Reisipalavik noomima rännakust raadioeetris. Täna lendame oma reisipalavikusaatega tagasi Aasiasse. Suvi on tulemas, esimesed hulljulged on oma surfilauad juba läigend sisse löönud ja aeg on tutvustada selle Aasia regiooni kõige kõvemaid tuule pööriseid mis siniste ookeanilainete lohesurfarid kannavad selleks kohaks siis meie tänaseks sihtkohaks on kauge ja eksootiline Filipiinid. Filipiinid on üle Seitsme 1000-st saarest koosnev saarestik, millest vaid pelgalt 400 on asustatud. Pindalalt on Filipiinid umbes Itaalia suurune, kuid tegemist on maailmas ühe enim asustatud riigiga. Seal elab üle 90 miljoni inimese, moodustades sellega 1,35 protsenti kogu maailma rahvastest Pikkust. Filipiinide ajalugu on suur mikstuur erinevate kultuuride inimeste etniliste gruppide sulandumisest sellel vaikse ookeani saarel, mis moodustanud tänaseks täiesti iseseisva nähtuse. Kuigi Filipp piinlased on saanud oma nime Hispaania kuningas Filipp teise järgi, ulatub nende eksistents palju kaugemasse minevikku. Kõige vanema inimese fossiil, mis kuulub homo sapiens ehk siis meiega samasse liiki leiti Filipiinidelt palavani saarelt ning skeleti vanuseks hinnatakse 24000 aastat. Esimene laiem rass, mille tegevuse laialdasi jälgib Filipiinidelt, on leitud, on kriidid ehk aafrika juurtega asiaadid kui niimoodi robustselt seda selgitada. 4000 aastat enne meie aega saabusid Filipiinidele hõimud, kes pärit Malaisiast ja polüneesias. Või vähemalt nad rääkisid nende keelt, segamistuuri. Kuna juba sel ajal olid Philipiinlastele harjunud mere sümbioosilise eluga, siis tehti maismaa asjaga tihedalt kaupa, mille tulemusena saabus saarele nii hinduism, budism kui ka islam, mis saarestikus kõik üheks tervikuks kokku sulasid. 1521. aastal saabus Filipiinidele kuulus Portugali maailmarändur Fernando magaljeež kes otsekohe kõik Hispaania valduseks kuulutas. 1565. aastal saabus sinna teine paania kuninga alamnagu LP-s tellaga spiim, kes näitas koha kätte kohalikule kuningale ning teisele Filipiinidel suurt mõjuvõimu omanud mehele hiina Piraadile lima Hongile ning asutas esimese Hispaania koloonia, millest tänaseks on saanud Filipiinide pealinn. Manila. Filipiinid olid paania mõjuvõimu all üle 300 aasta kuniks toimus USA Hispaania sõda, mille tulemusena sattus saarestik USA mõjuvõimu alla. Teise maailmasõja rajal okupeerisid Filipiinid jaapanlased. Mingit maailmasõja lõpuga sai Filipiinidelt lõpuks vabariik. Pärast sõda oli Filipiinid jaapani järel kõige arenemisvõimelisem riik Aasias, mis aga tänu diktaatorlikult korrumpeerunud presidendile Ferdinand kosele muutus kiiresti ebastabiilsemaks riigiks Aasias. Kas pärast Marcost võimule tulnud baasia esimene naispresident hiljem mõrvatud korras olla? Kino ja tema järglased on toonud riiki mingisuguse korra. Milline on elu seal tänapäeval, kuuleme kohe meie tänase saatekülaliselt sekka, kuulame Filipiinidelt traditsioonilist muusikat. Reisipalavikusaade taas eetris, nagu te olete juba aru saanud siin sissejuhatusest ja saate alguse Kõllidest ja täna teeme absoluutselt toreda reisi jälle Aasiasse tagasi, kus meile ütleme see aasta vist päris päris mitu saadet on olnud vähemalt kuus seitse riiki, Aasiast on meil läbi käidud just ma mõtlen siis Kagu-Aasiat või nii või taga asjad, kuidas seda nimetatakse. Ja täna on meil külas Mihkel Vainu ja Mihkel Vainu viibe meid, ta raadiolaineid teiste lainete peale nimelt. Me lähme teeme ühe kõva surfitripi Filipiinidel tervist, mihkel, tervist. Räägiks siis kõigepealt, Filipiinid on ka selline kauge eksootiline koht, mina isiklikult ei ole seal käinud kõva loodusehuvilisena olema kursis natukene sealsete väga ohustatud loomaliikidega, millest me võib-olla ka täna veel räägime. Aga hakkas kõigepealt sellest pihta, et kuskohast Filipiinid üldse asuvad ja. Millega, nagu tegu on, mis riigiga tegu on? Filipiinid on siis tõesti riik Kagu-Aasias? Saarestikuga on, tegemist, on Hiinast lõuna poole. Filipp invest endast lõuna pool alla jääb Indoneesia ja kui rännata lääne poole, siis jõuab üks hetk Vietnami ida poole minnes siis üle Vaikse ookeani jõuab otse Ameerika ühendriikidesse. Et tegemist on, ütleme, saare riiva ja tegemist on puhtalt saareriigiga, et kontinentaal Aasiast võrdlemisi kaugel, võib-olla sellepärast ta jääga tihti kõikide rändurite teele tegemist puhtalt siis saareriigiga ja koosneb ligikaudu 7100. saarest pluss-miinus mõni, oleneb seal tõusust-mõõnast. Paras paras hunnik saari, midagi lastele. Aga mis riik ta on, me oleme noh, Aasiasse see amet on, osad riigid nagu Lõuna-Korea kong seal, Singapur on siuksed väga heal tasemel riigid, niuksed, turismiga ennast mingil määral üles töötanud tai ja on ka niisugused noh nagu näiteks Põhja-Koreas ja Mongoolia ja, ja ütleme, Jean-Marie laos, mis on natuke siuksed kuskile kuskile jäänud nii-öelda, mis mõnes mõttes on hea, sellepärast et loodus on säilinud ja nii edasi, edasi. Kuidas Filipiinidel olukord on, mis seal, milline on see elu ühiskond seal Filipiinidel? Ma arvan, et on selline suhteline keskele segu nii ühest kui teisest, et eks ta on kindlasti mingil määral veel selline Aasia riik, mis seal üritab, üritab vaevalda välja oma vaesusest ja viletsusest aga samas on seal kindlasti ka selliseid arenenud piirkondi, suured linnad, mingid finantskeskused, isegi et võib-olla just see, mis siin kindlasti ka täna läbi kõlab, on see killustatus nende saarte pärast. Et regioone on seal tõesti palju erinevaid ja kuskil, kus on päris tunnustatud rahvusvahelised ülikoolid, kuni kuni saarteni, kus me kuulsime, on isegi veel inimesi hoiad alles kus ei pidanud isegi inimese maitsmine tabu olema, et ka nii hästi teab mingi kohalikuga vesteldes seal tuli välja, et et pidid kuskil isegi proovima inimese liha mingite väikeste saarte peal kuskil hõimudest. Mis sa ise arvad, Filipiinidel olid seal pool aastat ja mis sa arvad ise, kui tõenäoline see on, seal oli või on see rohkem selline egiptlaste kaamelivahetus jutt naise vastu, et niisugune noh, et nagu ennast huvitavaks teha. Teades seda mees, kes seda rääkis, et ta ei olnud nagu väga naljaka näoga, kui ta sellest rääkis, et tal võis isegi tõsi taga olla ja vaadates neid saari tõesti, seal võib olla selliseid kadunud paradiisisaari sadu ja sadu, et miks mitte kuskil väikse väikse saare peal teiste suuremate saarte vahel, kus valge inimene väga tihti ei ole käinud, siis need sellised maadeuurijad tihtipeale siis kellelegi ohverdatakse, võib-olla sealt väikse ampsu võetakse. Filipiinid on palju jäänud nagu ütleme, uudistesse just sellega, et seal toimub alatasa mingisugused vaiksed sõja lahingud on seal nii palju, kui mina, nagu ettevalmistusena ajal lugesin, et tegemist on kõige suurema aasia katoliku riigiga üldse, kus on, ütleme kristlik riik ja seal on mingi moslemiäärmuslased ja kogu aeg seal mingi madinat, palju see nagu igapäevaelus kuskil sul kõrva kas või puutusid sellega kokku üldse või on see selline ikkagi mingi teatud regiooni probleem? See on jällegi teatud regiooni probleem, et selles suhtes seal, kui sa oma elu elad ja vaikselt oma igapäeva toimetusi teed, et sa ei kuule neid, selliseid uudiseid, kuuled enda saare pealt kuskilt sealt lähematest kohtadest, aga mingit sellist asja nagu kohaliku kohaliku uudis küll ei kuule, et mingi hull madin neid kuskil nurga taga käiakse, pigem son ikkagi ühe väga kindla regiooni probleem, mis on siis lõunas tõesti seal minna saare peal, kus on siis moslemiäärmuslased ja need seal teevad siis päris palju pahandust. Ja selle tõttu ongi soovitatav ka, mida meiegi väga palju kuulsime, et, et tegemist on väga ilusa kohaga aga ei soovitata sinna isegi kohalikel minna, rääkimata siis välismaalastest, et tõesti selline väga ohtlik, väga ohtlik regioon. Oled sa kursis ka, mis probleem on puhas, mingid religioosne konflikt või on seal midagi muud? Jah, pidi olema selline võimuvõitlus, mille aluseks siis on ikkagi religioossed probleemid, et üritavad seal kehtestada, siis võtta seda ühtab päris suurt saart, mis on suuruselt isegi neljas, viies seal Filipiinidel, et seda siis üle võtta, enda võimu alla saada ja, ja siis enda selline usk ja mu võim kehtestada. Miks sa olid pool aastat Filipiinidel just Filipiinidel miks olla pool aastat Filipiinidel samal ajal küsimus, miks olla pool aastat Eestis sellise talvega, nagu siin on, et nõus absoluutselt, nõus küsimus on see, et miks just Filipiinid, miks just Filipiinid, meie valik saigi tehtud puhtalt siis surfikaalutlustel, et samamoodi mina olin seal juba ühe korra käinud eelmine aasta puhkamas kuu aega ja sõitmas. Ja tundus väga sellise mõnusa kohana ja uurides siis ta pidigi olema Aasias üks üks parimaid, kui mitte parimaid sõidukohti kus on soe ilm, soe vesi, kogu aeg puhuvad mõnusad ühtlased tuuled. Aga head sõidutingimused ja, ja kindel