Tere, head kodanikud. Ülekuulamine alustab. Tänase ülekuulamise toimiku vahel on materjalid, mille abil on võimalik pilku heita probleemile miks saavad Eesti naised samaväärse töö eest ühe kolmandiku võrra meestest vähem palka. Ülekuulamise toimik number 139 meeste ja naiste ebavõrdsusest tööjõuturul. Ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Väljavõte toimikust kogutud materjalid, ülekuulatav number üks murranud leeamet Eesti ettevõtlike naiste assotsiatsiooni avalike suhete juht. Le murrang kui suur ja oluline Eesti ühiskonna jaoks ikkagi on see probleem, et mehed ja naised saavad erinevat palka, kuigi nad töötavad siis samas mahus samadel töökohtadel on see surve? Meie kui naisorganisatsioonina Eesti ettevõtlike naiste assotsiatsiooni na arvame, et see on probleem, aga nähes eilseid teleküsitlusi oli näha, et naised ei julge seda tunnistada, et see on probleem. Aga ma arvan, et see on seotud ka sellega, et Eesti naine on ikkagi allaheitlikum kui muu Euroopa, no rääkimata Ameerika naistest. Kui valdav, siis olla võib, selles mõttes, et kui me räägime Eestis, eks ole, on, on päris mitusada 1000 inimest, kes teevad tööd, siis kas me saame mingi numbri välja öelda, et palju on nii-öelda naisi, kes töötavad samadel töökohtadel, aga saavad vähem palka, kes on nii-öelda tööjõuturul diskrimineeritud, siis. Euroopa Liidu andmete järgi on Eestis naiste ja meeste samaväärset töö palgavahe 30,3 protsenti. Samas toome võrdluseks, et on riike, kus on see seitse, kaheksa ja üheksa siis see 30 on tõesti väga suur. Ja ma ei taha olla üldse mitte kiuslik, aga, aga minu küsimus on see, et, et me saaksime selle 30 protsendilise erinevusega siis, kui me võtaksime lihtsalt ühes töökohas ühe mehe ja ühe naise ja vaataksime seda. Aga kui ulatuslik see probleem Eestis on? Ma arvan, et see probleem on nii palju ulatuslikke, et ikkagi on see seotud töökohtadega, kus mehed ja naised teevad samaväärset tööd, et siin ma ei mõtle näiteks teenindavat personali, vaid juba mingist tasemest ülespoole ja ma usun, et vesteldes ka paljude naistega ütleme, mikrofoni ees, nad seda ei julge tunnistada, aga omavahelises vestluses ütlevad nad pea alati, et kui nad on läinud töövestlusele siis nad on püüdnud küsida väiksemat palka. Kui arvatav mees küsiks. Kas me saame ka valdkonniti välja tuua, millistes valdkondades siis on see erinevus kõige suurem või, või kust see kõige paremini selgemalt silma torkab? Kahjuks pole mina spetsialiste, et kes oleks neid valdkondi uurinud ja peaks pigem pöörduma siis Euroopa Liidu uurijate pool, et millises valdkonnas nemad uurisid. Aga ma arvan, et see on siiski nendes valdkondades, kus eeldatakse teatavat haridustaset. Nii et see on pigem sellised keskastme ütleme siis töökohad, mitte päris selline teenindav ja, ja tootlik protsess, vaidlikvid juba, kus nii-öelda inimesed on spetsialistid, neil on mingi haridus, nad planeerivad ja on väikest viisi juhi. Just nimelt millest teile räägib, et noh, väga lihtne on öelda, et naised küsivad võib-olla vähem vajaga, millesse ühiskonna peale vaadates laiemalt teile räägib, et, et naised saavad Eestis kolmandiku võrra vähem palka kui mehed sama tööst. Eile juhtus mulle kätte väga huvitav Eesti Päevalehe artikkel, kus siis Barbi Pilvre räägib huvitavate näidete varal naiste ja meeste palgalõhe tagamaid. Ja siin on üks selline väga huvitav. Sa küsid just, et kuidas siis ühiskond, ühiskond eeldab, et naised tegutsevad hoolitsust nõudvatel aladel altruismist. Et naisele on see loomupärane, et ta tahakski hoolitseda, teha rohkem tööd. Ja olgem ausad, ega siis mehed on ka kavalad, nad lihtsalt kasutavad seda ära. Ja no see on nii-öelda see, mida me näeme, aga kuskohast tuleb mille, mille resultaat või tagajärg see on, et ma nüüd me saame neid numbreid praegu nentida. Ma arvan, et see on kodune kasvatus, ma arvan, see on ühiskondlik suhtumine. Ja ma arvan, et see on ka naiste teadlikkuse puudumine. Nad ei julge minna küsima, nad kardavad küsida. Ja nad ikkagi võrdlevad ennast meestega, pannes ennast madalamale positsioonile. Kui te ütlete, et see on kodune kasvatus, siis te kujutate ette mingit sellist skeemi, kuidas lapsevanemad kasvatavad siis kas oma poegi või oma tütreid selliseks, et see olukord saab tekitada kumba, pigem te silmas peate? Jah, seda ka ja kusjuures ega osalised on siin naised täpselt samamoodi kui mehed. Et ega siin naine kasvatab oma lapsi samamoodi suunates, et sina, mees, sina pead saavutama seda, seda tütarlaste puhul siis pigem, et hea, kui sa saad hea hariduse. Aga. Aga mees peab olema jõukas, see on see, mis teeb naise rikkaks ja õnnelikuks, täpselt nii. Usud, et sellest on see, on see johtus viimase viimase, siis ma ei tea, 30 40 aasta kasvatus just, just selliseid asju tekitab. Seda on näha ka meie koolisüsteemist. Et kuidas, kuidas püütakse väga sarnasel tasandil kasvatada poisse ja tüdrukuid, samas tõdedes, et nad on täiesti erinevad. Ja kui kooli põhjal vaadata, siis ega nutikamad hoolsamad ei ole ju, poisid on tüdrukud, aga ühel hetkel, kui nad on need kõrgkoolid ära lõpetanud siis näidatakse ikkagi neile ühiskonna poolt koht kätte või siis pigem Nad ise tajuvad, et olles hea naine, see tähendab, et ma olen kodus käin küll mingil tööl, aga kas sellel on ka mingi panus ühiskonnale või iseendalegi, et ma täidan oma ülesande ära ja siis on kõik hästi tehtud. See on see filosoofia, poisid avanevad hiljem ja avanevadki siis nii-öelda tööturu tarbeks saades rohkem palka, lihtsalt noh, nüüd utreerida seda, seda näidet. Kas Eesti riik praegu oma mingite reeglitega nende kirjutatud seadustega, mille järgi me hommikul