, kus? Varbla vihmapidu ja 80 81 82 on kõik minu vana, see on sinu lõbuseksin isegi enam kaugele järgnevaks Petseri olnud Põhja-Lätti kukkuda. Aga seal oli hea olla, see oli niisugune kõrvaline koht ja üldse malevlasi. Alati saadeti kõrvalisse kohta oma pidu pidama, et nad ei oleks kellelgi eriti silma all. Las nad seal metsas teevad, mis tahavad, eks. Laulavad. Ma ei tea, kas need saadet, aga eks muidugi need kokkutuleku kohta tuli seal kooskõlastada, nagu ta oli, aga, aga nendel õnnetutel kokkutulekut olid ütleme nii. Ütleme siis nii, et need kokkutuleku kohad pidid olema vastama teatud tingimustele sees, sai olla ja nii edasi ja nii edasi, selles mõttes, et omaette reeglid mitte et keegi ette panna, aga noh, võistlused ja, ja veekogu pidin kaugel olema ja noh, on, on mis siin salata. Ma olen olnud ainult lust ja lillepidu oli ka väga musti päev. Kas ma võin, ma tahan selle perfolo ära rääkida, sina, perfokaardist jutt vaata igal aastal kõigis kõrgkoolides, siis peame need, kes malevasse soovisid, need täitsid ära perfokaardid. Ja siis regioonid hakkasid, need valisid muidugi regiooni hakkasid valima, aga regiooni staabid, tavaliste rühmarühmad ka valisid ju neid, kes olid juba malevas olnud, kes oskasid müüri laduda ja tegid sporti kõvasti ja mängisid pilli, sest oli vaja ju maleva kokkutulekutel ka hästi esineda. Ja üks lugu niisugune, ma ei tea, kas võib-olla teil tuleb konkreetselt meelde, kus see juhtus. Et üks neiu oli aastaid malevas juba olnud, aga ütles, et et ta näolapike ei ole nii kena ja võttis imeilusa sõbranna pildi ja oma pildi asemel panin perfokaardile. Ja nüüd, kui siis regiooni staap vaatas neid perfokaarte toi ilusti tõlkes niimoodi valike ilus tüdruk nägude järgi tüdruk, need on ka head mõõdud, olid ka seal peal ja siis ahah nööri la loobia juba neli aastat malevas olnud, pilli mängib ja spordis on ka väga tugev seal need sportlikud saavutused, et võtame ja siis, kui see rühm, kes ootas seda tütarlast, see pidi tulema kuskilt üliõpilaslaulupeolt kaks nädalat hiljem kogu rühm oli tulnud siis bussijaama vastu ootavad, vaatavad, üks tüdruk tuleb maha ja, ja need mõtlesin, et see on keegi, noh, see pole see. Ja see tuli küsima, et kus see rühm siin on, et aga olemegi rühm ja siis vaatad, polegi see tüdruk, et hoopis keegi võõras. Aga seest hiljem oli jutt, et kõige vahvam nii vahvat tüdrukut polnudki rühmas olnud, et nii töökat ja tublit alati mitte näolapi järgi ei saa ka valida. Muidugi peab ütlema, et hüve, funktsionärid, need juhid olid enamasti poisid, eks. Ja soovijaid tuli tüdrukuid alati rohkem, kui ma võin, malevasse mahtus, need vaesed naised on alati olnud diskrimineeritud. Ütleksin mina selle peale. No minul oli ka raudselt muuseas, olid ka väga raudsed, naisjuhte olid naisrühmad. Ja aga mitte nii palju, kui kui poisse Väinameres oli üks rühm. See oli algul hästi suur, hiljem vist sealt ose jooksis laiali, aga nad ikkagi väga tublilt tegid tööd pidasid Kunivast kuule, ma ise tegin Aerofloti rühmi ja see oli väga meeldivat kohtumised. Mägesid on väga tihti kontrollimas, et need olid need Marju, Aerofloti kondiiter, muuseas, selles suhtes oli kõik malevas samamoodi