valik selles suhtes, kui sa tahad talvel kuskil sõita, mõnusat surfata, siis sinna minna. Väga hea kombinatsioon sellisest mõnusast elustiilist ja samas ka piisavalt odav ilm sel ajal, kui sina seal olid solid seal, siis ütleme meie talveaeg ja jah, meie talv ja seis on ka seal. Ma saan aru, et kui meil on talv, siis seal on mingi mädanik tall ja see on soe. Seal on talv, on nende jaoks jahe, aga tegelikult oli talv meie jaoks jahe. Sellepärast et jõudsime me sinna kuskil oktoobris. Noh, üldiselt on seal kaks aastaaega, on talvi, on suvi, mis siis on, langevad kokku meie aastaaegadega ja suvi on selline väga soe vihmane periood, kus siis tõesti võib sadada päevi ja päevi järjest ilma pausideta ja noh, kui ma ütlen soe, siis ma ei mõtle nagunii 25 30 kraadi sooja, 45 kuskil sinnakanti, soe, niiske ja talv on siis selline selle kuivem periood, kus on nagu võib-olla põhjamaa inimesele natuke nagu kondipärasem kliima, selline 30 ja siis niimoodi, pluss 35. Sina elasid Filipiinidel, kus mina elasin Filipiinidel siis ühe väikse väikse saare peal, mille nimi oli purakaim, mis asub põhimõtteliselt täiesti keset filipiine, kaitstud, kaitstud teiste suuremate saarte poolt ja tegemist siis väga väikse, väga väikse turismisaarega, mis on kõigest 10 kilomeetrit pikk ja üks kilomeeter lai, et selline väike mõnus väike, mõnus laid ja see on selline, nagu ma aru saan, siis sihuke tõsine surfarit Meka, et seal seal ikka laine murdub mõnusalt. Noh, tegemist oli seal lohesurfi ka, et pigem siis pigem kuulasime tuult, tuld kui laineid. Et jah, selline hea, suur ja suur laguun ja korralikud tuuled, kus siis sai sõita ja tõesti võib öelda küll surfimeka, sellepärast et see aasta oli seal näha isegi maailmatasemel proffe, kes võistlevad seal maailma esikümnes, kes käisid seal harjutamas ja mingeid tema võistlusi tegemas, et, et on, on sinna jõudmas tõesti selline ka lohesurfi tipptaset. Oskad sa midagi Filipiinide ajaloost rääkida? Natukene, nii palju, kui ma tean, kuulnud olen, oli see, et eurooplaste jaoks avastasid filipiini saare hispaanlased kuskil 16. sajandil mingeid 1500 mida need jäid siis seal domineerima, hiljem võtsid selle üle ameeriklased. Ja nende mõjutusi on siiamaani väga palju veel näha ja filipiini endist vabanesid pärast teist maailmasõda pärast mida nad on siis olnud iseseisev riik. Pärast teist maailmasõda soilist sõimetoovaks ja sai oli olemas selline iseseisvat klipiinikesse. Omavalitsusega siis oma asja saad hääle. Reisipalavikusaade täna reisimas taas Aasias, kaugel Filipiinidel saarestiku, siis kus me saime teada, et on üle 7000 saare? Meil on külas Mihkel Vainu, kes meid käekõrval seal ringi juhataja peab toredamaid kohti ja juhtumisi meieni toob. Mis rahvas Filipiinidel elab, et kas on nagu üks üks rahvus või, või mis millega tegu on? Ja tegemist on ikkagi ühe rahvusega, et välimuselt olemuselt on nad kõik väga sarnased olemata, kus saarel sa oled. Et mis need võib-olla kõige rohkem eristab, ongi see, et kui palju nad siis valle valge inimese turismiga kokku puutunud on. Et rahvas ise nagu üldiselt Aasias kombeks, sellele väga sõbralik ja samas ka natuke uudishimulik uute asjade suhtes võib-olla mitte kõige julgemini proovima, aga, aga nagu uudistama küll. Kui olla seal kuskil turismipiirkondades, siis kindlasti võib öelda, et turism, see äri on neid natuke korrumpeerunud, et kohe on käsi pikalt ees ja raha, et kuidagi mõtlevad välja jälle mingi võimaluse, kuidas sealt mingit pesotsis välja petta või välja nagu lunastada. Kas nad on ikka suhteliselt ütleme, asiaadid, et mul on alati tundnud, et Phillip piinlased natukene on nagu siuksed ütleme, siuksed nagu Polüneesia mõjutusega nagu nagu Havai või sealt mingit maoori, mingit sihukest verd kuidagi on sees või, või, või ma eksin? Jah, tegelikult on küll mingi selline Polüneesia mõjutus isegi sees, et päris sellised tüüpilised asiaadid ei ole, et, et kui siin mõelda mingites stereotüüpide järgi, et sellise kollase nahaga pilusilmadega on üks ehtne asiaat siis päris selline ta ei ole, et nad on ikkagi pigem. Pigem meenutavad sellist tõmmud tõmmud Lõuna-Euroopa inimest näiteks et tehagi ikkagi ümarate silmadega ja sellised tõmmu nahaga muidugi tumedate juustega, kõik eranditult loomupäraselt siis ja kasvu poolest kasu poolest on muidugi lühemalt, et, et kui siin kui siin nagu euroopa mees viskab kuhugi, nii 180 oleks keskmine, siis seal mina oma lühikese 170 sentimeetriga oli ikkagi päris tubli poiss juba, et pikkus ei olnud viga midagi. Nii et tegemist on siis ütleme, Aasiale tavapäraseks saanud sihukse lahkete inimestega jahu osas? Jah, suures osas küll, et tegelikult kui sa reisid seal kuskil väiksemates regioonides, on nad väga sõbralikud, väga lahked. Enamasti ongi see paradoks, et mida, mida sügavamale sa sinna kuhugi Ursikusse lähed kaugemale nii-öelda sinu jaoks tuttavad tsivilisatsioonist siis tegelikult seda sõbralikumalt sinusse suhtuvad. Panevad su toolil istuma, kes seal inglise keelt oskab, kohe tuleb su ümber, tõlgib teistele su juttu, tahab, uurib, pärib, kust sa pärit oled? Tahtsid teada, et mida Euroopa täpselt, kust riigist, kus asub noh, kõik sellised jutud, et tegelikult väga-väga sõbralikud ja lahked inimesed. Kui informeeritud nad on see, mis praegu maailmas toimuvat on, nad ikka selleks, et ütleme noh, teavad, enam-vähem sama riigis on need jäävad siukseid globaalseid asju, et ma ei tea, push on paha ja niukseid asju või on nad ikkagi ütlevad. Noh kui nad küsisid sinu käest, et kus sa täpselt oled, siis nad peaksid olema ikkagi teadma, et on olemas mingid erinevad riigid Euroopas. Jah, selles suhtes midagi nad ikkagi teavad, aga ei saa öelda, et nüüd päevakajaliste sündmustega väga kursis on, et mis seal toimub, kus buss möllab või kus ta mölla, et eks nad elavad oma sellist lihtsat elu teevad oma asja ja kui keegi uus huvitav tuleb, seda kindlasti uurivad ja eks need niimoodi on oma kogemused saanudki, et ahaa, et kuskilt Euroopast ma olen sellest varem kuulnud. Et siis teavad jälle edasi pärida, teatanud midagi Eesti kohta. Sa oled Eestist? Ei olnud küll kedagi, kes oleks nagu teadnud, kes, kes otseselt varem seal puraka saare peale olnud eestlastega kokku puutunud, et eestlased on seal päris tihti juba käinud päris palju, nii et seal nagu saare peal eestlasi teatakse, neist on kuuldud, aga, aga ega väiksemates kohtades ikka ka väga lihtsalt ei teadnud, öeldi, et Põhja-Euroopa, siis sellega oli nagu väga rahul, okei, las ta jääb. Kas nendega rääkides, sul on nad patriootlikud inimesed, et homme sata? Me oleme Filipiinlased, me oleme selle maa üle uhked, et meil on niisugune tore maa või või mingi sihukest Insaitine tavasid sulle ka või mitte. Selles suhtes jah, nad on, nad on ikkagi võrdlemisi uhked olla, olla Phili piinad neile neile nii palju, ikkagi see riik meeldib, et nad ei ole sellised, et, et nad seda põlgaksid või tahaks ära saada, kuigi neil selline seiklushimu on, sest et enamasti nagu nautatiivselt Aasia riikides, nad ei ole väga palju reisinud. Kindlasti nooremad oleks sellised, kes tahaks nagu avastada ja maailma näha ja natuke ikkagi ringi käia, et kõik need välismaa inimesed, kes neile sinna tulevad, räägivad lugusid oma kodumaades, enam paneb nende silmad särama, et oh, et tahaks ka näha ja tahaks kogeda seda. Aga, aga kindlasti on nad sellised kes rändakse, tuleks lõpuks ikkagi Filipiinidel tagasi koju. Nii palju, kui ma lugesin kuskilt ennem saadetad siis Philipiinlastele on vist ütleme, on rahvus, kellel on üldse kõige rohkem nii-öelda rahvastest inimesi elab väljaspool oma riiki, seal oli mingi päris suur arv, ma hetkel jään sulle võlgu, aga et mingil põhjusel on hästi palju Filipp piinlasi kolinat Filipiinidelt ära elavad näiteks ma ei tea Ameerikas või kuskil mujal maades, et millest see tingitud on? Kas rändamishimust või sellest, et neile ei meeldi seal ikkagi olla. Või on raske olla? See arv on jah, kuskil ma olen ka kuulnud mingi 10 11 miljonit kuhugi sinna kanti, et päris selline märkimisväärne päris värki number, aga ei oskagi täpselt öelda, mis siis mis siis neid eemale ajab või mujale kutsub, et, et ma arvan, et meil igalühel on oma lugu, lugu rääkida, et kuidas nad kuhugi on jõudnud. Eks paljud on seotud Ameerikaga sellest ajast, kui Ameerika seal valitsused kuidagi siis said nii-öelda paremale järjele ja, ja kindlasti on ka see, et, et mis sealt nagu läbi koostis on see, et Filpino perekonnas lapsed on selline pensionisammas. Mida rohkem lapsi, seda parem, parem tulevik sul on. Ja reisides kuskil seal lennujaamas oodates kohtasin ka flip hiinlast, kes töötas Austraaliast, ütles, et see palk, mis ta seal teenib, on piisav, et ise ära elada Austraalias samas mingi väike osa koju saata ja selles toita siis tervet suguvõsa. Et ma arvangi väga