ärgates ja õhtul magama minnes elame, kas ta nendega kuidagi sedasama tendentsiga süvendab, et mehed võiksid saada ja küsida oma oma töö eest rohkem palka, kui naised. Kui te vaatate riigikogu proportsioone, siis sealt on see väga kenasti näha. Aga see ei ole küll nüüd kuidagi kuidagi nii-öelda peale surutud. Sest et seaduses ei ole ette nähtud, palju, peab mehi palju olema, et see on lihtsalt nii-öelda rahva tegelikult ju vaba valik. Kellele nad valivad. Pole ju nii, et naisi ei saaks valida mingis mingis nimekirjas või? Ei, muidugi see, see, ma ütlengi, et selle tegelikult põhilised juured on ühiskonnas, et ühiskond eeldabki, seda ühiskond selle järgi toimetab. Kuna meie organisatsioon on loodud julgustamaks naisi, siis praegusel selle kampaaniaga, et tegelikult me tahtsimegi naistele öelda, et väärtustagend julgen küsida, te olete sama head spetsialistid kui mehed. Ärge kartke. Aga kas te näete krid? Ma küsin oma küsimuse uuesti, et et mingit riigi kehtestatud reegleid või see elukorraldus, mis meil on seatud, et see iseenesest uuesti süvendaks sedasama situatsiooni või olukorda. On need mingisugused töölepinguseadusest tulenevad sellised sätted või tekib olukord, on see kuidagi seotud, ütleme sellega, kuidas naistel on, on võimalus jääda lapsega koju või, või saada nii-öelda emapalka mingi nii-öelda soosiv süsteem, mis, mis mõnes mõttes naisi kiusama tõrjub, igas tööjõuturult eemale või neid madalamatele siis madalama palgaga töötama. Ma pigem arvaksin, et riik otseselt seda ei ei suuna. Ta püüab küll üht-teist teha selle hea kaks, et naistele luua paremad tingimused lastega kodus olemiseks, kuigi samas on ju olid ka need võrdsed meestele. Aga Ma arvan, et ikkagi põhiline on ühiskonna suhtumine. Ja sama samamoodi onju, kes seadusi vastu võtavad, on ka meie ühiskonna liikmed, et ma ei leiaks seal, et oleks ju mingid erinevad lepingud meestele ja naistele. Et kuidagi peaks naisi teistmoodi kohtlema, et seda kindlasti mitte, sest ega ükski naine, kes on öelnud, et ta teab, et talle makstakse vähem palka kui sama sama töö eest mehele, kes oli siin ennem tema ei ole ju kunagi öelnud, et kuidagi teda sunniti. Ta tegi seda täiesti vabatahtlikult või et oleks riiklikult mingi seadusega reguleeritud, et naisel ei tohi palku olla kõrgem kui kui see protsent mehe palgast. See oleks minu jaoks, et riigi reguleeritud, et. Ma mõtlengi, mida me pidasime silmas, võib olla selliseid regulatsioone, mis peavadki kehtestama reegleid mingis muus valdkonnas mingites muudes küsimustes, mis tegelikult sedasama situatsiooni süvendavad ehk näiteks kasvõi tõesti seesama emapalk, mis annab naisele hea ja magusa võimaluse olla tööturult eemal praktiliselt poolteist aastat, olles väga hästi tasustatud, aga selgelt selle pooleteist aasta järel, kui ta on olnud kodus ja lapsega ära nii-öelda heas soojas vormis. Praegu eriti praegu, on ta tööjõuturule hiljem sisenedes selgelt nõrgemaks posid joonis kui samal ajal kogu aeg töötanud mees 100 protsenti õigus ja kuna on tehtud ka raskeks lasteaiakohtade arv siis otseloomulikult naised on ju need, kes jäävad lastega koju. Ja veel üks tendents, et kui laps on haige siis peaaegu 100-l protsendil jääb lapsega koju naine sõltumata sellest, et naisel võib-olla hetkel töö juures mingi väga tähtis küsimus lahendada, peetakse loomulikuks, et teeb seda naine ja ma olen tähele pannud, et mehed psühholoogiliselt ei julge minna oma ülemuse juurde ja öelda, et meie peres on hetkel selline situatsioon, et parem on, kui mina jääksin koju. Et nad ei julge seda teha ja seetõttu muidugi olgem ausad, iga ülemus, kes võtab nüüd omale uut töötajat, ta vaatab ja selle järgi muuseas küsib, et lapsi on lapsi planeerite, kui suured teil need lapsed on ja vaadatakse väga täpselt selle järgi, et ahaa, et kas tema on nüüd mulle potentsiaalse tööl olija või mitte. Et seda vaadatakse kindlasti. Emotsionaalne siin ei ole teha midagi. Tööandja tahab töö ära teha muidugi võimalikult hea kvaliteediga tehtud. Ja noh, kui on seotud veel mingite sõitudega, siis seda enam, ta saab ju aru, et ema laste juurest ei saa lahkuda, sest üldjuhul ju mees ei jää lastega. Ja siis tehaksegi valik meeste suud. Me, mis on nii-öelda see pikk probleem või pikk häda, sest et võib ju öelda, et ühiskond toimib, töötab, enamus, naised on oma ametikohtadel rahul, ehkki ma nüüd rahulolu uuringuid ju ei tea. Mehi on loomulikult rahastamist, saavad rohkem palka, eks ju, nende jaoks jätkub rohkem raha seetõttu, et naised samadel ametikohtadel saavad vähem raha. Mis on see teie nägemuses see pikk, halb, mis sellest situatsioonist tekib? Võib-olla pikk halb on see, et naine pikas perspektiivis ei väärtusta iseennast. Aga Misite, laias laastus nii-öelda kogu ühiskonnale või perele nagu, nagu muutunud, noh, kui me oleme rääkinud, et see kogu see nii-öelda madalama palga saamine laiali armastus on paljude naiste nii-öelda vabatahtlik valik ja kui arvestada näiteks seda, et nii-öelda naine ja mees on ise võrdse tasemega perekonnast räägime, eks ole, et nii-öelda selle, selle selle puuduva palga toob tegelikult koju siis mees, eks ole, oma kõrgema palga näol nii et pere nii-öelda üldine eelarve ja tegelikult sula, nullis võiks, võiks olla nullis, eks ole, et siis siis mis, mis ikkagi nagu nii-öelda see probleem on, mida tegelikult peaksime lahendama lisaks sellele, et lihtsalt naised võiksid ennast rohkem väärtustada nii-öelda esmasel töövestlusel kohe küsida siis võrdset palka meestega. Tahaks loota, et needsamad mehed, kes selle peremudeli on loonud, hoolitsevad enda peredest hästi. Aga samas me teame ka seda lahutuste protsent Eestis. Et