nagu mujal siis ja nagu täna. Seal rühma komandörina võib kirjas olla küll mees aga komandöriks oli keegi veel seal. Ja seda rühma juhtis keegi veel seal tegelikult, nii et, nii et see ei olnud sugugi erinev. Nii et siin nihukest ajanihet ei ole, see on kogu aeg olnud. Ei maksa väga-väga kurvastada selle üle, et kui seal perfololi komandöriks mees meistriks mees ja komissariks mees, siis, et tegelikult seda rühma juhtida. Jah, nii ja mõni minister on mees, aga tegelikult juhib naine, eks ole, laulude juurde tagasi. 40 peab elus olema, et kuidas see on, et pea ja kael. Ja jutuga läheme edasi. Tuleme tagasi Väinamere ja poole ja läheme hoopis üle mere ja kuulame ühte laulu, mis kannab pealkirja pahvrikas. Kas teate, et Eesti jalgpall harjum selleks puhuks meil on juba valmis uued kuued jalgpalliklubi võitudeks aga muu kuumal pele velge. Nii nüüd ma lõpuks kuulsime äraga selle käo valge sokilaulu jäädvustatud Raimo Kägu. Aga Muhu oli rühm, mis ö algusest peale. Oli eriline, sest et üldse Eestimaal kui hakkas tööle, siis läks ta Saaremaal, eks ju. Ja oligi vist muusse esimene rühm. Ja ei olnud, esimene rühm oli haukuma exceli Valjalas ja kui ma ei eksi seal esimese rühma üks üks pealike oli, oli Jüri Saar, kes on praegu täna Saaremaal. Kui ma ei eksi, selle kuusiku raamatu kindlad, pretendeerib ühe esimese rühma peal ka väiteid, et Hiiumaa Kurivel ja Hiiumaal kuriga noh, see on. Aga selge on see, et legendaarne ja kuulus on see Moore kindlasti, sest kui me nimetame neid nimesi vanad tegijad Beck, kärja ja Visnapuu ja need nimed olid ju malevas väga tuntud ja ma mäletan hiljem, kui mina juba Väinamered tegin. Becker oli kindlasti igal aastal tuli ja ütles, et lähme käime muhu, säravat ma ei mäleta. Visnapuu käis ka paar korda ja kui me alati sinna muhusse läksime, siis paar päeva kindlasti me pidasime seal vastu väga-väga tore oli olla. Muuseas, aga ei saa öelda niimoodi, et maleva algusest kuni 188. aastani oli niisugune üks muu täiesti erinev vanad rühmad, stiilid, kuid nad alati paistsid silma ja tegelikult keegi pole see nüüd võib-olla täpselt vastu järgi nagu identifitseerinud, aga nad olid, nad olid kindlasti esimese ütleme siis, mis esimene silmapaistvad, kuid eriliselt ja erinevad teed pidi, kas fina arvavad mõlemad selle jätame eluõiguse oma malevaõigusega kõigile nendele aastatele, mida meie esindaja 66 tuli malev Eestisse koosnergus Kasahstan, kus on kuus Saaremaa siis püsiti Saaremaal esinev rühmama esimesed rühmad, mandril olid minu meelest kas 67 või 68 metsise esimene Muhu nii-öelda, see sai läbi kuskilgi seitse, kaks, 72, ütleme umbes, niisiis siis tekkis see muhu traditsioon, mida me siin kõik teame siis mingi seisundi lõpp, kaheksakümnete algus ja kas oli ka need 80.-te lõpus veel mingi uus muhu või oli see nüüd üks või või tähendab jätkustesse järjepidevus, need 80.