paljud siis üritavad nagu mitte parandada ainult enda elujärge, vaid ka tervet perekonda laiemat perekonda toetada lähevad siis andekamad, neist lähevad kuhugi välismaale, et siis ära elada ja siis kodustel ka paremini olla. Sa rääkisid, et käisid ka, ütleme natukene turismipiirkonnast väljas seal tutvumas kohaliku eluoluga, et kuidas niisugune, kuidas nad Filipp piinlased elavad, elavad nad ikka mingisugustes majades või on neil mingid hurtsikud või, või, või, või ma ei tea, koop. Koobas päris ei ole, selles suhtes on nad ikkagi maja taga, eks need mured on kõik bambusest. Bambus on selline imevahend seal, millest on võimalik tegema, ma arvan, isegi helikopterit minu taga, aga vaadates, mida nad suudavad selle bambusega teha näiteks mis asjad olid bambusest tehtud, mis avaldasid sulle mulje bambusest oli tehtud. Kõik mööbel, kõik selline asi, tavaline paadid, kõik asjad, ehitustellingud, näiteks bambusest üldse seal regioonis väga levinud, et tõesti kõik, mis sa arvad, et meil võiks kasutada metalli, plastmassi, ükskõik mida siis seal on kindlasti number üks. Et bambusest tehtud majad on see, kus nad elavad, sellised väga lihtsad. Kui käib sealt mingi torm, taifuun üle võtab maja kaasa, ei ole hullu kuti tuttavad jälle parmedripammust Mochetega kallale, mingit plastiknööriga seovad selle kinni ja on jälle nii-öelda oma majas Majas tagasi, et ikkagi katuse all bambusest kasvab ka jube kiiresti. Bambus kasvab kiiresti, et ja hea ressurss neil kindlasti. Kui sul oli kokkupuutumisi nendega, siis milliseid huvitavaid, ütleme käitumismaneer või ütleme, siukseid tavasid või traditsioone, sa. Tähele panid kohalike Filipiinide seas võib olla selliseid käitumismaneeri meile nii väga, võib-olla isegi avaldatud, näete, et olles ikkagi valge inimene, toitsid mingi distantsi. Et oli aru saada, et perekond on neile kindlasti hästi tähtis. Perekonna siseneb, kui sind kutsutakse kuhugi koju. Et seda, seda tuleb kindlasti väga austada ja niimoodi, et ei olnud nad jah, seal saare peal nagu väga valmis ennast niimoodi avama. Näeksin nüüd millega nad tõesti suletud uste taga tegeleda, Sa oled, selle poolest peaks ütlema, et mingeid selliseid imel väga imelikke kombeid ei, ei jäänudki silma. Ei olnud mingit spets, tervitusi ka mingid mingeid asju hetkel hetkel ei meenu jah, et mis keeles nad räägivad, mis keeles silomidega rääkisid. Keele poolest on seal tegelikult lääne inimesel väga lihtne, sest et riigis on kaks ametlikku riigikeelt üks on siis Filipina ja teine on inglise keel. Et väga vabalt saab seal hakkama inglise keelega just nagu levinumatest kohtadest. Väiksemad maakohad seal on muidugi raske, aga aga alati leidub keegi, kes, kes lõpuks sind välja aitab inglise keeli, mida räägivad, on niisugune ütleme, arusaadav, mitte selline. Et tuleb 100 korda üle küsida, et mis seal täpselt ütlesid, jätan häälduse poolest on arusaadav, aga, aga väga väga lihtne, et lihtsalt selline grammatikast pole seal juttugi, et üldiselt lihtsalt sellised paar sõna, mis moodustavad siis peaaegu lause. Aga vaadates muid asjariike, siis sellega võib väga rahul olla. Aga filipiini enda keel, mis asi see endast kujutab? Filipiini enda keel on, siis, seal on erinevad dialektid rääkides mõne kohalikuga, siis aru, et tegelikult on kõige levinum Sis tagaloog, mida nad kasutavad ja, ja kõik siis riigiteated ja kõik sellised ametlikud teadaanded ilmuaki kahes keeles siis tagaloogis ja inglise keeles, aga omavahel on need Filipp piina erinevad dialektid ikkagi piisavalt erinevad, et nad saavad sellest kergelt talu, ütleme nii, nagu Põhja-Eesti inimesed võib-olla mõistavad soome keelt niimoodi kompamisi, aga nad ei ütle, et nad oskaks seda rääkida, et ise tõdesid, et mõnes mõnes Filipiinide regioonis võivad isegi hätta jääda, et seal läheb ka õppisite ise ka mingit tagaloogi. Natukene? Jah, tagalogi midagi ikkagi sai õpitud, et aitäh ja tere hommikust. Tere hommikust. Salamad on aitäh ja magan ta anumaga. On tere hommikust. Kõlab kuidagimoodi Aafrika GRU, jah, ta ei ole jah, väga selline gaasia keele moodi ei ole ja Hiina mingisugune rõhukee. Meil ei ole väga selline juuksur või piiksu, et selline tõesti natuke oma omamoodi hääldused. Aga selle keele õppimise tegi seal nagu kindlasti selle raskemaks, et kui sa suhtlesid, siis keegi väga ei viitsinud nagu välja teha. Kui sa üritasid Enda poolt rääkida seda tagaloogiaid, siis kõik läksid kohe inglise keele peale üle, et okei, teadsid, et niikuinii on nii lihtsam. Ise leksika lõpuks lihtsama vastupanu teed, et seal midagi pursid, aga lõpuks on ikkagi ütled inglise keeles ära, mis vaja on. Lähed rõõmsal sammul edasi. Sel ajal, kus sa seal elasid, kas toimuski, ütleme mingeid suuri, selliseid üleriigilisi tähtpäeva, pidustusi või, või võtsid osa mingisugustest üritustest, näiteks, noh, ma tea pulmadest, matustest või midagi, et milline see kohalikku eluolukultuur on. Noh, meie jaoks võib-olla rohkem kui nende jaoks oli uusaastapidustused, lääne inimesed kindlasti kõik kogusid kokku rannale, panid korralikult pidu, nemad korralike kristlike inimestena olid kodus, sõid jällegi käisid, käisid õhtul kirikus ära ja siis aastavahetusel lihtsalt veetsid perega, sõid rahulikult. Pidustused olid teistsugused. Ta ühte sellist jõulupüha sattusime küll nägema ja see oli väga huvitaval kombel ühel väiksel rombloni saarel, kus me siis seiklemas käisime. Ja seal tõesti oli siis selline kohalik kohalik suurfestival, mis oli päris kihvt, et rongkäik läbi selle väikse linna või külakese, kus siis kohalikud olid seal pärismaalaste moodi riides, et kõik sulgede ja värvidega ära ehitud, mingid mõõgad, kilbid käes, sellised odad taga käisid suured trummid, mingeid orkestreid käisid ringi, et selline väga, väga uhke särav pidustused seal neil kindlasti neile meeldivad sellised läikivad, säravad kirjud värvilised asjad, et kui ikka pidustus on, siis lüüakse linn piduehtes ja kõik panevad kuidagi võimalikult läikivate. Noh, see oli jõulude ajal, see oli nii-öelda nende mingi analoogne jõulupüha, mis tegelikult toimus jaanuaris. Näete, et kus nad siis tähistasid oma oma selliseid kohalikke pühakuid, mida siis meile tõlgendati, kui et sama tähtis, kui meil oleks jõulud. Läkili Hiina aastavahetus ei, siin aastavahetus oli pärast seda veel natuke hiljem, et sellega sellest nad isegi väga-väga palju välja tee, sest Hiina aastavahetusest enamasti piirdub budistlike riikidega. Aga seal siis nagu kristlus, siis sellest väga suurt numbrit ei teinud. Kuidas need on lõõgastuda ja pidutseda neile meeldib või on nad ikkagi niisugune, nagu sa ütlesid, et niuksed kodust, perekonnaga? Kohalikel käib jo värk ikka selles suhtes, kui põhjust antakse siis küllalt küllalt selle peoga üles, võtavad laulda, trummi lüüa, meeldib neile väga sellised väga musikaalsed inimesed. Kui on pidu, siis võetakse mingi trumm välja või kitarr kuskil ja tunnistatakse natuke ja, ja ma arvan küll, et biopoolest nagu väga maha ja ma lugesin sellise asja, et karaoke tegelikult isendid, jaapanlased karvakesed Filipiinidel? Jah, kurb tõsiasi, mis kummitas seal iga nurga peal, et nagu öeldud, laulan laulda, neile meeldib. Plusspunkte on kindlasti see, et nad teavad sõnu. Uskumatu, kui palju nad teavad ka läänelaulude sõnu. Miinuseks on kindlasti see, et vii siis nad ei ole väga palju tihti kuulnud, et kui seal kuskil meie surfiklubi juures nurga peal oli ka mõni kohalikega rooke putka, mis siis tihtilugu löödi juba päevalgi. Nii ma siis oli seal päris raske istuda, nagu karaokeputka, tähendab siis täpselt nii ta ongi mingi selline väike, samamoodi mingi väike bambushütt, kus sa arvad, et keegi inimene elab, aga, ja lõpuks tuleb kokku, et seal hoopis käib mingi pidu, kas on keegi külla kutsutud või on seal mingi kohalike paar täpselt aru ei saagi. Igatahes on seal nurgas, karaokemasin toovad sinna kokku, kindlasti võtavad paar õlut ja siis hakkavad seal laulma ja võivad laulda tunde ja tunde. Liialda päeval kell üks hakkab juba pihta, päeval jah, selles suhtes, et nad on väga sellise päevase eluviisiga, et päev hakkab seal päiksetõusuga hommikul kell kuus juba. Et siis nad juba kindlasti juba toimetavad ja lõpeb õhtul kuskil kuue ajal, kui päike on loojunud, kui pimedaks läheb. Et ega nad väga sellised inimesed ei ole, et Pigendavad, päevavalges omad toimetused ära ja õhtul juba siis võib-olla kui põhjust on kell üks kell kaks hakkavad seal tähistama midagi ja kella 10-ks rahu majas. Sellist asja ei ole, et ollakse, ma ei tea, noh, mingid inimesed ikka käivad seal ka, ütleme, üheksast või kuuest üheksast viieni tööl. Et siis minnakse koju, duši alla süüakse, siis minnakse kõigepealt kuskile välja ja siis, kel ma ei tea pool kaks nagu eestlastel kombeks, minnakse klubisse ja siis tõmmatakse kahe tunniga ennast mõnusaks. Ei, sellist