see ei ole just Jällegi madalam seda küll, aga siin oleks nagu väga ebaaus kõike seda meeste kaela ajada säuts protsenti, suurem. Ja kindlasti mitte, jah, jah, ega see on kahepoolne asi. Selle juures on margina väga huvitav olukord ka see veel, kus väga paljud ju pered oma uut last või last last saades. Juhul kui nad ei ole abielus, annab nii-öelda eelisseisus nendega võrreldes, kes on abielus, see võimaldab mitte abielus olemine, erinevate perekonnanimede omamine võimaldab manööverdada ja vaadata, et kes on ametlikult, kes on tegelikult lapsepuhkusel sellest huvitav remargi korras situatsioon, kuidas riik aitab mitte abielusid ja nende arvu noh, suurendada ja rohkemaks muuta. LED, mis peaks riik tegema selle jaoks, et see olukord muutuks, et, et asjad läheksid teistmoodi, meil on olemas võrdõiguslikkuse seadus, meil on olemas ametnikud, kes sellega tegelevad kampaaniad kuuldavasti toimuvad, mida tegelikult siis peaks tegema teistmoodi? Eks riigi osa ole siin teha midagi konkreetselt sellel teemal ära, et naised saaksid teadlikumaks ja ikkagi pöörama tähelepanu ka sellele, et naine kui täiesti võrdne ühiskonna liige saaks samavõrdselt koheldud ja võib-olla ka siis riiklikul tasemel näidatakse ka seda, et on mingeid suunavaid. On need siis koolitused, on ka suunavaid ütleme pankade poolt mingeid laenu, selliseid juhiseid, et kuidas naised üleüldse saaksid rohkem ettevõtlusse, nad tahaksid sellega tegeleda ja, ja nad näeksid, et ühiskonna hoiak sellel ei ole mitte see, et vaat kui tore, et naine ka midagi teeb, vaid ühiskonna hoiakut on see, et seda võetakse võrdselt positsioonilt. Mitte et meil ei oleks Eestis naisettevõtlus ja mees ettevõtlust, et meil on ettevõtlusnaised, tegelevad ka ettevõtlusega täpselt samamoodi nagu mehed. No me võime ju vaadata, palju on meil naisjuhte üldse. Ja üldse ettevõtte omanike, ma arvan, see number on päris väike. Lõpetades teiega praegu päris filosoofilisel tasandil, kui palju oleks Eesti, kas siis vaimses-materiaalses mõttes rikkam riik, kui naised saaksid meestega võrdset palka osaleksid ettevõtluse juhtimises võrdselt, rääkimata juba siis riigijuhtimisest. Raske küsimus. Ma arvan, et ega Eesti riik on arenev nagu kõik muu maailm ja. Ma arvan, et me saaksime parema pehmema elukeskkonna sest seda on näidanud. Igasugused ettevõtmised, kus on mehi ja naisi võrdselt üks tasakaalustab teist. Et ma usun, et me saaksime parema ühiskonna. Ülekuulatav number kaks saar piinaamet, personalinõustaja. Karjäärinõustaja Tiina kui sageli tuleb tegeleda selle küsimusega, et nõustatav ütleb, et ta saab oluliselt vähem raha, tahaks saada rohkem. Ja selle juures on veel see fakt, et ta naine No viimasel ajal on, on neid, kes ei ole rahul, on, on ka meeste hulgast, sest et üle ülepeakaela on palgad vähenenud umbes 30 protsenti. Aga varemalt tuli seda küll, et naised muretsevad rohkem oma teenimisvõimaluste pärast. Ehk teisisõnu see masu aeg on praegu naistelt selle probleemi maha võtnud, ehkki need palgavahed on suured, siis nad enam ei kurda. Hea, et üldse palk olemas. Noh, see on üleüldine tendents jah, et inimesed pigem on rahul, et neil on töökoht ja mingi sissetulek ja siis nad proovivad olla leidlikud ja leida võib olla lisateenimisvõimalusi näiteks. Kui te, kui te naistega räägite nii-öelda sellest, et kuidas nad peaks töövestlusel hakkama saama ja just see palga nii-öelda küsimuse koht on, on arutelu all, siis, siis kuidas te naiste jaoks nii-öelda valemi kokku panete, et mida naine peaks palka küsides arvestama või millal te peaksite valemisse arutama, et mis on tema nii-öelda ülesanne palka küsides? Aga ma ei arvagi, et näiteks naise mehe poole ka erinev peaks olema, et see käib samade printsiipide alusel, et see on haridus, on varasem kogemus on kui kiiresti inimene õpib, kui palju ta väärtust loob sellel töökohal lihtsalt, mida ma olen täheldanud, on see, et noh, see praegune melu, mis selle palgaerinevuste ümber on tekkinud, et naised on tõesti sageli alalhoidlikumad ja, ja võib-olla isegi hindavad ennast palgamates pigem adekvaatselt, et nad selles töökoha saamise algusjärgul ei küsi, nii suuri summasid. Ja, ja pigem analüüsivad oma kompetentse adekvaatsemalt, kui näiteks mehed Tean, te väidate, et küsimus ei ole mitte selles, et naised saaksid vähem palka, vaid mehed on lihtsalt tööjõuturul sedasama kolmandiku võrra ülemakstud. Jah, sageli on ja rohkem kohtab seda juhtide palkade osas, et see on ka hiljuti läbi käinud teema, et Eesti juhtidel on proportsionaalselt liiga suured töötasud võrreldes näiteks spetsialistidega või oskustöölistega. Et need vahed on liiga suured ja sageli tõesti see juht küll tõesti võtab vastutuse ja võtab need riskid, aga töö võib-olla teebki reaalselt ära see tema meeskond. Ja seda saaksid teatavasti reguleerida näiteks tulumaksuseaduse muutmisega, mis on ka kõne all olnud, eks. No kuidas põhimõtteliselt sul sedasama saame seda olukorda lahendada, ei saa ju minna vikatiga kallale nüüd ja ülevalt kuidagi palgad reglementeeritud, kuidagi maha lõigata. Me peame. Peame kuidagi neid lõhesid ühiskonnas vähendama ja üks asi, millele väga palju viidatakse, on see, et naised on lihtsalt alalhoidlikumad, et nad lihtsalt küsivadki vähem on tagasihoidlikumad ja vähem enesekindlad. Mismoodi seda kõike saaks upitada, nii et nad tunneksid ennast lõpuks tööjõuturul meestega võrdväärselt. No see on väga põnev teema, eks ole, ja ma arvan, et see hakkab peale kuskilt ikkagi aegadel hämarusest ja nendest rollimudelitest, mis nüüd mõnes mõttes on nagu kujunenud teatavateks stereotüüpidega, et umbes et mehed on ikka need, kes võtavad rohkem riske. Ja