-te lõpu ja seda ma juba enam ei oska öelda, aga et vähemasti vähemasti nagu kaks nihukest suurt pikka Muhu traditsioone ja neid perioode oli teisteski rühmades, näiteks minul õnnestus olla Emmaste rühma nii-öelda teises ešelonis või kuidas seda iganes nimetada varem enne seda terve rida minust ütleme neli-viis aastat vanemaid inimesi mäletab teistmoodi, Emmastate jällegi. Ja näiteks seesama muhu lõpuks lõpetas oma sama seltskonnaga näiteks Tartus varal ja kõik seesama vara vara, naise käsi, selliseid, selliseid mõneaastase traditsioonidega kohti uskuda võib, et absoluutselt igas regioonis ehk siis igas Eesti maakonnas kuri-kurirühma ma nimetaksin ka, sest ma tean, minu ajal oli ta poolenisti lavakate rühm ja kõik meie kuulsad näitlejad on sealt läbi käinud. No Valgjärve euronays, Mooste Varstu me võiksime siiani lugema jäädagi, ilmselt. Jah, no võta see laulumees Mäos Mäo sulle ka aastasadu seal malevas ja minu arust nende rühm liikus ühest kohast teise, kuid nad liikusid oma kindla seltskonnaga. Ja ja, ja paistsid jälle silma ja tulid kaunid laulud ja sellesama muhu rühma juurde tahaksin ma veel sellepärast tagasi tulla, et äsja kõlanud laul oli see laul, kus ka Imre luuaasa tõi, lõi ja Olavi Kõrre. Ja Imre oli ka siis selles samas varasemas varan naise käsi. Selle laulu juures on tema käsi ka mängus, ma tean. Ja kuulame muhud veel. Seal selles laulus, mis nüüd tuleb, on ka jällegi seesama, see oli nii suur jalgpallisuvi, nad mängisid hästi palju jalgpalli. See oli aasta 1984 ja siis oli ka mingi suur jalgpalli maailmameistrivõistlused või midagi niisugust ja ja see on ka temaatiline laul, neid kuulame jalgpallurite laulu. Kiire Moskva kohal süngeid äiksepilvi nii märjal väljakul pall ujub. Aga Moskva 1000-l ongi. Akelva. Teadjad tšempionid suure vaid. Meil on palliväljak iga kooli juures kaugema või rohte. Ta kuule. Muhu oli siis üks legendaarne legendaarne rühm ja nende tegijad olid üle maleva teada ja tuntud. Aga neid teisi nimesid veel nii väga. Kuigi meil heliseb praegu telefon. Halo, tervist. Sisse, sest et varem teil ei saanud sisse helistada. Peab vist vabandused ütlema, sellepärast et ma ise toru tõstes avastasin, et telefon oli tumm. Võib-olla olin siin stuudiosse kambakesi olles midagi kuskilt paigast nihutanud, jooja tänan. Tänan helistamast, aga saame tuttavaks. Tervist, minu nimi on ain, koha annan, tervikut tõuseb edasi Raimo Kägu-le ja Mart Raigile, kellega minu eluteed maleva aja jooksul on mõnikord ristunud. Aga ma tahaks rääkida natukene natukene laiemalt niimoodi teie nagu rääkida ainult lauludest, kuigi te olete puudutanud ka sellist üldkultuurilist teemat nagu taidlus, teha poliitilist võitlust ja muud asja. Aga. Aga aga eue kui selline, selle tähendus on nagu suurem ja laiem. Tegelikult päris aus olla, natukene, ma olen natukene eetriärevus niimoodi, et ma ootaksin teie ka natukene. Ja meie kuulame, jaa, jaa. Kuule, minu nimi, kägu ja mul on hea meel, et helistasid, aga vaata selle saatega nii, et seda ainult kaks tundi ja, ja meil on, meil on kolm plaati, lisaks sellele loeb Eesti raadio uudised ja sisse ja ma olen täiesti veendunud, kui eeter oleks lahti hommikuni, siis me suudaksid õue asju rohkem arutada ja lihtsalt seati selleni. Eesmärk meile, meil on sisuliselt käed on selja taha seotud, me võime ainult rääkida, lauludest, rääkida. See on see põhjus, et muid teemasid ei ole. Jüri püüab küll vestlust viia oma vanadele lauludele pisendada, sikutada käisid, noh, kuulan mõne