asja seal kindlasti läinud, et üleüldse selline üheksast viieni elustiil on see, millest nad mitte midagi teada, millest nad isegi ei saa aru mitte midagi. Et seal saares ise ise ka elades kahe-kolme nädala pärast ei teadnud, mis nädalapäevi on. Ja tegelikult seal ei olnud isegi vahet, mis nädalapäev on, kõik päevad olid täpselt ühtemoodi, päike paistis, ilmudes vesi oli soe, tuul puhus, et ei olnud seda vaja ja see kohalike nagu elustiilis ka väga väljendub, et tegelikult sul on vaja umbes täpselt teada, mis kuu on ja sellest nagu täiesti piisab siis vahet ei ole, kas on esmaspäev, kui nad hakkavad pidutsema või on neljapäev, et ei ole? Jah tõesti sellist kommet, et reedel kõik istuvad kuskil ootavad kuni kell viis saab siis ruttu koju minna ja õhtul nagu peole minna, et sellist asja üle teil on ikkagi sihuke natuke niukene moniana suhtumine ka? Rahulikult chillime ei ole kiiret kuskile. Kel ei ole tähtis, väga ruulib selles suhtes. Kell mitte isegi ei ole tähtis, aga kella ei olegi. Oli sul mingeid kokkupuuteid ka, näiteks pidid kellegi kohalikuga kokku saama. Saame kell üks, kokku tuli umbes kell neli. Ei olnud sellepärast, et me ise ka kella käe peale kandnud, et selles suhtes ütles, et saame kokku, siis saame kokku ja loodetavasti said sellel päeval kokku või kui ei saanud, siis saad järgmine päev ja tegelikult ega midagi katki ei olnud, et kui seda ka sellel päeval kokkulepitu päeval kokku ei saanud ükskord niikuinii nägid, said oma asjad aetud ja ja kõik kuidagi sujus. Kas see, kui me enne siin mainisime, et tegemist on tegemist on Aasia kõige suurema katoliikliku maaga. Kui palju see religioon ütleme, igapäevaelu nagu mõjutas või, või oli see nagu välja paistad umbes, ütlesime mehele. Davai, saame homme kokku, ma ei, ma ei saa, ma olen umbes perega kirikus. Või või mingi selline asi või on see niisugune, neid lihtsalt ei tea, et ma olen kristlane, kõik on siin. Pigem oli jah, see teine variant, et nad tegid seal oma toimetuse kuidagi seal niivõrd välja ei paistnud võib-olla lihtsalt üldises ütleme siis linnapildis või tänavapildis oli küll, see kirik oli alati igal külal kõige kõige puhtam, kõige korralikumalt ehitatud ehitis alati väga, kas suur kõrge kivimaja, puhtalt värskelt värvitud, siis lõi väga terava kontrasti seal mingi kõrvaloleva, sellise bambushütti või ükskõik millise kasvõi poolkivi kiviehitise vastu, et sellest sai kindlasti aru, et kirik on neile väga kõrgelt au sees ja sealt õhtuti mõõda käies, kui neil oli mingi palvus lõppenud või algamas, siis seal oli ikkagi väga palju rahvast. Et selle selle järgi sai kindlasti aru, et kirikult nad hoiavad auses. Reisipalavik on siis täna Filipiinidel. Meil on külas Mihkel Vainu, kes sealpool aastat elas ja elas pool aastat peamiselt saarel, väiksel saarel nimega Boracay, kui ma ei eksi, oli õige täpselt, räägiks natukene sellest saarest, mis saar endast kujutab, me saame teada, et on suhteliselt väike. Ta on põhimõtteliselt surfi inimeste saar või, või mis seal, mis seal toimub. Aparaat kai on nii väike, et seda, seda lihtsama kaardi pealt on isegi raske üles leida, aga kui rääkida mingi turistiga, kes on Filipiinidel käinud, siis väga tõenäoliselt on ta puraka saare käinud sest see oleks nagu selline turismielu keskus või selline koht, kus kus reisiajakirjad kindlasti soovitavad ära käia, mis seal siis on, et sinna peaks minema. Tegemist on sellise väga väikse ilusa loodusliku saarega, mille siis nüüd on muidugi turistid üle võtnud ja mis seal siis põhitegevus on, ongi see, et, et kunagi sai ta suurem turismilaine sai alguse sukeldudes, kes hakkasid seal sukeldumas käima. Sealt pärast seda ilmusid kohale purjelaudurit ja lohesurfarid, kes leidsid, et need tuuled ja need ilmastikuolud on neilegi väga mõnusad. Ja hakkas selline möll pihta ja nüüd käib seal tegelikult isegi enamasti niisama selliseid suvitajaid rannapuhkust nautimas, et sinna kaheks kolmeks nädalaks palmi alla pikali ja õhtul välja pittu ja paar ja nii seal kaks nädalat möödub nagu lennates. Ehk ütleme nimelt, saar on siis täis, ütleme, siukseid hotell mingi pangaloosid, rannabaare ja nii edasi. Jah, saarel igas otsas kuskil kaugemas otsas võib leida sellise väga eksklusiivse risorti, kus majutushinnad võivad küündida lausa 10000 kroonini. Samas võid leida ka sealt mingi väga sellise, no ütleme, kohalike kodumajutuse paarikümne krooni eest. Et tõesti on seal ööbimis söömis joomis pidustamis võimalusi täiesti seinast seina. Ja kus teie täpselt seal elasite elasite kiirus kodus või kallis ressursis mehi ikkagi tegime, üritasime enda kodu kodutunne, et sinna luua, et tegite ise pahmuliselt lõpus isegi oleks valmis selleks olnud, aga alguses ikkagi säilitan Esselist euroopalikku mentaliteeti, siis üürisime endale pikemaks ajaks maja, kus me siis kambakesi elasime. Kogu see elu siis turistile piirnebki, piirnebki, seal kaherannaga enamasti et üheksa on siis Bulagoogpich, kus on kõik surfarid, kus on selline tuuline silmale võib-olla mitte nii ilus, selline natukene must, mitte nii korras hoitud. Aga see selline väga mõnusa vaba atmosfääriga, sellise mõnusa suhtumisega kõik ütlevad sulle tere rannas ja selline hästi chill koht. Ja siis teisel pool, sest vastupidiselt selline hästi piltilus, turistilaadne, selline hoolitsetud valge liiv ja helesinine, vesipalmipuud nõletumas kuhugi vee kohale rannabaarid, lamamistoolid, päikesevarjud, kõik selline asi. Siis kogus elu oligi siis kahe ranna vahel meile enamasti ikkagi seal surfirannale. Pool aastat elasite seal majas ja ainult surmasid ta või või mis? Peaaegu selles suhtes, et kõlab nagu väga lihtsalt, eks me seal mingid oma vaiksed toimetused oli, et osa meist pundist olid ka koolitajad, et tegime seal tööd surfi koolitajatena ja, ja need, kes tööd ei teinud, lihtsalt surfasin. Kasid Boracay on siis ütleme niimoodi, et ütleme, sellest loodust ma mõtlen siis nagu sisemaa loodust ei ole üldse säilinud, et kõik on täis pandud hotelle ja tegemist on sellise suurekuurortiga või, või nii ta ei ole suure külaga. Jah, ta on, ütleme, selline suur hajaküla, ütleme, ta ei ole selline lihtne kuurort seal vahepeal on ikkagi mingid sellised väiksed nagu džunglilõigud, aga kuna see saar on tõesti nii väikeses ütleme mingid seal päris päris sellist nagu sisemaa loodus küll ei näe, et see oleks kuskil džungel, kus ahvid karjuvad ja papagoid ringi lendavad, sellistesse kindlasti oled, pigem ta ikkagi on selline natuke mingit vaheosa ja rannad, rannad, rannad. Reisipalavik maailmarännakust raadioeetris. Tänu mitme rahva ja rassi esindajatele on Filipiinid üks äärmiselt huvitav Ma kuid mitte ainult kultuuri poolest. Filipiinide loodus nagu Pääle kohane, hõlmab endas palju Emmdeemseid, looma- ja linnuliike kui ka geoloogilisi pinnavorme. Näiteks asub Filipiinidel maailma suurim maa-alune jõestik mis on ligipääsetav ka inimesele ning Camiqueeni provints on koht, kus asub enim vulkaane ühe ruutkilomeetri kohta maailmas. Hirmu ära üllatavalt kiirelt hävineva Filipiinide vihmametsa väärtust näitab ehk fakt, et mitmed algained, millest valmistatakse madalamal laboratoorsel teel ravimeid mitmete raskete haiguste vastu on pärit just Filipiinide metsadest. Suurimat tähelepanu vajab siiski Filipiinidelt fauna mille esindajat peetakse hetkel maailma kõige ohustatud mataks. Umbes 80 protsenti liikidest on omased ainult Filipiinidele. Näiteks elab seal maailma suurim kotkas, keda kutsutakse ahvi tapma. Peaks suurim kala maailmas ujub samuti ringi filipiini vetes. Selleks on vaalhai ehk kohalikus keeles putan vinkt. Ning samas elab ka seal maailma pisi magevee kala Figveegobi kelle, kus on ainult 8,7 millimeeter meetrit ja kaalub ta vaid ka 4,5 milligrammi. Praktiliselt on ta palja silmale täiesti nähtamatu, sest tema keha on läbipaistev. Kokku elab Filipiinidel üle 196 liigi linde ja seda 90 liiki roomajaid kelle seas on nii krokodille suuri püütoneid, Jagobrasid veel mõned niinimetatud maailma faktid Filipiinidelt. Nagu mainisime juba mitmeid kordi, on Filipiinid kristlik maa aasia kõige suurem katolik maa ning tänu sellele pidas paavst Johannes Paulus 18. jaanuaril 1995. aastal Manilas Filipiinide pealinnas Luneta pargis missa umbes nelja kuni viiele miljonile inimesele. Selle üritusega pääses ta ka Guinessi rekordite raamatusse. Tuntud mänguasi joon sarnaselt karaoke ka leiutatud Filipiinidel. 