kes käivad siis jahile, naised on need kopa ja tule hoidudeks. Ja kuskilt see mõttemudel, et mees on see, kes peab pere ülal pidama, et kas me täna saame lihtsalt mees peab tingimata olema. Ma arvan, et näiteks ühe leibkonna mõttes on see ka äärmiselt riskantne, kui ainult mees teeniks rohkem. Esiteks diskrimineerib hoopis meest mingil juhul, et tõsi, vanemapalka saab arvestada nii, et kellel on suurem paksule, on kasulikum koju jääda, see võib olla mees. Aga näiteks võib-olla mehena hoopis soov jääda hiljem koju, kui lapsed on veidi suuremaks kasvanud ja siis, kui temal on suurem palk, siis leibkond kannatab. Aga nüüd noh, me ei pea väga palju muretsema, et et mis me siin kohapeal saame ära teha, et tegelikult terve Euroopa vaevleb selle probleemi käes, Eesti on tõesti esirinnas, aga aga noh, näiteks ka 20 protsendiline palgaharjumus on Austrias, Tšehhis, Hollandis ideaalriigid on ainult noh, niimoodi eeskujulikult välja toodud siin Itaalia ja Malta. Et eks ikka käibed võtta mõõtu teistelt riikidelt, Saksamaa näiteks töötas välja sellise tarkvara, mis võrdlebki ettevõttes meeste-naiste palgaerinevusi, et noh, ühesõnaga mida rohkem tähelepanu juhtida see on, see on üks, üks temaatika, eks ole, et selles mõttes need igasugused meediakampaaniad on ka vahvad. Nii et sisuliselt võiks ka teha teha niimoodi mõned utreerin, et kui, kui ütleme, siis mees tuleb palka küsima, siis Eestis ju teadis, et see palgavahe on umbes 30 protsenti, mis harilikult mehed rohkem saavad kui naised, võiks öelda mehele kohe sellest küsitud palgast 30 protsenti vähem maksta ja oleks oleks olukord lahendatud. Ei, tegelikult see nii päris ei saa olla, eks ole, et lõppkokkuvõttes ei ole ju vahet, kas mehed või naised. Me peame maksma ikkagi loodava väärtuse, kompetentside teadmiste ja tööarmastuse eest. Et tasu peab alati olema see, millist just ma sellelt inimeselt ostan. Et see peabki võrdseks muutuma. Et see on see üks küsimus, ma arvan, et paljud asjad on näiteks paranenud, seda näitavad ka viimased uuringud. Rängem asi oli see, kui sama töö eest makstakse erinevat palka ja ma lugesin ka palju neid kommentaare, mis selle käesoleva tilliga tillita kampaania ümber käivad, et noh, tõesti tundus, et need Eesti mehed, Eesti naised on omavahel täitsa tülli aetud. Mõned märkused olid kõrvu riivavad, tõsiselt, aga aga ma arvan, et et noh, üks üks asi, mis on vähenemas, on ikkagi seesama sama töö eest maksmine. Aga teisalt, mis on suur murekoht, on see, et mõnedes ametites meil selle tõttu mehi ei olegi. Et, et seal on väiksed palgad ja kuna paljude inimeste jaoks tema ametikoht moodustab ka osa tema isiklikust identiteedist siis noh, näiteks kui teil jalutaks vastu mõni mees, kes ütleb, et vau, ma olen lasknud ja kasvataja on ja siis mõtlete, et oi kui huvitav, aga vaene mees on jäänud. Et loodetavasti tal on mõni kinnisvara päriselt kõrvalt tiksumas, onju. Et kuidas ta toime tuleb või mõni Metvend või mõni karjäärinõustaja või sotsiaaltöötaja, et pigem on probleem see, et et me saaksime mehiga elu valdkondadesse, kus on nagu eluoluline, et tegelikult oleks elu oluline, et meil oleks mees, lasteaiakasvatajaid, kes võib-olla tõesti ei ole ainult kasvataja rollis, vaid teevad ka seikluskasvatust või muud või koolitavad seal kõrval et ametikohad niikuinii on muutumas ja, ja, ja inimesed on muutunud multifunktsionaalseteks. Et kõigil on õigus panustada ja saada selle eest väärilist tasu. No see on see, kui me vaatame selle külje pealt, mis puudutab töötajate, eks ju, aga kui palju on tööandjad valmis usaldama erinevate ametite juures inimesi võrdselt, kas on, on seal mingid vahed sees, et selge, et noh, meil on vajagi mees, sellepärast et seal on vaja teha veel seda ja seda ka, kus siis tööandja eeldab, et naine väga tõenäoliselt selle või teise või kolmanda asjaga hakkama ei saa? Noh, siis küll, eks ole, loomulikult seal nagu mõistetav, aga, aga ma arvan, et kui me võtame tööperede kaupa või töögruppide kaupa, et kas need tingimata esitajaks olemine või, või ka ohtlike puude langetajaks olemine, kas ta nüüd nõuab nii oluliselt rohkem kompetentse tarkust, taipu kui näiteks sotsiaaltöötajaks olemine, kasvatajaks olemine või õpetajaks olemine, et ma arvan, et seda problemaatikat peaks nagu Perede läbi analüüsima, aga see, mis sa küsisid? Et mida juhid näiteks saaksid teha, et juhid saaksid tegeleda iseenda uskumustega, eeskätt et kui mul on kaks kandidaati, neist üks on mees ja teine naine näiteks mõlemad on minu jaoks võrdse kaaluga, ent palgaläbirääkimistel mõlemad sooviksid 20 protsenti suuremat tasu saada, räägivad läbi sel teemal, siis ma usun, et mees meest mõistaks paremini, kuhu sellel mehel see raha võib kuluda juhul kui ta ise on ka näiteks oma leibkonna sissetuleku teenimisel selline võtme võtmeisik, onju kui naist, et ma arvan, et vot see on küsimus ikkagi uskumustes, et et me võime neid reegleid ja seadusi sinna ümber ehitada, aga, aga ma arvan, et kuskilt siit väga sügaval südames ja peas teevad asjad muutuma. Kas mingisuguseid kvoote mõtlen mitte ainult riiklikul tasandil, et, et kuskil riiklikes ametites, aga ka, ütleme, erasektoris võiks, võiks rakendada, et et seda on ju mujal maailmas minu andmetel ka siin-seal vist tehtud, et, et nii-öelda ettevõtete juhatuses peab olema võrdne arv mehi, mängisid siis ju kaoks ära nii-öelda see, see usalduse küsimus või see, et mees mõistab paremini meeste olukord, kus lõpuks nii-öelda kollegiaalsus organid kõik näiteks oleks näinud meeste poolt või siis vastupidi ütleme, naiste poolt. Nojah, ja see on üleüldine, eks ole, soolise võrdõiguslikkuse teema, mis Euroopa liidus