Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Valitsus eraldas enim kannatanud omavalitsustele 10 miljonit krooni erakorralist abiraha. Täpsema jaotuse otsustavad omavalitsused koos. Maavalitsuse kapid murdis ligi miljon tihumeetrit metsa, nüüd tuleb see ära koristada. Erametsaomanikud peaksid laskma oma kahjud ära hinnata. Looduskaitse all olevate alade puhul tuleb pöörduda kaitsealade valitseja poole. Eesti punasele ristile on Kagu-Aasia tsunamiohvrite abistamiseks laekunud ligi kaks ja pool miljonit krooni. Eesti tormis kannatanute abistamiseks oodatakse maakondade kriisikomisjonide otsust. Tartu Ülikooli kliinikum avas laste intensiivravikompleksi, seal on üheksa patsiendi kohta. Rahvusooperipubliku osa läheb pärast kevadhooaega remonti. Kevadhooaja tippsündmus on Tõnis Kaumanni ooperi, mina Napoleon esiettekanne välismaalt. Endine peaminister Viktor Janukovitš lubas vaidlustada kordusvalimiste tulemused ja ülemkohus peatas ametlike valimistulemuste avaldamisega ajalehtedes. Iisraeli peaminister Ariel Sharon tegi palestiinlast presidendile Mahmoud Abbasi-le ettepaneku arutada koostööd ning ilmast. Homme hakkab alates saartest sadama vihma, kohati ka lörtsi. Edela- ja lõunatuul tugevneb saartel ja rannikul õhtuks puhanguti 22 meetrini sekundis ja õhutemperatuur on homme pluss kaks kuni pluss viis kraadi. Vabariigi valitsuse kriisikomisjoni kriisireguleerimismeeskond lõpetas tee kriisireguleerimiskeskuses, kuna ilmaolud on paranenud päästetööde tormikahjude likvideerimise ja maakondadega. Info vahetamisega tegeleb päästeameti koordinatsioonikeskus. Kõigis loodusõnnetuse piirkondades on veetase allpool kriitilist piiri. Rivist on väljas veel 1393 alajaama. Valitsus eraldas reservist enim kannatanud omavalitsustele 10 miljonit krooni erakorralist abi, vahendab Indrek Kiisler. 10 miljonit krooni eraldatakse reservfondist ning esmajärjekorras aidatakse loomulikult Pärnumaad, Läänemaad ja Saaremaad. Raha on mõeldud eelkõige eraisikute aitamiseks ning infrastruktuuri taastamiseks. Ja me räägime enne kõigi inimeste ja perekondade esmase toimetuleku tagamiseks ja vältimatute tegevusteks, et tagajärgi likvideerida, kui on midagi. Mis puudutab ettevõtted, seda peab kohapeal hindama, nii et kas on selline, kus tõesti ettevõte ise hakkama ei saa ja kui see ettevõte selline loomulik toimetulek on täielikult häiritud raha täpsem jaotus, selgub ilmselt, et homme milliselt kujunevad lõplikud summad, on väga selge sõnum kõigile nendele elanikele leibkondadele, et nad pöörduksid omavalitsuste poole ja läbi omavalitsuste peaks siis jõudma maavanemate kaudu see informatsioon, et vajalikud taotlused ja me teeksime selliseid raha eraldamise konkreetsed otsused. Homme hommikul. Uurisin Lääne maavalitsuse avalike suhete peaspetsialistilt Ene Pajula alt kas näiteks Läänemaal on kehtestatud kahjuteadete esitamiseks lõpptähtaeg. Otseselt tähtaega me ei ole osanud kehtestada aga mida kiiremini, seda parem, sest rahandusministeerium tahab Meegiat andmeid saada ikka juba hiljemalt hommikul. Need, kes esitavad hiljem, mis nendega saab? Loodetavasti arvestatakse ikkagi kõiki, see on esialgne baas, millelt rahandusministeerium, Eesti vabariigi valitsus ilmselt saab hakata mingeid otsuseid vastu võtma. Küsisin peaministrilt, et kas valitsuse seisukoht on, et kahju otsesed kannatajad maksavad enamiku oma kahjudest ise, sest näiteks Pärnu maavanem Toomas Kivimägi on hinnanud oma maakonnakahjude suurust ainuüksi 200-le 300-le miljonile kroonile. Praegune meie lagi on 10, need kahjud on tõenäoliselt väga erinevad. Kui me räägime ettevõtete kahjusest, peaksid ettevõtted suutma oma äririski tajuda suures ulatuses. See, mis puudutab nüüd inimeste