500-st koralliliigist maailmas leiab 488 Filipiinide vetest maailma suurim merikarpe hiidkarp, mille läbimõõt on üle pooleteist meetri ja kaalub ta umbes 200 kilo. Selle teadaolevatest kaheksast liigist seitse leiab samuti Filipiinide vetest. Kahjuks on inimtegevus sellele kõigile järjest tugevamalt oma saabast peale surumas ja võib-olla, et paarikümne aasta pärast on ligi pooled Filipiinide looma linnu, roomajate ja kalalliik kidest hävinud. Aga nii kurvalt ei tahaks seda vaest piiki lõpetada, siis ka midagi natukene lõbusamalt. Maailma kõige kõvem tšillipiprasööja on Phili piino eri Berto n Gonzales juunior, kes ei kolme minutiga 350 piprakauna. Liigume edasi siis Filipiinidel, meil on mihkel külas oleme hetkel praegu paracay saarel, väiksel saarel, kus siis kõvasti saab Kaiti panna kõvasti igasugust lauda sõita. Ja millised on need kohad veel, kus sa käisid ja soovitaks minna ja võib olla, millised kohad on need, kus sa käisid, aga sa ei soovita minna. Õnneks sellist viimast kogemust ei olegi, et kus ma käisin, kindlasti ütleks, et tagasi ei tasu minna. Et nagu öeldud, kuna me olime seal oma sellises väikses mullis surfasime ja elasime ja võõrustasime seal kõikvõimalikke külalisi, kes meil Eestis külas käisid siis väga palju reisida ei jõudnudki, kahjuks selle, et mis mul olid, paar paar trippi sinna lähematele, saartele kuhugi oli oli tablase saar ja siis sealt edasi veel veel väiksema rublani saar kus ma siis paaripäevasel reisil käisin, et lihtsalt tutvudagi sellise natukene sellisest suuremast turismimassist kaugemal asetsev aidaa raduja paiku. Tablase saar, mis see endast kujutab? Lase tablase saar, tegelikult jäi meile tee peale Romloni saarele, kus olime selline õige sihtpaik. Nii et pigem võib-olla räägiks romblanis paar sõna, mis siis ka omamoodi väikesaar, mis seal on põhi, põhifraktsioon on marmori kaevandused kus siis pärine väga suur osa Filipiinide marmorist ja mida sinna saarele jõudes kindlasti kohe näha kõikvõimalikud lauad, kivid kuni tuha doosiline välja, kõik marmorist tehtud. Ja tegemist sellise väga väikse huvitava saarega, kus siis koheldi jällegi väga hästi, sellepärast et kuulsime, keskmiselt käib seal kuskil 17 turistikuusk. Et siis tõesti sellisest suuremast kisast-kärast eemal. Ja mis oli selline väga, väga mõnus koht, täpselt sellise ehtsa filipiini, kultuuri ja inimestega nagu tutvumiseks küsimuse vahele, et kas sul on mingid andmed, palju seal Boracay saarel käib, turista? Ei ole, selles suhtes vaadates seda massi, mis läbi käib, ma üldse ei teagi, kas keegi suudaks anda mingi täpse numbri, sest no ikka tuhandeid selles mõttes ei tuhandeid kindlasti selles suhtes, ma arvan, et seal saarel võib-olla kuus käib juba 1000 turisti. Et, et selles suhtes on see ikkagi täiesti selline tõsine turismimagnet, kuhu, kuhu lennukid lendavad riigisisesed mingi 20 30 korda päevas, selline, kõige lähemal lennujaamale, saarel endale lennujaama ei ole. Et selles suhtes see on ikkagi ikkagi tõsine kuurort võrreldes selle väikse Romloni saarega. Roomlane saarel sa siis tutvusid nii-öelda rohkem? Kohalike igapäevaeluoluga. Jah, seal oligi seesama koht, kus me siis seda suurt pidustuste festivali nägime, et mis oli selline hästi lahe. Ja, ja vaatasime, kuidas siis kohalikud seal elavad, töötavad ise lihtsalt sõitsime rolleritega ringi. Rääkisime nendega juttu, et see oligi sama koht, kus õhtul kuskil seisma jäädes täiesti suvaliselt tehes väike peatus kellelegi siis võeti kohe käest kinni, pandi tooli peale maha istuma. Nonii, poisid, räägi, kus te, kust te pärit olete, millega tegelete, terve selline nii-öelda küla, ehk siis kõik need kolm, neli bambushüti, kes sealjuures olid kogunenud kokku lapsed seal postide tagant, piilusid vaikselt käsi torkimas, et selline hästi nagu hästi lahe, teistmoodi seiklus. Tegelikult, selliseid saari võib ju Filipiinidel veel veel olla, kindlasti kindlasti on neid väga-väga palju. Kuidas me sinna üldse sattusime, saime mingi inglise naise käest juhusliku väikse vihje, et kuulge, et see on nagu kihvt saared, kui tahate kuhugi lähedale paariks päevaks minna daatiliselt siit saare pealt ära saada, et minge, minge, hakake üle. Sest et see oli täiesti nii-öelda meie enda enda koostatud reisijalt läksime kohalike paadiga üle, sealt võtsime kohalikega, sõitsime koos mingis bussis mitu tundi läbi saare, siis lõpuks üürisime kalamehe käest mingi väikse kalapaadi, kes meid üle viskas, selline parasjagu väike seljakoti seiklus, et tõesti see on ka põhjus, miks, miks on nii palju inimesi ei käi? Filipiinidel läksite lihtsalt selleks, et ta kindlasti läbi ka pealinnast. Läksime pealinn on nüüd selline küll võib-olla enne natuke rutasin kutse, et kohti, kus ma olen käinud ja kuhu ei soovitaks minna, siis üks neist on kindlasti Manila. Võib-olla on see minu isiklik arvamus, aga mõni on küll koht, kust mina ütleks, et minge, minge päris kähku ära, et ega seal väga midagi ei ole, mingid suured vanad majad, sellised meenutavad selliseid vanakooli pilvelõhkujad, aga päris ei ole ka, et, et selles suhtes see on küll linn, nii palju kui mina seal vaadanud, olen ka kuulnud teiste käest, kes natukene ringi reisinud, et peale sellise väga keskpärase shoppamas ei ole seal võib-olla mitte midagi teha, et, et Filipiinidel kindlasti on palju rohkem pakkuda, kui sa Manila. Et ühe korra ma selle vea tegin, sinna ööseks jäin, teinekord võtsin sealt võimalikult kähku lennu edasi ja, ja isegi peatun seal pikemalt. Nii et tegemist on tegelikult mingi suurlinnaga ikka tegemist on jah, sellise Aasia mõistes kohaliku suurlinnaga, aga noh, suurlinna kui öelda suur linn, siis tuleb kõigil võib-olla Silmeti, New York või midagi sellist, et oh, et hästi palju liiklust, aia, hästi suured majad, hästi palju rahvast, siis see on kõik kuidagi sellisel väga asjalikult skaalat hästi palju rollereid ja mingeid selliseid pool töötavaid autos ja kõik majad on sellised, ka maksimum kahe-kolmekordsed ja selline musta mitte väga meeldiv koht, kus, kus pikemalt peatuda, midagi ringi vaadata. Mis Filipiinidel veel pakkuda on inimestele, kes kes sinna tulevad. Mis mind nagu võlub, on see ikkagi mingi teatud kohtades on loodus, mis on ikkagi suhteliselt ütleme ikka sihukene džungel ikka. Ja seal elab üks minu teada maailma survet, kotkaid, kes teda nimetataksegi ahvitapjaks, kes on, ongi nagu kõige suurem siis oma suuruselt tiibade siruulatuselt üldse üldse kehagagi. Jah, selles suhtes on loodus on kindlasti kindlasti mingi selline vaatamisväärsus, mille pärast tuleks sinna minna. Ja seda saabki, ma arvan, kõige paremini nautida sellistes kohtades, kus, kus see põhimass ei käi. Põhiturist on ikkagi selline, kes joob oma coca-colat, ta viskab selle purgi sinnasamasse maha ja kasvatab võimalikult palju kilekotte, mis säilivad seal aastasadu kuskil sammas tänava nurga peal, siis keegi nende korista. Et kui midagi näha tahta, siis tasub natuke nagu eeltööd pigem teha, vaadata, millised on sellised sinu jaoks huvipakkuvad regioonid ja mis, mis ma kuulsin, mis on hästi popp nii eestlastest seljakotirändurite seas kui ka kui ka muidu sellistele matkasellidele palavani saar. Mis siis on just kus kuulus oma sellise hästi ehtsa looduse poolest tegemist, palav on, palav on jah. Et selline suur saar Filipiinide lääneosas ja seal siis tõesti võib leida sellist ehtedžunglit puutumata väga ilusaid randu ja kõike sellist väga-väga autentset inimese poolt veel rikkumata loodust. Me oleme rääkinud siin päris pikalt, et seal saab kõvasti ütleme, siis surfata, tegeleda kõige muuga, mis on merega seotud siis kindlasti me rääkisime ka sind saunast, et kindlasti on seal ütleme vee all ka päris huvitav loodus käsitleda ka kuskil näiteks sukeldumas võist, Kuuba taimimised, kohtasite seal mingeid imelisi Kuid jah, kergelt sai nagu snorgeldada, aga, aga see väga suuri elamusi pakkunud, sest ma otsisin oma päikseprille surfirannapõhjast ja selles suhtes see oli natuke teise eesmärgiga, aga aga Boracayle alguses oli sukeldumine nagu väga kõva sõna nüüd, kui rääkida rohkem selliste kõvemate sukelduda, ega siis nad ütlevad pigem see on selline praeguseks saanud nagu turismiatraktsioon lihtsalt tavaliste turistile. Sellised kõvemad hardcore sukeldujad sinna enam ei tule, et loodus on, kes sedasama turismi pärast nagu välja surnud. Et kuskil seal kaugemal täpselt nende palavani nende regioonide kandis on, on kindlasti väga palju vaadata ka vee all, mitte ainult vee peal. Sukeldumise Fanny otsida siis just samamoodi käia natuke sellist käimata rada. Filipiinid on maa, kus me täna ringi rändame. Seal on väga mitu saart, kõikidele ma kindlasti jõuab. Loodame, et kunagi jõuame. Millised on veel huvitavat? Kohad, kus käia, palavani sai siin juba mainitud teine koht, kuhu ise oleks tahtnud väga jõuda, on väike pohalüsaar suurema linnad puu juures. Et jällegi jällegi selline väga ilus looduskaunis koht, kuhu minna loodust vaatama, seal sellised väiksed kanuu või parvetripid jõgede peal saab vaadata, kuidas siis päris jõgede peal need kohalikud seal elavad. Elavikidelt sigade peal, jah, sellised bambushütid nagu ehitatud toetatud jõkke, et see natuke teistmoodi elamine kui, kui lihtsalt maismaal räägitud