lähima kümnendi nagu võtmetähtsusega, et ülepeakaela Prantsusmaa vist väga hästi juhiksin tähelepanu, kleepekad töökohale, millised kampaaniad? Me oleme läbi viinud, et noh, ma arvan, et see on see teema, eks, et me ei saa loomulikult vägisi neid koote pandud näiteks naised peaksid olema ise valmis seda juhi roll rohkem võtma, et siis me võime spekuleerida selle ülejaht, esinaisel on pere lapsed. Et kas ta on valmis riske võtma, eks. Siis me jõuame laiemalt selle teema, mis on üleüldiselt tööfilosoofiline tähendus, et mida me ootame, et inimene, kui palju ta ennast nagu panustaks, et et kas meil on kuskil siin kuklas istub see mõttemudel, et kui inimene töötab ja Tanneri juhtival kohal, et siis ta ongi selline, kes töötab ennast ribadeks, eks. Aga siis ei läheks aega, aga võib-olla me saamegi siinsele endale riski võtmise julguse taandada selle palga peale tagasi, et kui, kui mees on, on töökohal nõus suuremaid riske võtma, siis ehk tulekski seda riski kõrgemalt tasustada. Nii, aga no okei, me võime lühiajaliselt selliseid asju teha, aga siis me unustame ära selle pikema perspektiivi. Meeste suremus on ju ka suurem, eks ole, ja nende eluiga on lühem. Et millist ühiskonda me tulevikus endale tahame. No mehed näetegi tänases Eestis, eks ole, naistele pensioniraha teenima ja ise ära surema ja siis lõpuks naised saavadki selle raha välja võtta. Pensionärid. See on ju absurd ja kurbeks, et kui me vaatame oma ideaalriikide Poola, Taani üldse siin ma tea Saksamaa, Holland, Soome kasvõi siis noh, Me ju igatseme kõik seda, et meie aktiivne eluiga pikeneks, et inimesed, kes jäävad reaalselt, siis sealt 60 viieselt pensionile hakkavad tegelema sellise asjaga ma ei tea, eestikeelset terminit jalaga lais Management vot siis nad hakkavad mõtlema, mis nad õpivad mis toredaid tööjupikesi või mis väärtust nad loovad. Pikema perspektiivi teema on tegelikult ka see, et et ütleme, selle võrdõiguslikkuse tagamise või ka palkade ühtlustamisega selle ühe perekonna mõttes perekond tugevneb, sest näiteks mul on tulnud küll nõustama naisi, kes ütlevad, et praegu tagavadki nemad kogu pere sissetuleku, kuna näiteks mees on jäänud haigeks või on sul on mingi ootamatu haigus või kuna mees on näiteks läbipõlenud ja ta vajab vist aastast loomingulist puhkust, teda näiteks koondatud, aga ta taastab ennast sellel ajal. Et noh, see oleks okei, kui nad, selle perel on ka lapsed, et see naine tõesti hea meelega tagab selle sissetulekut, aga kui sa oled selles mehe rollis, siis tõsiselt loodad, et su naisel on reaalne raha teenida selle aasta jooksul. Ja võimalik seda kolmandiku võrra suuremat palka saada nii-öelda keskmise statistikast. Tina, räägime hästi praktilise nõuandeid ka, kui keegi on loodetavasti üha enam olukorra ees, kus on võimalik läbi rääkida oma palga suurust ja, ja, ja teades, et need vahed on, mismoodi peaks üks naine tööandjale lähenema, noh, ma mõtlen siis selgitava argumenteerida ses mõttes, et õnnestuks seda palgavahet enamteeniva meeskolleegiga võrreldes kahanenud. No see eeldab esiteks head eeltööd. Et õnneks internetist praegusel ajal saada päris selliseid adekvaatseid toetavaid palgauuringuid, kus ma saan teada, et mis enam-vähem on selle selle ameti eest makstav palgavahemik, vähemalt eks et see on üks üks aspekt, teine on see, et loomulikult peaks mõtlema selle ettevõtte peale. Näiteks. Siin on ka see küsimus, et mõnedes ettevõttes töötamine suurendab meie konkurentsivõimet tööturul on ju teada-tuntud fakt, et näiteks Google'i tööandjana nii ihaldusväärne, et noored on nõus seal mingi aja töötama, tasuta saada üldse oma CV-sse ja siis tulevikus küsida suuremat palka. Et iseenda mõttesse naine peab ka mõtlema, et et võib-olla ma näiteks mingi kogemuse jaoks olen täna ka nõus natukene alla andma, aga see tähendab seda, et viie aasta pärast. Ma teenin selle raha tagasi, on ju seal masu ajal just näiteks hästi teemad need töötajad, kes on nõus olema lojaalsed ja selle raske aja üle elamat tänaliset humaanselt juhid, premeerivad neid siis hiljem, kui majandus tõuseb. Aga jah, et kindlasti sisse taustauuring. Mis on need palgavahemikud siis ettevõtte kohta, et natuke analüüsida seda ka, et kui, kui reaalne see on, et Ma selles ettevõttes võinud seal nii palju teenida. Ja siis loomulikult läbi mõelda see, et mis on see minu haridus, mis on seal minu kogemus, kui palju ma vajan juurde õppida, et hakata seda tagasi tooma, sest et on ju teada, et Poola esimese aasta jooksul tegelikult see inimene veel ei suuda seda raha tagasi tuua. Et ikkagi mina soovitan mitte laiata alguses. Et et kui üldse mõtleme nii, et sattuda tööle ettevõttesse, mis on kooskõlas minu väetistega, kus mul on hea olla noh, siis ma usun, et see ei ole probleem, et kui ma olen poole aasta pärast ennast tõestanud, et see on nagu õhus ja see on vaikimisi kokkulepe, seda palka, siis seal on juhiga võimalik läbi rääkida. Selge on see, tagumikutundide osakaal ju väheneb niikuinii ja, ja, ja saavad olema töökohad, kus me üha rohkem mõõdame seda tulemusteks. Kui palju töötajad Eestis ise analüüsivad seda, kui tulemuslikud nad on ühte või teist tööülesannet täites olnud, kas nad ise suudavad hinnata seda, et näed, ma tegelikult olin ju oma töös oma kolleegiga noh, tasemelt võrdväärne kas, kas seda tehakse? Oi, ei, ma arvan, et meil puudub see oskus ja kogemus ja üldse kogu see paradigma või see mõtteviis pigem see käib selliseid kuulujuttude tasemel, et keegi kuskil kohvinurgas kuulab, palgad on ju konfidentsiaalne info. Talle makstakse rohkem takka üldse analüüsima. Kohan põmm, solvumus on hinges. Ja läheb selliseks hõõrumiseks. Et mingitel