nii-öelda seda, et inimesed saaksid elada selle osas valitsus. Nii palju, kui seda vaja on. Selleks et üks või teine elamine lõplikult korda teha, see peaks ikkagi käima ka kindlustuse abil olulisel määral. Peaminister andis rahandusministeeriumile korralduse uurida võimalusi, et saada toetust ka Euroopa Liidult. Euroopa komisjon on olemas teatud solidaarsusfond, kuid sellel on olemas teatud tingimused, pigem tänaste nii-öelda näitajate järgi peame me ise. Osoon täna vaatas tormi räsitud Pärnumaa üle ega regionaalminister Jaan õunapuu Toomas šalda intervjuu. Kui suured on Pärnu linna ja maakonnakahjustused rahas mõõdetuna, kuulete täpsemalt kella kaheksast, kes Eesti raadiouudistes vanem Toomas Kivimägi hinnangul ulatuvad need aga 100-st 300 miljoni kroonini. Kuigi täna valitsuse eraldatud 10 miljonit on esialgne nii-öelda stardiraha, näib paljudele, et seda on siiski liiga vähe. Palusin kommentaari regionaalminister Jaan õunapuu. See on ka väga hea puhver, mida saab ka sedasama kriisi lahendamiseks rahaliselt kasutada, nii et ei tohi teha neid ennatlikke järeldusi ja öelda, et, et praegu on seda raha väga vähe seal kuni 10 miljonit krooni, selleks et esmased vajadused ära rahuldada just nende osas, kellel olid üleujutuste kõige suuremad mured, kui suuresti on rahaliselt üldse võimeline riikleid tormiohvreid aitama. Kindlasti oleneb väga palju sellest, millised arvestused tulevad maakondadest, siin tuleb arvestada ka kindlustusseltsidega, siin tuleb arvestada kindlasti ka kohalike omavalitsuste reservidega ja nende võimalustega, kindlasti ka ministeeriumite, selle aasta eelarvetega ministeeriumite nende numbrite piires peavad kõigi eelduste kohaselt noh, neid eelarveid ümber vaatama ühte või teist asja võib-olla selle nimel mitte tegema 2005. aastal, vaid tooma neid vahendit nendesse kõige rohkem kahjustatud piirkondadesse. Raadiouudistele Pärnus Toomas šalda. Nädalavahetuse torm murdis riigimetsa majandamise keskuse andmeil ligi miljon tihumeetrit metsa, sellest 426000 tihumeetrit. Riigimetsakahjustused. Kõigi metskondade kohta ka veel teavet pole. Sestap saatis riigimetsa majandamise keskus täna Tallinna ja Tartu lennujaamast seeriale eksperdid, et kaardistada tormikahjud. Enim said kannatada Pärnumaa ja Viljandimaa metsad. Annely Erm käsitles riigimetsa majandamise keskuse edela regiooni peametsaülemat Jüri Tambetsi. Seda tormimurdu on siis kokku Pärnu ja Viljandi maakonnas üle 300000 tihumeetri, Pärnu maakonnas suurusjärgus 140000 tihumeetrit, Viljandi maakonnas 170000 tihumeetrit. Igal juhul on tegemist tohutu hulga puiduga, mis sellest nüüd edasi saab? Tuleb nüüd ikkagi maha raiuda ja lihtsalt need teised planeeritud tööd seisma panna harvendusraied, ja mida me nagu muidu oleme praegusel ajal teinud, kuidas on selle puidu väärtusega ja kui suur võib olla kahju saamata jäänud tulude näol seda niimoodi raske öelda, et kui ütleme, see puu on koos juurtega pikali keeratud, et siis me saame ikkagi kogu selle puidu sealt ilusti kätte, võib-olla ta tõesti suurusjärgus 10 protsenti siis me seda nagu kahju saame. Kui mina olen metsaomanik ja ka minu metsaonn, sed arm kõvasti laastanud, siis mida ma peaks tegema, kuhu pöörduma? Ütleks, pöörduma siis metsauuenduskeskuse poole, mis asub Tartus ja kus siis töötavad selliste ameti, et nagu on metsa patoloogid, kes siis hindavad selle kahju ära ja siis selle hindamisakti alusel. Keskkonnateenistus väljastab siis raieteatise, nii et see on selline väheke aeganõudvam asi esialgu, mida me teeme, ilma raieteatist on, et võtame lahti, siis need teed, et me saaks liigelda. Suureks probleemiks tormimurdude likvideerimisel on ka suurvee tõttu pehmeks muutunud metsad, kuhu masinatega minna ei saa. Hulgaliselt tormikahjustusi said ka paljud keskkonnaväärtuslikud elupaigad, Natura 2000 alad, looduskaitse all olevad metsad. Mis puudutab riigimetsa majandamise keskus, et keskkonnaministeerium langetaks otsuse, millisel moel ja ulatuses sellistel aladel tormi murde likvideerida sest viimase suure tormi ajal, mis laastas Kirde-Eestit, Järva ja Jõgevamaad, lahendati neid küsimusi kohalikul tasandil ning siiani jagub vaidlusi ja süüdistamist Eesti Raadio uudistele Pärnus Tammelleerunud. Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik Tiit Sillaots, kuidas siis peaks käituma Natura alade ja looduskaitse all olevate aladega? Kaitsealadel on muidugi olemas oma kaitse-eeskiri, mis on kinnitatud ja kaitseala on tsoneeritud. Ja sellest tulenevalt on seal muidugi käitumine erinev. Seal on, kui võrrelda sihtkaitsevööndi ja piiranguvööndid, siis piiranguvööndis on majandustegevus lubatud mõõdukas majandustegevus ja seal tõenäoliselt on asjakohane ja tuule tormi murtud puud ära koristada. Aga sihtkaitsevööndi puhul tuleb vaadata, mis seal kaitsekord ette näeb. Ja kui seal näeb ette loodusliku metsa kaitsmise, siis tegelikult sinna peab mahakukkunud puid alles jääma. Loodusliku lagunemise protsessi kätte. Asjast huvitatud inimesed peaksid muidugi pöörduma kaitseala valitseja poole. Igal kaitsealal on valitseja olemas ja ka Natura alad, mis praegu on nii-öelda vormistamisel ja on välja valitud, nendel on ka oma valitseja olemas. Ja seal sel puhul tuleb muidugi vaadata, et milline see elupaiga tüüp just täpselt on, mida seal kaitse alla määrati. Kui selleks on ikkagi need vanad loodusmetsad, siis sealt ei saa mitte mahakukkunud puid ära viia, aga kaitseala valitsejad, keskkonnateenistused ja kaitseväeinstitutsioonid on täitsa pädevad seda ütlema. Edasi sõnumeid välismaalt, neist teeb ülevaate Kai Vare. Ukraina ekspeaminister Viktor Janukovitš lubas presidendivalimiste teise vooru kordushääletuse tulemused vaidlustada. Ülemkohus peatas keskvalimiskomisjoni otsuse avaldamise riigi ametlikes ajalehtedes. Ukraina keskvalimiskomisjon kuulutas eile õhtul Viktor Juštšenko presidendivalimiste kordushääletuse ametlikuks võitjaks. Täna Kiievis antud pressikonverentsil ütles Covid, et ei saa tunnustada presidendivalimiste legitiimsust. Keskvalimiskomisjoni teatatud tulemused annavad kindla aluse kaebuse esitamiseks ülemkohtule, lisas Janukovitš. Iisraeli peaminister Ariel Sharon helistas täna palestiinlaste liidrile Mahmoud Abbas-ile, õnnitles teda presidendiks valimise puhul. See oli üle pika aja esimene nii kõrgetasemeline kontakt palestiinlaste ja Iisraeli vahel, Palestiinast eelmist presidenti Yasser Arafat Iisrael boikoteeris, süüdistades teda vägivalla õhutamises. Abbasi pressiesindaja teatel arutasid Sharoni Abbas 10 minutit kestnud telefonikõne jooksul võimalusi rahuprotsessi taasalustamiseks ning omavahelise kohtumise korraldamist Abacias. Aroom peaksid kokku saama lähipäevil. USA kinnitas, et Kuubal Guantanamos kinnipeetavad Austraalia ja Suurbritannia päritolu vangid lastakse kodumaale. Pentagoni teatel peeti neli britti ja üks austraallane kinni vastavalt sõjaaja ning USA seadustele Suurbritannia. Austraalia valitsus on lubanud nende isikute eest vastutuse enda peale võtta ja takistada neid edaspidi terroristlikes tegudes osalemast või terrorismi toetamast, kinnitas USA vangide üleandmise tähtaja peavad valitsused eraldi kokkuleppima. Indoneesia piirab abitöötajate liikumist tsunami tõttu kõige rohkem kannatada saanud Atsehhi provintsis. Indoneesia abi operatsioonide juht teatas, et humanitaarabi organisatsioonid peavad luba küsima, kui nad tahavad tegutseda väljaspool kahte suuremat linna. Indoneesia armee Teil