on seal ka shokolaadi mägedest sellisest huvitavast maaformatsioonist, mida, mille päritolu kohta keegi väga täpselt seletusi ei oska öelda, kui mina arvan, vähemalt minu jaoks oli seal kõige huvitavam siis kohalik kohalik väike ahviliik keda siis kõige väiksemaks primaadiks nimetatakse maailmas see tõesti väga vaiksed tegelased, kelle peas on ainult kaks suurt silma ja kõrvad ning mahub vabalt ära subjo pessa. Pigem sugused lee Muri moodi paistavad välja ja mingid sellised naljakad vahepeal seda vahepeal seda afilised ja keda vist leidubki ainult sealkandis, et väga omased sellele regioonile. Ja, ja see on huvitav fakt, et ma kuulsin nende nende põhjal olevat tehtud ka Kremlinid mingist vana kooli õudusfilmist tuunitanud natuke kurjemaks ja tehti siis kosmosetulnukatest. Kremli need olid ka ju olid nunnud ja siis muutusid hulludeks just loodetavasti need jäävad nunnuks. Ei tea, kas nad ikka kellelegi sõrmanne rõõmustada? Filipiinidel oleme, meil on külas Mihkel Vainu ja natukene räägiks need praktiliselt poolest ka, et keeks kõigepealt ära, et milline hinnatase Filipiinidel on. Mulle tundub kuidagi natuke, et ta nagu kõrgem kui mujal Aasias, aga võib-olla täitsa eksinud. Filipiinide üldiselt on see hinnatase pigem veidi madalam kui mujal Aasias. Ohoo, et lihtsalt on samamoodi see puraka saar tänu oma turistidele selline koht, kus hinnatase on kõrgem ja seal on kindlasti ka väga huvitav nähtus see, et mida lähemale Ki poele, seda kallimaks kõik hinnad lähevad igal pool juures juures olevatel poodidel ka. Et hea näide oli grillkala, mida me seal alguses ostsime 140 peeso eest, ehk siis kohaliku rahaühiku eest. Palju on peeso kurss jagada neljaga, siis saab sellise ligikaudse eesti krooni väärtuse. Ja siis mida lähemale detsembril jaanuarile siis kanahind tõusis seal 150 60 ja 170 pesot ja needsamad vennad, kes sulle kahe kuuest müüsid, selle kana 140-ga lähed, ütled, miks sa enam 140-ga jänes, oi see 140, võimatu, võimatu hindad. Nii head hinda ma sulle küll teha, et 170 kana. Et selles suhtes see turismi ikkagi kõvasti määrab selle hinnataset? Konkreetselt Boracay kohtad, sa mainisid tegelikult kasinat vist 20 30 krooniga, saab siis tegelikult nagu see eluaseme. Noh, puhkamiseks ampson, selline võrdlemisi võrdlemisi minimaalne summa ja askeetlik, et tõesti oleneb, palju sa tahad kulutada alates sellisest 10-st dollarist kuni tõesti lausa 1000 dollarini võitsid seal kulutada, et see valik on väga suur ja, ja natuke seal ringi käies uurides siis kindlasti nagu midagi leiab. Üks suur mure alati, ütleme turistidel on kohapeal liikumine ja seal saared, kuidas seal kohapeal ütleme, liikumine käib. Ja ütleme, saarte vahel ka saarte vahel ongi kaks varianti, kas siis liikuda valmise mööda maad ja vett mis on küllaltki vaevaline ja aeganõudev. Sest et need kohalikud transpordivahendid on seal ikkagi eurooplastele täiesti mittestandardsed. Ja peale vaadates näevad ka väga ebaturvalised välja, et pigem kindlasti soovitaks seda lennuliiklust. Kuna see tsaari on seal palju olnud liiklust, kohalikke reisijaid ja turiste seal palju siis tegelikult on see lennuliiklus väga hästi seal läinud ja on seal mitmeid lennufirma asi nii sellisest rahvuslikust lennu lennufirmast kuni odavlennufirma liini välja. Et saab pileteid väga mõistliku hinnaga ja lennukid on uued, puhtalt turvaliselt, ei ole mingit probleemi. Aga Saaremaal isegi, kuidas liigud saare peal lahkunud puraka näol on tegemist nii väikse saare, kes on kindlasti kõige lihtsam liikuda jalgsi. Teine variant on käsi üles tõsta ja kohe hüppab mingi selline rolleri vend sulle juurde, kes viskab kuhu mingi väikse tasu eest ära, mis väike tasu on noh, väike tasu, ütleme sellisel keskmisel osal, kus sa liigud, võiks olla siis 10 kuni 20 peesot ehk kuskil kaks kuni viis krooni. Et sinna sinna kanti ja teine variant on siis, võtad Raik, mis on selline külgkorviga mootorratas, mis on natuke kallim, kuhu läheb peale korgiga ratas ja sellele väga huvitaval tsiklil külge ehitatud keevitatud mingi selline korv, kuhu noh, ütleme viisakalt mahub sellist neli valget inimest, parematel päevadel panime sinna ka üheksa. Et täpselt nii vees vastavalt, kuidas vajadus on. Et kui pundiga liikuda, siis samamoodi need vennake viskavad sind igale poole sellise suht mõistliku ennast ära. Keskmend aktseb sinna viie-kuuekümne pessa kanti, et kamba peale 10 10 12 krooni maksta ei ole nagu väga hull. Aga ja Boracaizarale ikkagi lendad kampaaniast lennukiga. Paraguay Saarele lendad Manilas lennudki ka, kuna saar ise nii väike, siis seal lennujaama ja oled sa lendad sellise kõrval olevale suuremale saarele. Ja siis sealt sõidad paadiga üle, oled paracall, mis selline asi nagu umbes maksma võib minna? Noh, ütleme Maniilast lennupiletid edasi tagasi on mõistlik hind on kuskil 1200 peesot ehk siis 300 krooni, ütleme sinnakanti. Kui ma näiteks nüüd tahab minna sinna, siis lendan aneelasse, saan sealt edasi lennuki ja mulle kohe viiakse mind lennuki pealt siis kohe ka paadi peale või siis näiteks porokkaila viib võivad isasele otsima. Jah, selles suhtes, kui sa liigud sellistes kohtades, et teel Boracayle, siis kindlasti on inimesi, kes tahavad väga hoolitseda, pakuvad suled, kanad, Koteviotsu kohe bussi peale paadi peale. Kohe, kui sa üle saad paadi pealt nad aitavad sul leida majutust, et selles suhtes on kindlasti nagu väga lihtne variant, tuleb lihtsalt arvestada sellega, et keegi seal väga nagu tasuta midagi tee või sellest nagu aitäh ja eest. Et kui nad sulle mingi heateo teevad, siis nad ootavad tippi või raha selle eest. Ja kui nad sulle mingit majutust otsivad, et siis kindlasti viivad nad siin kõigepealt enda sõprade või sugulaste juurde või kuhugi, kus nad ise ka siis väikse mingi protsendi saavad. Jah, seal ei ole keeruline midagi leida, aga kui sul on natuke endal selliste seiklusvaimu või meelt, et siis pigem soovitaks nii, et lähed sinna kohale ja ütled, davai kutid, et ma saan ise hakkama. Inglise keelega saab seal vabalt hakkama, natuke käid ringi, uurid, küsib paari inimese käest ja ka palju viisakas London, ütleme, et inimene ta vaipa sõlminud paadi peale tõstab mul kotid ka maha, luht tahan ma või taha, ta teeb seda, et palju siis on viisakas tal on, oleneb, palju ta sul seal ära teeb, et selle eest, et ta su koti tassib 100 meetrit paadi peale küsida, isegi 100 peesot sellise väga tuima näoga, mis ilmselgelt ülemakstud sellepärast, et kui panna 100 peesot kohalikku konteksti, siis sellest saab kaks inimest söönuks saarele. Ja samas võivad olla seal sellised trikid ka, et okei, sa võtad mingi kuti, kes sulle ütleb, et sul on siin, maksab mulle vara on ju väga lihtne, saad selle bussiga, saad sadamasse, sadamast kohe paadi peale, kõik asjad on hinna sees. Siis tuleb välja. Ta oli liiga raske, sa pead natukene nagu juurde veel. Et, et sellised väiksed nagu ootamatused võivad alati tulla, et kui nad midagi välja mõtlevad, et kott oli liiga raske või sa pead oma kotile omati pileti ostma või mingi sellise nipi, et selleks tuleb valmis olla, et see on lihtsalt ütleme nad ei ole halvad inimesed, lihtsalt see viis, kuidas nemad üritavad raha teenida. Absoluutselt arusaadav, aga kuidas sellisel juhul nendega suhelda, tuleb öelda niimoodi, et kuule meest, lõpeta ära, et misasja sa jamad või annad lihtsalt ütleme Euroopas jaoks suhteliselt tühise summa tema jaoks tähtsas olla. Noh, see ongi, kuidas sa, kuidas sa ise viitsid jännata, kui sa ei viitsi oma kotid asjadest, palun väga, sa ei maksa talle nii palju maksabki talle, võib-olla 10 kuni 15 krooni kotib paadi peale, sa kõnnid ise nii-öelda nagu valge inimene, käed taskus, onju. Aga kui sa arvad, et see on sinu jaoks liiga palju, sa oled ise võimeline oma seljakotiga või ükskõik mis kotiga hakkama saama, siis sa ütled talle, et ei, aitäh, et ma saan hakkama, tänud abi eest ja võib-olla seal midagi veel natukene pakuvad, aga konkreetse ei ütle neile. Tänan. Nägemist siis nad saavad aru, nad saavad aru ja väga-väga pikalt. Sind ei tüüta enamasti. Filipiinidel oleme, meil on külas Mihkel Vainu elasite koha peal käsitleda poes näiteks ostide asju, poest, mingit sööki, tegite ise või käisite kuidagi nagu väljas. Mina isiklikult oleks pidanud tegema süüa ühele, siis käisin kogu aeg väljas lihtsalt tunduvalt lihtsam, see menüü oli küll seal väga lihtne, koosnedes Triisiste mingist võib-olla veel lihast, aga kokku võib-olla tuli isegi odavam. Kui sa võtad juurde selle vaeva, et käia poes ise midagi lillega seal vaaritada, siis kindlasti lihtsamatest kohtadest, kus kohalikkubki söömas käivad, saad oma riisi, liha, jäätee kätte mingi 80 peeso eest, mis on siis 20 krooni soon kõht täis. Nii et üks söögikord 20 krooni, ütleme umbes nii, on selline on selline lihtsam söögikord, aga kindlasti tuleb