ametikohtadel kindlasti näiteks kui on hästi selgelt kokku lepitud, ma arvan, müügis on nagu harjumuspärasem, aga või siis ka tükitöös. Et noh, seal ütleme tootmisest, et antud sellel asjal on hind ja siis ma saan aru, et kui ma nii palju toodan, et siis tõenäoliselt nad on nii palju ettevõttele sisse, aga noh, väga paljud ametikohad. Noh, see on nii hoomamatu ja see inimene tõesti ei mõista ja siis kõige suurem viga tehaksegi sellega, et minnakse sinna tööintervjuule. Ja see on see mudel, et palju omal ajal, palju mul see auto maksab, palju mul see korter maksab, mis on mu kulud lastele, toidule ja nii edasi ja minnakse küsima justkui seda raha, mida ma elamiseks vaja, et see on nagu ääretut väär. Isegi kui seda peas mõelda, siis kindlasti ei tohiks seda tööandjale öelda. Et see on partnerite vaheline tehing, kus ma lähen müüma midagi. Vahetuskaup Ma müün väärtuste, saan selle eest raha. Ja üks remark, võib-olla see, et tõsi on, et no näiteks naiste alateadvuses võib-olla ka selline a priori natukene selline ennast alahindav nooti ilmselt sellest, et nad teavad ka ju ise, et nad on tööandja jaoks sageli riskantsem ressurss just seoses sellega, et kui nad on 30, neil veel ei ole lapsi, siis tööandja tahaks küsida, et noh, et kas on juba töös või kui neil on lapsed, siis need lapsed ju jäävad kindlasti haigeks ja nii edasi, eks et sellepärast ma arvan, et see on kuskile sisse punutud nende alateadvusesse. Ja, ja see teeb neid nagu kuidagi selliseks alandlikumaks, et siis seda tuleb lihvida delegaat, harjutada peeglis. Mullen Märt nii paindlikud. Et see on sihuke hoiakute teema. Ülekuulatav number kolm Pakosta Liisa amet riigikogu sotsiaalkomisjoni liige, Isamaa ja Res Publica Liit. Liisa Pakosta, kui te teate, et Eesti mees- ja naistöötaja palgavahe sama tööd tehes on 30 ja rohkem protsenti ehk üks kolmandik, millest räägib See räägib sellest, et naised saavad vähem palka kui mehed samaväärse töö eest ja see tõenäoliselt tuleneb mitmetest asjaoludest, millest ainult väike osa sõltub naistest endist. Päris palju sõltub siis sellest teisest sugupoolest tehtud meestest. Ehk te tahate siis öelda, kas ma saan õigesti aru, et mehed siis mõnes mõttes nagu diskrimineerivad naisi töösuhetes? Tööjõuturul ma arvan, et seda häbenemata välja öelda küll on see niimoodi, et teil ilmselt sellist kogemust ei ole, aga naistel üldiselt kipub selliseid kogemusi olemas, et noh, tütarlaps, aga, aga kas me palgast ka räägime või et noh, selline suhtumine ikkagi tööandjatel, mis on ju ühtepidi mõistetav saada võimalikult head tööjõudu võimalikult väikese raha eest õnnestub suhteliselt sageli naiste puhul paremini kui meeste puhul. Isegi kui see päeva lõpuks on diskrimineerimine. No miks see nii on, mis teie arvates ürgvõi algne põhjus on, et, et me saame praegu siin sellist suhteliselt jõhkrutas jantida. Alustada võiks võib-olla nendest asjadest, mida inimesed ise saaks muuta. No suhteliselt hiljuti Ameerika psühholoogid viisid läbi sellise labori katse mitte hiirtega imikutega kus nad panid Üheteist kuused, imikud, emad olid kaasas, Nendel ronima sellist roomama sedamööda, kus olid erinevad tõusud, langused ja muud trikid, mida need imikut siis tegema pidid. Ja mis selgus, see on siis riigis, kus tegelikult need palgaerinevused on suured, aga kus ütleme tippu jõudnud naistel või noh, New Yorgis näiteks on ju kuni kolmekümneaastastel naistel palk isegi kõrgem kui meestel ehk riigis, kus tegelikult naisi suhteliselt rohkem edutatakse, edendatakse, kui Eestis selgus, siis järgmine tulemuseta emad püüavad oma poegasid neid 11 kuuseid innustada, võimalikult keerulisi trikke sellel rajal tegema ja julgustavad neid utsitavad neid tabab ja samal ajal tüdrukute emad hoiavad oma 11 kuseid imikuid paasi kartes peljates ja püüdes neid nagu takistada, kusjuures tegelikult füüsilised võimed nendel 11 Kuustel imikutel on nii tütarlastel kui poisslastel täpselt ühesugused. Ehk siit üleskutse siis kõikidele emadele telekui, teil on kodus poegi-tütreid. Vaadake, et te ei tee oma tütardele liiga neid liigselt tagasi hoides või nende enesehinnangut talvendades. Täpselt sama lasteaias ja koolis on ju Eestiski uuritud, et tüdrukuid kiidetakse selle eest, kui ta vaikselt tunnis istub. Vahest poisid saavad nahutada ka vahest ka selle eest, kui nad on initsiatiivikus ettevõtlikud. Teatavad, et seda ülesandeks hoopis, mismoodi lahendada. Ja poisid saavad sellest palju rohkem kiita, tüdrukut kiidetakse sellise Vaiktulemise eest. No tegelikult, kui me vaatame jälle tööturu ootusi, siis tööandjad otsivad initsiatiiv, rikkaid isemõtlevaid, ettevõtlikke töötajaid, nii et siin on päris palju neid asju, mida, mida me ise saame teha. Ja kui me jõuame noorte naiste endini, siis mul on kaks lihtsat soovitust. Kui te istute laua taga ja vaadatakse otsivat hinged, kes hakkab protokolli kirjutama, ärge olge teie see protokolli nüüd täpselt sama hästi kirjutada, iga kirjaoskav mees ka kuid lähenete koosoleku ruumi ja keegi peab kohvi keetma või kohvi pakkuma. Ärge seda mingil juhul tehke, seda võib väga hästi teha, mees, ka need noh, need on nagu need asjad neil ise saavad teha. Ma tahan nüüd küsida selliseid asja, kas, kas see, et siis nii-öelda poisslapsi rohkem Mutsitatakse. Neid ärgitatakse olema siis aktiivselt, kas see on nii-öelda liigile omane käitumine või on see siis mingist hetkest ladestunud kultuurikiht, mis sunnib meid nii käituma, ehk et meil on võimalus seda moel või teisel kindla peale muuta? No ma arvan, et see kultuurikiht ei sunni meid niimoodi käituma, see kultuurikiht võib olla moodustab meid niimoodi käituma mingisugusel