pole välismaalastele tsehhis liikumine turvaline. Tsehhi mässulised on aga kinnitanud, et ei ründa mingil juhul abitöötajaid. Interpol alustas koostöös kohalike politseiorganisatsioonidega oma ajaloo suurimat operatsiooni ohvrite kindlakstegemiseks. Genfis on koos doonorriigid arutada tsunami tõttu kannatada saanud piirkondade abistamist. ÜRO kutsus üles täitma kiiresti oma abilubadusi ja rahaga tõepoolest välja maksma, sest nälg ja haigused ei oota. Uuest Eestist maailma majandusfoorumi nimetas peaminister Juhan Partsi üheks maailma tulevikujuhiks. Tulevikujuhi tiitel omistatakse oma tegevusvaldkonnas mõjukale ja vastutavale positsioonile jõudnud alla 40 aasta vanusele inimesele, kelle senine tegevus on näidanud neid võimekaid ja ühiskonna huvides tegutsevaid juhte. Tiitli saanud osalevad tulevikujuhtide foorumi töös ja osalevad järgmise viie aasta jooksul foorumi algatustest. Eesti punane rist tegi üle vaatama kahest suuremast toetuse kogumise kampaaniast, räägib Birgit Itse. Punase Risti peasekretär Riina kabi rõhutas, et punane rist võib Eesti tormis kannatanutele raha koguda aga peab väga täpselt teadma, kellele raha läheb. Ei ole. Ju informatsiooni selle kohta, kes siis nüüd need kannatanud on ja millised on nende vajadused? Kapi sõnul on nii Beslaani pantvangi tragöödia kui ka Kagu-Aasia katastroofi järel abi vaja Ring selge. Lisaks humanitaarabile kasutatakse Beslaani pantvangi tragöödia järel kogutud raha laste psühholoogiliseks taastusraviks. Ametlikel andmetel umbes pantvangitragöödias kannatanuid 1015 neist ligi 700 last. Neist enamiku jaoks tekitab hirmu juba koolimainimine koolis käima on võimelised vaid 15 protsenti lastest. See näitab psühholoogilise rehabilitatsiooni vajalikkust. Ka Eestisse peaks psühholoogilise taastusravi eesmärgil tulema viiekümneliikmeline grupp, neist vähemalt kolm neljandikku on lapsed. Samas tõdes Irina kabijaid. Beslaani laste siiatoomine on tekitanud Vene meedias ärevust. Kui punasele ristile seal apoliitiline organisatsioon, esitatakse küsimusi, et kas te viite ta lapsed okupatsioonimuuseumis tutvustades Eesti ajalugu. Ja teine küsimus, mis ei lähe sugugi kokku ka üldse mingite eetiliste kriteeriumitega, oli see, kas te korraldate siia kutsutavatele, lastele, ajakirjanikega, pressikonverentsi. Eesti punane rist umbes laani laste jaoks kogunud ligi 1,6 miljonit krooni sellest 300000 krooni andis valitsus. Millal lapsed Eestisse saabuvad, pole teada, sest nimekiri olles koostatakse Kagu-Aasia tsunamiohvrite abistamiseks on seni annetusi teinud ligi 7200 isikut Lootust ning kogutud on peaaegu 2,5 miljonit krooni. Sellest üks miljon kant eile üle rahvusvahelisele punasele ristile, mis muretseb infektsioonide vältimiseks ravimeid ja annab kannatanutele varjupaikades abi. Tartu Ülikooli kliinikum avas laste intensiivravikompleksi täpsemalt räägib Vambola Paavo. Täna avatud uus lasteintensiivravi osakond peab kindlustama vastsündinute ja laste kõrgeima etapi intensiivravi kliinikumi teeninduspiirkonnas Lõuna ja Kirde-Eesti regioonis. Laste intensiivravikompleksi osakonna juhataja Tuuli Metsvahi sõnul on muutunud kogu taustsüsteem. Patsientide liikumine, aparatuuri liikumine, personalitöö, olmetingimused, mis on ka ääretult olulised, siis intensiivravi resultaat suuresti määratud nende inimestega, kes sellega tegelevad, on jõudnud täiesti tänapäevasele tasemele. Täielikult ehitati ümber esimesel korrusel paiknenud osakond, nüüd on seal kohti üheksale väikesele patsiendile. Erandkorras võib ravil viibida 12 last, osad ruumid ootavad Tuuli Metsvaht kinnitusel veel sisustamist, näiteks intensiivravisaal. Nii palju aparatuuri ei ole, et me saaks seda dubleerida ja tuua siia enne, kui