sellega arvestada, et nagu seal ööbimisegagi hinnad varieeruvad, võid minna vaid Beachile restorani ja maksta seal täiesti Euroopa hinda, nii kaks 300 krooni söögikord. Et seal sellistes turistirohkemates kohtades on kindlasti mõistlik endale seda hinda natuke uurida, sisse astuda, sest et ta väliselt võivad need kohad olla väga sarnased. Aga, aga kui sa menüüd, neid numbreid väga täpselt jälgija võib-olla oled seal nagu esimest teist päeva väga veel ei tea, aga kuidas nüüd ümber arvutada, siis sa võid päris nagu päris kiiresti betta, saadad. Filipiinidelt on pärit paar päris õõvastavat suupistet. Nagu näiteks Paalut, oli sul kokkupuuted ka sellega? Jah, Poluudiga puutusin kokku küll esialgu passiivselt, aga lõpuks otsustasime ikkagi tuleb selline asi ära proovida. Paluut, mis on valuuta, valuuta on siis väljast näeb välja nagu täiesti ohutu kanamunad. Mis ta tegelikult on, aga ta ei ole lihtsalt keerata, vaid seal on juba tibu loode sees. Et, et kui sa tahad Pealt ära koorid, siis vaatab sulle tibu kõigi oma sulgede nokaga vastu, mitte ei ole selline valge ja kollane, kes on siis keedetud Tanjah keedetud ja seda leiab seal väga lihtsalt, et kutid käivad samamoodi nagu Tallinnas Pirita rannas pakutakse jäätist, heidetakse jäätis, seal vennad käivad ringi, pakuvad sulle paluti. Ja mis esimene kord, kui sa said teada, mis asi see on, mis tunne seal tekkis? Tunne oli huvitav, et esimene kord mõisas kuulnud, esimene kord, kui ma nägin, kuidas valged inimesed seal sõid, olid taanlased, kes muidu nagu ristil millegi ees ette ei löö, sellised kõvad viikingite järeltulijad, piduja surus ta kõik asjad korraga ja neeme proovisid rannas paluuti siis üksikjooksis päris kähku pärast nurga taha, kui ta oli selle palud endale alla pannud, sest et noh, tuli päris kähku ülesse tagasi. See ei olnud nagu väga meeldiv vaatepilt, aga otsustasime, et ega me alla 100 jääda ei saa ja proovisime ise ära. Võtad selle mono ja koorid nagu ära selle. Jah, sulle jääb siis nagu siukene surnud tibu nagu kätte. Põhimõtteliselt on nii, et üldse, kuidas asi alguse sai, istusime sõbraga, sisenes rannabaaris ja vaatasime, et peaks selle paluudi ära tegema. Kui kutt tuli, paluudiksid stopptule siia kaks paluutis ka kõigepealt arvasime, teeme nalja, et noh, kes see valge mees ikka paluutise ta ei tahtnud uskuda, aga aga kui me talle selgeks tegema, et tõesti nagu paludi isu on, siis andis kähku kaks muna kätte. Me oleme siis muna, kuidas see välja nägi, niiet koorisid ta pealt ära. Tegid ta pead lahti, siis vastavalt maitsele panin sinna natuke soola või selline natuke nagu munad seal ülemis, jah, ülemise osa võtsid lahti nagu nagu oldaks tavalist muna lusikaga sööma. Siis kõigepealt nad joovad selle ära selle vedeliku, mis seal sees on, mis on noh, mitte kõige parem. Siis jootevedelik, jah, täpselt. Ja siis vastavalt maitsele panin sinna peale, kas natuke soola maitsega vedelik oli? Suhteliselt selline vesine, natuke nagu munakeeduvee maitsega, selline veider et soola ja maitsestad siis sellise pipra või sellise vürtsika tšillikastmega, oleneb, kuidas sul nagu maitseeelistused on siis valada endale sealt hopsti suhugi, siis kakud hammastega sealt seest välja ja siis krõpsutatele. Et tegelikult maitse ei olnudki nii hull, et kui sellest nagu hetkest mõõda, saad kusse noksusel nagu hamba all krõmpsub natukene ja suled natuke kurku külitavad siis maitseb nagu munakollane. Miks nad söövad sellist asja väga valgurikas ja annab energiat kõvasti organid, suled ja need kõik asjad, need lihtsalt peavad kõik alla sülitavad, noh, ta on selline. Noh, need ei ole sellised suured suled, ütlevad, mida sa mu padja või teki, sest ikkagi väiksed suled ja kui on parajalt limane, siis ta läheb päris kähku lupsti alla ka need soovitud ikkagi inimestel, kes käivad Filipiinidel ära proovida, saad ja ega seal tegelikult midagi hullu ole, taas kord selline asi, et peas rohkem kinni, maitse on tal peaaegu nagu munal, et kui keegi arvab, et temast nagu julgust või huvi on, siis muidugi proovige ära, mina proovisin ja siiamaani olen, elus. Oli veel mingeid huvitavaid söögielamusi sul jah, selles suhtes natuke nagu saigi mindud sinna sellise mõttega ka, et olla nagu avameelne ja proovida uusi asju, et siis siis sealsamas väiksel roomlane saarel. Kui sõitsime öösel rolleritega ringi, nägime, et sellisel marmorkujul Neitsi Maarja oli käes püst. Muidugi jäime seisma ja vaatama, et mis asi see on, tuli välja, et see oli kohalike õhkpüssi millega nad siis öösel nahkhiir jahtisid. Ja seal kõrval ka kohe neid küpsetasid. Oota, miks neitsi Maarja Stahli seal olemas ka? See oli koht, kuhu nad oma püssi lihtsalt riba riputasid üle? Jah. Okei, et selles suhtes võtsid seal väga vabalt, neil oli, leidsime Biskajale pandud, kuskil rippusid kellelegi trussikud, kuivasid sammas tegid seal kõrval lõket, et see oli see koht, kus nad töötasid, elasid, sõid kõik koos. Ja, ja seal kõrval oligi siis lõke ja pakkusid meilegi siis. Puuviljanahkhiir võib nii suurt kvartali siis suured ja ei, tegelikult nad on päris väiksed sellised, mingi 15 15 edela Fliging foksid, need suured lendavad rebase nagu toksi, koerad lendavad ringi, ei neil õnneks, jah, need olid sellised väiksemad, küllaltki sellised kondised ja siis neid seal hakkas, hautasid või grillisid, kaks varianti oli ja pakkusid kohe meilegi kõrvale, muidugi käis selline teeklaasi täis kohalikku rummi, mis oli vaese mehe kombel ära juua, siis nahkhiir peale võtta, mingi kohalik vend tuli meid ikkagi siis kaasa, rääkimata poisi, proovige, proovige, et vaadake, et ma olen kõigest 23 ja mul on juba kuus või seitse astet, et see mõju potentsile jube hästi, et nahkhiir jah, et see oligi see nahkhiire ära tere edaspidi ikka väga hästi. Ja noh, sellise reklaami peale ei saanud ju kaks korda mõelda, et proovisime ja oli täitsa nagu vürtsikas kana. Mõjus ka potentsile, tahaks loota, et ja sõid nad ära, nagu seal kombeks on siis kõik naha, sisikonna aju või nii palju, kui seal oli, sisikond oli selline küllaltki pehme, mahlane olnud viga ja kõik need tiivad ka tiivaga ja kõik nagu noh, Kointe muidugi seal krõbistasid puhtaks, aga kondidel järgi ehk siis Filipiinid on kombeks kõik kõik ära süüa, mis sul vähegi taldrikule pannakse. Jah, põhimõtteliselt küll taldrikud tühjaks jäänud ja joovad nad ka ütlemata kärakat, võtavad kärakat ikka mõlemad küll. Et mis seal meile nagu üllatuseks oli, oli see, et, et noh, ma ei tea, kas eestlaste või eurooplaste või mis seal viga on, aga aga ikkagi kangema kangema kraami mehed ja siis rumm oli seal selline kohalik rahvusjook. Et 0,70 pudel maksis 17 krooni, mis oli natuke vähem kui Coca-Cola sinna kõrvale. Et siis meie olime nagu rohkem kui mingi pidustusi tähtpäev oli siis ikkagi rummi peal. Ja pärast välja, et vaadati meile päris viltu, sellepärast et rumm on seal kohalike kalameeste jook ja selline väga odav märjuke. Ahaa, et pidulauas peab ikkagi õlu olema, neile. Õlu on pidujooki, rumm on lummanud vaese kalamehe okt. Kuidas rumm maitses hästi. Et hinna kvaliteedi tase kindlasti. Filipiinid on siis riike ja saarestik, kus me täna oleme. Meil on külas Mihkel Vainu, kes pool aastat seal mõnusasti oli sisse seadnud. Nüüd on meil siin raadios, külas ja jagab meile oma kogemusi ja kõike muud. Kuidas filipiinlane saab minna, kuidas sina? Filipiinidel saab tegelikult praegu juba väga lihtsalt minna, et lennuühendus Aasiaga on Euroopas taga ajanud. Kõige lihtsam on see lennata siit samast Helsingist. Ja siis kuhugi suuremasse Aasia sihtpunkti. Kas siis Hongkongi, Souli, Bangkoki kuhugi sinna oleneb, kuhu siis hetkel hea hinnaga piletid saad ja sealt edasi siis juba valib mõne kohaliku sellise odavama lennuliini, millega lennata Manilas mõnilast jälle edasi Barakaimule. Kui puraka hai on, on see lõppsihtkoht, kui mitte, siis siis Manilas, sealt saab ükskõik kuhu edasi, kui pikk reis kukun. Heal juhul on selline vaid selle 24 tunni. Et kui kõik sujub lendudega, sujub, siis siit õhtul välja lennates oled järgmine hommik Aasias. Sealt võtad veel mingid lennukid ja oled õhtuks kuskil vajalikkuse arvel. Milliseid ettevalmistusi peaks tegema Filipiinidele minna on sinna viisat vaja on seal nagu ohtlik olla selles mõttes, et peab seal olema ettevaatlik näiteks kraaniveega või, või ma ei tea mingit mallaariatega. Kuidas kellelegi meeldib reisida, muidugi natuke võiks lugeda, kuidas kuhu minna, mida teha, et viisa poolest on asi lihtne ja 21 päeva Euroopa Liidu kodanikele viisavabalt. Võid teha ka viisa, seda saab minu arust nii Helsingist kui Stockholmist, kuid mitte Tallinnast. See on siis 59 päeva. Et, et ega seal midagi rasket ei ole, annad oma andmed ja vajaliku raha ja antakse selle viisa, et samas saab seda viisat seal ka kogu aeg pikendada, et et see viisa nagu ei ole