moel küll kindlasti on sellises ühiskonnas, kus võib-olla füüsilisi väljakutseid on rohkem, mis on meil olnud ju omane võib-olla no ütleme, kuni esimese maailmasõjani ehk et seal on kindlasti taganud parema ellu vähemus ja see, kui naised ehk emad on üliettevaatlikud või ettevaatlikumad kui mehed. Ja, ja see on tabanud nagu oma populatsiooni kasvu või parema populatsiooni kasu. Tänases ühiskonnas see enam niimoodi ei ole. Et kuigi poistele kulub keskmiselt neli korda rohkem plaastrit kui tüdrukutele aga, aga mitte miski ei takista tüdrukutel olema vaimsel tasandil aktiivne, ettevõtlik ja võib olla aga ikkagi füüsiliselt pisut nagu rohkem trenni teha või ennast liigutada, kõik, mis aitab kaasa sellele, et sa oled enesekindel, normaalsel moel enesekindel ja et sa jätad endast sellise inimese mulje, kellele nagu väiksemat palka justkui nagu ei sobigi pakkuda. Nii et läänelikus ühiskonnas, meile, inimestele kui liigil ei ole enam vaja siis sellist ellujäämisstrateegiat, kus siis see pool, kes lapsi sünnitab ja kasvatab, oleks nii-öelda hoitud ja kes ei tegutseks siis nii-öelda füüsiliselt, võib-olla keerulises rasketes olukordades? No meil ei ole alles jäänud pärast kõiki ametiühinguliikumisi tööseadusi ja kõiki muid asju alles jäänud sisuliselt ikkagi peaaegu mitte ühtegi töökohta. Mis seda vahet teeks, et loomulikult metsatööl on tulenevalt bioloogilistest erisustest meestel kergem töötada kui naistel? Ja vaatame ka Eestis siis noh, ütleme põhiharidusega mees teenib ikka rohkem kui põhiharidusega naine on selles, et põhiharidusega mees tähendab näiteks sedasama metsatööd teeb, mis on füüsiliselt raske ja naine isegi kui talle pakutaks rohkem palka, ta ei tunne ennast sellist tööd tehes hästi. Aga, aga see väike osa töökohtadest see suur statistiline erinevus tuleneb ikkagi Töökohtade massist. Et igat üksik juhtunud, me oleme nii väike riik, et me võiks tõesti peaaegu iga üksikjuhtumi läbi vaadata, aga, aga vaatan seda üldpilti siis ka tööandjad ju ise möönavad, et naised lihtsalt küsivad vähem palka. See on väike osa, mis palgaerinevus tingib, aga see on üks asi, mida me ise saame muuta. Te olete ise moel või teisel on seotud riigijuhtimisega praegu tulevate riigikogu liige, sotsiaalkomisjoni liige, palju riik on siin ära teinud siis selles osas, et ei oleks sellist ebavõrdsust, sellist diskrimineerimist. Ausalt öeldes masendavalt vähe ja isegi mõnes osas nagu vastupidi, et noh, näiteks meie vanemahüvitise süsteem on selgelt selline, mis soosib palgaerinevuste süvenemist meeste ja naiste vahel. Selline vanemahüvitise süsteem, kus reeglina siis naine on väga pikalt tööjõuturult eemal, toob paratamatult kaasa selle, et ta tööturule naastes on ta esiteks väiksema tööstaažiga. Teiseks on temas suur hulk ebakindlust. Kolmandaks jääb tal saamata hulk haridust, mis võib-olla tema kolleegid on selle perioodi jooksul omandanud sel ajal, kui me vaatame nendes riikides, kus on täpselt sama pikk vanemahüvitise periood aga kus ei ole seda ja näiteks niux sügavalt meeshoministliku alget peavad olema poolteist aastat kodus. Millist, muuseas hiin kultuuris pole kunagi olnud. Et, et naine ja väike laps suletakse korterisse kahekesti üksinda olema. Et vaatame neid riike, kus soositakse sellist töö ja pereelu ühitamist, siis seal on lapsed tervemad naised, õnnelik, omad lapsed, õnnelikumad ja palgavahe meeste ja naiste vahel oluliselt väiksem. Nii et noh, need, mis riigi poolt vaadata, siis kindlasti esimene asi, mis tuleks muuta, on see vanemahüvitise süsteemi selline praegune veendumatus ja muutuda selliseks, et pärast lapse sündi saab naine tööd ja lapse kasvatamist täiesti normaalsel moel ühitada. Kusjuures talle säilib ka see pooleteistaastane vanemahüvitise periood, ainult et seda on võimalik välja võtta näiteks kaheksa aasta jooksul, nii nagu see on näiteks Rootsis. No valitsuskoalitsiooni liikmena teil on võimalik muuta Me oleme juba selle töö ette võtnud. Tuleme tagasi korraks selle olukorra juurde ja mis siis praegu sellel hetkel valitseb? Ühest küljest toimuvad küll kampaaniad, teisest küljest me ei kuule just sellesama lastetoa ja kasvatuse tõttu ju naisi ka väga nurisemas selle olukorra üle. Need on initsiatiivgrupid, kes nii-öelda püüavad ühiskonnale valgust, näidates seda suunata. Mis Eestis muutuks paremuse poole, kui mehed ja naised saaksid samaväärse töö eest võrdset palka. Näiteks ma ei tea, kas sellel on otsene seos, kaudne kindlasti, et kui me vaatame Euroopa Liidu liikmesriike, kus majandussurutis ei olnud sugugi nii suur siis on see poola, see on ainukene riik, kus majandus kogu kriisi ajal isegi tõusis samal ajal seal on see riik, kus meeste-naiste palgaerinevus on üks väiksemaid üldse täpselt samamoodi, ükskõik mismoodi me terviklikult majanduse arengut siis on majanduse areng nendes riikides parem, mida väiksem see meeste ja naiste vaheline palgalõhe on? Teine asi, mis paremaks läheks, on see, et mida paremini tunnevad naised ennast tööjõuturul, mida rohkem on neil töötamisvõimalusi, seda rohkem sünnib lapsi. Meil arvatakse või kuskil on mingisugune suhteliselt niisugune, ma ei saa isegi öelda, vanaaegne, ta pole kunagi olnud. Ütleme siis ikkagi meesšovinistlik arusaam sellest, et oi kui tore, et naine väikse lapsega kodus kahekesti pikalt jonni, hea, nii ilus. See ei ole kunagi ajaloos niimoodi olnud ja see on ka täna selgelt Euroopa liidus näha. Nendes riikides on tervemad ja õnnelikumad lapsed, kus saab ühildada töötamise ja lapse kasvatamise. Ja nendes riikides on ka majandus oluliselt edukam ja ka laste õppetulemused näiteks paremad. Nii et me meil on võimalik võita vähemalt