loo veel ja Ardi pole enda lugusid peaaegu kuulnudki. Ja ja aga samas ma tahan vaimu sulle meenutada, et kui sel suvel oli see suur kokkutulek ja siis oli nagu selline Lisaks üks mingi nõupidamine, kus nagu arutati siis ju edasi, eks, et mis tast edasi saab. Ja, ja siis oli meie poolt. Ahaa, ma pean tutvustama lisaks oma nimele, eks, et, et antud momendil ma esindan, mitte tuusiku ühingu veemuuseumi. Noh praegu ma olen küll juhatuse esimees, aga, aga mõtlesime, et me valime selle ümber. Aga tookord oli ka meie mittetulundusühingu nagu liige, seal nõupidamisel ja siis käidi välja veksel, et sügisel ütleme septembris-oktoobris, võetakse kokku 40 inimest, kes on õues käinud, kes on väga tähtsad inimesed, ma mõtlen niimoodi, et kes on nõueteelud ja arutavad, mis nüüd sellest asjast edasi saab ja ja pakuvad ka meile õla alla selle mittetunnust, ühingule veemuuseum. Muuseas, sain, ma olen kõik meeles ja ja võin su seda öelda, et see oli ühe pisiasja taga kinni otse sama võtet, kui plaadid valmis said, mõtlesime, et kui me võtame inimese inimeste hulga kokku, et võiks üht-teist veel midagi nagu siis ära teha ja tegelikult on need plaadid sisulised, auditeerimata ja täna me teeme sellest eelsaadet. Ja nüüd, kui need on olemas, siis, siis on tegelikult põhjust seltskond kokku võtta ja üht-teist nagu siis, nagu arutada. Tegelikult sa nüüd sellega kinni. Need ain, te saate aru, et Raimo praegu lubaduse välja andnud, mis kaat teostub. Nii et selle aastanumbri sees Tahaks loota, mitte see aasta tuleb enne vabariigi aastapäeva ära teha. Tervitused ka Mart Raigile kelle, kelle ainult tänu temale ma omal ajal sain hõbemärgi Simuna 80 tükk. Aga see tähendab ainult tänu mulle ei ole peaaegu võimalik. Korruptsioon, vaat nüüd saame aru, mis siis enne meid Taimas selge. Jah, siiski, sest, et esialgsest esialgsest arvestust jäin ma tookord välja, aga siis, kui Mart Raik käis meil teatrietendusel, kas mäletad? Nonii suur tänu, suur tänu jätku saatele aitäh ja jätkame tõesti siit stuudiost ja olen nii, nüüd on järgmine kõne. Halloo. Õngeraadio kinni või miskit raadiojaamale raadio eemale. Ei erista Tallinnast minu nimi Aarne Paul. Tervist. Tere, vennad. Ja järjekord on selline, et kõigepealt võid tervitada suid tervitada ja, ja, ja siis ma tahtsin öelda, noh, need kolm maleva teile ka tervisideks täpselt ei tunne. Aga tundma varsti Ühesõnaga, ja siis ma tahaks tervitada ise kui ka natuke malevlane. Kuskil rühma nimetus oli Reile 80 ja, ja siis sellel suvel mul oli see niisugune niisugune värk, et ma ei saanud ise tulla sinna lõunasse. Aga meie üks põhiline esindaja olemuse temast ilmus hektarilisest plastad, kus talentidest jällegi Nalja sõrme pealt mingitele. Sa räägid, jogurt, jäätis ja ma räägin jukuste Jokule ka tervisliku, ta kuulab praegu jazzini. Neetud, võiks öelda seda, et Reidle kaheksa söönud ja Juku ja oli muudkui niuksed sõrmelimpsumist ja kõigile tervishoid ja mu kuulan seda saadet ja vastu, poisid tol ajal oli päriselt. No nii ja tervituseks laulu maa valin ise omalt poolt välja saatejuhi õigusega ja see on laul, mis kannab pealkirja meist lendab üle neutronpomm. Aastast 1983. Selle võrra, nii see