väga probleem, see on pigem selline formaalsus. Süstide ja muude asja koha pealt, noh, kes selline närvilisem on, võib käia reisinõustamises, et teada saada, kuhu ta täpselt liigub, et seal on mingid sellised džunglialad, kus malaaria võib olla täiesti oh igaks juhuks võiks nagu need asjad järgi uurida, aga muidu ta esitas nagu ikka, et kraanivett väga ei tasu usaldada ja selliseid troopilisi haigusi seal ikkagi natukene liigub, et olidki paremad toad meie seltskonnast keegi päris pikalt nagu reisimas tingitud siis millast erinevates kõhuhaigustest. Et mingid viirused ja bakterid, mis seal ringi liikusid, võisid päris palju paha teha, et lisades veel selline korralik kuumus 35 kraadi ja niiske ka siis võtab päris läbi ja ütleme, kui oled reisimas, siis nagu seob sind kinni ühe kohaga päris pikaks ajaks, et võib reisiplaanid küllaltki nagu ära rikkuda. Selles suhtes tuleks kindlasti olla nagu ettevalmistada. Kuidas sulle Filipiinidel tundus, kas kohalikud hindavad seda, ütleme veel seda loodust, mis nüüd järgi on jäänud või on nad ikkagi sellised noh praht on siis üle õla? Taha matame maa või heal juhul matan maha või viskame ikka ütleme oma põrandale noh, enamasti viskad merre, siis on juba kellegi teise probleem seal kõrvalsaare probleem. Et ega nad väga hea selles suhtes olles võib-olla nii vaesed või niiviisi eluviisiga, siis ei ole nagu seda varianti, et saaks nagu ümbertöötluse või mingi taas käitumise peale mõelda, et enamasti see praht ikkagi läheb läheb kuhugi, kuhu ta juhtub, et Nemad võib-olla ise väga paljugi seda ei tooda, sest et mis nad poest kilekottidega ikkagi ostavad, et kõige rohkem ikkagi turistid. Ja mis sellise väikse saare peal nagu puraka kindlasti kõige rohkem alguses häiris, oli see prügikast ei leia mitte kuskilt, paratamatult sa kannad terve päeva oma prügi käes või siis juba kahe-kolme nädala pärast võtta, et noh, kõik viskad, viskad seda sinnasamma maha. Et, et ega see loodus seal on algselt ilus, aga eks ta sellepärast seal vaikselt välja surebki, et ega nad sellest väga palju hoolt ei kanna, et võtavad seda nagu iseenesestmõistetavalt, et neil, see on olemas pikemat perspektiivi plaanini seda hoida, noh hetkel küll veel näha ei ole. Oleks lugesin siin eelnevalt, kui natukene valmistasin ette filipiinlane kohta seda saadet, et neil on niisugune huvitav traditsioon, mille nimi on basalu Pong, ehk kui Filipiinlased käivad kuskil väljas oma maalt oma riigist, et siis nad peavad alati tulema tagasi ja tooma siis kõigile ütleme kingitusi, mille nimi ongi basalu pang. Et näiteks alati betookse T-särke ja ja ütleme, igasugust suveniire, asju, et kas Filipiinidel endal on ka sellised välja kujunenud ostuartiklid, mida turistid lähevad Filipiinidele siis alati võtavad Filipiinidelt kaasas, see on niisugune ehtne ja õige ja lahe ja, või noh, a la nagu Vietnamis võetakse neid riisimütse ja Hollandist. Ta ei tea, et kas filipiinlane ka midagi sellest välja kujunenud. Ma arvan, et mingit päris oma, siis kindlat asja alati, eks on selline tüüpiline nagu troopilise saare või sellise koha teema, et käsitöö ja kõik sellised väiksed nikerdused, mis sealt siis kaasa võtta millest isegi uurisin, siis tuli välja, et pärlid on seal päris hea hinnaga ja kvaliteediga, et, et mind meres siis pärinevad kõige parema kvaliteediga pärlid. Kui kedagi selline asi huvitab, siis pärlijahile võiksid. Millisele inimesele sobiks minna Filipiinidele nüüd puhkama ja miks ta peaks valima filipiini, et taastada Eesti inimestel on kuidagi Ma ei tea, võib-olla ma teen ülekohut, aga teatud kohad, kus nad käivad, et nad käivad Kanaaridel, nad käivad Egiptuses, nad käivad. Ja nüüd ütleme Tais ka ja siis nad rohkem nagu ei suuda kaugemale vaadata. Võib-olla ma teen ülekohut, aga võib-olla mitte, aga mul ei jäänud selline tunne. Miks Filipiinid just, et sa ütlesid, seal on odavam kui teistes, valisime. Maades Ma ütleks sellepärast, et inimesed lihtsalt ei ole seal käinud. Vastus et sellepärast tasub sinna minna, et miks minna neli aastat järjest Egiptusesse, vaevalt, et seal nelja aastaga midagi täiesti uut pööraselt vapustavat on toimunud. Et võib-olla see on lihtsalt selline natuke nagu omamoodi reisiseiklused, vaata et sa ei saa päris nii, et sa astud esimesse turismibüroosse sisse, võtad endale paketireisi, et sa pead natukene ise vaeva nägema. Aga, aga noh, samas tasub see kindlasti ära, et, et nagu räägitud on seal võimalusi, aga erinevatele inimestele, kas sa tahad enda luks puhkust või sõdadest nagu mingi paketi peal minna, et seal on väga kindel eelarve ja rohkem raiskajad. Selles suhtes sobib ta nagu kõigile. Ja Aasia on üldse selline huvitav regioon, et sinna saamine on võib-olla natuke keeruline, kui sa seal oled, siis tasub seal kindlasti ringi vaadata, et teine kultuur, teised inimesed väga palju, väga palju uut ja huvitavat avastada. Oskad sa veel mingeid soovitusi anda, et mida peaks nagu arvestama, et kui Filipiinidele minna näiteks kas sul peab olema kaasas umbes siin või kohapeal vahetatud mingisugune sularaha või saab seal nagu kaardiga maksta vabalt või vabsee, võtad mingit ameerika dollareid kaasa, sellega hakkama? Selles suhtes kaardil? Ja seal maksta ei saa, aga, aga ikkagi pangaautomaate leidub piisavalt, et kaardiga sa saad raha välja võtta, sa saad raha vahetada, et selles suhtes päris nagu kuhugi metsa ei lähe, et selle pärast ei pea muretsema, et pigem mõtleski sinna minnes mitte midagi kaasas kõige lihtsam. Lihtsalt kõik on vahepeal olema kõik kohapeal olemas, et ei ole vaja, nii et sa võtad endale siit kolm paari villaseid sokke ja mingid särgid, pusad mütsid, asjad kaasa igaks juhuks asjad, et äkki sellele olemas, et, et see on nagu täiesti mõttetu. Pigem teed endale nagu kogu selle tassimisega vaeva, et, et nagu ma ütlesin, sõpradele, kes mulle külla tulid, et paki asjad kokku ja pooled asjad maha ja ikkagi võtsid liiga palju asju kaasa, et elu on seal lihtne, sa käid ringi plätudes, sortidest sul ei ole nagu midagi väga palju vaja, et milleks võtta kaasa endale mingid uhked teksad või kingad või midagi, et, et noh, need ei ole vaja, ei ole vaja, et võtan, võtan lihtsalt väga vabalt, väga rahulikult. Kui sul tõesti oled oma tervise pärast mures, siis noh, medikamendid on selline asi, mida igaks juhuks sa võid võtta, aga tegelikult saab kõike sealt kohapealt ka, et asi ei ole üldse nii hull, et sa lähed kuhugi täiesti pärapõrgusse, kus mitte midagi, mitte kedagi ei ole, et, et selles suhtes on, on väga lihtne saada. Kui palju tänapäeva tehnika üldse näiteks Boracay saarel on jõudnud, et läheb pikemaks ajaks Sa sa kuskil internetti wifi või selline asi olemas, seal internetipunktides satun telefoniga rääkida, on sul näiteks televiisor, seal vaja? Nojah, võib-olla ma ei tohiks seda öelda, et see tõmbab seda eksootilisust maha, aga meil kodus oli viisi ja kaabeltelevisioon täitsa olemas, et selles suhtes samamoodi sellised asjad täitsa täitsa saadaval. Internet on seal küll kohutavalt aeglane, tulles Eestist Euroopast, aga Sadama sellised kõik asjad tehtud, internetipunktid on kõik olemas. Mobiiltelefon peab olema igal kohalikul taskus, kõik räägivad kogu aeg telefoniga, saadavad sõnumeid, lasevad mingeid helinaid ja laule telefoni pealt, et selles suhtes Mul tulebki sellega meelde, et see fakt, et filipiine pidid olema need inimesed maailmas, kes saadavad ühe inimese kohta kõige rohkem SMSe Ei üllata see fakt väga, et selles suhtes, kui telefoni kätte võtavad, siis nad arvatavasti saadavad minuti jooksul kohe viis sõnumit ja paned selle taskusse, et lihtsalt oma järgmised viis sõnumit kohe vastu võtta. Ma arvan, et seal on praktiline poolsest sõnumite saatmine on sellised, kõige odavamalt. Aga trükivad nad Eesti Telefoni ulme kiiresti. See sobib mulle, sest ma olen tagasi niisugune mees ka, kes helistab või saadab rohkem SMS siis seal kohaliku käes, aga väga hästi tekstina. Aga suur tänu sulle, Mihkel, et tutvustasid meile sellist kohtunikku, piinid 7000-st saarest või isegi 7100-st saarestust saime umbes neljal käidud, aga aga see jätab meile ainult maad rohkematel saartel käia ja tutvuda, sest mingil määral nad ühesugused mingil määral kindlasti erinevad. Jah, kindlasti, et tasub, kui sinna minna, siis tasub natuke uurida, tegelikult netist leiab väga palju informatsiooni selle kohta ka juba eesti keeles, et eestlasi on seal käinud väga palju, siis kindlasti leiab nagu keegi endale midagi sellist, kus kus tahaks ise käia, kus on teise käinud või ka kindlasti sellised, kus keegi teine veel käinud ei ole, kus seal ise oma esimese jälje panna, et tasub uurida, avastada? Suur tänu sulle, Mihkel, veel kord selline oli siis reisipalavik Filipiinidelt. Järgmine nädal olen mina taas tagasi ka siis juba uue külalisega ja uue sihtkohaga jadaga.