kahte asja parem majanduse edenemine ja parem ütleme rahvastiku tervis, parem iibe olukord, rohkem lapsi, rohkem õnnelikke inimesi. Mida te ära tuleks teha, ühesõnaga tuleks muuta seda emapalgasüsteemi, et see oleks selline, et saaks nende välja võtta seda pikema perioodi peale seda poolteist aastat, mida veel hõlma aetakse, eks ole, just katkestama just, aga, aga mida, mida veel saaks teha, kas see on ainuke nii-öelda meetod, kuidas seda ebavõrdset olukorda tasakaalu viia? Ei, kindlasti mitte ainuke järgmised asjad, mida tuleks teha, on kindlasti tuleks kriitiliselt siiski üle vaadata. Just nimelt sellest aspektist, mis puudutab, ütleme, sellist naiste initsiatiivikust, ettevõtlikkust, lasteaia ja kooliprogrammid. See ei ole nüüd päris see, et ütleme, niuksed soolist võrdõiguslikkust sisse viia, kuigi ma vaatan oma tütart, kes puutööd näiteks koolis teeb ka suure vaimustusega kohe aga palju suurem tähelepanu üldisele, ütleme, ettevõtlikkuse initsiatiivikuse ja samal ajal sellest mitte eemale, tõrjudes tüdrukuid. See on teine asi, mida ütleme, riigi või kohalike omavalitsuste poolt saaks teha. Ehk et siis näiteks vaheliselt praegu utreerin aga olukord selline, et kui on nii-öelda riigihange kuskil kohalikus omavalitsuses, siis nii-öelda plusspunkt, lisa plusspunkt tuleks sellele ettevõttele, kus näiteks rohkem naisi tööle, mille juht on naine. Kui on võrdsed ettevõted. Seda ma päris ei toeta, et lõpuks ma ikkagi usun seda, et noh, niisugune toetuste mehhanism peaks tulema nagu väljapoolt ja lõpuks peaks olukord olema selline, et naiste juhitud ettevõtted lihtsalt paremad kui meeste juhitud ettevõtted. Aga kuidas te, need toetusmehhanismid peavad olema, et noh, riigihangete puhul noh, seal muidugi teine teema, et seal riigihangete süsteemis on nii palju jaburdus juba praegu otse otse lisada, et see ei muuda asja paremaks, aga, aga see on teine teema. Aga, aga ma pigem pean silmas seda, et täiesti teadlikult õpetada mitte ainult siis tüdrukuid, tegelikult poiss kindlasti ka tüdrukuid õpetada neid koolis õpetajale vastu vaidlema kiita neid selle eest, kui nad on õpetajal argument piiritult koolis vastu vaielnud. Täna haarab enamik inimesi selle peale õudusest peast kinni ja ütleb, et tegemist on kasvatamatusega. Ei, kui sa argumenteeritult vaidled vastu, siis ei ole kasvatamatus kooli pöörata tähelepanu sellele, et tüdrukute enesehinnang ei Tulaneks mitte sellest, mida vaiksemalt istub või et tal on pea korralikult kammitud või et tal on kõik lüngad töövihikus täpselt täidetud. Vaid et tüdruk saaks positiivset tagasisidet omaenesehinnangule. Sest kui ta tuleb tundi ja tõstab käe püsti ja ütleb, et õpetaja siin töövihikus oli viga või et minu arust see ülesanne ei olnud oluline, ma tegin hoopis teise ülesande kodus sama teadmiste arendada. Need on need oskused, mida lõpuks ju tööturul hinnatakse. Meil haridussüsteem praegu soosib tüdrukuid rohkem kui poisse soosib selliseid, ütleme, tagasihoidlik, kuid kuulakaid suhteliselt madala enesehinnanguga tüdrukuid. Kuulge, kui te koolis on jälle tüdrukul lihtsam viis saada, kui poisid. Tal on lihtsam viis saada tuima ülesande täitmise eest kui poisil. Ja see poiss ei viitsi seda tuima ülesannet tuimalt täita. Tegelikult räägib sageli selle poisi kasuks hilisemas tööjõuturusituatsioonis. No need on kõik sellised fundamentaalsed muudatused, tõsi, õiged ja sealt peaks pihta algama, kas täna on vaja ja oleks võimalik kuidagi ka jõudma sedasama kolmandiku suurust erinevust meeste ja naiste palkades muuta, vähendada? Tõenäoliselt suhteliselt keeruline ei ole vähemalt ühtegi head retsepti välja pakkunud, kui me võtame Soomet, kus on ju meist üle 10 aasta pikem naiste valimisõigus olnud ka suured niuksed soolise võrdõiguslikkuse eest võitlemise traditsioonid seal püsibki julma järjekindlusega ikkagi umbes 20 protsendiline palgavahe meeste ja naiste vahel. Et see on rohkem kinni ikkagi tõesti sellistes pikaajalistes lahendustes, mitte nii, et ups võtame mingi seaduse vastu ja sellest kohe kõik muutub. Tõesti vanemahüvitise seaduse muutmine, mis oleks võib-olla ka sarnane, siis ütleme, haige lapsega kodus oldud aja eest hüvitise maksmiseni muutmisega näiteks täna on niimoodi, et seda maksimaalset kahenädalast lubatud perioodi saab välja võtta ainult üks inimene mis tähendab seda, et seal on enamasti ema, mis tähendab seda, et ta on näiteks haige lapsega näiteks kaks nädalat tööturult eemal. Jällegi tal on hulk miinuseid, tegid kohe tema nime taha, kui see süsteem selline pool päeva saab kodus olla, isa aga ema sellesama haige lapsega ja võib-olla veel pool päeva kuskil vanaema, kellele ka seda hüvitatakse ja vana asja. Et siis muutub see naise, niisugune täna tõrjutud olek tööturul märksa väiksemaks, et me peame. Ja mida me saame seadusandluse poolt teha, on tõesti selliste paindlikke töötamisviisid, propageerimine ja ka seadusandlusega võimaldamine. Ja teisest küljest, millega riik võib näiteks alustada, on tõesti see, et kuidas siis ikkagi riik ise suhtub nendesse naistesse meestesse, kes tööle tulevad, eriti siis naistesse, et ma olen ise ka riigiasutuses töötanud ja Jaan normaalseks Niisugusi küsimusi, et aga kuidas ta ikka nii väikese lapse kõrvalt tööle tulete või et kuidas laps teil ikka siis seal on? See ei puuduta tööandjat, isegi kui see tööandja on riik, vabandust. No selles mõttes mees või siis naine haarab härjal sarvist, ma loodan, riigikogu liikmena teete ära. Ja ei, see on mul töös ja see on mul kohe hinge peale. Ülekuulamise toimik number 139 meeste ja naiste ebavõrdsusest tööjõuturul. Toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.