tuleme reaalse tööga siia üle tulevad siis jälgimismonitorid perspektiivis, kui haigete andmestik muutub elektrooniliseks, siis ka arvuti terminal või kõik raviks vajalikud aparaadid, nii et siin toimub haige seisundi esmane stabiliseerimine. Naaberriikidele võivad meie tohtrid julgesti silma vaadata. Üliharuldastele juhtudel vajaminevat ülikallist tehnikat me ei suuda täna pakkuda selles osas ka mujal maailmas koopereerutakse tavaravi mõttes 95 protsenti, kindlasti ma usun, suudame pakkuda sedasama taset. Kuna kliinik on ka õpetav tulevasi arste ettevalmistav asutus, siis sellegi peale on mõeldud keldrikorrusel pikka aega tühjana seisnud ruumis on nüüd koha leidnud auditooriumid. Eesti Raadio uudistele Tartust. Vambola Paavo. Rahvusooper Estonia tutvustas oma remondiplaane ja kevadhooaega, kuulas Birgit Itse. Rahvusooperi Estonia peaprodutsent Neeme kuningas peab Estonia jaoks 99. hooaja tippsündmuseks just Tõnis Kaumanni uue ooperi, mina Napoleon maailma esiettekannet, mis toimub täpselt kuu aja pärast? Libreto ja teksti autor Villu Kangur, mina lavastan, koosseis on kolm poiste osas neli lugu ise on mõeldud kogu perele kaasa kogu Estonia teatri ooperitrupp. Sellel väiksel poisil tuleb siis nii-öelda võitu laulda. Suurte ooperilauljatega. Ballettidest saab Estonias kevadhooajal näha nii eelmise aasta lõpul välja tulnud lavastusi kui ka uuslavastust. Pisut enam kui kahe kuu pärast jõuab lavale iiri armastuse lugu ehk täispikk draama ballett Shannon Rous. Estonia balleti kunstiline juht Tiit Härm. Juba ammu on Euroopas väga tunnustatud koreo muusikaline põhi Sibeliuse muusikale, mis muutub, meie, ma ei ole kunagi kasutatud ja, ja see on kindlasti suur samm edasi. Kevadhooajast ei puudu ka külalisetendused ringreisid täpsemat kava saab uurida rahvusooperi koduleheküljelt internetis kui ka piletilevi müügikohtadest, kus nüüdsest Estonia pileteid osta saab. Pärast viiendat juunit, mil Estonia statsionaaris oma kevadhooaja balletiga Luikede järv lõpetab, läheb teatripubliku osa remonti. Rahvusooperi peadirektori Paul Himma sõnul kulub esialgsete plaanide kohaselt uuendustöödele 70 miljonit krooni. Tõenäoliselt me ei saa oma hooaega alustada enne detsembrit muutub see värvigamma, siin tuleb rohkem õhku, saali saalis peab olema mugavam istuda. Heli peab veel paranema, teisele rõdule tulevad eraldi sissepääsud. Teise rõdu taha tuleb ka akustiline sein, valge saali kohale tuleb teine, sama suur saal. Täna otsustati ka, et Rahvusooper Estonia annab tormi tõttu kannatanud Läänemaa rannarahva toetuseks 25. jaanuaril kontserdi. Ja nüüd üks teade. Politsei palub abi seoses kriminaalasja menetlusega palub kriminaalpolitsei võtta ühendust Tallinnas Akadeemia teel 38 42 46 ja Vilde teel number 90 96 asuvate ühiselamute elanikel, kellele on tekitatud kahju osaühingu fennovara tegevusega nüüdse nimega osaühing Capital kinnisvara, seda siis alates esimesest jaanuarist 2002 kuni praeguse ajani. Ühendust peaks Ma keskkriminaalpolitseiga telefonil 612 37 98 612 37 98 või saata avaldus Tallinn, Tööstuse 52 saab keskkriminaalpolitsei, majanduskuritegude talitus ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis vahelduva pilvisusega oluliste sademete Ta ilm. Puhub edela ja läänetuul neli kuni 10 meetrit sekundis, saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss kolm kraadi. Homme päeval pilvisus tiheneb ja alates saartest hakkab sadama vihma, kohati ka lörtsi. Edela- ja lõunatuul tugevneb seitsme kuni 13, saartel ja rannikul puhanguti 14 kuni 18, õhtul 22 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on homme pluss kaks kuni pluss viis kraadi. Te kuulsite Päevakaja. Stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.