oli, siis. Tervitus laus. Aga nüüd on mul telefoni otsas taas üks kõneleja, tere, Ranna Martinson. Ranno, sina oled eriline inimene, vana telekas ja sellepärast, et sellel suvel lisaks meie plaatidele ja, ja veel ühele plaadile, mis on ka malevlaste kätte võinud saada müügile tulnud valmis ka öölaulik ja, ja üsna soliidne, üsna paks ja ja miks laulikumata, siis tuli? Lauliku mõtte käidi tegelikult välja teise inimese poolt ja mina sattusin olema lihtsalt selline inimene, kes hakkas tegelema laulude kokkukorjamisega ja autoritega suhtlemisega. Ja see oli ainult minu väikene, panustasime sellesse laulikusse. No see teine inimene on Arco kirikal jah, just nimelt paha. Aga. No midagi väga otsustavat selle lauliku tegemise juures, kas kas sinu elus toimus või? Noh, see oli lihtsalt üks töö, mis tuli ära teha, sest noh, see oli idanenud juba tegelikult aastaid õhus ja tegelikult siinkohal sobiv juhus tänada kõiki autoreid, kellega ma suhtlesin selle lauliku tegemise juures, sest kõikide autorite poolt oli ääretult soe ja, ja tegelikult töö jätkub. Ja nüüd ei ole sellist ajapiirangud peal nagu omal ajal. Et öeldi, et on vaja suveks välja saades laulik, nüüd korjame rahulikult ja korjame korralikumalt neid laule kokku ja tahaks ka edaspidi välja anda veel laule. Kõik kuulsid stuudios olijad Kas need rannane, kas neid ikka jätkub? Küll jätkub, häid ka jätkub ja sellepärast, et vanad laulikud on veel midagi järgi. Ma tean ühte kohta, kus tegelikult saab neid kätte. Soovitan küll ühe telefoninumbri omale üles kirjutada, kuhu saavad ka autorid helistada ja meiega ühendust võtta, edaspidi. Nonii Mart võttis juba pliiatseid. Ja see on kuus, viis, neli, üheksa, kaheksa, neli, üheksa ja see telefon hakkab esmaspäevast alates tööle. Kõik vanad malevlased panid endale selle numbri kõrva taha. Mis aastast alates laul olemas on? Noh, kõige vanemad praegusel hetkel on tegelikult olemas, noh, niimoodi 78 77 siis ma pean kahjuks ettepoole ei ole jõudnud lihtsalt sellepärast nende inimestega ühendust saada on ääretult raske ja, ja seda enam, et et keegi nagu noh vanadest tegijatest on, on raske, nagu mäletan juba, et kes seda laulutegija ja kes neid sõnu Õijatena mäletab. Siis ma võin küll soovitada mõnda päris konkreetselt konkreetset meest, telefoninumbrit. Aga seda sa ütled väljaspool abilistega, õhk ja vesi meie veskile. Ja siitsamast korvpall ja seesama mõte tegelikult, et see nüüd täna saade toimub ja saates on lauludest juttu, tegelikult võiks ju sellest malevast ju õhtul hilja veel rääkida ja tulevastel aegadel. Aga loomulikult nii aitäh ranna ja me kohtume elus veel kena õhtut jada, ega vist? Nii et ka laulik on olemas ja lisan veel tulemas. Malevlased viivad selle üle kindlasti rõõmustada, sest neid laule võibki kuulata. Üks võimalus vaikselt omaette kodus ja teine võimalus kokku saades oma rühmakaaslastega või üldse vanade malev lastega. Ja, ja on hea, kui on olemas ka sõnad, et, et saab siis ka kohe kaasa laulda, sest kes neid sõnu enam nii väga mäletab? No võtame veel ühe telefonikõne vastu. Halloo. Tervist tervist ma tegelikult ei oleks eetrisse sattuda. Aga, aga ma tahtsin lihtsalt täpsustada seda, et viimane nagu kokkutulek ja üldse viimane ametlik aeg, kui rühmad veel toimisid, oli täielikult 93. aasta maha, sest mina mainisin 90 esimest aastat, jah, 93 oli jah, viimane. Mina olin kiheval mädaneva lapse järgi väga hästi arvestust pidada, sest minu laps 193. aastal kolme aastaseks. Ma mõtlesin, sündis. Heina läks, vaat vaat seda, seda mina siin esindan kogu aeg, et ka enne Meidega peale väidan olnud maleva aiadega ja ega neil kõigil on olnud tore ja kõigil on oma. Ai Merka. Mart Raik olin mina, kes tegi ka, et nojah, ja ja, ja ma saan niimoodi aru, et siis õnneks lõppeb saada ära. Järgmine kõne tuleb 30 97. suve ladina malevasse. Ei, ma lihtsalt tahtsin nagu, nagu täpsustada, siis oli nagu minu arust NO99. Suurepärane suur aitäh, Merle ja soovime kõike head ka kõikidele malevlastele. Ja nüüd ongi aeg nii kaugele, et me ei ole midagi teha. Kell 12 on Eesti raadio uudised, pärast seda küll keskeprogramm kestab veel ühe tunni, aga Ülle Karu on valinud laule terve tunni jagu, sest me hakkame sinuga juttu lõpetama, aga üks laul on kindlasti veel tulemas. Ja saadame tervisi kõigile malevlastele ühiselt siin praegu läbi eetri, mina veel eraldi veel kord tervitan Inret, kes kuskil praegu muusikutööd teed ja tervitan palavalt. Karl Meosi, kellega ei saanud täna telefoni teel rääkida ja tervitan ka Argok kirik oli, kes on siis lauliku mõtte algataja, nii nagu Raimo, sina oled siin meie plaadimata algataja, aga nüüd ma annan teile ka võimaluse. Nii tead, tegelikult ma tahaksin täpsustada, tegelikult ega malevlased on malevlased, aga malevlasi seotud inimesi on nii palju, et tegelikult kõik need inimesed oleks tervitada, kes tegelikult seal malevaga seotud on ja, ja kaasa aidanud seal üks asi, aga loomulikult ma tahan tervitada oma last, kes malevas ja malevaaegadel sündinud. Tookord lasin tal panna nimeks jõualiine, lõbuskil panevad, parandati Kristiineks, aga aga sulle terviseid ja kõiki nendele, kes täna veel üleval on, jäi magama. Ja mina tervitaks 75. aasta tihemetsarühma, kus ma tegin 76. aasta Noarootsi rühma rahvas ja hilisemaid juba kogu Väinamere regiooni, kellega ta oli koos teha seda tööd. Mina tervitan oma peret, tervisi sulle need Tervisi Rasmus ja siis tervitan Alarit Eesti armees. Mart teadagi jah, ka ka mõistagi peret ja, aga ei, mina malevast ei julge ühtegi nime ühtegi seda määrust öelda ikka ikka kõigile, sest ma olen arvutanud ja minu arvates neid inimesi, kes sealt läbi on käinud, nii või teisiti peaks olema kuskil 30000 kandis. Ja kõigile kõigile kõigile, see ongi õigustus õhtusel ajal Eesti Raadio aega nii kaua aega kulutada et malevale tervist. Ja tänase saatejuht oli Silvia Karro. Mind aitas ester Irveks ja ühtlasi saate lõpuks ma tahaksin ikkagi ära mainida ka need minu kolleegid, kes on kunagi maleva kokkutulekutel käinud ja, ja oma tööga need laulud linti võtnud ja. Väga kena, et nad on siiamaani säilinud ja need on siis Anne Parksepp, Toivo Lipstok, Matti Kirotter, Alar Rästa, Terje Soots ja meie helbussi insener Rein Palo. Ning nüüd jääb kõlama laserplaadi number kolm volüümi kolm viimane laul, mis ühtlasi on laul sellest, et EW küla on nagu lõpetanud, aga ta jääb kestma.